Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kalad" - 501 õppematerjali

kalad – merihobuke, hailised(sidrunhai, mõrtsukhai, tiigerhai, hiidhai, hallhai), noolhaugid, tiibkalad, ingelkalad, astelraid, ahvenalased(meriroosahvenad, kiviahvenad, kardinalahvenalased), ogalikud, lõhe, mudahüpik, hiid-sarvikraid, papagoikalad, riffkalalased, hiidsuu, limakalalased, siilkalalased, lendkalad, liblikkalad, vaalalised.

Õppeained

Kalade ihtüpatoloogia ja toksikoloogia -Eesti Mereakadeemia
kalad -Eesti Mereakadeemia
kalad

Kasutaja: kalad

Faile: 0
thumbnail
9
ppt

Kalad teiste toidulaual

Kalad teiste loomade toidulaual Luua Metsanduskool LRJ II Kalad teiste kalade toiduks Röövkalad haug, koha, lõhe, forell, ahven, tõugjas Täiskasvanud lepiskalad siig, räim, tursk, angerjas, latikas,karpkala Kannibalid haug, ahven, karpkala Toitumiskäitumine Toitumise aktiivsus Ööpäevaringne valgus, temperatuur, hapnik Aastaringne temperatuurid, toiduobjektid, ilmastiku mõju toitumisele Toitumisränded Kudemisaja mõju toitumiskäitumisele Parvekäitumine, häälitsused jt signaalid Röövkalade saagijahtimise strateegia...

Eesti kalad
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Läänemere kalad

Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. . Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Angerjas - emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas ­ Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida...

Eesti kalad
16 allalaadimist
thumbnail
17
docx

KALAD - zooloogia referaat

----------------- 10. klass ------------ KALAD Referaat Juhendaja: ---------- 2014 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus...

Eesti kalad
5 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kalad

Kalad Keda nimetataks kaladeks? Tavapärase sõna "kalad" ei tähista loomasüstemaatikas ühtegi kindlapiirilist üksust. Valdav enamik siin käsitletavatest kaladest kuulub hoopis klassi Kiiruimsed (Actinopterygii), mis varem kandis nimetust klass Luukalad. Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see algab peaga, mis läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. Keha on enamasti külgedelt kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kalad

Ülemine pool on tal hallikaskollakas või tumepruun, tõmmude tähnidega. Keha alumine pool on natuke kahvatum. Kammeljas on toekas pikaealine kala. Ta võib elada kuni 22 aastat vanaks. 2)Toitumine: Noored kammlejad toituvad väga palju koorikloomadest. Suured kammeljad on peamiselt röövtoidulised. Tuhti söövad nad räimi, kilu, luukaritsaid, kiiski ja lepamaime. Peale kalade söövad nad ka limuseid. 3)Eluviis: Kammeljad on suhteliselt laia levikuga kalad . Neid elutseb Atlandi ookeani rannikul alates Loode-Aafrikast. Kammlejad koevad Hiiumaa ja Soome ranniku vetesse. Nad koevad mai keskpaigast kuni juuni lõpuni. Koetud mari areneb 7-9 päeva, vees hõljudes ja ise arenedes. Rünt 1)Välisehitus: Rünt on väike kala sihvaka kehaga, kelle selg on pealt rohekaspruun ja küljed on tal hõbedased kaetud tumedamate laikudega. Rüngil on suunurkades poised. Tumeda...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kalad ja kalatooted

Ülepüük ja halvenenud keskonnatingimused on kalasaake mäegatavalt vähenenud.Nõudlus ületab pakumise .Kes ja kus tohib kala püüda, on tekitanud palju riikidevahelisi vaidlusi . Kvoodid on ookianipüügile pandud reguleerivad kalapüügipiirangud.Nii saab kalavarusid kaitsta .Ei saa väita , et kala pole. Halvad aastad vahelduvad parematega . Kui vadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke,mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on hästi omastavad ja sisaldavad eluks tähtsaid rasvas lahustavaid vitamiine(A,D). Mitte vähem tähtsad pole mineraalained, eriti Ca, P, J , Fe ja mikroelemendid Cu,Zn,Co. Ekstraktiivained annavad kaladele toidu valmistamisel meeldiva maitse. Suurem ekstraktiivainete sisaldus on näiteks kohas ja ahvenas. Kalal on iidsetest aegadest saadik olnud inimese toidulaual tähtis koht...

Kokandus
70 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kalad

KALAD 1) Kala välisehitus: Kala kuklas olevat uime nimetatakse lõpusekaaneks. Lõpusekaas on lõpuste kaitseks. Kaladel on laugudeta silmad. Kala alakeha piirkonnas asuv uim, mis on pea juures nimetatakse rinnauimeks. Rinnauimest paremal pool asub kõhuuim. Kõhuuimest paremal pool asub pärakuuim. Sellest ülevalpool, kala peal asub jooneke mida nimetatakse küljejooneks. Kalal aitab edasi liikuda sabauim, mis on kala kõige suurem uim. ...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kalad

loom,kelle,Munarakud ja seemner arenevad erinevates isendites,nim lahksugulisteks loomadeks. Aprilli lõpp,mai algul. Ema marjad vette,kivide ja taimede vahele-isa niisa peale-niisk viljastab munarakud-sealt vastne-vastsel rebukott toiduvarudega-maim-kala. Ogalik-ehitab vee põhja vetiaktest pesa,meelitab emaskalu,peale ema kudemist isa valvab marju,kuni vastseteni,aegajalt ajab uimega pessa hapniku vett.5.-külgedelt kokkusurutud,osads kalad imeliku välimusega,siilkala,tiibkala. Alt kala hele sest kui alt vaadata üles on vee pind ka hele ,ülevalt tume sest kui ülevalt vaadata alla on vesi tume.troopilistes erinevat värvi sest seal värvilised taimed ja loomad.Kala suurus liigist,vanusest ja toidu hulgast. Mageveekalad-särg,ahven,haug,Merekalad-lest,heeringas,tursk.Siirdekalad mõlemas-särg,haug,ahven. Lepiskalad- särg,latikas,toi taimed ja selgrootud.Röövkalad-haug,ahven,koha,,söövad teisi kalu...

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kalad ja Mereannid

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Kristian Talviste Kalad ja mereannid Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................... .......................3 2. Lõhe................................................................................................ ...........................4 3. Merivähk...

Kokandus
30 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Läänemere kalad

Kalavarude eest hoolitsemiseks lastakse merre kalakasvandustes kasvatatud kalamaime. Soome rannikul kasvatatakse vikerforelli toidukalaks suurtes sumpades. Räim on Läänemere tähtsaim kala. Läänmeres elab ligi sada kalaliiki, ¾ neist on merekalad. Enamiku merekalade marjaterad hõljuvad vees. Liiga madala soolsusega vees langevad nad põhja ja hukkuvad. Seepärast ei saa mitmed Läänemeres elunevad kalad paljuneda mere madala soolsusega osades. Merekaladest püütakse kõige rohkem räime ning samasse sugukonda kuuluvat kilu, samuti turska ja lesta. Räim on riimveega kõige paremnimi kohastunud ning elab kogu Läänemeres Taani väinadest kuni Põhjalahe põhjasoppideni. Majanduslikus mõttes on ta Läänemere tähtsaim püügikala. Toiduks tarvitab räim planktonit. Suurem osa Läänemere räimi koeb kevadel saarestikus ja merelahtedes 1-15 meetri sügavuses vees...

Bioloogia
46 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Kalad

BIOLOOGIA (KALAD) Kalu võib jagada selle järgi, kas nad elavad magedas või soolases vees, ning selle järgi, kas nad on lepis, või röövkalad! MAGEVEEKALAD Elavad jõgedes ja järvedesmagedas vees Euraasia mandril on peamised mageveelised kalad ahvenlased, haiglased, siiglased, silmud jt .. Mõned mageveekalad suudavad elada ka riimvees Maailma suurimaks mageveekalaks peetakse kaluugat MEREKALAD Elavad meres, ookeanissoolases vees Vee soolasisalduse muutumis taluvad väga vähesed liigid SIIRDEKALAD Saavad elada nii soolases kui ka magedas vees Oma elu jooksul rändavad siirdekalad ühest veekogust teise. Siirdekalu nimetatakse diadroomseteks kaladeks....

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Kalad

Kalad Tuntumad Eesti kalad Kalade välisehitus suur pea suu silmad teine teiselpool ninaavasid pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik ­ luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid ­ magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid ­ lõpused Vereringeelundid ­ süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel ­ seemnesarjad (niisk), emasel ­ munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud üldiselt kevadel munarakust areneb Kehaväliselt vastne Marja vette heitmine ­ Vastsest areneb maim kudemine Maimust kasvab kala Seemnerakkude heitmine marjale - viljastamine Kalade mitmekesisus Läänemere jõekalad järvekalad k...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kalad

Anaeroobne (hapniku vaba) 1) Glükolüüs 1 glükoos ­ 2 püroviinamarihapet ­ etanool ja piimhape Energia 2 ATP H+ (siit jätkub edasi aeroobne) 2) tsitraaltsükkel (mitokondrites) ül: saada vesinikioone H+ lagunemise käigus CO2 vabaneb õhku 3) hingamisahel mitokondri sisememb pinnal õhust O2 + H+ = H2O moodustub ka 36ATP (eristab an ja aer-set) Energia kasutamine lihaste tööks äkki??? 1) ATP varu ­ lihaste tööks 2) kreatiinfosfaat sünteesitakse ATPks (10ks sekundiks), sprint, tõstmine 3) anaeroobne glükolüüs ­ (sõltub glükoosi olemasolust) 4) aeroobne glükolüüs ­ minutist pikema aktiivsuse korral, suusatamine, maraton, rattasõit. Püsiv pingutamine, kuid arendatav võimsus on puudulikum KOKKU on energeetiline pidevus ­ organismi pidev energiaga varustamine. Poole tunni trenni jooksul kasut glükoosi varu, järgmine pool h toimub rasvapõletus. Glükolüüsil on oma hind (ei vaja hapnikku, kiire käivitus) ­ piimhappe kogunemine. Füüsilisel...

Ökoloogia
3 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Läänemere kalad

· Tursk on tähtsaim põhjalähedase eluviisiga töönduslik kalaliik kogu maailmas. Meriforell Lõhi · Tavaliselt 30-70 cm. · Keskmine pikkus on 1 m. · Tavaliselt 1-5 kg. · Keskmine mass 10 kg. · Meres sooritab piiratud rändeid · Erinevatel eluperioodidel on Läänemere piires. elupaik erinev. · Meres on põhitoiduks kalad . · Noortel kaladel toiduks · Koeb oktoobris-novembris. putukavastsed, veidi vanematel limused, väikeloomad. Meres on · Meriforell elab keskmiselt. toiduks peamiselt kilu ja räim. · Elab keskmiselt 10 aastaseks. · Püügi alammõõt 60 cm. · Alammõõt 50 cm. · Meriforell on kõrgelt hinnatud maitsva liha tõttu. Angerjas...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Bioloogia kordamine Kalad

Bioloogia kordamine Kalad 1. Milline on enamasti kala kehakuju? Miks selline kehakuju on kaladele elukeskkonnas vajalik? Voolujooneline, liigub vees kiiremini edasi. 2. Mis katab kala keha? Miks on selline kehakate kalale vajalik? Soomused ja lima kiht, saab kiiremini liikuda. 3. Nimeta kala liikumiselundid. Uimed. 4. Nimeta kala hingamiselundid. Lõpused. 5. Kalade välis- ja siseehitus. Lõpusekaas- lõpuseid kattev õhuke luuplaadike...

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Geneetiliselt muundatud kalad on ohtlikud

maaleht.ee/? page=&grupp=artikkel&artikkel=15703 Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Artiklis on muundatud kalad , imelihtsalt viisil, viies teiste organismide geene kaladesse on suutnud teadlased luua kalaliike,mis kasvavad palju kiiremini ja on haigluskindlamad.Uuring tõestas seda,et geneetiliselt muundatud kalad võivad olla palju vastupidavamad keskkonnast tulenevatele mürkainetele.Kuid see võib põhjustada mürkide kogunemist kaladesse ning sattumist lõpptarbijale,inimese toidulauale.Samuti kahtlustatakse kalakasvatuseks kasutatavate kasvuhormoonide kahjulikku mõju inimesele....

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
1
txt

KALAD

Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisvikutest kuni krgete mgijrvedeni. Kalad on thtsad inimese pgiobjektid, paljusid liike kasutatakse tstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka rekreatsiooniline ja esteetiline vrtus: populaarne on nii ldine kalapk kui ka sportkalapk, esteetilist vrtust omavad kalad niteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususmbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Kalade vlimust iseloomustab piklik keha ning lpuste ja paaris- ning paaritute uimede olemasolu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lpusepiluni), kereks (viimasest lpusepilust prakuni) ja sabaks (prakust keha lpuni). Kaladena ksitletakse tavaliselt klasse sstikkalad, srsuud, khrkalad, luukalad, vihtuimelised ja kopskalad....

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kalad toitlustusettevõttes

tehnoloogilise protsessi järjestuse. Eeltöötlemise tsehhid ja kalatöötlemise tsehh paigutatakse hoones eraldi ruumidesse. Tsehh ei tohi olla läbikäidav ning peab olema ühenduses köögiga, kus lõpetatakse valmistoodangu protses. Tsehh paigutatakse külmkambrite kõrvale. 19. Mida mõeldakse toitlustusettevõttes kalatoodete sortimendi all? Erinevates toitlustusettevõttes on erinev sortiment. Kalatoodete sortimenti kuuluvad: · jahutatud roogitud kalad · jahutatud kalafileed ja kalapalad · solatud, maitsestatud ja/või marineeritud kalatooted · suitsestatud kalatooted · konserveeritud kalatooted · valmistoidud kalast · kalapulgad ja- burgerid · surimitooted...

Kalakaubandus
4 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kalad

Kalad Keemiline koostis sõltub: · kala liigist · vanusest · füsioloogilisest seisundist · rammususest ja teistest teguritest kala lihaskude sisaldab: · vett · valke · süsivesikuid · mineraalaineid · vitamiine · jt. toitaineid valgud: · moodustavad kala lihaskoe põhilise koostisosa · kalad sisaldavad valke 9-27,5% piires, kusjuures enamik neist on täisväärtuslikud. Rasv: · on kalalihas 0,3-35% · kõige vähem kohal (0,3%), silmudel aga 31,1% · tursamaks sisaldab rasvakuni 70% · kalarasv on hästi omastatav Süsivesikuid on kalas vähe ( kuni 1%) ja neist põhilise osa moodustab glükogeen Ekstratiivaineid on kalalihas1,5-8,7% olenevalt kaalust. Vesi: · eri kalaliikide lihas moodustab 52-85% · vesi esineb vabas ja seotud olekus...

Toiduaine õpetus
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kalad

• Mageveekalad: (3näidet) ………………. • Siirdekalad: (3näidet) …………………… Elukoha järgi jaotatakse: • Põhjakalad: (3näidet) …………………… • Avaveekalad (3näidet) ………………….. • Taimestikuvööndi kalad : (3näidet)……… Kuidas on kalade välimus (kehakuju, värvus) seotud nende elukohaga? Too näiteid! .................................................................................................................................... .......................................................................................................................................

Bioloogia
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun