inimeste elatis. Üldiselt on konservid jaotatud nelja suuremasse klassifikatsiooni, nendeks on aedviljakonservid (mais ja hernes), lihakonservid (Turistieine), kalakonservid (tuunikala õlis) ja piimakonservid (kondenspiim). Sõltuvalt valmistus- ja lisaainetes võib kalakonserve jaotada järgmistesse rühmadesse: Naturaalsed ja naturaalsed õliga- eelneva termilise töötlemiseta kala omas mahlas, millele on lisatud puljong, taimeõli või searasv ning maitseained. Kalauhhaa ja kalasupp- eelneva termilise töötlemiseta kala ja kala toidukõlblikud jäägid, millele on lisatud puljong, juurvili ja maitseained. Kala tarrendis eelneva termilise töötlemisega või töötlemiseta kala, millele on lisatud juurvili, maitseained ja tarrenduv vedelik.
EESTI MAGEVEEKALAD. Klass SÕÕRSUUD Selts silmulised Sugukond silmlased. ( ussitaolised, t täppi) MERISUTT. Ühevärvilised, mustrita. JÕESILM Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Suurem sõrmejämedune. OJASILM. Väiksem pliiatsijämedune mageveeline. Klass LUUKALAD Selts tuuralised (luukilbid, 4 poiset) TUUR. Esmapilgul meenutab ta natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5
Kalapüügiseadus Marija Panfilova Alice-Heleen Ainsalu Elis Heidemann Rauno Kaldma Kalapüügiseadus Käesolev seadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest. Härra Ahven on otsustanud minna merele kala püüdma, kuigi ta ise ei ela mere ääres ega oma ka seal kinnisvara. Et madalamas vees kala ei ole, sõuab härra Ahven 25-m-sügavusse vette. Seal heidab ta keset laevateed vette oma 300-st konksust koosneva õngejada. Kaldale tagasi jõuab ta keset looduskaitseala, kus üritab kohalikele püütud kala maha müüa. Saabuvale inspektorile ei ole tal ette näidata ei püügi- ega ka müügiluba. Milliseid kalapüügiseaduse punkte h är ra Ahven r ikub? OMANDIÕIGUST - Agarik meres on riigi omandis. Kaldale uhutud agarik on kaldal asuva kinnisasja omaniku omandis
vanamehest ja kalast. See raamat on jällegi erinev sellest, mida ma varasemalt lugenud olen. Kuid mõningasi paralleele võib tuua teosega ,,Godot'd oodates", kus on samuti väga minimaalsete sündmustega edasi antud väga palju. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Teos pani mind mõtlema sellele, kui lihtsasti võib suure töö ja vaeva sekundiga minema pühkida. Vanamees nägi kõvasti vaeva, et hoida kalast kinni. Ta kannatas valusid kätes ja seljas ning kala tõttu läks vanamees paadiga ka kodusadamast väga kaugele. Lõpuks õnnestus tal kala kätte saada, kuid siis tulid teised haid, kellega küll vanamees võitles, kuid haid võtsid vanamehel ikkagi tema saagi. ,,Ta jäi viivuks seisma ja vaatas tagasi ja nägi tänavalaterna ähmases heiastuses kala vägevat saba, mis seisis vene ahtris tükk maad tagapool püsti. Ta nägi valget paljast selgroogu ja tumedat massiivset pead, nägi etteulatuvat nokka ja alasti tühjust pea ning saba vahel
Kalas leiduv rasv on hästi omastatav Oomega-3 ravhape, Südamele kasulik. A, D, B2, B6, B12 vitamiinid Leidub väga vähe naatriumit Toores kala- vererõhk õigel kõrgusel Kõrge toiteväärtus! Kala koostis Vett: 50- 85% Valkku: 9- 27% Rasva: 0,3- 35% Mineraalained: 3% Süsivesikud: 0,5- 1% Vitamiinide hulk- toit ja elukeskkond Kõige rasvasem kala- angerjas, sisaldab 24,5 g rasva Tarbimine Eestis 2010. aastaseisuga tabis iga inimene 10,5 kg kala Tarbimine Eestis on suhteliselt väike Island- 888,4 kg elaniku kohta Elanike lemmikkalad TOP 10 Heik, hõbeheik Haug Kilu Koha Lest Series 1 Ahven Heeeringas Räim Forell Lõhe 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50
KALAPÜÜK JA RÖÖVPÜÜK Keelatud on ahingupüük ja kalapüük müttamisega. Keelatud on ka püügiviisid, mis hävitavad veekogus valikuta kõik elava – kalapüük elektriga ning lõhkeainet, narkootilisi aineid või mürkkemikaale kasutades.Kahv on lubatud ainult abivahendina kala veest välja võtmiseks, kuid püügivahendina keelatud.Keelatud on ka lutsumänna kasutamine. Kalade vaba liikumise võimaldamiseks ei tohi jõgesid rohkem kui 1/3 jõe laiuse ulatuses kalapüünistega tõkestada ja püünised ei tohi paikneda voolusängi sügavamas osas. Harrastuskalastaja ei tohi kalastada kutselise kalapüügi vahenditega – lõks-, kurn- ja traalpüünistega.Erandiks on nakkevõrk, õngejada, kuurits ja liiv, mida harrastaja tohib piiratud
kaunistuseks. Keetmisel aroom kaob Basiilik sobib juustu, tomati ja küüslauguga. Maitsestatakse kartuleid, kala, seeni, segasalateid, hakklihakastmeid, pastaroogi Tüümian Ravimtaimena, kulinaaria. Aed - liivatee Supid, hautised, lihatoidud, vorstid, tomatikastmed, puljongid, lambaliha. Pune Harilik pune, Grillitud liha ja kala,
industrialiseerimine ja NATO sõjabaasi paigutamine Islandile. Juba 1990. aastate lõpuks oli Island üks Euroopa rikkamaid riike. Islandi vetes on üle 320 liigi kalu. Levinumad neist on tursk, heeringas, tuunikala ja lõhe. Island ekspordib mereande umbes 1,2 miljardi euro eest ja suurem osa läheb Euroopasse. Suuremateks importijateks on UK, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa huvitaval kombel ka Norra. Kõige rohkem eksporditakse mereandidest kuivatatud kala. Tuleb välja, et Islandil on ideaalsed tingimused kala kuivatamiseks. Nimelt seal ei ole kärbseid ja maastikud on lagedad ja nii saab meretuul tasapisi puhuda. Kärbsed on kala kuivamisel ebasoovitud seetõttu, et nad munevad oma munad kalasse ja nii läheb kogu saak riknema. Nagu pildilt võib näha, kuivatavad islandlased ainult kalaskelette. Ehk kõik kasutatakse ära. Kalaskeletid müüakse nägivasse Aafrikasse, kus on see aga vägagi ,,minev" kaup. Skelettidest saab keeta puljongit,
1 Seisevvõrgupüügitehnika..........................................................................................8 2.1.1 Püügipiirkonna ettevalmistus.....................................................................8 2.1.2 Võrkude ettevalmistus................................................................................9 2.1.3 Võrkude püügile asetamine........................................................................9 2.1.4 Kala väljavõtmine võrgust..........................................................................10 2.1.5 Võrkude väljavõtmine................................................................................10 3. Triivvõrgupüük.............................................................................................................11 KOKKUVÕTE...............................................................................................................13
Kalad Keemiline koostis sõltub: · kala liigist · vanusest · füsioloogilisest seisundist · rammususest ja teistest teguritest kala lihaskude sisaldab: · vett · valke · süsivesikuid · mineraalaineid · vitamiine · jt. toitaineid valgud: · moodustavad kala lihaskoe põhilise koostisosa · kalad sisaldavad valke 9-27,5% piires, kusjuures enamik neist on täisväärtuslikud. Rasv: · on kalalihas 0,3-35% · kõige vähem kohal (0,3%), silmudel aga 31,1% · tursamaks sisaldab rasvakuni 70% · kalarasv on hästi omastatav Süsivesikuid on kalas vähe ( kuni 1%) ja neist põhilise osa moodustab glükogeen Ekstratiivaineid on kalalihas1,5-8,7% olenevalt kaalust. Vesi: · eri kalaliikide lihas moodustab 52-85%
Kalapüügiseadus Kalapüügiseadus Käesolev seadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest. Härra Ahven on otsustanud minna merele kala püüdma, kuigi ta ise ei ela mere ääres egaoma ka seal kinnisvara. Et madalamas vees kala ei ole, sõuab härra Ahven 25-m-sügavusse vette.Seal heidab ta keset laevateed vette oma 300-st konksust koosneva õngejada. Kaldale tagasi jõuabta keset looduskaitseala, kus üritab kohalikele püütud kala maha müüa. Saabuvale inspektorile eiole tal ette näidata ei püügi- ega ka müügiluba. Rikkumised Kalapüügivahend Kalapüügikoht Keelatud on müüa või osta harrastuspüügi käigus püütud kala Isikuttõendav dokument Karistus
HARILIK AHVEN (Perca Fluvaitilis) Anica Juur 7c klass SISUKORD · Kala elupaik , kust saab püüda · Kala andmed · Püügi aeg · Paljunemine(kudemine) · Kala toit · Info allikas Kala elu paik, kust saab püüda Rannikumeres Väinameres Rabajärvedes Turbaaukudes Kala andmed Mõõtmed : · Kuni 35-40 cm · Tavaliselt püütakse20-25 cm pikkuseid kalu · Isasahvenad saavad suguküpseks varakult: 1-2-aastaselt · Emased suguvõimestuvad 3-4-aastaselt. Püügi aeg Aastaringselt Paljunemine Kudenemisaeg algab kevadel pärast jääminekut . Koeb tavaliselt aprilli lõpusmais ja seesee kestab kuni ühe kuu. Kleepuvad marjalintide jupid takerduvad tihti veelindude jalgade külge, kes neid ka teistest
Poiss oli väga osav kalamees, sest ta õppis erinevaid nippe ja nõkse kalapüügist just Santiago käest. Santiago ja Manolin said väga hästi omavahel läbi ning nad veetsid mitmeid päevi koos. Peamiseks jututeemaks oli pesapall. Nende lemmik pesapallur oli DiMaggio. Santiago käis korduvalt merel, oli päevi kalal, kuid saaki nappis. Ühel päeval, pärast pikka saagitut perioodi, otsustas ta jälle merele minna, lootuses seekord kala püüda. Ta pidi väga hoolas olema, sest oli kätte jõudnud kaheksakümne viies päev , mis oli ta õnnepäev. Nii läkski taaskord vanamees kalale. Ta veetis tükkaega merel kuni ta püüdis kinni ühe salapärase kala. Santiago ei teadnud milleise kalaga on tal tegemis , ei teadnud ta suurust ega pikkust. Kuid pika ootamise peale kala siiski näitas ennast ning ta oli hiigelsuur, suurem kui ta vene. Kala
1.-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele, toiduks taimed või teised loomad, hapnikku ja eritavad elutegevuse kkäigus süsih. ,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel.,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne...
Raamat räägib looduse ja inimese vahelistest suhetest, sellest kuidas inimene lõpuks peab ikkagi looduse vägevusele alla vanduma. Santiago oli oma külas pikka aega parim kalamees, aga nüüd oli ta vana ja juba pikka aega polnud tal õnnestunud kala püüda. Ta elas tagasihoidlikus majakeses, kus oli suur ajalehevirn, samuti ei olnud tal süüa, aga tema eest hoolitses ta õpilane, kes lähedalasuvast söögikohast talle tihti süüa tõi. Paljud olid tema suhtes juba lootuse kaotanud, aga mitte tema noor õpilane, kes truult tema koos merel käis kuni ta vanemad selle keelasid. Vanemad tahtsid, et poiss käiks kaasas nendega, kes midagi ikkagi püüavad. Poisil läks kalapüük küllaltki edukalt. Santiago
Rauma. Soome.Rauma. Soome.Rauma. Soome. Rauma Soome.Rauma. Ilmastik Pilvis, tuuline. Vihmane, tuuline. Päikseline, tuuline. Tuuline, vihmane. Päikseline, kergelt tuuline. Püügiaeg 21:10 09:24 11:35 14:20 13:25 Kogus 11 kala 3 kala 14 kala 1 kala 8 kala Mis päeval: Kolmapäev:17.07.13 Neljapäeval:18.07.13 Lauppäev:20.07.13 Pühappäev:21.07.13 Teisipäev:22.07.13
edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm Elab järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, ka riimvees. Elupaik on tihedalt seotud veekogude taimestikuvööndiga, kus ta saaki varitseb. On paikse eluviisiga, tegutseb ainult päeval. Elab üksikuna. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. SIGIMINE http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm
ülesvõtmisel suud andma. 2. Leivakõrvane Kõik muu, mida leivakõrvale lisaks söödi, oli leivakõrvane. Leivakõrvasena tarvitati soolasilku ja poolvedelat jahusuppi ehk körti. Kaua aega ei tundnud eesti rahvas kartulit, selle asemel tarvitati naerist. Tangu- või jahuputru keetis perenaine perele tavaliselt kolmapäeviti või laupäeviti.Kõige tähtsamaks leivakõrvaseks pidas talurahvas "suutäit soolast". Suupäraseks leivakõrvaseks peeti soolast kala ja liha. Kala saadi merest ja maa siseveekogudest, liha omakasvatatud koduloomadest. Peeti sigu, veiseid, lambaid ja kitsi. Saarlased ja randlased said tugevat leivakõrvast ka hülgelihast. Kindlasti oli eesti talurahva toidus varasematel sajanditel kodumetsadest püütud loomadel ja lindudel palju suurem osatähtsus kui möödunud sajandi lõpupoolest alates. XIX sajandi teisel poolel lahutas arenev tööjaotus endisest järsemalt põllumehi randlastest- kaluritest
sõitma. Esialgu ma kahtlesin, kas minna, sest väljas oli üsna tuuline, aga päike paistis ja olin nõus minema. Hakkasime paadi juurde minema ja muidugi võtsime süüa ka kaasa. Nägin, et isa pani millegipärast vihmausse ka kaasa, aga ma ei teadnud, miks. Paat oli umbes 0.5 kilomeetrit läbi kadakase karjamaa minnes. Liikusime aeglaselt, sest pidime jälgima, et rästikuid poleks. Kui kohale jõudsime, siis nägin, et paadis oli juba 2 õnge ees. Siis taipasin, et läheme paadiga merele kala püüdma. Me panime päästevestid selga ja hakkasime Orissaare poole aerutama. Umbes poolel merel me peatusime ja valmistasime õnged ette, et kala püüdma hakata. Esimesel viskel tegin väikese apsu ja viskasin konksu täpselt isa õnge tamiili. See pusa, mis tekkis, tuli lahti arutada ja siis õnged uuesti korrastada. Peale konksude uuesti vette viskamist sõime mõned õunad ja püüdsime siis edasi. Umbes tunniga olime juba palju kala saanud ja meil oli paadis lõbus
Vikerforellikasvatuse ülesanded 1. Kui palju ja millise graanuli suurusega Biomar Aqualife 23 tüüpi forellisööta tuleb kalakasvatajal järgmises kuus tellida oma kasvandusele kui tal on 5 basseini ja vee temperatuur neis on 10 kraadi, igas basseinis on 500 kg 800 g raskusi forelle? 5 basseinis on kokku 2500 kg kala, tabeli järgi on vaja osta 6 mm läbimõõduga graanuleid ja 10 kraadi juures anda päevas kala kaalust 0,96 % sööta, mis on 23 kg päevas, korrutades 30 päevaga on tulemus 690 kg · Olenevalt sellest kas võtta 30 või 31 päeva, kas sööta alam-või ülempiirnormi järgi on vastused veidi erinevad, tähtis on suurusjärk Tegelik arvutus on keerulisem sest kala kasvab iga päev juurde ja söötmise % kaalust tuleb iga päev arvutada uue kehakaalu kohta. aga 1 kuu puhul on vahe väike. Vastus: Kalakasvatajal tuleb tellida järgmises kuus 6,0 mm läbimõõduga Biomar
Liivia Lints KA Mag I Sisukord Sissejuhatus Sööda tüübid Sööda koostis Söödakoefitsient Söötmisreziim Söödanorm Söötmise meetodid Kokkuvõte Sissejuhatus Läbi aegade on kasutatud kalakasvatuses erinevaid söötasid Forellitiikides looduslik söödabaas praktiliselt puudub, mistõttu juurdekasv saadakse antava sööda arvelt Söödakulud võivad moodustada kasvatatud kala omahinnast kuni 60 %. Söödad on nii koostiselt kui ka suuruselt erinevad Söödatüübid (1) Toores kala Oht, et kalad saavad toorest söödakalast parasiite või haigusi. Toore räime söötmine võib põhjustada B1-vitamiini vaegust Eesti mageveekalades esineb inimest nakatava laiussi Diphyllobothrium latum plerotserkoide Söödatüübid (2) Pasta- ehk märgsööt Kogus Komponent % Valmistati läbi hakkliha-masina Värske püügikala 60
“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway Mees (Santiago) oli juba 84 päeva merel sõudnud, kuid kala ei näkanud. Esimesel 40 päeval oli ka poiss temaga kaasas olnud, kuid siis viimase vanemad keelasid selle ära. Vanamees oli kõhn ja kuivetu, sügavate kortsudega kuklal, kätel sügavad armid. Silmad olid merekarva, lõbusad ja võitmatud. Vanamees oli poisile kalapüüdmist õpetanud ning poiss armastas seda. Vanamees oli varem 87 päeva merel olnud ilma ühtegi kala püüdmata ja seejärel olid nad poisiga kolm nädalat järjest poisiga iga päev suuri kalu püüdnud. Poiss ostis mehele õlut ja söötasid järgmiseks päevaks. Nad meenutasid, et poiss oli esimest korda vanamehe paati saanud viieaastaselt. Vanamehel oli plaanis järgmisel päeval kaugele minna ja kuigi poiss tahtis kaasa minna, siis pidi ta oma paati jääma. Vanamehe juures teesklesid nad alati kahekõnet :”Mis sul süüa on?” “Potitäis kollast riisi kalaga. Tahad ka?” “Ei taha
Lõhe Välimus Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning lõpuste ja paaris- ning paarituteuimede olemas olu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lõpusepiluni),kereks (viimasest lõpusepilust pärakuni) ja sabaks (pärakust keha lõpuni). Kaladena käsitletakse tavaliselt klasse süstikkalad, sõõrsuud, kõhrkalad,luukalad, vihtuimelised ja kopskalad. Kala ehitus Kalade evolutsioon Kivistised on näidanud, et kalad on evolutsioneerunud enam kui 500 miljonit aastat. Kõige primitiivsemateks peetakse pihklaste (Myxiniformes) seltsi. Kala fossiil Kalad toiduna Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala sisaldab 13-23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%
Seeni soolati ja kuivatati. Kuivatati enamasti kivi- ja haavapuravikke. Iga seeneliik soolati eraldi. Toiduvalmistamisel seened hakiti peeneks ja praeti sibulaga õlis. Söödi keedukartulite kõrvale. Seentest valmistati suppe. Korjati metsamarju, millest tehti moosi; mustikaid, vaarikaid kuivatati; jõhvikaid säilitati värskena vees. Marjadest tehti pirukatäidiseid, keedeti kisselli ja magusaid suppe. Värsketest kaladest keedeti uhhaad. Kala valmistati mitmel moel - keedeti, praeti, küpsetati, soolati, vinnutati. Hilisemal ajal ka suitsutati ja marineeriti. Tervetest kaladest valmistati sülti. Põhiline lihaliik oli sealiha. Väga harva söödi veise- või lambaliha. Pidulikumaks peeti siiski veiselihasülti ja ka värskekapsasupp pidi veiselihast tulema parem. Veretoite vanausulised ei söönud. Igas majapidamises valmistati ka kohupiima ja võid. Kala vanausuliste moodi ehk vees praetud kala
............................................................................................7 TRAALNOODA SISSELASKMINE..................................................................................................8 TRAALIMINE.....................................................................................................................................9 TRAALNOODA VÄLJAVÕTMINE.................................................................................................10 TRAALNOODAST KALA VÄLJAVÕTMINE................................................................................11 TRAALNOODA KORRASTAMINE UUESTI SISSELASKMISEKS VÕI PÜÜGI LÕPETAMISE PUHUL...............................................................................................................................................12 Kokkuvõte..........................................................................................................................................13 Sissejuhatus
Ernest Hemingway Vanamees ja meri Mida õppis poiss vanamehelt Kala püüdmist . Võitluse etapid - Ühel päeval nägi ta lindu ja otsustas tema järel minna, lootuses seegi kord kala saada. Kahjuks esimestel püüdlustel see ei õnnestunud, aga üsna pea püüdis ta kinni marliini, kes oli pikem kui tema paat. Mees püüdis kala paati saada, aga viimane keeldus alla andmast, justkui oleks tal mehe vastu isiklik vimm. Kala tõmbas liinist, ega andnud järele. Ta tiris paati kaugemale kaldast, nii kaugele, et mees sattus talle juba täiesti tundmatutesse vetesse ja kartis, et ei leia koduteed. Liin tõmbas mehe käed katki ja käsi kiskus krampi. Olelusvõitluses, kes on tugevam, jäi siiski peale mees. Seda aga vaid esialgu, sest kui ta oli kala kinni püüdnud ja paadi külge kinnitanud, haistsid
11. Miks on kuulmine vahel tähtsam kui nägemine? Näited! Kui pimedas ei näe siis tuleb liigelda kas kompimise või hääle abil, nt oled keldris kus pole tuld. 12. Millega loomad kombivad? Näited! Kombitsatega, vurrudega, tundlad. Nt, putukas katsub maad või midagi muud tundlatega. 13. Miks vajavad loomad haistmis- maitsmismeelt? H- muidu nad ei tea kust toitu otsida, nt lõvi looduses; M- aitab kindlaks teha kas objekt on söödav. 14. Mida ja kuidas tunnetab kala küljejoonega? Tunneb ümbritseva vee liikumist. 15. Kuidas ja milleks kasutab kala ujupõit? See läheb õhku täis siis kui kala tõuseb pinnale ja tühjaks kui ta laskub sügavamale. 16. Kuidas ja milleks kasutab kala lõpusekaant? Väljapoole lahti ja vastu pead uuesti kinni, kasutab hingamiseks. 17. Nimeta kala uimed! Kuidas kala erinevaid uimi kasutab? Rinna-, kõhu-, selja-, saba-, pärakuuim. Saba- edasiliikumiseks, kõhu, rinna- tasakaal 18. Kuidas kalu jaotatakse
1. Iseloomustage Santiagot. Santiago on vana kalur, kes elab üksinda mere lähedal hütikeses. Ta on üsna veider, nagu ta ise ütles «Ma olen üks imelik vana mees.», ta erineb teistest inimestest nii välimuse, kui ka iseloomu poolest. Ta sõltub teistest inimestest, eriti Manolinist, kes teda igati aitab ja tal silma peal hoiab. Samas sai vanamees üksinda hakkama suurte tegudega. Arusaadav on see, et Santiagol on olnud raske elu, see- eest on ta lihtne vana mees, kes püüab kala. Ta mõttekäigud on huvitavad, ta paneb tähele ja mõtleb asjadele, millele iga inimene ei oska tähelepanu pöörata. Ta arutab asjade üle ja mõtleb, kuidas asjad maailmas toimivad. Ta on väga lihtne ja tagasihoidlik mees. Lihtne on ka tema välimus, ta on vaene ning seetõttu kannab ta kulunud riideid, tema kätel on vanad armid. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage. Santiago on traagiline karakter. Ta riskis oma eluga, et üks kala kätte saada. Merel
Serveerimine Eelistatakse ovaalse kujuga nõusid, vaagnaid ja praetirinaid Soojade kastmete jaoks eelistatakse melhorist kastmekanne ja külmade kastmete jaoks portselanist kastmekanne. Vaagnalt serveerimisel on keedetud ja praetud kalaroogade tõstmisvahenditeks kahvel ja lusikas, üleküpsettatud kala jaoks labidake. Taignas praetud kala serveeritakse pabersalvrätikuga kaetud melhiorvaagnalt. Soolatud vääriskala antakse lauale ovaalsetel vaagnatel, tõstmiseks külmtoidukahvel. Keedetud kala serveeritakse ovaalsel vaagnal, tõstmiseks praekahvel ja supilusikas. Kaste antakse alustaldrikul olevas kastmekannud, juures teelusikas Kala tarrendis serveeritakse ovaalsel vaagnal, tõstmiseks labidas või kahvel ja lusikas
Kael puudub, mille tõttu ei saa ta pead kere suhtes pöörata. Keha lõppeb sabaga. Keha katavad ja kaitsevad luulised soomused, mis asetsevad osaliselt üksteise peal. Nende kehas paiknevad limanäärmed, mis eritavad keha pinnale õhukese limakihi, mis kaitseb nende nahka ja hõlbustab liikumist vees. Kalade keha on painduv. Ujumisel painutab ta seda ühele ja teisele poole (vaata pilt 2). Liikumisele aitavad kaasa keha pinnal olevad uimed, kõige tõhusamalt sabauim. Teisi uimi kasutab kala enamasti aeglasel liikumisel, tasakaalu hoidmisel ja manööverdamisel. Mõlemal pool keha külgedel on kalal küljejoon. Selle abil tajub kala vee liikumist ja võnkumist. Selle abil saab kala orienteeruda ka sogases vees. ( Kalade välimus ja liikumine; Kala välisehitus) (Pilt 2, kalade liikumine) 8 Siseehitus Skelett
Praad: · Riis(30g) ( keedetud) · Kala(150g)- Sool,pipar,till,sidrunimahl. (ahjus küpsetatud) · Salat-Tomat(60g),kurk(70g),hiinakapsas(60g),sool,suhkur. · Kaste-Majonees(2spl),maitsestamata jogurt(50g),sinep,suhkur,kurk,paprikas · Täisteraleib(1 viil) Magustoit: · Puuviljasalat- õun(1),banaan(1/2),ananass(80g),vaarikas(2spl),banaanikohupiimakreem(80g) Jook: · Piim(200g) Rasvad-Riis 0,13g Kala 1,5g Täisteraleib 0,4g Maitsestamata jogurt 0,8 g Piim 5g Banaanikohupiimakreem-1,2 g Õun,banaan,ananass kokku umbes 1g Kokku 10,03g Mineraalained-Kaltsium-kala Magneesium- leib,riis,piim,kala,banaan,õun Kaalium- banaan,leib,kala,piim Naatrium,kala Kloor-sool (Eestlased söövad soola 2-3 korda rohkem kui organism seda igapäevaselt vajaks (norm 3-5 g päevas). Fosfor kohupiim,riis
Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes, Läänemeri on madala soolasuse tõttu suhteliselt liigivaene, kuid sellest kalapopulatsioon on arvukas. Läänemerest püütakse 1% kogu maailmamere kaalasaagist. Sisevetest on peamisteks kalapüügi- veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) Latikas on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Pikkus 30-50 cm kaal kuni 7 kg. Latika keha on
· Vaesus või ebavõrdne juurdepääs toidule · Suur rahvaarv · Maapuudus · Halvad loodusolud · Traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine · Esineb peamiselt arengumaades (Lõuna-Aasia, Aafrika ja Andide piirkonna riikides). Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt sisse osta toodangut, sest see on liiga kallis. Arengumaad seevastu kannatavad ületootmise all Kalandusvormid · Rannikupüük püütakse rannalähedastelt aladelt, kala töödeldakse rannikualadel ja müüakse kohalikul turul. Kasutatakse algelisi kalapüügivahendeid. Ida- ja Kagu- Aasia riigid. · Ookeanipüük kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad võivad ära olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Suured ja/või rikkad riigid: USA, Jaapan, Venemaa. · Kalakasvatus kuna kalad hakkavad otsa saama, tuleb rajada kasvatusi. Inimesed saavad endale lisatoitu või teenivad sissetulekut
Toitu tuleb hoida õhust eemal ja "mahlasid" tuleb säilitada. Vastasel juhul võib toit kuivada ja toidu kvaliteet langeda Külmutamiskiirus on oluline külmutada tuleb nii kiiresti kui saab. See vähendab jääkristallide suurust, vähendades jäätumisel toidule tekkinud kahju Külmutamise ajalugu Toidu kümutamise tehnoloogiat on näiteks palju kasutatud Arktika kommuunides Jäässe on kaevatud auk või ja sinna pannakse toiduained. Samuti on näiteks Skandinaavias säilitatud niimoodi kala, eriti heeringat. Clarence Frank Birdseye II Nüüdseks on teada, et kiirkülmutamine tekitab väiksemad jääkristallid, mis kahjustab koestruktuuri vähem. Kui ,,aeglaselt" külmutatud toit sulab, voolavad rakuvedelikud jääkristallide poolt kahjustatud koest välja ja tulemuseks on kuiv või nätske konsistents toiduvalmistamisel Tööstuslik areng 1925 pandi tööle Birdseye'i uusim leiutis: topeltrihmkülmuti, milles soolvesi jahutas
merd ja lendkalu, huvitatud pesapallist, viisakas, hooliv. Tal oli seoses kalapüügiga väga head oskused ja teadmised. Samuti saab teda pidada järjekindlaks, sest ei olnud nõus oma kalast lahti ütlema. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage. Santiagot saab pidada traagiliseks karakteriks, sest koges suurt lüüasaamist looduselt. Tal oli merel olnud 84 päeva halb õnn ning 85 päeva hea õnn kestis vaid hetkeks, kuniks ta jõudis sadamasse tagasi vaid kala uimega. 3. Andke ülevaade Santiago põhilistest motivaatoritest. Santiago põhiline motivaator oli tema usk iseendasse ja tahe ning kui sellest ka ei piisanud, siis mõtles poisist. «Iga minutiga jõuad kodule lähemale. Ja purjetada on selle võrra kergem, et kaalud nüüd nelikümmend naela vähem» lk 65. «Sa, vana, ole parem ise julge ning enesekindel,» ütles ta. lk.52. “Poiss hoiab mul hinge sees.” lk 67. Ta oleks nagu üritanud
Latimeeria Latimeeria on India ookeanis elav ainus ürgse kehaehitusega vihtuimne, elav fossiil, kes avastati 1938. aastal Aafrika kaguranniku merest. Selle ürgse kala fossiile leidub laialdaselt, kuid elavaid isendeid on püütud üksnes Komoori saarte vetest Aafrika idaranniku lähedal. Latimeerial on neli suurt uime, mistõttu tema lähisugulasi on peetud ka kõigi neljajalgsete loomade eellaseks. Devoni ajastul 400 miljonit aastat tagasi elas maailma madalates ookeanides grupp selgroogseid kalu, keda tuntakse vihtuimsete nime all. Fossiilide andmed näitavad, et neid 20-30 cm pikkusi kalu esines suurel arvul
Püreesta supp ning maitsesta soola-pipraga. Serveeri mõne rohelise herne, koriandri, oliiviõlisortsu ja krõbeda saiaga. pearoog Idamaine grillitud merikuradi saba Merikuradi saba 2 tk, ca 500-700 gr/tk Marinaadiks: Hakitud ingverijuurt 2 spl (30 ml) Kuivatatud chillihelbeid 2 tl (10 ml) Valget suhkrut 2 spl (30 gr) Küüslauguküüsi haktitult 5 tk Seesamiõli 1 spl (15 ml) Musta pipart jahvatatud 2 tl (10 ml) Oliiviiõli 2 spl (30 ml) Pese ja kuivata kala. Maitsesta vähese mersoolaga ja jäta ca 30 min seisma. Selle ajaga tõmbab sool kalast välja ülearuse vee ja kala saab tahkem. Vala vesi ära ja kuivata kala paberrätikuga. Hoia kala marinaadis toatemp-l 30 – 40 min (või külmkapis 2 tundi). Kuivata kala, maitsesta vähese soolaga. Marinaad viska ära, see on edaspidiseks kasutu. Määri kala õliga ja grilli kas sütel või eelsoojendatud ahjus 200C juures ca 20 min mõlemalt poolt kuni kala küps. Serveeri rohelise salatiga.
ILEANY ON VALTER EI KÜSI ROHKEM KALAD: VAJA ON RÄÄKIDA TÄHTSUSEST (valter), OHUSTATUSEST (johann) JA MIDA NENDE JAOKS TEHA SAAB (johanna) Tähtsus: toiduallikas ning saab kalarasva, mida kasutatakse ravimitööstuses. Kalatööstuse jäänustest valmistatakse ka liimi, väetist ja loomasööta. Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala sisaldab 13–23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub tugevalt 0,1–33%ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1- ja
. 43 7.1. Töötlemine ........................................................................................................ 43 7.2. Turustamine ...................................................................................................... 46 7.3. Tootjaorganisatsioonid ...................................................................................... 49 7.4. Tööhõive ja sotsiaalmajanduslik olukord ......................................................... 50 7.5. Kala tarbimine Eestis ........................................................................................ 50 7.6. Kala töötlemise ja turustamise SWOT .............................................................. 50 7.7. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 51 8. Vesiviljelus .............................................................................................................. 53 8.1
.................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 2 1 SISSEJUHATUS Referaat on koostatud Hüdrobioloogia õppeprogrammi raames. Autor valis oma uuritavaks veeloomaks kerakala, kuna tundis huvi antud kala välimuse vastu. Töös tuleb juttu kerakala levikust ja paljunemisest meres ning magevetes. Keskendutakse kerakala unikaalsele välimusele, mürgisusele ning seda tekitavale toksiinile. Vaatluse all on kala huvitavad kaitsemehhanismid. Autor seletab kerakala ohtlikkust söömisel ning räägib, mis juhtub siis kui kerakala hooletult söögiks tarbida. 3 2 LEVIK JA PALJUNEMINE
* Laota kihiti peale basiilik, tomativiilud ja spinat. * Tõsta peale ülejäänud kalamass ja silu pealt ühtlaseks. * Küpseta 175-kraadise ahju allosas 45 minutit. * Lase kalavormil 10 minutit vormis jahtuda, siis kummuta alusele. ** Kihilist haugivormi võib serveerida kuumalt põhiroana (6-le) või külmalt eelroana (12-le). Kuuma kalavormi kõrvale serveeri kartuleid, aedvilju ja ketsupiga maitsestatud külma hapukoorekastet. Keedetud kala munakastmes * 500 ml vett, 130 ml valget veini * pool sidrunit, pool sellerivart * 1 väiksem sibul, 1 porgand * mõned petersellioksad, loorberileht * 3 tera musta pipart * 3 170 grammist kalatükki * 2 kõvaks keedetud muna * teelusika otsaga kanget sinepit, 125 ml õli * ½ tl sidruniga kalamaitseainet ja vajadusel veel soola, 30 ml valgeveiniäädikat * 1 purustatud küüslauguküüs * 1 tl basiilikat, 1 tl peeneks hakitud peterselli * 4 kapparit * Haki peeneks sibul ja porgand.
õllepärm, kiirendab kaerahelbed, hirss, põhjustab polüneuriiti, südametegevust, B1 rukis, linnuliha, südamepuudulikkust, tiamiin põhjustab kala, turseid, silmalihaste hingamispuudulikkust ja täisteraviljatooted, nõrkust allergilisi reaktsioone päevalilleseemned piim, jogurt, põhjustab keele ja suu
vanamees pole pikka aega saaki saanud ning keelasid poisil vanamega kalal käimise ära, sest pidasid seda mõttetuks tegevuseks. Poiss, aga tahtis ikka vanamehega kalale minna, kuid vanamees ei lubanud poisil temaga kalale minna, sest poisi vanemad olid seda keelanud. Poiss aga aitas vanameest ikka ning aitas tal asju vedada. Vanamees ütles poisile, et ta õnnenumber on 85 ning ta arvab, et 85 päeval saab ta kindlasti hea saagi. 85 päeva varahommikul läkski vanamees kalale ning kuigi algul kala ei võtnud, siis lõpuks tuli üks väga suur kala konksu otsa, kes tiris paati väga kaugele kaldast eemale. Kala tiris paati mitu päeva kuni lõpuks suutis vanamees ta pinnale tõmmata ning kala tappa. Vanamees sidus kala paadi külge ning hakkas kodusadamesse sõudma, kuid veri kalast kutsus kohale haid, kes kalast tüki võtsid ning kui vanamees kaldale jõudis oli ta väsinud, kuid kalast olid järele jäänud vaid luud.
Sobib hästi kuumana õhtusöökide juurde kui ka külmana soojadel suvepäevadel. Oma tugeva ja aromaatse maitsega on ta kasutusel toitude maitsestamisel, eriti liialdada ei tohiks suurte kogustega. Maitseainena sobib eeskätt liha-, kala- ja kaunviljatoitudele, on estragoni kõrval tähtsaim taim prantsuse köögis. Vahemeremaades hõõrutakse kalu enne praadimist kuuma õli sisse kastetud aed-liivatee oksaga. Kala ja liha paneerimisel segatakse jahusse aed-liivatee pulbrit. Väikeses koguses lisatakse aed-liivateed salatitele, suppidele, porgandi- ja seenetoitudele, hapendatavaile kurkidele, marinaadidele, aroomiäädikatele (oksake õitsvana äädikapudelis - dekoratiivne). Rohkesti kasutatakse kala-, liha- ja likööritööstuses. Puitunud varred sobivad grillipuiduks. Väga hästi sobib maitsestada liivateega kohupiima, kodujuustu ja nisu-, odra-, rukkijahu
8 võimaluste arv 6 tihendatud põhjaga ja 2 tihendamata põhjaga telgi saamiseks: m = C116 C 42 = 462 6 = 2772 . Tõenäosus, et saadakse 6 tihendatud põhjaga telki, on: 2 m 2772 28 p( B) = = = n 6435 65 6. 1.) Tiigis elab 5 märgistatud ja 6 märgistamata karpkala. Ühel päeval õngitseti üks kala välja. Kui suur on tõenäosus, et see oli märgistatud kala? kogu võimaluste arv n1 = 11 , soodsate võimaluste arv märgistatud kala püüdmiseks m1 5 on m1 = 5 ; tõenäosus, et püütud kala on märgistatud, on: p ( A) = = n1 11 2.) Lõpuks oli tiiki jäänud 3 märgistatud ja 5 märgistamata kala. Nüüd õngitseti välja kaks kala
lugeda inimtoiduks kõlbmatuks. 3) Karpkalade filometroidoos Filometroidoos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, lihaskoe ning siseorganite kahjustustega kulgev liigispetsiifiline invasioonihaigus, mille tekitajaks on ümaruss Philometroides lusiana. Selle parasiidi emased isendid on valkjaspunase värvusega, kuni 160 mm pikad ja 1 mm läbimõõduga vivipaarid. Nad paiknevad soomustaskutes kala pea ja rinnauimede piirkonnas. Isased isendid on emastest tundu valt väiksemad, 33,5 mm pikad, läbimõõduga 0,030,04 mm, valkja värvusega ning paiknevad ujupõieseinas. Filometroideste areng toimub ühe vaheperemehe, sõudiklase osavõtul (joonis 60). Filometroidoos esineb nii tiigimajandeis kui ka looduslikes veekogudes. Haiguse kulg võib olla äge või krooniline
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM21 Eestlaste toidukultuur Referaat Koostas: Elo Luuasep Juhendas: Õpetaja-metoodik Ruth Muru Sisukord Sissejuhatus Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga köögiviljad, puuviljad ja marjad
Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada mariin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Mariin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel krampi, suutis ta esimese mariini ründva hai harpuuniga ära tappa. Harpuun vajus koos haiga merepõhja ja enam ei olnud vanamehel millegagi teisi haikalasid ära
2. Vaata, et poleks liiga palju puid ega muud risu, mille taha kipub nöör kinni jääma 3. Võta oma spinning ja pane sinna külge rull, sinna peale nöör, sinna külge tross ja sinna külge lant (bob soovitab rohelist lanti) 4. Viska oma lant kusagile vette ja hakka tagasi kerima 5. Ära keri ühes tempos, vaid tee peatusi ja jõnksuta 6. Korda protsessi 7. Ossa vana, õngest käis jõnks läbi 8. Haagi kala ära, et ta minema ei pääseks 9. Keri jõuga tagasi 10. Vaata, et sidur liiga kinni poleks (muidu haug kisub nööri katki) 11. Ütle oma semule, et ta kahva võtaks ja kala veest välja võtaks 12. Ja ongi kõik, vaata et ainult hammustada ei saa KARP Selleks, et minna koju tagasi ämbritäie vastiku maitsega karpidega… 1. Otsi mingi tagaaia tiik, kus on hästi mudane vesi 2. Võta mingi kalasööt mis sa Salmost ostsid ja sega sinna vett
Kalandus on majandusharu,mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide püüdmise või kogumisega maailmamerest ja siseveekogudest,saagi töötlemise ning valmistoodangu turustamisega 2. Kes on kalur ja kes on kalamees? Kalur on inimene kes püüab kutselise kalapüügi vahenditega,kalapüügi seaduse kohaselt peab olema vähemal rannakaluri neljanda taseme kutse kvalifikatsioon. Kalamees on kalastaja kes käib hobi korras kala püüdma,kalastaja ei tohi oma saaki müüa erinevalt kalurist. 3. Milline püügivahend on kastmõrd? Püünis, mis koosneb juhtaiast, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast. Selle mõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600m. Kastmõrd on suurim lõkspüünis See pannakse meres kalade rännuteedele. 4. Millised on Eesti siseveekogude tähtsamad püügikalad? Koha,Latikas ja Ahven 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
