finantsaruannete õigele tõlgendamisele. o Majandusüksuse printsiip o Jätkuvuse printsiip o Soetusmaksumuse printsiip o Monetaarsuse printsiip o Tekkepõhine arvestusprintsiip o Realiseerimise printsiip o Tulude ja kulude vastavuse printsiip o Olulisuse printsiip o Konservatiivsuse printsiip o Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip o Objektiivsuse printsiip o Tõene ja aus kajastamise printsiip. 20. Kasumiaruanne, skeemid; rahavoogude aruanne, bilanss, iseloomustus. Kasumiaruanne e tulude ja kulude aruanne o kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul o TULUD on varade sissetulek ettevõttesse o KULUD on varade väljaminek või kasutamine o Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud
7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Punktides 68 sätestatud andmed võivad olla kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis. 11. Konto Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 12. Kahekordne kirjendamine Kahekordse kirjendamise puhul tuleb iga majandustehing kajastada samaaegselt samas summas kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. 13. Lausend Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. Vajalikuks võib osutuda ka liitlausendi koostamine: majandustehing kajastatakse ühe konto deebetis ja mitme
arvestus- ja aruannete koostamise põhimõtetest tulenevad nõuded Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslasele. Raamatupidamise seadus koosneb kaheksast peatükist: 1) üldsätted; 2) raamatupidamise korraldamine; 3) majandusaasta aruanne; 4) konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne; 5) raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine; 6) riigi raamatupidamise korraldamise erisused; 7) muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused; 8) seaduse rakendamine. Info õige kajastamise ja võrreldavuse huvides tuleb arvetus organiseerida vastavalt üldtunnustatud arvestusprintsiipidele. Seadus kehtestab rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevad alusprintsiibid: 1) majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;
Rahavoogude (rahakäibe) aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (rahakäivet) (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE Arvestustsükkel Arvestustsükliks loetakse ühe arvestusperioodi jooksul majandustehingute kajastamise vajalikke etappe: - algdokumentide alusel tehingute iseloomu kindlakstegemine; - tehingute kandmine kronoloogilisse registrisse; - tehingute kirjendamine pearaamatusse; - proovibilansi (trial balance); - korrigeerimiskannete (adjusted entries) tegemine; - korrigeeritud proovibilansi (adjusted trial balance) koostamine; - ajutiste kontode sulgemine; - kui proovibilanssi ei tehta siis käibeandmiku koostamine; - finantsaruannete vormistamine;
Muundamiskulud ehk töötlemiskulud ehk konverteerimiskulud on kulud, mida tehakse põhimaterjali muundamisel lõpptoodanguks (põhitööliste palk ja tootmise lisakulud). Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu turustamise, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega. --- Kulude kajastumine finantsaruannetes: Ettevõtte kaks põhilist finantsaruannet on bilanss ja kasumiaruanne. Bilansis kajastuvad jätkuvad kulud ja kasumiaruandes lõplikud kulud. Finantsaruannetes kajastamise seisukohalt on oluline ka kulude liigitamine kapitaliseeritavateks ja mittekapitaliseeritavateks kuludeks. Kapitaliseeritavad kulud kajastatakse enne kasumiaruandes näitamist bilansis varana, mittekapitaliseeritavad kulud kajastatakse vahetult kasumiaruandes (ei läbi bilanssi). Kaubandus- ja tootmisettevõtete kapitaliseeritavaid kulusid saab liigendada järgmiselt: - inventeeritavad kulud ehk tootekulud (toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud
kvaliteet (mida saabki harva adekvaatselt mõõta). Nendele, kes selle järgi tegutsevad, muutubki eesmärgiks tähelepanu, mis on ka sel juhul edukuse mõõdupuuks. Tuntuse fakt iseenesest on tihti ainus vajalik kuulsuse tingimus. Tähelepanu püüdmise eesmärk on kooskõlas ka meedia olulise rolliga auditooriumi jaoks, kes kasutab massimeediat meelelahutusena või ajaviitena. Auditoorium püüab täita aega meediaga, põgeneda argireaalsusest. Kommunikatsioon kui kajastamise ja tähelepanu protsess sisaldab mitmeid lisatunnuseid, mis eelnevate mudelite puhul esile ei kerki: 1) Avalikustamine on nullsumma mäng (nii palju kui üks võidab, teine kaotab). Ühele kajastusele pühendatud aega ei saa anda teisele ja auditooriumi aeg on piiratud. 2) Kommunikatsioon esineb vaid olevikus. Minevik pole oluline ja tulevik on tähtis
Enamasti saadakse tasu rahalises vormis. Juhul kui tasumine toimub vahetult või lühikese perioodi jooksul pärast tehingu toimumist, võrdub tehingu müügitulu saadud või saadaoleva rahasummaga. Juhul kui tasumine toimub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks järelmaksuga müügi korral), siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva rahasumma nominaalväärtus. Sellisel juhul kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses. Tulude kajastamise kord on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 10 Tulu kajastamine. 2. Debitoorse lühivõla arvestus. Debitoorne võlg on ajutiselt firma võlgnike ehk deebitoride käes olev raha. Ostjate debitoorne võlgnevus tekib müügitehingu tulemusel. Seda kajastatakse bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Ostjate vastu esitatud nõuded võivad olla lühiajalised ja pikaajalised. Pikaajalised nõuded kajastuvad bilansis Pikaajaliste finantsinvesteeringute all bilansikirjel Pikaajalised nõuded
toodangu omahind, toodang töötaja kohta). Näitavad mähtuse suurust kui kvaliteeti (nt tootmise intensiivsust, tööviljakust jt.) 321) Nähtuse haaramise ulatuse alusel: · koondnäitajad kajastavad nähtust tervikuna · osanäitajad kajastavad üksikuid koostisosi 322) Nähtuse kulgu või tulemust kajastamise alusel: ·tegurid kajastavad tingimusi, milles nähtus kulges ja põhjusi, mis tõid kaasa muudatusi nähtuses (nt looduslikud, sotsiaal-majanduslikud, tehnilised, organisatsioonilised tegurid) · tulemusnäitajad iseloomustavad nähtuse kulgu, struktuuri, tulemust 323) 324) Efektiivsusnäitajate süsteemi kuuluvad kvalitatiivsed näitajad
o Soetusmaksumuse printsiip o Monetaarsuse printsiip 18 o Tekkepõhine arvestusprintsiip o Realiseerimise printsiip o Tulude ja kulude vastavuse printsiip o Olulisuse printsiip o Konservatiivsuse printsiip o Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip o Objektiivsuse printsiip o Tõene ja aus kajastamise printsiip. 29. Kasumiaruanne, skeemid; rahavoogude aruanne, bilanss, iseloomustus. (lk 131-144, Majandusarvestus_II._Aruandlus) · Kasumiaruanne e tulude ja kulude aruanne o kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul o TULUD on varade sissetulek ettevõttesse o KULUD on varade väljaminek või kasutamine o Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja
1. Tööetapid, osalejad, etappide vahelised seosed Tehnoloogilised skeemid (kirjeldab tootmisprotsessi kasutatavat töötlemisviisi · Andmehaldus - Kaartide puhul saame eristada: Andmeid mida kasutatud kaardi tegemisel nn kaardiandmestik Metaandmed andmed andmete kohta ehk andmed kaardi kohta (nimi, mõõtkava, projektsioon, tootja, asukohatäpsus, kajastamise tsükkel jnejne) Informatsioon ehk andmete tõlgendus (pidev sündiv nähtus iga kaardikasutaja peas, sõltub kasutaja tajude tõlgendamise mudelist(oskused, kogemused, kasutuspraktika)) 16. Mida nimetatakse metaandmeteks? Metaandmed on andmed andmete kohta ehk andmed kaardi kohta (nimi, mõõtkava, projektsioon, tootja, asukohatäpsus, kaasajastamise tsükkel jne) 17
o Soetusmaksumuse printsiip o Monetaarsuse printsiip o Tekkepõhine arvestusprintsiip o Realiseerimise printsiip o Tulude ja kulude vastavuse printsiip 18 o Olulisuse printsiip o Konservatiivsuse printsiip o Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip o Objektiivsuse printsiip o Tõene ja aus kajastamise printsiip. 29. Kasumiaruanne, skeemid; rahavoogude aruanne, bilanss, iseloomustus. (lk 131-144, Majandusarvestus_II._Aruandlus) · Kasumiaruanne e tulude ja kulude aruanne o kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul o TULUD on varade sissetulek ettevõttesse o KULUD on varade väljaminek või kasutamine o Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise
o Soetusmaksumuse printsiip o Monetaarsuse printsiip 18 o Tekkepõhine arvestusprintsiip o Realiseerimise printsiip o Tulude ja kulude vastavuse printsiip o Olulisuse printsiip o Konservatiivsuse printsiip o Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip o Objektiivsuse printsiip o Tõene ja aus kajastamise printsiip. 29. Kasumiaruanne, skeemid; rahavoogude aruanne, bilanss, iseloomustus. (lk 131-144, Majandusarvestus_II._Aruandlus) Kasumiaruanne e tulude ja kulude aruanne o kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul o TULUD on varade sissetulek ettevõttesse o KULUD on varade väljaminek või kasutamine o Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja
Kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud maksumusest, tuleb varad alla hinnata. Ühtlasi peab arvesse võtma kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. Konservatiivsuspõhimõte püüab vältida liialdusi finantsaruannetes. Ülemäärane ettevaatlikkus aga võib osutuda kahjulikuks, kuna ta tekitab peidetud reserve, moonutab kasumit ja on vastolus tõese ja ausa kajastamise põhimõttega. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip. Raamatupidamises kasutatakse jätkuvalt samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid, aruandlusviise ja arendusskeeme. See teeb erinevate perioodide aruanded võrreldavateks. Juhul kui on ülemindud teistele arvestusmeetoditele, siis on vajalik muudatuste mõju eraldi välja tuua. Objektiivsuse printsiip. Majandustehingud peavad olema fikseeritud objektiivselt, mille aluseks on tehingu reaalne majanduslik sisu.
Kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud maksumusest, tuleb varad alla hinnata. Ühtlasi peab arvesse võtma kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. Konservatiivsuspõhimõte püüab vältida liialdusi finantsaruannetes. Ülemäärane ettevaatlikkus aga võib osutuda kahjulikuks, kuna ta tekitab peidetud reserve, moonutab kasumit ja on vastolus tõese ja ausa kajastamise põhimõttega. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip. Raamatupidamises kasutatakse jätkuvalt samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid, aruandlusviise ja arendusskeeme. See teeb erinevate perioodide aruanded võrreldavateks. Juhul kui on ülemindud teistele arvestusmeetoditele, siis on vajalik muudatuste mõju eraldi välja tuua. Objektiivsuse printsiip. Majandustehingud peavad olema fikseeritud objektiivselt, mille aluseks on tehingu reaalne majanduslik sisu.
Kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud maksumusest, tuleb varad alla hinnata. Ühtlasi peab arvesse võtma kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. Konservatiivsuspõhimõte püüab vältida liialdusi finantsaruannetes. Ülemäärane ettevaatlikkus aga võib osutuda kahjulikuks, kuna ta tekitab peidetud reserve, moonutab kasumit ja on vastolus tõese ja ausa kajastamise põhimõttega. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip. Raamatupidamises kasutatakse jätkuvalt samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid, aruandlusviise ja arendusskeeme. See teeb erinevate perioodide aruanded võrreldavateks. Juhul kui on ülemindud teistele arvestusmeetoditele, siis on vajalik muudatuste mõju eraldi välja tuua. Objektiivsuse printsiip. Majandustehingud peavad olema fikseeritud objektiivselt, mille aluseks on tehingu reaalne majanduslik sisu.
septermber 1990 kehtestati EV Valitsuse määrusega nr 253 riigilõivu määrad. 1991.aasta jooksul võeti vastu ettevõtte tulumaksuseadus ja käibemaksu seadus ning 1992. Aastal aktsiismaksu seadused (alkoholi-, õlle , karusnaha- ja tubakaaktsiisid). Pidev maksusüsteemi täiustamine sundis tegema Maksukorralduses seaduses korduvalt muudatusi. Esimene kord (28.märtsil 1991.a) täpsustati maksude loetelu. Teine muudatus (23.apprillil 1992.a) täpsustas varjatud tulu kajastamise korda. Uute maksuseaduste rakendamine edenes üsnagi visalt ja 1992.aastal lisanud ,,maksukaruselli" veel ka ravikindlustusmaks. 1993.aasta 16.detsembril võttis EV Riigkogu vastu uue maksukorralduse seadus, millega korrastati eelkõige maksude administeeerimist. Antud seadus sätestas maksumaksja ja maksu kinnipidaja, samuti maksuhalduri põhiõigused ja kohustused. Määrati kindlaks ka vastutus
protsess. Motiveerimiseks vajalik teada? Hea juht peab tundma inimese käitumise: -üldist iseloomu ja seda määravaid mõjureid -olemust organisatsioonis ja selle mõjureid -mõjutamise üldiseid võimalusi ja mõjutamise vahendeid -motiveerimise efektiivsete süsteemide loomise printsiipe Vajadused ja nende rahuldamine Vajadus inimorganismis teatud toimingute, muutuste jne. teostamise vajalikkuse kajastamise vorm. Teadvustatud või teadvustamata vajadused Huvi inimeste soovitud käitumise suunitlus oma vajaduste rahuldamisel Motiiv käitumise põhjused, see millest oma toimingutes teadlikult juhindutakse. Motivatsiooniteooriad · Väline ja sisemine motivatsioon · Maslow vajaduste hierarhia · D. McGregori X ja Y teooria · Herzbergi töö ja rahulolu teooria · McClellandi teooria · · Maslow vajaduste hierarhia · Eneseaktualiseerimine · Tunnustus
valida omahinna arvutamise meetod ja kalkuleerida toote omahind; leida tänavavalgustuspostide tootmise tasuvuspunkt ühikutes ja müügikäibena ning viia läbi tasuvuse analüüs erinevatel tegevusmahtudel; anda hinnang uue toote tasuvusele ja leida optimaalne tegevusmaht. Töö autor tutvus AS finantsaruannetega. Dokumendid ei andnud piisavalt informatsiooni, seega intervjueeris autor juhtkonda täiendavalt ettevõtte kulukäiturite, kulude liigitamise ja kajastamise kohta, palus kirjeldada lipumastide ja plaaneeritava toodete tootmisprotsessi. Töö autor analüüsis ettevõttes kogutud andmeid ning toote omahinna, tasuvuspunkti ja rentaabluse arvutamisel rakendas valemeid. Erinevate müügiprognooside puhul arvutas autor võrreldavaid andmed ja koondas need tabelitesse. Andmete alusel tegi töö autor järeldused ja andis tagasiside organisatsiooni juhtidele õigete otsuste tegemiseks. 24
Seega ei ole mõtet langetada hinda, kui see ei too kaasa koguse kasvu. Iga ettevõte peaks leidma optimaalse hinna ja koguse. 25 6. Ettevõtte majandusarvestuse süsteem ja aruanded. Ettevõtte majandusarvestuse süsteemi saab jaotada kaheks: ettevõtte finants-ja juhtimisarvestus. Ettevõtte finantsarvestus tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga. Ettevõttesiseste tulemuste arvestusega tegeleb juhtimisarvestus. Eelarved on plaanid, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel. Varade aruanne kajastab endas ettevõtte olulisemate varade loetelu. Bilanss on raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Bilansi aktiva poolel on näha, millesse ettevõte on paigutanud oma vahendid.
Rolli ja esineja/näitleja samastamine>hiljem performance kunst, elu ja kunsti segunemine. Sürrealismi poleemika elu ja kunsti piiriga mõjub tänase päevani. Maalikunstis on selle programmi realiseerimine keeruline mõistust on raske välja lülitada (hiljem tegid seda siiski abstraktsionistid, pollock). 20ndate aastate alguses nad veel siiski selle peale ei tulnud, vaid otsisid muid lahendusi. Kuna spontaanset teed ei söendatud kasutada siis otsustati kalduda hoopis alateadvuse kajastamise poole freud: ka unenäod, illusioonid ja hallutsinatsioonid on sõltumatud mõistuse kontrollist. (freudi seletus unenägudele oli siiski üsna meelevaldne, püüdis unenägusid seostada tungidega) Unenäod täpsed detailid reaalsed, kuid võimatud. Reaalsed detailid irreaalses seoses. MAX ERNST 1891- 1976 Sakslane, liitus sürrealistidega. Katsetas spontaanse joonistamisega. Irratsionaalsed fantaasiapildid, sünge.
poliitilise seisukoha. Martha RoslerAmeerika kunstnik, kes töötab ka video, installatsiooni, performance ja kirjandusvaldkonnas. Tema tööd käsitlevad peamiselt argielu, tihtipeale feministlikust vaatevinklist. Põhiteemadeks on media ning sõda, keskkonna kujundamine( elamistingimustest, kodutusest ning transpordisüsteemist). Alfredo Jaar kunstnik ladina ameerikast. Tööd on poliitiliselt motiveeritud reaalsuse kajastamise teema, sõja erinevad näod, globaliseeritud maailm. The Rwanda Project ehk kuulsaim töö Rwanda kenotsiidist. Shimon Attie Ajaloolise tänavapildi taastamine Berliini Juudi linnaosas, Kopenhaagenis ning New Yorkis. Hans Haacke läbi oma kariääri rõhutanud, et korporatiivne kunsti sponsorlus mõjub positiivselt suurkorporatsiooni mainele, mistõttu pole korporatiivsed annetused mingid annetused vaid puhas omakasu. "Shapolsky et al
kasutatakse sihipäraselt, säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt ning varad on kaitstud. • Audiitorkontroll – Audiitorkontroll on väliseksperdi hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisotsustele. Auditeerimine on majandustegevuse ja – tehingute kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne ja süsteemne hindamisprotsess eesmärgiga teha kindlaks majandustegevuse ja selle kohta käiva informatsiooni kajastamise vastavus teatud kriteeriumitele ning tulemuste edastamine huvigruppidele. • Eelarvestamine – Eelarvestamine ehk eelarve(te) koostamine on eelarve ehk tulevaste perioodide kava rahalises väljenduses koostamise protsessis tehtavad tegevused. 5 1.3 Arvepidamise ajalooline taust Arvepidamise ajalugu ulatub ligi 10 000. aasta taha. Enamik arvestusajaloolasi on seisukohal, et kaasaegne arvestus põhineb 14
neid ette saksamaale õppima minekuks. Õppis Tallinna all-linnas, hiljem läks Saksamaale õppima teoloogiat. Teoloogiat ta ei lõpetanud, tuli enne lõpetamist Tallinnasse tagasi, emalt abiõpetajaks Pühavaimu kirikusse, hiljem, pärast kirikõpetaja surma sai ise õpetajaks. B.R. oli kolm korda abielus. Kaks naist surid katku. Eesti keeles ilmus kroonika esmakordselt 1920. a. II trükk 1967. a Rootsis. B.R."Kroonika" tähtsus. Esmalt muidugi sündmuste kajastamise mõttes. Kirjutatud väljapaistvalt heas stiilis. See põhjus, miks ta Saksamaal ilmumise järel populaarsuse saavutas. Lisaks ka kirjanduslik tähtsus - võime lugeda eesti kirjanduse hulka kuuluvaks teoses. Kirjutatud küll alamsaksa keeles, aga autor eesti soost tüüp. Christian Kelch ,,Liivimaa kroonika" elas: 1657-1710 Avaldas trükis ,,Liivimaa ajaloo" - Liivimaa sõja ja rahu ajalugu. Oli Järva- Jaani ja Viru-Jaagupi pastor. Õppis kiiresti eesti keele, rajas Järva Jaanis
mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke; 3) reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke; 4) päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele; 5) teose reprodutseerimine õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärgil ulatuses, mis vastab õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärkidele; 6) teose reprodutseerimine, levitamine ja üldsusele suunamine puuetega inimeste huvides viisil, mis on otseselt seotud nende puudega, tingimusel et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Autori nõusolekuta ei ole lubatud reprodutseerida, levitada ja kättesaadavaks teha teost, mis on
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...
lõpetamist. (1 lk 37) 19 1.2.2 Haigushüvitise kajastamine raamatupidamisarvestuses Kui ületunnitöö eest makstavat tasu käsitletakse ja kajastatakse raamatupidamises täpselt nagu töötasu, sest seda see ju ongi, mis siis, et ületunnitöö tasustatakse veidi teisiti kui töötasu (1,5 kordse töötasuga), siis haigushüvitisega asi nii lihtne ei ole. Nimelt on haigushüvitis tööandja jaoks nii uus kohustus, et selle kajastamise kohta ei anna soovitusi oma juhendites ka Raamatupidamise Toimkond. Kuna nimetatud hüvitist makstakse töötajale saamata jäänud töötasu hüvitamiseks, poleks vale seda kajastada kontol palgakulu, sellise soovituse annab ka Äripäeva Raamatupidamise käsiraamat. Samas märgitakse ära, et parema ülevaate saamiseks võiks siiski teha palgakulude alamkonto. Ka audiitor Marina Lillo on oma majandusajakirjas
Mis on uudise põhikriteeriumid ja mis teevad uudise loetavaks. Selleks tuli süüvida uudise olemusse ja sellessegi, missugune roll on ajakirjanikul uudise kirjutamisel. Samuti on oluline teada, kuidas on seotud ajakirjandus ja poliitika. Teada saamaks, kuivõrd uudiste geograafia mõjutab kohalikku elanikkonda ja lehe arengut, uurib töö autor Jõgevamaa ajalehti Kolhoosnik, Punalipp ja Vooremaa välismaailma, Eesti, Jõgevamaa ja Jõgeva linna uudiste kajastamise osas. Selleks otsitakse eespoolnimetatud ajalehtedest kohanimedega seotud lauseid ja liigitatakse need kaugusele vastavalt, püütakse avaldatut mõista ning analüüsida. Vajadusel pööratakse tähelepanu õigekeelsusele. Jälgitakse ka nimetatud väljaannete kujundust ning arengut. Peaeesmärgiks on jälgida, kuivõrd on Jõgevamaa ajaleht aja jooksul ühes uudistega muutunud ning mis on erinevatel aastakümnetel olnud olulisim, et mõista ajalugu ja tänast
muundumine põllumajanduslikuks toodanguks või uuteks bioloogilisteks varadeks, ), mõiste bioloogilised varad (loomne või taimne elusorganism), kui ka mõiste põllumajanduslik toodang (bioloogilisest varast saadav või eraldatav toodang; tekib kas bioloogilise vara eluprotsessi lõpetamisega, näiteks lihakere tapamajas või põllumajandusliku toodangu eraldamisega bioloogilise vara küljest, näiteks lehmadelt lüpstud piim, kanadelt saadud munad) ning nende kajastamise ettevõtte raamatupidamises, andes seega täpsed juhised ka loomakasvatuse kaasneva toodangu bilansilise omahinna arvutamiseks. Variante on juhendis valida kolm: 1. Bioloogilist vara kajastatakse nii esmasel arvelevõtmisel kui ka järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused (näiteks tasud vahendajatele, riigilõivud ja
a 2250 krooni; 2009.a 2500 krooni, 2010.a 2750 krooni) ning seab sisse tulumaksuvabastuse alates esimesest lapsest tulumaksuvaba miinimumi ulatuses. Neid muudatusi sätestav seadus võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel. Ei kehtestata uusi maksusoodustusi või -erisusi Lembit Viilup PhD IT Kolledz 4) muudab kohustuslikuks tööandja poolt makstavate ja kinnipeetavate kindlustusmaksete kajastamise töölepingus; 5) ei toeta käibemaksuerisusi ja ei muuda käibemaksumäära; 6) säilitab Eestile edu toonud tulumaksusüsteemi, mille kohaselt ettevõtlusse investeeritud ettevõtja kasumit ei maksustata, vastavad seadusemuudatused võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel; 7) muudab säästmise soodustamiseks tulumaksuseadust selliselt, et väärtpaberiinvesteeringutelt ää b ii i l teenitud i dk kasumii maksustamisel
(4) Hädaolukorra riskianalüüsi regionaalse osa esitab pädev asutus arvamuse avaldamiseks regionaalsele kriisikomisjonile. (5) Hädaolukorra seaduse § 6 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt määratud pädev asutus koostab riskianalüüsi arvestades regionaalseid osasid, toob eraldi välja kõige raskema hädaolukorra määratluse ning analüüsitud kõige tõenäolisemad ja raskemate tagajärgedega ohud. (6) Kohaliku omavalitsuse tasandi kajastamise vajaduse riskianalüüsis otsustab pädev asutus. § 3. Riskianalüüsi töörühm (1) Riskianalüüsi koostamisse kaasab pädev asutus muud asutused ja isikud, kellel on riskianalüüsi koostamiseks vajalikku teavet, moodustades vajadusel töörühma. (2) Riskianalüüsi töörühma kaasatakse käesoleva määruse lisas 5 nimetatud asutusi kui ka teisi nimetamata asutusi ja isikuid, kellel on riskianalüüsi koostamiseks vajalikku teavet. 2
aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). 18. Majandustehing Majandustehing on on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutuv raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseis. 19. Konto Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 20. Kahekordne kirjendamine Kahekordse kirjendamise puhul tuleb iga majandustehing kajastada samaaegselt samas summas kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. 21. Lausend Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. Vajalikuks võib osutuda ka liitlausendi koostamine: majandustehing kajastatakse ühe konto deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad
Riigisisene ühinemine: Äriühingute riigisisene ühinemine võib toimuda kahel viisil: · äriühing või ühineda teise äriühinguga, kusjuures ühendatav ühing loetakse lõppenuks. · Äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks. Mõlemal juhul toimub ühinemine likvideerimismenetluseta. Ühineda võivad omavahel kõik äriühingud. Seadus näeb ette ühinemise läbiviimise ja selle äriregistris kajastamise korra, ühinemiseks tuleb läbida järgmise etapid: koostada ühinemisleping; seaduse sätestatud juhtudel teostada ühinemislepingu audiitorkontroll; koostada ühinemisaruanne; kiita ühinemisleping ühinemisotsusega heaks kõigi ühinevate liikmete poolt; teatada ühinemisest ühingu võlausaldajatele; esitada avaldus ühinemise kandmiseks äriregistrile. Ühinemisleping on ühinemise alusdokument, mis peab reguleerima kõiki ühingute ühinemisega seonduvaid asjaolusid
valimisõiguslikud, sõltumata soost, rassist, rahvusest, varanduslikust seisust, positsioonist ühiskonnas jne - st kas valimine on üldine, ühetaoline ja otsene; kas hääletamine on salajane; kas valimissüsteem tagab valikuga valimise; kas valimissüsteem tagab lõpptulemina ühiskonna poliitiliste jõudude tegelike jõuvahekordade proportsionaalse esindatuse kajastamise valitavates organites - kas ei teki märgatav disproportsioon); b)kas esindusorganid on ka tegelikult seadusandlikud; c) kas riigivõimud on lahutatud või ei (kas näiteks kohtuvõim on täidesaatva riigivõimu suhtes alluvus- ehk subordinatsioonivahekorras või täielikus majanduslikus sõltuvuses ehk teisisõnu ei ole tagatud kohtuvõimu separatsiooni põhimõte);
tõlgendamine, tõendamiskoormus Hagejad esitasid hagi kostja vastu, milles nad palusid tuvastada kostja tüüptingimuste punkti tühisuse ning keelata tulevikus teguri kasutamine tarbitud maagaasi koguse arvestusel ja teha kõik rahalised arvestused üksnes hagejatele paigaldatud arvestite alusel. Hageja I esitas ka rahalise nõude. Tüüptingimused ise võivad VÕS § 35 lg 3 järgi sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa, sõltumata selle kajastamise viisist. Tüüptingimused on VÕS § 37 lg 1 järgi lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas või kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Lepingu osaks ei loeta VÕS § 37 lg 3 järgi tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei
töötamise võimaluse," kirjutas Konstantin Päts Teatajas 1903. Kuidas siis saavad ajakirjanikud rahva silmaringi laiendada, kui nad pidevalt iseendagi silmaringi laiendamisega toime ei tule? Ajakirjanduse alguses ei ole see eriti raske, kuna rahva üldine haridustase veel väga madal on. Mida aeg edasi, seda keerukamaks muutuvad aga ajakirjaniku ees seisvad ühiskondlikud probleemid, mille kohta temalt peale nende kajastamise oodatakse ka hinnangut, teadmisi, kõlbelisi seisukohti e eetikat. "Hariduskäigust lähtudes ei kuulu Jannsen ega Koidula, ka mitte Jakoson intellektuaalide hulka, ent samas olid nad ärkamisaja kultuurielu suurkujud /---/. Panus eesti rahva arengusse ja haritlasfunktsioon lubavad neid kõrvutada silmapaistvate vaimuinimeste F.R. Faehlmanni, F.R. Kreutzwaldi ja J. Hurdaga." Ka A. Grenzstein "kuulub oma tegevuse tõttu eliidi hulka" (Karjahärm ja Sirk 1997, 34- 35).
Seadus ja Võlaõigusseadus sätestavad terve rida erinevate aegumistähtaegadega (3-10 aastat) nõuete võimalusi, mille puhul dokumentide omamine võiks kasuks tulla. Nii tasub lepinguid igal juhul säilitada vähemalt 10 aastat peale nende lõppemist. Samuti maksaks analüüsida dokumentide säilitamise vajadust ettevõtte enda funktsioonide seisukohast. Ning lõppeks, miks ka mitte, tema tegevuse ajaloo kajastamise seisukohast. Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. Töölepingut, isikukaarti ning välja võtmata tööraamatut säilitatakse 50 aastat, arvates töölepingu lõpetamisest. Tegevuse lõpetamisel annab tööandja nimetatud dokumendid üle arhiiviasutusele. Ettevõtte või selle
enamikel juhtudel olla absoluutseid üheselt õigeid lähenemisi probleemile ja üheseid ainuõigeid lahendusi. 4.3.2. Organisatsiooni struktuuri mõiste Sõna ,,struktuur" pärineb ladina keelest ja tähendab (sise)ehitust, süsteemi elementide suhteliselt püsivat põhiseost. Samas tähenduses kasutatakse seda sõna ka juhtimisalases kirjanduses. Ettevõtte organisatsiooniline struktuur ei ole midagi muud, kui ettevõttes välja kujunenud tööjaotuse ja koopereerumise kajastamise vorm. Tuleb eristada ettevõtte kui organisatsiooni planeeritud ja tegelikku, reaalset ja abstraktset struktuuri. Viimasel juhul kõneldakse selle esitamisest ehk modelleerimisest skeemide, makettide jm kujul. Ettevõtte organisatsioonilisest struktuurist rääkides peetakse enamasti silmas selle skeemi. Seepärast võib öelda, et ettevõtte organisatsiooniline struktuur on skeem, mis väljendab selle koosseisu, selle allüksuste ja
on tehtud ja kinnitatud vastuvõtukontroll. Eeldusel, et laotöötajad teevad infosüsteemis nõuete- kohased registreerimised vahetult pärast kaubaga toimingute sooritamist, ei ole laos tehtava töö infosüsteemis kajastamise viitajad suured. Need võivad ulatuda mõnest minutist mõne tunnini ja on tavaliselt aktsepteeritavad. Enamasti on logistikas kasutatavate infosüsteemide eripära see, et need nõuavad saadetiste jälgimise võimaldamiseks palju sündmuste registreerimisi. Laoarvestusprogrammi selline ülesehi-