Mets oli helde andemaie, Laas oli lahke lubamaie... (K. Merilaas. Laul ühe jalaga härjast) Koit mu rinda raius Õhetava haava, Üle laante laius Vere aurav laava (H. Talvik. Hommik) Onomatopöa (helijäljendus) ...röökiva öö pöörastes pööristes visklevate ja väänlevate välkude virvavalguses sünnivad laulud. (A.Alliksaar. Laul lauldest) Vääretümoloogia-tähenduse samastamine kõla sarnasuse või kokkulangemise põhjal Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas, iga kasu ei ole kasukas. ... Kõik viisad ei ole viisakad. (A. Alliksaar. Prelüüd rüütlirüüs) Kalambuur- sõnamäng, poeetiline sõnapaaride ümberjaotus/nihkumine Kana nahas, seisavad nad kananahas (A. Alliksaar. Prelüüd rüütlirüüs) Kõnekujundid Epiteet: poeetiline täiend, kirjeldab, kaunistab, rõhutab põhisõnas sisalduvaid tunnuseid lai meri, pime öö, hõbepalgeline kuu Võrdlus: sõnade kõrvutamine mingite ühiste tunnuste abil
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja m...
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Teenindusjuhtimise eriala Kultuurikeskkond ja selle mõju organisatsioonile Venelased... Millised nad on? Täiendatud kodutöö Katrin Sillamäe PS -2-S-E-tal Tallinn 2009 Sissejuhatus Venelased... Millised nad on? Kuigi nad elavad juba aastasadu meie kõrval, pole sellele hoopiski lihtne vastata. Venelased ja eestlased kultuuri kaudu seotud hoopis tihedamini, kui esmapilgul ehk arvatagi oskame. Sarnaseid sidemeid võib aga leida ka ajaloos ja teaduses, hariduses ja spordis. Igapäevaelust rääkimata. Sest kui kahe rahvuse esindajad elavad päevast päeva teineteise kõrval oma kaaslastelt õppides ja samas neile midagi ka omalt poolt vastu andes ei saa see teisiti ju ollagi. Venemaa on maailmas esikohal nend...
EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimusteg...
Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming „Väikese printsi“ lähivaatlus 1900–1944 Elu: Pärit Lyonist. Peres viis last. Isa kandis krahvi tiitlit, kuid väärtust polnud. Töötas kindlustusinspektorina. Ema tegeles maalimisega, sealt ka E. huvi ja anne. Saatuslikuks said lennundus ja kirjandus. Temast sai lendur: rahu =>postivedu, sõda =>lahingulendur. Õppis põhjalikult arhitektuuri. Võttis osa Hispaania kodusõjast ja oli II ms luurelendur. Ühel lennul jääb kadunuks. Looming: Humaanne autor, peab tähtsaks kindla eesmärgi nimel tegutsemist. Hindab lapsemeelsust. Leiab, et töö ja üleskasvatus muudavad inimest. „Lendur“, „Lõunapost“, „Öine lend“ – sisse on kirjutatud muljed, meeleolud lenduri ajast. „Inimeste maa“ – „Väikese Printsi“ kõrval tuntuim. Kõrgelt tunnustatud: Prantsuse Kirjandusakadeemia Grand Prix. Terviku moodustavad üksikud pildikesed lenduri tööst, mõttemaailmast. Teos on sügava filosoofilise alltekstiga. Erilist tähelepanu pöör...
· Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989 (1991) · Mitu suve ja kevadet(1995) · Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995-1997 (1998) · Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) · Vaikus saab värvideks (2005) · Teiselpool järve (2008) Proosa · Kust tuli öö (1990) · Teekond Ayia Triadasse (1993) · Jää ja Titanic (1995) · Silm / Hektor (2000) · Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000) · Kajakas võltsmunal (2000) · Isale (2003) · Seesama jõgi (2007) · Jää ...(2009) Üks tema tuntud luuletus VERCINGETORIX ÜTLES: Caesar, sa võid võtta meilt maa, kus me elame, aga maad, kus me surime, ei saa meilt võtta. Viskasin mõõga sulle jalge ette: nii olen mina, nii on mu rahvas. 19 Ma tean, mis tuleb. Kõik, kes arvernide maal väärisid elu, ei ela enam ja nendega, kes jäid, ei taha mina elada.
Peategelased olid Trepler ja tema perekond. Näidendi alguses oli algamas etendus, kus peaosa oli Niina Zaretsnajal ja autoriks oli Trepler. Trepler armastab Niinat ning nende suhted on algul väga head. Peale näidendi ebaedu hakkavad need aga jahenema. Niina vaimustuses kirjanikust Trigorinist. Trepler tulistab ennast, kuid paraneb. Niina sünnitab Trigorinile poja, kes aga sureb ja siis jätab Trigorin ta maha. Lõpuks teeb Trepler siiski enesetapu. Trepleri lastud kajakas sümboliseerib Niina elu. Kajakas hõljub järve kohal, Niina samasugune. Naeruvääristamine, iroonia nende üle, kes peavad end suurteks kunstnikeks, kuid tegelikult pole. Nad ei ohverdanud end kunsti nimel. Kas kunst nõuab eneseohverdamist? Kas armastuse nimel tasub kõike teha? Kuidas sobivad kokku armastus ja kunst? Arkadina ei olnud tõeline näitlejahing, Niina oli, kuid see ei tulnud kergelt.
1980-1987 Tähistaeva tsükkel nr 1 ,,Põhjataevas" klaverile, op 10 19 1994 Orelisümfoonia ,,-Geminorum Kastor" orelile, op 48 1994 12-osaline tsükkel ,,Sodiaak" klaverile, op 50 1994-1995 Tähistaeva tsükkel nr 1 ,,Lõunataevas" klaverile, op 52 1995 Tähistaeva tsükkel lastele ,,Cassiopeia", I vihik klaverile, op 55 1995 Tähistaeva tsükkel lastele ,,Jõulutäht Kapella", II vihik klaverile, op 56 1996 ,,Taevakuusnurk. Kajakas ja vesi" klaverile, op 57 1996 ,,Kersti õhtulaul" flöödile, op 59 1999 ,,Alfa ja oomega. Universumi sünd" tsellole, op 70 2000 ,,Kassari linnulaul" / ,,Onu Urmas käis kalal" klaverile 2000 ,,Täielik kuuvarjutus" kitarrile 2004 ,,Aquarius" klaverile Vokaal-ja koorimuusika: ,,Kui armsast jõulupuu nüüd hiilgab" ,,Üle kodumäe" ,,Mõtelda on mõnus" ,,Eesti vobla forell" (popurrii tuntud lauludest) 1982 ,,Noorus" 1983 Sõnalis-muusikaline põimik ,,Krõll", op. 2
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus to...
,, . , , - ? ? 45". Hing ise võis pärast surma muutuda linnuks ehk kaarnaks, kui tegemist oli kurja inimesega, või tuviks, pääsukeseks, kui inimene oli hea ja jumalakartlik. Öösel aknast sisse lendava linnu kohta rääkisid venelased: ,,koolnu lõpnud, linnuna tuli end soojendama". See uskumus on säilinud nüüdisajani ( 2005: 436). Tallinna kalmistute hauakivide sümboolikas domineerib neli lindu: pääsuke, luik, kajakas ja tuvi (Lisa I: pildid 7 ja 8, Lisa III: pilt 26). Pääsuke on slaavi mütoloogias tuntud kui puhas, püha taevase ja naiseliku algega lind, kes oli kodu ja karja kaitsja, kevade sõnumitooja, assotsieerus uue elu algusega ( 2004: 317- 318). Usuti, et pulmadel ilmunud pääsuke oli surnud esivanema hing, kurjade inimeste hinged võtsid aga mustate lindude kujud ( 2005: 163). Eesti folklooris samastati pääsukest
olla Peategelased olid Trepler ja tema perekond. Näidendi alguses oli algamas etendus, kus peaosa oli Niina Zaretsnajal ja autoriks oli Trepler. Trepler armastab Niinat ning nende suhted on algul väga head. Peaie näidendi ebaedu hakkavad need aga jahenema. Niina vaimustuses kirjanikust Trigorinist. Trepler tulistab ennast, kuid paraneb. Niina sünnitab Trigorinile poja, kes aga sureb ja siis jätab Trigohn ta maha. Lõpuks teeb Trepler siiski enesetapu. Trepleri lastud kajakas sümboliseerib Niina elu. Kajakas hõljub järve kohal, Niina samasugune. Naeruvääristamine, iroonia nende üle, kes peavad end suurteks kunstnikeks, kuid tegelikult pole. Nad ei ohverdanud end kunsti nimel. Kas kunst nõuab eneseohverdamist? Kas armastuse nimel tasub kõike teha? Kuidas sobivad kokku armastus ja kunst? Arkadina ei olnud tõeline näitlejahing, Niina oli, kuid see ei tulnud kergelt. Niina Zaretsnaja on võitja, ta on see ohvrimeelne intelligent, kelle vaateis
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
--- 13 Ülesanne 4. 4.1. Püüa kirjeldada, milline võib olla mosaiikne nägemine. 4.2. Põhjenda, miks näeb vähk mosaiikselt. Ülesanne 5. Põhjenda järgmisi väiteid (a-c). a) Vähkideta poleks veekogudes kalu. b) Kiusvaala ja sinivaala elu sõltub vähkidest. c) Vähid aitavad hoida veekogu puhtust. Ülesanne 6. Kirjuta toiduahelate (1-2) puuduvad lülid (A-E). 1. A → B → jõevähk → C 2. D → vesikirp → E → kajakas Ülesanne 7. Lisaülesanne õpetaja valikul. 7.1. Loe tekst läbi ja vasta seejärel küsimustele. Meie jõevähki ohustavad võõrliigid, näiteks kitsasõraline vähk ja signaalvähk, keda leidub juba meie naabermaades. Need vähid on jõevähist agressiivsemad, viljakamad, vastupidavamad keskkonnaolude ja haiguste suhtes ning võivad seetõttu jõevähi tema elupaigast välja tõrjuda. Näiteks vähenõudlikum kitsasõraline vähk
I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, ...
14. Perifeerse filtermehhanismi piiratus. Perifeerne filtreerimine eeldab, et vastav meeleelund reageeriks üksnes vähestele väga spetsiifilistele ärritajatele. 15. Tsentraalsed filtrid (lindude ja imetajate näitel), nende eelised võrreldes perifeersete filtritega. Suudavad eristada suurel hulgal mitmesuguseid ärritajaid. Nt hõbekajakas eelistab rohelisi mune, toit põhiliselt pruun. 16. Tsentraalsete ja perifeersete filtrite koostoime. Inimene, kajakas või rott suudab kergesti eristada mitte üksnes emasisendit, vaid ka oma konkreetset paarilist teistest emastest, kasutades hulgaliselt kompleksseid visuaalseid, auditoorseid või olfaktoorseid signaalärritajaid. 17. Sensoorne ekspluateerimine, selle näiteid. Teatud ärritajad võivad osutuda palju efektiivsemateks kui teised seepärast, et mingil põhjusel on antud liigi isendite meeleelund(id) kujunenud juba ette eriti tundlikuks just sedalaadi ärrituste suhtes.
Peategelased olid Trepler ja tema perekond. Näidendi alguses oli algamas etendus, kus peaosa oli Niina Zaretsnajal ja autoriks oli Trepler. Trepler armastab Niinat ning nende suhted on algul väga head. Peaie näidendi ebaedu hakkavad need aga jahenema. Niina vaimustuses kirjanikust Trigorinist. Trepler tulistab ennast, kuid paraneb. Niina sünnitab Trigorinile poja, kes aga sureb ja siis jätab Trigohn ta maha. Lõpuks teeb Trepler siiski enesetapu. Trepleri lastud kajakas sümboliseerib Niina elu. Kajakas hõljub järve kohal, Niina samasugune . Naeruvääristamine, iroonia nende üle, kes peavad end suurteks kunstnikeks, kuid tegelikult pole. Nad ei ohverdanud end kunsti nimel. Kas kunst nõuab eneseohverdamist? Kas armastuse nimel tasub kõike teha? Kuidas sobivad kokku armastus ja kunst? Arkadina ei olnud tõeline näitlejahing, Niina oli, kuid see ei tulnud kergelt. Niina Zaretsnaja on võitja, ta on see ohvrimeelne intelligent, kelle vaateis
Hilisemate etoloogide poolt tehtud katsed lükkasid sellise seletuse ümber: •selgus, et sageli ühestainsast lihtsast signaalärritajast ei piisa käitumise vallandumiseks •leidsid, et käitumise vallandumine ei ole alati täiesti automaatne •vallandumismehhanism ei ole absoluutselt kaasasündinud. Tiitrimiseksperimentide seeria: •kõigepealt selgitati välja, kas konkreetne isend eelistab vasak- või parempoolset muna •seejärel uuriti, millised omadused peavad olema munal, et kajakas eelistaks seda siis, kui see asetseb tema positsioonieelistusega võrreldes teisel pool •tehti katseid paljude erinevate puust munamudelitega •muudeti nii mudelite suurust, kuju, värvust kui ka mustrit •korraga muudeti ühes katseseerias vaid üht tunnust, hoides teised konstantsed. Tulemused kokkuvõttes: • sama värvi munade puhul eelistati alati 1)suuremat väiksemale 2)mustriga mune mustrita munadele • rohelisi mune eelistati pruunidele
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
asupaigast. Äärmuslikuks näiteks on meemesilaste hästituntud tants, mille abil nad vabatahtlikult annavad üksteisele infot nektarirohkete õistaimede asukohast. Kuid nagu me edaspidi näeme, on ühiselulistel kiletiivalistel mesilastel selliseks äärmuslikuks altruismiks eriline geneetiline põhjus. Enamasti kasutavad teised isendid loomadel toidu leidjalt saadud infot viimase tahtest hoolimata, kuna tollel pole võimalik või vaja seda infot varjata. Näiteks kalaga pesale lendav kajakas reedab kalaparve asukoha teistele sellega, et ta järgmise kala järele peab paratamatult lendama samasse kohta, kust ta esimese püüdis. Ka objekti kopeerimine aitab suurendada toiduleidmise efektiivsust. Eespool juba mainitud eksperimentides tuvidega õppisid uustulnukad tuvisalkade koosseisus näiteks kiiremini kui üksinda ära tundma ka söödavaid objekte. Teiste isendite käitumise kopeerimise efektiivsust loomade toiduotsimisel illustreerivad ilmekalt joonisel 6
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperimenteerimine) Meetodid: *Eksperiment (teadlane loob olukorra, milles ta eristab need olukorrad, mis teda huvitavad ja püüab välja uurida mismoodi 1 teguri olemasolu põhjustab teise teguri
· Epifoor. Häälikute kordumine sõna või luulerea lõpus. · Läbipõimumine: anafoor+epifoor · Tagasipööre: anafoor=epifoor Kõlakujundeid kasutatakse kas suurte tähenduste loomiseks (semantika). Meelas meede neelab neete. · Onomatopöa. Helijäljendus. Röökiva öö pöörastes pööristes · Vääretümoloogia: pelgalt kõla kokkulangemine võimaldab tähendust samastada: Iga maja ei ole majakas Iga kaja ei ole kajakas Iga kasu ei ole kasukas Kõik viisid ei ole viisakad Artur Allikas · Kalambuur. Sõna piiride ümberjaotamine: kana nahas, seisavad nad kananahas. Viit viit viivad viiskümmend virtinat. 8. Kõne- ja lausekujundid. Metafoor ja metonüümia Kõla-, sõna- ja lausekujundid on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest. Kõlakujund hälbib häälikute tavatu esinemissageduse poolest, sõnakujund harilikust
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
Näiteks: Tasa sõuad, kaugele jõuad. (Vanasõna.) parallelism regivärsilise rahvalaulu nähtus, kus värsirühmad on grupeeritud sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Näiteks: Ma lään reiele rebane, odrareiele orava, kaerareiele kanane, rukkireiele räägukene, ahukselle ainekene. (Rahvalaul.) paronüümid sarnandsõnad, kõlalt lähedased, kuid tähenduselt erinevad sõnad. Paronüümiat kasutatakse sageli luules. Näiteks: Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas, iga kasu ei ole kasukas. (A. Alliksaar.) paroodia pilav luule- või proosateos, mis jäljendab alusteose vormi, kuid teisendab selle sisu ja stiili. Näiteks Miguel de Cervantese (15471616) romaan "Don Quijote" või Uno Lahe (1924) kogumik "Paroodi-koodi- oodiaid". paskvill tahtlikult solvav ja teotav kirjutis, mis on harilikult anonüümne. Mõiste "paskvill" pärineb pilkehimulise Rooma käsitöölise ja värsisepa Pasquino nimest.
Nüüd ma tean, miks kõik ei tundunud kunagi päris õigena. Schelling üritas tõestada, et ma olen lihtsalt mingi tähtsusetu 72 teadvusesädemeke suures teadvuse-eelses seisundis, aga Mina ei lepi sellega. Kust ma tean, et ma olen olemas? Ma tean, et ma olen olemas, kui kajakas mulle pähe laseb. Maailm eksisteerib seal, kus ma temaga kokku puutun. (demonstreerib väidet laualt kahmatud prantssaiaga) Maailm ei ole muud kui minu Mina jäljend. Mina on kõik, ta on ainus asi. Lõpuks ometi üks filosoofia, millel on mõte! Sa võid lugeda, nii kaua kui ma ühe kirja valmis kirjutan, ei-ei, istu-istu, ma lähen Nadezdini
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
Esimene on ,,Ivanov" see on näidend, kus Tsehoov mõtiskleb üleliigse inimese probleemi üle. Näidendipoeetika on uuenduslik. Tsehhov oli esimene autor, kes loobus välisest tegevusest, intriigist. Need on näidendid, kus praktiliselt sündmusi ei ole. Olulised sündmused on viidud lava taha. Tsehhovi näidenditele on vastandatud ka seesmine tegevus, st psühholoogiline tegevus. Tsehhov ehitas teadlikult tekstid üles. Inimesed joovad teed, aga sel ajal purunevad nende elud. Nt Kajakas. Seesmine psühholoogiline ongi põhiline tegevus. Tsehhovile heidetakse ette sündmuste puudumist. Arvatakse, et ta püüab proosavõtteid projitseerida näidenditele, aga see ei ole kõige õnnestunum tegevus. 80ndate esimesel poolel olid need näidendid vodevillid (ühevaatuseline koomiline näidend) nt Karu, Pulmad, Abieluettepanek, Tubaka kahjulikkusest. ,,Ivanov" tähistab uue poeetika tekkimist näitekirjanduses. 1887. aastal ilmub trükis Tsehhovi kõige kuulsam proosakogumik
(Grisa). Filosoofilised. Raamatu "Sahhalini saar" kallal töötas ta kolm aastat. Selles on juttu sunnitöölt vabanenud asunike ja nende perekondade argipäevast. 90ndail kirjutas ta põhiliselt novelle/jutustusi (Palat nr 6, Daam koerakesega, Duell) ja ka proosat (Maja ärklitoaga ). Oma tuntud komöödiad ja draamad kirjutas ta 1890. aastate lõpus ja uue sajandi algul. Kajakas ja Onu Vanja (1896), Kolm õde (1900), Kirsiaed (1903), Ivanov. 16.2. Eesti luule 19601970. aastatel. V. Luik, J. Kaplinski, H. Runnel, J. Viiding, A. Alliksaar. Paari luuletuse analüüs. Luule võimas esiletõus oli seotud 50ndate lõpu autoritega ja nende teostega (Kross, Niit, Smuul, Laht). 60ndate alguses meeletu luule buum (kirjutataxe, loetaxe). Toodi turule luulekogude kassette noorte autoritega (Rummo, Runnel, Kaplinski,
Esiteks tekivad nii suhteliselt vähetähtsad pisierinevused eri inimeste mõistete vahel. Kui näiteks võtta aluseks taldrik, hakata selle servi kõrgemaks tegema ja paluda inimestel märkida hetk, mil tulemus kausiks üle läheb, siis see piir on eri inimestel eri kohtades. Teine ja olulisem kategoriseerimise erinevuste allikas on spetsialistide võhikute omast kõrgem täpsusevajadus. Eelmise lõigu kajaka-näide paistis vähegi bioloogiat tundvale lugejale ilmselt üsna rumal, sest kajakas pole ju ometi linnuliik. Hästi sobib niisugune liigitus aga võhikule, kes ei oska kõigil neil valgetel merelindudel mingit vahet näha ja kellel tegelikult puudub selleks vajaduski. Hoolimata spetsialistide korduma kippuvast kurjustamisest sel teemal („te kasutate meie eriala termineid valesti”) ei ole mõistete arbitraarsus tegelikult kuidagi ei kahjulik ega välditav. Kõiki erialasid peensusteni tunda ei saa keegi, mis ju ometi ei takista
sureb koos omanikuga. Neljas hing, lili, on reinkarneeruv, ümbersündiv ning läheb pärast inimese surma tema jaoks 52 tehtud nuku itterma sisse, kust ta asub ümber samas sugukonnas sündinud lapsesse. Mõnede manside arvates on mehe viies hing tema jõud, teiste arvates on mehel kaks lili hinge. Mansi usundis on ka totemistlikke kujutelmi. Paljudel sugukondadel oli oma tootem (põder, linavästrik, kassikakk, haug, kajakas, konn jt), kellest peeti ennast pärinevaks ning kes oli sugukonna kaitsevaim. Sugukonnal oli oma pühapaik, kuhu ohverdati. Karu on mansidel püha loom. Pärast karu tapmist võetakse tal nahk koos pea ja käppadega ära ning tuuakse tuppa ning asetatakse nurka alusele. Et lepitada karu hinge, peetakse karupeied. Isakaru puhul peetakse karupeied viiel, emakaru puhul neljal õhtul. Karule lauldakse laule ning karu ees tantsivad nii mehed, naised kui ka lapsed. Mehed varjavad
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
elumuljed (Grisa). Filosoofilised. Raamatu "Sahhalini saar" kallal töötas ta kolm aastat. Selles on juttu sunnitöölt vabanenud asunike ja nende perekondade argipäevast. 90ndail kirjutas ta põhiliselt novelle/jutustusi (Palat nr 6, Daam koerakesega, Duell) ja ka proosat (Maja ärklitoaga ). Oma 54 tuntud komöödiad ja draamad kirjutas ta 1890. aastate lõpus ja uue sajandi algul. Kajakas ja Onu Vanja (1896), Kolm õde (1900), Kirsiaed (1903), Ivanov. ,,Paks ja peenike" Nikolai raudtee vaksalis kohtusid kaks head tuttavat: üks paks ja teine peenike. Kohtudes hakkas peenike Porfiri paksule Misale oma pere tutvustama: peenike luterlasest naine ja gümnaasiumiõpilane Nafanail. Rääkis paksule ka oma töökohast. Tema ametiks oli puust sigaritooside valmistamine. Lõpuks pöördus peenike paksu poole ja küsis, kuidas temal läheb. Paks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
