SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune ...
Keskkonnafüüsika Mehhaanika Füüsikaline suurus kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v. Ühtlase kiirendusega liikumine: Liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdset...
Redelid - kinnitatud püsikindlalt või asend püsiplatvorm. Tõrje: - hoia ära müra teke XIII. Ohutusmärguanded - hoia ära müra levimist Jagatakse alalisteks ja ajutisteks - hoia ära kaja teke 1. ALALINE - keeld, hoiatus, kohustuslik nõue, evakuatsiooniteed, tuletõrjevahendid, - isikukaitsevahendid esmaabivahendid, torude-, takistuste-, ohtliku koha ja liikuvate asjade märgistus. 2
(4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja, lõhn, maitse. Meditsiinilised sümptomid, mõõteriistad. Signaalid (nt koputus), viidad, deiktilised sõnad, salvestused. Indeksis sisaldub alati ka ikoon. Nt suits on tule märk. Sümbol- Kõik sõnad on sümbolid, sest sümbolite alla kuuluvad keelemärgid, tähestik, numbrid, liiklusmärgid, rahvuslipud. 2)Semioos. Semioosi kolm mõõdet (Morris): semantika - märgi seos referendiga; II.Märk-- ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine)
korral. 3) Pupillide laienemine kui pupillid laienevad, näitab see, et keegi/miski meile meeldib. See signaal on mittekontrollitav, aga sellele signaalile reageerime me kõige tugevamini, kuigi me ise ei pruugi teada, mis see on millele me hetkel reageerime. 4) Poos kaldume kaugemale, kui pole huvitatud sellest, millest jutt, seisame sirgelt, kui tahame end maksma panna jne. 5) Poosi kaja kui vestleme sõbraga või kuulame kedagi tähelepanelikult võime võtta alateadlikult sama poosi, mis temal võib-olla oma subjektiivse läheduse näitajana tema suhtes. 6) Isiklik distants (isikuruum) samuti võib vahemaa, mis me hoiame enda ja teiste inimeste vahel olla veetluse näitajaks. Üksteisele emotsionaalselt lähedased inimesed armastajad, pereliikmed või väga head sõbrad, tunnevad end mugavalt, kui on teineteisele füüsiliselt väga lähedal
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundm...
Kiira: Eks samamoodi ole ka ribidega. Meditsiinis kasutame sõna ,,roided". Aga kuidas siis selle valuga on? Kas ma toon teile valuvaigistavaid tablette? Patsient: Näed sa! Rääkisime sinuga siin ja valu nagu polegi enam. Kiira: Noh, mis ma siis teen? Kas toon teile valuvaigisteid või ei? Valu tegelikult ei tohi kannatada. Patsient: Too, jah. Aga too tablette, mulle see süstimine ei meeldi. Kostab patsiendi ohkamist ja eemalduvate sammude kaja. Dialoog 2 Palatis. Hiljem dusiruumis. Vestlevad patsient Paul ja hooldustöötaja Kiira. Koridorist kostab sammude kaja ja jutuvada. Kiira: Tere hommikust! Kuidas magasite? Patsiendid: Tere, tere hommikust! Eile tohter ütles, et mina saan täna koju! Kiira: Ah soo! See on ju tore, kui tervis juba nii korras, et saab ravi kodus jätkata. Paul: Saab jah! Miks ei saa! Aga, tead, Kiira, mul üks mure ka. Kiira: No mis mure Teil on? Äkki saan aidata?
Kindlad piirid olid olemas ja suund teada, kuid kogu propaganda vahele püüti ka pikkida nn eesti asju. adolfi kiitmist püüti teadlikult kuid nähtamatult piirata, vastavalt südametunnistuse järgi. Näiteks ,,Lääne Sõnas". Ka lasteraamatute kirjutamist võib vaadelda kui ridade vahele kirjutamist. Poliitiliste juhtkirjade asemel hakkasid ilmuma väga selge alltekstiga "juhtkirjad" /jutumärkides/. Vaba Maa näiteks kirjutas suurusehullustusest, oravate keelest Eestis ja Ameerikas, Kaja õpetas valmistama seentega täidetud kapsapead, arutledes mälukaotuse ümber, Päevaleht kirjutas tantsust aju massaaziks, aedmaasikate kasvatamisest jms. Eriti populaarseks said Päevalehe juhtkirjad kurkidest ja kurkide hapendamisest, mida teised päevalehed mõnuga tsiteerisid: "Mõni kurk on paksu nahaga ja tal on kärnad seljas. Maarahvas nimetab neid liideriteks ega salli neid mitte oma kurgitünnis. Süüa nad ei kõlba, omavad kibeda maigu ja rikuvad sööjal rahval kõhtu
Loogiline on, et mobiilifirmad ei reklaami midagi, mis neile kahjuks tuleks. Kui küsida mõnest mobiiliteenindusest telefonide kahjulikkusest, siis enamasti ütlevad, et mobiilide kahjulikkust pole tõestatud ükski veenev uuring. Elektromagnetlained mõjutavad inimorganismi, kuid selle mõju täpseks kirjeldamiseks on tarvis veel palju teaduslikke uuringuid ja arutlusi arvab Malv. M. EMT projektiosakonna juhataja (Malv 1999). EMT avalike suhete juht Kaja Pino teatas, et EMT spetsialistid on mobiiltelefoniga kõnelemise võimalikust kahjulikust mõjust kirjutanud korduvalt oma kliendilehes ning selleteemalisi artikleid on avaldatud ka mitmetes terviseväljaannetes. Maailmas sekkuvad mobiilitootjad terviseuuringutesse aktiivselt ja Hinrikuse arvates ei maksa sugugi juhuslikuks pidada, et rahvusvaheliselt lubatud raadiokiirguse normid langevad üsna täpselt
Mets oli helde andemaie, Laas oli lahke lubamaie... (K. Merilaas. Laul ühe jalaga härjast) Koit mu rinda raius Õhetava haava, Üle laante laius Vere aurav laava (H. Talvik. Hommik) Onomatopöa (helijäljendus) ...röökiva öö pöörastes pööristes visklevate ja väänlevate välkude virvavalguses sünnivad laulud. (A.Alliksaar. Laul lauldest) Vääretümoloogia-tähenduse samastamine kõla sarnasuse või kokkulangemise põhjal Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas, iga kasu ei ole kasukas. ... Kõik viisad ei ole viisakad. (A. Alliksaar. Prelüüd rüütlirüüs) Kalambuur- sõnamäng, poeetiline sõnapaaride ümberjaotus/nihkumine Kana nahas, seisavad nad kananahas (A. Alliksaar. Prelüüd rüütlirüüs) Kõnekujundid Epiteet: poeetiline täiend, kirjeldab, kaunistab, rõhutab põhisõnas sisalduvaid tunnuseid lai meri, pime öö, hõbepalgeline kuu Võrdlus: sõnade kõrvutamine mingite ühiste tunnuste abil
Jüri Alperten Arvo Volmer Risto Joost Erki Pehk Anu Tali Neeme Järvi 5. muusikakollektiivid (koorid, orkestrid, ansamblid) ERSO RAM Hortus Musicus Tallinna Kammerorkester Eesti Filharmoonia Kammerkoor 6. Kontserdiorganisatsioonid (klassikalise muusika kontsertide korraldajad) Andres Mustonen Andres Uibo Eesti Kontsert Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Piia Tamm Kaja Põldroos Peeter Vähi Lembit Saarsalu Kadri Tali Eesti Kultuurikapital 7. kontserdipaigad, ooperimajad ,,Estonia" ,,Vanemuine" Kuressaare lossihoov Jõhvi kontserdimaja Pärnu Kontserdimaja 8. Eestis toimuvad muusikafestivalid (klassika, jazz, folk) Suure-Jaani festival Pärnu Ooperipäevad Klaaspärlimäng Saaremaa Ooperipäevad Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival Tartu Jazz
Märgisüsteemi mõiste. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol. Semiootika uurib märgisüsteeme - lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (ka nende kogumid), mis toimib nagu keel. Semiootika uurib nende objektide ja käitumismudelite sümboolseid funktsioone. Kõige olulisem märgisüsteem on keel. Märgitüübid: *indeks - märk, tähistatava ja tähistaja vahel on otsene füüsiline või kausaalne suhe - looduslikud märgid on näiteks suits, kaja, jalajälg. *ikoon - märk, mille tähendus järeldub tema vormist, st. foto, joonis. *sümbol - märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt. numbrid, liiklusmärgid. Uuskriitika tekkepõhjused ja põhialused. Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus. Lähilugemise mõiste. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile
1. Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine Mõiste tänapäevases kasutamises 2 saj vana. Enne 1800 oli kirjandus kirjutised, kirja pandud teadmised. Al 18. saj kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon. Kirjanduse määratlemine erineb kultuuriti, nt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. 2. Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda a) poeetiline keel – kirjandus kui keele funktsioon; muudab igapäevast keelekasutust, fookus keelel; b) väljamõeldis/fiktsioon; c) esteetilise väärtusega objekt – kirjandusteos kannab esteetilist väärtust; d) intertekstuaalne konstruktsioon. Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel. 3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest, kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: teadmised – kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; žanritest ja kirjanduspraktikatest; kirjanduse analüüsi...
teistsuguste näidendite loomisele. 1890-ndatel aastatel kirjutab ta neli lphidraamat, mida hiljem nimetab nukunäidenditeks. Need on "Sissetungija", "Pimedad", "Sisemus" ja "Tintagiles´i surm". "Pimedad" Kujutab sümboolselt inimkonna tragöödiat. Näidendi tegevus toimub kaugel ookeanis asuval üksikul saarel iidses põhjalaanes kõrge tähistaeva all. Kaksteist pimedat istub mahalangenud puutüvel ja kuulatab sünge metsa vaikuses sammude kaja. Pimedad ootavad oma vaimulikust teejuhti, kes tõi nad varjupaigast mere äärde jalutama ning peab nad jälle tagasi viima. Pimedad ei tea seda mida näeb vaataja: "Lava keskel istub ööpimeduses raugastunud vaimulik pikas mustas mantlis...Mehe nägu on vaha karva kahkjas, sinkjad huuled pooleldi avatud. Tühja pilguga tardunud silmad ei vaata enam igaviku siinpoolset, nähtavat külge..., nägu aga on kõigest ümbitsevast kaamem ja liikumatum..."
Ja nagu maailmas tihti juhtub olema, oli selle millegi loomise aluseks just tema hobi huvi keelte, nende kujunemise ja ajaloo vastu. Tolkieni eriliseks huviobjektiks olid muistse PõhjaEuroopa ja vanad Anglosaksi pärimused. Päevast päeva vanade legendide keskel elamine viis ta ilmselt sellisesse seisundisse, kus ta küllap suutis tunda ja mõelda, nagu seda tehti sajandite eest. Koltunud ürikute kaudu jõudis Tolkienini nende kaugete sündmuste kaja aegade hämarusest ja kindlasti oli osa legende tuhandete aastate vanused. Nende materjalide keskel viibides ja töötades küpses temas juba tudengipäevil pead tõstnud iha: luua mütoloogia Inglismaa jaoks. Sellele soovile võlgneme me tänu selliste kultusteoste nagu "Kääbik" ja "Sõrmuste isand" olemasolu eest. Mütoloogiline süsteem ise on kätketud raamatusse nimega "Silmarillion". J.R.R. Tolkien töötas eri rahvaste folkloorse materjaliga, muistendite ja müütidega ning
Norax koolituskeskus Turismikorraldus III Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber referaat Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 ,,Heal lapsel" mitu nime....................................................................................................4 Vabadussõja mälestussammas..........................................................................................5 Huvitavamaid hooneid......................................................................................................6 Rakvere esimene lasteaiahoone...................................................................................6 Karmeli koguduse kirik................................................................................................7 Rakvere saksa gümnaas...
oma lõpututele radadele ja Alkeemikule. Poiss jäi magama ning kui ta ärkas, oli päike juba kõrgel taevas. Ta hakkas viigipuu kõrvalt kaevama ning leidis suure kirstu, mis oli täidetud Hispaania kuldrahadega ning paljude vääriskivide ja sulgede ja kuldmaskide ja ebajumalakujudega. Poiss mõistis, et elu on tõepoolest helde sellele, kes elab Oma Loo järgi. Talle meenus, et ta peab andma kümnendiku oma varandusest mustlasnaisele ning tuule tõustes tundis ta ühe suudluse kaja, mis jõudis poisi huultele. Santiago teadis, et nüüd saab ta rahumeeli minna Fatima juurde. [1] Raamatu idee ja mõte seisneb selles, et iga inimest ootab elus tema varandus, kuid ta peab nägema vaeva, järgima märke, kogema ja õppima, et jõuda oma selleni. Kui varandus lihtsalt kätte anda, jääks inimene väga paljust ilma, nagu oleks poiss jäänud ilma ka püramiidide ilust. Tegelikult on varandus alati inimese enda lähedal, kuid selle mõistmiseks tuleb õppida ja vaeva näha
Erinevad müüdid on taandatavad universaalsetele müteemidele. Semiootika uurib märgisüsteeme - lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (ka nende kogumid), mis toimib nagu keel. Semiootika uurib nende objektide ja käitumismudelite sümboolseid funktsioone. Kõige olulisem märgisüsteem on keel. Märgitüübid: indeks - märk, tähistatava ja tähistaja vahel on otsene füüsiline või kausaalne suhe - looduslikud märgid on näiteks suits, kaja, jalajälg. ikoon - märk, mille tähendus järeldub tema vormist, st. foto, joonis. sümbol - märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt. numbrid, liiklusmärgid. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas? Lähilugemine on mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel
Autorid avaldavad erilist tänu Bo Thorile,Tommy Ekile, Bengt Ehnströmile, Bo Libertile ja Karin Wågströmile Rootsist ning Heino Õunapile, Piret Lõhmusele, Ave Suijale, Nele Ingerpuule,Mare Leisile, Erast Parmastole,Inga Jüriadole, Kai Vellakule, Leiti Kannukesele, Ilmar Südale, Vello Liivile,Jaanus Paalile, Arvi Tossile, Koit Latikule,Aivar Lainjärvele, Rauno Reinbergile, Sulev Svilponisele, Kadri Möllerile, Aarne Kaasikule,Heino Kasesalule, Enn Vilbastele, Kaja Kübarale, Kaili Viilmale, Jürgen Öövelile, Andres Talijärvele ja Kristjan Tõnissonile Eestist. Käesolevat inventuuri ei oleks saanud läbi viia raske tööta, mille tegid ära inventeerijad, kelle nimed on toodud aruande lõpus. Eesti vääriselupaikade inventuuri läbiviijad omandasid kasulikke kogemusi ja väärtuslikke teadmisi Rootsis, Lätis ja Soomes tehtud vääriselupaikade inventuuride põhjal.
ka ohvreid nii hukkunute näol ning mõjutanud ka saatusi. Uurimusega sain ülevaate Eesti sõdurite elust-olust missioonil. Sain teada kui suur on Eestlaste panus tollel missioonil ning täitsin oma eesmärgi, milleks oli uurida milline on Eesti Kaitseväelaste roll Afganistani missioonidel. Kasutatud Kirjandus Arjakas, K. (2007). Afganistan 19791989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu. Eesti Päevaleht . Elling, I. (september 2011. a.). Terrosrismisõja kaja Eestis. Diplomaatia nr 97. Hoop, M. (4. veebruar 2013. a.). intervjuu minu uurimustööks "Eestlased Afganistani missionidel" (M. Sarik, Intervjueerija) Jugaste, A. (20. detsember 2012. a.). Valitsus kiitis heaks Eesti veteranipoliitika. Kasutamise kuupäev: 2. märts 2013. a., allikas Eesti Kaitseministeerium : http://www.kmin.ee/et/valitsus- kiitis-heaks-eesti-veteranipoliitika Joseph K. Currier (15.veebruar 2012.a) War Veterans. Kasutamise kuupäev ( 12.03.2013) kaitseliit, E. (2012)
Et aga kommunistliku Kuuba rajaja Fidel Castro suri novembris 2016, võime loota, et ka selles riigis võidutseb peagi demokraatia. EESTI SUURED POLIITILISED ERAKONNAD (PARTEID) Selleks, et üks või teine Eesti erakond saaks oma esinduse Riigikokku, peab see erakond saama parlamendivalimistel vähemalt 5% häältest. Viimastel parlamendivalimistel 1. märtsil 2015 pääses meie Riigikokku 6 poliitilist parteid. Need on: Eesti Reformierakond (esimees Kaja Kallas) jõukama elanikkonna (ettevõtjate ehk kapitalistide) parempoolne partei Eesti Keskerakond (esimees Jüri Ratas) eesti ja vene emakeelega keskklassi esindav tsentristlik partei 9 Sotsiaaldemokraatlik Erakond (esimees Jevgeni Ossinovski) sotsiaalset õiglust taotlev vasakpoolne partei Isamaa (esimees Helir-Valdor Seeder) põhirahvuse huve esindav parempoolne erakond
väljendavad häälitsused, hoiame kindlasti kontakti. See on nagu ühes paadis olemine (kõigume samas rütmis). Aktiivne kuulamine sobib juhul, kui vaikne kuulamine Aktiivse kuulamise võteteks on täpsustamine, ümbersõnastamine, tulemusi ei anna. Kindlasti on aktiivne kuulamine vajalik kaja kliendi vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks, probleemsituatsioonide lahendamiseks, ka varjatud info kätte saamiseks. Täpsustamise alla mõeldakse küsimuste esitamist, mille abil saab muuta rääkija jutt täpsemaks, ka ta ise saab selgema pildi olukorrast. Küsimused jaotatakse suletud ja avatud küsimusteks. Suletud küsimused on sellised, millele vastatakse ühesõnaliselt. Tüüpiline suletud küsimus on "kas" .küsimus. Sellisele küsimusele on vaid kaks vastust (ei,
Tõe ja õiguse II osa on rikas ideeromaan; peale võitluse jumalaga on kõne all palju moraali-, ühiskondlikke, filosoofilisi probleeme. Tabavalt nähtud tegelaste hulgas on hiigelsaavutuseks härra Mauruse koloriitne karakter. Näiliselt on härra Mauruse iseloom vastuoksuslik ja peaaegu tabamatu; süvenevas vaatluses ilmneb ajalooliste olukordade poolt muserdatud mees, kes olupoliitiliselt kohanedes on kaotanud iseenda ja ideaalid. Nende kauge kaja kostab koolist väljaheidetud Indrekule lausutud sõnades: Inemisel peab ometi viiski Vene rubla olema, kui ta tahab eesti jumala vastu minna. Oleks härra Maurus veel noor, siis tuleks ehk temagi kaasa, sest ka tema on oma südames mässaja, aga härra Maurus on juba vana... ent nüüd on Maurus koolis ainuke õpetaja, kes reaktsioonilise tsaaripoliitika eest ägedalt seisab ning ateiste ja sotsialiste oma koolist välja kihutab.
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144...
108. Sinu arvates on elu niigi keeruline. Siis tuli aga internet. 109. Elu on kui autopesula, kust proovid jalgrattaga läbi sõita. 110. Mure on intress, mis tuleb selle kinnisvara eest ette maksta, mida meil veel pole. 111. Elu on lihtsam, kui sa arvata oskad: võimatu tuleb lihtsalt heaks kiita, möödapääsmatuga hakkama saada ning väljakannatamatut taluda. 112. Ära kogu aeg päri, parem ela vahepeal natuke! 113. Vihma ajal ei laena keegi vihmavarju. 114. Kaja vastab sulle alati! 115. Tuulelohe tõuseb tuulele vastu. 116. Võibolla on see tõsi, et teistel planeetidel pole võimalik elada, kuid ega siingi kerge ole. 117. Tegelikkuse vastu võib üksnes kujutlustega võidelda. 118. Teiste elu näib alati parem, kui see tegelikkuses on. 119. Tõde on nende tarvis, kes seda taluvad. 120. Elu on vaid üks suur enesepettus. 121. Elu on kui golfipall: see saab pidevalt palju lööke ning lõpetab oma teekonna augus. 122. Elu paanika põlevas teatris. 123
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool Ä 09 KÕ Julia Fokova Maris Umbleja Nastasja Musienko Kerli Valdre Kaisa Siitas MEESKONNATÖÖ Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS *Kuidas leida sobivaid meeskonnaliikmeid. Kuidas jaotada rollid meeskonnas? · Meredith Belbini meeskonnarollide mudel. · Kuidas toime tulla teistega, kui te teate tema meeskonnarolli? *Kuidas lahendada meeskonnatöö konflikte? *Kuidas arendada meeskonda? *Mis on eesmärk? Kuidas jõuda eesmärgini? *Kuidas motiveerida meeskonda? KOKKUVÕTE Lisa 1
seda võimalik lahti võtta (dekonstruktsioon) ja kokku panna, aga tekst ise muutub selle protsessi käigus, tõlgendamine on teksti jätk. 7. Semiootika – uurib märgisüsteeme. Oluline ikoon (sarnasus: näib, kõlab, maitseb, tundub samamoodi nt. diagramm, foto, joonis) ,indeks(tähistatava ja tähistaja vahel on alati otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja.), sümbol (asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel, nt. numbrid, liiklusmärgid). Keel on olulisim märgisüsteem. Autor – autori tahe, maailmavaade, kavatsus. Tõusis põhiliseks meetodiks 19. sajandil, otsene seos autori elu ja tema loomingu vahel, oluline autori ühiskondik- kultuuriline kontekst, haridus, inimesed, kellega ta suhtles ja kokku puutus, mida ta luges
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA I SISSEJUHATUS Anatoomia organismi ülesehitus, teadus keha koostisosadest, nende kujust, vormist ja seostest osade vahel Füsioloogia organismi talitlus elupuhuses olekus, teadus keha ja selle osade toimimisest ja funktsioonidest Homeostaas tasakaalu hoidmine organismis Simpansil ja inimesel on pärilikest tegureist ühiseid umbes 98,4%. Struktuuri ja funktsiooni lahutamatuse printsiip teatud tüüpi struktuur on kujunenud konkreetset funktsiooni täitma, teeb oma omadustega funktsiooni võimalikuks. Inimkeha 6 tasandit: 1. Keemiline tasand aine aatomid ja molekulid, energia ja liikumise tekkemehhanismid 2. Rakuline tasand väikseim elus üksus kehas, elu algelement 3. Koe tasand kindla funktsiooniga rakkude ja rakuvaheaine kogum 4. Elundi tasand eri kudedest moodustunud spetsiifilise funktsiooni ja struktuuriga elundsüsteemi element 5. Elundsüs...
Semiootika. Märgisüsteemi mõiste. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol. Semiootika uurib märgisüsteeme - lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (ka nende kogumid), mis toimib nagu keel. Semiootika uurib nende objektide ja käitumismudelite sümboolseid funktsioone. Kõige olulisem märgisüsteem on keel. Märgitüübid: *indeks - märk, tähistatava ja tähistaja vahel on otsene füüsiline või kausaalne suhe - looduslikud märgid on näiteks suits, kaja, jalajälg. *ikoon - märk, mille tähendus järeldub tema vormist, st. foto, joonis. *sümbol - märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt. numbrid, liiklusmärgid. Strukuralism ja kirjandusteadus. Strukturalistlikke kirjandusteooriaid (Frye, Greimas, Todorov) Strukturalism ei vaatle üksikute kirjandustekstide tähendust ja väärtusi, vaid uurib struktuure,
Vaenulikkust ei karda ma sugugi rohkem kui soostuvust. Ärgu lakaku ta hetkekski olemast ta ise. Tema minu-oma olemises teeb mulle rõõmu ainult see, et 8 Loodusega suhtlemisel kehtis Emersoni meelest sama reegel: "Loodus ütleb inimesele: "Silmast silma, mu armas." Päevikust. mitte-minu on minu. Mind ajab vihale, kui leian seal, kus ootasin mehist edasiarendust või vähemalt mehist vastuseisu, eest soostuva käsna. Parem olla kõrvenõges oma sõbra põues kui tema kaja. Tingimus, mille kõrge sõprus esitab, on võime saada hakkama ilma selleta. See kõrge ülesanne nõuab suuri ja ülevaid osalisi. Peab tõepoolest olema olnud kaks, enne kui saab olla tõeliselt üks. Olgu see liit kahe suure aukartustäratava loomuse vahel, kes on teineteist loodinud, teineteise ees hirmu tundnud veel enne, kui nad tunnevad ära sügava samasuse, mis nende erisuste all neid ühendab.
liikumistaju 4) ajataju. 11. Mälu. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu funktsioneerimine on liitprotsess. Mälu liigitatakse info säilimise aja ja info sisu või olemuse järgi. Esimesel puhul jagatakse see kolmeks osaks: Sensoorne mälu, kus info säilib väga lühikest aega, mitte üle kahe sekundi. Stiimulit enam ei ole, aga tajukujund säilib. Sensoorne mälu on ülitäpne nagu taju kaja või järelpilt. Lühiajaline mälu nn ,,töömälu", kestab 15-25 sekundit. Selles faasis antakse stiimulile tähendus, tekib mõte. Töömälu maht on 7+/-2 ühikut. Pikaajaline mälu ehk protseduuriline mälu, kus info võib säilida surmani. Seal võib esineda episoodilisi mälestusi ehk isiklikult kogetud seiku, semantilisi mälestusi ehk üldisi faktilisi teadmisi, protseduurilisi mälestusi ehk oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei
6. Hertig Magnus 7. Vänskapens blomma 8. Näcken OP.61 Kaheksa laulu klaveri saatel, 1910 1. Làngsamt son kvällskyn (Tavaststjerna) 2. Vattenplask (Rydberg) 3. När jad drömmer (Tavaststjerna) 4. Romeo (Tavaststjerna) 5. Romans (Tavaststjerna) 6. Dolce far niente (Tavaststjerna) 7. Fàfäng önskan (Runeberg) 8. Vàrtagen (Gripenberg) OP.72 Kuus laulu klaveri saatel 1. Vi ses igen (Rydberg), Kk., kadunud, 1914 2. Orions bälte (Topelius), Kk., kadunud , 1914 3. Kyssens (Rydberg), 1915 4. Kaja (Larin-Kyösti), 1915 5. Der Wanderer und der Bach (Greif), 1915 6. Hundra vägar (Runeberg), 1907 OP.86 Kuus laulu klaveri saatel, 1916 1. Vàrförnimmelser (Tavaststjerna) 2. Längtan heter min arvedel (Karfeldt) 3. Doldförening (Snoilsky) 44 4. Och finns det en danke (Tavaststjerna) 5. Sängarlön (Snoilsky) 6. I systrar , I bröder (Lybeck) OP. 88 Kuus laulu klaveri saatel, 1917 1. Blàsippan (Franzèn) 2
See oli sõjasaaks ühelt vallutusretkelt, mis juba ammu unustatud oli ja millest vallutajad polnud oma lastele rääkinud. Ta võtis kotist Uurimi ja Tummimi ja pani need kullakirstu. Need kaks kivi olid osa tema varandusest, sest tuletasid talle meelde kuningat. Siis meenus talle, et peab minema Tarifasse ja andma kümnendiku oma varandusest mustlasnaisele. Jälle tõusis tuul, see oli Idatuul, see tuli Aafrikast. See tõi talle lõhna, mida poiss hästi tundis, ja ühe suudluse kaja, mis jõudis poisi huulteni. Ta naeratas. Seda oli neiu teinud esimest korda. "Ma tulen Fatima," ütles ta.
analüüsiteooriad. Semiootika kesketeks mõisteteks on märk ja märgisüsteem: mida need semiootikas tähistavad? 16 Märgisüsteem lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel, mis toimib nagu keel. Märk indeks, ikoon ja sümbol a) Indeks märk tähistaja ja tähistatava vahel on alati otsene või füüsiline. Looduslikud märgid on jalajälg, suits, kaja. b) Ikoon sarnasus: näib, kõlab, maitseb samamoodi (näiteks mõni foto, joonis) c) Sümbol märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuseta, see on kokkuleppeline (näiteks liiklusmärgid) 4. Uushistoritsism ja uus kultuurilugu. Mida tähendab L. Montrose'i väide ajaloo tekstuaalsusest ja teksti ajaloolisusest? Kuidas mõjutasid uushistoritsistide arusaamad kirjandus- ja ajalootekstide suhet?
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
(Anne Tamm, Martin Ehala), küsilause (Helle Metslang), koordinatsioon (Jüri Valge), tuumverbid (Ilona Tragel), predikaadi struktuur ja kategooriad (Helle Metslang, Kadri Muischnek, Petar Kehayov, Külli Habicht, Pille Penjam), eitus (Joel Sang), lause struktuuritüübid (Mati Erelt, Liina Lindström); kõrvallaused (Lehte Rannut, Helen Koks), sekundaartarindid (Ellen Uuspõld, Reet Kasik, Krista Kerge), sõnajärg ja infostruktuur (Nikolai Remmel, Kaja Tael, Liina Lindström). Arvutisüntaks (Kaili Müürisep). Praegu domineerib tüpoloogiline ja korpuspõhine käsitlus; tähelepanu muutustel. Konstruktsioonigrammatika vaatenurk (Pille Penjam, Heete Sahkai). 15. Semantika ja sõnavara uurimine: põhimõisted, meetodid, ajalooline ülevaade. Leksikograafia: sõnaraamatute koostamise teooria ja praktika; sõnaraamatute koostamise praktika
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ..........................................................................................
esthorse.ee/index.php?id=18 (26.03.2014) 5. Talvi, Tiina ja Tõnu. Pool-looduslikud kooslused ja eesti hobune. Viidumäe Looduskaitseala: http://www.pikk.ee/upload/files/Loomakasvatus/pool-looduslikud %20kooslused%20ja%20eesti%20hobune.pdf (26.03.2014). 6. Eesti hobusekasvatajate selts 2012. Tori tõust. http://www.ehs.ee/traamatud-mainmenu- 43/tori-hobune-mainmenu-49.html (27.03.2014) 7. Tori hobuse kodulehekülg. http://web.zone.ee/torihorse/ (26.03.2014) 8. Roomets , Kaja 28. september 2013. Artikkel: Mang: Hobune on jumala, traktor on inimese looming! Õhtuleht. http://www.ohtuleht.ee/547884/mang-hobune-on-jumala-traktor-on- inimese-looming#6 (26.03.2014) 9. Tori Housekasvanduse kodulehekülg, 2010. http://www.torihobune.ee/avaleht.htm (26.03.2014) 10. H. Arjus, V. Herezen, I. Maripuu, J. Nuut, J. Palmiste, V. Parve, J. Tali, O. Tamm, G. Tehver, 1956. "Tori Hobusekasvandus 1856-1956". Tallinn trükikoda Kommunist. 11
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused III 1. Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapu...
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht õppenädalates /EKAP 7 Valikmoodul 3 ERIALANE VÕÕRKEEL 3 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab lihtsat erialast mõttevahetust Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Ained ja õpetajad: Airi Pilt, Kaja Vodi; Irina Porohnja Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Hindamismeetodid ja Mooduli teemad ja hindamisülesanded alateemad suhtleb õpitavas võõrkeeles kasutab iseseisvalt tööalast võõrkeelset Loeng Test nr.1 1.TAPEET
Sõltuvalt kontekstist võib ühe ühiskonna sees zesti tähendus samuti muutuda: auandmine ohvitserile on austuse märk sõjaväebaasis aga oma vanematele auandmine võib tähendada lugupidamatust. 30. Kuidas on omavahel seotud keel ja taju? Ehk siis kuidas meie keeles kajastuvad ümbruskonnas kogetud tegevused, asjad, ümbritsev ühiskond. Nt eskimotel vähe sõnu kõrbe kirjeldamiseks. Ning kes on lugenud Kaja Kahu ,,Minu Guatemalat", saab teada, et kuna seal ilm on kogu aeg suhteliselt sama, polegi olemas sõna ,,ilm" Keel ja taju kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist. Sapiri-Worfi hüpotees reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms. 31
aastal. Maastrichti lepinguga pandi alsus tänapäevasele Euroopa Liidule. Vahepeal oli kasutuses rahaühik eküür, tänapäeval euro. Praegu on EL 28 liikmesriiki. EL on demokraatlike riikide ühendus, kes on otsustanud koos tegutseda. Eesmärgid: koostööd tehes riike ühendada. EL riikides elab umbes 450 milj. inimest. EL alla kuulub 1.Euroopa Parlament - seadusandlik võim. EP esindab EL kodanike huve. EP kuulub 751 liiget 28 EL liikmesriigist, eestlasi 6(nt. Yana Toom, Kaja Kallas, Indrek Tarand). Ülesanded: demokraatlik järelvalve, tollimaks jne. 2. EL Nõukogu. Sinna kuuluvad peaministrid või presidendid. Peamine otsuseid tegev organ. 3. EL Komisjon. 27 volinikku Eestist, Andrus Ansip. Järelevalvamine seaduste üle. 4. Ülemnõukogu. Põhilised tippkohtumised. 5. Euroopa Kohus. Kontrollikojas kontrollitakse EL raha kasutamist. Praegu seal Juhan Parts. Juncer- EL Komisjoni president. Donald Tusk- EL president. Plussid: hetkel Eesti EL eesistuja- paljud
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti sellises...
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11
Õ IGLUS KUI AUSAMEELSUS VS ÕIGUS E ESTI V ABARIIGIS KUI JOKK* Mati Hint, Eesti Rooma Klubi liige Ettekanne Eesti Rooma Klubis 8. novembril 2016 "Elus on hädasti vaja eristada formaalset ja moraalset õigust." Ülo Vooglaid: Aeg ja vaim. Mõtteid ja arutlusi. Koostanud Ivar Tröner. Kirjastus SEJS 2015, lk 56. Kõik on seaduse ees võrdsed. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 12). Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele... Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 13). Ja veel nägin ma, et kohtumõistmise paigas on alatus ja õigluse paigas on nurjatus. (Koguja 3:16 Vello Salo ja Jaan Kaplinski uustõlkes 2016) "Meie ühiskond on saavutanud küpse korruptiivsuse taseme." Karin Hallas-Murula ("Raine Karp kaante vahel" Sirp 22. juuli 2016) "Täiesti lubamatu on kahtluse alla seada õiguskaitseteenistuse pädevus korruptsioonikuritegude menetlemisel, sest neil on olemas...
Vanemad kunstnikud pöördusid tagasi 1930. aastate kunsti juurde. Nooremad kasutasid uuema Lääne kunsti kogemusi. 3.Millises kunstiliigis saavutasid eesti kunstnikud kõige esimesena loomingulise vabaduse? Tarbekunstis 4.Millise kunstiliigi hiilgavale tulevikule panid aluse Vive Tolli, Peeter Ulas ja Herald Eelma? Graafika 5.Nimeta juhtivad Tartu maalikunstnikud käsitletaval perioodil? Ilmar Malin, Olev Subbi, Henn Roode, Valdur Ohakas, Lembit Saarts, Heldur Viires, Ülo Sooster, Kaja Kärner, Valve Janov, Silvia Jõgever 6.Kes seisid Tallinnas esimese maalikunsti uuenemislaine eesotsas? Enn Põldroos ja Nikolai Kormašov 7.Mida põhimõtteliselt uut tõi rühmitus ANK-64 eesti kunsti? Kunstnikud kujundasid igaüks välja selgelt omapärase käekirja ning vastandusid sellega ühetaolisust soosivale sotsrealismile. Nad loobusid ka nõukogulikest süžeedest ja temaatikast. 8.Kes hakkasid meil esimesena kasutama op-, pop- ja kineetilist kunsti? Kaljo Põlli ja Ilmar Malin 9
Pluton nõustub ühel tingimusel: Orpheus ei tohi tagasiteel maa peale heita Eurydikele ühtki pilku. Paraku juba sel ajal, kui Orpheus allilma valitsejatele tänulaulu laulab, tärkab temas kahtlus: järgneb Eurydike talle ikka tõepoolest? Vahest tunnevad jumalad kadedust tema suure õnne pärast? Juba kuuleb ta fuuriaid, kes Eurydiket tagasi hoiavad. Orpheus pöörab ümber - ja kaotab Eurydike igaveseks. Viies vaatus Naasnud üksi maa peale, kaebab Orpheus oma kannatuste üle, ent ainult kaja vastab talle. Siis laskub pilvel maa peale Apollon, et tõusta koos Orpheusega taevasse. Apollon tõotab, et Orpheus leiab Eurydike seal taas Päikese ja taevatähtede kujul. Epiloogis ilmuvad karjused ja nümfid, tähistamaks Orpheuse kirgastamist. Monteverdi ,,Orpheus" on esimeste ooperikatsetuste arengu lõpp-punkt ja ühtlasi esimene ,,päris" ooper. ,,Orpheus" on varasemaga võrreldes ulatuslikum 5 vaatust; dramaturgiliselt läbimõeldud (ooperidramaturgia = kuidas muusikaline
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.........................................................................................................................
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust kui avalikkusele antavat veenmiseks suunatud informatsiooni, et korrigeerida suhtumist ja tegusid ning jõupingutusi, et vastastikku integreerida organisatsiooni suhtumisi ja tegevusi organisatsiooni avalikkuse omadega. E. Bernay hakkas terminit kõige aktiivsemalt kasutama ja nimetas end esimesena suhtekorraldusnõu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
