MUUSIKAAJALUGU RENESSANSS 14.-17. saj 1. RENESSANSS Mõiste: ,,renessanss" tuleneb itaalia keelest ja võeti kasutusele 16. Sajandil. Tähistas tagasipöördumist vanakreeka kultuuri juurde. 2. AJASTU SAAVUTUSED Maalikunst: Da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal, Arhitektuur: Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skulptuur: Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni ,,Nümfid" Kirjandus: Boccacio ,,Dekameron" Teadus: nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama, leiutati kompass, püssirohi, helikopter jpm Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Keskaegne oli mõistuslikum. Kuna muusika...
teoseid. Under armastas teda väga ning oli leina tõttu päris pikalt segaduses: ,,Õhk kivikülm. Ja õitseb valge hävi. / Kas tagurpidi käin kui ärapöördunu? / Kus on siis kodutee? Kus majalävi? / Kas eksi läind ma, siinsest võõrdunud?" Autoril oli lõputult küsimusi ning ta tundis, et ilma emata pole miski sama, isegi kodu: ,,See vaikus suur, mis oli karjuv valust / ja laudsilt laius üle kogu maja, / kui oli võetud viimne samm Su jalust, / suu ümber viidud viimse sõna kaja." Kuigi ümberringi oli kõik tegelikult samaks jäänud, astus Under emata kui võõrast rada, mida ta polnud elu sees näinud. Ta hakkas nägema vigu seal, kus neid enne näha polnud, kuna ,,surm ühe silmad suleb teisel kisub valla." Ootamatult tabas Visnapuud armastatud abikaasa Ingi surm. Siiski oli naise armastus ning temaga veedetud ajad suutnud mehele nii palju anda, et ta ei sattunud masendusse: ,,Mu südames puudub vaev ja hirm, / vaid nägu ja käsi katab härm
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond SIHTVÕIMLEMINE PIKAMAAJOOKSJALE Referaat Ege Luts Kehaline kasvatus ja sport Juhendaja: Kaja Hermlin Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused...........................................................4 Ettevalmistavad harjutused painduvuse arendamiseks pikamaajooksjale..........................5 Ettevalmistavad harjutused liikuvuse ning hoiaku arendamiseks pikamaajooksjale..............7
Muusikaajalugu 1. Millistest allikatest pärinevad varasemad teated Eesti alade muusikast? Mis on kirmes? Suuline pärimusmuusika. Esimesi vihjeid eestlaste endi laulmise kohta võib lugeda Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast ,, Gesta Danorum" (1172). Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuste järel ilmalikke pidustusi, nn kirmeseid. 2. Kes olid hernhuutlased, ehk Vennastekoguduslased. Milline oli nende roll eestlaste muusikalisel harimisel? Too välja nii positiivsed kui ka negatiivsed jooned. Hernhutlased ehk vennaskoguduslased on käsitöölised-jutlustajad. Oma õpetust levitades kandsid nad hoolt rahvahariduse eest: õpetasid lugema ja kirjutama ning levitasid tarvilikku kirjandust. Vennaskogudes oli suur roll laulmisel. Laulud olid rahvale meelepärassed ja arusaadavamad võrrel...
Kuidas sul; on tuju. Nnda su; trajektoor liigub. Vta kike; rahulikult ja mistvalt. Hooli oma trajektoorist; hoia seda tasakaalus. Autor: Alvaro-Mati Viilver 21. Riim... hus lendab tuvi; vees on lubi. Autor: Alvaro-Mati Viilver 22. Riim... Ma ehitan kuuti; remondin luuki. Otsin juustest puuki; mrin suuski. Tuppa toon kuuski; puhtaks pesen pukki. Nelun sukki; pletan puutukki. Autor: Alvaro-Mati Viilver 23. Riim... Ma peatan aja; tulele panen paja. Sbrale kingin maja; kuulda on kaja. Kellegil abi on vaja; metsa rajasin raja. Autor: Alvaro-Mati Viilver 24. Sgis Kbid on puul; lehed kik langevad. Maad katab lehevaip; taevas udu. Puud on paljad; psad rootsus. Linnud ra lendavad; talve ette ennustavad. Veed on llmad; hk aga soe. Autor: Alvaro-Mati Viilver 25. Riim... Mul suus on magus maik; maas li laik. Kusagil on unistuste paik; maas kuldne vaip. Kuusel kollane vaik; klas vilja ait. Autor: Alvaro-Mati Viilver 26. Tuju Igal inimesel; on tuju. Tuju on; rmus , kurb.
pool aastat peamiselt makarone ja leiba, siis on see nälg." Palu sõnul on praeguses Eestis nälja seostamine vaid põhjakihiga kindlasti vale, kui jälgida kasvõi Eesti tööstuse kokkuvarisemist ja pikaajaliste töötute suurenevat hulka. Mitmekülgse, tervisliku toidu ostmisega on suure tõenäosusega raskusi ligi pooltel Eesti elanikest, ajutise alatoitumuse all kannatajateks võib lugeda 30% elanikest," tunnistab ka endise toiduameti peadirektor Kaja Kuivjõgi. Lastest asub kõige vaesemas elanikegrupis Eestis aga koguni 50%. Antud töö koostamise käigus tuli mulle üllatusena toitluskriisi ulatus alatoitumuse käes kannatavate inimeste suur arv. Seda ka üleminekumaades ja arenenud tööstusriikides. Samas tuli ootamatusena Eesti võimude eirav suhtumine toitumusprobleemidesse ja ka nälja olemasolusse Eestis. Eriti murettekitavaks on alatoitumuse käes kannatavate laste suur arv maailmas
Sisukord 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 1.1 Aktiivne kuulamine.............................................................................................. 4 1.1.1 Vaikne kuulamine..........................................................................................4 1.1.2 Peegeldav kuulamine.....................................................................................5 1.1.3 Empaatiline kuulamine..................................................................................5 2 KUULAMISTÕKKED............................................................................................... 6 3 KUULAMISTEHNIKAD........................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 11 ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool Ä11 KÕ Ragne Leesnurm KONFLIKTID JA NENDE LAHENAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. MIS ON KONFLIKT................................................................... ....4 2. MIS PÕHJUSTEL KONFLIKT TEKIB.................................................4 3. KONFLIKTIDE ERINEVAD LIIGID.....................................................4 4. KONFLIKTI ARENGU KOLM JÄRKU......
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond Sotsiaalpsühholoogia Veetlus ja inimsuhted Karolin Aariste NT-32 Juhendaja: Kaja Adra Tallinn 2015 Sisukord Inimsuhted…………………………………………………………….……..2 Hea suhtleja kehakeele nipid………………………………………………...3 Inimestevaheline veetlus…………………………………….…………….....5 Vastastikune meeldivus………………………………………….…………. 5 Kasutatud kirjandus ja allikad…………………………………………..…
KOHV Koostajad: Gristi Adrat Kaja Maiste Marite Vendel Juhendaja: Ülle Tamsalu Rühm: TTP-10 Ajalugu Esmakordselt avastati kohvi Ida-Aafrika piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana. Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kelle kitsed olid peale ühest põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ning pärast marjade proovimist avastas ta, et need andsid talle uut jõudu
ISBN 0412069512 9.Välislingid: * Fotod * Aivar Kull , ,,Ernst Öpik avab universumi saladusi"(raamatu ,,Meie kosmiline saatus" arvustus)- Tartu Postimees 10.3.2005, lk 2 9.1 Publikatsioonid: *Öpik, E., 1916, The Densities of Visual Binary Stars , Astrophysical Journal, vol. 55, p. 406- 410 *Öpik, E., 1922, An estimate of the distance of the Andromeda Nebula, Astrophysical Journal, vol. 55, p. 406-410 9.2 Ajaleheartiklid: · 20 aasta pärast pääseb Marsile . Kaja, 30.jaanuar 1934, nr. 25, lk. 5. · Reis maailmaruumi võimalik. Vaba Maa, 3.veebruar 1936, nr. 27, lk. 6. 8 · Sõit kuule 4-5 päevaga. Vaba Maa, 18.veebruar 1936, nr. 40, lk. 6. KOKKUVÕTE Mina järeldan, et Ernst Öpik sai edukalt hakkama oma õpingutega ja teda tunnustati väärikalt tema tehtud töö eest. Palju sai räägitud tema teostest ja loomingutest. Samuti sain teada ka tema eraelust (perekonnast).
HP WEB CAM Deluxe Veebikaamera kasutusjuhend Revisjon 2 Sisukord HP WEB CAM.............................................................................................................................. 1 Deluxe.......................................................................................................................................... 1 Eessõna....................................................................................................................................... 3 Ülevaade................................................................................................................................... 3 HP Web Cam'i kasutamine........................................................................................................... 3 Ühendamine arvutiga................................................................................................................ 3 Video salves...
kui väike sõsar rõõmsat velle Tal narrikübar kulmel. Oma nime sind usaldan. Kes meist on kelle? vist õndsalt üle õla heita võis. Üksteisest võtame me tuld. Ja läeb kesk sisisevat pimedust Nüüd paiskad endast lumerahu ta oma sisimase tule pärjas. ning oled kuulatav ja erk; Kõik sõnad kuivand kirbes keelemärjas. taas segad elu salalahu, Ei kaja vastukaja kimedust. sa enam endasse ei mahu: sus kääring, pakitsus ja kerk. Ta varivaikselt astub sulgund-tõrges. Pilk sissepoole - silmad kaugel kõrges. Kui rõõmulik su vetevääne, Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed. kui lahti kargab nire sõlm! Siin juurdevool, sääl ärakääne, Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?... kaob piimauttu kõnts ja jääne Ees sünge valvur langetamas piiki:
pdf). 1918. aastal naasis J. Uluots Eestisse, töötades mõnda aega Haapsalus rahukohtuniku ning kohtu-uurijana (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). Eesti Vabadussõja aastail 4 (1918-1920) oli ta üks neid poliitikategelasi, kes koondusid Põllumeestekogude ümber. Aastail 1919-1920 oli J. Uluots Põllumeestepartei peahäälekandja Kaja vastutav toimetaja. J. Uluots töötas rahukohtunikuna ja kohtu-uurijana Haapsalus, aitas kaasa ka tagala organiseerimisele 1919. aasta 1.detsembril avati pidulikult Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. J. Uluots oli sellest sündmusest osa võtmas Asutava Kogu esindajana. Ülikooli õppejõudude ridadesse tuli ta 1920. aasta kevadpoolaastast. Rahvaesinduse liikmena või õppejõuna on J. Uluots seisnud kõigi Tartu ülikooli seaduste väljatöötamise
2 Asetame äratuskella vaakumpumba kupli alla. Kui sealt õhk välja pumbata, siis me enam kelle tirinat ei kuule, aga näeme kella endiselt. Mida see ütleb heli ja valguse levimise kohta? Heli levib ainult keskkonnas, valgus ka mujal. 3 Soojemas õhus on heli kiirus suurem kui külmemas õhus. Miks? Soojemas õhus on molekulide kiirused suuremad, nende põrkeid toimub sagedamini ja nii kandub rõhu muutus kiiremini edasi. 4 Kaja on alati nõrgem kui seda tekitav heli. Miks? Takistuselt peegeldub ainult osa helilainest, sest osa neeldub takistuses. 5 Võnkuvat heliharki käes hoides on heli alati nõrgem kui selle jalga vastu lauda surudes. Miks? Kas sellest oleneb ka helisemise kestus? Resonantsi tõttu. Heli kestab kauem. 6 Millises suunas liigub laine? 7 Millises suunas liigub punkt A, kui laine liigub vasakule?
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
oma suurejoonelise käitumismaneeri poolest maalijaks: kuidas ta orkestri ette astus ja mõne kindla käeliigutusega helilõuendile värvilaike jättis. See võibki tuleneda sellest, et ta tajus oma muusikat kui "mälestuste transformeerumist helidesse". Mälestused on pildid. Ellington on öelnud: "Mälestused on jazzmuusikule tähtsad. Mulle meenub, et kirjutasin kord 64-taktilise pala mälestusest, kuidas ma poisikesena oma voodil lebades kuulsin tänaval meest vilistamas ja sammude kaja kaugenemist." 6 Muusikutee alguses 1923. aastal liitus Ellington viieliikmelise kambaga, kus mängisid juba kolm tema pillimeest: Otto Hardwick-altsaksofon; Sonny Greer-trummid; ja Arthur Whetsol- trompet. USA pealinna järgi, kus Ellington 1899. aastal sündis ning oma turvalise ja muretu nooruse veetis, võttis kamp endale nimeks Washingtonians. Washintonians läks New Yorki, kus neil tuli Ellingtoni sõnul mõnikord nälja
"Kiri on nagu hing, tal on hääle nii tõeline kaja, et õrnatundelised inimesed arvavad ta armastuse suurimate väärtuste hulka." (Balzac) "Inimene õpib 2 aastat rääkima, et õppida ülejäänud elu vaikima" (G.B.Shaw) "Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama." (Goethe) "Kui inimene mõtleb ainult endale ja otsib kõiges omakasu, siis ei saa olla õnnelik. Kes tahab elada tõelist elu, see elab ka teistele." (Seneca) "Armastus on lihtne, kui kohtad keerulist armatust on tegu võltsinguga." (T.Tüür) " 1 põhjus, mix inimesed klammerduvad viha külge on see, et viha puudumisel tuleb neil keskenduda valule " (Caldwin) *"Peaaegu igaühe jaox maailmas on kõige raskem asi taibata, et see, keda armastad Sina, ei armasta Sind..." (Charles Percy Snow) ( "Surm purjede all", lk.164 ) *"Kui tahate head teenindust - teenindage end ise." (O.Wilde) *Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. (M. Gorki) *Inimene ei armasta täiusli...
Eesti Maaülikool Loomakasvatus II Kaja Tuisk Protekteeritud (kaitstud) proteiin mäletsejate söötmisel Juhendaja: O. Kärt Tartu 2012 Sissejuhatus Sõna proteiin tuleb kreekakeelsest sõnast proteus - esimene või esmane. Põllumajandusloomade söötmise seisukohalt peame proteiini rakendus bioloogiliseks mõisteks, mis tähistab nii söötades kui organismis olevaid kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid.
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kaja Abel, Maaria Alamets, Ebe Võsu ISIKLIK SPAA Äriplaan Tallinn 2012 SISUKORD 1 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE Äriideeks on tuua Eesti turule uus ja ainulaadne spaa. Teenused ja tooted on eelkõige suunatud keskmisest jõukamale kliendile, sest nendel on võimalus endale lubada mugavust ja luksust. Lisaks sellele on meie sihtgrupiks kõik firmad ja ka muud inimesed, kes soovivad
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus tehakse sihipärast koostööd. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimest, mida tuleb osata õigel ajal valida. Peale oskuste mõjutavad suhtlemist veel mitmed tegurid näiteks oskus äraöelda, enesekehtestamine ning inimese mina-tasand. Kõik peaks olema proportsioonis ning mitte olema äärmuslikes oludes
Tihti koostas ta oma kontsertide kava väga erinevatest zanritest. Kõrvuti seisid ooperiaariad ja rahvalaulud, levilaulud, romansid ja operetimeloodiad. Georg Otsa hääl ei olnud täiuslik, kuid sihikindel ja tark töö oma instrumendiga viis tema kunsti täiuseni. Tema lauljatee oli pidev enesetäiendamise tee. Ta oskas väärikalt elada ja parimas meheeas raskest haigusest murtuna, ka surra. Kasutatud kirjandus: 1)''Georg Ots'' NSV Liidu rahvakunstnik Kaja Irjas, Tallinn Perioodika 1984 2) http://www.otsakool.edu.ee/mine.php?page=ots
Rakvere Reaalgümnaasium Mailen Remmelg Merilin Kaja FRANZ JOSEPH HAYDN Rakvere 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 LAPSEPÕLV............................................................................................................................. 4 TÄNAVAELU........................
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Nelli Mahmutov MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Nelli Mahmutov Eellugu: Ma olen endamisi ja sõprade vahel arutanud, et mis on selle sõna „suhtlemine“definitsioon. Osad tuttavad on kuulnud ja arvanud seni, et ajalooliselt on suhtlemine kahe toru ja nende kahe toru omakordse ühendatud nööri vahelise pika vahemaa läbi, torusse öeldud informatsiooni vahendamine. Teised samal ajal väidavad, et suhtlemise alus on lihtsalt
Pärnu Niidupargi Gümnaasium Koostas: KAJA ORAV Töölehed VIII klassile 2002/2003 õppeaasta Antud elektroonilised töölehed on mõeldud VIII klassi matemaatika mõistete, geomeetria ülesannete ning tehete kohta üks-ja hulkliikmetega kursuste iseseisvaks kordamiseks või teadmiste kontrollimiseks. Iga küsimuse lõpus oleva rohelise kastikese täitmine õige vastuse ees oleva tähega annab järgmisele reale liikumise korral tulemuseks ÕIGE. Kui Te ei leidnud esimesel korral õiget vastust, siis võite uuesti proovida. JÕUDU TÖÖLE! Küsimused ja kommentaarid on oodatud aadressil [email protected] Mõisteid, mida ei defineerita nimetatakse a) algmõisteteks; b) teoreemideks; c) aksioomideks; d) tundmatuteks; e) eeldusteks. Lauseid, mida pole keegi tõestanud, aga mille tõesuses pole põhjust kahelda nimetatakse a) algmõisteteks; b) teoreemideks; c) aksioomideks; d) eeldusteks; e) Thaleese teoreemideks. Kolmnurga mediaan on kolmnurga a) nurg...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12 Triin Samra ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Kas sa leiad end tihti vastamas teistele "jah" ka siis, kui tegelikult tahaksid öelda "ei"? Kas tunned, et ei suuda sõbrale või kaaslasele oma rahulolematust väljendada isegi siis, kui leiad, et see on õigustatud? Kas tunned, et sinu mõtteid ja soove ei kuulata? Arvad, et sa ei suuda ennast maksma panna? Väga paljudel inimestel puudub oskus ennast kehtima panna. Tänapäeva inimesed annavad liiga kergesti alla.
Nõo Reaalgümnaasium Statistiline uurimistöö Nõo reaalgümnaasiumi õpilaste tervislikud harjumused. Autor: Karl Kuus Juhendajad: Sirje Sild Kaja Kasak 2012 Mõisted Mediaan Me arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju. Mood Mo tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Minimaalne element Xmin - tunnuste väärtuste hulgas vähim. Maksimaalne element Xmax - tunnuste väärtuste hulgas maksimaalne. Variatsioonirida järjestatud kasvavate või kahanevate väärtuste jada.
lausekordused, mõtleb juurde uusi sõnu. Ruuge ruutjuur. Puutesuude. Suuli tuulis. Nummuul Suur puur. Luudetud huuled. Tuur kuul. Muundsuund. Kuuldud uudis. Tuumaruum. Kuunar muulil. Tuubid luubis. Nuuska suusad. Kuumav tuuslar. Mis on numbia luule? Puuduv suudlus. Tegemist on Alliksaare isikupärase stiiliga, milles on palju improvisatsioonilist. [---] Iga maja ei ole majakas/, iga kaja ei ole kajakas/, iga kasu ei ole kasukas/, Miks peaks vasarat hoitama tingimata vasakus käes?//[---] ,,Prelüüd rüütlirüüs ehk Kui tülpid, ära tee väljagi" Mõnikord võtab luule ka lihtsalt hüüatuse kuju: Olen pettunud ettureis! Milleks mulle perutavaid statiste, kui küllalt kohtab erutavaid sadiste! Nõuan sult kirjalikku südametunnistust! 3
REFERAAT Pjotr Tsaikovski Taebla Gümnaasium 11. klass Kristi Vaistla Kaja Avila Taebla 2009 1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Tsaikovski ja Haapsalu lk 5 4. Looming lk 6-9 5. Muud huvitavat lk 10 6. Kokkuvõte lk 11 7. Kasutatud materjalid lk 12 2
RIIGIÕPETUSE ISESEISEV TÖÖ NR.3 Milline on EL tunnuslause? Euroopa Liidu juhtlause on „Ühinenud mitmekesisuses”. Juhtlause sümboliseerib seda, kuidas eurooplased on ühinenud ELiks, et töötada rahu ja heaolu nimel, ning kuidas samal ajal kontinendi paljud erinevad kultuurid, traditsioonid ja keeled rikastavad nende elu. Millal tähistatakse Euroopa päeva ja miks just siis? 9. mail 1950 esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman idee, mida peetakse Euroopa Liidu loomise alguseks. Seepärast tähistatakse 9. maid kui ELi rajamise seisukohast kõige olulisemat päeva. Milline on EL lipp? Ringi moodustavad 12 tähte sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Milline heliteos on EL hümniks? ELi sümboliseeriv meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast. Milline on EL ühisraha ja mitmes riigis on see kasutusel? Euro on enamikus ELi liik...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kaja Abel ja Therese Ilves SUVEPÄEVAD Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISSJUHATUS Järgnevas referaadis koostame suvepäevade paketi enda poolt valitud sihtgrupile, kelleks on raadiojaam Sky Plus'i meeskond. Esmalt teeme selgeks vastava sihtgrupi vanuseklassi, ootused, soovid ning arvu. Seejärel paneme paika suvepäevade eelarve. Järgnevalt otsime potensiaalse koha, kus üritus toimuda võiks
Retsensioon raamatule Eesti NSV aastatel 1940-1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida- Euroopa arengute kontekstis Retsensiooni tegemisel on kasutatud Eesti ajalooarhiivi toimetist, mille pealkiri on ,,Eesti NSV aastatel 1940-1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida- Euroopa arengute kontekstis. Teose on koostanud Tõnu Tannberg. See on välja antud 2007. aastal Tartus. Raamatus on 506 lehekülge. Antud teosest on valitutud järgmised artiklid: 1. ,,Sovetiseerimise" mõistest; 2. Balti põgenike problemaatika USA poliitikas 1945-1952; 3. Nõukogude Eesti 1940-1953: uuele reziimile vundamendi rajamise aastad. Esimene nõukogude aasta ja ajavahemik 1944. aasta sügisest kuni 1953. aastani on Eesti ajaloos oluliseks perioodiks, mida kokkuvõtlikult iseloomustavad iseseisvusaegse riikluse l...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1.Enesekehtestamine ..................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus ...............................
* suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne. (Antsov, 2005) 2.3 Soodustamine Kolmas kuulamistehnika on soodustamine kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi. Seejuures võib... * ... olla ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata; * ... olla kaja korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni; * ... julgustada mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida ning huvi, toetuse ülesnäitamine; * ... teha pausi jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt. (Antsov, 2005) 2.4 Ümbersõnastamine
Kuressaare Gümnaasium ENESHINNANGU KUJUNEMINE LAPSEEAST TÄISKASVANUEANI Uurimistöö Koostaja: Riine Tiirik Klass: 10B Juhendaja: Kaja Puck Kuressaare 2009 Sissejuhatus Enesehinnang on ettekujutus iseendast, mina-pilt, enesekindlus, endaga toimetulek, enese aktsepteerimine, sotsiaalsetes suhetes toimetulek, eneseväärikus, endast lugupidamine-need on vaid mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda
kindel oma hagi õiguslikus põhjendatuses . Juhul, kui täidetud on TsMS § 407 lg 1 tingimused ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 - 5¹ sätestatud nö tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostja kelle kahjuks tehti TsMS § 407 lõike 1 alusel tagaseljaotsus, ei saa seda vaidlustada apellatsiooni korras (TsMS § 420 lg 1 esimene lause), kuid ta saab tagaseljaotsuse kohta esitada kaja. TsMS §-d 415420 sätestavad üldised reeglid menetluse taastamiseks pärast seda, kui on tehtud tagaseljaotsus. TsMS § 415 lõike 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kaja esitamise tähtaeg on ennistatav TsMS §-de 67 ja 68 alusel
tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. Valged nahkhiired puhkavad helikoonia lehest valmistatud "telgis" ja ootavad uut jahiaega. Nahkhiirtel on väga hea "kuulmine" - nad orienteeruvad enda poolt välja saadetud ultraheli signaalide kaja abil, mis takistustelt tagasi tuleb. Vihmametsades elab palju eredavärvilisi konni, kelle nahk on niisutatud mürgise limaga. Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele.
"Pimedad", "Sisemus" ja "Tintagiles´i surm". Tõstamaa Keskkool 6 Merlin Miido Referaat Maurice Maeterlinck 2005 "Pimedad" Näidendi tegevus toimub kaugel ookeanis asuval üksikul saarel iidses põhjalaanes kõrge tähistaeva all. Kaksteist pimedat istub mahalangenud puutüvel ja kuulatab sünge metsa vaikuses sammude kaja. Pimedad ootavad oma vaimulikust teejuhti, kes tõi nad varjupaigast mere äärde jalutama ning peab nad jälle tagasi viima. Pimedad ei tea seda mida näeb vaataja: "Lava keskel istub ööpimeduses raugastunud vaimulik pikas mustas mantlis...Mehe nägu on vaha karva kahkjas, sinkjad huuled pooleldi avatud. Tühja pilguga tardunud silmad ei vaata enam igaviku siinpoolset, nähtavat külge..., nägu aga on kõigest ümbitsevast kaamem ja liikumatum..."
Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Et Amazonase vesi on väga sogane, siis on loomadel raske seal näha. Paljud liigid kasutavad oma asukoha kindlaksmääramiseks või saagi otsimiseks erilisi mooduseid. Jõgedes elavad mageveedelfiinid saadavad välja ultrahelisid ning võtavad vastu toiduks olevatelt kaladelt ja koorikloomadelt peegelduvat kaja. Elektriangerjas tekitab aga elektrivoolu, mida kasutab saagi leidmiseks ja halvamiseks. Matamatad (kilpkonnad) lamavad oodates jõepõhjas. Kui nad tunnevad vee liikumist, mida põhjustavad väikesed möödaujuvad kalad, avavad nad lõuad ja imevad saagi suhu. Lasteentsüklopeedia Maismaal elavad metssead, pühvlid, elevandid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, tapiirid, gorillad,
hammastega oskavad nad grupiti isegi suuri näljaseid haisid eemale tõrjuda. Hullemaks ohuks on delfiinidele kahjuks kalvõrgud, sest võrku kinni jäänud delfiin ei saa pinnale hingama tõusta ja upub. Kajalokatsioon Delfiinid otsivad saaki, saates välja ultrahelisignaale, mida tekitavad õhukottide abil, mis on ninaõõnega ühenduses. Signaalid peegelduvad kaladelt tagasi ja jõuavad kajana delfiini sisekõrva (delfiini kehast signaalid läbi ei pääse, vaid kustuvad naha rasvkoes). Kaja järgi leiabki delfiin kalu üles. Mõned faktid Nimetus: delfiinid, afaliinid, pringlid Liikide arv: 50 (mõnedel andmetel 41) Sugukond: Delphiniade Selts: Catacea Kehapikkus: 1, 1-10 m ja enam (isane mõõkdelfiin) Täiskasvanu kaal: 30 kg (Musta mere pringel) kuni 8000 kg ja enam (isane mõõkdelfiin)Kald, kalmaarid, teised peajalgsed. V Levik: kõik ookeanid ja mered, merelahed, mõned suured jõed Elupaik: merine keskkond ja mageveekogud (rannikuveed, fjordid, merelahed, suured jõed)
12 A Juhendajad : Kaja Kasak, Sirje Sild Nõo 2012 Sisukord Sisukord............................................................................................ 2 Sissejuhatus...................................................................................... 3 Mõisted........
märtsist 2011 Eesti Riikliku Sümfooniaorkestrit (ERSO). Anu ja Kadri Tali foto Ülo Josing/ERR Mõtlemisainet: Kui kõik naised saaksid omavahel nii hästi läbi nagu Anu Tali oma mänedzerist õe Kadriga, oleks maailm tunduvalt parem paik. 4 Kasutatud kirjandus 1. Stella K.Wadowsky. TOP 10: A nagu Anu. Kättesaadav http://www.just24.ee/est/?news=934102&category=58 2. Kaja Irjas. Persona grata Anu Tali. Kättesaadav http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/99veeb_m4.htm 3. Kristel Kossar. Anu Tali eestlanna suures muusikas. Kättesaadav http://www.postimees.ee/191572/anu-tali-eestlanna-suures-muusikas/ 4. Biography. Kättesaadav http://www.warnerclassicsandjazz.com/artistbiography.php?artist=3150 5. Anu Tali võitis väärika Saksa plaadiauhinna. Kättesaadavhttp://www.vanemuine.ee/anu-tali-voitis-vaarika-saksa-plaadiauhinna 6. Publik
muutes. Elektromagnetiline vastastikmõju on omane kõigile elektriliselt laetud osakestele. Kolmandaks tunneme tuumajõude. Need esinevad prootonite ja neutronite vahel ning on väga lühikese mõjuraadiusega. Prooton ja neutron on tegelikult liitosakesed, mis koosnevad kvarkidest. Tugev vastastikmõju on see, mis hoiab kvarke koos. See jõud on väga tugev, sest tuumajõud on ainult tema nõrk, väljapoole põhiseoseid ulatuv kaja Nõrk vastastikmõju on tuhandeid kordi väiksem kui elektromagnetilised jõud, kuid tugevam kui gravitatsioonijõud. See on väga lühikese mõjuraadiusega ja toimib kõigisse osakestesse peale footoni. Põhiliselt tingib see kõigi raskemate osakeste lagunemise kergemateks. Vastastikmõjude ligikaudne võrdlus tuuma mõõtmete kaugusel: (elektromagnetiline jõud on võetud võrdseks ühega) Vastastikmõju nimetus
Eesti keele õpik 5. klassile Liisi Piits, Kaja Sarapuu, Terje Varul 2012 Õpikust ei ole ilmunud e-tundi ega digiversiooni. 1.Põhjalikuma vaatluse all on õpikus sõnavara, häälikuõigekiri, suur ja väike algustäht, jutu ning arutluse kirjutamine, käänamine ning lausete liigid. 2. Iga peatükk algab sissejuhatusega, mis pakub teemaga seotud sõnavara- ja arutlusülesandeid, ning lõpeb suurema, teemat kokkuvõtva tööga. Alapeatükid algavad enamasti lühitekstiga, mis näitab, kuidas õpitav keelenähtus tekstis avaldub. Sellele järgnevad selgitused, reegel, näited ja rohkesti ülesandeid. Ülesannete asetus on üleminekuga kergemalt raskemale. 3. Õpiku teemad on valdavalt päevakajalised, kuid leidub ka mõnes valdkonnas vananevat infot. Nimelt meie kiiresti muutuvad infoajastus vahelduvad tihti slängsõnad, otsingumootorid, programmid ning internetikeskkonnad (täiustuvad või tekivad vanade asemele uued). Seega võib ka õpikust leida veidi aegunud nä...
Päevalehe kontsern- TEKÜ, mitteparteiline ( Aeg, Koit, Perekonnaleht, Sarjaja, Õigus ja Kohus). Lehed. Postimees: Hindrey, Teataja: Päts, poliitiline, praktiline leht. Mitmekesine toimetus. Päevaleht: mitteparteiline. Luiga, erapooletu, uudised, erakuulutused. Sõja lõpuks mittebolsevistlik ajakirjandus hävitatud. Sõjatsensuur kaotati 1920. 1919/20- 1930ndate algus modernne, mitmekesine, tööstus Trükiseadus. Laku perset tsensor. Ajaleht=riiklik info+kõmu. Vaba Maa, Postimees, Kaja, Rahva Sõna. Kaup. Kuulutuste, reklaami osakaal tõuseb. Kõmulehed: Esmaspäev, Rahvaleht. Segazanrid: kirjeldus, artikkel, juhtkiri, veste, reportaaz, interview. Sõnum üldmõiste informeeriva teksti kohta. Uudis ja teade sünonüümid. Pealkirjad näitavad uudisväärtuslikkust, kannavad keskseid fakte, fraas ilma verbita, palju alapealkirju. Laaman: puudused kantselei stiil, kantseleikeel, infopuudus, subjektiivsus, lehtede tülitsemine . Uued ametid
Kadrina Keskkool Kuulamine ja suhtlemine Referaat .... .... Juhendaja õp: ... .... 2011 Kuulamine Sissejuhatus Selleks, et inimesed saaksid üksteist kuulata on vajalik eelkõige kuulda. Inimese kuulmis ja tasakaalu elundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust mille lõpus on õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Sisekõrv sisekõrva ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes ta...
atasandil. Värvi mõju valgusele: värv mõjutab suurwsti, kui palju valgust me vajame. Tööstusmüra * Igasugune häirivana mõjuv heli on müra * Müra tugevust möödetakse detsibellides- db * Kuulmiskahjustuse piir on 85 db * Tööstusmüra on mitmesuguse tugevuse ja sagedusega helide kogum, mida tekitab tehnoloogiline sisseseae, masinad, tööriistad.. jne. Mida teha müra vältimieseks: * Hankida väiksed masinad *Tükesta müra levik *Takista kaja levik. * Kasuta tõhusid isikukaitsevahendeid. Töötamine kuumas * Õhutemperatuur tööruumis sõltub: a) Masinatest levivast soojusest. b) Töötajatest eralduvast kehasoojusest. c) Valgustitest eralduvast soojusest. d) Päikesekiirgusest ja välistemperatuuridest. Kuuma keskkonna mõjud organismile: * Paikne põletustrauma * Minestus * Veetustumine liigne hihistamine * Kuumakurnatus * Kuumarabandus Abinõud kuuma vältimiseks: *Ventilatsioon *Kaitse-ekraanile *Vaheseinu
25344*30.000030=760320,76032 - arvestame sagedusega;
760320,76032*12bitti=9123849,12384~=9123849 (bit/s) - vastus
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
annaabi.ee 
