44 Märtsi iidide ajal tapetakse Caesar 70 Peale 139-päevast piiramist vallutavad roomlased Jeruusalemma. 27 Octavaianus saab Senatilt tiitli ,,Caesar Augustus". Algab juutide diasporaa. Moosese suuliste pärimuste järgi koostatakse Rooma keisririigi algus Toora 73 Titus, Vespasianuse poeg vallutab viimase juutide tugipunkti - Masada kaljukindluse.Seloodid-kindluse kaitsjad (1000 in) teevad enesetapu 4(?) - (5?) Arvatavalt sünnib Jeesus Kristus I (1.)a Kristliku ajaarvamise algus. Mille võttis kasutusele Dionysius Exiguus 525 ndal-aastal 14 Augustus sureb. Kesiriks saab Tiberius 29 Heroodes laseb Salome õhutusel hukata Ristija Johannese (Luuka 3.1..). Jeesus Kristus alustab oma misjonitegevust 30 Kõige tõenäolisem Jeesuse surmaaeg(reede, 7.aprill)
turvalisuse tagamisel. Üks suur ja negatiivne nähtus riigi julgeoleku tagamisel on aga noorte väga vähene huvi riigikaitse kui niisuguse vastu üleüldiselt. Kui ikka noorte meeste hulgas levib massiliselt suhtumine, et sõjaväeteenistus on ajaraiskamine ja mõttetu tegevus, siis millisest turvalisuse tagamisest me üldse räägime? Meie noormehed on füüsiliselt väga halvas vormis, ei kõlbagi sõjaväkke, lisaks erinevad vaimse tervise probleemid– kus siis on meie kodumaa kaitsjad kriisiolukorras? Õnneks siiski viimasel ajal on sellist suhtumist, et sõjaväeteenistus on ajaraiskamine ja mõeldud ainult luuseritele, mõnevõrra vähemaks jäänud. On päris palju noori mehi, kes valivadki sõjaväelase elukutse, on valmis käima ka välismissioonidel, ehkki see pole kindlasti mitte ei ohutu ega mugav. Samas on saadud kogemusest kindlasti kasu siis, kui on tarvis kaitsta oma kodumaad. Sellepärast olekski tarvis muuta noorte suhtumist riigikaitsesse,
paremini oma viha kontrollida. (Santrock 2007) Jälgides vanemaid, õpib laps, kuidas käituda, end väljendada, tundeid näidata ja konflikte lahendada. Laps teeb seda, mida lapsevanem ees teeb ja õpib rohkem läbi vaatlemise kui korraldusi kuulates. Tänapäeval puutuvad lapsed oma vanavanematega aina vähem kokku kuna enam ei ole palju suurperesid. Sellegi poolest on vanavanemad tähtsad soojuse ja helluse jagajaks, suhete tasakaalustajaks ja vanemate närvilisuse eest kaitsjad. Kaasaegsed vanavanemad püüavad mitte muutuda oma lastest sõltuvaks. Et säiliks iseseisvus. Ja ei taheta olla ka lapselaste pidev hoidja. Vanavanemad mõjutavad lapsi oma elukogemuse ja teadmistega. Neil on laste käitumisele nii otsene kui ka kaudne mõju. Kaudne, näiteks vanavanemad toetavad oma lapsi rahaliselt või emotsionaalselt, otsene – vanavanemad kuuluvad samasse leibkonda ja on laste ajutised hooldajad, kui mõlemad vanemad tööl on.
ajaloost ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 23 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kui Egiptuse sõjakäigul toimunud Jaffa kindluse piiramisel selgus, et paljud kaitsjad olid endised sõjavangid, kes olid vabastatud tingimusel, et nad sõjas rohkem ei osale, käskis Napoleon garnisoni ja 1400 vangi tappa. Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Napoleoni on peetud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta keskmise prantsuse mehe pikkune umbes 168 cm. Väärarvamuse levikut on põhjendatud mitmeti. Üks
Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat. Olümpiavõitjad 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Korraldajad Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti
ALLVEELAEVAD AASTANI 1939 Legendi kohaselt olevat allveelaevu esimest korda kasutanud Aleksander Suure sõjamehed aastal 332 eKr Tüürose (tänapäeva Liibanoni) piiramisel. Et linna kaitsjad neid ei näeks, olevat nad liikunud vee all klaastünnides. Esimene usaldusväärne teave allveelaeva ehitamisest pärineb aastast 1620. Allveelaeva konstrueerijaks oli hollandlane Cornelius Jacobszoon Drebbel, kes töötas Inglise kuninga James I teenistuses. Laev ehitati inglise matemaatiku William Bourne visandatud disaini järgi ning see kasutas edasi liikumiseks aere. Esimest korda katsetati sellist allveelaeva tüüpi Thamesi jõel aastate 1620 ja 1624 vahel. Aastal 2002 ehitati 2-
Voltaire ( 1694-1778 ) - pidas monarhiat ideaalseks valitsemisviisiks - suhtus demokraatiasse aasivalt ( nöökivalt ) - uskus, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida Rousseau ( 1712-1778 ) - ei leidnud ideaalset riigivormi üldise tahte elluviimiseks ( kahtles parlamentaarses demokraatias ) - ideaalne riik sai olla ainult väga väike, kus otsuseid langetab rahvakooslolek - kodanike haridus tagab selle, et suureks kasvanud järglastest saavad omamaa kaitsjad ja isad Valgustatud absolutism absolutism + valgustus( tark rahvas ) ei ole valgustatud absolutism ( tark valitseja, rumal rahvas ) 1. Preisimaa - Friedrich II - Kärpis õukonna kulutusi viiendikuni, palgasõjavägi asendati sõjaväekohustusega ( nekrut ), äärmuslik merkantilismi esindaja. 2. Austria - Ungari - Joseph II - Maaomanikele kehtestatud maks laienes ka aadlikele ja vaimulikele, hariduse edendamine - seitse aastat koolikohust, riiklik õppekava, pärisorjuse kaotamine.
vabatahtlik mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rünnaku tõrjusid lahkuvad Saksa väed. 28. novembril ründas Punavägi uuesti Narvat ning järgmisel päeval kuulutati välja sundmobilisatsioon kogu riigis. Erinevate allikate põhjal peetakse Vabadussõja alguseks 22. novembrit 1918 ("Tähised 1935", mis on trükitud 1935. a. Tartus Eesti Rahvuslaste Klubi kirjastuses) või 28. novembrit (EE 10. kd.) 28. novembri õhtuks olid Narva kaitsjad sissepiiramisohus ning Viru rinde juhataja kindral A. Tõnisson andis käsu Narva maha jätta. Punaarmee aga vallutas edasi Valga, Tartu ja Tapa. Aastavahetuseks jõuti Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu lähistele. Vallutatud aladel organiseeris okupatsioonivõim oma nukuvalitsuse - Eesti Töörahva Kommuuni. Elanike alistamiseks rakendati terrorit. 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle
pakkudes keskkonnahoidlikud väärtused ja suhtumised, mida kujundada soovitakse. 3. Tähenduse loomine („meaning-making“)- see lähenemine on vabatahtliku kuulajaskonna puhul kõige tulemuslikum. Loodusobjekte köitvalt ja arusaadavalt tutvustades luuakse elamuslikult ja kogemuslikult seoseid looduse, kultuuri ja sotsiaalse keskkonna vahel. Neli karaktertüüpi: - politseinikud- kohaliku keskkonna ustavad kaitsjad. Nende põhiliseks suhtlusvahendiks on reeglid, manitsused ja keelud. Selle asemel, et panna külastajaid tundma end teretulnuna, käituvad „politseinikud” tõrjuvalt, kahtlustades kõiki kui potentsiaalseid looduse kahjustajaid. „Politseiniku“ karakteritüüpi esindavad sageli looduskaitsjad, kes pole enda jaoks lahti mõtestanud, kui võrreldamatult tulemuslikum on keeldude/käskude asemel suhtumise kujundamine, oma teadmiste ja väärtushinnangute vahendamine.
kaitsjaid, kuid ründajad niideti kuulipildujatulega maha. Enne päikeseloojangut üritas üks vaenlase kompanii rünnata 45. rügemendi ja 47. rügemendi I. pataljoni liitekohta, kuid satuti 45. rügemendi I. pataljoni parempoolsele kompaniile, mis oli senistest lahingutest üldse kõrvale jäänud ja neil oli piisavalt jõudu, et ründajad hävitada. Rohkem sel päeval rünnakuid ei korraldatud. 24. juulile järgnes rahulik öö. Kaitsjad korrastasid oma positsioone ja ridu. Uute rünnakute ootel parandati purunenud kaitseehitisi. Vastase turmtules ei olnud säilinud ühtegi palissaadi (palktara vanaaegse kindluse muldvallil) ega ühtegi meetrit tervet kaitskraavi. Pärast keskööd sattus aga rügemendi luure raadiojaam peale ühele vastase diviisi raadiosaatjale, mis teatas kuhugi kõrgemale päevase võitluse kokkuvõtet. Selgus, et hommikuse turmtule ajal oli välja tulistatud üle 80 000 mürsu
see kuuvahetusele Cicero järgi Jeesuse ümberlõikamispüha. Aasta algust loeti ka 25. märtsiga paastumaarjapäevaga või lihavõttepühadega. Päevade dateerimine toimus tavaliselt Rooma süsteemi järgi, alles hiliskeskajal hakati kasutama kirikupühasid. Euroopa rahva teadvuses on pilt, et nemad on ristirahvas, kes on ümbritsetud vaenlastest (moslemid, paganad), kelle eest peab kristlust kaitsma. Antemurale kaitsevall, ülekantult ristiusu kaitsjad: nt rekonkista ja türklaste vastane võitlus. Kristluse piirialad vajavad kõigi abi, sest nad kaitsevad kõiki. See suhtumine on tugev nt Poola ajaloos. Allikad Allikad ei ole algselt tekkinud allikatena, neil on olnud teine eesmärk kui vastata meie küsimustele. Nt maksumaksjate loetelu meie jaoks oluline linnade elanikkonna uurimiseks; pühakute elulugu ei pea algselt kirjeldama pühakute elu, vaid tõestama nende pühakuks olemist
AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Piirajad ehitasid ka kõrgeid piiramistorne, mida nihutati vähehaaval linnusele või linnale lähemale. Alati polnudki eesmärgiks tornilt langetavat silda pidi müürile tungida: ülal piiramistorni otsas olid vibu ja ammukütid, kes hoidsid kaitsjaid tiheda noolesaju all, ja samal ajal üritasid teised piirajad müüri jalamil vundamendialust õõnestada, rammpalgi ehk taraaniga värvat lõhkuda või müüri sisse auku raiuda. Ka kaitsjad olid tavaliselt hästi relvastatud ja sõjamoonaga varustatud. Nemad lasksid piirajate pihta vibude ja ambudega, heitsid viskemasinatega kive ja läkitasid teele süütenooli, et panna vaenlasele heitemasinaid ja piiramistorne põlema. Ajaloolistes romaanides kirjeldatakse sageli, kuidas kaitsjad kallavad redeleid mööda üles ronivatele piirajatele keemaaetud tõrva kaela. Tegelikult valati sulapigi ja tõrva hoopis piirajate varjualustele müüri jalamil, et need kiiresti tuld võtaksid
Minerva ja Jupiteri templid, veel ühendas etruske jumalanna Voltumna kultus. Etruski päritolu on teatud ühiskondliku staatuse märgid: senati juhataja tugitool, liktorite vitsakimbud, senaatorite rüüde purpurääris. Etruskid hävitati indogermaanidest latiinide poolt III saj. keskel, latiinid võtsid üle hulga etruski kultuuri elemente. Rooma usundi oluline osa esivanemate kultus on etruski päritolu. Manid (manes) olid surnute vaimud, hinged, kes olid pere ja sugukonna kaitsjad. 10 Kokkuvõte Rooma kultuuri on palju mõjutanud maade vallutused, mille käigus omandatud kultuur segunes roomlaste endi omaga. Eriti suurt rolli on mänginud Kreeka kultuur ja kunst, kust võeti üle jumalad ja müüdid. Kuid selle poolest olid roomlased väga usklikud inimesed, kellel llihtsalt puudus kujutlusvõime, et luua personifitseeritud jumalaid. Nagu ennegi öeldud keskendus Rooma riik pigem vallutusretkedele, kui inimese vaimu tegevusele.
Ent kogu torni ulatuses on säilinud ka keskaegsed kitsad müürisisesed trepid, mis omal ajal algasid umbes meetri kõrgusel korruse põrandast. Sellega püüti raskendada vaenlase ülespääsemist. Ülemised korrused olid mõeldud linnuse kaitsemeeskonnale. Huvitav on viies korrus, mis asub kaitsegalerii tasapinnal. Siin on säilinud kaks müürisisest kaminat (põhja- ja lõunanurgas). Lääne- ja idanurgas asuvate uste kaudu pääsesid linnuse kaitsjad hõlpsasti kaitsegaleriile. Torni kuuenda korruse kirdepoolsesse aknalauda on müüritud haruldane 13-siiruline piscina (kätepesunõu), mille algne asukoht võis olla mujal. Ei puudu ka võimalus, et see paiknes siin kui ajutises kirikus (sel juhul peaks Kaitsetorn olema varasem). Torni ja konvendihoone ehituskunstilises teostuses on erinevusi, mis paneb kahtlema nende üheaegsuses. Näiteks ei leidu kaitsetornis konvendihoone kujundusele omaseid detaile. Niisiis tuleb nõustuda A
Tekkisid uued linnad, võtmesõnad: käsitöö, kaubandus, turvalisus, soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli katedraal ja turuplats ning omaval. linnadel raekorda. Veel keskaja lõpuni sõltusid linnad ümberasuvatest küladest. Elu sama nagu külades (muldpõrandaga majad jpm). 1250 suurim linn Pariis(100000el.), 5-6 linna u.50000el. VÄLISILME: Linnad olid jagatud kaheks: linnaosa, mida kaitsti, ja osaks, mis piiramise ohvriks langes. Kaitsjad ise võisid linnamüürist jäävad ehitised põlema panna. Kitsad tänavad, läbikäikude võrgustik, maainimesel labürindisarnane. Linnal oli kaks tunnust: linnamüür ja õigus, mis pidid tagama selle püsimise. Mitmetel linnadel õnnestus liita ümbritsevad valdused ja tekkisid linnvabariigid. Neid valitses raad eesotsas bürgermeistriga. Puudus teoorjus, andamid ja suuremad senjöörmaksud. Polnud täitsa iseseisvad, kuninga kontroll. TSUNFT: Käsitöölised
VENEMAA REVOLUTSIOON JA KODUSÕDA Adamson lk 38 45 Laar lk 55-59/66-71 Fjodorov pildid REVOLUTSIOONID 1917. AASTAL Revolutsiooni põhjused: · Kriisi teravnemine: o Sõtta oli astutud halva ettevalmistusega. Arvestas inmressursile, varustus jäi kahe silma vahele. Rindel polnud laskemoona ega püsse. o Suured kaotused. o Taganemine, mis on sõjaväele alati väga demoraliseeriv. o Majandus ei kandnud sõja liskoormat välja. o Toidukriis o Kütusekriis, eriti suurlinnades. o Tööjõu puudus, enamik tööjõudu oli rindel. Ainult tehasetöölised jäeti postile. Petrogradi Budilovi relvatehased olid eriti mõjukad. o Töölis...
Kiievi-Vene vürst Vladimir kuulutas 988 aastal ristiusu riigiusuks. Novgorodi Venest levis õigeusk varakult ka Karjalasse. kehtestas õigeusu Konstatinoopol sai pühaks linnaks kõigile kristlusse (õigeusku) pööratud rahvastele. Misjonärid olid suurepärased diplomaadid. Nad käitusid alandlikult, erilist tähelepanu pöörasid mõjukate inimeste abikaasadele. Misjonäri ehk vaimse isa mõjul said paljudest barbarite pealike naistest Bütsantsi huvide kaitsjad ja lobitöö tegijad. Rooma kirikus peeti jumalateenistust ladina keeles. Bütsantsi misjonärid tõlkisid Piibli kohalikku keelde. Piiskopid (kreeklased) osalesid kohalike vürstide nõukogudes ja kirjaoskus sõltus ainult vaimulikest. Õukonnas oli alati palju võõrriikide diplomaate. Selletõttu oli esimese ministri- magister officiorumi teenistuses palju tõlke. Saadikute vastuvõtmise protseduur oli keeruline ja rituaalne. Vaja oli näidata Bütsantsi võimsust ja ja varjata tema nõrkusi
Tallinna Saksa Gümnaasium POSTMODERNISM Referaat Marge Pärtel 12b 2010 Postmodernism Postmodernism järgneb modernismile nii ajalises kui ka hoiakulise edenemise mõistes. Postmodernism on 1970.aastatel tekkinud kultuuritedentside koondnimetus kirjanduses, kujutavas kunstis, muusikas, arhitektuuris, filosoofias, filmis ja teatris. Kuid postmodernismi kõge selgem tähendus sündis arhitektuuriteoorias. Inglise arhitektuuriajaloolane Charles Jencks avaldas 1997.aastal raamatu modernistliku arhitektuuri keelest. Selles väitis ta, et modernistlik arhitektuur on surnud ja pakkus isegi ,,surma" täpse aja- 15.juuli 1972 kell 15.32. Nimelt õhiti sel hetkel USA Saint Louisi linnas terve linnaosa, mis on muutunud asotsiaalide elupaigaks. Iroonia aga oli selles, et linn oli saanud 1951.aastal uue ja ü...
sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. 6. Kriisid ide-euroopas Moskva poliitika Ida-Euroopas. 1950. aastateks oli Moskva võim Ida-Euroopa riikides kindlustunud. Nõukogude Liidu peamiseks eesmärgiks oli ka edaspidi nendes riikides oma mõju säilitada ja veelgi tugevdada. Selleks oli vaja idabloki riigid lõplikult sovietiseerida ehk nõukogustada. Nõukogude huvide kõige kindlamad kaitsjad idabloki riikides olid Nõukogude väed. Vägede kohalolek pidi tagama sotsialistliku korra püsimise Moskva sõltlasriikides ning võimaldama vajaduse korral edukalt rünnata lääneriike. Berliini ülestõus 1953. aastal. 1949. aasta oktoobris hakati Saksa Demokraatlikus Vabariigis kiirendatud korras juurutama stalinlikku sotsialismimudelit. Sellega kaasnes elanike elatustaseme langus, ideoloogiline ja poliitiline surve ning töödistsipliini karmistamine.
poolvennad. Ordut juhtis kõrgmeister, kelle valis ametisse suurkapiitel. · Johanniitide ordu kasvas välja Jeruusalemma hospidali vennaskonnast ning see kinnitati ametlikult 1113. aastal. 1120 muudeti see ümber sõjaliseks orduks, mille eesmärkideks oli relvateenistus ja haigete eest hoolitsemine. (valge ristiga must mantel) · Templiordu sai alguse 1120 palverändurite ja Püha maa kaitseks. (punase ristiga valge mantel) Neist said Püha maa olulisimad kaitsjad, kes rajasid sinna ka võimsaid kivilinnuseid. Võtsid esimesena kasutusele pangatseki, st et ristiretkel viibiv rüütel sai Jeruusalemmast välja võtta Prantsusmaal sissemakstud rahasumma. Templirüütlid said sedaviisi panganduse kaudu ruttu üsna rikkaks. · Saksa odru ehk Teutooni ordu asutati 1190. aastal hospidalivennaskonnana Akkoni all. 1198 sai see rüütliorduks (musta ristiga valge mantel).
· Kloostreid rajati organiseeritult Kerjusmungaordud 13. Sajandil Frantsisklased · Assisi Franciscus (1182-1226) · Pruun rüü · Rändjutlustajad · Kloostrid linnades · Halastustegevus Dominiiklased · Dominicus · Misjonitöö, jutlustamine, dispuut · Kloostrid linnades · Targad, haritud · Valge tuunika, must kapuutsiga mantel Pühakute kultus · Pühakute kultus o vaga elu, kannatused, märtrisurm o surelike kaitsjad o reliikviad o palverännakud Ketserid (Katarid) o albilased · Kõrgkeskajal levis Lääne-Euroopas ka usuvoole, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud, vaid ketserlike väärõpetustena hukka mõistis · Katarid uskusid et maailma pole loonud Jumal üksinda, nagu õpetas katoliku kirik, vaid Jumal ja saatan koos · Katarid jagunesid täiuslikeks, kes olid kutsutud hingi päästma, ja usklikeks, kes
piiskopi Hermanus II kokkumängu kohta venelastega. Liivi sõja alguses tegutses Vastseliinas piiskopi saadik ja tõlk Christoffer Lustfer, kes pettemanöövriga tahtis linnust venelaste kätte mängida. Sellest saadi teada ja Lustfer vangistati. Ordu pealinnuses Võnnus tunnistas ta pärast piinamist Tartu piiskopi vastu ja poos ennast vangikongis üles.Nähes, et kavalus ei aita, otsustasid venelased vürst Pjotr Šuiski juhtimisel linnuse jõuga võtta. Selleks ajaks olid ka kaitsjad ettevalmistusi teinud. Ordumeister saatis lisajõude ja linnuse ülemaks sai Jorgen Uxkel (Jürgen Uexküll). Esimene tugev rünnak toimus 15. juunil ja lõppes venelastele edutult. Sellest nende hoog aga ei raugenud ja venelased tulid seitsme leeriga linnuse alla, lastes mõned lasud müüri pihta, nii et müüritis mõningal määral alla varises. Sulased ja kodanikud astusid Jorgen Uxkeli juurde ja nõudsid, et ta linnuse loovutaks, muidu poovad nad ta müüri peale üles.
valgustusaja teosed. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 23 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kui Egiptuse sõjakäigul toimunud Jaffa kindluse piiramisel selgus, et paljud kaitsjad olid endised sõjavangid, kes olid vabastatud tingimusel, et nad sõjas rohkem ei osale, käskis Napoleon garnisoni ja 1400 vangi tappa. Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Napoleoni on peetud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta keskmise prantsuse mehe pikkune umbes 168 cm. Väärarvamuse levikut on põhjendatud mitmeti. Üks põhjus võis olla, et tema
Tähtsalt kohal oli usk hauatagusesse ellu. Sellepärast pandi surnutele kaasa palju panuseid. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Muinaseestlaste elu oli tihedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust. Kõikjal esines teatud vaime ja haldjaid. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Tuntud olid koduhaldjas Tõnn, jumal Taara, jumal Uku. Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vastu ei hea ega pahatahtlikud. Heatahtlikkust üritati saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad hiied, puud, allikad, kivid. Ohverdamine leidis aset tavaliselt pühade ajal. Ohverdamise juures oli tähtsal kohal ennustamine, nõidumine, maagia. Ristiusu mõjutusi on sageli nähtud eestlaste kommete muutmises. Hakkas levima rohkem laibamatmise komme
raske mõõk, mis iga hetk ähvardas kukkuda. Sellega näitas türann Damoklesele väga näitlikult oma võimu haprust ning sellega kaasnevaid ohte. 33. Spartalik kasvatus range, sõjakasvatus. 34. ,,Ilias" Trooja linna piiramine, Trooja sõda 35. ,,Odüsseia" Odysseuse eksirännakud, u. 10 aastat peale Trooja sõda. 36. ,,Haned päästsid Rooma" gallialaste sõjavägi ründas roomlasi Kartaago kindluses, kaitsjad olid väsinud ja uinusid ka valvekorras olevad sõdurid. Mööda kaljuseina üles roninud gallialasi märkasid haned ja hakkasid kaagutama. Roomalsed ärkasid ja lõid ründaja tagasi. 37. "Häda võidetuile!" - gallialased olid Kapitooliumi seitse kuud piiranud ja roomlastel lõppes toit. Gallialased nõustusid suure hulga kulla eest ära minema. Gallialaste juht asetas kaaluvihtidele lisaks oma raske mõõga tõrjudes protesti tagasi lausega "Häda võidetuile!". 38
Hing võis kehast lahkuda ja tagasi tulla. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Tähtis oli usk hauatagusesse ellu. Hauda pandi asju kaasa ja tehti mälestussööminguid haudadel. Hilissügisel oli hingede aeg, mis surnute hinged liikusid ringi. Elu oli tihedalt seotud loodusega. Loodust ei tohtinud kahjustada. "Nagu mina talle, nii tema mulle". Keelatud teod võisid kasa tuua karistuse või kättemaksu. Esinesid haldjad ja vaimud, kes olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Jumalad nt Taara (Tarapitha), Peko, Tõnn ja Uku. Jumalatega oli vaja hästi läbi saada, seega ohverdati neile (piim, liha, veri, vill, vili, loomad). Ohverdati "pühal päeval" ehk neljapäeval. Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Vähe oli kõrgjumalaid. 11. sajandi paiku hakkas ristiusu mõju suurenema. Levis laibamatmise komme (pea lääne poole). Muistse usu kohta annavad ajaloolastele teavet: Läti Henriku kroonika, rahvaluule, naabrite
valgustusaja teosed. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2–3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kui Egiptuse sõjakäigul toimunud Jaffa kindluse piiramisel selgus, et paljud kaitsjad olid endised sõjavangid, kes olid vabastatud tingimusel, et nad sõjas rohkem ei osale, käskis Napoleon garnisoni ja 1400 vangi tappa. Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Napoleoni on peetud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta keskmise prantsuse mehe pikkune – umbes 168 cm. Väärarvamuse levikut on põhjendatud mitmeti. Üks põhjus võis olla, et tema
konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud. Vahetu kohaldatavus- on otse kohaldatav, näiteks: määrus on vahetu kohaldatavusega, see tähendab, et kui Euroopa Liit annab välja määruse, siis sellest hetkest alates kehtib see kõigis liikmesriikides. 16. Milline on liikmesriigi kohtute roll ja ülesanne EL õiguse rakendamisel? Konstitutsioonikohtud on liikmesriikide suveräänsuse kaitsjad, kes tagavad oma tegutsemisega selle, et EL ei väljuks talle ettenähtud pädevuse raamidest. Kõrgemad kohtud kohaldavad ja rakendavad EL õigust. 17. Mida tähendab liikmesriigi menetlusautonoomia põhimõte? Menetlusreeglite kehtestamine. Kuna see valdkond ei ole EL tasemel harmoniseeritud, siis kujundab iga liikmesriik oma kohtusüsteemi ja kehtestab ka menetlusnormid, mis reguleerivad EL õigusest tulenevate isikuõiguste kaitseks
valmis pesemisvahendid ja vihad. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, et mitte hingi pahandada. Loodus oli muinaseestlaste jaoks väga oluline, sest sellest sõltus nende terve elu ja olu. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast – nagu mina talle, nii tema mulle. Seetõttu suhtusid inimesed loodusobjektidesse sõbralikult ja heatahtlikult. Kõikjal esines veel teatud vaime ja ka haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kodu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Tuntud olid metsaisad ja –emad, nurmeemad ja – isad, põllu ja veevaimud jt, kusjuures tähtsamaks peeti naissoost vaime. Neid nimetati ka haldjateks. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle läheduses, üks tuntumaid koduhaldjaid on Tõnn ja Peko. Haldjatega tuli hästi läbi saada, sest neist sõltus saagi rohkus. Mõnikord vaadeldi koduhaldjaid ka kui väikejumalad, sest nad olid nii tähtsad. Konkreetse jumalana on teada, vaid Tarapithat või siis Taarat
MA Situatsiooniülesanne (15.03.2011) Riho Kullasepp asutas 90ndatel ,,raha pesuks" kõrgkvaliteetse spordipäevalehe, mille põhiline müük pidi toimuma kioskite kaudu. Edu saavutamiseks investeeris kaasaegsesse tipptehnoloogiasse (paber) ja tööjõudu (meelitas konkurentidelt üle ajakirjanikud makstes 3-5 korda rohkem palka). Ostis tugeva ülepakkumisega tehase. Kapitalimahutused nõudsid poole tema varandusest. Kuna ajalehe turg oli küllastunud, tekkisd esimesel aastal juba raskused. Oodatud tulu jäi saamata. Paljud inimesed eelistasid kioskist ostmise asemel aga kojukannet ning Riho pidi tegema lisainvesteeringuid. Lõpuks ilmnes, et Eestis pole piisavalt spordifanaatikuid, kes oma päevalehte loeks. Teisel aastal kuulutati välja pankrot. 1.PROBLEEM Probleemi tasand? Probleem on kogu organisatsiooniga seotud.Kellel on proble...
jumalasõna lihtrahva seal, neil olid hallid või pruunid kuued, olid tuntud lihtsuse poolest, ajajooksul tekkisid neilgi kloostrid ja nad pöörasid röhku haridusele Dominiiiklaste ordu – rajas Dominicus, peamine ülesanne oli jutustada õige usu kaitseks, kandsid musta kuube, panid suurt rõhku haridusele, nende kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud Pühakute kultus Jumala armu vahendasi surnud kui ka elavad, pühakud olid surelikud kaitsjad ja eestkostjad elusalt ja surnuna Pühakutega seostatavad esemed ehk reliikviad, arvati et neid on jumalik vägi, reliikvia võis olla Kristuse ristipuu arvatavad tükid, pühakute kehaosad, hambad ja luud, Pühakute hauale ja reliikviate juurde tehti palverännakuid, kindlam oli omada reliikviat, neid müüdi, vahetati kui ka varastati Ketserid Kõrgkeskajal levis Lääne – Euroopas usuvoole mida peeti ketserlikeks väärõpetusteks
mälestusööminguid. 7.Hingede aeg? Vastus.Mihkli- ja mardipäevavahel olev aeg, mil surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Nende kostitamiseks kateti laud, millel pakuti paremaid toite. 8. Animism? Vastus. Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. 9. Miks austasid eestlased haldjaid ja vaime? Vastus. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. 10. Eestlaste tuntumad jumalad - Taara - Uku 11.Miks olid ohvripaigad eestlaste elus olulised? Kus ja millal ohverdati? Vastus.Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vasti ei hea. Ega pahatahtlikud. Nendega oli siiski vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultuspaigad- hiied, üksikud puud, allikad, kivid, mäed, järved, jõed. 12
mehelise üksusega. · 5. juulil võeti Mõisakülas ja Tõrvas võim üle nõukogude esindajatelt. · Mõra lahing 6. juulil 1941 - Jõgevamaal, Laiuse ja Vaimastvere kaitseliitlased lõid puruks hävituspataljoni suured jõud. · 7. juulil Lõuna-Pärnumaal ründas umbes 400 meheline hävituspataljoni ja punaarmee üksus Rannametsa piirkonnas ca 60 kohalike meeste üksust. Kahe kergetanki abiga sunniti kaitsjad taanduma Timmkanali taha, kus nad uuesti positsioonile asusid. · 8. juulil põletas hävituspataljon Rannametsa külas maha 14 talupidamise hooned, Rannametsa koolimaja ja Võiste kiriku. Saksa väed ületasid Iklas Eesti piiri. Tahkurannas toimus lahing sakslaste ja Rannametsast lahkunud hävituspataljoni vahel, kus hävituspataljon kaotas 57 meest surnutena ja 8 meest langes vangi. Eesti ja Saksa üksused jõudsid Pärnu.
Riigihoidja. Valitsus vastutas oma parlamendi ees ja parlament kinnitas seadused. Rahvas sai oma tahet avaldada riigikogu valimistel: rahvahääletusega või rahaalgatusega. Kehtestati dem. Vabadused, mida võis keeleata sõjaseisukorra väljakuulutamisega. Poliitiliste parteide teke: Parempoolsed: Põllumeestekogud- liidrid: Päts Laidonen, Teemant. Kuulusid sinna suurtalunikud ja põllumajandussaaduste turustus. Kristlik Rahvaerakond, liidrid: Akel ja Lattik, usuliste ringkondade huvide kaitsjad. Põllumeeste Asunike ja Väikemaapidajate Koondis, eraldus Tööerakonnast, maareformiga maad saanud talupojad. Tsentristlikud: Rahvaerakond, liider Tõnisson. Linnade keskkondlus ja Lõuna-Eesti talupojad. Tööerakond, liidrid: Standman ja Piip, haritlased riigiametnikud, linnakodanikud. Vasapoolsed: Sotsiaaldem. Tööliste Partei, liidrid:Martna, Rei, väikekodanlus, osad käsitöölised ja vabrikutöölised. Eesti Iseseisev Sotsialistil Tööliste Partei: Eraldusid sotsiaalde
Ajal, mil Kreeka oli osa Rooma impeeriumist, muutusid olümpiamängud rikaste roomlaste üheks meelis-turismiobjektiks: olümpiavõistluste külastamine ja ka nendel osalemine muutus kõrgklassile lausa auasjaks.Antiikolümpiamängude toimumise lõpetas ristiusu saamine Rooma impeeriumi ametlikuks usuks. See tõi kaasa niinimetatud paganlike pidustuste (sealhulgas ka olümpiamängude) keelustamise aastal 394 pKr. Korraldajad Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Kronoloogiast · 776 eKr Esimesed usaldatavad teated olümpiamängudest ja olümpiavõitjatest. · 753 eKr Messeenlane Diakles sai esimese olümpiavõitjana autasuks sümboolse õlipuuoksa. Oksad pidi olema kuldnoaga lõiganud sünnipäraselt puhas helleni soost 12-aastane poisike, kelle vanemad on elus. · 748 eKr Järjekorras kaheksandad mängud (ka hiljem peetud 34. ja 104.
kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat. Olümpiavõitjad: 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Pealtvaatajad: Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti
Platoni ideaalriigis on kolm ühiskonnaklassi: töölised, valvurid ja valitsejad. "Me ei ole oma loomult ühesugused. Meil on erinevad kalduvused, üks sobib ühe, teine teise töö jaoks.""Kõike tehakse rohkem, paremini ja kergemini, kui igaüks teeb ühte tööd oma kalduvuste järgi, õigel ajal ja vabana muudest kohustustest."5Töölised hoolitsevad riigi aineliste elutarvete eest. Valvurid tegelevad riigi kaitsmisega vaenlaste eest ja nad on valitsejate määruste kindlustajad ja kaitsjad. Valitsejad, kelleks on filosoofid, tegelevad riigi juhtimisega. Palju arutleb Platon valitsejate õige kasvatuse üle. Missugune kasvatus tagaks parimad valitsejad. Platon on radikaalne väärtusobjektivist. Tema arust on võimalik teada õiget ja head ning demokraatia nõrkus on just teadmatuses. Demokraatia valitsejad on mõjutatavad retoorika ja pettusega. Demokraatlikult valiti rahvakoosolek, mis mõistis voorusliku Sokratese surma. Platon ei usu demokraatiasse
Lääs versus islam – tsivilisatsioonide kokkupõrge Kaisa Kamenik 20. sajandi teise poole maailma illustreerivaks mõisteks oli bipolaarsus. Selles vastandusid ühelt poolt Ameerika Ühendriigid kui kapitalismi ja demokraatia kants ja teiselt totalitaarne ning sotsialistlikku majandusmudelit praktiseeriv Nõukogude Liit. 1991. aastal viimane aga lagunes ning USA ja laiemas tähenduses Lääs paistsid jõudvat oma hegemoonia tippu, millele enam konkurente ei leidu. 1993. aastal aga raputas politoloogiamaailma Samuel P. Huntingtoni ajakirjas Foreign Affairs ilmunud artikkel „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“, kus tema peamiseks ideeks oli, et tuleviku konfliktid pole enam ideoloogilist laadi, vaid tekivad religiooni ja kultuuri taustal. Eelkõige pidas ta silmas Lääne ja islami konflikti. Tema kolm aastat hiljem ilmunud samateemalisest raamatust on nüüdseks ...
See võimaldab tema arvates eristada kogemusteaduse väiteid "kõigist teistest väidetest – olgu nad siis religioosse või metafüüsilise iseloomuga või lihtsalt pseudoteaduslikud". Popperi kriteerium on leitud olevat liiga tugev, sest hea teadus ei pruugi seda rahuldada [2] ja seda võivad rahuldada pseudoteadused[3]. Pseudoteadused võivad vabalt esitada väiteid, mida saab falsifitseerida. Näiteks astroloogiat ja psühhoanalüüsi on falsifitseeritud. Popperi kaitsjad osutavad sellele, et Popperi jaoks ei olnud falsifitseeritavus teaduslikkuse piisav kriteerium[4]: ta nõudis ka energilisi katseid teooriat proovile panna ja negatiivsete tulemuste aktsepteerimist. Popper väitis hiljem, et falsifitseeritavus on teaduslikkuse tarvilik ja piisav kriteerium: "Lause (või teooria) on kogemusteaduslik siis ja ainult siis, kui ta on falsifitseeritav." Falsifitseeritavus puutub siin ainult lausete ja lauseklasside loogilisse struktuurisse. [5]
Olovernes Assüüria väejuht Seeravid esindavad Jumalikku armastust. Jesaja raamatu järgi oli seeravitel kuus tiiba. Kahega peitsid nad oma nägusid, kahega katsid jalgu ning kahega lendasid Gaabriel taevaste varade valvur ning taeva ülemkäskjalg, peasaadik. Gaabriel kuulutas Sakariale poja, Ristija Johannese sündi ja Maarjale Jeesuse sündi Keerubid - kõrgeimasse hierarhiasse kuuluvad inglid, kes esindavad jumalikku tarkust. Paradiisi väravavalvurid, jumala kaitsjad. Sageli hoiavad käes raamatut Mooses juutide juht. Otsis tõotatud maad, Kaanoni maad. Moosesel olid sarved, see näitas tema vaimuvägevust Taavet Iisraeli kuningas, kes tappis Koljati. Atribuutideks on ling, lingukivi, Koljati pea; kannel, kroon Koljat vilistite hiiglasekasvu vägilane Vilistid hõimlased, kelle pealikuks oli Koljat Salome lasi kättemaksuks hukata Ristija Johannese. Johannese maha raiutud pea viidi Salomele Ristija Johannes juudi prohvet
Tema iseloomustamiseks ütleb autor, et Batrian polnud vandeandja vaid vandetäitja. Teised tegelased: * Mereväeakadeemias õppimise ajal sai Batrian endale sõbra, kelle nimi oli Velagio Malevin. * Kaptenleitnant Serge Stajanovic, kes oli Batriani alluv ja kaasvang Alligaatoriarkaadias ning kaaspõgeneja. * Timukas * Doktor Eugén Ica, hageja kohtus, kes teatas Inimõiguste Komiteele Atlandi massimõrvast. * Kapteni esimene abi Nöel Löndorf. * Kohtunik, kaitsjad, Vatikani esindaja kohtus Tegelased, keda mainitakse romaanis, kuid käsitletud perioodil tegevuses otseselt ei osale: Nikolas Batriani naine Paetricia Batrian, kes oli olnud sõbra Velagio Malevini kihlatu. Lapsed Britta, Orest ja Phyl. Ema tahtel ei pidanud poegadest saama meremehi. Romaani tegevuspaigad: Allveelaevade hävitaja, kindlusvangla Alligaatoriarkaadia, Saurusesaared, helikopter Atlandi ookeani kohal
järgmiseks aastaks kogu Eesti ala, välja arvatud Tallinn. · 1224 ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu ja ristiti 5 kogu Mandri-Eesti. · 1227 ristisõdijate ja ristitud eestlaste vägi vallutas tormijooksuga Muhu linnuse ja sundis alistuma Valjala linnuse kaitsjad. Muistse vabadusvõitluse lõpp. Lõplik maa jaotamine toimus Stensby lepinguga 1238 pärast Saule lahingut 1236, kus lakkas olemast Mõõgavendade ordu, mis kujundati ümber Saksa ordu Liivimaa haruks. Algas Vana Liivimaa ajajärk. 6) Eestlaste lüüasaamise põhjused. Mul ainult põhjused, mitte analüüs! · Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev.
sellest tükikese (chala) Tora Käsu järgi. 2.4 Elu peale surma Tähtis on esimene aasta peale surma. Sel aastal mõistetakse hinge üle kohut tema tegude eest. Samuti on tähtis ka Jortsait (surma-aastapäev juudi kalendri järgi), kui hing tõuseb uuele tasemele. Seepärast et just selles maailmas, meie käes on valik hea ja selle vastandpooluse vahel. Nagu meie mäletame neid, samuti nemad, asudes puhtas, vaimses, tõelises maailmas, mäletavad meid ja on meie head kaitsjad. Juudid usuvad surnute ülestõusmisse ning surnukeha tuleb matta nii kiiresti kui võimalik - tavaliselt ööpäeva jooksul pärast surma juudi kombe järgi pühitsetud mulda (Breuilly, 1999, lk 32)(Breuilly, O`Brein, Palmer 1999:32-33) 8 Kombed; lugeda Kadissi esimese 11 kuu jooksul ja eriti surma-aastapäeval, Misna õppimine, küünalde süütamine (sümboliseerib valguse lisandumist), heateod, annetused. Samuti on
ehitatud ja neile kingitud majades, aastapäeva tähistamiseks teha südamlikke austusavaldusi narkokuninga vastu. (Pablo Escobar legacy) Pablo Escobari kaheksakorruseline härrastemaja, nimega Monaco, lammutati 23. veebruaril 2019 aastal, mis oli Columbia maffia dekadentse ülekülluse sümbol 80. ja 90. aastatel. Monacost oli saanud sümbolivastane koht, kus mõned inimesed olid otsekohesed kuritegevuse ja terrorismi kaitsjad. Monaco asemele plaanitakse rajada park, mis oleks pühendatud tuhandetele inimestele, kes narkoterrorismi tagajärjel tapeti Columbias. Park maksab hinnanguliselt 2,5 miljonit dollarit, kuid maja renoveerimine oleks maksma läinud 11 miljonit dollarit. Kohalike sõnul oli Monaco lammutamine valus, kuid see oli ainus viis, kuidas mineviku haavad ravida ning lõpetada laste soov saada Pablo Escobari suguseks. Escobari õe, Luz Maria sõnul Monaco lammutamine ei hävita Pablo ajalugu
teatud mõttes demonstratiivselt, et linnuse kaitsjaid igatmoodi hirmutada ning ehmatada. Linnus piiratakse tõenäoliselt nii sisse, et keegi sealt välja ei saa. Alati ei pruugi kohe piiramisele järgneda aktiivne sõjaline tegevus, kuna kaitsjatel võis juba piiramise tõttu tekkida ebameeldivusi. Linnuses võis tekkida veepuudus ning ka toidumoona puudus. Seda tuuakse mitmel korral Henriku kroonikas põhjuseks, miks linnuse kaitsjad alla annavad. Linnuse piiramise ajal püüti linnuse kaitsjaid mitmel moel mõjutada. 1217. Otepää linnuse piiramisel, kui Ugandi mehed koos sakslastega olid kaitsjad ning teised eestlased koos venelastega olid piirajad. Venelased võtsid mehi kinni, lõid nad maha ning laibad heideti linnuse juurde veekogusse, et kaitsjad ei saaks sealt vett saada. Öösiti võisid kaitsjad linnusest välja hiilida ning vett ammutada lähedastest allikatest. Selline piiramine võib kesta küllatki kaua aega
teatrisse üle oli kolinud. Ainult näitelava kohal oli natuke rõduräästast (muidu olid teatrid pealt lahtised), etendust võidi anda ainult päeva ajal ning halva ilmaga sadas vihm ja lumi publikule otse kaela. Publiku kohad olid nagu nüüdki põrandal, rõdul ja loozides. Viimastes istusid jõukamad pealtvaatajad, kuna põranda (parteri, või pigemini õue) publik seisis. Kuid ka näitelaval kahel pool ääres istusid või lamasid mantlitel pikali autori kaitsjad ja sõbrad, rikkad ülikud ning uhked frandid. Loozides istuvatel naistel olid harilikult näokatted, maskid ees osalt kõleda õhu, osalt sellepärast, et lavalt tulevate rõveduste pärast ei tarvitseks punastada. Esimesed read olid avalike naiste, kurtisaanide päralt, sest siin oli neil kõige parem turg. Teatrietendustest võtsid osa kõik ühiskonnakihid peale puritaanide (eriti askeetlike elukommetega usulahk). Publik ei
Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat. Olümpiavõitjad 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Korraldajad Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipatreia-
Suurenes feodaalide võim ja ebastabiilsus. Suurenes sõltuvus maavaldajatest, orjad ja talupojad olid sulandunud üheks klassiks. Anti end mõne võimsa üliku käe alla, maatükki hariti nüüd rentnikuna ja pidi andamit tasuma. Läänistamisel kuulusid maatüki juurde ka talupojad, kujunes sõltuva talupoegkond. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust keelati neil maalt lahkumine. Nad muudeti sunnimaiseks. Vaimulikud kõigi eest palvetajad Sõjamehed kõigi kaitsjad Töötegija toitsid kõiki 5. Kuidas oli korraldatud skandinaavlaste ühiskond? Elatuti peamiselt põlluharimisest, klassifitseerimist ei olnud. Enamus vabad inimesed, elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed e bondid. Kogukonna ühisasju otsustati tingidel ja maakondade asju alltingidel. Ülikuseisuses bondide seast valiti kongulid, kellest tähtsamad said maakondade ja liitude juhiks. I at suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus
aidata. Näiteks kutsutakse kaasajooksikuteks neid, kes aitavad igati kiusamisele kaasa ja on liidritel alati olemas, kui viimane soovib ohvrile haiget teha. Tavaliselt on nad kaasajooksikud sellepärast, et ise mitte ohvrirolli sattuda. On ka selliseid, kes hoiavad teadlikult eemale igasugustest situatsioonidest, kus peaks ebaõiglusele vahele sekkuma. Ja siis on veel kaitsjad neid on tavaliselt väga vähe, kes ohvrile appi tõttavad. Koolivägivallale saab panna piiri, kui selle vastu töötama asuda ja uurida, mil viisil kiusamine koolis toimub. Asuda kaitsja rolli. Uurida välja, kes on kiusajad, kes ohvrid, kes kaasajooksikud. Esimestena peaksid kaitsjateks asuma kool ja lapsevanemad ning suure töö saavad ära teha teised õpilased, laites maha igasuguse kiusamise ilmingu.
216. eKr kohtusid Rooma ja Kartaago sõjaväed Cannae asula juures. Lahingu võitis Kartaago. Kartaagolased ei olnud suutelised Roomat vallutama. 12 aastat pärast kaotust maabus Rooma sõjavägi Aafrikas. 202 eKr Zama linna juures peetud lahingus purustasid roomlased Hannibali väe. Rooma oli sõja võitnud. III Puunia sõda- 149-146 eKr. Rooma sõjavägi maabus Aafrikasse ja piiras Kartaago sisse. Kolm aastat kaitsesid Kartaagolased oma linna. Põlema süüdatud Kartaago kaitsjad võitlesid terve nädal. Linn põles 17 päeva. Kartaagos jäi ellu 50000 inimest, kes müüdi orjadeks. Pärast linna põletamist künti selle asupaik maatasa ja külvati üle soolaga. Hannibal- Kartaago väepealik, osales Rooma vastu II Puunia sõjas Caesar- Rooma riigi ainuvalitseja, kelle tapsid 44 eKr senaatoritest vandenõulased (Augustuse onu) Augustus- Rooma riigi valitseja peale Caesarit (30 eKr- 14 eKr)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
