sülearvuti, siis nii peaks ka olema. Rüperaalid jäid aga saamata ja nüüdseks on maha vaikitud nii see kui ka teised täitmata jäänud lubadused. Mõned aastad tagasi oli Valgas Keskerakonna liikme Heimar Lengi valmisloosung järgmine: ,,Igale Valga naisele kaine mees!" Kui ma peaksin tegema absurdseimate loosungite TOP3-e, siis oleks see tõotus ilmselgelt esimesel kohal. Tõsiselt võetakse inimesi, kes oma lubadusi täita suudavad või enda seisukohti kindlalt kaitsevad. See konkreetne lubadus on aga kindlasti absurdne. Tahaksin teada, kas Lenk tõsimeeli uskus, et tema võimuses oleks muuta valgalaste pereelu või et oleks üldse võimalik kuidagi selle eesmärgini püüelda ? Usun, et mitte. Viimastel valimistel oli Reformierakonna pealoosung: ,,Viime Eesti viie Euroopa rikkama riigi hulka!" Oleks paslik küsida, et kus me siis nüüd oma majandusega oleme ? Kõik eestlased
2)riigibürokraatia e. ametnikkond 3)kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel 12. Poliitiliste ideoloogiatele iseloomulikud jooned: 1)liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, minimaalne riigi sekkumine, madalad maksud, igaüks on oma õnne sepp, inimest innustatakse tööle 2)konservatism traditsioonilised väärtused, alalhoidlik riigijuhtimine nn. Järjepidev liberalism, kaitsevad rahvuslikku kapitali ja ettevõtjate huve, sotsiaalselt toetatakse traditsioonilisi kooslusi nt. kirikukogudused, suguvõsa jne., riik maksab abirahasid neile, kellel puudub perekondlik tugi, riik tegeleb pigem inimeste füüsilise turvalisuse kui sotsiaalse turvalisusega. 3)sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile, segamajandus(erasektor + riik), riik sekkub majandusse, kõrged maksus, astmeline tulumaks, riig tagab igale inimesele
Ilma igasuguse keerutamiseta küsis ta minult: ,,Kui lammas sööb põõsaid, siis sööb ta ka lilli?" ,,Lammas sööb kõike, mis ette juhtub." ,,Isegi lilli, millel on okkad?" ,,Jah, isegi lilli, millel on okkad." ,,Aga milleks need okkad siis on?" ,,Okastest pole mingit kasu, see on lilledest lihtsalt õelus." ,,Oh!" Aga väikese vaheaja järel sõnas ta mulle mingi jonniga: ,,Ma ei usu sind! Lilled on õrnad. Nad on lihtsameelsed. Nad kaitsevad ennast nagu oskavad. Nad arvavad, et okastega on nad hirmuäratavamad... Või sina arvad, et lilled..." ,,Ah, ei, ei! Ma ei arva mitte midagi! Ütlesin, mis parasjagu pähe tuli. Mul on siin praegu tõsised asjad käsil!" Ta vaatas mulle hämmastunult otsa. ,,Tõsised asjad!" Ta nägi mind, nagu ma olin, haamer käes, sõrmed õlist mustad, kummardumas mingi asja kohale, mis paistis talle väga inetu. ,,Sa kõneled nagu suured inimesed!" See tegi mulle natuke häbi
sündroom. AIDS ehk inimese HIVtõbi on HIV kaitsesüsteemi töö nakkuse lõppfaas. tugevasti häiritud ning organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustekitajatele. ·Kaitsevahendid AIDSi ja teiste suguhaiguste eest kaitseb kondoom. Soovimatu raseduse eest kaitsevad spiraal, pessaar, kondoom ja hormoontabletid e. antibeebipillid ·Spiraal Tkujuline plastikust vahend, mis paigaldatakse arsti poolt emakasse. ·Pessaar kummist kausikujuline mehhaaniline vahend, mis paigutatakse enne vahekorda emakakaelale, nn naiste kondoom. ·Kondoom rasestumisvastanevahend. Kumm, mis tõmmatakse peenisele, et
● Õiguslikud õigused, õigus isikuvabadusele ja turvalisusele ● Õigus süütuse presumptsioonile ● Õigus võrdsusele seaduse ees Majanduslikud, kultuurilised ● Õigus toidule ● Õigus sotsiaalhoolekandele ● Õigus perekonna kaitstusele ● Õigus haridusele ja osalemisele ühiskonna kultuurielus Sõjalistes konfliktides ● Inimeste ja nende õiguste kaitset relvakonfliktides ning sõja olukorras kaitsevad Genfi konventsioonid Lapse õigused ● Igal lapsel on õigus osalemisele ● Diskrimineerimine ei ole lubatud ● Igal lapsel on õigus elule ja arengule. Veel õigusi ● 5. Naiste õigused ja võrdõiguslikkus ● 6. Pagulaste/põgenike, välismaalaste ja võõrtöötajate õigused ● 7. Vangide ja kinnipeetavate õigused ● 8. Puuetega inimeste õigused ● 9. Psühhiaatria ja inimõigused ● 10. Õigus arengule ● 11
arenemine Õie ehitus Sigimik, milles Tolmukad – asuvad seemne- isassuguorganid, algmed ning milles valmivad neis munarakud tolmuterad Kroonlehed – Õiepõhi tavaliselt värvunud ja meelitavad ligi tolmlejaid Tupplehed – kaitsevad sisemisi õieosi Tolmlemine … on tolmuterade kandumine emassuguorganile Toimub viljastumine, mille tulemusel hakkavad arenema seemned Tolmlemine Enamikku taimedest tolmeldavad putukad Vili??? • Viljaks nimetatakse sigimikku koos selles valminud seemnetega • Selle sees on seemned kaitstud • Vili aitab taimel ka levida Varred ja lehed • Juhtsooned keerukamad – moodustavad
töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. See tähendab, et tööandja ja töötaja vahel on lähedane kontakt, mis on väga oluline. Koostöö aitab tööandjale ja töötajale lahendada erinevaid probleeme või küsimusi, mille tõttu nad kaitsevad teine teist ohutegurite eest. Töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust, läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale jne. Lugedes „töötervishoiu ja tööohutuse seadusi“, sain aru, kui vajalikud need protseduurid on. Tõepoolest, kõik sõltub ka meiest ehk töötajatest, aga mitte ainult tööandjast. Tarbijad alati
Kitiin on ehituse poolest väga sarnane tselluloosiga. Seda leidub putukate välisskeletis, seenerakkude kestades, käsnades, molluskites. Süsivesikute ülesanded organismides Energiallikas ja varuaine Energiapuuduse korral hakkab organism esimese asjana kasutama süsivesikuid. Need peaksid olema 55-60% inimese päevasest energiavajadusest. Ehitusmaterjal tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad Kaitse tselluloosist ja kitiinist kestad kaitsevad organisme välismõjude eest Lähteaine Süsivesikud on fotosünteesi lõpp-produktiks ja samas ka taimedes lähtaineks kõigi biomolekulide- lipiidide, valkude ja nukleiinhapete sünteesiks. Lipiidide hulka kuulub palju mitmesuguseid molecule. Enamik neist on vet tõrjuvad ehk hüdrofoobsed. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid ja paljud muud ained. Lihtlipiidid on rasvad, õlid, vahad, nad on väga energiarikkad.
Paraku ei võimalda pärilikkuse uuringud täpselt määrata kodustamise täpsemat aega. Selleks saab aga kasutada arheoloogilite leidude alusel saadud teavet. Hiljutiste 9500 aasta vanuste matmisplatside uuringute käigus Küprosel avastati inimhaudade kõrval ka pisikese kassi kalm. Tähelepanuväärne oli asjaolu, et ka kass oli maetud peaga läände, nagu inimesedki. Kassid on oma loomult üksildased kütid, kes kaitsevad ägedalt oma territooriumi. Nad on kitsalt kohanenud lihasööjad, kellele ei sobi inimeste toidulaualt ülejäänud taimne toit. Veel enam kassid ei vaja süsivesikuid ja neil puudub süljes neid lõhustav ensüüm amülaas. Kuidas siis leidsid inimesed ja kassid teineteist? Suure tõenäosusega on selle põhjuseks koduhiir (Mus musculus domesticus). Koduhiir on pärit praeguse India piirkonnast. Nende arvukus suurenes kordades koos põllumajanduse arenemisega.
1. Millised organellid on taimedele ainuomased? Rakukest, vakuoolid (leidub ka teistes rakkudes pisikesi vakuoole), plastiidid. 2. Kirjeldage rakukesta ehitust. Rakukest koonseb tselluloosist. 3. Selgitage rakukesta ülesandeid ja tooge näiteid. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad saavad samuti toitaineid, mida juured maapinnast võtavad). 4. Kirjeldage kloroplasti ehitust. Kloroplastid sisaldavad klorofülli ja on sarnased mitokondritele- neil on sise ja välismembraan ja on lamellide kogumik, samuti sisaldavad DNA ja RNA molekule ning muid valgumolekule. 5
indiaanlased, Austraalia aborigeenid ja maoorid ka tunduvalt hiljem välja. Kuigi ka tänapäeval on võimalik neid gruppe eristada, ei ole olemas täiesti puhast inimgruppi, sest inimesed rändavad üle maailma, abielluvad ja saavad lapsi. Seetõttu on kõik näojooned segunenud. Negriidid Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga palav kliima. Nende tumedas nahas, juustes ja silmades on väga palju pigmenti, mis kaitseb neid päikese eest. Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest. Nendest pärinevad Sudaani, Kesk- ja Lääne-Aafrika ning bantu rahvad. Mongoliidid Pärismongolite algkodu on Aasias, kus võib olla väga külm. Nende ümarat nägu kaitseb külma eest nahaalune rasvakiht. Kitsad silma ja nahavolt silmalaugudel annavad tunnistust kohastumisest lumekiirguse ja vingete tuultega. Jaapanlased, hiinlased ja Kesk-Aasia rahvad on nende järeltulijad. Europiidid
o Veekonn – hübriidliik, mis tekib järve – ja tiigikonna ristumisel. Kuni 12 cm. Elab meil segapopulatioonides koos tiigikonnaga. Sugukondlased: kärnkonlased Peamiselt maismaal, vaid kudemise ajal vees. Kudu on nöörina. Liigid: harilik kärnkonn, juttselg-kärnkonn ehk kõre, rohe-kärnkonn. o Harilik kärnkonn – kuni 15 cm pikad, Euroopa suurim. Krobeline nahk, halvamaitseline nahaeritis ja silmataguste paratoidnäärmete eritis kaitsevad kiskjate vastu. Hääl on lühike ja vaikne krooksumine. Eestis on kõikjal levinud. Öise eluviisiga. o Juttselg-kärnkonn e kõre – kuni 10cm, seljal iseloomulik kolklane pikitriip. Videviku – ja ööloom. Liigub joostes ja ronides. Kaevub pinnasesse ja talvitub pinnases. Elupaik – liivase pinnasega tasased, päikeselised, niisked maastikud, kus on madal ja hõre taimestik ning kudemiseks sobivad madalad veekogud. Rannaniidud ja karjäärid.
· PP, niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid Rasvlahustuvad vitamiinid: · A, retinool · D, kaltsiferool · E, tokoferool · K, füllokinool · Vitamiinid on mikrotoitained, mis ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks · Vitamiinid tagavad ainevahetuse õige kulgemise (sisalduvad ensüümide koostises), kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest, reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd · Antioksüdantideks on vitamiinid A, E, C, karoteenid, flavonoidid, tsink, vask ja seleen · Antioksüdandid kontrollivad ja reguleerivad oksüdatiivsete stressorite tööd ja kaitsevad rakumembraane oksüdatiivsete kahjustuste eest
· Rakke on kehas kokku u 50 000 miljardit, rakutüüpe u 200 · Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused · Uued rakud moodustuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel · Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad nahk, kindlustavad liikuvuse lihased, luud, tagavad toidu seedimise magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus · Ribosoomid sünteesivad valke
Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lambaid, kitsi ja kaameleid, oaasides ka veiseid ja eesleid. Kõrbealade kõige sobivam koduloom on kaamel. Kõrbe rändrahvas elab suurtes, jämedast villasest riidest ning kaameli-, lamba- või kitsenahast valmistatud telkides. Niisuguseid telkelamuid on uutele karjamaadele minnes kerge ühest kohast teise vedada. Suvel pannakse telk liivaluite harjale, kus tuul seda päeval jahutab. Palava päikese, öise külma ja tuules lendleva liiva eest kaitsevad nomaade nende avarad rõivad, näokatted ja turbanid. Aborigeenid Aborigeenid on Austraalia põliselanikud. Neil on kombeks rituaalsete tantsude ajaks keha maalingutega katta.Üsna uskumatu, kuid tõsi, et nende harjumuspäraseks toiduks on puudejuuri uuristavad mardikavastsed. Neid lihavaid tõuke süüakse kas toorelt või kuumade süte peal küpsetatult. Maitselt meenutavad nad õlikat pähklit ning on väga toitvad. Joonis 1 Aborigeen 4
· Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU · Kaetud ajukestaga, ajuvedelikuga. · Kaal 1.3 kg. · Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus(välimine kiht): närvirakukeha + dendriidid; Valgeollus(seesmine kiht): neuriidid e. pikad jätked. · Peaajust lähtub 12 paari närve · Peaaju kaitsevad luuline ümbris, ajukestad ja ajuvedelik. · Ülesandeks on info kogumine, analüüs, otsuste tegemine; saatmine organitesse. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes nende arv väheneb. Samas luuakse pidevalt uusi sidemeid närvirakkude vahel, niisiis inimeste võimed ei kannata. 1) SUURAJU e. OTSAJU · Moodustab 70% peaaju mahust · Koosneb kahest ajupoolkerast (Parem pool, mis määrab inimese muusikalised ning kunstilised võimed,
Veenuse läbimõõt (12 100 km) ja keskmine tihedus (5,25 g/cm3) jäävad ju Maale alla vaid kahekümnendiku võrra, mass ainult viiendiku võrra. Veenus ei sarnane Maaga sellepärast, et Veenusel puudub vesi, sest nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju. USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi
Alternatiivsete käitumisstrateegiate kooseksisteerimise põhjused Muutlik ja heterogeenne elukeskkond. Kui organismide elukeskkond on ajas või ruumis muutlik, siis osutuvad ühtedes tingimustes edukamaks ühed, teistes tingimustes aga teised käitumisstrateegiad. Leeterislad ja nektarilinnud kaitsevad ressursse (käituvad despootidena) teatud keskmiste toitumistingimustega elupaikades, kusjuures liiga vaestes ja liiga rikastes elupaikades kasutavad nad ressursside lihtekspluateerimist. Selle põhjuseks on erinevate käitumisstrateegiate erinev äratasuvus erinevais elupaigus. Vaatlused Põhja-Ameerika veekogudes näitasid, et isaseid ogalikke esineb seal mitmesuguses värvigammas: ühtedel on tunduvalt punasem, teistel tuhmim kurgualune. Eksperimentaalselt
kartulimardikas hävitab kartulisaagi, üraskid ja siklased on aga metsakahjurid. Paljud on aga olulised bioloogilises aineringes. Nad lagundavad kuivanud lehti, loomade laipu ja muud orgaanilist ainet. Kehaehitus Mardikate keha jaguneb kolme ossa peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Neil on haukamissuissed ning tundlad, viimastega nad kombivad ja haistavad. Enamikul liikidel on mõlemad tiivapaarid välja arenenud. Eestiivad on muutunud jäikadeks kattetiibadeks, mis kaitsevad õrnu tagatiibu ja tagakeha, kui putukas puhkab. Lendamisel tõstetakse kattetiivad ülespoole, et lennutiivad saaksid vabalt vibada. Tiivad ja kuus jalga kinnituvad rindmikule. Vastavalt eluviisile on neil jooksu-, hüppe-, kaeve- või ujujalad. Vastseil on 3 paari rindmikujalgu või pole üldsegi. Suised Mardikaliste suised on haukamistüüpi. Mardika suiste järgi saab tavaliselt otsustada, mida ta sööb. Paljude mardikate suised on kohastunud taimelehtede, seemnete või nektari söömiseks
Piirivalvur Piirivalvuri valvab ja kaitseb riigipiiri. Mis töö see on? Iga riiki ümbritseb riigipiir. Piirivalve on riiklik relvastatud organisatsioon, mis rahuajal kuulub siseministeeriumi valitsemisalasse. Piirivalvurid valvavad ja kaitsevad riigipiiri nii maismaal kui ka piiriveekogudel. Piirivalvur on esimene inimene, keda riiki sisenejad kohtavad. Piirivalvurid kontrollivad piiripunktides sadamates, maanteedel, raudteel kõiki piiri ületavaid inimesi ja transpordivahendeid. Piiriületajad on kohustatud piirivalvurile ette näitama oma dokumendid (pass, ID-kaart, viisa, tollideklaratsioon vm). Nende korrasolekul saavad nad loa riiki siseneda või riigist väljuda. Et vältida piiririkkumisi,
oma õigustes. Ma võin üpris kindlalt väita, et paljud inimesed ei tea kõiki oma õigusi ning tänu sellele saavad paljud teenusepakkujad inimesi ära kasutada. Näiteks keegi ostab mingi teenuse või mingi eseme, asja ja see ei rahulda teda või on vigane, siis kui minnake teenusepakkuja juurde jutule, hakkab asi venima ning paljud löövad sellele käega ja lepivad sellega mis nad said. Kuigi on palju õigusi mis kaitsevad seda klienti, aga kahjuks ei olda nendest teadlikud, vahest tehakse ikka reklaame, et teadvustada inimesi nende õigustest. Tsiviilkontroll relvajõudude üle on Eesti demokraatias ära tuntav tunnus. Sest keegi meist ei saa vabalt relvaga ringi kõndida, selleks on vaja luba taotleda, arstlik kontroll jne. Mis on kindlasti hea, me ei suudaks sellist olukorda ette kujutada nagu kuskil ameerika tänavatel, et ringi liiguvad relvastatud jõugud ja elad iga päev tulistamis ohvri hirmuga.
Armastus- jõud või nõrkus? Friedrich Nietzsche on öelnud, et: ,,Armastus on seisund, kus nähakse äärmiselt kindlalt asju teistsugustena, kui nad on." Mis see siis on? See on tunne, mida saab tõlgendada mitmeti. On olemas armastus vastassugupoolte vahel, armastus vanemate ja laste vahel, armastus loomade, sõprade, sugulaste ja ka näiteks töö, hobi või riigi vastu. Armastus võib anda meile jõudu kuid sellel on ka võime meid uskumatult nõrgaks teha. Usun, et pole olemas inimest, kes võiks surmkindlalt väita, et ta pole kunagi elus armunud olnud. Muidugi tunduvad pooled meie armumistest tagantjärele mõeldes naeruväärsete ja lapsikutena, tol hetkel seda aga öelda poleks saanud. Armumine ja armasatus ei ole alati nii roosiline nagu muinasjuttudes või romantilistes filmides, liiga palju on kordi, kui jääme vastuarmastuseda. See teeb meile haiget ja muudab meid kergest haavatavateks, teeb meid ...
lakkleht, metskastik, madarad. Leseleht Harilik jänesekapsas Samblarinne Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. Harilik karusammal Harilik laanik Laanekuklased Kuklased on sipelgaliik, kes ehitavad kuhilpesi, millest pool paikneb maa sees. Kuklaste toiduks on taimede seemned, lehetäide neste, metsaputukate vastsed ja valmikud. Kuklased kaitsevad puid kahjurputukate hävitamisega. Nende vaenlased on roherähn, metssiga, inimene. Laanekuklased on looduskaitse all. Linnud laanemetsas Must kärbsenäpp on laululind. Pesitseb puuõõnsuses või pesakastis. Toitub metsa kahjurputukatest. Must kärbsenäpp on rändlind. Linnud laanemetsas Käbilind on varajane pesitseja pesitseb hilistalvel või varakevadel kui käbid on küpsed, kuid seemned ei ole veel käbist välja pudenenud. Pesa punub kuuse okste vahele.
Antioksüdantsus ja oksüdatiivne stress Hapniku reaktiivsed vormid -> väga aktiivsed ja ülimalt vajalikud meie elutegevuseks. 3-5% sissehingatavast hapnikust kulub veresoonte lõõgastamiseks ja mitmesugusteks kaitsereaktsioonideks. Antioksüdantne regulatoorne süsteem Häired antioksüdatiivses regulatoorses süsteemis ehk antioksüdatiivne stress on seotud terve rea haigustega. Vabad radikaalid ja teised reaktiivsed osakesed Molekulid võid nende fragmendid vähemalt ühe paardumata elektroniga = vabad radikaalid Ülireaktiivsed Kutsuvad esile kiirelt toimuvaid ahelreaktsioone: R+AHRH+AA+B... ja A+AA- A · Hüdroksüülradikaal OH · Superoksiidi radikaal O2- · Lämmastikoksiidi radikaal NO · Lämmastikdioksiidi radikaal NO2 Pro-oksüdandid Oksüdatiivsed stressorid ehk pro-oksüdandid on hapniku reaktiivsed osakesed või faktorid: · Hapniku reaktiivsed osakesed · Raua- ja vaseioonid · Raskemetallid · Ravimid · Kiirgus Vä...
päevaliblikateks ja ööliblikateks. MARDIKALISED Mardikad on kõige mitmekesisem ja arvukam putukarühm. Nende hulgas on röövputukaid, kõdu- ja taimtoidulisi, parasiite ning raipesööjaid. Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neist enamik on maismaalised, kuid osade mardikate elutegevus on seotud ka veekeskkonnaga. Mardiklaste iseloomulik tunnus on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad, millega nad kaitsevad puhkeajal lennutiibu ja tagakeha. Lendamiseks kasutavadd nad kilejaid tagatiibu. Nad võivad toituda taimedest, lagunenud orgaanilisest ainest, sõnnikust ja raipest. LEPATRIINU Lepatriinu on putukate seltsi kuuluv mardikaline. Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus, mis näitab nende mittesöödavust
Valgud. 1. Mis on valgud ja millest koosnevad? Vastus: Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. Valgud koosnevad sadadest, isegi tuhandetest aminohappe molekulidest. 2. Nimeta kõik asendamatud aminohapped. Vastus: Isoleutsiin(Ile), Leutsiin(Leu), Lüsiin(Lys), Metioniin(Met), Fenüülalaniin(Phe), Treoniin(Thr), Trüptofaan(Trp), Valiin(Val). 3. Nimeta valgu struktuurid. Vastus: Primaarstruktuur, sekundaarstruktuur, tertsiaalstruktuur, kvaternaarstruktuur. 4. Mis on denaturatsioon? Vastus: Nt kõrge temperatuuri toimel katkevad valgusisesed sidemed, valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuur laguneb ja aminohappe muutub sirgeks. 5. Mis on ensüümid ja mida nad teevad? Vastus: Ensüümid on valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. 6. Miks muudab ainete liialt aeglane lagundamine elu võimatuks? Vastus: Ainete liiga aeglane lagundamine muudab elu võimatuks, ses...
Arutlus ,,Lääneriikide lepituspoliitika kui Teise maailmasõja soodustaja" Esimene maailmasõda lõppes Saksamaa lüüasaamisega. Suurimaks muutuseks suurriigis olid sõjalised piirangud, mille kohaselt ei tohtinud Saksamaal olla üldist sõjaväekohustust, riik ei tohtinud omada raskerelvastust - tanke, lennukeid, kahureid. Kuid juba 17 aastat peale Esimese maailmasõja lõppu rikkus Adolf Hitler Versaille´ rahulepingut. Lääneriigid tõenäoliselt aimasid, et Saksamaa valmistub uueks sõjaks, kuid ei sekkunud rikkumistesse. Sellist käitumist lääneriikide poolt nimetatakse lepituspoliitikaks. Arvan, et sellega püüdsid lääneriigid mitte ärritada Saksamaad. Esimene suurem rikkumine seisnes selles, et Saksamaal taastati sõjaväekohustus. Samuti pandi taas käima sõjavarustust tootvad tööstused. Loodi uus lennuvägi ning sõjalaevastik. Lääneriigid olid küll kursis Saksamaal toi...
tasandil kokku leppida selleks, et kooseksisteerimine võimalik oleks. Iga inimene saab otsustada ise, kui eetiline on tema jaoks nende kokkulepete eiramine. Selliste kokkulepete eiramine võib kaasa tuua nii kolleegide, perekonna kui teatud juhul ka ühiskonna halvakspanu. Moraal võib erinevates kultuurides, religioonides ja ühiskondades olla väga erinev. Kuna moraalinormide puhul ei ole olemas objektiivset tõde, samas kaitsevad nad teatud väärtusi, mida inimesed kalliks peavad, siis minu jaoks on eetiline suhtuda lugupidavalt teiste kultuuride moraalinormidesse ja jätta arusaamad sellest, mis on õige ja vale nende otsustada. Inimestel on erinevad väärtushinnangud. Igapäevases elus teeme me otsuseid oma mõistse ja südametunnistuse järgi lähtudes sellest, mida peame õigeks. Kui ma olen mõnes situatsioonis sunnitud käituma oma sisemise õiglustunde vastaselt, tekitab see
JALATSITE HOOLDUS Liina Tenno 12.A ERINEVATEST MATERJALIDEST JALANÕUSID PEAB ERINEVALT HOOLDAMA Valige hooldusvahend vastavalt materjalile. Hoidke jalatseid kuivas kohas. Ärge mitte mingil juhul kuivatage jalatseid kõrge temperatuuriga kohtades. Kingades ja saabastes on soovitatav kasutada vahetatavaid sisetaldu. Need kaitsevad nii kingi, sokke kui ka jalgu higistamise, niiskuse ja külmetamise eest. HOOLDUSVAHENDITEST OLULISEMAD ON Jalatsite hooldus pikendab nende eluiga Et hoida nahk elastsena ja kaitsta jalatseid niiskuse, soola, pori jms eest, tuleb jalatseid korrapäraselt hooldada. PINDVÄRVITUD NAHK Puhastage jalatseid regulaarselt, eemaldage lahtine pori lapiga ja katke kreemiga, mis on nii hooldusvahendiks kui ka annab jalatsile läike.
haiguse läbipõdemist vaktsineerimist, kui või vaktsineerimist, organismi viiakse kui organism toodab valmis antikehad ise antikehi KUIDAS TUGEVDADA IMMUUNSÜSTEEMI? TASAKAALUSTATUD TOITUMINE TERVISLIKUD ELUVIISID TÄIENDAV VITAMIINIDE SÖÖMINE KÕRGE SUHKRUSISALDUSEGA TOIDU VÄLTIMINE KROONILISTE PÕLETIKE VÄLJARAVIMINE KÜLMETUSEST HOIDUMINE KAITSE VIIRUSHAIGUSTE EEST: LISAKS TUGEVALE IMMUUNSÜSTEEMILE KAITSEVAD ORGANISMI KA BIOBARJÄÄRID JA ANTIKEHAD. BIOBARJÄÄRIDEKS ON TERVE NAHK JA LIMASKESTAD (MARRASKIL NAHA VÕI LIMASKESTADE KAUDU VÕIVAD ANTIGEENID KEHASSE TUNGIDA). ANTIKEHAD ON ORGANISMI POOLT TOODETUD ERILISED VALGUD, MIS VÕITLEVAD ORGANISMI SATTUNUD ANTI- GEENIDE VASTU. ANTIKEHAD SAADAKSE: EMALT (rinnapiimaga) TEKIVAD HAIGESTUMISE KORRAL VAKTSINEERIMINE ANTIKEHADE ÜLESANDED: RÜNNATA HAIGUSTEKITAJAID, ET NAKKUSEST JAGU SAADA KAITSTA INIMEST EDASPIDI SELLE NAKKUSHAIGUSE EEST
Paraku sellist privaatsust ei paku praegune tehnikaajastu. Küberkiusamise korduvust suurendabki see, et Internetis on ohvrid igal ajal ja igas kohas kiusajale kättesaadavad. Kübermaailma loomus võimaldab kiusajal tegutseda salaja ja kustutada oma teo tagajärjed kiiresti ning seetõttu tuleks kindlasti suurendada laste teadlikkust Internetis varitsevatest ohtudest. Hea on näha, et Eestis selle probleemiga üha enam ka tegeldakse. Näiteks politsei on palganud inimesed, kes kaitsevad kodanikke ka võrgukeskkonnas. Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt on kinnitanud, et politsei peab turvalisuse tagamiseks näitama end seal, kus on inimesed, ehk siis ka Internetis. ,,Eesmärk on olla kohal, märgata, nõustada ning vajadusel alustada menetlust juba Internetist väljaspool," selgitas Küüt. Põhjuseid, miks hakkab keegi teist inimest netiavarustes kiusama võib olla palju, kuid peamiseks
Arutlus Spartalased ja nende kasvatus Sparta oli üpris suur linnriik, mis asus Lõuna-Kreekas. Sparta linnriigis moodustasid spartalased ise vähemuse. Enamuse moodustasid orjad ja teiste vallutatud linnriikide elanikud. Sparta linnal ei olnud ümber müüri, vaid nad ütlesid, et nad on nii julged ja kaitsevad end ise. Ma arvan, et kui neil oleks linnal müürid ka ümber olnd, siis oleks neil veel eriti tugeva kaitsega lin olnud, aga see oleks arvatavasti teitele jätnud vähem julge mulje. Spartalaste kasvatus oli väga karm. Sparta poisid elasid küll esimesed seitse eluaastat kodus, aganeid ei kasvatanud nende enda ema. Ma arvan, et mulle ei meeldiks, kui keegi teine mind mu ema asemel oleks kasvatanud. 7. aastaselt läksid kõik Sparta poisid sõjakooli. Seal pidid nad tegema
ilmub kodanlus, kes on mõistuslikum ja vabam traditsiooni eelarvamustest. Sügis Selginev tarkus. Mõistus ja kahtlus pidurdavad teotahet, kuid ei õõnesta veel usku oma kõikvõimsusse. Ajastu tunnussõnaks on valgustus. Kultuuri traditsioonilisi vorme tajutakse sundusena. Tagasi loodusesse! Algab lagunemine, mille eest hoiatavad oma loominguga üksikud geeniused. Maksimaalne kodanlik ja linlik elu. Aadli ja preesterkonna osa elus juba varju jääv. Võimu vormid, mis kaitsevad rahva huvisid traditsionaalselt privilegeeritute eest. Talv Kultuur tardub tsivilisatsiooniks. Lõppeb loomine. Eelnenud vaimupingutused muudetakse standardiseeritud masstoodanguks kogu kultuuripiirkonnas. Kunstist saab ajaviide ja hobi, teadusest tehnika, filosoofiast kabinetitarkus ja religioonist lunastusõpetus kõigile. Pluralistlik -ismide aeg. Poliitilise elu keskmeiks üksikud maailmalinnad. Ümberringi provintsid täis vana hiilguse jälgi. Poliitika peateguriks massid ja nende juhid
kultuurile. Eufrat ja Tigris, viljakus ainult jõgede ümber. Tekkis tsivilisatsioon, kuna kliima oli elamiseks üsna raske ja oli vaja inimesteorganisatsiooni. Esimestes riikides tegid suurema osa tööst ära orjad. Kindla käega valitseja, kes organiseerib põllumajandust. Valitseja laseb ehitada losse, sai tavaks, et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. Enda võimu tugevdamiseks on religioon. Jumalad annavad valitsejale nõu, ütlevad, mida teha, kaitsevad. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Sumeri-Akadi tsivilisatsioon (esimene) Leiutised: ratas, kiilkiri (savitahvlitel). Maailma esimene eepos ,,Gilgamesh". Rosetta kivi kiilkiri, vanakreeka, egiptus (asub Inglismaal British Museumis).
(sisaldab DNAd,valke,RNA'd ja mimte suguseid madalmol ühendeid. olulisemad tuuma osad on kromosoomid. tuumaksesed(kromosoomidel toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine) Tähtsus : reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma eraldamisega kaotab rakk jagunemisvõime,ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub. Kromosoom inimesel 46 krom ( jagatakse 23ks paariks) Paarilisi kromosoome nim homoloogiliseks(Hom.Krom-sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) Histoonid : kaitsevad DNA'd Nukleosoomne fibrill-DNA kompleks valkudega(histoonidega) Rakumembraan: Koosneb: fosfolipiididest ja valkudest Tähtsus :a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel.b) Moodustab sopistisi e. mesosoome -ümbritseb raku tsütoplasmat ; - paikneb rakukesta all ;- võib osaleda ka erinevate ainete sünteesil. Ribosoomid paiknevad karedal tsütoplasmavõrgustikul, mitokondrites ja plastiidides. Need koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomides kulgeb valgusüntees.
Kordamine kontrolltööks Bioloogia Meelelundid Õp. lk 68-95 1.Silma ehitus (mis ei sobi loetellu). 2.Silma osade ülesanded (ühenda silma osa ja ülesanne). *kulmukarvad- kaitse vee ja higi eest *ripsmed- kaitse tolmu ja võõrkehade eest *silmalaud- kaitsevad võõrkehade eest ja hoiavad silma pinna niiske *pisaravedelik- niisutab, vähendab hõõrumist, kaitseb silma sattunud võõrkeha eest. *silmalihased- hoiavad silma paigal või liigutavad seda *silmaava- selle kaudu siseneb valgus sisse *sarvkest- katavad silma eestpoolt *pisaranääre- puhastab sarvkesta *vikerkest- annab silmale värvuse *silmalääts- kuju muutmisel võimaldab näha kaugele ja lähedale 3.Lühi- ja kaugelenägelikkuse põhjused, tunnused, milliseid prille peab kandma?
Maailmas on väga palju erinevaid koole. Kõik õppeasutused erinevad üksteisest õpilaste arvu, kooli suuruse, jõukuse, kallaku jne poolest. Nende esipärasid võikski jääda üles lugema. Kuid samamoodi, nagu on koolide vahelisi erinevusi, on ka sarnasusi. Igas koolis on pedagoogid, õpilased, lauad, toolid, õppevahendid ja loomulikult sisekorraeeskirjad. Sisekorraeeskirjade hulka kuuluvad lisaks kõigele ka seadused, mis kaitsevad õpilast ( ja ka õpetajat) koolivägivalla eest. Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Koolivägivald on tõsine õigusrikkumine, aga paljudes koolides ei võeta seda tõsiselt enne kui asi on üle igasuguste piirideta on läinud. Alati öeldakse, et kui keegi sulle koolis liiga teeb, siis tuleks leida mõni täiskasvanud inimene,
3) Kitiin loomarakkude kestas, seemne raku kestas. 4) Glükogeen koosneb glükoosist ja paikneb MAKSAS ja Lihastes loomne varuaine. Insuliin aitab glükoosi tarvitada. SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED 1) Energeetiline kõige kiiremini kasutatav energeetiline allikas 2) Ehituslik taime ja seentetaku kestas, selgrootute välistoeste koostises kitiin ja tselluloos. 3) Varuaine Taimedes tärklis ja loomades glükoos. 4) Kaitseülesanne süsivesikud kaitsevad taime külmumise eest. 5) Bioregulatoorne osad hormoonid on süsivesikud LIPIIDID Lipiidid- koosnevad alkoholist ja rasv happejäägist. On veest kergemad ja HÜDROFOOBSED. Lipiidid on organismi ENERGIAALLIKAKS. I Lihtlipiidid e. neutraalrasvad 1) Vedelad rasvad- taimsed õlid 2) Tahked rasvad loomsed rasvad 3) Vahad taimsed ja loomsed II Lihtlipiidid e. fosfolipiidid Üks rasvhape on asendunud fosfaatrhmaga. III Tsüklilised lipiidid e. steroidid
Lehtmets Peaaegu kolmandik maismaast on kaetud metsaga. Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad mõjutavad oluliselt kliimat, rikastavad atmosfääri hapnikuga ja lisaks kõigele sellele pakuvad sobivaid elutingimusi paljudele elusolenditele, kes leiavad metsas toitu ja varju. Kõrguse järgi jaotatakse taimed metsas viieks rindeks: puurinne, põõsarinne, puhmarinne, rohurinne, samblarinne. Lehtmetsade puurinde moodustavad heitlehelised puud, mis langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Heitleheliste puude hulka kuuluvad kask, vaher, pärn, saar, pihlakas, lepp, haab jvm. Tüüpilisemad põõsad lehtmetsas on sarapuu, pihlakas ja toomingas. Oma kasvult on nad madalamad kui puurinde esindajad. Kevadel, enne kui puudele kasvab uus lehestik, mis varju...
soolestiku mürkainetest puhtana, aitavad vältida kõhukinnisust, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustavad glükoosi imendumist. Kiudained jagunevad vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Meie lõunasöök sisaldab 6,7 grammi kiudaineid. Vitamiinid Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks tööks ja organismi Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks tööks ja organismi alalhoidmiseks. Vajalikud organismi oksüdatsioon protsessides. Kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest. Organismis ei teki pikaajalist vitamiinide varu ja sellepärast tuleb neid tarbida pidevalt. Vitamiinid jaotatakse rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Vitamiinide vajadus sõltub peamiselt soost, vanusest, organismi tervislikust seisundist, kehalisest aktiivsusest. Meie lõunasöögi menüüs sisaldavad toiduained järgmisi vitamiine: Vitamiin A piim, kala, paprikas Vitamiin B piim, kala, tomat, banaan, paprika, hiinakapsas,
on armunud neli meest. Üheks neist on Quasimodo, kelle pihta visatakse halbu pilke, tema küüru ja koleda väljanägemise tõttu, siiski ta hoolib rohkem Esmeraldast, kui iseenda elust. Quasimodo on sisimas vapper ja õilas mees, kuid naiste ja armastusega on tal raskusi. Teised armunud on, aga omakasupüüdlikud. Raamatu lõpus on näha südamlikku armastust, kui Quasimodo Esmeralda juurde alla keldrisse jookseb, mida kaitsevad valvurid ning haarab naise embusesse. Hiljem leiti sealt kallistamise asendis olevad kahe inimese luud. Elus ei osata hinnata inimese sisemust, tema headust ja häid omadusi. Ennem visatakse pilk peale ja tehakse omad arvamused ilma, et õpitakse inimest tundma. Nagu teosest näha, siis ka kõige jubedama väljanägemisega inimesed võivad oma elu anda nende eest, keda nad tõeliselt armastavad. See on julgus ja õilsus.
(silma võrkkesta rakkude valgud -jopsiin ja rodopsiin) b)Membraani pinnal paiknevad valgud edastavad infot raku sisemusse. Eriotstarbelise funktsiooniga valgud a) valgud, mis annavad erakordse tugeva magusa maitseaistingu(moneliin, taumatiin) Seda kasutatakse, et vähendada energeetilist väärtust ja rasvumisriski b) Külmumistemperatuuri alandavad valgud. Esinevad nii taimedes , kui loomades (lumi ja märtsikellukesed ning polaarmere kalad) c)liigse kuua eest kaitsevad valgud Toksiline funktsioon a) Baktertoksiinid (botulismitekitaja toksiin) b)Putukate mürgid (mesilaste mürgid) c)Madude mürgid- kesknärvisüsteem (kobra) punaste vereliblede hävitamine (rästik) Detoksikatsiooni funktsioon vastumürkidena toimivad valgud. Valke kasutatakse kui : a)on raskemetallimürgitus. (aitab:toores munavalge ja piim) b)alkaoidid . Valgud seovad mõningaid alkaloide.
Poliitiline killustatus oli Indias normaalne seisund.Riigid olid hästi korraldatud. Kungingas valitses abiliste toel. Riigid olid jaotatud asevalitsejatele kellele maksti palka või neile anti maad. Olulised olid ka käsitööliste ja kaupmeeste organisatsioonid. Religioon ja kultuur Veedades on kirjas aarjalaste ohverdused ja nende varajast usku e. barhmanismi. Hindud peavad tänapäevani veedasid oma usu aluseks. Hinduism on brahmanismi edasiarendus. Nende ettekujutuse järgi hoiavad ja kaitsevad jumalad maad, õhku ja taevast. Selleks tuleb neil võidelda deemonitega, kes tahavad inimkonda hävitada. Neil olid keerukad rituaalid. Oluline osa oli Rituaalsel tulel , mis kujutas jumal Agnit. Tule rituaal muutus tähtsamaks ,kui jumalad. Lõpuks ohvrirituaalide osa vähenes. Usuti ,et inimese elu pärast surma määravad tema eluajal tehtud teod. Taassündide õpetusest sai kastikorra põhiline selgitus. Usk taasündidesse tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte
arengule, sest kõike, millest päevalehtedes kirjutatakse või telesaadetes räägitakse, enamasti ikka usutakse. Kui poleks reportereid, siis ei informeeriks rahvast keegi otsustest, mis Riigikogus on vastu võetud. Meedia töö pole vajalik ja kasulik mitte ainult riigi kodanikele, vaid ka valitsusorganitele. Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada valijate suhtumis neisse ja nende otsustesse. Kahjuks on ajakirjanikud sageli elanike poolel ning kaitsevad nende huve, tuues päevavalgele valitsusliikmete alatud teod. Samas peavad jälle Riigikogu liikmed reportereid süüdlasteks selles, et rahvas neid ei usalda, kuna ajakirjandus on inimesed üles ässitanud. Minu arvates on selline arusaam väär. Kõrvuti kasulikkusega on meedial ka negatiivseid külgi. Üsna kahjulik on, kui inimesed võtavad tõe pähe kõike, mis nad on kuskilt kuulnud või lugenud . Eriti negatiivseks jooneks ajakirjanduse juures tuleb pidada mõju, mida ta avaldab lastele
V: Sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Nad on kõigusoojased soojalembesed loomad, kuid ei talu väga kõrget temperatuuri, kes elavad maismaal ja mõned liigid ka vees. nad liiguvad jäsemete abil või siueldes , osal neist pole jäsemeid. 2. Võrdle kilpkonna ja krokodilli välimust ning leia erinevused. V: Kilkonnal on seljas kilprüü, mis on selgroo ja roietega kokku kasvanud, 3. Millest oleneb roomajate värvus? V: Elupaigast, ehk ümbritseva looduse värvitoonidest. 4. Kuidas kaitsevad roomajad end vaenlaste vastu? V: Kiiresti põgenedes, kaitsevärvus, maod kasutavad mürki kaitseks kui ka saagi tabamiseks. 5. Miks maod saavad neelata endast suuremat saaklooma? V: Kuna nende lõuad on elastsete sidemete tõttu väga liikuvad. 6. Miks ei tohi roomajaid hävitada? V: Kuna maomürk on väga oluline komponent ravimite valmistamisel. Kuna nad on üks osa loodusest 7. Võrdle arusisaliku poegade saatust, kui lisaks tavalistele poegadele kooruksid ka mõned erksavärvilised? V:
Mina usun, et ilma seadusteta valitseks maailmas korralagedus ja keegi ei teaks, kuidas õigesti käituda või tegutseda. ,,Kus lõpeb seadus, seal algab türannia," ütles kord Briti riigitegelane William Pitt. Vale oleks arvata, et seadused on selleks, et meie vabadusi piirata. Reeglid muudavad meie elu hoopis vabamaks, kui me arvatagi oskame. Seadusi kasutatakse selleks, et tagada kord ja turvalisus. Need kirjeldavad seda, kuidas inimesed peaksid käituma ning nad kaitsevad õigusi, pakuvad hüvesid ja näevad ette kohustusi. Reeglid aitavad inimeste kooselu korrastada. Piibliski on toodud 10 käsku, mida inimesed järgima peavad. Küll aga on need käsud väga vanad ja ei pruugi tänapäeva seadustega kokku minna. Selle pika aja jooksul on ühiskond palju muutunud ja väärtusedki teised. Kuid siiski, üldiselt on käitumiskombed üsnagi sarnased. Näiteks ei tohi sa varastada ega tappa ka praegusel ajal. Kirjutamata seadus on ka
tähendab seda,et teisi riike appi ei tule.Sisejulgeoleku valdkonda juhib siseminister.See on riigi sisemine julgeolekuseisund, mis tagatakse sisejulgeolekusüsteemi moodustavate sisejulgeolekustruktuuride poolt. Sisejulgeoleku ehk siseturvestruktuurid tuvastavad ja väldivad ebaseaduslikke ja sihilikult kuritahtlikke toiminguid, mis kahjustavad inimesi, ühiskonda, ainelisi ja ainetuid väärtusi ning infrastruktuure, kaitsevad nende toimingute eest, leevendavad rünnete toimet ja tagavad jätkusuutlikkuse pärast rünnet. Samuti on siseministeeriumil ja valitsemisala asutustel kriisireguleerimise ja päästealatööde ning kodakondsuse ja migratsiooni korraldamise ülesanne. Kokku töötab sisejulgeoleku valdkonnas igapäevase heaolu loomiseks peaaegu 10000 töötajat. Sisejulgeolekuvaldkonnas on siseministeeriumil ja valitsemisala asutustel ülesanne
ee/fotodb/1531BD98DB6276F5C225720D001FDA6A/$file/tn_eefv6ur8tg.jpg http://paber.ekspress.ee/fotodb/1531BD98DB6276F5C225720D001FDA6A/$file/tn_eefv6ur8tg.jpg Mesilaspere Emamesilane on pere kõigi liikmete ema. Ema kohuseks on muneda. Emamesilane on kõige pikema elueaga pereliige, kes võib elada 3-5- aastaseks. Töömesilased on pere põhiliikmed, kes teevad kõiki töid: koristavad, söödavad järglasi, ehitavad kärgi, nõelates kaitsevad kodu, töötlevad õietolmu ja mett. Töömesilased võivad korjeajal elada vaid mõne nädala, kuid sügisel sündinud elavad järgmise kevadeni. Lesed on peres vajalikud ainult paljunemiseks. Peres on 200-500 leske. Elueaks on neil poolteidt kuud ning nõela neil pole. "Praktiline mesindus I osa" (Lauri Ruottinen, Tarja Ollikka, Heikki Vartiainen, Ari Seppälä) http://lepo.it.da.ut.ee/~edgar/loog/pildid/041629_mesilane.jpg http://lepo.it.da.ut
volikogu ees. Omavalitsuse ülesanded: Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse. Nende pädevuses on kohaliku kultuuri- ja hariduspoliitika ning majanduse korraldamine. Omavalitsuste tuluallikad: Osa üksikisiku tulumaksust Maamaks (?) Riigi toetus Kohalikud maksud Laenud Laekumised teistelt omavalitsustelt Trahvid ja riigilõivud Kaupade ja teenuste müük INIMÕIGUSED Inimõigused iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; õigused, mis kaitsevad inimest riigi eest. Kellel on inimõigused: - üksikisikustel, seega igal inimesel - inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid - rahval - inimkonnal Inimõiguste alusdokumendid: Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) Euroopa inimõiguste konventsioon (1950) Euroopa sotsiaalharta (1961) Põhilised õigused on: Õigus inimlikule kohtlemisele
oksüdatsiooniprotsesside eest organismis Vitamiinid on kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks Milleks on vaja vitamiine? Vitamiinid reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel Vitamiinid omavad rolli nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel Vitamiinid kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest Kust saada vitamiine? Põhilised vitamiinide allikad inimese jaoks on: Toit (taimne toit annab valdava osa) Seedekulgla mikrofloora tegevus Vitamiinpreparaadid Inimese organism on võimeline sünteesima B2-, B3-, B5-, K-, D- vitamiini ja retinooli, aga teatud tingimustel (piisavalt beetakarotiini/piisavalt rasva jne) Ainult puu- ja köögivilju süües ei saa kätte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
