Näiteks, Eestis üldine vastutus seadusandliku tausta ja tegevuse eest on pandud rahandusministeeriumile. Aktiivselt tegutseb ka rahapesu andmebüroo, mis on politsei- ja piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus. Rahapesu andmebüroo ülesandeks on koguda materjali kahtlaste tehingute kohta, ja edastada see rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitleva kuriteo tunnuste ilmnemisel uurimisasutusele. Kurjategijate kindlakstegemisel ja karistamisel on aktiivselt tegevad ka prokuratuur, kaitsepolitsei, maksu- ja tolliamet ja Eesti kohtud. Kuna globaalsed finantssüsteemid mängivad suurt rolli kõrgetasemelistes rahapesuskeemides, on loodud rahvusvahelisi organisatsioone, mis võitleksid rahapesu probleemi vastu globaalselt. Näiteks, FATF(Financial Action Task Force on Money Laundering), mis tegeleb rahapesu vastaste strateegiate arendamisega. Samuti on ÜRO-l, Maailmapangal ja Rahvusvahelisel Valuutafondil moodustatud rahapesu vastased divisjonid.
Seltsid: piibliseltsid, laulu-mänguseltsid (nii linnas kui maal), tuletõrjeseltsid, põllumeeste seltsid, karskusseltsid, majanduslikud kooperatiivid, kutseühingud (hiljem ametiühingud). 1917-18 Asutav kogu. Maanõukogu. 12-14.11.1917 Vene Asutava kogu valimised 21-28.01.1918 Eesti Asutava kogu valimised 15.11.1917 Maanõukogu kõrgemaks võimuks Saksa okupatsioon sept 1917 19.11.1918 Asutav Kogu 23.04.1919-20.12.1920 · Märts 1919 Eesti Panga komitee moodustamine · Aprill 1919 Kaitsepolitsei seadus · Mai 1919 opteerumine (Moskva, Petrograd, Omsk) · Okt 1919 Maaseadus · August 1920 Seisuste kaotamise seadus Eesti Vabariik (1920-40) 1. Põhikord põhiseaduse järgi, riigi(voli)kogu, riigipea, ministeeriumid · Kõrgeim võim rahvas o Valimisõigus 20 a, m ja n, vähemalt 1 a Eesti kodanik o Rahvaalgatus (25000 hääleõiguslikku kodanikku) o Rahvahääletus (kukutas Riigikogu)
õigiusaktides sätestatu üle Krediidi- ja finantseerimisasutustes. · Töö käigus hinnatakse hoolsuskohustuste täitmist ja vastavaid siseprotseduure. · Samuti peab FI osa võtma antud teemaga tegelevate komiteede tööst ja pakkuma probleemidele omapoolseid lahendeid.(MONEYVAL) Rahapesuga võitlevad organisatsioonid Eestis · Rahapesu andmebüroo · Pangaliit · Rahandusministeerium · Rahapesu tõkestamise alane valitsuskomisjon · Prokuratuur · Kaitsepolitsei · Maksu- ja Tolliamet · Kohus Rahapesu tõkestamise alased õigusaktid · Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus · Seadusega reguleeritakse: 1) hoolsusmeetmete kohaldamist kohustatud isikute poolt; 2) järelevalvet kohustatud isikute üle seaduse täitmisel; 3) rahapesu andmebüroo tegevuse aluseid; 4) kohustatud isikute vastutust nõuete rikkumise korral Rahapesu tõkestamise alased õigusaktid
Ühiskonnaõpetus Demokraatia 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Mis on DEMOKRAATIA? 2.1. Mis on demokraatia? Dmos (kr) e rahvas + kratos (kr) e võim = rahvavalitsus Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks (Abraham Lincoln). Demokraatia on protsess, mis asendab pimeda allumise poliitilisele võimule kodanike aktiivse osalemisega poliitikas. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus . Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik...
Võimude kontrollimise organid: · Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist riigis · Riigikontroll kontrollib riigi majandus tegevust ja riigivara kasutamist · Kaitsepolitsei (KAPO) kontrollib riigi julgeolekut ja põhiseadus korrast kinnipidamist. Võimu lähedus rahvale · Kõiki otsuseid ei langetata pealinnas kohalike küsimusi otsustavad kohalikud omavalitsused. · Eestis on KOV üksusteks vallad ja linnad Rahva osalemine valitsemises 1. Referendum · Rahvahääletus
Dem okra atlik valitse min e ja selle m õisted. 1. Laiem alt táhen d a b demokraatia elustiili või váhe m alt kindlaid váártusi ja suhtle mi s p õ hi m õtteid. S e e táhen d a b, et inime st e huve arve stataks e ja kõigil on võimalu s osal e d a asjad e korralda mi s e s .K o nkr e et s e m a lt m õistetaks e de m o kr a atia all teatud kindlat valitse mi sk orraldu st.S e e g a se e táhen d a b rahvav õimu ,rahvavalitsu st ehk riiki kus võimul on rahvas! S e e sõn a tuleb kre ek a ke el e st , kus de m o s táhen d a b rahvast, kratos aga võimu! 2. Otsenedemokraatia riigikorraldu s,ku s rahva s ots e s e lt osal e b otsu sta mi s el. Esindusdemokraatiariigikorraldu s,ku s otsu stajatek s on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Tánapá e v a de m o kra atlikud riigid o...
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonda iseloomustavad inimõiguste tunnustamine; vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; rahva osalemine ühiskonnaelus; selgesti eristuvad ühiskonnasektorid; Agraarühiskonna tunnused: 1. Naturaalmajandus 2. Raha osatähtsus väike või puudub 3. Vahetuskaubandus 4. Peamised tegevusalad põlluharimine ja karjakasvatus 5. Ühiskond on jagunenud seisusteks 6. Linnade osatähtsus väike Industriaalühiskonna tunnused: 1. Tööstuslik pööre; esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Väikeettevõtted asendusid tehaste ja vabrikutega 3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5. Inimesed koondusid maapiirkondadest linnadesse 6. Kujunes linnatsivilisatsioon - linnast sai progressi sümbol Postindustriaalühis...
61 Keskkriminaalpolitsei 62 Julgestuspolitsei Politseid aitavad tema töös vabatahtlikult: 63 abipolitseinikud 64 naabrivalve 65 turvafirmad Politseiteenistusse võetakse isikuid, kes: 66 on vähemalt 19-aastased 67 on vähemalt keskharidusega 68 on Eesti Vabariigi kodanikud 69 valdavad vastavalt nõuetele eesti keelt 70 on läbinud ajateenistuse 71 pole karistatud tahtliku kuritöö eest Eraldi üksuse moodustab Kaitsepolitsei (Kapo). Kapo ülesanded: 72 korra ja riigisaladuste kaitse 73 võitlus terrorismi, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevusega 74 vastuluure Teiste sõnadega Kapo võitleb Eesti riigi vaenlastega. Tallinnas on ka munitsipaalpolitsei. Ülesandeks: 75 Tallinna linnavolikogu eeskirjade täitmise kontroll 76 Tallinna linna omandi valve 1) Mis eesmärgil on kehtestatud maksud? * majanduslikul eesmärgil maksud annavad riigile raha tema ülesannete täitmiseks
3. kohtuvõim- esindavad kohtud (I-III kohtuastmed ja õiguskantsler) Õiguskantsler on Eestis Ülle Madise, kes kontrollib, et kõik Eesti õigusaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega Riigikontrolör- Alar Karis, kelle ülesandeks on kontrollida, et riigi raha kasutatakse sihtotstarbe päraselt Eesti Panga president- Ardo Hansson. Selle riigiasutuse ül-deks on korraldada raharinglust Eestis Riigikohtu esimees- Priit Pikamäe Kaitsepolitsei (KAPO) jälgib, et riigi julgeoleks ja põhiseaduslikkord oleks tagatud 12.Riigivalitsemisevormid ja viisid DEMOKRAATIA ehk rahvavõim 1. Otsene demokraatia- kodanikud võtsid otsuseid vastu rahvakoosolekutel 2. Esindusdemokraatia- kodanik valib endale sobiva esindaja parlamenti DIKTATUUR ehk üheparteisüsteem 1. Autoritaarne diktatuur- nt Itaalia ja Eesti 20.sajandil 2. Totalitaarne diktatuur- nt Hitleri Saksamaa kunagi, praegu Põhja-Korea
Iga abiga venitatud päev teeb olukorra hullemaks ja lõppkokkuvõttes kulukamaks. Eesti sõdurite saatmine Süüria kodusõtta pole teema. Jutt käib ikka poliitilisest lahendusest. Tundub vähemalt, et Eesti poliitikud suhtuvad olukorda tõsiselt, aga samas peavad õigeks Eesti sõdurite mitte saatmist sõjakoldesse, mis on ka minu arust õige otsus. Nagu Urmas Klaas ka ütles, et jutt käib ikkagi poliitilisest lahendusest. Ka Soomel on oma käsi mängus selles loos. Kaitsepolitsei andmetel on Soomest Süüriasse lahkunud vähemalt 45 inimest, kellest 4-6 on praeguseks hukkunud ning tagasi Soome on sealt tulnud 20 inimest, kirjutab Yle. Soome tahab luua naasvate võitlejate integreerimiseks programmi Exit ning otsib praegu selle läbiviimiseks organisatsiooni, millel oleks kriisikoldest naasnute jaoks piisav autoriteet. Politsei ülesandeks jääb välja selgitada võitlejad, kes on toime pannud kuritegusid ja kes selle eest vastutama tuleb panna. Samas ei soovi
jalgratas → ratas. b) -poolne omadussõna koostisosana (vasakpoolne, tüsedapoolne) Üks omaette rühm lühendsõnu on sellised ametlikud lühendid, mis on kasu- c) -taas tegusõna koostisosana (taasühinema, taaselustama) tusel ka kõneldud keeles; näiteks Euroopa Liit → EL, Ühendatud Rahvaste d) -üle tegusõna koostisosana (ülehindama, ülekoormama) Organisatsioon → ÜRO, kaitsepolitsei → kapo. Peale ametlike nimetuste esi- 2. Millised järgmistest liitsõnadest on põhi- ja täiendosaga liitsõnad ja millised neb ka selliseid lühendsõnu, mis on tekkinud mitmesõnalise ühendi kok- on sellised, kus liitsõna tähendus on kahe osa tähenduse summa: tornmaja, kodu- kusurumise teel; näiteks selle asemel et → selmet; kes teab mis → teab mis (Ta loom, aegruum, kohviksöökla, hõberaha? ei ole teab mis tark
731. property status kinnisvara omamine 732. unlawful ebaseaduslik 733. mental violence vaimne vägivald 734. affronts human dignity solvama 735. to cite a law, to quote a law tsiteerima seadust 736. blemish kahjustama/rikkuma 737. obstruct takistama 738. not subject to disclosure avalikustamine 739. to exercise control teostama kontrolli 740. prescribed by law ettenähtud seadusega 741. prosecutor`s precept prokuröri ettekirjutus 742. security police kaitsepolitsei 743. police board politsei amet 744. the security police board kaitsepolitsei 17 745. police prefecture prefektuur 746. personal protection police julgestuspolitsei 747. centre of Forensic Science and Criminalistics 748. imposed on ntx reeglitega peale pandud 749. constitutional order 750. combat võitlema 751. comprise hõlmama 752. police department and division 753
7. XII 1935 – vapside arreteerimine 1936 – vapside kohtuprotsess (10, 15 või 20 aastat sunnitööd)-oli suhteliselt sümboolne ja vabastati peatselt. Sep.1935-vapside poolt rahvaalgatusena põhiseaduse eelnõu algatamine: põhjundati kaitseseisukorda ja siis ei või rahvaalgatust olla: soov muuta just PÕHISEADUSES- KAITSESEINUKORD AINULT SÕJA AJAL Dets. 1935 tahtsid teha riigipööret, mis lõpuks jätsid ära: (samas istusid veel veidi ja kaitsepolitsei arreteeris juhtiv vapsid) 1936 uus vapside kohtuprotsess- pikaajalised vangistused (1938 said amnestija ja vabanesid) RAHVAS PÖÖRAS VAPSIDELE SELJA 2. VIII 1937 – Artur Sirk kukub aknast alla – režiimile äärmiselt sobival ajal 31. XII 1935 – Päts: „tagasi normaalsete aegade juurde” – (ütles on, et rahvas vaimselt haige ja nüüd vaimselt terve, aga parteisid ei luba) – soovis välja töötada PÕHISEADUSE
mida hiljem korduvalt tsiteeritakse Riigikogu 1919 6. 7. september Tallinnas tuleb kokku Eesti Kirjanikkude I istungitel Kongress 1919 5. 7. aprill Eesti Asutava 1919 1. oktoober Tartus alustab Kogu valimised tegevust Kõrgem Kunstikool 1919 18. november ametisse 1920 1. mai luuakse Eesti astub teine Vabariigi Kaitsepolitsei Valitsus J.Tõnissoni juhtimisel (kuni 28.07.1920) 1920 15. juuni Asutava Kogu poolt võetakse vastu 1920 30. juuli algab esimene Eesti Vabariigi haridusministerite järgi põhiseadus niinimetatud Sauer Baueri periood (kuni K.Pätsi 6. 1920 23. august Tallinnas Vabariigi Valitsuse asutatakse osaühisus tagasiastumiseni "Estonia Film" (P.Parikase ja
valmistamiseks vajalike ainete jõudmist terroristini.Kuna kui neil on juba vajalikud vahedid olemas,siis muutub rünnaku ära hoidmine veelgi raskemaks.Kuigi ka,siis on rünnakuid ära hoitud.See näitab seda,et kõik arenevad ja saavad targemaks,mida järgmine kord paremini teha,aga ei tasuks ära unustada,et seda sama teevad ka meie vaenalsed ,terroristid. ORGANISATSIOONID JA ÜHINGUD KES VÕITLEVAD TERRORISMIGA12 1 11 Kaitsepolitsei aastaraamat. 19[HTTP//] http://cyberside.net.ee/docs/AastaraamatOld/aastaraamat_2004.pdf (5.10.2011) 12 Rahvusvahelised organisatsioonid ja institutsioonid [WWW] http://www.eetika.ee/198169 10 Interpol.(Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsioon) Interpol on teinud võimalikuks paljude ressurssidega toetada liikmesriikide jõupingutusi,et kaitsa oma kodanike terrorismi eest
EKSAM I Grupp küsimusi 1.Seaduslikkuse printsiip - Tähendab seda, et õiguskaitse asutuste ülesehitus ja tegevus peab toimuma seaduses ettenähtud korras. 2.Ökonoomsuse printsiip- õiguskaitseasutuste poolt tegevuseks tehtud kulutused peavad olema vastavuses saadud tulemustega. 3.Moraalse kahju vältimise printsiip- kedagi ei tohi süüdi mõista kui ta on süütu ehk õiguskaitseorganite tegevus peab üksnes ja ainult tagama tegelike ja tõeliste süüdlaste väljaselgitamise ja süüdimõistmise. 4.Avalikkuse printsiip- kogu õiguskaitseorganite tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Aga see ei tähenda, et nt kõik linnaelanikud peavad olema kaasatud, isiku selja taga võib vaid seaduses sätestatud toiminguid teha. Kohtumõistmine peab toimuma absoluutselt, eranditeta , avalikult. 5.Poolte võrdsuse printsiip-õiguskaitseorgan kui menetleb mind, siis minul on ka omad õigused, kaitsta ennast, anda se...
.. 4. Eesti Vabariigi kaitsevägi koosneb järgmistest väeliikidest ... maavägi, merevägi, õhuvägi Pigem halvenenud 5. Eesti põhiseaduslikku korda ja julgeolekut ohustavaid kaitsepolitsei (kapo) kuritegusid uuriv iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan on ... x Tööjõu vaba liikumise tõttu Euroopa Liidus on suurenenud võõrtööjõu sissevool
Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus. ...
10.tartu rahu rahu tingimused telegatsioonide juhid Eesti vabariik 1918 15 juuni 1920 asutav kogu võttis vaastu I põhiseaduse Mis kehtestas, I kõrgeim võimukandjarahvas Seadusandlik võim kuulus riigikogule(100 liiget 3 aastaks) Täidesaatvat võimu teostas valitsus Presidenti polnud Kehtestati demokraaatlikud kodanikuõigused Nõukogude liit oli tunnustanud eesti vabariiki üritas eestit endaga liita esialgu olid kommunistid eestis üsna populaarsed kommunistide vastu võitles eesti kaitsepolitsei 1922 hukati v Kingissepp 1 dets 1924 J Anvelt osales 300 inimest nad tahtsid kaotada ev ja liituda nõukogude liiduga punaarmee oli valmis sissetungiks Mässajad vallurasid tallinnas toompea lossi riigivanema maja ,, rautteejaama, rünnak oli ootamatu ebaõnnestus sõjaministeeriumi ja tondi sõjaväe kooli hõivamine mäss suruti maha mõne tuniga Eesti sõjaväelased ja töölised ei ühinenud mässajatega mäss sundis eesti parteisid 1920 ndatel Majandus
nimetatakse föderaalriikideks. Neid riike , kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika , tuntakse kui unitaarriike. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, ka unitaarriik. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler. Riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist jälgib kaitsepolitsei. Eestis väljenduvad õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed : · Kontrollorganid on teistest valitsusasutustest sõltumatud · Riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament · Kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus · Riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru Põhiseadus ja teised õigusaktid.
Füüsilise isiku teovõime algab alates 18 aastast. 7 18 aastatel on see piiratud. 14-aastaselt hakkab vastutama ise oma rikkumiste eest. Teovõimet võib isikult ära võtta ainult kohus või seda piirata. Juriidilise isiku teovõime algab koos õigusvõime. Seda saab piirata kohtuotsusega. Lõpeb mõlemal puhul koos õigusvõimega. Surm, äriregistrist kustutamine. ÕIGUSKAITSE ORGAND 1. Prokuratuuri ülesanded: * Politsei ja kaitsepolitsei tegevuse järelevalve. * Süüdistuse esitamine kriminaal kohtu protsessil. * Tähtsamate kuritegude uurimine. Tähtsaim on riigi prokuratuur Tallinnas. Ringkonna prokuratuur (4 tükki). 2. Politsei: *Avaliku korra kaitsmine korrakaitse politsei. * Kuritegude eeluurimine kriminaalpolitsei. Eesti politsei struktuur: a) Kaitsepolitsei (Kapo) tegeleb eriti ühiskonnaohtlike kuritegude uurimise ja tõkestamisega. Näiteks: Terrorism, korruptsioon, lõhkekehade kasutamine avalikes kohtades
sõjaväe baasid tekitada Eesti pinnale- Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiskis. 9.2.2 Baaside ajajärk NSVL rikkus pidevalt lepingut ja esitas Eestile üha uusi nõudmisi, Eesti esitas küll proteste kuid tegi üha uusi järeleandmisi. 15.mai 1940 laiendas NSVL oma baase Eestis. Baaside ajajärgul Eestis: · vahetus valitsus · Sakslaste suur lahkumine Eestist · Rahva suhted baasivägedega ei olnud head · Baasiväed omavolitsesid · Kommunistid aktiveerusid · Kaitsepolitsei tugevnes 9.3 Okupeerimine 1940 Balti riikide okupeerimise ajendiks oli punaarmeelaste kadumine baasidest, mida tuli ette igas Balti riigis. Konkreetsemaks läks see aga Leeduga nn. Butajevi juhtum. Molotov süüdistab Leedu valitsust. Okupatsiooni algus 17.juuni 1940 · 17-19.juuni teostatakse sõjaline operatsioon Eesti okupeerimiseks · kell 6.00 ületavad PA väeüksused Eesti piiri · kell 8.00 Narva diktaat, millega PA sai õiguse sõjalisteks tegevusteks · 19
Pätsu isikus ühendatud nii riigivanema kui ka peaministri funktsioonid (1934.a. jõustunud põhiseaduse alusel). Vabadussõjalaste 8. detsembri 1935 mässukava Mõned vab. sõjalaste juhid otsustasid kasutada ebaseadusliku valitsuse kukutamiseks riigipööret, teoks pidi saama 8. dets 1935, samaaegselt Isamaaliidu kongressiga. Võim läinuks vab. sõjalastest koosneva Rahvuskongressi ja Ajutise Valitsuse kätte. Kas polnud aga riigipöörde plaan vaid pol. lavastus? 7. detsember kaitsepolitsei arreteerib Tallinnas vabadussõjalaste juhid, kes olevat lõpetanud mässuplaani väljatöötamist. Kava kohaselt pidanuks relvastatud vabadussõjalased 8. detsembril arreteerima "Estonias" Isamaaliidu kongressil Eesti tippjuhtkonna 26 1936 6.-25. mai Sõjaringkonnakohtus toimub teine vabadussõjalaste protsess. Kohtu all on 154 inimest, kes olevat osalenud 8. detsembri mässuplaani koostamisel. Karistused on rängad --
Pätsu isikus ühendatud nii riigivanema kui ka peaministri funktsioonid (1934.a. jõustunud põhiseaduse alusel). Vabadussõjalaste 8. detsembri 1935 mässukava Mõned vab. sõjalaste juhid otsustasid kasutada ebaseadusliku valitsuse kukutamiseks riigipööret, teoks pidi saama 8. dets 1935, samaaegselt Isamaaliidu kongressiga. Võim läinuks vab. sõjalastest koosneva Rahvuskongressi ja Ajutise Valitsuse kätte. Kas polnud aga riigipöörde plaan vaid pol. lavastus? 7. detsember kaitsepolitsei arreteerib Tallinnas vabadussõjalaste juhid, kes olevat lõpetanud mässuplaani väljatöötamist. Kava kohaselt pidanuks relvastatud vabadussõjalased 8. detsembril arreteerima "Estonias" Isamaaliidu kongressil Eesti tippjuhtkonna 26 1936 6.-25. mai Sõjaringkonnakohtus toimub teine vabadussõjalaste protsess. Kohtu all on 154 inimest, kes olevat osalenud 8. detsembri mässuplaani koostamisel. Karistused on rängad —
Ta järgis vaimseid väärtusi, mis on olnud kompassiks enamiku vestholmlaste eluteel. Meie eesti keele õpetaja oli Rakvere Õpetajate Seminari lõpetanud Nigol Andresen, kes oli tuntud oma sotsialistlike vaadete poolest. Teda kutsusime Adraks. Tema pühendas peamise tähelepanu kirjandusele. Kirjandusringi juhendas ta asjatundlikult ja oskuslikult. Aga Andreseni mõjul sattusid ka mõned õpilased sotsialistlikesse organisatsioonidesse. Kui aga kaitsepolitsei nõudis Westholmilt, et ta Andreseni vallandaks, oli direktor selle vastu ja sõnas, et Andresen on hea õpetaja ja tema lähtub sellest. Muusikaõpetaja oli Tuudur Vettik. Teda hüüti Pööningupoisiks, sest ta elas koolimaja pööningule ehitatud väikeses toas. Vettiku teene oli see, et õpilastest moodustati neljahäälne laulukoor ning sümfoonia ja puhkpilliorkester. Vana Vunts pooldas õpilaste vaimset ja sportlikku isetegevust, samas suhtus ta täiesti eitavalt õpilaste
Rongkäiku saatis ja Kadriorgu jõudis üle 20 tanki ja muu soomuki. Siis muutus jõudemonstratsioon sõjaliseks interventsiooniks. Patarei vangide vabastamist ja aktsiooni Kalamaja õhukaitseväeosa vastu julgestasid jällegi tankid, millele hiljem kiirkorras appi toodi terve punaarmee väeüksus. Vanglaülemat ähvardamas käinud 5mehelise delegatsiooni koosseisus oli 3 vene ohvitseri. Järgnenud korratustes, politseisse kokkukorjatud relvade röövimises, kaitsepolitsei vangivõtus ja NKVD kätte andmises, ringhäälingu ülevõtmises ja eriti lahingus Raua tänava koolimajja paigutatud Eesti sidepataljoniga etendasid samuti otsustavat osa tankid ning punavägi oma politrukkidega, kes osutusid sageli koguni organisaatoreiks. Juriidiliselt ja sisuliselt kuulus N.Liidu jõudude hulka lisaks avalikele relvakandjaile ka illegaalne 133liikmeline (Kuuli:47) "Eestimaa kompartei", mis pidas ennast Kominterni sektsiooniks
1940.a ümberkorraldused majanduses ja riigi juhtimises- Uus valitsus alustas kohe pärast moodustamist seniste riiklike struktuuride lammutamist ja ümberkorralduste tegemist: · Vallandati kõik senised maavanemad, ministrid, politseiülemad ja teiste riiklike asutuste juhid. Nende asemele määrati kohalikud kommunistid või kommunismimeelsed tegelased. Eesti Kommunistlik Partei alustas taas oma tegevust. · Uue valitsuse üheks esimeseks sammuks oli Kaitsepolitsei ja Kaitseliidu likvideerimine. · Rahva käest korjati ära kõik relvad. · Kõik seni Eestis tegutsenud poliitilised ja teised organisatsioonid, nagu Isamaaliit, Haridusliit, Spordiliit, Kalanduskoda, Lauljate Liit ja paljud teised suleti. · Kõik ajalehed nimetati ümber ja neile määrati uued toimetajad. · 23. juulil võttis "riigivolikogu" vastu otsuse maa võõrandamisest riigile. Põllumehe kasutada jäeti maksimaalselt 30 ha maad
Miks peaksime arvama, et rohkem moraalitust õiguskaitses ei esine? Massküsitlustes peaks eri kategooriatesse panema vastajad, kellel on olnud isiklik või lähedane kokkupuude Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteemiga, ja teise lahtrisse vastajad, kellel pole sellist kogemust. Küsimused-vastused, mille vastu tuleks huvi tunda, võiksid olla näiteks järgmised: Kas kohus on erapooletu? 11 / 20 Kas te usaldate prokuratuuri? Kas kaitsepolitsei on erapooletu ja usaldusväärne? Kas õigusemõistmine on kõigile võrdselt kättesaadav? Kas õigusemõistmine on efektiivne? Kas õigusemõistmine on asjatundlik (pidades silmas ka alatisi kohtuotsuste ümbertegemisi järgmistes kohtuastmetes)? Kas riigiametnikud osalevad korruptiivsete riigihangete ettevalmistamisel (Itaalia elektriautode näide, Tallinna Sadama ja parvlaevade näide) ja JOKK-skeemide õigustamisel (Härma turismitalu kaasus)?
Ülejäänud 11 pääsesid põgenema. Samuti tegutses Tallinnas kümme naisagitaatorit. Nendest vangistati Sunila andmeil ainult üks , ülejäänud üheksa pääsesid põgenema. EKP Rapla Punakaardi salgajuht Johannes Jürna pääses peale mässu põgenema Venemaale, kus ta ka lõpetas vähemusrahvuste ülikooli. Kuid hiljem suunati ta tagasi Eestisse põrandaalusele tööle, mis sai talle saatuslikuks, kuna 13. märtsil 1930 tapeti ta Kaitsepolitsei agentide poolt. Tartumaa 86 mässuks valmistujast hukati ainult EKP Tartu komitee juht Hans Heidemann, kes osales mässu ettevalmistamisel. Ta vahistati juba 18. septembril 1924 konspiratiivkorteris Jakobi 39 koos Villem Trommeliga. Peale mässu toimumist ja mahasurumist mõisteti tema üle kohut 78 protsessil 10.-27. augustil 1925. Heidemann mõisteti surma ,,maksva demokraatliku riigikorru kukutamise katses" jälgides oli tehtud kindlaks, et Heidemann oli
Savisaar kui temalt küsiti Keskerakonna rahaskandaali kohta (Postimees 2013). Jällegi näitab Edgar enda parteid positiivsest küljest, et Keskerakonnas on kõik korras, asjaajamised on seaduslikud ja neil ei ole midagi varjata, sest neid on kontrollinud kõikvõimalikud õiguskaitseorganid, mis nagu tõstaks Keskerakonna usaldusväärsust ja mainet. Fraasi „teie kapod ja kripod“ kasutamisel võib Savisaar püüda rõhutada veel kord oma erakonna süütust, rõhutades seda, et kaitsepolitsei ja kriminaalpolitsei on rahva enda tahetud organisatsioonid ja selle n-ö tavarahva kaitseorganisatsioonid ise tunnistasid, et Keskerakond pole milleski süüdi. Seesuguse „teie“ rõhutamise abil saab ta mitmekordselt enda õigsusele viidata. „Mul oli auasi, et orden tuli Venemaa patriarhilt, kelle poliitiline ja usuline tähtsus maailmas on väga kõrge.“ sõnas Edgar Savisaar (Postimees 2013). Isiku ründamise asemel viitab
a peategelased Eestis Viktor Kingissepp Õppis Peterburis õigusteadust ja liitus Vene sotsiaaldemokraatliku enamlaste parteiga. Oli oktoobripöörde ajal üks sõjarevolutsioonikomitee juhtidest, juhtis Punakaardi moodustamist. Saksa okupatsiooni ajal lahkus Venemaale, kus töötas tsekaas. Seal tegeles Leninile 1918.a tehtud atentaadi asjaolude välja selgitamisega Saadeti 1918. a Eestisse illegaalsele parteitööle. 1922. a tabati Eesti kaitsepolitsei poolt ja lasti sõjaväljakohtu otsusel riigivastase tegevuse eest maha. Kuressaare linn kandis1952 -1988 Kingissepa nime. Jaan Tõnisson Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. "Postimehe" omanik, vastutav väljaandja ja peatoimetaja 1896-1935 Asutas Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutaja ja juht 1905-1917 Riigiduuma saadik 1906-1917 1917 Eesti Maapäeva saadik 1920-40 I-V Riigikogu saadik
ohu - Poola sõjaväelased pagesid Leedusse ning Leedu oli kohustatud tsiviilpõgenike eest hoolitsema. Vilniuse piirkond oli majanduslikult nõrgemini arenenud. NSV Liidu ultimaatum 14.06.1940 ja nõukogude okupatsioon Leedus- 25. mail 1940 esitas Nõukogude Liit Leedule süüdistuse - Leedulased õhutavad punaarmeelasi deserteeruma ning spioneerivad Punaarmee vastu. 14. juuni 1940 Nõukogude ultimaatum - Nõuti Leedu siseministri ja kaitsepolitsei juhi arreteerimist, nõukogudesõbraliku valitsuse moodustamist, täiendavate nõukogude sõjavägede sisselubamist. Vastust nõuti järgmise päeva hommikuks kell 10:00. Leedu loobus sõjalisest vastupanust ja alistus. 15. juunil marssis juba 200 000 punaväelast Leetu. Sovetiseerimine: Esialgu juhtisid sovetiseerimist Leedus NSVL asevälisminister Vladimir Dekanozov ja Nõukogude Liidu saadik Nikolai Pozdnjakov. Ametisse
ii. komisjone, mille põhifunktsioon on kontrollida täitevvõimu teostamist ja teha täitevvõimu organitega koostööd Euroopa Liidu poliitika (Euroopa Liidu asjade komisjon) või välispoliitika (väliskomisjon) ajamisel. b. Erikomisjonid, mis täidavad spetsiifilisi, seadusest tulenevaid, valdavalt kontrolliga seotud ülesandeid. i. julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon kontrollib kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkust; ii. korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon täidab korruptsioonivastasest seadusest, erakonnaseadusest ja valimisseadustest tulenevaid ülesandeid, näiteks kogub, hoiab ja avalikustab riigi kõrgemate ametiisikute – Vabariigi President, Riigikogu liikmed, Vabariigi Valitsuse liikmed jt – majanduslike
Osalesid nii era- kui ka riiklikud pangad. Erapnakurid olid need, kes tõeliselt rikkaks said. Nt pankurid Mihkel Pung, Scheel. Harju pank läks 1925 suure pauguga lõhki (Päts ja Laidoner olid osanikud, kuid pääsesid puhtalt). 1920 aastate alguses Eesti-Ve majsuhted arenesid tormiliselt, kuid peagi hakkasid tunda andma ka pol vahekorrad. VE toetas Eesti kommunistide põrandaalust riigikukutajalikku tegevust. Selle vastu asutati kaitsepolitsei. Kommunistide üle suured poliitilised kohtumõistmised. Enamasti mõisteti kinnivõetutele sunnitöökaristus (vanglakaristus), mõned lasti ka maha. Need protsessid aga hakkasid E-Ve suhteid rikkuma. 1922 arreteeriti ka Kingisepp ja lasti kohtuotsusel maha. Toimusid Moskvas ja Petrogradis meeleavaldused kandes eestivastaseid loosungeid. Pol suhete halvenemisega algas ka maj kraanide kinnikeeramine. Suurärimehed, kes Ve-ga asju ajasid, käivitasid 1922
Kohus on sõltumatu institutsioon, mille koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga reguleerib spetsiaalne kokkulepe. Kohtus on olnud arutusel sõjakuriteod endises Jugoslaavias, kohtu all oli endine Serbia president Slobodan Milosević, kes hiljuti suri. Praegu menetletakse või arutatakse kohtus mitmes Aafrika riigis (Liberia, Kongo Demokraatlik Vabariik, Uganda, Sudaani Darfuri provints jt) toimunud kuritegusid. Eestis uurib inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid ja genotsiidi kaitsepolitsei. Kohtu alla on seni antud ja süüdi mõistetud mõned nn mõrvar-agendid, kohtuistungeid on peetud ka küüditamistes osalenute üle. Menetlused enne Teist maailmasõda esimese Nõukogude okupatsiooni ajal toime pandud kuritegude ja Saksa okupatsiooni ajal toimunud kuritegude asjas ei ole erinevatel põhjustel kohtusse jõudnud. Rahvusvahelise sõjaõiguse juures tuleb nimetada ka 1970.–1990. a sõlmitud lepingud ja kokkulepped
Ülejäänud riigikohtu liikmed hääletab parlament ametisse juba Riigikohtu esimehe ettepanekul. Eesti vabariigis mõistab õigust kohus. Kohtualune ei pea oma süütust tõestama. Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides, mingi teine võim seda karmistada ei saa. Prokuratuur, advokaadid ja notarid Prokurörid nimetab 5 aastaks ametisse justiitsminister. Nende ülesandeks on riikliku süüdistuse esitamine kriminaalasjade arutamisel, samuti järelevalve politsei ja kaitsepolitsei tegevuse seaduslikkuse üle. Vandeadvokaadid tegelevad tsiviilprotsessis poolte esindamisega, kriminaalprotsessis kohtualuse kaitsmisega ning väljaspool kohtuasju üldise õigusabi andmisega. Notarid tõestavad allkirjade ehtsust, lepingute sõlmimist, testamentide ja muude dokumentide õigsust jmt. DEMOKRAATIA JA KODANIKUÜHISKOND Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, nagu me oleme ära teeninud (G. B. Shaw) Demokraatia ajalugu ja mõisted
päästeteenistused), aga ka majaomanikud, ettevõtete juhid, kohalikud omavalitsused. · Piirivalve - piirivalveamet, on sõjaväest ja politseist eraldiseisev, nendega seotud tolliamet. · Politsei - korravalve ja kuritegevuse vastane võitlus, mille eest vastutab politsei ning seda abistavad vabatahtlikud organisatsioonid (abipolitseinikud) · Kaitsepolitsei (kapo) - põhiseaduslik kord, territoriaalne terviklikkus, riigisaladused, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga, vastuluure. Eesti riigikaitse juhtimine Riigikaitse kõrgeim juht on EV president. Tema juures asub Riigikaitse Nõukogu. Valitsuses kujundab riigi kaitsepoliitikat eeskätt kaitseminister. Kaitseväe juhataja on riigi kõrgeim sõjaväelane, Kaitseväe ja Kaitseliidu otsene juht. Teda abistab kaitsejõudude peastaap
katastroofide korral. Eestis vastutavas vastavate abinõude elluviimise ja ohutusnõuete täitmise eest Päästeamet (ja sellele alluvad tuletõrje- ja päästeteenistused), aga ka majaomanikud, ettevõtete juhid, kohalikud omavalitsused. - piirivalve - piirivalveamet, on sõjaväest ja politseist eraldiseisev, nendega seotud tolliamet. - politsei - korravalve ja kuritegevuse vastane võitlus, mille eest vastutab politsei ning seda abistavad vabatahtlikud organisatsioonid (abipolitseinikud) - kaitsepolitsei (kapo) - põhiseaduslik kord, territoriaalne terviklikkus, riigisaladused, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga, vastuluure. Rahvas ja relvad - relva võib omada relvaloa alusel. Eraarmeede loomine on seadusega keelatud. Turvateenuste osutamine on riiklikku tegevusluba nõudev ala, mis allub politsei järelvalvele. 8.2. Eesti riigikaitse juhtimine Riigikaitse kõrgeim juht on EV president. Tema juures asub Riigikaitse Nõukogu. Presidendi ülesanded riigikaitsega seose - vt. PS ptk
Nimetatud süsteemi peamine eesmärk on kriminaalseaduse toimimise tagamine. Mõnikord kirjeldatakse seda fikseeritud juhtumite liikumisena läbi kriminaaljustiitssüsteemi erinevate lülide, mille käigus toimub juhtumite ja nendega seotud isikute selektsioon. Kuritegevuse kontrolli puhul on formaalse sotsiaalse kontrolli institutsioonid. Eesti kriminaal-justiitssüsteem skemaatiline ülevaade: I Kohtueelse uurimise asutused oma pädevuse piires on: - Politseiamet, Kaitsepolitsei ja politseiprefektuurid; - Kaitsepolitseiamet; - Vanglad ja (väljasaatmiskeskus?); - Piirivalveasutused; - Tolli- ja Maksuamet; - Kaitsejõudude Peastaap; Lisaks võivad kiirmenetlust kohaldada ja edasilükkamatuid uurimistoiminguid (sündmuskoha vaatlust, läbiotsimist, võetust, läbivaatust jne) ning uurija või prokuröri ülesandel teisi uurimistoiminguid teostada seadusega kindlaks määratud uurija õigustega ametnikud (nt
318. Nimetage liitkaristuste piirmäärad. Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus. 319. Millised on karistused väärteo eest? Rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või tegutsemise õiguse äravõtmine või arest. 320. Kes lahendavad väärteoasju? Kohtuvälised menetlejad, milleks on: Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Kaitsepolitsei, valla- või linnavalitsus, Veeteede Amet, Maksu- ja Tolliamet, Päästeamet, Keskkonnainspektsioon, Sise- ja Justiitsministeerium. 321. Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg? Väärteo üldine aegumise tähtaeg on 2 aastat. 322. Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus? Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitusega asutus, valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses
toimuvad kodukorra seaduses fikseeritud ajal. Erakorralistel istungitel peab kohal olema vähemalt pool komisjoni liikmetest, nende hulgas esimees või aseesimees. Erakorraline istung/koosolek tuleb kokku esimehe, aseesimehe või vähemalt poole komisjoni koosseisu nõusolekul. Eristatakse veel ajutisi komisjone ja erikomisjone, mis moodustatakse mingi konkreetse küsimusega tegelemiseks, näiteks moodustati komisjon nn. lindiskandaali uurimiseks. Taoliseks komisjoniks on praegu ka kaitsepolitsei tegevuse kontrollimise komisjon. Komisjonidel on seadusandliku algatuse õigus, v.a. õigus algatada põhiseaduse muutmist. Riigikogu teenindamiseks on moodustatud Riigikogu kantselei. Selle eesotsas on direktor, kes nimetatakse ametisse avaliku konkursi korras. § 4. Riigikogu istung, istungjärgud ja täiskogu töönädal Eristatakse korralisi ja erakorralisi istungjärke. Korralised istungjärgud tulevad s-s ettenähtud ajal kokku ilma erilise kokkukutsumiseta. Ainsaks
000 nime ning jäänud oli 130 000 nime. Dekreediõiguse kasutamine Riiigivanema piiramatu dekreediõigus.Riigivanema dekreediõigus edasilükkamata riikliku vajaduse korral. Seejuures Riigivanemale antud dekreediõiguses ei piirata Riigivanema õigust anda dekreete ka Riigikogu istungjärkude ajal. Tähendab, Riigivanemal 1933. a. Põhiseaduse järgi oli piiramata õigus anda dekreete riigikaitse alal igal ajal. Detsembri mässukava: 7. detsember kaitsepolitsei arreteerib Tallinnas vabadussõjalaste juhid, kes olevat lõpetanud mässuplaani väljatöötamist. Kava kohaselt pidanuks relvastatud vabadussõjalased 8. detsembril arreteerima "Estonias" Isamaaliidu kongressil Eesti tippjuhtkonna. 1936 6.-25. mai Sõjaringkonnakohtus toimub teine vabadussõjalaste protsess. Kohtu all on 154 inimest, kes olevat osalenud 8. detsembri mässuplaani koostamisel. Karistused on rängad -- peategelasele mõistetakse kuni 20 aastat sunnitööd
välisminister Tanner ja mitmed teised, kes kõik mõisteti süüdi. Ryti mõisteti 10 a-ks kinni, pääses 4- ga. Nõudmine ei laienenud kõigile juhtivatele poliitikutele. Mannerheim jäi presidendiks edasi, Paasikivi, kellest oli saanud peaminister, säilitas positsiooni jne. Ždanovi komisjonil olid kontaktid Soome kommunistidega, õhutati tegutsema Moskva vaimus, aidati kommunistide esiletõusule. VALPO, kaitsepolitsei, ajakirjandus läksid suures osas kommunistide kontrolli alla. Kõik oli suhteliselt tühine, Soomel õnnestus säilitada oma riiklik iseseisvus ja vältida rahvademokraatia mudelite pealesurumist. Balti riigid Balti piiride lähedusse jõudis Punaarmee 1944 veebruaris, pärast Leningradi ründamist. Algasid ka Narva lahingud jne, otsustavat edu esialgu saavutada ei õnnestunud. Punaarmee tähelepanu keskendus teistele piirkondadele
1.detsembril leidis aset ainult Tlnas. Tartu seltskond oli juba sügisel laiali saadetud, Pärnu, viljandi ja Narva eestedajad jäid ootama Tlna sündmusi. Tlnas eneses, kus oli loodetud kokku saada 750-800 meest, saadi tegelikutl kokku ca 350. needki ei olnud mitte kõik paadunud kommunistid. Korraldati jooming ja aeti nad riiki kukutama. Viimasel hetkel suutis osa riigipöördest kõrvale hoiduda. Allesjäänud meeste hulgas oli muuhulgas kaitsepolitsei ja sõjaväeluure töötajaid. Kõige kindlamini võisid kommunistid loota nende ca 40 mehe peale, kes olid vahetult mässu eelõhtul salaja tulnud üle eesti piiri nõuk ve-lt. Samuti võidi kindel olla veel ca 40 mehes, kes olid Tlnas leidnud teenistust mitmesugustes Nõuk asutustes. Dobrofloti ja Tsentrozajuzi organisatsioonide juures. Eesti töölised pääsesid nendele kohtadele ainult kommunistliku partei soovitsel. Ülejäänud seltskond oli üsna juhuslik
Kõikvõimalike õigustega oli asi suhteliselt kehvasti. 1905 revol tulemusena andis keiser kodanikuõigused- usu-, sõna-, mõtete-, kogunemisvabadus, kodukolde puutumatus jne, praktikas piirati kõiki kodanikuõigusi keisri ukaasidega mitmesugustel põhjustel. Ajakirjanduses kehtis tsensuur, üldrahvalikud kogunemised olid välistatud, Vm oli üsna politseiriigi iseloomuga. Teostati riiklikku jälitamist kõigi teisitimõtlejate suhtes, oli loodud Riiklik Salapolitsei e sandrarmeeria ja Kaitsepolitsei e ohranka. Algselt olid mõlemad loodud selleks, et võidelda pol terrorismiga, aga järk-järgult laiendasid ise oma mõjuvõimu, neist kujunes kõigi teisitimõtlejate ja režiimikriitikute vastane tegevusvahend. NL-aegse repressiivaparaadiga võrreldes oli nende tegevus pehme. Vm-le oli omane suunitlus impeeriumi unifitseerimisele, ühtlustamisele, venestamisele. Kõikidel riiklikel ametikohtadel eelistati vene rahvusesse kuuluvaid õigeusklikke vene riigi kodanikke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
