.....................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . ................................................................................................................................................................................ 10 Kaitsealad ................................................................................................................................................................................................................. 12 Rahvuspargid . .........................................................................................................................................................................
G. Vilbaste – botaanik, esimene riiklik LK inspektor. Th Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem. Looduskaitse Nõukogu esimees. E. Kumari - ENSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon juht. J. Eilart - Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), Juhendaja. Tähtsamad aastaarvud 1853 -Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Loodusuurijate Seltsi (LUS) loomine. 1872 – Esimese rahvuspargi loomine, Yellowstone’i rahvuspark. 1910 - Esimesed kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). 1935 - I looduskaitseseadus 1936 - Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, G. Vilbaste esimene riiklik looduskaitse inspektor. 1938 - II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused) 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari; Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette
üksikobjektide ja organismide elupaikade kaitseks,looduse tasakaalu säilitamiseks,loodusvarade säästlikuse kasutamise korraladamiseks Igaüheõigus-igalühel on õigus viibida looduses ja kultuurmaastikul,seda õigust ei reguleeri sedaus vaid peamikselt ainult inimkonna teadlikkusel ning eetika.ja moraalinormidel. Seadus määrab kindlaks nii kaitstavad loodusobjektid kui ka nenede kaitsmis viisid. Loodusobjektide hulka kuuluvad kaitsealad,kaitsealusedliigid ja üksikobjektid. Kaitsealad jagatakse rahvusparkideks,loodus- ja maastikukqaitsealadesk.Kõigi nende ülesandeks on sealse looduse kaitsmine,taastamine,uurimine ja tutvustamine.Rahvuspargide puhul lisandub maastike ja kultuuripärandi kaitse ning tasakaalustatud kekkonnakasutuse säilitamine. Kaitsetavad liigid on jagatud kolme kategooriasse: 1.Haruldased ja otseses hävinemisohus liigid.(ei tohi tappa ja korjata) 2.väheneva arvukusega ohutatud liik või liigid
piirkond, hõlmab 13,3 % Eesti territooriumist (Joonis 1). Rannajoone pikkuseks on 510 km. Madaliku keskosas asub katkendlik Lääne-Eesti klindi paekõvikuline ahelik (Arold, 2005) Lääne-Eesti madalikule on iseloomulik mitmekesine loodus: ranna- ja puisniidud (Puistu, Laelatu) niidud-kadastikud, nõmme- ja salumetsad ning ulatuslikud sood. Üsna laialt on levinud lood (loopealsed), millel paasaluspõhi ulatub maapinna lähedale, kus kasvab tihti ka kadastikke. Tähtsamad kaitsealad on Matsalu, Suursoo, Silma ja Avaste ning Natuura alad (Estonica, 2009) 1.2 Pinnavormid Üldiselt on Lääne-Eesti madalik suhteliselt tasane,
katusealune koos piknikukohaga: lauad - pingid, kuivkäimla, lõkkekoht, telkimisvõimalus. Piknikupaiga kõrvale on kaevatud tiik, kus saab jälgida põnevat vee- elu. 13 KOKKUVÕTE Mukri rabast polnud mõni aasta tagasi enamus inimesi kuulnudki. Nüüd on see aga üks romantilisemaid rabaradasid, mille keskel õitsevad vesiroosid. Väärtuslikku teavet ja silmailu pakub just õpilastele Mukri õpperada. Siin on kaitsealad ohustatud linnu- ja taimeliikidele. Siin on otsekui avatud looduslooraamat või vabaõhumuuseum. Mukri on tõeline looduse monument. 14 KASUTATUD ALLIKAD Raamat: Kuresoo R., Relve, H., Rohtmets, I. 2001. Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht. Tallinn. Varrak. Masing, V. 1997. Ürgsed sood kui loodusmälestised. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Artikkel ajakirjast: Kristian, R., Tihkan, K. 2011
säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitse põhimõtted: Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega. Kaitsele võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Seadus paneb paika kaitsvad loodusobjektid: 1. kaitsealad 2. hoiualad 3. kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid 4. püsielupaigad 5. kaitsvad looduse üksikobjektid 6. kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõukohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustakse loodust. Kaitsealad on: 1. rahvuspargid 2. looduskaitsealad 3. maastikukaitsealad. Seadus paneb paika · Kaitsealad · Kaitse korraldamise · Kaitse alla võtmise korra
Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsekord Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud) · võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut, teadlased saavad sell...
Mis on Ökoloogia? Ökoloogia on teadusharu, mis uurib ökosüsteeme ja nendes toimuvaid muutusi. Isereguleerimine-kui eraldada mingi ökosüsteem, siis allesjäävad reguleerivad end ise. 1)Üldökoloogia 2)Autökoloogia-kuidas on üks konkreetne liik ja kuida on tema nõuded keskkonnas 3)demökoloogia-populatsiooniökoloogia, dünaamika(liikumine) 4)sünökoloogia-vaatab liikide vahelisi suhteid mitme liigiliste kooselamise dünaamika 5)geoökoloogia-maastikuökoloogia geograafia ja bioloogia maastikusisesed ja vahelised probleemid 6)globaal ökoloogia-kogu biosföör ja seal toimuvad muutused Biosfäär-maaala kus leiame elu.: 40km /maakoor/20km Mida tähenab Ökoloogia? *mõiste ökoloogia kasutusel 1866.a *Esmakasutaja sakslane Ernst Henckel Ökoloogiline ja keskkonnakaitselise mõtlemise kujunemisest. 1) varajane looduskaitse 2) dateeritud looduskaitse 3) klassikaline looduskaitse 4) teadliklooduskaitse Varajane looduskaitse. *looduslike ...
Haanja kõrgustik Haanja kõrgustik on kuhjeline saarkõrgustik, kus asub ka Haanja vald. Haanja kõrgustiku pindala on 2500 km2.( kõrgustikust osa Lätis Aluskne kõrgustikuna). Haanja kõrgustiku geoloogiline ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja man...
pealeehitamine, mis hävitab taimkatte. Samuti ka suurte põldude rajamine ning ulatuslikud metsaraied. Väljasuremisäärel olevate taimede kaitseks on loodud kaitsealad, kus on riigi poolt sätestatud, et inimene ei tohi sealsesse loodusesse sekkuda, kuid paraku pole need alad väga suured. Loomastikku ohustavad tegurid on ülejahtimine ning eriliste liikide jahtimine vääriskauba eesmärgil. Kaitsemeetmeteks on samuti kaitsealad ja trahvid. Kahe eelneva ühine kaitsemeetod on Punane raamat, milles on kõik kaitstavad liigid sissekirjutaud, et nad suudaksid säilida ja edasi areneda. Toiduprobleemide mõju keskkonnale. Toidupuudusest võetakse arengumaades maha vihmametsi lootusega, et neist saavad viljakad põllud kultuuride arendamiseks ja kasvatamiseks kuid tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon – viljakas muld uhutakse ära, kuna vihmametsades sajab aastas üle 1500 mm sademeid
.............................. 16 ÜLDANDMED Tansaania pindala on 945090 km 2 , millest 59050 km2 moodustavad veekogud. Riigi rahvaarv - 36232074 (2001.a. juuli). Pealinnas, Dodomas, on elanikke 204000. Riigikeeled: inglise ja suahiili keel. Rahaühik: Tansaania silling. Tansaanias leiduvad loodusvarad: kivisüsi, looduslik gaas, teemandid, fosforiit, keedusool, grafiit, tina-, raua-, nikli- ja vasemaak. Kolmandikku Tansaania maa-alast hõlmavad rahvuspargid (tuntuim Senergeti) ja metsloomade kaitsealad. Loodus on loomaliikide poolest väga rikas. Seal elavad näiteks lõvid, gnuud, sebrad, elevandid,pühvlid, antiloobid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jõehobud, gasellid, leopardid, krokodillid. Tansaania kuulub maailma vaeseimate maade hulka. Ta on saanud Aafrika riikide seas kõige enam arenguabi. Majanduse põhiharu on põllumajandus. Majanduskasv on alles väike, et suurendada sissetulekuid ühe inimese kohta. Enamik tansaanlasi elab toimetuleku piiril. Riigi kogutoodang (RKT) on 523
Valga Põhikool EESTI RAHVUSPARGID Referaat Vlada Trussova 8.A klass Juhendaja: Tiivi Rüütel Valga 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Karula rahvuspark.......................................................................................................................5 Ajalugu....................................................................................................................................5 Loodus.....................................................................................................................................5 Ajalugu....................................................................................................................................6 Loodus...............................
vajab oma elutegevuseks suurt piirkonda ning mille kaitsmiseks tuleb seetõttu kaitse alla võtta ka suur hulk teisi, sama elupaika asustavaid liike. 30.Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses (õpik 255-256) 31.Vanimad looduskaitse all olevad alad Eestis Vilsandi rahvuspark; Järvselja metsakaitseala; Lahemaa rahvuspark 32.Eesti kaitsealade tüübid tänapäeval, nende tsoneering 1.Rahvuspargid - erilise teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega kaitsealad. 2.Looduskaitsealad - on loodud looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. 3.Maastikukaitsealad - loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. 4.Programmialad - seire-, uurimise- ja haridustöö korraldamiseks. 33.Kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava kaitsealade majandamisel Erinevalt kaitse-eeskirjast, on kaitsekorralduskavas lisaks kaitse eesmärkidele välja
lehetäi seened - mikroviirused 21. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel, koosta toiduvõrgustik. Jänesekapsas -> jänes > rebane > kotkas > mullabakter 22. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). NISU 1000 kg Närilised 100 kg Kullilised 10 kg 23. Kuidas jagatakse kaitstavad loodusobjektid? (4) * kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) * püsielupaigad * kaitstavad liigid ja kivimid * kaitstavad üksikobjektid 24. Looduskaitseseaduse eesmärk. 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;
kooslusega metsad ehk niinimetatud poollooduslikud metsad. Poollooduslike metsade osakaal on 85 %. Lisaks neile metsadele praktiseeritakse metsandust Euroopa puuistandustes. Puuistandused, mis asuvad peaasjalikult Lõuna-Euroopas, moodustavad ligikaudu 8 % Euroopa metsaalast. Metsandustegevusest välja jäävad looduslikud metsad ( 3 ), mis asuvad peamiselt Ida- Euroopas, Balti riikides ja Põhja-Euroopa riikides, hõlmavad ligikaudu 5 % metsaalast.(1) Looduslikud metsad ja metsade kaitsealad on olulisim metsaliik bioloogilise mitmekesisuse tagamisel. Looduslikud metsad on ka kliimamuutuste mõjude suhtes stabiilsed ökosüsteemid. Euroopa metsaalast on bioloogilise mitmekesisuse tarvis kaitse all umbes 8 % ja maastikukaitseks veel lisaks ligikaudu 10 %, mis teeb kokku 18 % (34 miljonit hektarit). Seaduste või muude eeskirjade alusel kaitstud alade hulk on viimastel aastatel kasvanud. Kõige haruldasemad ja väärtuslikumad ning kaitseväärilised metsapiirkonnad on Euroopas
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
lahenduste rakendamise võimalusi loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused: o objekti: ohustatus haruldus tüüpilisus teaduslik või ajaloolis-kultuuriline väärtus või esteetiline väärtus rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID: kaitstavad loodusobjektid: o kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) o hoiualad o kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid o püsielupaigad o kaitstavad looduse üksikobjektid o KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid kaitsealade jaotus: o rahvuspark – kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks,
Looduskaitse eesmärk on: Looduse mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikidele soodsa seisundi tagamine. Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitset reguleerib looduskaitseseadus. Kaitstavad loodusobjektid on looduskaitseseaduse järgi: kaitsealad, mis omakorda jagunevad kaitsetüübi (kaitse eesmärgi ja majanduspiirangute ranguse) järgi järgmiselt: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (sh ka looduspark), Kaitseala piiranguvööndi rezhiimiga on ka pargid. hoiualad püsielupaigad kaitstavad looduse üksikobjektid kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid
LK põhimõtted looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad LK objektid 1. Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Jagunevad: 1)rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi, tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks
vajadusest. Kasvanud on liha tarbimine. Aastatel 1998-2002 toimus toiduainetööstuses suurem kontsentreerumine. Hõivatute arv on aga toiduainetööstuses pidevalt vähenenud. Kalasektoris on toimunud töötajate arvu vähenemine toimunud kõige märgatavamalt. Tegevuse keskmes on toote- ja turuarendus, rohkem kui veerand toiduainetööstuse toodangust läheb ekspordiks. Piimatoodete ekspordikäibest moodusta suurema osa EL-i liikmesriikidesse. Metsad ja põllumajanduslikud kõlvikud, kaitsealad ning veekogud hõlmavad üle 95% Eesti territooriumist. Neid ökosüsteeme majandavad vastavad tegevusalad (põllumajandus, metsamajandus, kala- ja veemajandus). Paralleelselt konkreetse toodangu andmisega kaasneb elutagavate funktsioonide (public goods) täitmine.Eestil oli enne Teist maailmasõda arenenud põllumajandus, mis võimaldas elanikkonna varustamise kohalike toiduainetega ja eksportida konkurentsivõimelist toodangut (eelkõige peekon ja või) paljudesse arenenud riikidesse
eripärane loodus- ja kultuurimaastik, aga ka majutust pakkuvad ettevõtted, aktiivse puhkuse võimalused, elamustooted ja palju muud. Kernu vallal on sise-ja välisturistidele palju pakkuda, sest puhke- ja turismimajanduse ressursside rohkus annab turistidele suure valiku huvitegevusi. Vallal on rohkelt loodusressursse, mis on meeldivaks ajaviitevõimaluseks ja vaatamisväärsuseks külastajatele. Kernu vallas asuvad järgmised kaitsealad: Ruila looduskaitseala, Kernu mõisa park, Haiba mõisa park ja Laitse park. Valla kagunurka ulatub osaliselt Kernu valla 1 territooriumile. Üksikobjektidest on kaitse alla võetud Kääbaste mäel asuv Ukukivi ja Kernu kadakas. Kuulsaks piirkonna loodusressurssideks on ka Mõnuste dolomiidikarjäär. (Vaatamisväärsused 2012) Lisaks kaunitele looduslikele vaatamisväärsustele on Kernul pakkuda huvitavaid
o Looduskaitseseadus (uuendatud 2004) o Keskkonnaseire seadus o Keskkonnajärelvalve seadus o Keskkonnatasude seadus - Looduskaitse o Kuni II ms (klassikaline): looduse säästmine loodusmälestised haruldased liigid maastikukaitse o Pärast II ms lisaks keskkonnakaitse (vesi, õhk, pinnas) - Kaitsealad o rahvuspark o looduskaitseala o maastikukaitseala ehk looduspark - Eesti NATURA 2000 o EL programm elukeskkonna kaitseks o haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse - Keskkonnakaitsetehnoloogia lähenemisviisid o heitmete lahjendamine o heitmete puhastamine o saastumise vältimine või minimiseerimine o tehnoloogia täiustamine
Saarepeedi Kool Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö Töö koostas: Gunnar Hunt 9. kl Juhendaja: Elina Kiilaspä Saarepeedi 2013 2 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................................5 1. Maakondade asend, suurus ja selle naabrid ..............................................................6 1.1.Saaremaa asend, suurus ja naabrid............................................................................................ 6 Saaremaa pindala on 2673km² ja on Eesti suurim saar. Asub Läänemere idaosas, Liivi lahes ning rannajoone pikkuseks on 13 km. Saaremaa on Läänem...
Mõisted Looduskaitse - inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle tagajärgede likvideerimine, looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Ökoloogiline jalajälg - Ökoloogiline jalajälg mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil, võrreldes seda...
TIIGER Tiigrid on tõenäoliselt pilkupüüdvaimad suured kiskjalised. Samas on nad maailma üheks ohustatumaks liigiks. Eelmise sajandi algul liikus umbes 100 000 tiigrit Kesk- ja Lõuna-Aasia metsades, praeguseks on neid järele jäänud 5000 kuni 7000. Kaheksast alamliigist on säilinud viis, kolm on kadunud igaveseks. Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug- Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobiv...
· 1.3 Järved 3 · 1.4 Saared 4 · 1.5 Taimestik 4 · 1.6 Loomastik 4 · 1.7 Maastikud 5 o 1.7.1 Metsad 4 o 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4 o 1.7.3 Sood 5 · 1.8 Kaitsealad 5 2 Rahvastik 6 · 2.1 Demograafilised näitajad 6 · 2.2 Asustus 6 3 Riik 7 · 3.1 Põhiseadus 7 · 3.2 Riigikord 8 · 3.3 Presidendid 8 · 3.4 Peaministrid · 3
vähene kohanemisvõime, mis omakorda suurendab nende väljasuremisohtu. Millega tegeleb looduskaitse? Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Selle tulemuslikkus sõltub iga riigi seadustest, elanikkonna teadlikkusest ning kohalikest kultuurilistest ja religioossetest iseärasustest. Et tagada haruldaste ja hävimisohus liikidele soodsad elutingimused, võetakse arvele ja kaitstakse nende pesapaiku ja kasvukohti, vajadusel luuakse aga kaitsealad, kus inimtegevus on seadustega reguleeritud. Piiratakse taimede ja loomade sisse- ja väljavedu. Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, muis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Inimest loodusega siduvaid õigusi ja kohustusi nim igaüheõiguseks. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon eesmärgiks bioloogilise mitmekesisuse
Madeirat. Kogu saarestik avastati aga enne 13. sajandi keskpaika, sest me leiame Madeira 1351. aastast pärinev Itaalia kaartilt. 1418. aastal nägi Porto Santot tormiga kursist kõrvalekaldunud Portugali meresõitja Goncalves Zarco. Kui Zarco 1420. aastal Madeirale jõudis, ei olnud saarel inimesi ega ka maismaaimetajaid ning Zarco rahastaja Henri Meresõitja alustas kohe saarte koloniseerimisega 3. Madeira looduse omapära? Taimkatte iseärasused? Tähtsamad kaitsealad? Mida kaitstakse? (näiteks Laurissilva mets) Madeira on vulkaaniline ja mägine saar, erilisi liivarandu siin ei leidu, enamus on siiski kivised. Pealinnast Funchalist lääne pool Cabo Giraos asub maailmas kõrguselt teisel kohal olev kalju. Sisemaal Pico Ruivo on saare kõrgeim tipp (1868m). Saare lopsakas loodus, eukalüpti ja loorberipuumetsad, aastaringselt õites troopilised aiad ja pargid. Mäekülgedel paikevad matkarajad on ümbritsetud kaunist maastikust ja lopsakast taimestikust
kr, rannaniidul karjatamise eest 1000 kr/ha, loopealsel 470 kr/ha ja puiskarjmaal 500 kr/ha. Karjatamistoetus peaks kompenseerima loomapidajale saamata jäänud tulu: kultuurkarjamaal peetavad loomad annaksid suuremat liha- või piimatoodangut. Mida annaks veel teha? Raskemaid ühekordseid töid on lihtsam korraldada talgutena. Pärandkoosluste kaitse ühing ja Eestimaa looduse fond, aga ka ornitoloogiaühing jt. mittetulundusühingud ja kaitsealad on viimasel kümnel aastal korraldanud rohkesti talguid eeskätt puisniitude ja rannaniitude hooldamiseks. Võsa ja puude raiumine, eriti aga okste kokkukandmine ja põletamine nõuavad palju tööjõudu; õnneks pole seni talgulistest puudu olnud. Pärandkoosluste majandamiseks on saadud toetust Euroopa Liidu fondidest. Näiteks meie ühe suurema ja esinduslikuma, Häädemeeste rannaniidu taastamist ja hooldamist toetab Life-Nature fond.
rannikualaks, mis muutub aeglasemini. 3.Põllumajandusmaastike seire - eesmärgiks on regulaarse ülevaate saamine erineva intensiivsusega põllumajandusmaastike struktuuri teisenemisest ning erinevate kõlvikute ökoloogilisest seisundist. 24 seireala. Seega: seiratakse neid maastikke, mis on lähiminevikus, praegu ja lähitulevikus kõige kiiremini muutuvad. 8. Maastikuhoolduse eesmärk. Maastikukaitse eesmärk. Erinevad kaitsealad. Maastikuhooldus laiemas tähenduses on kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärgiks on kujundada kultuurmaastik, mis on: • suure tootlikkusega • stabiilsusega • suure esteetilise väärtusega • mitmekesine Ühtlasi on vajalik vältida intensiivsest maakasutusest tulenevaid soovimatuid kaasnähtusi (reostus jm.). Maastikuhooldus seisneb: 1. maastike muutuste planeerimises 2. maastike muutuste reguleerimises Vajalik rakendada looduskaitse ja keskkonnakaitse abinõusid.
2. Riigimetsa Majandamise Keskus 1) RMK metsanduslike ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine ning puidu müük. RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas. 2) Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette laagri- ning lõkkeplatse. Puhkevõimaluste loomise kõrval jagab RMK ka loodusharidust. 3) RMK taimla- ja seemnemajanduse valdkond kasvatab puuistikuid ning hoolitseb selle eest, et Eestil oleks olemas piisav metsaseemnete varu.
·maastiku üksuste piirjooned (sirged, sopilised jne.) suure osa ülejäänud Euroopas peaaegu juba kadunud maastikutüüpide säilimisest (nt sood, poollooduslikud kooslustega alad) 25. Maastikuseire Eestis. Seire liigid, eesmärgid. Seire peamised tulemused. 26. Maastikuhoolduse eesmärk. Maastikukaitse eesmärk. Erinevad kaitsealad. Maastikuhooldus laiemas tähenduses on kompleksne loodus kaitsevaldkond, mille eesmärgiks on kujundada kultuurmaastik, Maastikuhooldus seisneb: 1. maastike muutuste planeerimises 2. maastike muutuste reguleerimine · Rahvuspark 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Matsalu Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. · Looduskaitseala (138) tuntumad on Viidumäe, Nigula ja Endla
käesoleva paragrahvi lõikele 2. (2) Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Millised on kaitstavad objektid Eesti riigis? Kaitstavad loodusobjektid on: 1) Kaitsealad 2) Hoiualad 3) Kaitsealused liigid ja kivistised 4) Püsielupaigad 5) Kaitstavad looduse üksikobjektid 6) Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Kaitsealade tüübid ja kaitsevööndid – kes pole varem õppinud. Kaitsealade tüübid: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark) Kaitsevööndid: loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
I Ökoloogiline taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk Ökoloogiline taastamine - loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline). Ökosüsteemi teenused 1.Varustavad teenused • toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained) • värske vee olemasolu • mineraalained • erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid • bio-ja hüdroenergia 2. Reguleerivad teenused • süsinikuringe ja kliima regulatsioon • jääkainete biolagundamine • vee ja õhu looduslik isepuhastumine • taimede tolmlemine • kahjurite ja haiguste kontroll 3. Elu toetavad teenused • toitainete levitamine ja ringlus • seemnete levitamine • fotosüntees ehk primaarproduktsio...
ilmselt kõrvaklappe, mis ei ole võrreldavad lindude poolt tekitavad heliga ja selle mõjust meie tervisele). 2. Analüüsi, kuidas muutus looduskaitsmine teadlikuks Algul ei olnud tegevus avalik, tehti vaid ükskuid samme, mis kuhugi pealtnäha ei viinud enne kui Saksamaa, Euroope ja Põhja-Ameerika selleks kindlaid samme ette ei võtnud.Kõigepealt loodi Euroopas esimesed organisatsioonid, mis määrasid ära kaitsealad (esialgu jahiloomade tarvis Ahvenamaal ntks). Sellega piirati talupoegade õigusi jahile. Saksamaal loodi loomakaitseseltsid loomade humaanseks kohtlemiseks aga võeti ka kaitse alla üks kalju. Esimene looduskaitseline seadus töötati välja 1888 - Saksa linnukaitseseadus. Kuna Saksamaal oli näha probleemi, et metsasid on liiga vähe, siis loodi esimesed metsakaitseorganisatsioonid ning loodi esimene rahvuspark (Kaljumägedesse) maalikuntsniku George Catlini ettepanekul. 3
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus ...
Peale Torremolinose harta (Euroopa Regionaalse/Ruumilise Plan Harta 1983) ei ole eriti rahvah õigusakte (riigi pädevus). Meil Eestis planseadus, ehitusseadus, KMH seadus. Liigid: 1) üleriigiline plan (riigi territ ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine) 2) maakonnaplan (maakonna territ arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastr objektide asukoha määramine, mh riigikaitse, puhkealad, kaitsealad, arvestades säästvat arengut) 3) üldplaneering (valla või linna territ arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus ja ehitustingimuste seadmiseks, mh rand & kallas, miljööväärtus, väärt põllumaadmaastikud) 4)
kõrgused luited. Nende taga laiub osaliselt liivane ja soostunud ning kohati merepinast madalam kanalite ja poldritega tasandik. Kesk-Belgia viljakate, lössil tekkinud muldadega künklik madalik asub 80-180 m üle merepinna. * Valdav on kultuurmaistu. Mets, mis on suurem osa istutatud, katab umbes viiendiku maa pindalast. Kasvab peamiselt Ardennides. * Tiheda asustuse tõttu leidub loodusmaastikku vähe. Seda püütakse säilitada looduskaitsealadel. Suurimad riiklikud kaitsealad on Westhoek (rannikul,340ha;luitemaastik, rikkalik linnustik) ja Hautes Fagnes ehk Hobes Venn (Ardennides, 3894ha; nõmmed ja rabad. Rannajoon 66.5km. Maa piirid: kokku: 1,385 km piiri riigid: Prantsusmaa 620 km, Saksamaa 167 km, Luksemburg 148 km, Holland 450 km. 7 Belgia majandus(eksport,import) Kaubavahetus (kasutatud Belgia Väliskaubandusameti andmeid) Eestiga on
Maakonnas on ametlikult 58 järve ning 20 veehoidlat ja paisjärve. Umbes 32% maakonna pindalast katab mets, kolmandik on põllumaa, ligi veerandi moodustavad sood. Metsi on rohkem maakonna kirde-, kagu- ja edelaosas. Järvseljal kasvavad Eesti kõige kõrgemad puud. Puuliikidest on kõige levinum kask (44% puistute pindalast), järgnevad mänd (24%) ja kuusk (21%). Vaatamata intensiivsele inimtegevusele on Tartumaal säilinud palju puutumatut loodust. Kaitsealad võtavad enda alla üle kümnendiku maakonna territooriumist. 1.4 Infrastruktuur Olenevalt jäätmete kogusest ja iseloomust ja lõppkäitlus kohast, kasutatakse jäätmete veoks nii raudtee- kui autotransporti. Lausaliselt tekkivate jäätmete põhiliseks veoks on auto. Omaette küsimuseks on jäätmeveo korraldamine asulates, kus tänavatevõrk, hoonestus ja liikluspiirangud esitavad jäätmeteveoks spetsiifilisi tingimusi.
Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel pärast rasket tööd taastada ning "uuena" (ingl.k. renewed) tööle tagasi pöörduda. Eelneva teooria kriitika · Kaasaeg...
kõrgused luited. Nende taga laiub osaliselt liivane ja soostunud ning kohati merepinast madalam kanalite ja poldritega tasandik. Kesk-Belgia viljakate, lössil tekkinud muldadega künklik madalik asub 80-180 m üle merepinna. * Valdav on kultuurmaistu. Mets, mis on suurem osa istutatud, katab umbes viiendiku maa pindalast. Kasvab peamiselt Ardennides. * Tiheda asustuse tõttu leidub loodusmaastikku vähe. Seda püütakse säilitada looduskaitsealadel. Suurimad riiklikud kaitsealad on Westhoek (rannikul,340ha;luitemaastik, rikkalik linnustik) ja Hautes Fagnes ehk Hobes Venn (Ardennides, 3894ha; nõmmed ja rabad. Rannajoon 66.5km. Maa piirid: kokku: 1,385 km piiri riigid: Prantsusmaa 620 km, Saksamaa 167 km, Luksemburg 148 km, Holland 450 km. 7 Belgia majandus(eksport,import) Kaubavahetus (kasutatud Belgia Väliskaubandusameti andmeid) Eestiga on
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi madalik Juhendaja: teadur Are Kaasik Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti üks tasasemaid piirkondi jääb kagu-Eestisse. Peipsi järve lõunapoolne osa külgneb madalikuga, mis on nime saanud just järve enda järgi. Järve järgi nimetatud madal ala on Peipsi madalik. Alates sellest ajast, kui esimesed inimesed selle kaldad asustasid, on põhiliseks toiduhankimisviisiks kalastus, kuna sealsed mullad on veel noored, et mitte eriti viljakad. Peipsi madalikust on suur osa soine, kuid populaarne rändlindude seas. See raskesti ligipääsetav koht on inimese poolt peaaegu puutumatuna säilinud. Tänu mitmetele kaitsealadele pakub ta varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura 2000 nimekirjas ning rahvusvaheliselt tuntud. ...
Keskkonnatervis(õhu- ja veekaitse, keskkonnamürgid, toidulisandid; virgestus) Loodusvarade säästlik kasutamine (taastumisvõimega loodusvarad, väga aeglase taastumisvõimega loodusvarad, taastumatud loodusvarad) . 4. Mida peaks silmas pidama iga Eesti elanik seoses Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga? 1. punases raamatus olevate liikide mitte ohustamine 2. loodusvarasid tuleb säästlikult kasutada 5. Selgitage Eesti looduskaitse korraldust. 1. kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) 2. kaitsealused liigid 3. Üksikobjektid 6. Mis on Natura 2000 ja milleks vajalik? Natura 2000 on õleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. Vajalik on Natura 2000 selleks, et säiliksid väärtuslikud ja ohustatud looma- ja linnuliigid ning nende elu- ja kasvukohad. 7. Millised tegevused on keelatud, kui lähete sõbraga jalutama Lahemaa rahvusparki? 1. prahi maha loopimine 2
3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitse põhimõtted: Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega. Kaitsele võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Seadus paneb paika kaitsvad loodusobjektid: 1. kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 2. hoiualad 3. kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid 4. püsielupaigad 5. kaitsvad looduse üksikobjektid 6. kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõukohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustakse loodust. Seadus paneb paika Kaitse alla võtmise korra Kaitse korraldamist Kaitsealad Eesti rahvuspargid:
3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitse põhimõtted: Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega. Kaitsele võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Seadus paneb paika kaitsvad loodusobjektid: 1. kaitsealad 2. hoiualad 3. kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid 4. püsielupaigad 5. kaitsvad looduse üksikobjektid 6. kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõukohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustakse loodust. Kaitsealad on: · rahvuspargid · looduskaitsealad · maastikukaitsealad. Seadus paneb paika · Kaitse alla võtmise korra · Kaitse korraldamist
1. Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes? Laiemalt:reisimine, rändamine, matkamine. Kitsamalt:majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus 2. Defineerige mõisteid - maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus. 1 Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. 2 Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu 3 Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi 4 Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades selleks erinevaid aktiivseid tegevusi 3. Säästva turismi ja ökoturismi põhimõtted Ökoturism on vastutustundlik reisimine,selle all mõeldakse otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid. Säästva turism...
Hävimine ja looduskaitse Peamine hävitaja on tänepäeval inimene. Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks. Bioloogilise mitmekesisuse konvertsioon. Loodusobjektide hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid. Natura 2000. Säästev areng ja keskkonnapoliitika Agenda 21 on ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõihi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Läänemere Agenda. Eesti nüüdisaja keskkonnapoliitika tugineb riiklikele seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskkonnateadlikkusele. Säästva arengu seadus. Eesti keskonnastrateegia 2010. Arhusi konvertsioon.
x Gümnaasium 12. b klass x OÜ VAARIKU TURISMITALU Äriplaan Juhendaja: x x 2008 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................................3 1. Kokkuvõte.............................................................................................................................................5 1.1. Ettevõtte põhiandmed.....................................................................................................................5 1.2. Ettevõtte taustaandmed..................................................................................................................5 1.3. Äriidee............................................................................................................................................5 2. T...
● Kohalikule kogukonnale olulised maastikud Maastiku väärtused ● Ajaloolis-kultuuriline väärtus (kultuuripärand) ● Looduslik (elurikkus, kooslused, liigi) ● Esteetiline, ilu ● Maastikuteenused (ökosüsteemsed väärtused) jne Maastikuhoiu tegevused tänases Eestis ● Põllumajandusmaastik – põllumajanduskeskkonnaprogramm, maastikuelemendid ● Väärtuslikud maastikud – maastikuhoolduskava ● Kaitsealad – keskkonnakorralduskava (maastikulised aspektid) ● Mõisapargid (rekonstrueerimiskava, hoolduskava) ● Puhkealad ja nende kujundamine ● Karjääride rekultiveerimine ● Planeeringud ● Ruumilised keskkonnameetmed jne Maastikuhoolduse eesmärgid ● Väärtuste säilitamine ja taastamine ● Probleemide leevendamine ja kaotamine ● Uute väärtuste loomine (ökosüsteemsete teenuste parandamine) ● Väärtuslik elukeskkond jne
säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitse põhimõtted: Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega. Kaitsele võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Seadus paneb paika kaitsvad loodusobjektid: 1. kaitsealad 2. hoiualad 3. kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid 4. püsielupaigad 5. kaitsvad looduse üksikobjektid 6. kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõukohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustakse loodust. Kaitsealad on: 1. rahvuspargid 2. looduskaitsealad 3. maastikukaitsealad. Seadus paneb paika · Kaitse alla võtmise korra · Kaitse korraldamist · Kaitsealad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
