Kristiina Ehin 1977 Ehin on sündinud 1977.aastal Raplas. Ta on kirjanike Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Ehin on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja on keskendunud eesti rahvaluulele. Ta on tagasihoidlik luuletaja, kes ei armasta rääkida oma eraelust , samas on meelsasti nõus kõnelema oma luulest. Ta on olnud Mohni looduskaitseala valvur, millest on ta kirjutanud ka oma kogus ,,Kaitseala" . Ehin kuulub praeguste eesti naisluuletajate silmapaistvamate esindajate hulka . Tema luules on tunda urbanismivastasust ja looduslembelist maailmavaadet . Tema luules on väga habrast loodustunnetust. Ta peab oma lemmikmaadeks soome-ugri maid (soomeugrilikkust esineb ka tema luules). Ehini luule põimib rahvapärimuse ja soome-ugri mütoloogia kaasaegse elutunnetusega ühte ning loob erakordselt jõulisi kujundeid . Ehin on ka kirjandusrühmituse ,,Erakkond" liige. Luulekogud: ,,Kevad Astrahanis" (2000) ,,Simunapäev"(2003) ,,Luigeluulinn" (20...
Siinset soostikku on kõige kauem ja kõige põhjalikumalt uuritud. Endla on omamoodi mudeliks kõigi ülejäänud rabade mõistmisel. Viktor Masingu sõnul pole raba ei vähemat ega rohkemat kui suur elus keha, mis elab oma seaduspärasuste järgi. Eesti giid. Endla Looduskaitseala [http://www.eestigiid.ee/?SCat=48&CatID=0&ItemID=1490]05.10.10 3 Asukoht Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald) ning Lääne-Virumaa(Rakke vald). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit. Wikipedia. Endla Looduskaitseala [http://et.wikipedia.org/wiki/Endla_looduskaitseala]16.09.10 Kaitseala valitsejad on Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon, osaliselt ka Keskkonnameti Harju-Järva-Rapla regioon ja Viru regioon. 4 Endla Looduskaitseala rabad
Kristiina Ehin Frank Rajangu Markus Boikov 9.a Isiklikust elust Sündis 18. juulil 1977 aastal Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar Abiellus 13. septembril 2010. aastal muusiku Silver Sepaga Õpingud Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerus rahvaluulele Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Veel natuke tema elust Töötas Vodja kooli õpetajana Kuulus kirjandusrühmitusse Erakkond Laulis ansamblis Sinimaniseele Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Kevad Simunapäev Luigeluulinn ...
LÜHI-REFERAAT Inimtegevuse mõju loodusele Kaitsealad ja kaitstavad objektid Eesnimi Perekonnanimi 2010 Looduskaitsealad on alad, mille abil kaitstakse ökoloogilist tasakaalu ja ka haruldlaste loomaliikide ja taimeliikide kaitseks. Kaitse alasid kasutatakse ka katsete tegemiseks. Kaitsealadesse kuuluvad kõik rahvuspargid, maastikukaitsealad, looduskaitsealad ja programmialad. Praegu on Eestis üle 300 kaitseala, kus kaitstakse metsi, soid, rohumaid, ja teisi meie jaoks olulisi kooslusi, liikide kasvukohti ja elupaiku. Eestis leidub ligikaudu 60 Loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 50 looma- ja taimeliiki, kelle kaitseks on vaja moodustada loodushoiualad ning sadakond Linnudirektiivi alusel kaitset vajavat linnuliiki, mille kaitseks on vaja luua linnuhoiualad. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada
Jõepere Kaitstava objekti kaitse eesmärk ja ajalugu (miks võeti kaitse alla, millal, mis eesmärgiga?), KEK (millal kinnitati, kui on, (VV määrus ja RT viide), tsoneering, pindala) Jõepere veskiallikate (Kalevipoja allikate) kaitseala asub Lääne-Virumaal, Kadrina vallas Jõepere pargist lõuna pool, Loobu jõe orus. Kaitseala on loodud 1978. a. allikate kaitseks. Allikad, millest saab alguse Loobu jõgi paiknevad jõe orus eutrofeerunud paisjärve põhjas ning kaldal. Kevadeti on allikad veerikkad kuid suvel ja talvel veevaesed. Kaitseala pindala on 2,9 ha. VV määrus:Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Antud määrusega määratakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, selle
C. R. JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL REFERAAT ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA Koostaja: Kaili Olgo Juhendaja: Aili Tähepõld Torma 2008 Asukoht:Jõgevamaa Pindala:260 km2 Asutamine:1994, ELF-i eesvõttel Alam-Pedja looduskaitseala keskmes voolab kaunis Pedja jõgi.Kaitseala piirides ühineb Pedja Põltsamaa jõega, ühise Pede jõena suubuvad nad Emajõkke. Need on kaitseala tähtsamad veesooned. Pedja jõe alamjooksu järgi sai 1994. a loodud kaitseala ka nime Alam-Pedja. Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi
Kaitsealade jagunemine ja nende kaitsekorrad Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks:rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala(looduspark), programmiala RAHVUSPARK Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872
NIGULA LOODUSKAITSEALA Asukoht Kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas. Nigula looduskaitseala asub Pärnu madalikul. Nigula looduskaitseala Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääneeesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Geograafilised objektid Nigula LK alal voolab Pärnu jõgi, Reiu jõgi, Audru jõgi, Raudna jõgi, Halliste jõgi ja Sauga jõgi. Suurematest linnadest Pärnu, Sindi, KilingiNõmme ja Viljandi. LK ala asub Pärnu madalikul, Sakala
Koostasid:Teele Kants Liisi Tamela Asustati 1994 a. Veebruaris 1995 a. sõlmiti leping Keskkonnaministeeriumiga 1997 a. alates rahvusvahelise tähtsusega märgala 2006 a. moodustati Riiklik Looduskaitsekeskus 11 juuni 2007 a. Kirna õppekeskuse pidulik avamine AlamPedja metsad katavad üle poole kaitseala pindalast .(kask,harilik mänd ja sanglepp). Siinsetes metsades on seni leitud 28 põlismetsa tunnusliiki. Leidub haruldasi samblaliike ning on rikkalik putukafauna. AlamPedja metsades leiavad pesapaiga haruldased kotkad ning rähnid. sood katavad umbes kolm neljandikku Kõige suurema pinna hõlmavad rabad (ulatuslikumad: Põltsamaa ja Laeva raba) seejärel siirdesood ning madalsood Rabasaari ja laukaid
lokaalne. Freoonid kuhjuvad stratosfääri kahjustades osoonikihti ja kujutades suurt ohtu globaalsele keskkonnaseisundile. Läänemere keskkonnaseisund Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainetesisalduse tõus e. Eutrofeerumine Eutrofeerumist põhjustavad fosfori ja lämmastiku sissekanne jõgedega ja merre suunatavad heitveed. Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavait aineid. Keskkonnaseisund järvedes Kaitsealad Eestis on üle 390 kaitseala, mis moodustavad umbes 10% riigi territooriumist. Kaitseala on looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav või inimtegevusest puutumatuna hoitav kaitse alla võetud ala. Kaitseala jaguneb vöönditeks, mida arvestatakse kaitseala planeerimisel. Rahvuspark Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi ja Matsalu Rahvuspark
Kristiina Ehin "Viimane Monogaamlane" Ettekanne Margaret Muilas 10.D klass nov 2011 Kristiina Ehin Eesti luuletaja ja proosakirjanik Sündinud 18. juulil 1977 Raplas Temalt ilmunud luulekogud: "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" "Simunapäev" "Luigeluulinn" "Kaitseala" "Emapuhkus" "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" Kristiina Ehini kohta on öeldud, et ta on parim kaasaegne luuletaja. Preemiad: 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest. 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest. 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära". "Viimane Monogaamlane" Ilmus 2011.aastal Illustreerinud on raamatu Kristiina Ehin ise, oma jo...
1. Milline oluline loodus-või keskkonnakaitseline sündmus leidis aset aastal... 1910 Esimene kaitseala Eestis. Vaika linnukaitseala 1935 Esimene looduskaitseseadus 1971 Lahemaa Rahvuspargi asutamine 1989 Keskkonnaministeeriumi loomine 1992 ÜRO keskkonnaarengu konverent Rio de Janeiro's 2004 Natura alade kinnitamine Eestis 2. Tõene/väär Karula kaitseala on LKS alusel liigitatud looduskaitsealaks vale. Karula on rahvuspargiks liigitatud Kaitsealuseid kategooriaid on 6 vale. On olemas 3 kategooriat. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega maastikukaitseala vöönd. vale. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega looduskaitseala vöönd. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi projektiga. vale. viiakse läbi planeerimisdokumendiga (Keskkonna mõju hindamine viiakse läbi projektiga) 3
veereziimi, looduslike ja poollooduslike koosluste ning ohustatud liikide elupaikade säilitamine. Kiili vald plaanib moodustada Kurevere maastikukaitseala ning vastav otsus võetakse ilmselt vastu sel aastal. Kuigi sinna lubjakivikarjääri ei planeerita, on vallavanem Tarmo Vaigu sõnul tegemist mõjualaga. Saku valda on algatatud Tagadi maastikukaitseala loomine, sinna piirkonda on planeeritud viis karjääri. Valla keskkonnaspetsialisti Maigi Meri sõnul on kaitseala eesmärk kaitsta rohevõrgustikku ja karstipiirkonda kui tervikut ning kaitsealuseid taimeliike. Keskkonnamõjude hinnang on tehtud Nõmmküla karjääri kohta. Kõige halvemini kaitseala loomisega on läinud Kose vallal, mis moodustas Nabalas 2007. aastal Rahkvälja maastikukaitseala. Paekivitoodete Tehase OÜ aga pöördus kohtusse ning maastikukaitseala loomine tühistati. Praegu tegeletakse Nabala maastikukaitseala moodustamise ettepaneku menetlemisega
14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse,
14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse,
loodusreservaadiks. See sündmus pani alguse Eesti kaitsealade ajaloole. 70-ndatel aastatel võeti omaks rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted looduse kaitse ja korralduse alal. Samuti koostati rahvuslik Punane Raamat. Rajati esimene rahvuspark - Lahemaa rahvuspark. 1993. a asutati Soomaa ja Karula rahvuspargid ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. 1994. a asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala - Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Samuti võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus. 2004. a sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks ja 10. mail võeti vastu uus looduskaitseseadus. Samal aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber rahvuspargiks. 2018 aastal muudeti looduskaitseseadust ja asutati Eesti kuues - Alutaguse rahvuspark. Eesti kaitsealade süsteem areneb pidevalt, seetõttu muutuvad väga kiiresti ka selle kohta käivad andmed
Põhja - Kõrvemaa maastikukaitseala pindala on 12 961 ha. Maastikukaitsealal on üle 30 järve, neist Metstoa Umerikjärv (sügavus 14 m) on Põhja - Eesti sügavaim. 40 % kaitsealast hõlmab mets, 50% hõlmavad sood ja rabad. Paukjärve oosile ja Venemäele on püstitatud vaatetornid. Põhja - Kõrvemaa olulisemaks vooluveteks on kaitseala idapiiril voolav Valgejõgi ning läbi kaitseala looklev Soodla jõgi. Viimane varustab Tallinna joogiveega. Omapärane on 150 ha suurune Jussi lagendik. Inimasustus on hõre. Aastatel 1911-1918 elas Koitjärve metsakülas Oru talus A.H.Tammsaare. 1931-1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu laager, 1953.a. rajati sinna Nõukogude armee polügon ning kohalikud elanikud sunniti lahkuma. Kaitsealal on 3 looduse õpperada ja mitmeid matkaradasid. Külastajatele::Paukjärve looduse õpperada
Üldandmed Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos ümbreitsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Rahvuspargi pindala on 237,6 km², millest 162,3 km² moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari ning 75,3 km² maismaa. Paljud kaitseala väiksed ning madalad laiud on vähem kui pool km pikad ja kuni 100 m laiad. Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon. Vilsandi looduskaitseala tuumik- on umbes 6 km pikkune ja vaevalt 3km laiune ida - lääne suunas väljavenitatud saar, mille pindala on 8,9 km². Saar koosneb kahest osast - läänepoolsest ovaalse põhikujuga Suur - Vilsandist ning idapoolsest rombjast Väike - Vilsandist, mida ühendab madal Vahemere maakael. Vilsandi on kaitseala ainuke
CHITWANI RAHVUSPARK Tarmo Torn 8.kl Asukoht Kuninglik Chitwani rahvuspark Nepalis tekkis 1973. aastal väikese ninasarvikute kaitseala suurendamise tulemusena. See on esimene kaitse alla võetud territoorium selles riigis. Pargi rajamine Kuni 1951.aastani oli Nepal välismaalastele suletud riik,Chiwani piirkond aga peaaegu asustamata Aastal 1960 saadi sel territooriumil jagu maalaariast,mis tekitasmassilise uute asukate juurdevoolu Suured metsaalad raiuti ja juuriti metsast puhtaks ning muudeti põllumajandusmaaks Ninasarvikute salaküttimise piiramiseks organiseeriti 1962
Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspark on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid. Matsalu rahvuspark on ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu Diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust. KAITSEKORD Kaitsekorda kaitsealal reguleerib kaitse-eeskiri, mis on vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega ning on leitav Riigi Teatajas.. Üldjuhul jagatakse kaitseala territoorium kolmeks erineva kaitsekorraga vööndiks. 3 Reservaat on kaitseala kõige kaitstum osa, sinna sisenemine on keelatud. Sihtkaitsevööndis rakendatakse külastajale ajalisi või ruumilisi piiranguid (näiteks ei tohi pesitsusperioodil rannaniidul jalutada). Piiranguvöönd on kõige leebema kaitsekorraga, tavaliselt siin külastajatele piiranguid ei seata. UURINGUD JA SEIRE Linnustiku seire
.......................................................................................7 Loomastik............................................................................................................................8 Linnustik............................................................................................................................. 9 MURAKA SOOSTIKU TURVAS....................................................................................... 10 MURAKA KAITSEALA..................................................................................................... 11 PUHATU SOOSTIK...............................................................................................................13 PUHATU SOOSTIK JA SEALSED SOOD.........................................................................13 Veestik...............................................................................................................................13
looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. Kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Proua Männikmets soovis müüa maha oma maa. Kuigi tema kinnistu piiridesse jäi lääne sõrmkäpa (I kat.) kaitseks loodud väike kaitseala, varjas ta müügilepingus sellega seostuvaid kitsendusi ja kohustusi, et saada kõrgemat hinda. Uus omanik härra Kobarpea märkas kevadel kaunilt õitsevaid käpalisi. Ta kaevas mõned neist üles ning istutas oma aeda. Sõrmkäpa endise kasvukoha kündis ta üles ning pani sinna kartuli. Proua Männikmets Lääne-sõrmkäpp Härra Kobarpea Milliseid looduskaitseseaduse punkte proua Männikmets ja härra Kobarpea
Kaitseala pindala on 486,07 km², sellest on maismaad 224,29 km² ja vett 261,78 km². Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal. 1976 kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Alates 2004 kannab ta nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala ning Lihula ja Tuhu maastikukaitseala. Matsalu rahvuspark kattub ka Natura-alade Väinamere linnuala ja Väinamere loodusalaga. Matsalu rahvuspark on ka HELCOMi kaitseala. Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Turismi tarbeks on loodud seitse linnuvaatlustorni: Penijõel, Kloostril, Haeskas, Suitsul, Jugasaarel, Küdeval ja Keemus, ning kolm matkarada Penijõel (5 km), Salevere Salumäel (1,5 km) ja Suitsul.
Kristiina Ehin Eesti luuletaja ja proosakirjanik Isiklikust elust · Kristiina Ehin on sündinud 18.07.1977 Raplas · Ta on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. · Abiellus 13. septembril 2010. aastal muusiku Silver Sepaga(Ta on trubaduur ja fantaasiapillimängija) Õpingud · Rapla I keskool,1995 · Tartu Ülikool: bakalaureuseõpe 2001 aastal magistriõpe 2004 aastal, magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Veel natuke tema elust · Töötas Vodja kooli õpetajana ja Mohni looduskaitseala valvurina. · Kristiina Ehin ja tema abikaasa Silver Sepp ootavad oma perre järelkasvu, kes peaks ilmavalgust nägema suve lõpul. Looming · Luulekoogused ja proosaraamatud · Tõlkimine ja artikli kirjutamine · Laulmine · Kristiina Ehini kohta on öeldud, et ta on parim kaasaegne luuletaja. · Preemiad: 2006 Gustav Suitsu...
Sissejuhatus Käesolev töö on kirjutatud Meenikunno looduskaitsealast. Meenikunno looduskaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana, mida 1999. aastal suurendati kaitseala pindala 2651 hektarini. Kui 1981. aastal loodi kaitseala Meenikunno raba kaitseks, siis 2015. aastal organiseetiti see umber looduskaitsealaks. Kaitseala eesmärgiks on säilitada sealset omapärast raba, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastikku ning kaitsealuste liikide elupaiku. 1. Meenikunno LKA andmed Meenikunno looduskaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas Leevi, Lihtensteini, Nohipalo ja Vinso külas ning Orava vallas Kamnitsa ja Rebasmäe külas. Looduskaitseala suurus on 3015 hektarit (joonis 1, 2). Joonis 1. Meenikunno LKA asukoht Eesti kaardil. (Google maps 2018) Joonis 2. Meenikunno LKA. Maa-ameti kaardirakendus.
Väärtuslikke põllumaid leidub kogu Paide vallas. Kõige suuremad väärtuslike põllumaade massiivid paiknevad Sargvere piirkonnas. Suurem osa valla põllumaid on ühistute ja talupidajate poolt aktiivses kasutuses.Peamiselt Paidest kirdesse ning eriti lõunasse jäävates külades asuvad suhteliselt ulatuslikud põllualad. Looduskaitsealad Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa maastikukaitseala asub Anija, Kõue, Albu, Paide ja Tapa vallas Harju-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kaitseala põhieesmärk on sealsete vahelduvate pinnavormide, soo-, lammi- ja metsakoosluste ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele, muuhulgas on kaitsealalt leitud 23 liiki käpalisi. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus(Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Tartussaare, Aegviidu, Tellissaare ja
enamikule ökosüsteemidest ning seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Rahvastiku kiire kasv toob paratamatult kaasa paljude liikide elupaikade vähenemise. Ühtlasi kaasneb inimtegevuse arenguga maavarade kaevandamine ning tööstussaaste ja olmejäätmete kasv, mis on paljude liikide hukatuslikuks osutunud. Ka osad majandusharud (kalandus ja jahindus) ohustavad teatud liike. 5) Looduskaitse, nimeline kaitse, kaitseala, programmid, projektid, rahvusvahelised kokkulepped Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Selle tulemuslikkus sõltub iga riigi seadustest, elanikkonna teaduslikkusest ning kohalikest kultuurilistest ja religioossetest iseäratusest. Nimeline kaitse on seaduste sissekirjutamine, et mingi liik on kaitse all. Nimeline kaitse jagub omakorda kolme kategooriasse. I. Liigid, mis on Eestis harvaesinevad, esinevad piiratud alal, vähestes elupaikades,
1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros. 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala - Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega – “Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga. 1997 Riigikogus võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia mis määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid aastani 2010. 2004.aasta Võeti vastu “Looduskaitseseadus” 3
c. Kõre Kaitse all on 7 kõre püsielupaika (2 Saare maakonnas, 2 Pärnumaal, 2 Läänemaal ja 1 Harjumaal). Püsielupaigas on keelatud alla 0,5 meetri sügavuste veekogude ja karjääride pinnasega täitmine, ala metsastamine ja veekogudesse kalade viimine ja asustamine. Vastavalt Looduskaitseseadusele on püsielupaigas veel keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, maavara kaevandamine, uuendusraie, puittaimestiku istutustööd ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine, jahipidamine ja kalapüük, sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas ning roo varumine külmumata pinnasel. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise,
turismiobjekte Piirissaar. Piirissaare territoorium on looduskaitseala. Siin on palju konna- ja kärnkonnaliike, mõned on kantud isegi Punasse raamatusse ja toodud siia sigimiseks. Seoses sellega on Piirissaar saanud oma teise nimetuse ,,Konnaparadiis". Eesti 11 kahepaikseliigist on seal leitud 8: tähnikvesilik, mudakonn, rohe-kärnkonn, harilik kärnkonn, rabakonn, rohukonn, veekonn ja tiigikonn. Just kahepaiksete rohkus oli üks olulisim põhjus, miks kogu saarest sai kaitseala. Erilise hoolega tuleb kaitsta Piirissaare inimasustust, sest haruldasimad konnaliigid- mudakonn ja rohe-kärnkonn- on inimkaaslejad, sõltudes suurel määral sibulakasvatuse käekäigust saarel. Kõrged vihmaussiderikkad sibulapeenrad olid ülimalt soodsad toitumiskohad öise eluviisiga konnadele. Kuid nüüd on mahepõllundus allakäinud ning haritava maa pindala vähenenud, kudemiseks sobivate tiikide kinnikasvamine võivad saatuslikuks saada ka mudakonnadele.
digitaalseks tuvastamiseks ning digitaalallkirja andmiseks ja kontrollimiseks vajalike sertifikaatide väljaandmist, sertifikaatide alusel antud digitaalallkirjade kontrollimise võimaldamist ning sertifikaatide kehtivuse peatamise, kehtivuse peatatuse lõpetamise ja kehtetuks tunnistamise menetlemist võimaldav tehniliste tegevuste kompleks. Eristatakse kahte tüüpi sertifikaate: isikutuvastussertifikaat ja allkirjastamissertifikaat. hoiumets-Hoiumets oli kaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis või püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuv mets. kaitsemets-Kaitsemets oli mets, mis asub hoiualal, kaitseala, kaitstava looduse üksikobjekti, püsielupaiga, ranna või kalda piiranguvööndis või on kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina Looduskaitseseaduse tähenduses. tulundusmets-Tulundusmets oli mets, mis ei kuulu kahte esimesse kategooriasse. Praeguse metsaseaduse järgi sellist jagunemist enam ei ole.
Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud) · võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut, teadlased saavad selleks kaitseala valitsejalt eriloa. · metsad on hoiumetsad, loodust kasutatakse põlislooduse koosluste kaitseks Sihtkaitsevöönd - kaitseala selline osa, kus kaitse on sihitud looduse kaitseks. Erinevalt reservaadist ei piirata siin enamasti inimeste liikumist. Kaitse- eeskirjaga lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Sihtkaitsevööndis on keelatud kõik, mis pole looduskaitseseaduses ja kaitseala kaitse- eeskirjas lubatud.
Lipuliigid – liigid, mis köidavad avalikkuse tähelepanu, on sümboolse tähendusega, eluliselt tähtsad ökoturismi arendamiseks ning tänuväärsed loodushariduses. Tugiliigid – liigid, mis mõjutavad ökosüsteeme om arvukusega võrreldes ebaproportsionaalselt suurel määral ning hoiavad sellega koosluse struktuuri. Nt suured herbivoorid, tippkiskjad, kobras 30. Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses Kaitseala on kõige tõhusam kui ta on sobiliku suurusega ehk ei ole nt erinevad liigi elupaigad, mis asuvad ühes piirkonnad, jaotatud mitmeks väikseks kaitsealaks vaid üheks suureks. Igal kaitsealal on servaala, kus kaitse ei ole nii efektiivne, kui kaitseala sees. Mida väiksem on kaitseala, seda suurem on servaala negatiivne mõju. Lendoravate kaitse näiteks ei ole hästi planeeritud, kuna kaitstud on vaid üksikud elupaigad, mitte terve elupaikade ala. See
Vesiroos 6 Majandustegevus Võhandu jõe peal korraldatakse kanuumatke. Jõe ürgsem ja huvitavam osa Leevi veskipaisust Reo sillani on võetud looduskaitse alla. Kaitseala on 12 km pikk ja hõlmab mõlemast kaldast 300 m maastikku. Looduskaitseala eesmärk on säilitada ürgorgu maastikulises tervikus ja kaitsta devoni liivakivi paljandeid. Kaitseala alguses on jõgi väga kiire. Jõeorg on kitsas (100-200 m) ja kohti kuni 30 m sügav. Paljud kärestikud ja aluspõhja paljandid, eelkõige Põdramüür kui kauneim Võhandu liivakalju, on suureks elamuseks paadimatkajale. Kaitseala keskosa võlub põlismetsade ning kaunite vaadetega niitudelt ja kaljuseintelt, mida vanarahvas nimetas müürideks. Siin on jõgi rahulikum, pöördub põhjast itta ja oru laius on 200-350 m. Enne Reo veskit teeb jõgi järsu
Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad LK objektid 1. Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Jagunevad: 1)rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi, tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu. 2)looduskaitsealad - kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks
Jõgede vahele jäävad inimtegevusest peaaegu puutumata sood. Alam-Pedja looduskaitsealast katavad sood umbes 80%, ülejäänud viiendik jääb mineraalmaadele. Kõige suurema pinna Alam-Pedjast hõlmavad rabad (32%), madalsoode all on 28%, siirdesoode all 13%, lammisoode all 8%. Järvetasandikud hõlmavad 13% ja jõetasandikud koos kaldavallidega 6%. lammialad ja märjad metsad. Erilise kaitse all on 4 loodusreservaati: Karisto, Peterna, Tõllasaare ja Võiviku Kaitseala haldab LKÜ Kotkas. Kaitseala piirid kulgevad valdavalt mööda järgnevaid jõgesid: põhjapiiriks on Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed, Idas laevajõgi , lõunas Emajõe luha lõunaserv ning läänes Pede ja Põltsamaa jõgi. Alam-Pedja Looduskaitseala moodustati 1994.a. Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonda. Alam-Pedja Pindala on 260 ruutkilomeetrit. Pool piirkonnast kuulus kuni 1991. aastani Nõukogude armeele ning osa sellest kasutati pommituspolügoonina
selle jalamil ning klindiplatoost. Rannamõisa pank Stawenhageni gravüüril. Vääna maastikukaitseala · (344 ha, moodustatud 1991. aastal) jääb klindist mõnevõrra kaugemale, hõlmates Türisalu klindipoolsaare keskosa põõsasmaraniga loopealseid ja Tõlinõmme järve ümbruse linnustiku poolest tähelepanuväärse märgala. Vääna mõis Naage maastikukaitseala · (4,6 ha, moodustatud 2005. aastal) asub Harju maakonnas Harku vallas Vääna klindilahe ääres. Kaitseala eesmärgiks on Vääna klindilahe äärse klindiastangu kaitse kõrval ka siinsed nahkhiired. Naage pank. Pirita oru maastikukaitseala · (523 ha, moodustatud 1957. aastal) hõlmab osa Pirita klindiorust. Maastikukaitseala lõunaosas asub Iru linnamägi. Pirita klindiorg ja Iru linnamägi Rebala kaitseala · (25 km2, moodustatud 1987. aastal) on ajaloolis-kultuurilise suunitlusega; see hõlmab KallavereÜlgase klindipoolsaare
Vilsandi rahvuspark Raimo Johanson Rakvere Ametikool AV13 Vilsandi rahvuspark • Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. • Vilsandi on ainuke inim asustusega saar kaitsealal. (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Elupaigad • Avameri • Rannikumeri • Rannik ja rannaniit • Loopealne • Mets • Puisniit • Jäänukjärv • Madalsoo (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Geograafia • Rahvuspargi pindala on 237,6 km² Maismaa ja mere suhe Meri 162,3 km² Maismaa 75,3 km² Maismaa • 160 saart, laidu ja kari. (Keskkonnaamet) LOODUSOBJEKTID ...
tarbimine, kliimamuutused. Mitmekesisuse hoidmiseks tuleb elada säästvalt /loodusvarasi kasutada niipalju ja nii, et ei kaasneks liikide ja elupaikade hävingut) 5. Looduskaitse on süsteem, mille üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Nimeline kaitse: punane raamat- tehakse nimekirjad, must raaamt- need võõrliigid, kes on Eestis elupaiga leidnud. Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning keskkonnakasutuse säilimiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.(Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Matsalu) Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. (Alam- Pedja, Aidu, Võtikvere) Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, uurimiseks, kaitsmiseks, taastamiseks ja tutvustamiseks.
Kaasaegne eesti luuletaja Kristiina Ehin Ta on sündinud 18 juuli 1977 Raplas ja on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Ta on õppinudTartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004 omandas magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Osalused Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond Töötanud Vodja koolis õpetajana Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele. Esindas eestit Londoni 2012 olümpiamängudel satelliitüritusel "Poetry Parnasuss" Tunnustused 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" ...
1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine Ülesanne Proua Männikmets soovis müüa maha oma maa. Kuigi tema kinnistu piiridesse jäi lääne sõrmkäpa (I kat.) kaitseks loodud väike kaitseala, varjas ta müügilepingus sellega seostuvaid kitsendusi ja kohustusi, et saada kõrgemat hinda. Uus omanik härra Kobarpea märkas kevadel kaunilt õitsevaid käpalisi. Ta kaevas mõned neist üles ning istutas oma aeda. Sõrmkäpa endise kasvukoha kündis ta üles ning pani sinna kartuli. Milliseid seaduseid rikuti? proua Männikmets härra Kobarpea § 14 lg 1 §55 lg 7 Varjas müügilepingus Kaevas I kat. kaitsealuse
lendorava leiukohta. Lendorav on kõikides Euroopa Liidu riikides kaitsealune loom. Eestis kuulub ta I kategooria kaitsealuste liikide hulka ja Eesti punase raamatu 2 kategooriasse. Vähearvukuse põhjused Lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Neid ohustavad metsnugis, kakud, kanakull. Lendorava kaitse Liigi säilitamise eesmärgil moodustati 1937. aastal Tartumaal lendoravate kaitseala, mis sai eksisteerida vaid mõne aasta. Uuesti jõuti niikaugele alles 1975. aastal, mil asutati lendorava kohaliku tähtsusega kaitseala Oonurmes. Lendorava kaitse Kõige tõhusam kaitseabinõu lendoravate veel alles jäänud elupaikade säilitamine ja arvele võtmine. Tõhusa kaitseabinõude loomiseks on möödapääsmatu kõik-võimalike andmete kogumine lendorava bioloogia kohta. AITÄH TÄHELEPANU EEST!!
2)Kodanike põhiõigused 3)Erisubjektiga põhiõigused 4)Füüsilised isikud ja/või juriidilised iskud(sh JI staatust mitteomavad ühendused) PÕHIÕIGUSE KOHUSTATUD SUBJEKT 1)RIIK 2)ERASUBJEKTID(PS prghp 19 lg 1,prgh 25) PÕHIÕIGUSEST LOOBUMINE 1) Nn siin ja praegu loobumine 2) Tulevikku suunatud loobumine 3) Vabatahtlikkus PÕHIÕIGUSTE KAITSEALA 1)ISIKULINE KAITSEALA-keda kaitstakse 2)ESEMELINE KAITSEALA-mida kaitstakse PIIRAMISE KONTROLL 1)PÕHIÕIGUSE LEIDMINE,KAITSEALADE MÄÄRAMINE 2)PIIRANGU TUVASTAMINE 3)PIIRANGU FORMAALNE ÕIGUSPÄRASUS a)seadus b)menetlusnõuete järgimine c)seadus kättesaadav d)arusaadav e)reservatsioonile vastavus
detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor _ Looduse usaldusmehed 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. _ 1947. aastal moodustati Ministrite Nõukogu määrusega 7 jahikeelupiirkonda (Vigala, Matsalu, Vilsandi, Kursi- Kärevere, Tudulinna, Kuressaare lahed, Voorema järved) _ 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kassinurme linnamägi Kodune grupitöö aines ,,Keskkonnakaitse" Koostajad: 000000 Juhendaja: ,,,, Tartu 2012 Kassinurme linnamägi Ala kirjeldus Kassinurme linnamäe kaitseala (Kassinurme linnamägi ehk Kalevipoja säng) asub Jõgevamaal Jõgeva vallas. Täpsemalt Kassinurme küla põhjaosas, endise linnamäe lähedal, sellest loode pool, Kassinurmel, Ellakvere maantee ja Jõgeva-Tartu maantee vahelisel alal. Pütsepa talust u. kaks kilomeetrit lõunapool Tallinn-Tartu raudtee läheduses, Virdojast 1,2 km kagus, raudtee tammist 0,1 km idas asub Raja allikas, läheduses u. 0,1-0,2 km raudtee
● Maht 292,131,000 km³ ● Moodustab 20% hüdrosfäärist ● Keskmine sügavus 3890 m ● Sügavaim koht Sunda süvik 7729 m allpool merepinda ● Kogu pindala 73,556,000 km² Liigitamine ● Soolane - mage vesi -> veeauruna maismaa kohal -> sademed -> pinnaveekogudesse ja põhjaveekihtidesse -> ookeani tagasi. ● Vee ja kivimite reaktsioonides hulgaliselt sooli. ● Looduslik ● Ookean Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, nafta (80% merekaubandusest) ● Kalapüüdmine vaid elatuseesmärgil, peamine tuunikala ja krevett ● Looduskaitse all – Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, nafta (80% merekaubandusest) ● Kalapüüdmine vaid elatuseesmärgil, peamine tuunikala ja krevett ● Looduskaitse all –
Kuna Eesti loodus on hetkel veel palju mitmekesisem ja võrratum paljude maadega võrreldes, siis peaks iga inimene mõistma loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadust. Samuti peaksid kõik aru saama, et loodust tuleb hoida ka väljaspool kaitsealasid. Kaitsealad 1910.a loodi esimene looduskaitseala Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935. a looduskaitseseaduse alusel asutatud üle viiekümne erineva kaitseala: metsa-, taime-, raba- ja linnukaitsealad, samuti terve rida geoloogilisi ja tervisemuda kaitsealasid. Praegune kaitsealade süsteem on Eestis suures osas loodud nendel neljal aastakümnel, mil tegutseti 1957. aastal jõustunud looduse kaitset käsitleva seaduse alusel. 1. juunil 1994 võeti Riigikogus vastu "Kaitstavate loodusobjektide seadus", mis käsitleb kaitsealade kõrval ka looduse
Linnuvaatlejate tarbeks on rajatud mitmeid vaatetorne, milledest populaarseimad on Haeska, Keemu ja Kloostri. Matsalu looduskaitseala pindala 48 610 ha loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Kaitseala suurust arvestades ei ole võimalik pidada kogu kaitseala linnustikul pidevalt silma peal. Lindude rändeaegse arvukuse kohta polegi vajalikud igaaastased loendused. Aastati mõjutavad lindude rändeaegset arvukust enamasti ilmastiku ja veeolud, talvitumisolud jm. meist mitteolenevad tegurid. Suurema osa Matsalule olulistest läbirändajatest moodustavad vee ja rannikulinnud ning nendele sobivad veealad ei muutu kuigi kiiresti ning on praeguste keeldudega piisavalt kaitstud
Karula rahvuspark asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja muudeti hiljem rahvuspargiks. Asub LõunaEestis, nii Võru kui ka Valga maakonnas, Karula kihelkonnas. Pindala on 12 300 ha. Eesti väikseim eksisteeriv kaitseala. Kaitsta LõunaEestile iseloomulikke metsa ja järverikkaid maastike. Säilitada pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit ning tasakaalustada keskkonnakasutust. Taastada, uurida ja tutvustada kaitsealuseid liike Karula rahvuspargis. Põhiväärtus on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvu lised kuplid, seljakud, mõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad omakorda sood ja järved.
igameheõiguseks. Kaitsealade tutvustus ja näited Kaitseala tüüp Nimetus Rahvuspark Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Karula Looduspark Haanja ja Otepää looduspargid. Hiiumaa laidude kaitseala jt. Looduskaitsealad Matsalu, Viidumäe, Nigula, Endla, Alam Pedja jt. Programmiala Lääne Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala. Keskonnakaitse Tähtsamad keskkonnakaitset reguleerivad seadusandlikud aktid ja tutvustus: 1.Üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Selle eesmärk on kaitsta Läänemerd. 2. Merekaitse üldleping. Eesmärk on lõpetada jäätmete tahtlik merre suunamine. 3. Üldleping ohtlike jäätmete kõrvaldamise kohta. Eesmärk keelustada ohtlike jäätmete väljavedu teistesse riikidesse. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
