Mitte et nad kahtleksid demokraatia väärtuses: pigem eitavad nad demokraatia idee arusaadavust. "Demokraatia," öeldakse vahel, pole mitte poliitilise süsteemi nimetus, vaid kiidusõna. Selle seisukoha järgi pole olemas ühtki järjekindlat demokraatiateooriat. Pole ühtki niisugust poliitilist süsteemi, mille võiksid heaks kiita kõik need, kes väidavad end olevat demokraatia poolt. Seda laadi kriitika võib küll olla liialdatud, kuid kahtlemata on sel teatud alus. Demokraatlikus teoorias on tõsiseid sisemisi pingeid, ning on kasulik uurida mõningaid demokraatiateooria formuleerimise kõige põhilisemaid probleeme, enne kui vaatleme argumente demokraatia enese poolt ja vastu. Esimene pinge demokraatlikus teoorias, millele ma tahan tähelepanu pöörata, valitseb järgmise kahe idee vahel: demokraatia kui "enamuse valitsemise" süsteem ja demokraatia kui "üksikisikuga arvestamine". Kui
Suure Prantsuse Revolutsiooni mõju Euroopale ja ühiskonnale. Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789.aastal kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Millised Suure Prantsuse Revolutsiooni sündmused aga tõmbasid tähelepanu ja mõjutasid Euroopat ning ühiskonda? Peale aastaid suurenevat rahulolematust, selle üle, kuidas lihtrahvast kohtlesid kuninglik perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17
Kas eestlastel oli keskajal parem elada maal või linnas? Kahtlemata oli nii maa- kui ka linnaelul oma positiivseid ja negatiivseid külgi. Mina arvan, et linnas oli inimestel parem elu, sind kaitsesid seadused ja maksud olid väiksemad kui maal. Linnakodanik oli vaba, samuti õppis linnaelanik ära saksa keele. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelgi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Maal kuulus talu, kus talupoeg elas ja ta ise maahärrale, kes võis teda müüja ja tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Elamispinna eest pidi renti maksma aga see väljaminek ei olnud nii suur. Samuti olid linnaelanikul isiklikud asjad ainult tema omad ja mitte kellegi teise. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mille tuumaks oli linnakodaniku isikliku v...
Hariduse vajalikkus Juba sajandeid on inimesed ennast harinud, et ajaga kaasas käia. Et tänapäeval, teaduse ja tehnika jõudsa arengu ajastul, aegub hariduse sisu kiiresti ja üha muutuvad nõuded, on tarvis ka pidevat enesetäiendamist. Tänapäeval on haridus muutunud noorte jaoks vahendiks. Väga vähesed lapsed lähevad kooli mõttega, mis ma täna uut õpin. Haridus on teadmised millega tulevikus saab hea töökoha ja ma arvan, et paljud noored mõtlevad nii. Põhiliselt on meie pilgud pööratud tulevikku, millal me oma haridust tõendava dokumendi kätte saame ja saame hakata palka teenima. See ei ole tänapäeva mure, vaid juba sadu aastaid on inimese motiiv seotud tulevikuga ja seda kinnitab tänapäeva psühholoogia. Meie ühiskonnas on kõige tähtsamaks muutunud töö, sest arvatakse, et mida kõrgem palk, seda parem elu aga ma ei arva nii. Haridus võib olla vahend, mis inimesi ühendab kõige rohkem, sest mitte ükski teine loo...
proua Tammele alati härra Mändi. Seltskonda tulnud saatjata naine esitleb end samuti ise. Kuid iseenda kohta ei öelda proua ega härra, seda teevad teised. Noorem tervitab vanemat ikka esimesena. Kui välimusest pole aru saada, kes on noorem, kes vanem, tervitab esimesena viisakam (kiirem). Madalama positsiooniga inimene tervitab esimesena kõrgemal positsioonil olevat Aga kui ülemus on noor mees ja alluv vanem daam, peaks tervitama esimesena ikka see noor ülemus, kellel on kahtlemata head kombed ja kes austab vanemaid inimesi, eriti naisterahvaid. Alati tervitab esimesena, olenemata positsioonist ja east, ruumi siseneja - st juurdetulija tervitab juba kohalolevat seltskonda. Näiteks koolis tervitab õpetaja esimesena klassis olevaid õpilasi, koju tulev naine tervitab esimesena kodus olevat meest ja lapsi, kuigi mehed peaksid tervitama esimesena naisi. Ruumi sisenev ülemus tervitab esimesena ruumis olevaid alluvaid, kuigi tavalises situatsioonis peaks alluv
käekotti või portfelli. Seevastu tänapäevane põlvkond valib poes telerit juba selle järgi, et kas seda on võimalik siduda oma nutitelefoni või tahvelarvutiga, mida saab omakorda kasutada puldina, juhtimaks kogu seda süsteemi, mis teleriga kaasneb. Telefoni valimisel ei vaadata enam suurust ega kiirust, vaid kas seda on võimalik silmaga juhtida või peab ikka näpuga ekraani puutuma. See juba näitab innovatsiooni kiirust ja see on tänapävases muutuvas maailmas kahtlemata väga kiire. Lauasa nii kiire, et absoluutselt iga päev lisandub meie ühiskonda midagi uut ja enneolematut. Ma ei kujutaks ette ettevõtluskeskkonda kus puuduks innovatsioon. Raske on tänasel päeval üldse kuhugile turule tulla kui ei eksisteeri seda omapärast faktorit, millega klient endale napsata. Isiklikult üritan aeg-ajalt enesele teha ajurünnakuid, lootuses välja mõelda midagi, mis on ainulaadne ning millega saaks luua väärtust ning mis oleks inimestele kasulik
Kaks Eestit kas tõesti reaalsus? Kodumaa see on midagi, mis võiks tänapäeva Eestimaal elavale noorele korda minna, millest tuleks rääkida kui pühamaast. Noorele inimesele eelkõige seepärast, et ta on osa järelkasvust, mis kujundab mõnede aastate pärast jällegi omanäolisema ühiskonna ja kultuuri. Vanematele inimestele peab kodumaa nii või teisiti korda minema, kuna see maa ei ole pelgalt maalapike, kus saab elada. See on higi ja pisaratega välja teenitud iseseisev Eestimaa! Kuid mis toimub tegelikult meie riigis täna? Kuidas oleme kujunenud alates ajast, kui Lennart Meri presidendiks tõustes lausus: ,,Ma saan lubada ainult higi, verd ja pisaraid." ? Selle lause peale inimesed lausa naersid teravmeelselt. Keegi ei uskunud, et nõnda raske võib olla tõesti otsast peale alustada. Kõigile oli tähtis meie vaba kodumaa ja meie rahvus, mida nimetame eestlaseks. Igas riigis on erisugused traditsioonid, sotsiaalne kihistatus ja klassid. Nii o...
ameeriklased Türgi piiri äärde, Nõukogude Liidu pealinna löögiraadiusse oma tuumaraketid, millele viimased vastasid järgmise aasta septembris oma baasidega Kuuba saarel. Kuigi USA oli sunnitud kehtestama riigi sadamatele mereblokaadi, lahendati kriis, mis oleks võinud kujuneda ajaloo esimeseks tõeliseks tuumasõjaks, viimaks siiski erinevate kokkulepete ja kompromisside läbi. Võidurelvastumine polnud sellega aga lõppenud mõlemas suurriigis toimus endiselt pidev relvaarendus, seda kahtlemata isegi aegadel, mil omavaheline läbisaamine näis olevat suurepärane ning riigijuhid kaamerate ees suisa parimate sõpradena esinesid. Võib öelda, et kahe üksteisele justkui täiesti vastu käiva vaenupoole vaheline konflikt kulges pikale kestusele vaatamata üllatavalt humanistlikult ning ,,tänapäevaselt", ilma otsese verevalamiseta ning läbi kavalate diplomaatiliste nükete ja omavahelise kultuuri- ning teadusalase võistluse
mõned väiksemad inimestegrupid. Ma ei oska tuua küll paremat näidet, aga kui näiteks üks armuvalus neiu end mingi noormehe pärast ära tapab, ei jää vastutavaks terve meessugu. Täpselt samuti arvan olevat ka religiooni, religioossusega ning suitsiididega usu nimel. Kas süüdistama peaks usuliikumise juhti? Võib-olla mingil määral on tõesti süü temal, sest juht on see, kes kogu sekti kontrollib, suunab, ehk ka oma tahtmise järgi manipuleerib. Juhti järgitakse, austatakse, kahtlemata tema otsustes või valikute õigsuses. Juhil on võim, mida on üpriski lihtne kuritarvitada. Kuid kas kogu süü on sekti juhil? Kindlasti mitte. Kõige rohkem on minu arvates ikkagi süüdi inimene ise, sest tema on ju lõpuks see, kes langetab otsuse. Tagajärgede eest vastutamine muutub seega tema kohustuseks. Inimene ise on see, kes hakkab uskuma, liitub usuliikumisega ning usu nimel ennast siis kas ära põletab, mürki joob või enda kõri läbi lõigata laseb. Leian, et
Järgmiseks looks oli ,,Pärl", mis oli minu jaoks kõige tundmatum laul. Küll teadsid seda aga väga hästi vanemad inimesed. Järjekordne Henry Laksi aeglane, kuid ilus lugu. Võib öelda, et lausa suurepärane sõnade autor. Lugu ,,Salaja" oli see- eest minule väga tuntud laul. Henry Laksi repertuaarist üks parimaid laule, millele on loodud väga head sõnad. Selle laulu kuulamisega tuli mul kananahk ihule. Viimaseks lauluks tuli taaskord esitusele ,,Tule kui leebe tuul". Kahtlemata üks kõige populaarseimaid laule Henry Laksi repertuaarist. Laulu lõpuks pälvis Henry Laks suure aplausi. Henry Laks on alati tundunud väga sümpaatne inimene ja taaskord sain selles kinnitus. Suurepärane muusik, kes on loonud väga palju ilusat muusikat. Hoolimata mõne laulu vanusest kuulatakse neid ikka ja jälle. See oli kontsert, mis pakkus tõelist elamust.
samas ka mind, kuna ma olen nende aitamiseks midagi reaalselt ära teinud. Kant rõhutas, et just kavatsus oma kohustust täita on tähtis, mitte niivõrd konkreetne tegu ja selle tagajärjed. Järjekordselt ma ei nõustu Kanti filosoofiaga. Loomulikult on kavatsus ja hea tahe oluline, kuid siiski usun, et olulisem on teo tulemus ja tagajärg. Näiteks kas on olulisem teise inimese uppumissurmast päästmine või kavatsus seda teha ? Kahtlemata on olulisem siinkohal tegutsemine kui ainuüksi hea tahe. Samamoodi ka õpetajad ei hinda koolis mitte minu kavatsusi teha hästi tööd ära, vaid hindavad siiski tehtud tööde tulemust. Kanti eetika ehk kohustuse eetika ei ole minu meelest eetika, mille järgi peaks oma elu kujundama, kuna see keskendub rohkem mõte arendusele kui reaalsetele tegudele. Ma leian, et inimesed peaks palju rohkem tegutsema, sest minu meelest on tänapäeva maailm muutunud väga Kantieetiliseks
kasvad nii inflatsiooni, kui ka riigi tulud käibemaksu maksmisest). 4) Paljud noored sõidavad välismaale haridust saama. Noored saavad uusi teadmisi, kvaliteestse hariduse ja õpivad selgeks võõrkeele (positiivne aspekt). Aga osa nendes jäävad elama välismaal (negatiivne aspekt). 5) Tööjõu puuduse tõttu (negatiivne aspekt) tihti ettevõtted suundivad tõsta palga oma tõõtajatele, et leida ja hoida sobivaid töötajaid (positiivne aspekt) 6) Negatiivne on kahtlemata haritud ja heade oskustega töötajate lahkumine. Pikemas perspektiivis toob selline protsess kaasa nii tootlikkuse kui ka riigi konkurentsivõime vähenemise. 5 Kui visioneerida tulevikku, siis kuidas muutub olukord Teie arvates Eestist väljarände puhu järgneva 50 aasta perspektiivis? Minu arvates väljarändajate arv muutub väiksemaks, juhul kui inimesed saavad endale head töökohad ja vastava selle töökohale palga
turumajandusel. monopolid-vaba turumajanduse tingimustes saavutas osa ettevõtteid oma valdkonnas nii suure turuosa, et teised ei suutnud enam nendega konkureerida ja nad said hakata ise hindu, toodangumahtu ja toodanguvalikuid dikteerima.Samuti oli turgu valitsevatel ettevõtetel kiusatus sõlmida nn kartellileppeid, millega kaotati omavaheline konkurents ning lepiti kokku hinnapoliitikas ja turgude jaotuses. See oli aga kahtlemata kahjulik nii tarbijatele kui ka teistele ettevõtjatele. Monopoldeks muutusid paljud rasketööstuseettevõtted, eriti need, mis olid seotud kiiresti kasvava relvatööstusega, aga ka tööstused, mis tõid turule uusi kütuseid ja energialiike.konföderatsioon- iseseisvate riikide liit.tööstuslik pööre- üleminek käsitöölt mehhaniseeritud tootmisele e tööstuslikule tootmisele .mehhaniseerima- inimeste või loomade lihasjõudu masinatega asendama
Mõtisklused tulevikuks (XIII AVATUD ÜHISKONNA FOORUM) Palju on räägitud uuest külmast sõjast. Kuidas näevad seda inimesed Moskvas? KADRI LIIK: Venemaa ametlik seisukoht on, et uut külma sõda ei taheta, kuid kui teised seda soovivad, siis ollakse valmis. Kui olen õigesti aru saanud, siis teie olete üks senise Venemaa-poliitika muutmise pooldajatest? AHTISAARI: Venemaal on vaja kaasajastada oma majandus – sellest saab kahtlemata aru iga majandusteadlane. Selleks on vaja Lääne investeeringuid, juhtimisoskusi ja tehnoloogiat. Meil on üksteist vaja ja parim oleks tänapäeva maailmas minu meelest see, kui hakkaksime ükskord asjadest tõsiselt rääkima Pildid internetist Venemaa riigipeast Kasutatud kirjandus • EL – Venemaa kahepoolsed kaubandussuhted. (2017). Kasutamise kuupäev: 28.02.2017. Allikas Välisministeerium: http://www.vm.ee/et/el-venemaa-kahepoolsed- kaubandussuhted
❖ suur reede on kristlik püha, mil tähistatakse Jeesus Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel ❖ see kuulub kokku rea teiste pühadega, mis seostuvad Jeesuse eluga ❖ suurele reedele järgneb vaikne laupäev Suur reede kui halb enne ❖ suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reede on tervikuna nädala õnnetuim päev ❖ üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede Reedest üldiselt ❖ nimetus reede tuleneb muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freya nimest ❖ halb päev juba selle pärast, et oli tegu paaritu päevaga ja oli halvendeline mitmete ususündmuste tõttu ❖ sobis hästi näiteks putukate ja teiste kahjurite hävitamiseks Suurest reedest lähemalt ❖ rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ka keeldu töötada ❖ hommikul tõusti vara ( mitmel pool Lääne-Eestis ja
Mõeldakse ainult enese heaolule. Tahaplaanile jäävad kõik need, kes pole nii edukad või ei oma piisavalt paksu rahakotti. Pidevalt ju räägime võrdsusest ja austusest, kuid meie käitumisest ja tegudest see ei kajastu. Ikka näidatakse näpuga selle peale, kes on elu hammasrataste vahele jäänud. Jah, me ei pea jooksma kohe tema soove täitma, kuid natuke rohkem austust ülesnäidata ei ole ju meile raske. Sündmusi mis on olulised nii riigi kui maailma jaoks juhtub päris palju. Kahtlemata üks olulisemaid sündmusi Eesti riigi jaoks oli Euroopa Liidu ühisraha eurole üleminek. Just see on olnud asi, mis on meedias palju kajastatud. Inimesed, kes on pidanud hakkama saama juba mitme rahareformiga, mõtlevad kindlasti, et milleks seda küll vaja oli. Hea on ju toimetada oma riigirahaga. Mõeldes majanduslikult ja tulevikule, siis peaks ju ühisraha olema kasulik meile kõigile. Nüüd on tunduvalt suurem võimalus, et Eestis investeerimisest on huvitatud ka välismaalased.
Tegelikkuses on need väga oskuslikult valmistatud suuremõõtmelised maalid, mis kujutavad verega kaetud tüdrukut. Pilt on humanistlike tagamõtetega. Nimelt taunib autor süütute laste väärkohtlemist ning nende füüsilist kui ka vaimset tapmist sõjategevuse läbi. Töö sunnib mõtlema igasuguste konfliktide tahtmatute kannatajate peale. Veri tüdruku peas on küll õõvastust tekitav, aga näoilme on see-eest marurahulik. Madalmaade tegevusküllaste maalide analüüsimine oli kahtlemata meeldejääv kogemus. Muidugi oli seda ka Kadrioru barokse lossi interjööriga tutvumine. Raul meele kunst oli väga erinev sellest, mida mina olen harjunud ette kujutama “kunst”'i mõiste all. Nimelt armastas kodanik Meel trükimasinaga komponeerida kirjamärkidest pilte ja sõnamänge, mida kõrvaltvaataja ei suudaks mõista pinnapealse vaatlemise puhul. Kunstnik Raul oleks justkui lähtunut motost “lihtsuses peitub
Tuumarelvade arendamine andis tõuke ka rahumeelse tuumaenergeetika arengule. Ballistiliste rakettide katsetamine ja tootmine on mõjutanud kosmoselendude arengut. Üheks Külma Sõja sümboliks võib ka nimetada Raudset eesriiet. Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kehtestati kommunistlik riigikord- katkestati inimeste võimalus suhelda läänemaailmaga Kõik, mis toimus NL jäigi Nõukogude Liitu ning mis väljaspool seda, ei pääsenud sisse. Elati täielikus teadmatuses. Kahtlemata oli Külmal Sõjal suur mõju kolmandatele riikidele, mis sattusid mõlema osapoole huviorbiiti. Oma mõjuvõimu lisaks Euroopale üritati laiendada ka kolmandas maailmas. Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema senised koloniaalimpeeriumid ning kumbki osapooltest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Nii tõmmati külma sõtta ka arengumaad e.kolmanda maailma riigid.
Dialoogid lmatusega 9. maist on Kumus avatud Eesti saj 舐 gse suurkuju ning rahvusvaheliselt tunnustatud kunstniku Raul Meele n 臺 tus "Dialoogid lmatusega". N 臺 tus esitab kaasakiskuva loo Raul Meele tegevusest kunstiuuendajana aastatel 1968992 ja tema loomingu peasuundade arengu kokkuvte 1990014. Meel ttas kogu nkogude perioodi teemade ja kujunditega, mis p 舐 inesid kiiresti areneva teaduse ja tehnoloogia vallast. Ta l 臧 eb kunstiajalukku v 舖 imatu novaatorina, kes laiendas eesti kaasaegse kunsti piire. Raul Meel esindab 1970.980. aastate eesti kunstiuuenduse radikaalset tiiba ning teda tuntakse eesti kunsti kge nimekama autodidakti ja autsaiderina. Meel pis 1959964 Tallinna Tehnikalikoolis (TPI) elektriinseneriks ja tehniline taust andis talle kunsti suhtes teistsuguse vaatenurga. Tema kunstiline v 舁 jendusviis haakus h 舖 ti toona L 蒿 nes aktuaalsete suundumustega. Illegaalselt Nkog...
Fan lehvik Earnest- tõsine Quick- terane, elav Broken murtut kokkuvarisenud Value väärtus hind Decadence allakäik, moraalne laostumus Novel- romaan Portrait portree Artist kunstnik Youth noorus Enemy- vaenlane Intensely- pingsalt Grow old- vananema Charming- võluv veetlev, sarmikas Mysterious- salapärane Harm kahjustama Go off ära minema Cruel julm Fealise taipama mõistma sõna jõulud on tuletatud sõnadest christs mass tähistamine sündi Jeesus Kristus, kuid kuigi jõulud on kahtlemata kristlik tähistamine on ka tõsi, et see on unusuual kombinatsioon paganliku ja kristliku festives
välisruumi. Arvan, et piir läheb igaühe enda seest. Kui slängi kasutab humorist, peetakse seda asjakohaseks, kui lipsustatud poliitik, pannakse pahaks. USAs püüavad poliitikud slängi pruukides noorte toetust võita. Ka Eesti poliitikasse on ilmunud slängiväljendeid: kass põues, luukere kapis, ämbrisse astuma. Laenud on keeles paratamatud, eriti sellisel ajal nagu meil praegu, mil muutused on kiiremad kui keele areng. Ent kahtlemata kasutatakse slängi liiga palju, sellega paistab silma just press. Kuidas släng edasi areneb? Ennustada on raske. Moskva teadlane Jelistratov nimetab slängi füüsikaterminit kasutades kultuuri kvandiks . Keel on kultuuri ja ühiskonna peegeldaja, seega tuleks prognoosida ka ühiskonna arengut. Arvatavasti muutub keel varsti jälle stabiilsemaks. Tulevik näitab, mis jääb ja mis kaob. Ühtlustumisele
kahetse, et ka selle ära nägin. Kui raamat oli kaasahaarav ning tempot kruviv rokihitt, siis lavalaudadel oli näha ähmast mälestust rokist. Viimane stseen, mis oleks pidanud just selgust tooma, et miks Mihkel Raud on see, kes ta on ja kuhu ta jõudnud on, oli kuidagi eraldi seisev ja arusaamatu. Eesmärk kõik tervikuks siduda jäi täitmata. Naerda ning nalja sai muidugi etenduses palju, sest näitlejad kahtlemata parodeerida oskasid. Minu lemmikud olid Hardi Volmeriks kehastunud Ott Sepp ja Eno Rauda mängiv Riho Kütsar, sest nad olid väga tõetruud ja ka humoorikad. Kokkuvõttes oli etendus hea, kuid ka mõningate puudujääkidega.
Kontserdi toimumispaigaks olnud Kadrioru lossi ruum oli väga ilus. Seda kaunistasid ilusad laemaalingud ning kogu see keskkond sobis väga Hortuse muusikale. Isegi ainuüksi selle lossi pärast oleks võinud kontserdile tulla. Kontserdi ettekanne oleks võinud ilmekam olla. Esinejad olid väga tõsiste nägudega. Neist ainsana oli Andres Mustonen, kes esitas oma osa väga ilmekalt ning kohe oli aru saada, et ta on hingega asja juures. Seda oli näha nii tema kehakeelest kui ka näoilmetest. Kahtlemata võtsid teised ka oma osa hingega, sest muidu poleks see ansambel nii kaua koos püsinud, kuid nad oleksid võinud seda rohkem välja näidata. Samas nende pillimänguoskuse tase oli väga hea ning nende ühine koostöö võiks olla eeskujuks nii mõnelegi ansamblile. Esimeste loode ajal suutsin ma Hortuse muusikat huviga kuulata, kuid mingil hetkel tekkis tüdimus. Kui liitusid lauljad, suutsid nad mu vaimu äratada ning ma kuulasin uuesti huviga.
rahvas on väike rahvas ning meie emakeele püsimajäämine on ohus ja ohu allikaks pole niivõrd kultuurkeelte pealetung Läänest ega siinsete venemaalaste vaeg või umbkeelsus, kui just oma nn. haritud peade puudulik keeleoskus või hoolimatus. Nagu öeldakse eeskuju on nakkav, ning tõsi ta on. Ajakirjandusega kokkupuutuvad noored juhinduvad kuuldud-loetud keelekasutusest ning viimase väärkasutamisel levib see edasi ja rikutud me keel saabki. Meedia mõjuvõim on tänapäeval kahtlemata kõige suurem. Meediaväljaannetel on võime mõjutada uskumusi, väärtusi, sotsiaalseid suhteid ja sotsiaalseid identiteete.Kuna ajakirjanduskeel kujundab ja mõjutab otseselt inimeste keelekasutust ning on küllalt inimesi, kellele ajakirjandus on ainus lugemisvara, tuleks ajakirjanikel väga hoolikalt jälgida, kuidas oma tähtis artikkel mustvalgel kirja panna, et mitte inimesi oma keelekasutuses valele teele eksitada. Vastasel juhul saab jällegi kannatada eesti keelekultuur.
Herzberg jõudis järeldusele, et mõned varem motiveerivateks peetud tegurid ei andnud eriti midagi enamat kui tööga rahulolu, neid hakkas ta nimetama "hügieeniteguriteks". Nende puudumine või madal tase põhjustas rahulolematust, kuid nende olemasolu ei tõstnud töötajate motivatsiooni. Aktiivselt motiveerivad inimesi muud tegurid motiveerijad. Nende puudumine ei pruukinud töötajaid veel rahulolematuks muuta, kuid nende olemasolu oli kahtlemata motiveeriv. Paljud inimesed kahjuks arvad, et kooliharidusega ( pean silmas siis põhi- ja keskharidust ja kutseharidust) ongi nende õppetöö eluks tehtud ja nad on nüüd valmis asuma tööle ja teenima hüviseid. Just siis noored ja kogenematud inimesed. Nad ei kujuta ettegi milliste probleemidega nad vastamisi peavad seisma. Kõige suuremaks probleemiks kujunebki rahulolematuse tekkimine. Selle eest pole kaitstud ka kogenud ja vanemad töötajad
Kui Interneti poleks leiutatud? Paljud inimesed, eriti mitte-arvutirahvas, oskab tihtilugu Interneti kohta arvata vaid seda, et see on üks uuemal ajal leiutatud hea asi, millega saab kirju saata, kus saab lehti lugeda, infot otsida ning sõpradega lobiseda. Seda kõike Internet kahtlemata võimaldab, kuid kas tema roll piirdub vaid sellega? Interneti sünd Internet on paljude teadlaste ja uurijate arvates sündinud tänu venelaste esimese kosmosesondi "Sputnik" stardi järgse USA riigikaitsealaste uuringute kiirendamisele. Ameerika helgeimate peade ühendus ARPA (Advanced Research Projects Agency ) alustas 1960-ndatel sõjaväe algatusel üleriigilise info transportimise süsteemi loomist. Süsteem pidi toimima ka halvatult s.t. ka NL raketirünnakute ajal
Millisena kujutan oma tulevast perekonda? Kõiki meid ootab ees tulevik, kahtlemata nii see on. Nii mind kui ka kõiki teisi. Millisena ma siis kujutan oma tulevast perekonda ? Kui palju lapsi mul olema hakkab? Kui suurt maja ma endale tahan? Need ja paljud muud küsimused käivad mul ikka aegajalt peast läbi. Perekond ja kodu on minu jaoks !! väga tähtis. Ma olen ülesse kasvanud väga toredas, kuid pisikeses perekonnas. Mu ema ja isa on mulle palju õpetanud, ma ootan põnevusega, et kõiki neid tarkusi oma lastega jagada.
kasutusel meetodi lihtsuse tõttu. Võrreldes erinevaid raseduse määratlusi võib öelda, et raseduse kestuse arvutamiseks kasutatav nn. menstruaalse raseduse määratlus on tinglik ja ükski asjatundja ei arva tõsiselt, et rasedus algab tegelikult umbes kaks nädalat enne eostumist Samas on palju inimesi, kes arvavad, et rasedus algab tegelikult umbes kaks nädalat pärast eostumist, st embrüo pesastumise järel Kahtlemata on pesastumise näol tegemist olulise muutusega embrüo ja ema vahelises suhtes, mis tagab embrüole võimaluse edasiseks arenguks. Raseduse diagnoosimine Amnioniõõs- embrüoblasti õõs Embrüoplast - sisemine rakkude mass millest areneb inimene Vaginaalse anduriga saab diagnoosida emakasisest rasedust alates 6. rasedusnädalast Abdominaalse anduriga on amnioniõõs nähtav tavaliselt 7.-9. rasedusnädalal olenevalt emaka
Arvamustöö Kui Prantsusmaa aevastab siis Euroopa nutab? On see tõsi või ei? Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789. aastal muutus aina kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorra vastu veriseks revolutsiooniks mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Kõik sa alguse rahva rahulolematusest kunigas Louis XVI vastu. Pikaajalised sõjad ja priiskav eluviis nõudis kulutusi ning nende täitmiseks tõsteti aina makse. See ajas rahva marru. Näiteks privileegitud seisused ei pidanud üldse makse maksma, nende käes oli kõik tähtsamad ametid ning neil oli
Erinevaid õnnekäsitlusi Balzaci romaanis "Isa Goriot" Õnn on emotsioon, mida on kahtlemata tundnud oma elupäevade jooksul kõik inimesed. Selle tõlgendamine aga on ilmselt igal korral erinev olnud. Õnne erinevad käsitlused tulevad ka selgelt välja Balzaci teoses "Isa Goriot". Öeldakse, et raha ei tee õnnelikuks, kuid samal ajal jääb ikkagi õhku rippuma küsimus, kas seda saab tõeliselt uskuda. Suurem osa inimesi ei oska ilmselt sellele vastata, kuna neil ei ole olnud võimalust ära proovida mõlemaid variante
kaks suurturniiri nende kaartidega. See aga ei tee sellest veel head kätt. Doyle Brunson on üks maailma parimaid mängijaid ja enne kui sa ka pole, ära proovi nende kaaridega võita 7.koht Käsi mida mängitakse, sest sellel on lõbus hüüdnimi: Dolly Parton. Kui sa mängid võidu peale, pole mõtekas mängida käsi, millel on äge nimi. Võid küll lühiajaliselt võita aga pokker on maraton mitte sprint ja pikas perspektiivis on see käsi kahtlemata kaotaja 8.koht & & & Nende kaartidega võidad väga harva. Loobu neist isegi siis kui oled väiksel pimepanusel, kui oled suurel pimepanusel ja ei saa lauakaarte tasuta vaadata, loobu 9.koht & & Pildiga kaart ja madal kaart, erinevast mastist. Üks kõige tavalisemaid vigu, mida alles pokkerikarjääri alguses olevad mängijad teevad, on nähes mõnda nägu oma kaardilt neile vastuvaatamas neid ka mängida
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Mis on media? Meedia on suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm, mis mahutab suurt osa ühiskonnast. Koosneb ta suuresti televisioonis, internetist, raadiost ja ajakirjandusest ning vähem mõjuvamalt ilkirjandusest. Meedia funktsiooniks on informeerimine, reguleerimine, kultuur ja meelelahutus. Kuidas kujuneb meedia tänapäeval? Mida? Mismoodi ? ja Miks? Kahtlemata mõjutab lehest loetud või "Reporterist" nähtud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet või meelsust erinevate teemade suhtes. Mitmed ajalehed ja ajakirjad teevad sääsest elevandi. Mõnest üsna tühisest probleemist tehakse lausa skandaal, mille järelmõjusid on veel hiljemgi tunda. Inimesed võivad jääda uskuma vääraid asju. Hetkel meenub mulle seagripi vaktsiiniskandaal. Meedias kajastati et vaktsiin ei hoia haigust eemale ja soodustab hoopis grippi, kuid viimastel nädalatel näeme me...
lugeda. Samas ei või iial kindel olla, milline see inimene tegelikus elus on, kes sulle vastu kirjutab. Igaüks saab jätta endast parema inimese mulje ja liigset usaldust võidakse ärakasutada, kuigi on palju selliseid juhtumeid olnud, ei saa sisendad enesele, et internetis on ainult kurjad, pahad ja ühetaoliste mõtetega inimesed, erinevaid inimesi on siin maailmas täpselt nii palju kui neid olemas on. Sotsiaalmeedia mõju inimesele on kahtlemata väga suur. Suhtlusportaalid kaotavad ära mõtte üksteisega reaalelus suhelda, kuid samas aitavad inimest paremini tundma õppida. Samas võib internetist leida väga palju uut ja huvitavat, nii enda harimiseks kui ka kooli tarbeks. Kuigi internetis on omad võlud ja vahel on selakergem suhelda, tuleks siiski piiri pidada ja teha vahet reaalsel ja Interneti elul .
tunnevad nad tihtipeale tohutut empaatiat oma armastatu vastu. Paljud armunud on isegi valmis end armastatu pärast ohverdama. (Fisher, 2006) Näiteks võib sügavalt armunud inimene ohverdada enda heaolu armastatu nimel, ta võib koguni lahti ütelda oma sõpradest ja perekonnast, kui need tema väljavalitut mingil põhjusel ei aktsepteeri. Kuid armunud inimesele on see väike hind, mida maksta, kuna tema jaoks on peamine olla koos oma kallimaga. Kahtlemata on romantilise armastusega seotud ka meie emotsioonid. Romantiline kirg võib esile kutsuda mitmeid oimetuks tegevaid tujumuutusi, alates vastuarmastuse põhjustatud joovastusest kuni ärevuse, meeleheite ja koguni vihani, kui romantilisi püüdlusi eiratakse või tõrjutakse. Kui armsam külvab armunu tähelepanuavaldustega üle, kui ta helistab pidevalt, saadab helli e-kirju või veedab pärastlõuna või õhtu koos armunuga toitu ja teineteist nautides, siis on maailm sära täis
õigused, millegi üldisema muutmiseks. Aga kui keegi lõpetab ülikooli, siis sellisel juhul ei ole ta enam õpilane. Omaette küsimusena võib tõstatada muutuste läbilöömise hinna? Kas tõesti on haridussüsteem niivõrd muudatuste vajalik või kas on mõtete loovutada kogu oma aeg ja elu selle nimel, et läbi viia mõningad reformid? Selle küsimuse peale peab igaüks ise mõtlema, kui eesmärk kellegi silmis seda väärt on, siis kahtlemata on olemas reaalsed võimalused selle elluviimiseks. On ka tuntud idee, et on sort inimesi, kes leiavad ettekäändeid ja teine sort, kes leiavad võimalusi. Seega usun, et muudatuste realiseerimiseks on vajalik leida väärt idee, mille saavutamine ei tooks kaasa vaid isiklikku kasu ning leida üles võimalused selle teostamiseks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et gümnaststil on reaalne võimalus hariduselus kaasalöömises
väljapääsuks sai münditaksofonide kasutuselevõtt. Paraku tekitas asjaolu, et taksofoni TELEFON AASTAST 1923 metallkestas peitub sulaselge raha, head meelt ka kurikaeltele ja nii saidki lõhutud telefoniaparaadid igapäevaseks 2 nähtuseks. Kahtlemata oli see üks põhjustest, miks aastate eest telefonikompaniid asusid aktiivselt välja töötama tehnoloogiat mis võimaldaks telefonikõnede eest tasuda nii, et aparaati ei jääks lõhkumisele ahvatlevaid münte. Kasutatud kirjandus: Ene I osa lk.506 (Bell, Alexander graham) Kasutatud interneti leheküljed: http://et.wikipedia.org/wiki/Alexander_Graham_Bell http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://www.alexandergrahambell
Valgustust võib käsitleda kui inimkonna vabanemist vaimupimedusest, mis tõstis pead juba 17. sajandil. Valgustuse hiilgeaeg kandus edasi 18. sajandisse ning võib väita, et valgustusajastule omane mõtteviis ulatus ka 19. sajandisse. Valgustuseks hakkas ajastut esmalt kutsuma saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuigi valgustuslik mõtteviis oli välja kujunenud juba tunduvalt varem. Valgustuse kujunemise eelduseks oli kahtlemata teaduse areng, mis pani paljud filosoofid kahtlema vanades tõdemustes ning kutsus esile kriitilise mõtlemise. Seega valgustuse ideoloogia rajajateks võib pidada filosoofe. Prantsuse mõtteteadlase Rene Descartes'i põhiteos ,,Arutlus meetodist'' väidab, et teadmiste ainsaks allikaks on inimese mõistus. Descartes kutsus kahtlema kõiges, sest just nii jõutakse tõsikindlate teadmisteni. Sellest tulenevalt sündis filosoofi põhiprintsiip cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen
inimese allakäigu. Inimkonna patused himud saavad pühitsuse kristliku abielusakramendi kaudu. Giovanni de Arrigo Arnolfini Jõukas Itaalia kaupmees asus Bruggesse 1421. aasta paiku ja oli olulistel ametikohtadel Burgundia hertsog Philippe Hea õukonnas. Arnolfinist sai hiljem Normandia finantskuberner ning ta teenis importkaubalt makse kogudes terve varanduse. Giovanna Cenami Giovanna oli pärit jõukast itaalia perekonnast ning abielu oli kahtlemata korraldatud „hea partiina“. Kahjuks ei saanud paar lapsi ning hiljem pidas Arnolfini armukest. Kingad Jalast heidetud kingad on märgiks, et toimumas on religioosne tseremoonia- maal võis olla omamoodi tunnistus toimunud abielusõlmimisest. Giovanna punased kingad on voodi juures, Giovanni kingad lähemal välismaailmale. Toona usuti, et palja jalaga maa peale astumine tagab viljakuse. Koer Koer lisab võluvat ja kerglast meeleolu muidu pidulikult rangele maalile. Koerad
Helilooja kõige tuntumaks koorilauluks peetakse ja miks... Helilooja käekirja iseloomustab rahvalik väljenduslaad, rahvuslik koloriit, ja meeldejääv meloodilisus. Loodud koorimuusikat iseloomustab muusikaline karakter: Loodusmeeleolud ,,Põlismetsa järv“, ,,Ühest vaiksest pühast hiiest“, ,,Mets“. Humoorikas alatoon ,,Naabri külas“, ,,Kits ja hunt“. Helilooja kõige tuntumaks koorilauluks on kahtlemata hümnilis-heroiline ,,Koit“. 4. Millise olulise jälje on jätnud Peeter Süda oma loominguga Eesti muusikasse? Nimeta tuntuimad oreliteoseid. Olulise jälje jättis oma loominguga eeskätt Eesti orelirepetuaari. ,,Ave Maria“, ,,Gigue“, fuuga f-moll ja ,,Pastoraal“ PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 1 of 4
Essee «Geneetiliselt muundatud organismide - poolt või vastu» Diana Kuzmina 9.B klass Geneetiliselt muundatud organism ehk geenmuundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk GMO all mõeldakse organismi, kelle pärilikkusainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud sellisel viisil, mida looduses ei esine. Geneetiliselt muundatud organismidel on tohutult palju plusse, kuid veelgi rohkem miinuseid. Mis on siis põhilised GMO negatiivsed pooled, mispärast olen pigem muundamise vastu? Kahtlemata on geenmuundatud organismidel palju häid külgi. Nad on tunduvalt vastupidavamad ja täiuslikumad kui tavalised organismid. Geneetiline muudamine võimaldab neil elus paremini hakkama saada ning olla konkureerimisvõimeline. Näiteks parandatakse kultuurtaimedel geenitehnoloogia abil haiguskindlust, elujõulisust ja vastupidavust kahjurite vastu, püsivust umbrohu...
üleloomulikud tegelased(nt: Kratid, Vanapagan), kelle kujutamine võis olla küllaltki keeruline. Nõustun Rammoga, et armastuslooks seda päris nimetada ei saaks, kuigi armastust ja valu seal on, siis siiski jääb domineerima pimedus ja depressiivsus. Minule jättis sammuti teos, kuidagi absurdse mulje, seda siis kas huvitavalt kujutatud krattide või inimeste omapäraste käitumismudelite tõttu. Lauri Jürisoo lausus: „See romaan („Rehepapp”) on minu jaoks nagu Eesti "Švejk": kahtlemata värvikas ja naljakas, aga väsitav läbi lugeda. Puudub tugev keskne lugu, mis pakuks motivatsiooni neid vaimukusi aina edasi lugeda, kuni lõpuni välja. Ma lugesin küll, aga siiski. "Novembri" stsenarist-režissöör Rainer Sarner on valinud sama lähenemise või ülesehituse ja ma väidan, et see töötab tulemuse kahjuks. Raamatu puhul on selline killustatus või laialivalguvus üsna okei, sest see on suhteliselt lühike ja on tavaline, et raamatuid tingimata ühe hooga ei läbita
Ka kiriku poolt, kes pidas nende esinemisi paganlikeks, olid nad sageli tagakiusatud. Nad olid aga oodatud esinejad külades ja lossides, kus nende elurõõmsat kunsti väga hinnati. Sageli ühinesid rändmuusikud vennaskondadesse (nendest kujunesid hiljem muusikute gildid, mis hakkasid andma väga head muusikalist haridust). Rändmuusikud ei olnud tavamõistes poeedid ega heliloojad. Nad esitasid enamasti teiste loodud laule, kuid kahtlemata täiendasid neid omalt poolt. Õukondades ja rüütlilossides sündis omaette kunst – rüütlilaul. See on ilus poeetiline luule, mida kanti ette lauldes, seetõttu nimetatakse seda ka rüütliluuleks. Luule ja muusika on siin lahutamatud, kõik luuletajad olid ka lauljad. Sageli mängiti laulu esitamisel saateks ka mõnd pilli. Rüütlilaul on ainus ilmaliku muusika valdkond keskajal, millest on tänaseks üsna hea ülevaade. Rüütlilaul levis 12.-13
Rikas elu, vaene elu Tavaliselt, kui räägitakse rikkusest või vaesusest, siis mõeldakse ikka materiaalset olukorda. Rikkal on palju raha või varandust, vaesel see aga puudub. Aga see, et inimesel on palju varandust, ei tähenda kindlasti alati, et ta elu on rikas. Ja majanduslikult viletsemas olukorras inimese elu ei pruugi olla vaene. Mis siis õigupoolest on rikas elu? Arvan, et armastus ja meelepärane tegevus teeb elu rikkaks. Üksindus ja tegevusetus teevad elu vaeseks. See, missuguseks inimese elu kujuneb, oleneb kindlasti tema väärtushinnangutest, eesmärkidest ja unistustest kõigest, mida oluliseks peetakse. Vaimselt rikas on kindlasti see, kes saab tegeleda sellega, mis talle meeldib. See võib olla töökoht, kus saab end teostada ja ennast arendada. Tahta õppida, avastada uut see rikastab inimest päris kindlasti. Või mõne hobiga tegelemine, millele ei pea tingimata palju raha kuluma. Näiteks, k...
atraktiivsena, jõuliselt ning selle banaalsust aktsepteerides. Inimesed ja keskkond ei eksisteeri üksteisest sõltumatult. Seni olid aga 20. sajandi avangardsed elitaarsed kunstivoolud üldjuhul igapäevaelu põlastanud ning püüdnud oma temaatikana ikka midagi spetsiifilist, enneolematut ja massidele arusaamatut pakkuda. Sealhulgas oli abstraktne ekspressionism kui viimane selgelt valitsenud kunstivool 20. sajandi keskel raudselt eitanud lihtinimese probleemide või olme kujutamist. Kahtlemata oli "keskmine inimene" talle arusaadavast kunstielamusest kaunikesti ilma jäetud ja kunst kujunenud enamuse arvates vaid kunstnikele, galeristidele ja kriitikutele enestele arusaadavaks kildkondlikuks mänguks. Popkunst oli aga algusest peale väljapoole, tavainimese suunas pööratud ning antiindividualism ja massiühiskonna väärtuste tunnetamine tõid uuele kunstivoolule kiiresti tuntuse, populaarsuse ja kuulsuse. Hästi oluline masside mõjutamisel oli ka see, et popkunst
Sokratese roll filosoofia ajaloos Sokrates oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Kreekas. Kahtlemata on ta filosoofia kõige tuntum inimene ja selleks sai ta juba oma eluajal. Me ei tea Sokratesest kõike, kuna Sokrates ei jätnud meile kirjalikke töid. Meie teadmised tema elust ja õpetusest pärinevad enamasti tema õpilaste ja sõprade või siis ideoloogiliste vastaste teostest ning ka hilisemate autorite, näiteks Aristotelese kirjatöödest. Kõik nad arvasid Sokratest omamoodi. Ja seepärast on väga raske jõuda selgusele, milline oli tõeline, ajalooline Sokrates. Sokrates
programme ja eriorganisatsioone, mille liikmeks Eesti on sõltumata kuulumisest ÜROsse. Nende erinevate programmide ja organisatsioonide tegevuses osalemise eest vastutavad teised Eesti ministeeriumid ja ametkonnad. Mõned neist organisatsioonidest - näiteks Ülemaailmne Postiorganisatsioon UPU (asutatud 1874) ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (International Labour Organization - ILO, asutatud 1919) on märksa vanemad kui ÜRO ise. ÜROsse kuulumisel on tähtsaimaks põhjuseks kahtlemata osasaamine ülemaailmsest kollektiivsest julgeolekust, milleks antud organisatsioon loodud ongi. ÜRO on ainuke rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmed on põhikirja alusel volitanud organisatsiooni tagama rahvusvahelist julgeolekut kõikides maailma piirkondades kõigil võimalikel tasanditel. Nii aitab ÜRO kindlustada kõikide oma liikmesriikide julgeolekut, mis kuulub otseselt ÜRO Julgeolekunõukogu pädevusse.
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda).
Järgmisena uurin, kuidas oleks integreerimisprotsessi võimalikult lihtsaks kõigi osapoolte jaoks teha. Lõpus arutlen, kuhu oleme integreerumisega jõudnud ja mis on positiivne ja negatiivne ning toon välja järeldused. Töö eesmärk on analüüsida ja kritiseerida Eesti integreerimispoliitikat ning välja pakkuda lahendusi, mida võiks teisiti teha. 2. Hariduslik integratsioon Haridussüsteem on ühiskonna lõimumisprotsessis kahtlemata üks võtmetegureid: ühest küljest edendatakse hariduse kaudu integratsiooniprotsessi osaliste keeleoskust ning teisalt on see sotsialiseerimisprotsessi suunaja (RIP 2008-2013, lk. 42). Keeleoskus on kahtlemata oluline ning selle olulisuse kinnitamiseks ja sellega seoste loomiseks tooksin siinkohal välja tabeli, mis iseloomustab vene vähemuse keeleoskust. (Allikas: RIP 2008-2013, lk. 44)
sest lapsevanemad tahavad oma lastele head, et nad oleksid edukad ja neil ei oleks muresid. Aga tegelikult kukub asi täpselt vastupidi välja. Nad võtavad mu meelest lastelt ära võimaluse olla originaalne. Kui juudid läksid sõja ajal Ameerikasse, oli neil kaasa võtta võimas jidisikeelne kultuur, erakordselt huvitav ja rikas. Aga mis siis juhtus lapsevanemad tahtsid, et lapsed õpiksid seda keelt, mis on Ameerikas valdav, ja Ameerika poolelt arvati, et see ongi kahtlemata õige. Milleks rääkida erinevat keelt, kui oleme sõbrad? Meie ajal saab palju infot kätte netist, mistõttu väidetakse, et ega paljut olegi vaja enam teada, sest kõik on võrgust paari nupuvajutusega leitav. Mis selle kohta kostate? Inimene elab nii palju, kui tal on mälu. Kui inimese kogu mälu on mujal, siis ta tegelikult ju ei ela. Ta sõltub täielikult välistest impulssidest. Praktilises elus on kahtlemata võrgud head, aga seal, kus on vaja teha
just sellele eale kohane. Samas kui ühelt poolt on teos Tammsaare eale vastavalt kirjutatud, on ta ka suuresti teosekeskse lähenemisega. Ta tegeleb konkreetsete tegelastega ning omab erinevaid tähenduskihte. Üldjuhul on ikka nii, et enne kui hakatakse üht või teist teost üldse lähemalt uurima, pööratakse tähelepanu autorile. On lugupeetud kirjanikke ja nendest veel enam lugupeetud kirjanikke. Anton Hansen Tammsaare on üks nendest, keda võib kahtlemata lugeda teise rühma, ta on eesti kuulsaim kirjanik, kelle stiil on kordumatu. Tammsaare stiilist lähemalt. See on väge hästi läbi mõeldud sõnakasutusega, talle on omased pikad laused, ta on suutnud suurepäraselt koomilise ja lüürilise külje omavahel põimida. Tammsaare suudab jutustada ka siis rahulikult, kui tegevus tegelikult on pingeline. Tema stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik, satiiriline.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
