kulutada eluliste tarviduste täitmisest ülejäävat energiat. On ilmne, et kui teha tööl ja mängul vahet kasulikkuse alusel, siis on töö ’’ülistava’’ ja mäng ’’halvustava’’ varjundiga. Mäng on olemuslikult kergemeelne. Mõned inimesed, kes seda mõistet niimoodi tajuvad, on tundnud võõristust, sest ühiskondlikud hüved, kunst ja religioon, liigitatakse mängu alla. Teisalt on kahtlemata sobiv nimetada inimese kõiki vabu, kujutlusvõimet eeldavaid tegevusi mänguks. Põhjuseks see, et need on spontaansed ning ei toimu välise vajaduse või ohu sunnil. 7. Mis on S käsitluses ilutunde kõige tähelepanuväärsem tunnusjoon? Miks? Ilutunde kõige tähelepanuväärsem tunnus on ikk aveel määratlemata. Iga nauding on positiivne ja loomupärane väärtushinnang ent mitte igaüks neist ei tähenda ilu tajumist.
väljendusrikkad loomagravüürid. Koduloomade kujutamist alustas kunstik juba kodukohas Varangul ja Lammaskülas, joonistades nii kassi kui hobuseid. Stipendiaadina Dresdenis õppides avastas ta kohalikus loomaaias enda jaoks eksootilised loomad, nagu lõvid, tiigrid ning jõehobud. Õpilaspõlvest peale armastas ta joonistada inimesi, portreteerida oma lähedasi, koolikaaslasi, tüüpe turgudel ja tänavatel. Wiiralti lemmikžanriks oli kahtlemata "fantastilised portreed" – sageli grotesksed üldistused mõnest inimtüübist või inimlikust joonest. Dresdeni-perioodil muutus Wiiralti graafika suurejoonelisemaks, stiililt jõulisemaks ja kindlapiirilisemaks. Ta sattus verismi mõjuorbiiti, mille kiindumus groteski ja detailinaturalismi nakatas teda seda enam, et need jooned olid juba ilmnenud tema loomingus. Kokkuvõteks saaks ööelda, et Eesti kunsti ajalugu on Põhja-Euroopa demokraatlike
spetsialiseerudes raamatupidamisele. Loomulikult saadakse ka laialdasemad teadmised majandusest ja õigusest, kuid kooli lõpetades on tööpõld lai. Kandideerides tööle on võimalik mainida praktikakogemust, mis annab eelise võrreldes akadeemilise ülikooli haridusega. Ei pea minema ilmtingimata magistriõppesse, kuid Tartu Ülikooli tudengid ei pruugi edu saavutada ilma selleta. Inimeste väärtusi mõjutab paljuski ühiskond ja kultuur. Reklaam on kahtlemata üks kultuuri osasid. Nii nagu meedia üldiselt, mõjutab ka meile selle vahendusel pakutav reklaam meie hinnanguid, hoiakuid ja vaateid. Viimasel ajal on populaarsust kogunud erinevad haridusmessid, kus tutvustatakse haridustee jätkamisvõimalusi. Kes kui hästi oskab oma kooli ja selle erialasid maha müüa, sellest sõltub ka päris palju Eesti tulevik. Seega on võimalik reklaamitegijal suunata reklaamitarbijatele väärtushinnanguid.
Ümberlõigates Eestit 2016. aasta 1. detsembril müügile tulnud Mihkel Muti romaan „Eesti ümberlõikaja“ vallutas kiiresti raamatupoodide müügiedetabelid ja sai aruteluteemaks inimeste omavahelises suhtluses. Raamat sisaldabki palju mõtlemis- ja rääkimisainet pakkuvat. Mihkel Muti, ühe Eesti riigikirjaniku jaoks ei ole see aga mitte esimene romaan. Mihkel Mutt on kirjutanud palju raamatuid ja nende seas ka romaane, nagu näiteks „Kallid generatsioonid“ (1986), „Rahvusvaheline mees“ (1994), „Progressiivsed hiired“ (2001) ja „Kooparahvas läheb ajalukku“ (2013). Kõik need pealkirjad viitavad satiirile, irooniale ja tänapäeva Eesti ees seisvate küsimustele, probleemidele. Mihkel Mutt on kahtlemata tundliku ühiskondliku ja sotsiaalse närviga kirjanik. Sellele võib olla aluse pannud võõrkeeleõpetajate peres sündimine, filoloogia õppimine kui ka töötamin...
meie käest nõu. Kuidas aga edasi anda neid spetsiifilisi nippe ja keerulisi termineid arusaadavalt ja lihtsalt nii, et me kallist klienti liigselt segadusse ei ajaks ja tähtsusetu informatsiooniga üle ei külvaks? See ei pruugigi nii lihtne olla kui arvatakse. Me võime kasutada retoorilisi vahendeid, täiustada oma diktsiooni ning lihvida oma kehakeelt, mis kõik suurendavad meie arusaadavust ja mõistetavust, kuid sellest ei pruugi alati piisata. Kahtlemata on need sammud tähtsad ning loovad suure eelduse edukaks suhtlemiseks. On ju loogiline, et esimene samm sõnumi edastamiseks on sellesama sõnumi muutmine üldse edastatavaks, st lihtsalt mõistetavaks teiste poolt. Teise instantsina peame aru saama ka teisest inimesest ja tema seisundiga arvestama teadupoolest koosneb suhtlemine ju vähemalt kahest osapoolest. Inimeste ,,lugemine," st teisest inimesest aru saamine nii emotsionaalsel kui intellektuaalsel tasemel võib
võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega.Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreeka polis ja valitsemisvormid
"Käi temaga(oma naisega) mõõdukalt läbi ja ära luba endal üle piiri minna" - see Firenze kodaniku soovitus oma poegadele ei lase neil "kõhtu ja nimmeid(ära rikkuda)", ainult tütreid või "tiisikeridest" poegi saada, ega ise "leige, lõtv, melanhoolne ja kurb" olla. Kodust väljaspool töötamise, liiga sõltumatuse religioossuseilmingute ning ringirändavate naiste halb maine näitab selgelt, et keskaja lõpu ühiskonnal oli raske kujutleda naiseksolemist väljaspool abieluraamistust. Kahtlemata omandas abielupaar sel ajajärgul teatava sõltumatuse suguvõsa sees, ent naiste pahesid ja voorusi, eksimusi ja käitumist vaadeldi siiski vaid suhtes perekonnaga, mille alustalaks abiellunud said. Naised jäid perekonna taastootmisele allutatud hammasrattaks. Kuigi naise allutatust ei eitatud, sai see aina sagedamini õigustamise, seletamise ja arutelu objektiks. Tähendab, enam ei olnud tegemist päris enesestmõistetava tavaga. KOKKUVÕTE
murdma erinevatesse andmebaasidesse. Tegelikult ei tohiks andmebaasi sisse murdmine olla suurem probleem peaaegu ühelegi inimesele kellel on olemas vastav programm ja natuke IT alast teadmist. Probleemiks osutub, aga see kuidas murda anbebaasi sisse ilma, et seda keegi näeks. Sellest tulenevalt pean ma tunnistama, et eelistan valimisjaoskonnas käimist selle tõttu, et valimisjaoskond on mu kodu kõrval. E-riigi juurde kuulub kahtlemata ka ID-kaart. Ning peab mainima, et ma tõesti kasutan ka seda isikut tõendavat dokumenti. Näiteks siis, kui poes mu nooruse tõttu mult vanust küsitakse. See on minusilmis naeruväärne, et ID-kaarti saab kasutada nii vähestes kohtades, jah tõesti mitte ainult vanuse näitamiseks vaid ka bussiga sõitmiseks ja ID-kaardi lugeja olemasolul ka erinevatesse kohtadesse sisse logimiseks. Selle maagilise kaardi potensiaal on, aga palju suurem. Nimelt oleks täiesti võimalik tänapäeva tehnika
1. Fütoplanktoni koosseis ja järve toiteainete seisukord Järve troofsusel on peamine mõju domineerivate vetikate tüübile ökosüsteemis ja sesoonsele fütoplanktoni suktsessioonile. 1.1 Ökoloogilised eelistused järvedes Erinevate vetikate ökoloogilised eelistused järvedes on kokku võetud tabelis 1, kuigi üksikud liigid ja rühmad võivad tihti eksisteerida ka laias keskkonna vahemikus. Toiteainete seisukord (eriti fosfaatide ja nitraatide kontsentratsioonid) on kahtlemata olulised, kuid ka teised keskkonnaaspektid nagu temperatuur, pH, mineraalainete sisaldus ja vee turbulentsus on samuti tähtsad. Mõned nendest teguritest, näiteks oligotroofsus ja happesus on täiesti vastavuses olevad tingimused, kuid näiteks krüsofüüdid, mida leidub tavaliselt oligotroofsetes järvedes, suudavad elada ka happelises keskkonnas. Rohevetikate, sinivetikate ja vähem levinud krüsofüütide lai morfoloogia spekter on paralleelselt seotud ökoloogiliste eelistustege
konkureerimine üdini halb ongi? Konkurents teadupoolest paneb rohkem pingutama ja seeläbi luuakse eeldused arenguks. Hea õnne korral edastame ühel päikselisel päeval nii mõndagi loorberitele lebama jäänud täna edukaks peetavat Euroopa riiki. Näiteks Kreekat, mille majandus Euroopa Liidu abipakettide kiuste näib põhja vajuvat nagu uppuv laev merel. Oleks vaid kreeklastel eestlaste töökus, tuleksid nad sellest situatsioonist kahtlemata välja. Vaatamata mõningasele kadedusele teiste kaasmaalaste suhtes on eestlane ääretult töövõimeline ja visa hing. Niisiis võib loota, et kui kollektiivsel tasandil tehakse riigi jaoks arengut soodustavaid valikuid, siis ühel hetkel saabub ka Maarjamaale kauaoodatud materiaalne õndsus. Peamine, et kogu selle rahmeldamise käigus inimlikke väärtusi ei unustataks. Jättes kõrvale Eesti soovi areneda majanduslikus plaanis, on meie riigi
Artikli analüüs XI klass Artikli pealkiri: Mõttetute surmade hooaeg on alanud Autor: Askur Alas Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Eesti Ekspress 01.12.2011 Probleem, millele artikkel keskendub:Väikesed lapsed, noored lapsed, mõnikord isegi täiskasvanud on tähelepanematud ja kukuvad kaevudesse ning surevad mõttetusse surma. Mitte kedagi ei võeta selle eest vastutavaks ja lood ei tundu paranevat. Autori põhiseisukohad, näited: Ohtlikud olukorrad ümbritsevad inimesi igal pool, kuid keegi ei võta mitte midagi ette. 26. jaanuaril hukkus 22. aastane Diana, sest ta kukkus Pärnu sanatooriumi lähedal olevasse katmata kaevu. Maardus uppus noor naisterahvas maja taga olevasse kaevu. 23. veebruaril suri 5. aastane Kristo, kes kelgutas ja kukkus halvast...
ja mis aitas orjadel ,,maa-aluse raudtee" kaudu vabaks saada ning mis tegi avaliku arvamuse muutmise nimel tööd. 1865. aastal keelustas Ameerika Ühendriikide kongress orjapidamise. Minu arvates oli orjandus põhjustatud ajaloo loomulikku käiguga. Muidugi oli see ebaõiglane, kuid kes hoolis tol ajal üksikinimese õigustest, on ta valge või mustnahaline? Ühiskonna arenguga koos muutusid ka arusaamad isikuvabadustest ja õigustest ning sammuti loomulikul viisil oli orjandusele lõpp pandud. Kahtlemata, on orjad olnud kogu ajaloo jooksul eelkõige inimesed vaid ühiskond jõudis selle arusaamiseni alles poolteist sajandit tagasi. Tolle aja inimese silmades oli ori eelkõige tööriist.
Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Emal ja isal on lapse kasvamisel kahtlemata oluline roll. Iga laps vajab perekonda. On väga erinevaid peresid ja lastekasvatamisviise, kuid enamasti soovivad kõik, et kodu oleks koht, kuhu saab alati meeleldi minna ja kus saaks end tunda hästi ja turvaliselt. Väga tähtis on suhtlemine perekonnaliikmete vahel. Eriti vajalik on lapsele hea läbisaamine ema ja isaga. Vanemad mõjutavad kindlasti kõige rohkem ka lapse tulevikku. Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt
Tallinna Lilleküla Gümnaasium KIIRUSVÕIMED JA NENDE ARENDAMISE METOODIKA Koostas: Ronald Badendick Õpetaja: Meelis Rum SISUKORD 3 Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika 4 Reaktsioonikiiruse arendamise metoodika 5 Stardikiirenduse arendamise metoodika 5 Kiirusvõimete testimine 7 Kasutatud kirjandus Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Eristatakse kiirusomaduste avaldumise elementaarseid ja kompleksseid vorme. Kiiruse elementaarseid vorme on kolm: 1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse kiirus (ilma olulise välise vastupanuta), 3) liigutuste sagedus. Nimetatud kiiruse avaldumis...
tekkimine – klasside tekkest kuni sugulaste, naabrite, elukutsete, institutsionaalsete, seisuslike korporatsioonide tekkimiseni. Igaüks neist gruppidest näeb ennast võrdluses kõigi ülejäänud inimeste käitumist reguleeriva organisatsiooniga kui kõrgema korrastusastmega ühikut. Häbi abil reguleeritust tajutakse kui kõrgeima korrastatuse näitajat. Tuleb rõhutada, et nimetatud kolm etappi on eelkõige loogilis-heuristilised, kuna ajalooliste protsesside reaalne kulgemine toimus kahtlemata tunduvalt keerulisemaid ja mitmekesisemaid teid pidi. 7. Kolmandal etapil kujuneb häbi ja hirmu sfääride vahel välja komplementaarsussuhe. Eeldatakse, et see, kes juhindub häbist, ei tunne hirmu ja vastupidi. Seejuures on sfääride jaotus dünaamiline ja vastastikus võitluses. Nii elab Vene 18. saj aadlikultuur kahe süsteemi vastastikus pingeväljas: ühest vaatepunktist on iga aadlik riigialam, kuuludes „nende“ hulka, kelle käitumist reguleerib hirm
Samuti ei ole meile kõigile antud võrdselt vaimseid omadusi, kõik ei ole musikaalsed, paljud jäävad hätta matemaatikaülesannete lahendamisel, kõik ei oska joonistada jne. Me elame maailmas, kus inimesi hinnatakse mitte selle järgi, mida nad on, vaid selle järgi, mida nad omavad. Inimloomusele on omane asjadeomamiskirg. Igaüks peab endale lahti mõtestama, mis on elu tõelised ja näilised väärtused. Kõik me peame haridust väärtuseks ja kahtlemata see seda ka on. Aga kas väärtus on OLLA haritud või OMADA haridust? Põhimõte on selles, milleks seda haridust omandatakse – kas selleks, et teadmisi omada või selleks, et olla tark. Mõnele on tähtis teadmisi omada, et saada paremat töökohta, suuremat palka, sotsiaalset staatust, hüvesid, austust jne. Valitakse eriala selle järgi, mis on tulutoovam või parasjagu prestiizne. Auto, maja, lemmikloom – kõik peavad olema paremad kui naabril, lapsed peavad õppima eliitkoolides
uurimuses ei ilmnenud seost isade kognitiivse stiili, hoiakute ja laste loovuse vahel. Kokkuvõttes võib väita, et loovuse ja mängu vahelisi uurimusi on küll läbi viidud, kuid eelkõige on nad olnud suunatud esemete või mänguasjadega tegelemisele. On püütud kindlaks määrata mängu, loovuse ja sugupoole erinevusi ning mängurõõmu osa loovuse arengus. Tähelepanuta on jäänud mängu sisu (kujutlused-fantaasia) ning rolli ja rollise tegevusega seotud sümbolistlik transformatsioon. Kahtlemata vajavad need küsimused tulevikus enam tähelepanu. Mäng ja probleemide lahendamine Birch, Köhler, Schiller jt on põhjalikult vaadelnud mängu mitmesuguste probleemide lahendamisel ahvide ühiskonnas. K. Sylva koos oma kolleegidega uuris põhjalikult mitmesugust probleemide lahendamist laste poolt. Vandenberg viitab asjaolule, et mida rohkem informatsiooni ülesanne sisaldas, seda enam võis see informatsioon kaasa aidata ülesande edukale lahendamisele.
despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa suurvõim, nagu Louis XIV ajal, mil polnud ei kriitikat Jumala armust valitseva absoluutse monarhi kohta ega ka niivõrd suurt nappust sissetulekute osas. Kuid Louis XIV aegsed edukad ajad olid möödas ning järgmised kaks kuningat, Louis XV ja Louis XVI, ei hoolinud kuigivõrd riigivalitsemisest ega suutnud reaalselt sellega ka toime tulla.
kuninga õukonnas olles sõltusid monarhi tahtest ning olid pidevalt tema kontrolli all; majanduses kehtestus riigi range kontroll ning maksusissetulekud kasvasid tunduvalt. Samas ei olnud kõik siiski ka ideaalne, kuna maalt lahkunud hugenotid olid ühed kõige produktiivsemad ja professionaalsemad töölised ning kuninga radikaalsete meetmete vastu (teisusuliste liiga range kohtlemine) protesteeris isegi Rooma paavst. Louis' välispoliitika rajanes peamiselt sõjalisel jõul ja et see oli kahtlemata Euroopa tugevaim (17. sajandi lõpus teenis Prantsuse armees umbes 400 000 meest) ning ilmselt ka distsiplineerituim, siis oli see enamasti ka edukas. Tema ajal pidas Prantsusmaa neli suurt sõda: Devolutsioonisõja, Prantsuse-Hollandi sõja, Pfalzi pärilussõja (neid kolme kokku nimetatakse ka Reunioonisõdadeks) ning Hispaania pärilussõja. Kahes esimeses oli ta kahtlemata edukas, vallutades sisuliselt kogu Saksamaa kuni Reinini ning enam kui poole Hispaania Madalmaadest
Idee selleks sai Rodin 1880ndatel paljusid katoliku katedraale külastades. Ta ühendas palju väikesi figuure, mis sai aluseks ,,Põrguväravatele". Rodin töötas väravate kallal ligi 40 aastat, kuid kolossaalne töö jäigi enne kunstniku surma lõpetamata. Rodini algne idee kombineerida Dante ja renessansiaja vaimu asendus Baudelaire'i fantaasiate ja romantismi vormidega. Seekordsel näitusel on välja pandud fragmente sellest tööst. ,,Suudlus" ja ,,Mõtleja" on kahtlemata Rodini tuntuimad skulptuurid, mis paljudele tuttavad postkaartidelt ja kunstiajaloo õpikutest. ,,Mõtleja" oli algselt mõeldud ,,Põrguväravate" tippu, kujutamaks Dantet mediteerimas oma loomingu üle. Töö käigus kujunes sellest aga omaette figuur, kujutamaks lihtsalt üht mõtlevat meest. ,,Mõtleja" on inspireeritud klassikalisest kunstist, kuid erinevus
Tema partner Jaanus tutvustab Nipernaadit oma pruudile Maretile. Mees asub Mareti ja tema isa juurde elama. Naisel on tema vastu üsna ambivalentsed tunded: ta korraga vihkab ja armastab Nipernaadit. Kuid suvi on mööda saanud, samuti ka sügis ning talv on käes. Toomas Nipernaadil on tegelikult abikaasa olemas, Inriid Nipernaadi, kellele on ta lubanud talveks koju minna ning kes tuli talle Mareti onnikesse järgi ning Nipernaadi läks tagasi koju. Kes siiski oli Toomas Nipernaadi? Kahtlemata oli ta suur luiskaja, kelm. Tema väiksed valed võisid küll murda südameid, kuid ometi ei tekitanud need jäädavaid kahjustusi. Ta oli inimene, kes tegi ise oma elu huvitavaks, ehkki tihti küll teiste inimeste arvelt. Mõnes mõttes avas ta inimeste silmad, et nad märkaks asju, mis neid ümbritsevad ning hindaks rohkem oma nii-öelda tavalist tööinimese elu. Huvitav fenomen Nipernaadi juures on see, et tema väljavalitud naisi ühendab see, et nad on
California poolsaar asub California lahe ja Vaikse Ookeani vahel, pikkus ligi 1200km, laius 50-150 km. California keskel asub The Central Valley. Kogu põllumajandus on seotud just selle alaga, sest see on põllumajanduseks ideaalne koht. The Central Valley pealtvaates: Yosemite Valley on maailmakuulus maaliline koht , mis paiknev Sierra Nevada mägedes, ühtlasi on see ka Yosemite'i Rahvuspargi keskuseks ja on tõeliseks turistimagnetiks. Võib kahtlemata öelda et California pinnamood on mitmekesine ja mõjub osariigile hästi. Tänu sellele on loodud palju rahvusparke ja vaatamisväärsusi, lisaks on väga hästi võimalik arendada põllumajandust. Geograafiline asend California asub Põhja-Ameerika edelaosas, Ameerika mandril, see on Ameerika suuruselt kolmas osariik, pealinn on Sacramento. Läänest piirab seda Vaikne Ookean, põhjast osariik Oregon, kirdest (osaliselt ka idast) Nevada ning kagust Arizona.
kirjanduse ja filosoofiast. Teda mõjutasid tugevasti nii stoitsistlik kui ka platonistlik moraalifilosoofiline mõtteviis. Säilitas oma sõltumatu hoiaku. Tegutses Bordeaux' parlamendi nõunikuna, hiljem ka linnapeana. Arutleb kõikvõimalikel eluteemadel. Imetleb inimeses elutäiust, ta kaitseb nagu enamik varasemaid hamanistide loomulikkust. Montagine võtab omaks, et inimese loomus on muutlik, alludes ajale ja olukorrale. Kahtlemata oli ajastu hulluste ja pealiskadusete püüdluste karm kriitik. Ta ei püüa lugejale sugugi peale suruda oma mõtteviisi. Rüütliromaan hiliskeskajal enim viljelenud romaaniliik. Hispaanias sarnanes populaarsus maaniale. Oli selguslik. Teategelaseks tõeline rüütel terviklik inimene, kel oli ilus välimus, füüsiline võimekus. Vaimne ja kõlbeline täiuslikkus teevad peategelasest võitmatu, tuleb välja kohutavatest olukordadest, teda aitavad loodus ja
(-) Ometigi suhtuti roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. (+) Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal, ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. (+) 3) Rooma ja Kreeka ühiskonnad olid orjanduslikud.(-) Kreekas : Orjade hulga koht puuduvad arvandmed, kuid kahtlemata oli neid palju. Sellesse kategoosiasse kuulus nii võlgade katteks orjusse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisseostetud barbareid.(-) Orje kasutati peaaegu kõikjal suurmaaomanike ja talupoegade põldudel, kõsitööliste töökodades, jõukamate inimeste majades teenijatena jm.(-) Samas ei kujutanud orjad endast üldjuhul põhilist tööjõudu.
Suurepärane! Viimane valss · Katrin Karisma ja Tõnu Kilgas - Ilus duett, mida esitavad head lauljad. Katrin Karisma hääletämber jäi pisut häirima selle loo esituses, mis on natukene liiga kile selle laulu jaoks. Oleks ideaalne kui naispoolt esitaks Hanna-Liina Võsa, kelle hääl on küll suure ulatusega, kuid on malbe ja pehme. Muidugi oli tegu uudse kuuega, kahtlemata hea kaveriga. · Ivo Linna Kaunis, sensuaalne ning vägagi nauditav esitus. Omamoodi nostalgiline ning teinekord ikka tuttavalt kõrvus helisev meloodia just sellel kujul, nagu seda on Linna esitanud. Veel viivuks jää · Helgi Sallo Esitajal on väga hea hääl andmaks edasi sensuaalsust ning ka õrna hellust. Ütleksin võib-olla liiga julgesti, aga Valgre laulud on mõeldud ennekõike mehe esitusse. Miks
1. Valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; 2. Sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused 3. Majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa suurvõim, nagu Louis XIV ajal, mil polnud ei kriitikat Jumala armust valitseva absoluutse monarhi kohta ega ka niivõrd suurt nappust sissetulekute osas. Kuid Louis XIV aegsed edukad ajad olid möödas ning järgmised kaks kuningat, Louis XV ja Louis XVI, ei hoolinud kuigivõrd riigivalitsemisest ega suutnud reaalselt sellega ka toime tulla. Ühe põhjusena, miks revolutsioon radikaliseerus ning valitsev kiht üha
kättesaadavaks terve kogemusmaailma rikkalikkuse. Kui juba Husserl oli tegelenud inimese tajuvälja ehitsega, siis Prantsusmaal võttis fenomeloogia lisaks suuna eksistensialismile. Eriti selge väljenduse andis sellele Maurice Merleau-Ponty oma varases suurteoses ,,Taju fenomenoloogia". Eksistensialism 20.sajandi mõjukamaid filosoofiasuundi, eksistentsialism, mida paljud peavad lausa selle sajandi olulisimaks filosoofiaks.Üks 20.sajandi olulisimaid filosoofe oli kahtlemata Heidegger. Heideggeri peateose ,,Olemine ja aeg" sisuks on inimese olemasolu ja selle ajalikkuse analüüs, mis tegi ta 1927. aastal üleöö kuulsaks. Uurib ta seal inimeksistentsi fundamentaalseid struktuure ehk eksistentsiaale. Eksistentsiaalid kirjeldavad esmajärjekorras inimese suhet aja ja ruumiga, mis erineb fundamentaalselt asjade olemisviisist. Seda eksistentsiaali , tõsiasja, et inimene on olev, kellele ta enda olemine on huviasjaks, nimetab Heidegger hooleks
KLIIMAMUUTUS Kliimamuutuse all peetakse tavaliselt silmas statistiliste keskmiste muutumist, mis aga ei pruugi nii olla. Oletame, et meil keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll on, aga muutunud sademete jaotus aasta sees - varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid suved põuasemad. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud. Kliimamuutusest rääkides peame alati silmas pidama ajavahemikku, millest me räägime. Tihti käsitletakse kolmekümne aasta pikkuse tsükli käigus toimunud muutusi kliimamuutusena, ehkki täpsem oleks öelda, et tegemist on kliimakõikumisega. Nii lühikese ajavahemiku põhjal on raske öelda, kas tegemist on lühiajalise ostsillatsiooniga või osaga pikemaajalisest muutusest.
erinevus. Eestlaste malevate ja orduväe suureks erinevuseks oli see, et orduvennad olid elukutselised ning väljaõppinud sõjamehed. Väljaõppinud sõjamehed oskasid paremini relva käsitleda ja neil oli oskus võidelda organiseeritult, ehk mõista üksteist lahingu käigus ja pidada kinni lahingukorrast. Ordurüütlid ei olnud koos vaid lahingutes, nad elasid ka sõjavälisel ajal koos ja nimetasid üksteist vendadeks, elasid palju koos läbi ning toetasid ja austasid omasid. Kahtlemata suurendas selline elu nende ühtekuuluvustunnet ja see muutis nad veelgi tugevamaks. Seda kahjuks eestlase kohta öelda ei saanud. Samuti oli vaenlaste hulk mitmeid kordi suurem, neil oli parem relvastus ja tehnika ning neile tuli pidevalt abivägesid. Võitluste käigus õppisid eestlased küll vaenlastelt mitmeid uusi sõjapidamismeetodeid, kuid see ei päästnud neid sõjalisest allajäämisest. Eestlaste kallal oli mitmeid vallutajaid. Kõigepealt tungisid 1208. aastal sakslased
Konfliktsed poolsed võisid jõuda kas vastatikuse arusaamiseni ja lepituseni Kreeka tragöödia ei pidanud tingimata õnnetult lõppema või leppimatuse ja kaoseni. Kõigi Kreeka näidentite sündmustik oli vaatajaskonnale hästi teada. Nende süzeed moodustasid osa religioossest ja kultuuripärandist, kuna paljud neist pärinesid juba Homerose ajast. Seetõttu ei huvitanud vaatajaid niivõrd loo uudsus, kuivõrd see, kuidas draamakirjanik teemaga ümber käib, ja kahtlemata näitlejate mäng ning koori laul ja tants. Kreeka draama ei piirdunud siiki tragöödiaga, vaid tema kõrvale võrsus küla lõikuspidudelt komöödia. Saatürite veidrusedest ja muude küla pidude jämedadest naljadest arenesid esimesed tõelised teatrikomöödiad. Kreeka kolmest peamisest pidustusest andsid küladionüüsiad, mida peeti südatalvel Dionysose kui viljakusjumala auks, teatrile koori juhi, kelleks oli arvatavasti külavanem, samuti tragöödia nimetuse
Hokku pidi sisaldama kigo`t ja kireji`d. 5)Kigo- hooaeg , on sõna või väljend, mis on seotud eelkõige hooajaga, mida kasutatakse jaapani luules. Kigo kasutatakse seotud-salm vormides rengaas ja haikus, mis näitab hooajale osutatud salmi. 6)Senry- 1750ndatel tõusis esile senry ehk koomiline haiku. senry keskendus populaarsetele ja labastele subjektidele kavatsusega lõbustada ja üllatada lugejat. teemadevalik oli lai ja selline, mis pidi kahtlemata tollast lugejaskonda huvitama. luulestiil sai nime karai senry (1718-90) järgi, kelle kogutud luuletustest alguse saanud sarikogumik haif yanagidaru (pajust tünn, 1765, kokku 167 kogumikku) tekitas palju furoori. see oli esimene kord, kus mae-ku jäeti kõrvale ning tsuke-ku`d käsitleti kui eraldiseisvat värssi. 7)kyka, oli waka koomiline vorm. esimene suurem edo kyka antoloogia oli manzai kykash (1783), mille koostajaks oli yomo no akara. kyka huumor baseerub paljuski vulgaarsustel ning
ning õpilaskodusid. Autori arvates on see väga õige suund ning täiendava raha peaks suunama just kutseharidusele, parandamaks olemasolevate õppekavade seost praktilise tööga ettevõtetes. Kindlasti oleks vajalik õppekavade ümbertöötamisele kaasata äriühingute esindajaid, kes kirjeldaksid reaalseid vajadusi ning puudujääke tänaste koolilõpetajate teadmistes-oskustes. 3 Üldharidus, mis kahtlemata vajab samuti suuri lisainvesteeringuid, vajab enne tõsisemate investeeringute läbiviimist ümberstruktureerimist. Ei ole mõtet renoveerida koolihooneid, mis mõne aasta järel õpilaste puudusel uksed sulgeksid. Haridusteenuse pakkumiseks tuleks ühendada optimaalse suurusega koolipiirkonnaks mitmed väikesed omavalitsused või nende elanikud, kaasates hariduse pakkumise korraldamisse vajadusel ka avaliku sektori asutusi ja eraettevõtteid. 2012 aasta riigieelarve seletuskiri, [www.fin
neljast külast, mis olid väga suured, kuid mitte linnad, isegi mitte siis, kui Sparta oli kogu Kreeka peaaegu vallutanud.spartat juhtisid kaks päritava võimuga kuningat. Range sisekorraldusega riik. Spardiaadid olid elukutselised sõjamehed. Neil polnud kunagi esinenud ühtegi türanniat. Paljud kreeklased pidasid Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks. 13. Kk 14. Jah, Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Neid olid seal kahtlemata palju, kuid puuduvad tõesed allikad. Aegamöödes kujunes kõigil arvamus, et barblased olidki loodud orjadeks. Orje kasutati peaaeagu kõikjal - põldudel, käsitööliste töökodades, teenijatena jm. Samuti ka kaevandustes ja kivimurdudes. Orje käsitati kui omaniku vara, st et omanikud võisid nendega teha mida nad tahtsid.
juristide seas, seoses konkuretsiga nende tegevusele ning kodanikud suhtusid lepitusmenetlusse umbusalduslikult. Lepitusseaduse jõustumisega ning sellise praktika elluviimisega olukord hakkas muutuma. Konflikti kiiret ja soodsa lahendamist soovivad pooled leidsid lepitusmenetluses palju eeliseid8. Esimeseks lepitusmenetluse eeliseks teiste vaidluste lahendamiste viiside ees on ilmselt kulude kokkuhoid. Samuti kahtlemata on lepitusmenetluse üheks eeliseks kohtumenetluse ees ka asjaolu, et lepitusmenetlus on eelduslikult konfidentsiaalne, kuid kohtumenetlus üldreeglina avalik. Seega on lepitusmenetlus kindlasti sobivam juhul, kui tegemist on vaidlusega, millest kõrvalised isikud teada saama ei peaks. Veelgi sellele lepitajale saab tutvustada konflikti tõelised põhjused, mida ei saa seadusele tuginedes hagiavalduses esile tuua. Lepitaja juures saab leida
Seda võib käsitleda kui inimese vaimset ja füüsilist piiramist. Räägitakse, et gümnaasiumid, tehnikumid ja ülikoolid on kõik vabatahtlikud asutused. Siiski, kes meist oleks valmis niiöelda vabaduse nimel loobuma haridusest ja seeläbi ka tõenäoliselt paremast töökohast tulevikus. Samuti väidetakse, et kool röövib inimeselt aja, kuid see on väga lihtsameelne väide. Nimelt ei ole tegu tuulde läinud ajaga, vastupidi, see korvatakse kuhjaga. Kooli positiivseimaks küljeks on kahtlemata inimesed kes seal käivad. Võib julgelt öelda, et kool annab inimesele sõbrad, kui viimane ise veidigi säärasest ideest huvitub. Näiteks gümnaasiumi lõpuks on enamus klassi õpilastest koos veetnud ligi kaksteist aastat. Iga nurga alt vaadates on tegu ilmselgelt pika ajaga. Selle perioodi vältel tekib paratamatult inimeste vahel kontakt, mingisugune ühetekuuluvustunne, mingi side. Ka Jaan Krossi teoses "Wikmani poisid" käistleti klassikaaslaste suhteid aastaid peale kooli lõppu
nimitegelane kõik, et pakkuda oma tütardele head elu. Naised oma vaesuses elavast isast eriti ei hoolinud, ent raha vajadusel pöördusid ikka tema poole. Nõnda andiski vanamees nii kogu oma armastuse kui ka raha tänamatutele tütardele ning suri vaese ja haigena üksi oma korteris. Veel võib loomulikult raha saada saatuslikuks nendele, kes seda illegaalselt omandada püüavad. Üks väärtus, mida arvatakse rahaga saavutatav olevat, on hea väljanägemine. Kahtlemata pole see ainult kaasaja probleem, vaid igas ajalooperioodis on kehtinud teatud moe- ja ilustandardid, mida inimese juures väärikaks ja heaks märgiks peetakse. Näiteks on teada, kuidas barokiajal oli naiste seas populaarne kanda imesuuri parukaid. Kusjuures polnud sel ajal niivõrd levinud isikliku hügieeni eest hoolitsemine ning seetõttu käisid naised ringi oma uhkete soengutega, kus võis silmnähtavalt märgata peatäisid ja teisi parasiite. Kaasajal on
Tuumajaama plus- siks võib pidada seda,et energia tootmine pole eriti kallis ning toodetava energia hulk ühest tuumaelektrijaamast on üsna suur.Olgugi,et tuumajaam rajataks maa-alune,kaasneks avarii korral väike maavärin ning poleks ka välistatud radioktiivsete ainete sattumine loodusesse. Teiseks miinuseks võibki pidada seda,et tekib palju radioktiivseid jäätmeid,mis on ohtlikud ja millest on raske lahti saada.Tuuleparkide suurimaks plussiks on kahtlemata see,et nad on keskkonnale täiesti ohutud ning kasutavad erinevalt tuumajaamadest taastuvenergiat.Ainsaks miinuseks võib pidada seda,et tuulegeneraatorid maksavad üsna palju,aga päris kindlasti tõu- sevad tulevikus ka tuumaenergia hinnad,kuna tuumakütust jääb maailmas aina vähemaks. Saaremaa ja Muhumaa rannaniitudele mahuks tuuleparke sedavõrd palju,et me saaks oma riigis aastaga kulutatavast energiast pea poolevõrra rohkem energiat.Seega näeksin ma kõige
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloo...
ohvriks langesid väga tihti rahvaarstid, kes ravisid inimesi maalähedaste võtetega. See tundus aga kõrgematele võimudele nõidumisena. Nõidade kindlaks tegemiseks kasutati "veeproovi". Oletataval nõial seoti käed ja jalad kinni ning lasti vette. Kui inimene vajus põhja, siis ta oli süütu, kui jäi veepinnale, siis oli nõid. Karistuseks põletati "nõiad" tuleriidal. Hiljem siiski lõpetati tapmine ning see asendati häbiposti külge sidumisega ja seal peksmisega. Kuid kahtlemata oli sel ajal ka positiivseid külgi. Haridusele hakati järjest rohkem tähelepanu pöörama. Kirikus hakati õpetama inimestele kohustuslikus korras lugemist ja kirjutamist kui nad leeris käisid. Kahjuks oli aga paljudel halvustav suhtumine muudesse ususektidesse kui luteri usk. Pastoritel ja mõisnikel olid kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. See aga tõi kaasa talupoegade ja mõisnike erimeelsusi.
küla on ülerahvastatud), ning maakohtades viljeldava harrastuskultuuri kandeind oli lai. Näiteks võis suvalisest külast leida dzässorkestri või registreeritud spordiklubi. Laulukoorid ja näiteringid olid nagunii, need olid olnud juba 19. Sajandil. Kõigile neile institutsioonidele oli tähtsaks toeks tiheda koolivõrgu olemasolu, kuid oluline osa oli ka kirikul, omavalitsustel jt. Tänapäeval nimetame me seda infrastruktuuriks. Koolivõrgu tiheduse üks põhjuseid oli kahtlemata see, et maaelanikkonna osakaal oli nüüdsega võrreldes suur ja külad olid lapsi täis, kuid ka see, et nõudmised algharidusele olid tänapäevasest tunduvalt madalamad. Keegi näiteks ei eeldanud, et (maa)koolil peaks olema võimla, rääkimata ujulast või spetsiaalsetest kabinettidest võõrkeelte õppimiseks. Sellest tulenevalt oli koolide ülalpidamine odavam kui nüüd.
registreeritud ettevõtjate poolt, ning pole oluline, kas firma asub selles riigis või välismaal. Aga SKP arvestab kõiki koduriigis loodud väärtusi, kusjuures ei ole tähtis, kas need on toodetud kodanike või mittekodanike poolt. Majanduse näitajana kasutatakse rohkem SKP-d, sest SKP on tihedamalt seotud paljude teiste majanduslike näitajatega (tööhõive, tööstustoodangu tase) kui RKP. Inimeste elu on Ameerika Ühendriikides kahtlemata palju parem kui varasemalt, sest riigi majandus on arenenud ja võimsamaks saanud. Suudetakse elanikele võimaldada rohkemat. Arvan, et üheks elanike heaolu määrajaks on ligipääs haridusele. Inimesed õpivad, neist on saanud kirjaoskamatutest kirjaoskajad. Öeldakse, et mida kõrgemalt on inimesed haritud, seda suurem on SKP elaniku kohta. Kui inimesed on targemad siis nad oskavad tahta seda, mida on neil tegelikult vaja, et heaolu kasvaks.
see pakub inimesele vähe tööalast rahuldust. Inimestel on vajadused, mida tuleb rahuldada, et nad annaksid töökohtadel oma parima ja töötaksid efektiivselt. Kahjuks paljud organisatsioonid sellega ei arvesta. Nad nõuavad oma töötajatelt head tööd, ise suurt midagi vastu andmata. Tihti hoitakse töötajaid hirmus, et kui nad midagi valesti teevad, lastakse nad töölt lahti. See kahtlemata meid ei motiveeri. Selle tõttu kannatab eelkõige organisatsiooni efektiivsus ja personali lojaalsus. Oma seisukohtade arendamiseks kasutatakse teisi teadusi nagu psühholoogia, sotsioloogia, antropoloogia. Eriti keskendutakse psühholoogia kasutamisele. Rõhutatakse, et indiviidi käitumine grupis on mõjutatud grupiprotsessidest ning erineb omaette tegutseva inimese käitumisest. Neoklassikaline juhtimisteooria hakkas arenema 1920. aastatel ning inimsuhete juhtimise koolkonna
Korrallid moodustavad väga keeruka ökosüsteemi ning neid võib võrrelda maapealsete vihmametsadega. Ökosüsteemid ja liigid hävivad, aga maa rahvastik kasvab järjest ning varsti ei pruugi inimestel suureneva ja ebaefektiivse veetarbimisega võimalik isegi puhast vett juua. Jube on mõelda, kui mittesäästlik on paljude eluks vajalike ressursside tarbimine hetkel. Kunagi meil seda võimalust enam ei ole. Tuleb muutuda. Kahtlemata on vajadus igasuguse alternatiivenergia järele suur. Vajadus tuleks tasakaalustada uurimisse mineva rahaga. Tavalisele kodanikule tunduvad juba praegu teadusesse panustatavad summad väga suured, aga Ameerika Ühendriikide programmidele jäävad nad ikka mitmeid kordi alla. Aastakümneid läheb aega, et sellist energiasüsteemi välja töötada, sellepärast peab alustama kohe. Enamustel liikmesmaadel on enda uurimisprogrammid energia kohta ning neil kõigil on peamiselt samad eesmärgid
Ta on küll katoliiklik, kuid ei juhindu enam religioonist, välja arvatud pühakute päevadel, mida tähistatakse erakordse toredusega, kuna pühakute päevad annavad suurepärase ettekäände fiestaks. Hispaanlased usuvad, et tõeline õnn peitub inimeses endas ja teda ümbritsevas loomulikus keskkonnas ning nad ei tunne vajadust raha pärast pingutada. Üksikisiku õnne peetakse palju tähtsamaks kui raha. Hispaanlastele meeldib puhata. Üheks hispaanlaste suurimaks kinnisideeks on kahtlemata siesta, mis on kahetunnine uneaeg pärast lõunat ning mida peetakse pühaks. Hispaanlased on ka suured televiisori vaatajad, televiisor leidub peaaegu igas kodus, sest see on samuti üks lõbus tegevus. Kokkuvõtteks võib öelda, et hispaanlased on sellised nagu nad üldjuhul ka välja paistavad. Nad on väga lõbusad inimesed, kes armastavad elust rõõmu tunda ning lõõgastuda, kuid leiavad sellele alati ka põhjenduse. Välja võib tuua veel selle, et nad ei pea tähtsaks
lihtsalt momendid, mis tekitasid sinus hea enesetunde, kui jäid endaga väga rahule vms. Uuringud kinnitavad, et see suurendab õnnetunnet ja vähendab depressiooni. 9. Keskendu oma parimatele külgedele Inimesed on rõõmsad, kui nad saavad teha midagi, milles nad on head. Mõtle oma n-ö võtmeoskustele: selleks võivad olla suhtlemisoskused, mõni spordiala, teiste aitamine vms. Seejärel pühenda osa päevast sellele tegevusele. See teeb su päeva kahtlemata ilusamaks. 10. Unista Kui oled pigem unistaja- kui tegutseja-tüüpi, siis see tegevus on just sulle. Päeva jooksul kipub meie meel ikka rändama minema, ent kui paned selle enda kasuks õigesti tööle, võib sinu elu muutuda märksa positiivsemaks. Kipume ikka analüüsima mõnda minevikusündmust või oma käitumist, mõtlema, mis läks valesti jne. Sunni end hoopis keskenduma mõnele õnnelikule unistusele.
"Foorum" võtab seekord vaatluse alla Eesti julgeolekuolukorra. Millised on Eesti-Vene suhted ja kui kaitstud me siis ikkagi oleme? Stuudios arutavad Ants Laaneots, Mart Helme, Oudekki Loone ja Mart Nutt ning arvamuslauas Päevalehe välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja ja kolumnist Ahto Lobjakas. Saatejuht Andres Kuusk, rezissöörid Maarika Lauri ja Indrek Kangur, assistent Margit Ossipova, produtsent Tiina-Mari Koljak. Erukindral Ants Laaneots, kes on samuti ka reformierakonna liige ütles esimesena sõna saades, et üheksas mai on venelaste jaoks väga tähtis sündmus, sest sellega tähistakse Suure Isamaasõja lõppu ning peaegu igas vene peres on selles sõjas keegi osalenud. Samuti mainis ta Surematu Polgu liikumist, see ei ole mitte ainult Venemaal toimuv, vaid ka teistest riikides võtsid inimesed sellest osa ning seal osales hulgaliselt rohkem inimesi, mõned mootorratturid jõudsin peaegu ...
Hetkel aga astronoomid veel ei tea, kuidas need kiirgusvood tekivad. Nad on aga veendunud, et iga suurema galaktika keskmes on supermassiivne must auk, mis tõmbab enda poole tähti, tolmu ja gaase. See protsess tekitab tugeva kiirguse, mida astrofüüsikud on täheldanud vaid mustade aukude vahetus läheduses. 4 Mustade aukude uurimine Mustadel aukudel on kahtlemata olnud suur roll Universumi arengus, seetõttu tahaksid astrofüüsikud nende kohta rohkem teada saada. Galaktikatel ja mustadel aukudel on tõenäoliselt olnud ühine ajalugu. Näiteks on mustad augud mõjutanud tähtede teket galaktikates. Seni oli leitud 63 hiigelsuurt musta auku, mis asuvad galaktikate südames. Neist kõige kogukam sisaldab endas 6,3 miljardit Päikese massi. Hiljuti leiti aga kaks veel suuremat musta auku, mõlemad ligi 10 miljardi Päikese massiga
Hele-tume kontrast Nutikas värvikasutus, mis on nii kompositsiooni kui ka reklaami sisulise seosega harmoonias. Tegemist on küllaltki tavalise mustvalge lahendusega mis on konkreetne, lihtne, ning kahtlemata ka pilkupüüdev. Simultaankontrast All olev Lacoste reklaamplakat hakkab silma eelkõige tänu enda dekoratiivsele värvivalikule. Kvantiteedi kontrast. 70% reklaamist hõlmab ära kirev punane Kitkati pakendiimitatsioon, mis elavdab ning toob muidu igava pargipingi kenasti välja. Kvaliteedikontrast Sisuga seotud värvivalik
Narratiivi aineks on siin ilmselt elu ise, selline nagu ta kaasajal on. Päev algab tavapärase hommikuga misjärel esmapilgul tavapärased sündmused ja toimingud võtavad ootamatult tavapäratu, isegi lausa hirmuäratava pöörde ning omandavad esmapilgul lausa mõttetu katastroofiga kroonitud absurdse finaali. Sündmustik kisub viltu ja on pinges juba loo alguses, tavapärased toimingud ei taha kuidagi õnnestuda abielupaarist peategelaste Jaani ja Margiti hommikus. Kahtlemata on lugu täis pidevalt kuhjuvaid kurjakuulutavaid sümboleid (tugev vihm, karvarull külmkapis, katkine pirn, katkised sukkpüksid, allaneelatud uksevõti, tühi mobiiliaku, jne), vanatädi distantsilt jutustatud, tihti süngete detailidega ülekullatuid ning peategelastele arusaamatute seostega mälestuskilde. Püüdes ületada oma hirme ja eelarvamusi, astuvad nad oma kohustustele vastu, püüdes anda ikka ja jälle oma parima, olgu selleks kasvõi pühapäev. Olenemata
mujale elama jättes ehituse pooleli. Mainitud piiblikatkend kirjutati 6.saj eKr. Sel ajal elas juudi rahvas Babüloonia vangistuses. Just see on põhjuseks, miks paljud ajaloolased arvavad, et Paabeli torni legendi aluseks on Babüloni tsikuraat. Kreeka ajalooline Herodotus kirjutas, et Paabel torn koosnes seitsmest ülespoole ahenevast korrusest, igaüks ise värvi: valge, must, lilla, sinine, oranz, hõbedane ja kuldne. Vana-Mesopotaamia oli kahtlemata kõrgelt arenend tsivilisatsioon, neil oli oma kiri, avastused ja kultuur. Kahjuks aga jääb palju asju sellest ajast teadmata, kaasaarvatud see, kuidas täpselt ikkagi legend Paabeli tornist tekkis ja see kuidas on võimalik, et Mexico lähedale 1. Sajandil ehitatud Päikesepüramiid Mesopotaamia tsikuraatidega nii sarnane on. Kasutatud allikad: Raamat ,,Maailmaimed" sarjast Maailm, avastusretk piltides ,,Kunsti-kultuuri ajalugu" Jaak Kangilaski http://www.tdl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
