Kahjurputukad Toonesepp ehk puidukoi: . Neid on 28 liiki ja on väga levinud. . Puidukoid on musta, pruuni ja punakat värvi(üldiselt väikesed) . Silindrilise kehaga mardikad. . Elavad puidu sees ja suhteliselt niisketes tingimustes. . Tegutsevad öösiti ja nende jälgi näeb alles siis kui nad on puidu seest lahkunud. . Nad kahjustavad puitu . Vastsed söövad mitmeid sorti puid(lemmik on neil lehtpuit) Foto1. Tooneseppade poolt rängalt kahjustatud puutükid. Majasikk: . Eelistab maltspuitu . On suured umbes 20mm.Teda tunneb pikkade tundlate järgi mis on ta kehast pikemad . Kahjustab eelkõige hooneid närides seintesse sügavad augud. . Eelistab okaspuitu ja soojemaid kohti . Puidu pealmise kihi jätab puutumata ja oma augud täidab tihedalt puidupuruga. . Vastne võib olla kookonis headel tingimustel 2.aastat ja halvematel tingimustel kuni 12.a . Üksinda ei tekita ta suuri kahjustusi aga kui neid on palju siis ...
Kartul Ander Asur Tanel Säde Sisukord • Ajalugu ja levik • Sordid • Kasvatamine • Haigused ja kahjurputukad • Kasutamine • Toiteväärtus ja keemiline koostis • Huvitavad faktid Ajalugu ja levik • Lõuna-Ameerika Andide kõrgmäesik • 14 000 aastat • 16. sajand leitud kultuuritaim • Hispaanlased tõid euroopasse • Eestis 18. sajandi keskpaik Sordid • Ants, Granola, Varajane kollane – Hea pudrukartul • Toscana, Granola, Ando – Hea keedukartul • Anti, Birgit, Gala – Hea praekartul • Campina, printsess – Hea salatikartul
........................................................................................... 11 1.6KASUTAMINE....................................................................................................... 11 1.7HARILIK KUUSK EESTIS.......................................................................................... 12 1.7.1Eesti pärisnimed.......................................................................................13 1.8HAIGUSED JA KAHJURPUTUKAD................................................................................13 1.8.1Seenhaigused...........................................................................................13 1.9KAHJURPUTUKAD.................................................................................................. 14 2HARILIK MÄND....................................................................................15 2.1LEVIALA JA ALAMLIIGID................................................
Harilik männikärsakas Hylobius abietis Ott Orro Eestis on 3 eriliiki männikärsakaid. Männikärsakas on tumepruun kollakate tähnidega kahjurputukas. Männikärsaka toiduks on peamiselt männikoor. Suvel tehtud metsaraie loob väga head paljunemis tingimuse männikärsakale. Männikärsakas on u. 1cm pikk. Männikärsakad munevad maist juunini. Männikärsaka vastsed nukkuvad. Nukkudest kooruvad valmikud, valmikud elavad 2-3 aastat. Männikärsakad tapavad iga aasta sadu tuhandeid istutatud männiistikuid. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/mnnikrs.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd#Kahjurputukad "Loodusõpetus" VI klass, II osa, Sirje Kaljula ja Hendrik Relve, Koolibri, 2005.
LESTAD JA PUUGID KIRKE KÜLVIK 8.A 2015 LESTAD Ämblikulaadsetest lülijalgsed 0,05-13 mm. Akaroloogia Pahklestlased, süüdiklestlased, võrgendilestlased, tolmulestad ja puuklased LESTAD Kahjurputukad Paljud lestad on tähtsad lagundajad Parasiidid Elab kõikjal Neli paari jäsemeid, mille otstes iminapad https://www.youtube.com/watch?v= 47CIdUld8eQ SÜÜDIKLESTAD Imetajate ja lindude nahaparasiidid Tekitavad sügelisi Emane uuristab peremehe nahasse käike Toituvad epitermisest ja lümfist Areneb lõimetis VÕRGENDILESTLASED Toitub taimemahlast Piklik keha (o,2-1 mm) Eritavad võrgendit Nende hulgas on ohtlikke
Jaanipäevased uskumused 1. usuti, et põldudel hõljuv suits on ohvrisuits ja, et see läheb põlluhaldjale kes pidi hävitama kahjurputukad, umbrohud ja kaitsma loomi haiguste eest. 2. Usuti ,et neiu võivat jaaniöö paiku ilusaks saada, selleks pidi ta minema hiieallikale ja seal oma nägu pesema. Enne pesemist tuli aga näkile allikasse hõbedat visata. Peale pesemist muutus neiu nägu ilusaks ja lisaks jäi kauaks ajaks nooreks. Allikale tohtis minna aga ainult üksi selle tõestuseks: läinud kord kaks neidu kahekesi ühel tekkisid tedretähnid teisel rõugearmid. 3. Usuti jaaniussidesse arvati, et need on vaeslapse pisarad mis rohtu veerenud ja seal hiilgavateks ussideks muutunud. Jaaniussi kojuviijale tuli õnn, ussi tallajale või tapjale õnnetus. Inimesed otsisid jaaniusse, kes neid kõige rohkem leidis sai varsti mehele või naisele. 4. Jaaniööl korjati 9 liiki ravimtaimi millest keedeti keedi...
Need argumendid pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ning rikuvad selle kvaliteeti. Et Kultuurtaimedele soodsaid kasvutingimusi seada ja neid hooldada agrotehnikanõuetele vastavalt, on vaja taimekaitsel selle ülesandega tegeleda. Tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida umbrohtudega ning ei nakatu kergesti haigustesse ja on vastupidavamad kahjuritele. Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja viirused. Kahjurid on kahjurputukad, kes paljunevad ja levivad nendele soodsates tingimustes kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta. Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahend. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest.
............................................ 6 2.1Ajalugu ja levik....................................................................................... 6 2.2Kasvatamine.......................................................................................... 6 2.3Kartul Eestis........................................................................................... 7 2.4Toiteväärtus ja biokeemiline koostis.......................................................8 2.5Haigused ja kahjurputukad.....................................................................8 KOKKUVÕTE.................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................10 2 SISSEJUHATUS
6.Akste Kaitseala kuulub täies ulatuses sihtkaitsevööndisse. Kaitsealuseks liigiks on III kaitsekategooriasse kuuluv laanekuklane (Formica aguilonia). Kaitsealal on loendatud ligemale 1500 pesakuhilat, mis on väga kõrge asustus, seda ka Euroopa mastaabis ja suuremate pesatornide kõrgus küünib 2 meetrini. Sellises pesas võib elada mitu miljonit sipelgat. Toitu hangivad peamiselt puudelt, kus elavad sipelgatele magusat nestet eritavad lehetäid. Ära süüakse ka ettesattuvad kahjurputukad. Sipelgad on väga tõhusad metsakaitsjad, keda tuleb igati hoida.
tugvedas haaret. Kuuluttas välja petliku sõnavabaduse ja kutsus intelligentsi kriitikuid esinema. Hiljem kriitikut represseeriti.1958. käivitas nn suure hüppe-üritati 5 aasta plaan täita 1 aastaga ja 20a oma 5-ga, raua toodangu suurendamiseks pidi maarahvas rajama 7 milj. sulatusahju., talupojad aeti tuhandesse kommuunidesse, jõukuse asemel tuli nälga, tapeti varblased kui väidetavad nälja tekitajad, mille tagajärjel hakkasid paljunema kahjurputukad. Sellel ajal suruti maha ka Tiibeti rahava ülestõus, millele järgnes hiinastamine(tiibeti keel ja kultuur hävitati),tiibetlaste juht dalai-laama põgenes Indiasse.Suur hüpe kukkus läbi. Mao tõmbus 59ndal a. tagasi, kuid säilitas võimu partei üle. Deng Xiaoping stabiliseeis senise majandusliku olukorra ja sh saatis laiali hiigelkommuunid, talumajandus suudeti taastada peale Mao surma.1966.kuulutas Mao välja suure proletaarse kultuurirevolutsiooni.Deng saadeti pagendusse
-vihm -lumi(sulamisvesi) Maapinna niiskus: -põhjavesi -pinnasevesi -maapinda imbunud sadevesi Ehitusniiskus -ehitusmaterjalide koositses olev vesi -sademed ehitamise ajal Lekked: -pesemine -toiduvalmistamine -füüsiline tegevus -lilled,loomad,akvaariumid Kondensvesi, mis on põhjustatud: -konstruktsioonide ja materjalide vigadest - ruumide ala- ja ülerõhust Niiskuskahjustused Bioloogiline lagunemine -Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. Külmakahjustused -Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjalid poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki minna, Soolakahjustused -Vees o alati lahustunud sooli. Vee aurustudes soolad kirtalliseeruvad. Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse tekkivate soolakristallidel on nagu jääkristallidegi purustav jõud Keemiline lagunemine -Keemilise lagunemise näide on metallirooste
Liikide hävimine Liikide üldinfo Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 24 000 liigi esinemine. Väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi (sõnajalgtaimed, koldtaimed,seemnetaimed), 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Liikide hävimine Maal elutsevate liikide mitmekesisus on väga suur ning ajaloo vältel on liike kogu aeg juurde tekkinud ja välja surnud. Mida mitmekesisem on meid ümbritsev loodus, seda vähem haavatav on meie ...
1) õistaimede tolmeldajad (kimalane, mesilane, liblikad, kärbsed) 2) reguleerivas taimede ja loomade arvukust (kapsaliblikas, õunamähkur) 3) toiduks väga paljudele loomadele (sipelgasiil, sinitihane, arusisalik, kägu) 4) lagundavad väljaheiteid, teised surnud loomi või taimi 5) haiguste levitajad (kirbud, sääsed, kärbsed, täid) 6) saadakse mett, vaha, mürki, taruvaiku jm (meemesilane) 7) saadakse siidi (siidiliblikas) 8) tolmeldavad kultuurtaimi (kodumesilane, kimalane, liblikas) 9) kahjurputukad hävitavad suure osa saagist (kapsaliblikas, kartulimardikas, hernemähkur)
umbrohud, taimehaigused ja kahjurid. Need pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ja rikuvad saagi kvaliteeti. Taimekaitse ülesandeks on luua kultuuridele soodsad kasvutingimused ja hooldada neid agrotehnikanõuetele vastavalt tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida umbrohtudega, ei nakatu kergesti haigustesse ning on vastupidavamad kahjuritele. Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja viirused. Kahjurid on kahjurputukad, kes paljunevad ja levivad nendele soodsates tingimustes kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta. Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahend. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest. Herbitsiidid umbrohtude tõrjevahendid
Kuivatamine • Kuivatamisest sõltub: - seemne-, - toidu-, - söödavilja kvaliteet. • Teraviljakuivatite struktuur: - šahtkuivatid – 57%, - ventileerpunkrite baasil ehitatud soeõhk-punkerkuivatid – 32%, - trummelkuivatid – 8%, - külmõhkkuivatid – 2%, - muud kuivatid – 1%. 45 Säilitamine • Teraviljades bioloogilised protsessid: - seemnete hingamine, - järelvalmimine, - mikroorganismide ja aidakahjurite (närilised, kahjurputukad, lestad) elutegevus, - isekuumenemine. 46 Seemnete hingamine • Biokeemilised protsessid viljaterades: - tera hingamine (kulutades seejuures toiduvarusid), - vee eraldumine, - süsihappegaasi eraldumine, - soojuse eraldumine. • Protsesside kiirus sõltub tera: - küpsusfaasist, - niiskusest, - temperatuurist, - lisandite hulgast, - ümbritseva keskkonna tingimustest
Koostaja: Agor Liivas Pärnu 2010 SISUKORD 1. Niiskuskahjustused 2. Difusioon 3. Kõik laguneb aja jooksul 4. Niiskusallikad 5. Jääpurikad 6. Enne ja nüüd 7. Niiskus materjalides 8. Külmasild 9. Võrdlus VAREM NÜÜD 10. Niiskuse liikumine 11. Kapilaarne immendumine 12. Konvektsioon 13. Kasutataud kirjandus 1. NIISKUSKAHJUSTUSED. *Bioloogiline lagunemine Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. *Külmakahjustused Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjali poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki külmuda. *Soolakahjustused Vees on alati lahustunud sooli. Vee aurustudes soolad kristalliseeruvad. Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse tekkivatel soolakristallidel on nagu jääkristallidelgi purustav jõud.
lagundavad tselluloosimolekuli. Pleegitusvahendid - sõltub viskoosi valmistusviisist. Üldiselt talub suhteliselt hästi. Orgaanilised lahustid - talub hästi kemopuhastuse ja plekieemaldusvahendite lahuseid, paremini saab puhtaks pestes. Päikesevalgus - vastupidavus päikesevalgusele on väiksem kui puuvillal. Bioloogilisi omadusi - viskoos on hallituse ja mikroorganismide toimele vastupidavam kui puuvill. Niisketes oludes on hallitusoht siiski olemas. Kahjurputukad viskoosist ei toitu. Füsioloogilisi omadusi Hügroskoopsus - väga suure niiskusimavusvõimega. Soojapidavus - viskoosi soojusjuhtivusvõime on suur. Elektrilised omadused –tavatingimustes ei elektriseeru. [2] Veebisait Cupro(MD) Modaalkiu ristlõikepind on ümaravõitu ja kiupind on sile. Modaal on suure tõmbetugevusega ja kõrge märgmooduliga hüdraattsellulooskiud. Tema märgtugevus on viskoosist oluliselt suurem. Koostiselt on puhas tselluloos
Polümeraasne ahelraktsioon on DNA-lõigu paljundamine termotsükleris kuumaveeallikast pärit bakteri polümeraasi ning praimerite abil, et saada rohkem materjali võrdlemiseks nt isaduse tuvastamisel, kurjategija tagamisel. Millistel eesmärkidel luuakse transgeenseid ehk GM-taimi ? Transgeenseid taimi luuakse teaduslikel eesmärkidel; et oleks suurem saagikus, mis leevendaks inimkonna näljahäda; et kaup transpordi käigus ei rikneks; et kahjurputukad ning viirused saaki ei hävitaks; et kasvatatavad taimed oleksid herbitsiidikindlad Miks luuakse geeninokaudiga hiiri ? Et selgitada hiirele ja inimesele ühiste geenide fenotüüpilisi tähendusi ning inimese pärilike haiguste olemuse ja avaldumiskäigu uurimiseks. Milles seisneb tavaaretuse ja GM-tehnoloogia abil saadud taimesortide peamine erinevus ? Tavaaretuse puhul ei saa muundumine toimuda kahe erineva liigi vahel (meduus ja siga).
· Puhastatakse ventilatsioonirestid ja trapid · Puhastatakse dusisõelad · Pestakse põrandad ja vaipkatted masinatega, põrandate värvimine või poonimine · Puhastatakse laed · Pestakse kardinad · Pestakse valgustid Tavaliselt on igale toateenijale kinnistatud suurpuhastuseks kindlad toad, kus neil tuleb suurpuhastus läbi viia vastavalt kehtestatud graafikule. Erilist suurpuhastust viiakse läbi siis, kui eelnevalt on toimunud parasiitide tõrje. Võimalikud kahjurputukad: koid, kirbud, karusnahamardikad, täid, lutikad, tarakanid, kärbsed, sääsed, ämblikud. Parim tõrje on märgates kohe likvideerida, et putukad ei saaks levida! Igasuguse koristuse puhul kehtivad järgmised põhimõtted: · Avatakse aken või organiseeritakse muul moel tuulutus · Likvideeritakse kasutatud asjad · Võetakse ära kasutatud pesu · Korrastatakse voodi · Vahetatakse välja tuhatoos, klaasid · Alustatakse koristamist kõrgemalt madalamale
Haiguse levikut soodustavad suvised raied, pidevad hooldusraied ja tihedamad okaspuupuistud. Haiguse pidurdamiseks kasutatakse mürkaineid mida pritsitakse lõigatud kuuskede kändudele, kasutatakse ka tuhaga pinnase üle puistamist. Söögiseentena tuntud külmaseened (Armillaria spp.) tekitavad samuti juure- ja tüvemädanikku. Haiguse tunnusteks on rohke vaigujooks juurtel ja tüvel. Mädanevate juurte tõttu nõrgenenud puud ründavad kahjurputukad, põhjustades puu hukkumist. Külmaseened levivad sageli keskealistes ja vanemates kuusikutes. Epideemiliste puhangutena esinev võrsevähk, mida tekitavad seened Gremmeniella abietina ja Ascocalyx abietina, kahjustab kuuskede võrsete koorealuseid kudesid, mille tagajärjel võrse kuivab koos pungadega. Juureüraskid kahjustavad noorte kuuskede juurekaela ja peajuure kambiumi ning tihti ulatuvad kahjustused puitu. Suurimat kahju tekitavad kuusikutes aga need ürasklased, kes
töödelge täisterajahust taignaid võimalikult lühidalt; liigne sõtkumine või pikaajaline töötlemine annab tulemuseks tuima ja kõva küpsetise. Jahedas õhurikkas kohas säilib tavaline jahu 6 kuud ja kauemgi. Täisterajahu sisaldab tavapärasest rohkem taimset rasva, mis kergesti räästub ja annab jahule kibeda, ebameeldiva lõhna. Pikemaks säilitamiseks võib seda jahu hoida külmkapis või isegi külmutada. Kui te kasutada jahu väga harva, võivad selles hakata arenema kahjurputukad. Selle vältimiseks tuleb hoida jahu külmkapis ning lasta enne tarvitamist toatemperatuurile soojeneda. Sõelumine muudab jahu õhulisemaks ning on seetõttu omal kohal biskviittaignates ning vahustatud rasvainel ja munadel põhinevates taignates. Kui ingliskeelne koogiretsept ütleb 2 cups sifted flour, siis tuleb jahu enne läbi sõeluda ja alles siis mõõta. Seevastu väljend 2 cups flour, sifted tähendab sõelumata kujul mõõdetud jahu läbisõelumist enne taignasse lisamist või
igapäevatoidus sagedasti kasutatav GMO. Sel juhul sööksid seda GMO-d paljud inimesed ning paljud võiksid saada ka allergia, selle tekkimise tõenäosus on suur. Ohu tõenäosuse ja võimaluse hindamisel vaadeldakse ohu tekitaja (GMO) jaotumust ruumis, koguseid, omaduste muutumist vastavalt keskkonnatingimustele jms. Näiteks mida rohkem on GM-putukamürki tootvaid taimi põllul, seda suurem on tõenäosus, et kahjurputukad surevad suuremal hulgal. Kui GM-taimi on ainult mõni, siis sureb ainult mõni isend kahjurputukate populatsioonist. Kui GM-taimi kasvatatakse suure ühtse monokultuurpõlluna, siis on suurem tõenäosus, et kahjurputukatel pole kuhugi põgeneda kui põllul, mis on jaotatud väikesteks siiludeks, mille vahel kasvavad tavalised muundamata taimed. 4.3. Nende kahe komponendi võimaliku ohu ja selle tekkimise tõenäosuse korrutisena
Mikroorganismid on tavaliselt seened ja bakterid, mis arenevad ja kasvavad teatava temperatuuri ja niiskusega. Kiudu võivad imenduda bakterid, mis kahjustavad kiudu või levitavad tekstiili kasutajatele haigusi. Üldiselt hävib suurem osa mikroorganismidest külmas ja kuivas. Mõnel juhul toimivad kuumus ja valgus steriliseerivana. Sellest lähtuvalt on kiudude puhul hinnatud omadus nende ainete eemaldatavus kiust ehk kiu steriliseeritavus. Lisaks mikroorganismidele kahjustavad kiudusid kahjurputukad /moth resistant/. Koiliblikate tõugud ja mitmesugused mardikad kasutavad toiduks proteiinkiududes sisaldavat keratiini. Mõnel juhul söövad kahjurputukad ka viskoosi, atsetaati ja triatsetaati. Parim kaitse kahjustuste eest on kiudude õige valik. Kui tekstiili kasutatakse tingimustes, kus hallitus või mikroorganismid kahjustusi põhjustavad, siis tuleks valida sünteeskiududest materjal. Kui tegemist on segatud
Biotõrje seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. Biotõrje rakendused on mitmekesised: *Seen seene vastu. Kuuse ja osalt männi juuremädanikud tekivad parasiitseentest. Nakatumine toimub värskelt raiutud kändude kaudu. Biotõrjevahendiga ROTSTOP on võimalik vähendada nakatumist juurepessu. See vahend sisaldab seent, mis takistab juurepessu tungimist kändu. *Feromoonid biotõrjes. Kahjurputukad meelitatakse feromoonpüünisesse. Feromoonid on putukate hormoonisarnased ained. *Baktertoksiin putukate vastu. Pinnases elava bakteri Bacillus thuringensis on kõige kasutatum mikroobne putukatõrevahend tänapäeval, sest ta on kahjutu teistele liikidele ja laguneb looduses kiiresti. Ta sünteesib spooride moodustamise käigus ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub, lõhustub ja sellega põhjustab ka putuka surma. *Reovete puhastamine
Näiteks mäletan enda lasteaia ajast, et hommikul saime üsna lahja putru, mis oli söömise asemel põhimõtteliselt nagu vee lürpimine. Samuti peaks hügieeni mõttes pesema tihti voodipesu, sest tõenäoliselt ei lähe lapsed igakord samasse voodisse päevauinakule. Mõned vähem rahastatud lasteaiad/lastehoiud ei pruugi seda aga regulaarselt teha, et hoida pesupulbri, pesumasina, vee ja elektri pealt raha kokku. Küll aga võivad selle tagajärjel tekkida vooditesse kahjurputukad, kui erinevad lapsed jätavad sinna endast maha naharakke, mustust jms. Vaibad võivad samuti olla tegelikkuses kiude vahel väga tolmused ja mustad, kui neid ainult tolmuimejaga tõmmata ning mitte pesta kasvõi kora-kaks aastas. Seda eriti soojal ajal, kui käiakse palju õues ning lapsed mustade kätega liiva ja muud mustust tuppa toovad. Köögis puhtuse jälgimine on täiesti iseenesestmõistetav, kuid alati on
pisiimetajatele, roomajatele, lindudele) mis asuvad põllumajandusmaal (metsatukad, kännuhunnikud, kivivared). Rajada uusi maastikuelemente, kui on sobivad tingimused (nt tiik sinna, kus on tootmiseks mittesobilik niiske maa). 43. Mis on invasiivne liik? Milles seisneb tema ohtlikkus? Esitage näide. Invasiivne liik on aga selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju nt patogeensed mikroorganismid või kahjurputukad, kelle tegevus võib osutuda oluliseks ja kulukaks. Liikide introdutseerimisega võivad kaasneda olulised mõjud mitte ainult olemasolevatele üksikutele liikidele, vaid kogu ökosüsteemile. Imetajatest on levinuimad võõrliigid mink (introdutseeriti karusloomana farmidesse, 1960-il aastail esimesed looduslikud populatsioonid) ja kährikkoer (introdutseeriti 1950 aastail), mõlemad on Eestis naturaliseerunud, on väga produktiivsed, vähendavad natiivsete konkurentliikide arvukust
kahjulikult Putukad on väga olulised arhivaalide biokahjustajad. Enamik putukaid eelistab kasutada toiduks mitmesuguseid valke sisaldavaid materjale: nahka, pärgamenti, liimaineid, villaseid ja siidist tekstiile. Paberi koostisosadest sobivad osadele putukatele toiduks tselluloos ja hemitselluloosid. Putukaid, kes vôivad arhiivimaterjale kahjustada, esineb Eestis üle 100 liigi. Arhiivides esinevad kahjurputukad vôib jagada kolme rühma: püsikahjurid, juhukahjurid ja püsikahjurite arengu soodustajad. Püsikahjurid on võimelised pidevalt elutsema arhiivihoidlates, andes mitmeid pôlvkondi. Sellesse, kôige arvukamasse rühma kuuluvad mardikad (nahanäklased, tooneseplased, teesklased, põrniklased), liblikalised (koid), soomukalised ja raamatutäid. Juhukahjurite hulka kuuluvad need putukad, kes ei ole vôimelised läbima
Ökoloogia, keskkond 31.selgitab organismide ja keskkonna vahelisi seoseid ja toob näiteid elus ja eluta looduse tegurite mõjust organismidele, populatsioonidele ja ökosüsteemidele · Organismide ja keskkonna vahelised seosed- kõik elusorganismid hangivad eluks vajalikke aineid keskkonnast. Nende vahel toimub pidev aine ja energia vahetus. · Elus ja eluta looduse tegurid Eluslooduse tegurid on: taimetoidulised loomad, teised taimed, kahjurputukad, inimtegevus. Elutalooduse tegurid on: valgus ja päikesekiirgus, niiskus, soojus, temperatuur, toitained mullas. 32.teab organismide kooselu vorme · Parsitism- haiguste teke · Parasiit- haigustekitaja · Peremees- parasiitide elupaik · Vaheperemees- vahendab parasiite · Sümbioos- näiteks kaseriisikas elab sümbioosis kasega, seen annab puule toitaineid ja puu annab seenele hapniku
produkte, mis toimivad materjalidele kahjulikult Putukad on väga olulised arhivaalide biokahjustajad. Enamik putukaid eelistab kasutada toiduks mitmesuguseid valke sisaldavaid materjale: nahka, pärgamenti, liimaineid, villaseid ja siidist tekstiile. Paberi koostisosadest sobivad osadele putukatele toiduks tselluloos ja hemitselluloosid. Putukaid, kes vôivad arhiivimaterjale kahjustada, esineb Eestis üle 100 liigi. Arhiivides esinevad kahjurputukad vôib jagada kolme rühma: püsikahjurid, juhukahjurid ja püsikahjurite arengu soodustajad. Püsikahjurid on võimelised pidevalt elutsema arhiivihoidlates, andes mitmeid pôlvkondi. Sellesse, kôige arvukamasse rühma kuuluvad mardikad (nahanäklased, tooneseplased, teesklased, põrniklased), liblikalised (koid), soomukalised ja raamatutäid. Juhukahjurite hulka kuuluvad need putukad, kes ei ole vôimelised läbima hoidlates kogu arengutsüklit (siklaste vastsed, õunamähkurid)
Tiheduse reduktor - üldjuhul püütakse PPK tihedust vähendada, et saada kergemaid tooteid. Tavaliselt lahendatakse see probleem pooritekitajate lisamisega maatriksvaigule. Biotsiidid - peavad ära hoidma mikrorganismide ja kahjurputukate rünnaku PPK suhtes. Nii mikroorganismid kui putukad püüavad leida komposiitide näol omale toitepinnast. Puitu sisaldavate materjalide puhul tuleb arvestada ka putukkahjustustega, mille puhul on huvitav märkida, et kahjurputukad sageli närivad läbi PPK puhul paksu kihi maatriksvaiku, et jõuda neid tegelikult huvitava toiduni – puidukiududeni. Selle rünnaku ära hoidmiseks on osutunud efektiivseks samuti tsinkboraat. Antipüreenid ja suitsusummutid - kui mitmel puhul võib omahinna vähendamise eesmärgil mingist vähefunktsionaalsest lisakomponendist loobuda, siis antipüreenide kasutamine on lihtsalt vajalik, kuna nende puudumine võib maksta inimelusid. Tuleohutuse nõuetele
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
Neile sobivad jahedad hoiutingimused, temperatuur alla 17C ja suhteline õhuniiskus 35-50%. Valgus mõjub taimedele väga halvasti. Hoiustatakse herbaarlehti karpides ning neid omakorda kappides või riiulitel. Lehti võidakse hoiustada ka lahtritesse jaotatud karpides. Karbid valmistatakse arhiivikvaliteediga papist. Kasutatakse ka plastkarpe. Kappide puhul tuleb eelistada metallmööblit ja need peavad olema võimalikult kinnised, et sinna tolm ja kahjurputukad ei pääseks. Geoloogiliste näidiste kogudes võidakse säilitada kivimeid, mineraale, kivistisi, meteoriite, puursüdamikke, kivimiproove, maaginäidiseid. Kuna geoloogilised objektid koosnevad kivist, siis võib jääda vale mulje, et tegemis on püsivate, tugevate ja raskesti kahjustuvate objektidega. Paljud kivistised ja geoloogilised objektid võivad olla haprad, nõrgad, keemiliselt aktiivsed ja kergesti kahjustuvad. Probleeme
kanda lõpptarbijale määratud informatsiooni ja kaitsata toodet varguste eest lihtsustada kaupade käsitlemist kaitsta kaupa varguste eest 21. Miks nõutakse kolmandatesse riikidesse importimisel, et kaubaalused oleks valmistatud termotöödeldud puidust? töötlemata puit võib veoprotsessis mädaneda ning kaup võib vigastada saada töötlemata puit võib kergesti süttida töötlemata puiduga võivad liikuda mikroorganismid ja kahjurputukad töötlemata puit loetakse tooraineks, millele rakenduvad tollimaksud 22. Millist rolli täidab kaubaalus transpordiprotsessis? saavutatakse parem lastiruumi täiteaste tollil on lihtsam teha pistelist kontrolli kauba käsitlemise kiirendamine, lihtsustumine ja odavdamine võimaldab kasutada kõrgemaid veovahendeid 23. Kauba liikumistee kujundamisel omab vähimat tähtsust veo maksumus kliendile veoaeg transpordivahendi koormatus
kanda lõpptarbijale määratud informatsiooni ja kaitsata toodet varguste eest lihtsustada kaupade käsitlemist kaitsta kaupa varguste eest 21. Miks nõutakse kolmandatesse riikidesse importimisel, et kaubaalused oleks valmistatud termotöödeldud puidust? töötlemata puit võib veoprotsessis mädaneda ning kaup võib vigastada saada töötlemata puit võib kergesti süttida töötlemata puiduga võivad liikuda mikroorganismid ja kahjurputukad töötlemata puit loetakse tooraineks, millele rakenduvad tollimaksud 22. Millist rolli täidab kaubaalus transpordiprotsessis? saavutatakse parem lastiruumi täiteaste tollil on lihtsam teha pistelist kontrolli kauba käsitlemise kiirendamine, lihtsustumine ja odavdamine võimaldab kasutada kõrgemaid veovahendeid 23. Kauba liikumistee kujundamisel omab vähimat tähtsust
kanda lõpptarbijale määratud informatsiooni ja kaitsata toodet varguste eest lihtsustada kaupade käsitlemist kaitsta kaupa varguste eest 21. Miks nõutakse kolmandatesse riikidesse importimisel, et kaubaalused oleks valmistatud termotöödeldud puidust? töötlemata puit võib veoprotsessis mädaneda ning kaup võib vigastada saada töötlemata puit võib kergesti süttida töötlemata puiduga võivad liikuda mikroorganismid ja kahjurputukad töötlemata puit loetakse tooraineks, millele rakenduvad tollimaksud 22. Millist rolli täidab kaubaalus transpordiprotsessis? saavutatakse parem lastiruumi täiteaste tollil on lihtsam teha pistelist kontrolli kauba käsitlemise kiirendamine, lihtsustumine ja odavdamine võimaldab kasutada kõrgemaid veovahendeid 23. Kauba liikumistee kujundamisel omab vähimat tähtsust veo maksumus kliendile veoaeg transpordivahendi koormatus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
