ETTEVÕTLUS Ettevõtlus – mis tahes seadusega kooskõlas olev majandustegevus, mille eesmärk on tavaliselt kasumi teenimine. Ettevõtlus toimub ettevõtte asutamise ja selle käigus hoidmise kaudu. Oluline õigusakt on äriseadustik. Ettevõte – tööjõu, kapitali ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Valmistab tooteid ja teenuseid. Tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtte vara on lahus ettevõtte omanike varast. Ettevõtte sünonüüm on firma. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest. Ettevõtja – isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riski. Ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Ärilause: “Selleks et edulugu hoida, tuleb seda kogu aeg edasi kirjutada.” (Kaidi Ruusalepp) Äriseadustikus – ettevõtja on füüsiline ...
Raamatupidamise alused Lühikonspekt Eesti Maaülikooli üliõpilastele Teema 1: Sissejuhatus Majandusarvestus (raamatupidamine) on igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Informatsioon äritegevuse tehingute ja sündmuste kohta mõõdetakse ja koondatakse aruannetesse, mida kasutavad ettevõttest huvitatud isikud. Püstitatud eesmärk, täielikult aru saada kõigist aruannetesse koondatud andmetest, jääb enamasti saavutamata, sest eesmärgi saavutamine eeldab erialateadmiste ja oskuste olemasolu. Hea on võrdlus kirurgiga. Arvata võib, et enamus inimesi teab, millega kirurg tegeleb, kuid ei mõista, missugused erialateadmised ja oskused kirurgil peavad olema patsientide õigeks kohtlemiseks. Arusaamine raamatupidamisest ei tule lihtsalt. Otsusekindluse ja visa tööga on võimalik väga palju raamatupidamisest teada saada. Omandatud teadmised on väga väärtusliku...
Veski püüdis vältida o abiks Wiedemanni sõnaraamat (soosis murdesõnu tuletiste oskussõnavara allikana) mitmetähenduslikkust, o taaselustas vähekasutatud liiteid: tõi aga sarnandsõnad –mu (elamu, valamu, pühamu) (käsitlema, käsitama, -stu (nimistu, puistu) käsitsema) -el (kompel, hoidel, tundel) -m (ajam, kivim, kahjum, ravim) -e : -me (alge, juhe, mõõde) -ur (haldur, võnkur) Kirjakeele E. Muuk püüdis ühitadaühtlustumine Aaviku ja Veski erinevaid suundumusi, paludes eesti Kirjanduse Seltsi Elmar Muuk keeletoimkonnalt seisukohti probleemsetes küsimustes.
Inimene loetakse koosolekul osalenuks ning sel juhul ei saa ta elektrooniliselt hääletada. Elektrooniline hääletus võib olla kas enne või pärast koosolekut. Üldkoosolek võib juhatuse liiget tagasikutsuda ning ei pea seda põhjendama. Otsus on vastu võetud 50% + 1 poolthääl. 1.10 Väljamaksed Osanikele saab teha väljamakseid puhaskasumist või jaotamata kasumist. Osanikele ei saa enne väljamakseid teha, kui kõik eelnevate perioodide kahjum on kaetud. Kasumit jagatakse vastavalt nimiväärtusele, kui põhikirjas ei ole teisiti. Osaühing ei tohi anda laenu osanikule, kellel on üle 5% ettevõtte osakapitalist. Kui on alla selle määra, siis võib laenu anda. Juhatuse ja nõukogu liikmetele laenu anda ei tohi. Emaettevõte võib anda tütarettevõttele laenu ja vastupidi majandusliku seisu parandamiseks. Laenu antakse jaotamata kasumi arvelt. Laenu ei saa anda sama ettevõtte osade omandamiseks. 1.11 Ülekurss
Turuhinna määrab turunõudluskõvera ja turupakkumiskõvera lõikepunkt. Kasumi maksimeerimise kuldreegel: MC=MR Kui marginaalne tulu on suurem kui marginaalne kulu, siis kasum kasvab MR=(TR2-TR1)/(Q2-O1) kuna MC=MR, siis (TC2-TC1)/(Q2-Q1)= (TR2-TR1)/(Q2-O1) HARJUTUSED Täielikult konkureeriva firma puhul on MR võrdne nii tooteüiku hinna, kui ka AR Lühiperioodil on firma nõus kahjumiga tootma ainult siis, kui kahjum ei ületa firma püsikulu. Kui tooteühiku hind=ATC, siis firma saab ainult normaalkasumit Täielik firma valmistab toodet ka kahjumga, seni kuni MC>AVC Kui firma kasum ja kahjum on maksimaalselt suur, siis on TC ja TR vahe suurim Täieliku konkurentsi korral on firma konkurents mitteelastne PT 6 Diferentseeritud toodang tooted, mis on sarnased, kuid millel on üksteisest erinevad iseärasused
Ost ja müük on terviklik tehing, äritehingust, sellele lisanduvad hiljem mingeid lisamakse tooraine tootjatele või tagasi- ja juurdemaksed ning muud klientidele ei tehta. omahinna tasemel soodusteenused, kui on saadud lisatulu. 10. Äritegevus suunatud esmalt liikmetele, 10. Äritegevus on avalik ja üldine, seejärel vastavalt kokkulepetele teistele klientuur piiramatu. klientidele. 11. Investeeringud tehakse liikmete poolt 11. Investeeringud kasseeritakse ja kahjum kaetakse liikmete osamaksu klientidelt, kahjum kaetakse aktsionäride ulatuses. poolt aktsiate ulatuses. 12. Kõigil liikmetel võrdne hääleõigus - 12. Aktsionäri häälte arv üks liige, üks hääl; volinikel proportsionaalne aktsiate arvuga, aktsiate proportsionaalselt teda volitanud liikmete kontrollpakk otsuste vastuvõtmisel arvule. määrav. 13
iii. Futuurid • Futuuride (eelkõige põllumajandussaaduste ja toorainete) puhul jälgitakse kasumit ja kahjumit igapäevaselt lepingu tähtaja vältel, st arveldada võib (tehingu vastaspoolega “lõpetada”) millal tahes enne lõpptähtaega. Reeglina on tegemist standardiseeritud lepingutega.stus osta või müüa mingit vara (eelkõige välisvaluutat) tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga ja koguses. Vara antakse kas füüsiliselt üle või arveldatakse kasum või kahjum rahas. Reeglina on tegemist standardiseerimata lepingutega. iv. Vahetustehing (swap) • Lepingupoolte kokkulepe vahetada teatud ajal maksete vooge, näiteks fikseeritud intressimäära ujuva intressimäära vastu (intressivahetustehing) või ühe valuuta teise vastu (valuutavahetustehing). – Samal ajal lepitakse kokku kaks tehingut: klient ostab üht valuutat ja müüb teist ning samas lepib kokku, et kindlal ajal tulevikus teeb ta vastupidise tehingu praegu fikseeritud kursiga. 1
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2011/2012 Arvesse võetakse ainult selle vormi alusel koostatud tööd SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD ...
Sisenemisbarjäärid võivad takistada firma turule tulekut või takistada sealt väljumist (patendid, määrused) Täielik konkurents -turuinstitutsioon kus ükski tootja või tarbija ei suuda turuhinda üksinda mõjutada. Täielikult konkureeriv firma on hinnavõtja ja määrab turuhinnna HARJUTUSED Täielikult konkureeriva firma puhul on MR võrdne nii tooteüiku hinna, kui ka AR Lühiperioodil on firma nõus kahjumiga tootma ainult siis, kui kahjum ei ületa firma püsikulu. Täielik firma valmistab toodet ka kahjumga, seni kuni MC>AVC Kui tooteühiku hind=ATC, siis firma saab ainult normaalkasumit Kui firma kasum ja kahjum on maksimaalselt suur, siis on TC ja TR vahe suurim Täieliku konkurentsi korral on firma konkurents mitteelastne PT 6 Diferentseeritud toodang tooted, mis on sarnased, kuid millel on üksteisest erinevad iseärasused (seebisordid)
Sellist immateriaalset vara ei amortiseerita. Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara kasulik eluiga vaadatakse üle igal aastal, et teha kindlaks, kas sündmused ja tingimused jätkuvalt toetavad vara kasuliku eluea piiramatuks määramist. Kui ei toeta, arvestatakse muutust kasuliku eluea määramisel piiramatust piiratuks raamatupidamisliku hinnangu muutusena, st edasiulatuvalt. Immateriaalse vara kajastamise lõpetamisest tulenev kasum või kahjum määratakse kindlaks neto müügitulu ja varaobjekti bilansilise maksumuse vahena ning kajastatakse kasumiaruandes (,,Muude äritulude" või ,,Muude ärikulude" all) kajastamise lõpetamise aastal. Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara väärtuse langust kontrollitakse üks kord aastas, 31. detsembri seisuga, vajaduse järgi kas individuaalselt või raha teeniva üksuse tasandil. 3.4.3 Materiaalse põhivara kontod ja algdokumendid
turu laenude tagamise nõuded; 6)invest.piirangud, mis suse langus- vaba raha vähem ·jooksva võlgnevuse eba- proportsionaalne kasv(kreditoorne võlgnevus- ollakse Kasumiaruanne- raamatupid.aruanne, milles kajast. on kehtestatud valitsuse poolt. VP-st pank saab tulu Aruandeperioodi tulud, kulud, kasum või kahjum. järgmiselt: 1)dividendid aktsiatelt ja võlakirjade teistele võlgu) ·omakapitali osa vähenemine võrreldes Koost. tekkepõhiselt, ei näita kõiki tegelikke rahavoo- intressid; 2)kapitali juurdekasv või vähenemine väärt- võlgnevusega ·mittemateriaalsete aktivate osa suurene.
Näiteks raha laekumised kaupade müügist, raha väljamaksed kaupade ostmisest jne. Ka IAS-7 soovitab ettevõtteid rakendama otsest meetodit, kuna see on informatiivsem. Kaudse meetodi kasutamisel alustatakse tekkepõhisest puhaskasumist (kasumiaruandes), mis teisendatakse kassapõhiseks puhaskasumiks. Teisendamine seisneb puhaskasumi korrigeerimises: 1. tulude ja kuludega, millega ei kaasnenud raha liikumist, nt: + põhivara kulum + põhivara allahindlus + kahjum valuutakursi muutusest - kasum valuutakursi muutusest 2. tulude ja kuludega, mis pole seotud äritegevusega, nt: - kasum põhivara müügist + kahjum põhivara müügist 24 + finantsinvesteeringute allahindlus - finantsinvesteeringute üleshindlus 3. äritegevusega seotud bilansikirjete absoluuthälvetega Muutused käibekapitalis: Muutused käibevarades, v.a. investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud varad ( aktsiad
mis kuuluvad ettevõtte käibevara hulka ning mis kavatsetakse edasi müüa ehk realiseerida järgneva majandusaasta jooksul, samuti võlakirjad, mille maksetähteaeg on bilansipäevast üks aasta või vähem. Lühiajalised aktsiad ja muud väärtpaberid võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kõikidest otsestest soetamisväljaminekutest. Väärtpaberite müügist saadud kasum ja kahjum kajastatakse finantstuluna või -kuluna. Lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt arvestatud dividendid ja intressid on finantstulud. 8 8. Rahaliste vahendite, varude ja varade allesoleku kindlustamine ja kontrollimine. Inventeeritakse varasid, nõudeid, kohustusi, tulusid ja kulusid. Inventuurid on korralised ja ebakorralised. Korralised inventuurid on järgmised: · kassa; · pank;
Arvestustest 4.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 4 ► Arvestustest 4.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 33,00/33,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist Õige ressursside kombinatsiooni, mille puhul 19 20 21 22 23 24 Hinne 1,00 / 1,00 isokulu joon on isokvandi...
ETTEVÕTLUSE JA MAJANDUSARVESTUSE ÕPPETOOL TURUNDUSPLAANI VORM METOODILINE E-ÕPPE FORMULAR AINES TURUNDUSE JUHTIMINE Koostaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 EESÕNA JA INSTRUKTSIOON Käesolev formular on täitmiseks, seda turunduse juhtimise aine iseseisva töö raames. Töö eesmärk on koostada turundusplaan. Selle eelduseks on esmalt välja mõelda äriidee (millises valdkonnas tegutseda, milliseid tooteid/teenuseid pakkuma hakata ja kus (millisel turul, ehk millises piirkonnas). Kui äriideestik on paigas on vajadus küsida millise ettevõtlusvormina tegutsema hakata (ettevõtluse loeng). Seejärel juba püüda oma ideid arendada turundusplaani raames, täites formulari punktid. Igasse blokki (alapunkti) on jäetud piisavalt ruumi, vajadusel saab sinna sisse lisada tabeleid/ jooniseid või muid illustratsioone. Kui formulari alapunkt sisaldab tabelit, on selle täimine k...
Konkurentsiseadus Ettevõtja - äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Kaubaturg - hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Vertikaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel. Horisontaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena. Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori...
1) Mõisted: ettevõtja - on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski , ettevõte - on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb; koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest mis on määratud ettevõtte tegevuseks; ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide varast; vara kasutatakse ettevõtte tegevuse eesmärkidel; omaette juhtimine, arvepidamine, tootmine, töötajate värbamine, müük jne, ettevõtlus - on järelikult see, millega ettevõtja tegeleb, ettevõtlikkus - 2) Ettevõtete suuruse liigitus - Mikroettevõte 0 kuni 9 töötajat; Väikeettevõte 10 kuni 49 töötajat; Keskmine ettevõtte 50 kuni 249 töötajat; Suurettevõte 250 ja enam töötajat 3) Väikeettevõtlus ja startup ettevõte – Väikeettevõteteks nimetatakse: suhtelist väiksust (tööstusharu või turu suhtes), omanikepoolset juhtimist, sõltumatust. Startup ettevõte – mää...
ÄRIKASUM KASUM ENNE TULUMAKSU ARUANDEAASTA PUHASKASUM Linear (ARUANDEAASTA PUHASKASUM) Pilt nr. 3 Aruandeaasta puhaskasumi prognoos 2016.aastaks Kuna täpsemat prognoosi ei oska teha, siia on toodud 2016. aastaks puhaskasumi ligikaudne prognoos. On näha, et ettevõtte kasum mingil põhjusel miinuses ehk siis see on kahjum. 5 Turunduse edendamise võimalused VKG koosneb kaheksast ettevõttest – emaettevõttest ja selle ainuomandisse kuuluvast seitsmest tütarettevõttest. Seega valisin turunduse edendamise võimaluste läbi vaatamiseks üks seitsmest tütarettevõttest – VKG Elektrivõrgud OÜ, kuna igaühel tütarettevõttel on erinevad hinnapoliitikad, müügitoetused ja reklaamid. Turunduse edendamise võimaluste hindasin võrdlusmeetodi abil. 5
raamatupidamisaruandest ja tegevusaruandest (aastaaruande sõnaline osa). Raamatupidamisaruanne: · bilanss (vara, kohustused, omakapital) · kasumiaruanne (tulud, kulud, kasum, kahjum) · rahavoogude aruanne (aruandeperioodi rahavood, raha ja raha ekvivalentide laekumised ja väljamaksed) · omakapitali muutuste aruanne kajastab aruandeperioodil tehtud muutusi ettevõtte omakapitalis omanike poolt tehtud sissemakseid omanikele tehtud väljamakseid kasum või kahjum arvestuspõhimõtete muutuste mõju reservide suurendamine ja vähendamine. Tegevusaruanne: · ülevaade tegevustest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel · ülevaade olulistest sündmustest majandusaastal · eeldatavatest arengusuundadest eelseisval majandusaastal. Reitingute vajalikkus: · Investori seisukohalt: hinnata krediidiriski, määrata investeerimiskõlbulikkus, võrrelda erinevaid emitente.
4. Tagasi ostetud oma aktsiad. Reeglina oma aktsiaid tagasi osta ei ole lubatud, kuid teatud majanduslikes tingimustes võib see osutuda vältimatuks; 5. Perioodide jaotamata kasum/kahjum. 4 Kasumiaruanne Kajastab ettevõtte aruandeperioodi tulusid ja kulusid ning nende vahet kas siis kasumi või kahjumina. Kasum näitab ettevõtte vastavust jätkuvuse printsiibile, samas ei tähenda lühiajaline kahjum veel selle printsiibi rikkumist. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine. Siia kuuluvad müügi neto käive, tulu valuutakursi muutustest, tulu põhivara müügist, saadud intressid ja dividendid. Kulud on aruandeperioodil tulude tekkimiseks vajalikud kulutused, millega kaasneb varade väärtuslik vähenemine või kohustuste suurenemine. Siia kuuluvad tootmise ja müügi kulud, varade allahindlus,
4. Tagasi ostetud oma aktsiad. Reeglina oma aktsiaid tagasi osta ei ole lubatud, kuid teatud majanduslikes tingimustes võib see osutuda vältimatuks; 5. Perioodide jaotamata kasum/kahjum. 4 Kasumiaruanne Kajastab ettevõtte aruandeperioodi tulusid ja kulusid ning nende vahet kas siis kasumi või kahjumina. Kasum näitab ettevõtte vastavust jätkuvuse printsiibile, samas ei tähenda lühiajaline kahjum veel selle printsiibi rikkumist. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine. Siia kuuluvad müügi neto käive, tulu valuutakursi muutustest, tulu põhivara müügist, saadud intressid ja dividendid. Kulud on aruandeperioodil tulude tekkimiseks vajalikud kulutused, millega kaasneb varade väärtuslik vähenemine või kohustuste suurenemine. Siia kuuluvad tootmise ja müügi kulud, varade allahindlus,
Näide: koostada bilanss järgmiste andmete põhjal: Kirjete loetelu Summa(tuhat krooni) 1. Tooraine ja põhimaterjal 150,0 2. Põhivara 380,0 3. Võlad töötajatele 16,0 4. Pangalaen 354,0 5. Sotsiaalmaksu võlg 5,0 6. Aktsiakapital 605,0 7. Kahjum -20,0 8. Ostjate võlg 50,0 9. Pangakonto 380,0 13 Tallinna Tehnikagümnaasium Lahendus: koostatud bilanss AKTIVA PASSIVA
a. oli juba kasum 5 senti vara iga euro kohta ning 2011.a oli 4 senti kasum. Käiberentaablus on kõige üldisem rentaabluse näitaja. Näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist ehk mitu % jääb müügikäibest ettevõttele kasumiks ehk milline osa moodustab kasum ettevõtte müügikogusest. Eriti oluline on see näitaja tegevjuhile, see annab vahetu pildi hinnapoliitika ja tegevuskulude juhtimise koosmõjust ja tõhususest. 2009.a. on kahjum 12%, see aga tõuseb 2010. Aasta lõpuks 6%-sse kasumisse, 2011.a. langeb see poole võrra ehk siis 3% peale. Omakapitali rentaablus (ROE) näitab omanike investeeringute tasuvust ehk kasumit iga omaniku investeeritud euro kohta ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. Seda peetakse kõige olulisemaks kasumitootluse näitajaks. ROE iseloomustab firma efektiivsust omanike rikkuse suurendamisel, mis iga firma põhieesmärk. 2009.a. tõid
Raamatupidamisbüroo ÄRIPLAAN Catherine Cordelia Kurem, Kertu Nurmberg, Janeli Põder Tallinn 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Äriplaani kokkuvõte........................................................................................... 3 2. Ettevõtte üldandmed......................................................................................... 4 3. Äriidee kirjeldus................................................................................................. 4 4. Visioon, missioon ja eesmärgid..........................................................................5 5. Ärikeskkonna analüüs........................................................................................ 5 9. Turu analüüs............................................................................
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA OLEMUS ( LK. 511) 1. VALE; 1)See on üks mikroökonoomika paljudest eesmärkidest; 2) Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärgiks on leida lahendus põhiprobleemile piiratud ressursid versus piiramatud vajadused; 2. VALE; Hüviste piiratuse all mõeldakse seda, et selliseid ressursse (või taoliste ressursside abil valmistatud hüviseid) ei jätku kõigile soovijatele 0-hinnaga (e tasuta jagamise korral); 3. VALE; Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust ongi ta kasulik (sest keerukast tegelikkusest esitatakse vaid kõige olulisemad (põhjuslikud) seosed, jättes ebaolulised üksikasjad kõrvale; 4. ÕIGE; Võrdelist seost saab nimetada ka samasuunaliseks e positiivseks seoseks 5. c; vastusvariant d) otseselt vale; vastus a) üks mikroprobleemides...
27.Tarbijate nõudlust loetakse mitteelastseks siis: 1.kui nõudluse muutus reageerib vähe hinna muutustele 2.kui on tegemist väga hinnatundliku tarbijagrupiga 3.kui tegemist on luksuskaubaga 4.kui nõudluse muutus reageerib väga tugevalt hinna muutustele 28.Milline alljärgnevatest põhjustest võib teha aktsiaemissioonil saadud raha investeeringute tegemisel liiga kalliks? 1.ettevõtte suur kasum 2.aktsionäride dividendidest loobumine 3.ettevõtte ebaefektiivsest tegevusest tekkinud kahjum 4.aktsionäride soov teenida dividende 29.Mis oleksid ettevõtte investeeringute puhul sisemiste ressursside kasutamise eelisteks? 1.raha hind oleks odavam, kuna sisaldab vaid tinglikke kulusid ehk tulu, mis oleks saadud nende vahendite kasutamisega mujal 2.pole vaja hankida hoonete ehitamise korral ehitusluba 3.sel juhul on pangalaenu protsendid oluliselt madalamad 4.firmal ei teki täiendavaid kohustusi 30.Kas muutused rahaturul mõjutavad elamuehituse turgu? Tõene / Väär
Kogutulu ja piirtulu - Piirtulu iseloomustab kogutulu muutumist läbimüügi suurendamisel ühe ühiku võrra Piirkulu, piirtulu ja kasumit maksimeeriv tootmismaht Piirtulu ja piirkulu - kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada - Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu, on mõistlik tootmismahtu vähendada - Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed, on kasum maksimaalne Majanduslik kasum, nullkasum ja kahjum - kasumi maksimeerimine ei tähenda veel kasumi saamist, sest kasumi maksimeerimine võib olla ka kahjumi minimeerimine - Võrreldes piirkulu ja piirtulu ei saa öelda, kas ettevõte ka tegelikult kasumit saab - Kasumi suuruse hindamiseks peab võrdlema kas kogutulu ja kogukulu või keskmist kulu ja hinda - Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Konkurents
rohkem, ja ta peab olema vähemalt 1 riigihanke objekti edukalt valmis ehitanud. Kogu see seaduste muutmine on ainult suur segadus, niikuinii võidavad suuri hankeid ainult need firmad, kes oma alltöövõtjatele korduvalt maksmata on jätnud ja jätavad ka edaspidi. OÜ ... on võitnud mitmeid keskmise suurusega hankeid, näiteks lasteaedade renoveerimisi, riigihangete dokumentidega tegeleb ehitusjuht. OÜ ... on viimaste aastate jooksul töötanud kahjumiga, kahjum on vähenenud. Käive on mitmekordistunud, samas on kasvanud ka lühiajalised kohustused. Omanik on välja võtnud dividende. Investeeritud on põhivara soetamisse. Varade kogumaht on kasvanud. Põhjuseks on ilmselt üldine majandussurutis ja vähese kasumiga töötamine riigihankeobjektidel. Omandasin kogemusi töötajate motiveerimisel ja distsiplineerimisel. Pidin objektil tööde kulgemise korraldama töötervishoiunõuetele ja ohutusjuhenditele vastavalt. Selleks tuli
10. Osaühingu pankrotihaldur esitas hagi endise juhatuse liikme A vastu ja nõudis kahju hüvitamist summas 150 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli osaühingus viidud läbi varade ebaõige inventeerimine, mille tulemusena oli vara näidatud bilansis tegelikust väärtusest 100 000 eurot suurema väärtusega ning sellest tulenes ka olukord, kus bilansi järgi oli osaühingul kasum. Kui vara hinnati tegeliku väärtuse järgi, oli bilansis suur kahjum. Pankrotihalduri väite järgi viis see eksitusse osaühingu võlausaldajad, kelle nõuete suurus oli kokku 150 000 eurot ning neid võlgu saab käsitleda kui juhatuse liikme poolt tekitatud kahju, kuna võlausaldajad arvestasid neile antud teabe õigsusega. Kui majandusaasta aruanne oleks sisaldanud õiget teavet, oleksid võlausaldajad saanud vältida võlgade tekkimist ning seega on juhatuse liige vara väärtuse ebaõige kajastamisega rikkunud hoolsuskohustust
enam tulevad kliendid massist erineva firma teenust kasutama. Kuna ettevõte on tihedalt seotud inimestega, siis tuleb kaasas käia ka uuendustega, et saavutada klientide rahulolu. 7 6. Marketingiplaan 6.1. Müügieesmärgid Müügieesmärk on esialgu soovitada teenust tutvusringkonnale, kellega samal ajal tellivad ka juhuslikud kliendid, nii on kahjum minimaalne ja kasum maksimaalne. 6.2. Marketingi korraldamine ettevõttes Turundustöö eest hoolitseb ettevõttes juht. 6.3. Marketingi komponendid 6.3.1. Teenus On palju erinevaid soodustusi. Poe kliendikaardi omamisel allahindlus 5%, kliendi sünnipäeval allahindlus 10%. Ka hooaegade lõpus hinnatakse kogu hooaja kaup alla kuni 50%. 6.3.2. Hinnakujundus Toote omahinnale lisandub transpordikulu , käibemaks ning väike protsent ettevõtte arengu heaks. 6.3.3
hääli. Tekib oht, et kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus kaovad (Laughey 2007), st oht demokraatlikule ühiskonnakorraldusele laiemalt. vajadus kasumlikkuseks, meeldimiseks võimalikult laiale auditooriumile, toodab üheülbalisust. Vähenev mitmekesisus ja alternatiivsete vaadete puudumine suurendab ka ideoloogilist kontrolli. Nt kui suure meediakorporatsiooni huvi on säilitada trükiajalehti, hoolimata sellest, et need on kahjumlikud, siis sageli makstakse kahjum kinni teistest valdkondadest saadud kasumi arvelt. Ajalehed on aga väärtuslikud poliitilise mõjuvõimu kandjad, samuti hoiab korporatsioone lehti sulgemast hirm, et tühiku täidab vastaliste vaadetega arvamuskandja (Laughey 2007). Poliitökonoomilises lähenemises on kasvanud tähelepanu meedia sisule ning selle seosele poliitilise ja majandusliku kontekstiga. kuidas kultuuritootmise finantseerimine ja organiseerimine mõjutab avalikkuses ringlevaid
7.3 Laen Võtan stardilaenu KredExi-ist 5000 eurot. 5000 eurole lisandub indress 9,5%, mis teeb 48 kuu peale kokku 5475 eurot. 15 8. Finantsarvestus 8.1 Bilanss Aktiva Passiva Arvelduskonto 675 Laenud 5475 Põhivarad 12300 Omakapital 3500 Kasum, kahjum -1000 Toetus 5000 Kokku: 12975 12975 8.2 Kasumiplaan Müügitulud: 46720 Kulud: Palgad 41700 Autokulud 4468 Üür 912 Kommunaal 540 Kontoritarvete kulud 100 16 9. Ohtude maandamine Ohtude maandamiseks kindlustan autod ja kontori. Teiseks võimaluseks on teha
KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm.kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hin...
Konspekt Ärirahandus , Jelena Botskova ja Asta Teearu ( lk 52-69) RISK JA TASUVUS Finantsotsuseid tuleb vastu võtta nii, et nendele järgnenud tegevus annaks ettevõtte aktsiate turuhinna tõusu. Igas finantsotsuses on teatud risk, mis lõppkokkuvõttes mõjutab ka aktsiate turuhinda. Finantsinvesteeringute tasuvus: Kasum, mis on aluseks finants- ja investeerimisotsuste vastuvõtmisel, kujutab endast , lihtsalt öeldes investeeringult saadavat tasu. Investeeringu kasum koosneb kahest osast: a) Jooksev tulu intresside, dividendide jne vormis saadavad perioodilised laekumised b) Kasum kapitalilt investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine); kasum (kahjum) kapitalilt kujutab endast vahet investeeringu objekti praeguse turuväärtuse ja ta esialgse (ostu)hinna vahel. Ajaperioodi, mille jooksul investeeringu objekt on investeerija käsutuses nimetatakse valdamisperioodiks. Investeeringu tasuvus valdamisperiood...
eest. Oma osa ostmisega toimus väljamakse. OMAKAPITALI TEST (ÄS § 171 lg 1 p 1, 176; 292 lg 1 p 1, 301) Näide 1 Bilanss Aktiva Passiva 31 Vara 1450 Osakapital 2500 Reservkapital 250 EP kahjum -1200 MA kahjum -100 Aktiva kokku: 1450 Passiva kokku: 1450 Näide 2 Bilanss Aktiva Passiva Vara 5000 Osakapital 10000 Reservkapital 1000 EP kahjum -2000
Pikaajalised kohustused ·Teistest krediidiasutustest saadud vahendid sh. pikaajaliste ressursside näol saadud krediidiliinid, emiteeritud võlakirjad ning allutatud kohustused (laenud). Oluline on see, et kui pangal krediidiliinide tasumise ja võlakirjade lunastamise tähtajad saabuvad, siis suudab pank need ka tagasi maksta või refinantseerida. Panga omakapital ·Panga omakapitali koosseisu kuuluvad aktsiakapital, aazio, reservid, eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum ning jooksva majandusaasta kasum või kahjum. II Kasumiaruanne ·Kasumiaruande põhjal saab hinnata pankade peamisi tulu- ning kuluallikaid. ·Pankade kasumlikkuse hindamisel vaadeldakse konkreetse panga erinevate perioodide tulemusi. Peamised tuluallikad ·Peamiseks tuluallikaks on intressitulud, ·Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud ·Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt Peamised kulud ·Pankade peamised kuluallikad on: intressikulud ja
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID................................................ 5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.......................................................................... 10 ...............................................
lõpus. Põhivara aga muutus seoses uute filiaalide avamisega teistes eesti linnades. Lühiajalised kohustused vähenesid tänu sellele, et ettevõtte aasta jooksul tagastas suure osa laenudest. Võlgade tarnijatele maht on aga suurenes (mis on jälle seotud vanaraua suure hulgi ostuga). See aga lühiajaliste näitajatele oluliselt ei mõjunud. Bilansimaht aga suurenes tänu omakapitali muutmisele. Kasvas kohustuslik reservkapital ja eelmiste perioodide jaotamata kasum. Kahjum aga suurenes, mis on seotud sellega, et aasta jooksul firma rohkem tegeles ostuga ja vähem müügiga. 3.2.4. OÜ Refonda lõpp-bilansside vertikaalne analüüs. Bilansikirjed on % bilansimahust. Tabel 4. AKTIVA 31.12.2006 31.12.2006 31.12.2005 31.12.2005 Hälve % Käibevara Raha 548 261 0,3% 22 408 289 17,3% -97,6%
kustutamise eest vastutab ettevõte oma varaga. Kohustused liigitatakse lühi- ja pikaajalisteks kohustusteks lühiajalised tuleb tasuda tavaliselt käibevarade arvelt 1a jooksul. Pikaajalised kohustused tasutakse pikema perioodi jooksul, mis on üle 1 aasta. Pikaajaliste kohustuste lühiajalist osa kajastatakse lühiajalise kohustusena. Omakapital näitab ettevõtte aktsionäride osaluse suurust. Omakapitali kirjeteks on aktsiakapital nominaalväärtuses, aruande perioodi kasum kahjum, eelmiste perioodide kasum kahjum, erinevad reservid, aktsiate emisiooni kasum, tagasiostetud oma aktsiad. Kasumiauanne on põhiaruanne mis kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid ning nende vahet kasumit või kahjumit mingi perioodi vältel. Tulude ja kulude arvestus algab majandusperioodi algusest ning sõltuvalt selle perioodilisesest lisatakse iga järgnev periood eelnevatele. Tulud on aruande perioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade väärtuse suurenemine või
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED...................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID.................................................5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE..................................................................................................6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE.......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS............................................................................9 3.4 PROJEKTI KIRJELDUS...................................
Facebooki lehe kasutamine vaid Eestlane tarbijana eelistab võimalusel müügikanalina, loomata suhtlust fännidega, eestimaist. Estonian Air on ennast tõestanud vaid sooduskampaaniatega pommitamine. turvalise lennufirmana, kes tagab kvaliteetse Eesti väiksus väikene rahvaarv = vähem teenuse. Eestil on hea geograafiline asend, reisijaid. Ei lähe muutustega nii kiiresti kaasa, mis soodustab kaubavedu, lennuki tundub vanamoodne. Sügav kahjum ja pagasiruumi maksimaalne kasutamine on probleemid seoses juhtidega on inimestes Estonian Airile oluline lisatulu allikas. süvendanud skeptilisust Estonian Airi Estonian Air-i ajakiri, mis koos välisturistiga ellujäämise suhtes. Vähene tuntus rändab Eestist kaugemale. välismaalaste seas. Võimalused Ohud Kinnistada Eesti tarbijas mõtet, et ta eelistab Konkurentidele allajäämine hinna poolest.
lõpuks kavatsetakse avada veel 2 kauplust, Pärnus ning Tartus. 1.4 FINANTSVAJADUSE JA -OLUKORRA KIRJELDUS OÜ MD alustas tööd 2007. a. juulis. Alates ettevõtte asutamisest on ettevõte tegelenud rõivaste ja aksessuaaride disainimise ja müümisega. Ettevõtte käive on pidevalt tõusnud ning on kasvanud 150 000 kroonini aprilli lõpu seisuga. Ettevõtte algusperioodi ja sellega seotud kuludega seoses on aprilli lõpu seisuga finantstulemuseks kujunenud kahjum ligi 46 tuhat krooni. Vastavalt planeeritud investeerimisplaanile ja kavandatavale müügiplaanile kavatsetakse käesoleva aasta müügikäibeks 1,2 miljonit krooni ja kasumi tasemeks 46 tuhat krooni. 2010 aasta müügikäibeks planeeritakse juba 3 miljonit krooni ja kasumi tasemeks 600 tuhat krooni. 2010.a. lõpuks planeeritakse töötajaskonna arvu suurendada 22-ni ja avatakse 2 kauplust, Pärnus ning Tartus. 2.0 ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST 2.1 OMANIKUD JA JUHID
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
toodangu pakkumine suureneb. Kui TVK on lineaarne sirge, siis tähendab see, et kahe toodetava kauba valmistamiseks kasutatavaid ressursse saab vabalt ümber paigutada. Kui täielikult konkureeriva haru kõigi firmade piirkulukõverad nihkuvad allapoole, siis haru toodangu pakkumine suureneb. Kui täielikult konkureeriva tootmisharu firmad saavad märkimisväärset kahjumit, siis haru toodang tõenäoliselt väheneb, hind tõuseb ja kahjum kaob. Kui ühiskonna tootmistegevus on maksimaalselt efektiivne, siis kauba A tootmise suurendamine toob kaasa kauba B tootmise vähendamise sest, et ressursid on piiratud. Kuna hüviste hulk on piiratud, siis peame me nende vahel valima. Kõige tõenäolisemalt toob kaasa TVK nihke paremale näiteks töötajate haridustaseme tõus. Lühiperioodi iseloomustab kõige paremini näiteks see, kui firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet.
tulundusühistu, täisühingu või usaldusühingu vahel. Kui ettevõtte loomise eesmärk on kasumi teenimine, siis peaks valima aktsiaseltsi ja osaühingu vahel. Ühistu ja ühingute asutamisel seab piirangu asutajate arv, mis peab olema minimaalselt kaks liiget. Täis-ja usaldusühingu saab asutada ilma sissemakset tegemata, aga samas tuleb arvestada sellega, et osanikud või vähemalt keegi osanikest vastutab äriühingu kohustusete eest oma varaga, ning ka kahjum kaetakse osanike poolt. Ja ka endine osanik vastutab enne tema lahkumist tehtud tehingute eest, mille täitmise tähtaeg saabub 5 aasta jooksul. Kasumit aga saab jagada ka enne majandusaasta lõppu. Täis-ja usaldusühing ei ole Eestis eriti tihti esinevad äriühingud. Tulundusühistu osanikud oma varaga äriühingu kohustusete eest ei vastuta, küll aga saab põhikirjaga määrata, et osanikud peavad tasuma lisasissemakseid ja seda piiramatult, kui põhikiri teisiti ette ei näe.
Arveldused ostjate ja tarnijatega (nõuded ja kohustused) võivad toimuda ka valuutas. Valuutas tehtud tehingute kohta peetakse arvestust Eesti Vabariigis kehtivas vääringus, ümberhinnatult (konverteerides) operatsioonipäeval Eesti Panga kehtiva valuutakursi järgi. Kuid võib pidada arvestust ka välisvaluutas, aga aruannetes kajastatakse saldod Eesti kroonides. Kui võlgnevuse arvelevõtmise päeva valuutakurss erineb selle tasumise päeva valuutakursist, tekib ettevõttele kasum või kahjum, mis kajastatakse raamatupidamise arvestuses kontol ,,muu ärituluna" või ,,muu ärikuluna" NÄITEKS: Osteti kaupa 10000 USD $ ostupäeva valuutakurss oli 17 krooni ning arve tarnijale on tasumata. Raamatupidamise kirjend on: D kaup 170000 K võlad tarnijatele Kaks nädalat hiljem tasume tarnijale 10000 USD $ saadud kauba eest. Maksmise päeval on Eesti Panga kurss 17,30 , seega 0,30 senti kallim Tasume arve . D võlad tarnijatele 170000.- D muud ärikulud 3000.-
suhtes võtta Investeerimispiirangud (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel) Panga netoomavahendid: Esimese taseme omavahendid: sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss kasumi arvel moodustatud reservid eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum omaaktsiad (miinusega) immateriaalne põhivara (miinusega) jooksva aruande perioodi kahjum (miinusega) Teise taseme omavahendid: allutatud kohustused (tähtajaga üle 5 aasta; tagatiseta) ümberhindluse reservid kumulatiivsed tähtajalised eelisaktsiad esimese taseme omavahendeid ületav summa (miinusega) Kolmanda taseme omavahendid: allutatud kohustused tagasimakse tähtajaga 2 aastat ja rohkem, mille tagastamine on võimalik edasi lükata, kui ei ole piisavalt omavahendeid 25
See paneb piirkulu muutuma. MC = VC + FC · Kasum = tulu kulu · Esimest toodet saab müüa kõige kallimalt. Edasi peab müüma odavamalt, sest nii head ostjat enam pole ja sama ostja pole nõus enam teist samasugust toodet nii kallilt ostma, sest see pole talle enam nii kasulik. MR · R = MR · MR = R´ · MC = MR Selle reegliga saab ettevõte määrata kasumit maksimeeriva tootmise. Sellele reeglile pole keegi suutnud vastu vaielda. · Tootmist tuleb jätkata ka kahjumiga seni, kuni kahjum on tootmiskuludest väiksem. C MC = MR MC = VC + FC VC FC q0 Q · AC keskmine kulu. AC= C / q · Ühiskond on huvitatud, et keskmine kulu oleks minimaalne. ACmin. · Turg ei tee kunagi parimat ühiskonna jaoks. C MC MR
Ettevõtlus Pangandus Alge Oks [email protected] 50 761 62 Ettevõtlus · Ettevõtlus on majandusteooria järgi ettevõtete asutamine ja nende tegevuse organiseerimine kasu saamiseks ning ettevõtte omanike vara suurendamiseks. · Ettevõtlus on majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine. · Ettevõtluses osalevad majandusüksused. · Ettevõtlus on võime asutada uusi ettevõtteid ja toimivaid käigus hoida ning edukalt majandada. · Ettevõtte eesmärgid tehakse kindlaks strateegilise planeerimise käigus. · Tegutsemiseks hangib ettevõte majanduslikud vahendid (finantseerimine). · Osadel tegevusaladel tegutsemiseks on vajalik litsents. Laev on majandusüksus · Juriidiliselt saab laev olla kas omaette ettevõtja või tegutseda allüksusena mõne ...
Pikaajalise laenu tagasimakse 0 0 0 0 0 0 Kasutamine koku 5 608 1 693 1 718 1 718 1 718 1 693 Raha jääk perioodi lõpus 4 342 4 599 4 831 5 063 5 295 5 552 11.5 Algbilanss Aktiva Passiva kassa laenud 5000 arveldusarve 3000 töötasud seadmed 2000 omakapital 3000 laovarud Kasum kahjum hoone 3000 Kokku: 8000 Kokku: 8000 12. Riskitegurite hindamine ja vaatlemine Piiratud ressursid. Ettevõtja piiratud juhtimiskogemus ja suur roll äritegevuses. Turu ebakindlus (klientide arv sõltub hinnapoliitikast). Seadusandluse muudatused (atesteerimisnõuded, eriload looduskaitsealaga seoses jne) 13. Retsensioon Mina leian, et selle äriplaani idee on hea ja täiesti teostatav. Kõik, millest äriplaanis räägitud on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
