ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2012/2013 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 2 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 5 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 ...
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
Kontode mõiste ja ehitus. Iga majanduslik tehing muudab bilanssi. Bilanss ei näita jooksvaid muudatusi, kuna ta koostatakse reeglina üks kord aastas (vajadusel kvartalis, kuus). Jooksvat ja kronoloogilist arvestust peetakse kontodel. Raamatupidamisliku kande koostamist nimetatakse lausendi moodustamiseks ehk kirjendi koostamiseks. Seega peab iga kirjendi aluseks olema ainult vastav algdokument.( kassaorderid, tsekid, arved, jne.). Ilma algdokumendita ei tohi kirjendada ühtegi majandustehingut. Kontod on finantsarvestuse abivahendid, varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks. Nii avatakse eraldi kontod kassale, pangale, põhivahenditele, pangalaenule, jne. Seega ühele kirjele võib avada mitu kontot. Skemaatiliselt kujutab konto endast kahepoolset tabelit, kus vasakut poolt nim. deebetiks ( D)ja paremat poolt nim. Kreeditiks(K). Analoogselt on üles ehitatud ka RMP raamatud j...
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab...
varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustistest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb ( välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Tulu – majanduslik kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara või sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed). Kasum/kahjum – summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum, vastupidi – kasum). RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRAND vara = kohustised + omakapital ehk aktiva = passiva ehk vara = kapital ehk ressursid = ressursside allikad Majandussündmusti kajastatakse raamatupidamise põhivõrrandist lähtudes: Sündmus on varas, kohustistes ja omakapitalis toimuvate muutuste allikas või põhjus. Majandussündmus on igasugune sündmus, mis mõjutab ettevõtte finantsseisundit
LOENG 1 Majandusarvestuse valdkonnad Finantsarvestus (raamatupidamis) – ettevõtete jaoks finantsaruannete koostamine ja analüüsimine. Juhtimisarvestus – juhtkonna poolt ettevõtte üksiktegevuste ja allüksuste plaanimine, hindamine ja kontrollimine. Kinnitab ettevõtte ressursside vastavat kasutamist jne et juhtkond saaks vastu võtta õigeid otsuseid majandustegevuse efektiivsuse tõstmiseks. Kuluarvestus – eelarvete ja muude kulude kehtestamine ettevõtte erinevatele toimingutele. Maksude arvestus – tehniline valdkond; on seotud riikliku maksuseadlusandlusega. Auditeerimine – süsteemne hindamisprotsess et teha kindlaks ettevõtte majandustegevuse ja selle info kajastamise vastavus teatud kriteeriumitele. Tulemuste edastamine huvigruppidele. Finantsjuhtimine – tagamaks ettevõte finantseesmärkide püstitamise; Finantsressursside tagatuse ja muude ressursside kindlustuse. Majandusaastaaruanne ja kontod – Kohustus esitada igal ettevõttel äri...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Airi Kruusel RP 11 Finantsraamatupidamine Ainetöö Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE LIIGENDAMINE ................. 5 2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine .........................................
4. Passiva – bilansi põhiosa. Passivas on kajastatud ettevõtte varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital), varasemate majandusaastate kasum v kahjum, käesoleva majandusaasta kasum v kahjum, erinevad reservid jne. 5. Aktsia – väärtpaber, mis tõendab selle valdaja proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning, mis annab selle omanikule ehk aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused (nn aktsionäriõigused). Aktsaid on
tagama ettevõtte kasvu ja kasumi tulevikus. Abitegevuse kulud on ettevõtte põhitegevusega mitteseotud funktsioonide, tegevuste või protsesside kulud. Nende jaotamine kuluobjektidele ei ole sageli otstarbekas ning need arvestatakse eraldi. ( Karu, 2008, lk 132) Muud ärikulud on ebaregulaarse äritegevuse käigus tekkinud kulud, mis ei kaasne finantstegevusega. Sellel kasumiaruande real arvestatakse (Karu, 2008, lk 132): • kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist; • kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist; • kahjum kinnivarainvesteeringute väärtuse muutustest; • tasutud trahvid ja viivised; • valuutakursimuutuste netokahjum nõuetelt ostjate vastu ning kohustustelt tarnijate ees. Peale kirjet „Ärikasum“ on kasumiaruande skeemid ühesugused (Ilisson, 2015, lk 19). Kõikidel ettevõtetel peab äritegevuse käigus järgi jääma tulu, mida kasutatakse kulude,
Äriplaan Koostanud: Taavi Müürsepp Sisukord 1.Ettevõtte üldandmed 2.Lühikokkuvõtte 3. Projektikirjeldus 4. Ruumid, seadmed ja tööjõud 5. Turg 6. Konkurents 7.Müük ja turustamine 8. Juhtimine ja personalistrateegia 9.Tootmine ja teenindamine 10. Projekti maksumus ja rahastamine 11. Projekti finants ülevaade 1. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi ja juuriidiline vorm: reklaamindus Registreerimisnumber Registreerimise aeg ja koht: Omanikud, nende osa kapitalist: osakapital 40000 on jaotatud võrdselt. Juhatuse liikmed: Põhikapital: Aadress: Telefonid: E-mail: Kontaktisik, tema telefon: 2. Lühikokkuvõte ------------------------------ asutati 18.02.2007 ---------------------- ja tegutseb reklaaminduse ja trükinduse valdkonnas. Peamisteks väljakujunenud toodeteks, mida ettevõte toodab ja teenusteks, mida ettevõte müüb, on kleebised, erinevad reklaamelemendid ja trükised ning "knowhow" disaini...
KONKURENTSISEADUS: ETTEVÕTJA käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. VAILTSEV MÕJU on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: · oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid · kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. KAUBATURG on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või sell...
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2008 aruandeaasta lõpp: 31.12.2008 ärinimi: AS Simpel registrikood: 999888777 tänav: Kuuse 4 linn: Tallinn postisihtnumber: 11222 maakond: Harjumaa telefon: +372 xxxxxxxx faks: +372 xxxxxxxx e-posti aadress: [email protected] veebileht: www.firma.ee Tegemist ei ole kõikehõlmava näidisega. Praktikas võib ettevõttel esineda olukordi ja arvestuse valdkondi, mida käesolevas näidises ei ole kajastatud; samuti võib käesolevas näidises olla valdkondi, mida igal konkreetsel ettevõttel ei esine. ...
piisav põhjus kaebuse esitamsieks, sest siiski nõutav tingimuste seletus oli reklaamlehel olemas. Probleemiks on siin, et kliendi arusaamine sellest. Nõudmine hüvitise väljamaksmiseks on mõistetav, aga mitte täiesti õigustatud. Ettevõtte seisukohalt ei ole otstarbekas maksta kompensatsiooni, sest tõenäoliselt leidub reklaami ohvriks sattunud inimesi teisigi, ning kui ka nemad hakkaksid nõudma kompensatsiooni, siis ettevõttel tekiks kahjum ning tõenäoliselt tuleks oam tegevus lõpetada. 3. Turu-test on sisuliselt kiireloomuline utilitaarne (enamasti egoistlik ) kaalutlus. Vastus oleneb sellest, kas me taotleme suurt lühiajalist või stabiilset pikaajalist kasu. Esialgu tundub, et majanduslikult oleks kasulikum ettevõttel keelduda kompensatsiooni väljamaksmisest. See võib aga kaasa tuua reaktsiooni, mille tagajärjel võib Bakker Holland jääda ilma mitmetest klientidest
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PÄEVARAAMAT Summa Jrk. Nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsioonisisu Deebet Kreedit 1 03. märts D: Arvelduskonto 41000 K: OLA 41000 Laekumine ostjatelt AKVV-Arvelduskonto väljavõte 2 04. märts D: Kassa 3500 K: Arvelduskonto 3500 Sularaha kassasse /KSO-1 nr...
1. Mõisted: Vara Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustused Raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Kasum/kahjum Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Tulu Aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tulenev sissemakse. Kulu Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendab raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tehtud väljamaksed. Majandustehing Raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus...
Kontrolling Nimi Õpperühm Kodutöö 2.2 Kodutöö 2.2. eelarve koostamine kaubandusettevõttele OÜ "Х" tegeleb majapidamistarvete müügiga. Valmistatakse ette eelarvet 2.kvartaliks. Lihtsustatud eelarve koostamiseks on lähteandmed järgmised: Lähtebilanss seisuga 31.märts 200Х aastal, t.kr. AKTIVA Kassa ja arved 90 Deebitorid 480 Kaupade varu 146 Kokku käibevara 716 Põhivara Maa Hooned, rajatised 2000 Seadmed Kokku PV 200...
võib hoiuste maht lühikese perioodi jooksul märgatavalt muutuda, kas tegemist on residentide või mitteresidentide hoiustega. Pikaajalised kohustused. · Teistest krediidiasutustest saadud vahendid, sh pikaajaliste ressursside näol saadud krediidiliinid, emiteeritud võlakirjad ning allutatud kohustused (laenud). Panga omakapital · Panga omakapitali koosseisu kuuluvad aktsiakapital, aazio, reservid, eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum ning jooksva majandusaasta kasum või kahjum. · Kasumiaruande põhjal saab hinnata pankade peamisi tulu- ning kuluallikaid. · Pankade kasumlikkuse hindamisel vaadeldakse konkreetse panga erinevate perioodide tulemusi. Peamised tuluallikad: Peamiseks tuluallikaks on intressitulud, Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt · Pankade peamised kuluallikad on: intressikulud ja
PV2 milj = = 1739130,4(kr ) (1 + 15%) 1 Praeguse väärtuse TULUkokku = 4536862,0 + 2983060,4 = 7519922,4 (kr) Praeguse väärtuse KULUkokku = 4000000 + 1972548,7 + 1739130,4 = 7711679,1 (kr) 2) Kas ettevõttel on mõtet leping sõlmida: (kas saab kasumit sellest?) Tulu Kulu = 7519922,4 7711679,1 = - 191756,7 = - 0,19 milj. (kr) KAHJUM Vastus: Ettevõttel ei tasu sõlmida sellistes tingimustes lepingut, kuna kulu ületab tulu. 2. Andmed: Juku pani Ilmapanga kontole 1000 eurot, teenimaks liitintressi 13,3% a-s pooleaastase kapitaliseerimisperioodi jooksul; Juku võtab laenu 1000 eurot Kullerkupu Investeeringute Ühingust, pidev intress 13,2%. Kui suured on Juku intressikulud poole aasta peale, kui ta võtab kohe 1000-eurose laenu Kullerkupu Investeeringute Ühingult?
RAAMATUPIDAMISE KÜSIMUSED STINA REBECCA PETTAI 25.05.2015 1.Raamatipidamiskohustuslaseks on? Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. 2. Eesti hea raamatupidamistava on? Eesti hea raamatupidamistava on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele raamatupidamistava, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhenditega ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik- õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste tarvis kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõ...
Reklaam 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 3 600 -1 Kasum (-kahjum) 400 -1 000 -666 -666 -666 1 934 1 934 1 934 1 934 1 934 1 934 1 934 9 140 Kommentaar tulemusele: Saadud tulemus näitab, et planeeritud käive esimese 6 kuu jooksul ei kata ära kõiki vajalikke kulutusi. Tulemuseks on kahjum. Selle tulemusena ei tasuks aga äriideed kohe ,,nurka visata" on üsna normaalne, et esimestel tegevuskuudel võib tegevus kahjumit tuua. Toodangut turul veel ei tunta, ostjaid on vähe ja müügitegevus ei ole veel õiget hoogu sisse saanud. Samas peab alati mõtlema, kuidas oleks võimalik kahjumi asemel kasumit saada? Põhimõtteliselt on selleks kolm võimalust: suurendada käivet: müüa koguseliselt rohkem (näit. suurendada sortimenti, laiendada müügipiirkonda
aktsiad". Eks neid sel hetkel (bilansipäeva seisuga) ettevõtte valduses olevaid varasemalt emiteeritud aktsiaid, mis on tagasiostetud, ongi siis vaja reguleerida tagasiostetud aktsiate eest makstud tasu õiglases väärtuses. · Tulemuskonto on aga konto, millel saab välja tuua ettevõtte kasumi- või kahjuminumbri. Tulemuskonto on omapärane selle poolest, et tal puudub alg- ja lõppsaldo, sest ettevõtluse tulemus kasum või kahjum kantakse hiljem kontole ,,Aruandeperioodi kasum (kahjum)". Seega tulemuskonto deebetisse kirjendad kauba või teenuse soetushinnas ja konto kreeditisse kauba müügihinna. Üldjuhul peaks tekkima saldo kreeditisse sa oled (loodetavasti) suurema raha eest ju müünud, järelikult on tekkinud tulu ja tulu kajastub raamatupidamises alati kreeditis. Kontoplaan Kontoplaan on raamatupidamises oluline instrument, mille kaudu tehinguid määratletakse
Tallinna Tehnikaülikool Kursuse lõputöö Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Ettevõtte veondusstrateegia 3 3. Kuluarvestus 4 4.Transpordi maksumuse arvestuse spetsiifika põllumajandus- 6 masinate näitel 5. Ettevõtte vajadused ja spetsiifika 6 6. Kuluarvestus transpordi kui sisseostetava teenusena 7 7. Kuluarvestus oma transpordi soetamisel 9 2 1. Sissejuhatus HansaTrans OÜ äriideeks on põllumajandusliku kile (silo säilitamise rullkile ja kattekile) ning muude strech-tüüpi pakkekilede kogumine ja ümbertöötlemine taaskasutamiseks uuesti pakkek...
aruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koond näitajad arvestusperioodi jooksul: seisundi aruanne (bilanss seisuga 31.12.2009, bilanss seisuga 31.12.2008) Perioodi aruanded ( Kasumiaruanne 2009, rahakäibe aruanne 2009). Nende finantsaruannete valemid: Raamatupidamispbilanss või finantsseisundi aruanne ( kohustused + omakapital = varad ) Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne ( tulud + kasum – kulud – kahjum = sissetulek) Rahakäibe aruanne (raha juurdevoog – raha väljavoog = rahaliste vahendite muutus). Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nim raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. ( majandusüksuse printsiip, jätkuvuse printsiip, soetusmaksumuse printsiip, monetaarsuse printsiip, tekkepõhine arvestusprintsiip, realiseerimise printsiip, tulude ja kulude vastavause printsiip,
objektiks (Schenk, 1970: 20) Tunnetusobjekt – tuleneb uurimisobjektist, olles sealt kas teadlikult välja jäetud või ei osata seda avada. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusobjektid Tinglikult saab eristada 2-5 kaubandusobjekti: Kaubandustoimingud, - funktsioonid, -ülesanded; Ostu-müügisuhted; Vahetussuhted; Kaubandustegevused tulemid (müük). Siia kuuluvad kõik nendega seotud probleemid – kasum, kahjum jne 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandustoimingud Kaubandustoimingud saab põhjalikumalt avada üksikfunktsioonide ja funktsioonisüsteemide kaudu: Kaubandusettevõte, majandusüksus, kus need toimingud aset leiavad (ost-müük); Kaubandusettevõte kui tunnetusobjekt ei ole reaalselt eksisteeriv ettevõte, vaid mõtteline objekt, reaalse ettevõtte lihtsustatud kujutis; 6.1.16 LVRKK H.Kirikal
1. Mis on finantsarvestuse ülesandeks, millele peab vastama esitatav informatsioon ja millest tuleb lähtuda finantsaruannete koostamisel? Finantsarvestuse ülesandeks on informatsiooni, mis on kasutatav juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmisel, genereerimine. Informatsioon peab ta olema tõene ja aus, asjakohane, usaldusväärne ja võrreldav. Finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamisel tuleb lähtuda muu hulgas konservatiivsuse kontseptsioonist, mille puhul tuleb aruandeid koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Varade kajastamisel tuleb olla konservatiivne. Ühtlasi tuleb kajastada kõik teadaolevad ning potentsiaalsed kohustused, mille teke on tõenäoline ja suurust võimalik hinnata. 2. Loetle raamatupidamise korraldamise põhinõuded. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: korraldama raamatupidamist nii, et o...
13. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast: a. Kaudseid kulusid b. Alternatiivkulusid c. Otseseid kulusid d. Ei kaudseid ega otseseid kulusid 14. Kui väljundi teatud taseme korral MR=MC, aga AVC ületab hinnatase, siis: a. firma peab määratlema toodangu taseme lähtuvalt punktist, mil MR=MC, ja sellega minimiseerima kahjum b. firma peab laiendama tootmist c. uued firmad sisenevad harusse d. firma peab lühiajaliselt sulgema 15. Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja tema keskmine püsikulu on 0,50. Firma kogukulu on: a. 1100 b. 750 c. 1250 d. 2,50 16. Pika perioodi keskmiste kulude kõver (LAC): a. põhineb eeldusel, et kõik ressursid on muutuvad b
nimiväärtuses). 4.kohtustis väheneb, vara väheneb. Näide: firma tasus 17 000 euri suuruse arve. Majandusarvestuse süsteem · Finantsaruannete analüüs · Autiitorkontroll · Juhtimisarvestus · Maksuarvestus · Kuluarvestus · Finantsarvestuse raamatupidamine Põhimõisted · Varaobjekt (assent ) A · Kohustis (liability) P · Omakapital ( equity) P · Tulu (revenue) · Kulu (expense) kasumiaruan · Kasum (profit) · Kahjum (loss) P Finantsarvestue tunnused · Eesmärk · Info kasutajad · Ajaline suunitlus · Põhinõue infole · Täpsus · Objektid · Arvestussüsteem · Mõõtühikud · Info esitamine · Kohustuslikkus Seisundi aruanne bilanss- seisuga 31.dets 20x3 Perioodi aruanded- kasumiaruanne, rahakäibe aruanne. Palgavõlg- Töötasu alammäär on -täistööajaga töötamise korral 276,02 eurot -töötasu alamääraks tunnis 1,73 eur
Kasumiaruanne tulud miinus kulud=kasum/kahjum. Lõpptulemus kantakse omakapitali. 14 Aktsiakapital pannakse omakapitali reale. Ka reservkapital - selle moodustamine - iga- aastasest kasumist tuleb mingi osa välja jagamata jätta). Kuni 10% on kohustuslik reservkapital. Omakaptali juures on kasum/kahjum. Ülekurss kui aktsiad ostetakse kõrgema hinnaga kui turuväärtus. See kantakse ka omakapitali reale. Probleem - kui tekib väga suur kahjum. Tähtis kas on nõue või pole, kas on vaja tagasi aksta või ei, sellest sõltub, kas oled pankrot või mitte. 4.7.1 Aktsiakapitali moodustamine 4.7.2 Aktsiakapitali kaitse 4.8 Aktsiakapitali suurendamine 4.9 Aktsiakapitali vähendamine 24.09.2007 JUHTIMINE Juhtimisorganeid on vaja, et äriühingul oleks võimalik elada. Reeglina on palju aktsionäre. Selge, et nad ei suuda ise juhtimist korraldada ja tuleb leida abivahendid, et tegelt saaks seda teha
568 Esinduskulud 581 Mitmesugused muud rahalised kulud Palgak ulud ja sotsiaal kulud 613 Palgakulud 614 Preemiakulud 615 Juhatuse liikmete tasud 621 Sotsiaalmaks 622 Töötuskindlustu s Muud ärikulud 632 Makstud viivised 633 Kohalike maksude kulud 645 Intressikulud 646 Kahjum valuutakursi muutusest 647 Väärtpaberite müügikahjum 648 Erakorralised kulud Tulude koondkonto 711 Müügitulud 712 Muud äritulud Kulude koondkontod 721 Üldhalduskulude koondkonto 727 Finanskulude koondkonto 728 Muude ärikulude koondkonto 791 Tulude ja kulude koondkonto 2
Finantsaruanne on kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. Suhtarv mõõdab erinevate näitajate suhet. Bilansi põhivõrrand on aktiva = passiva (bilansimaht) ehk varad = võlakohustused + omakapital ehk varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus ehk varad = võlakohustused + netovara Põhiaruanded on bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nim finantsjuhtimiseks. Ärirahandus ehk äriettevõtte rahandus. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärk: olemasoleva omakap. turuväärtuse viimine maxini ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust ja rikkust. Virtaneni kohaselt on olemas 4 rahanduse liiki (Uurimis- ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte rahandus, Ettevõtlusrahandus, Väikeettevõtte rahandus, Korporatsioonide rahandus.). Finatsjuhtimist ja finantsotsustusi mõjutab oluliselt keskkon...
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus ...
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse...
eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast. Põhivarade ja selle amortisatsiooni arvestust peetakse põhivara inventarikaartidel. Põhivarade amortisatsiooni arvestamisel tekib mitterahaline kulu. Amortisatsiooni arvestamisega ei kaasne rahalist liikumist. Rahaline väljaminek toimus hetkel, kui põhivara soetati ja selle eest tasuti. Amortisatsioon vähendab ettevõtte kasumit ja seda tuleb teostada vaatamata sellele, kas majandusaastal esineb kasum või kahjum. Aasta amortisatsioonisumma leitakse, kui soetusmaksumus jagatakse eeldatava kasutuseaga. Amortisatsiooninorm on konstantne norme, mis kehtestatakse protsentides põhivara soetusmaksumusest aasta kohta. Materiaalse põhivara amortiseerimine on küllaltki komplitseeritud, kuna on olemas mitmeid erinevaid meetodeid amortisatsiooni arvestuseks. Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist.
1. Põhimõisted a. Mis on organisatsioon? Kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel kindla strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. b. Millestesse tüüpidesse saab organisatsioone jagada? Äriühing, mittetulundusühing, Liit, Avalik-õiguslik asutus c. Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. d. Kes on juht? Isik organisatsioonis, kes vastutab ühe või enama inimese töö tulemuse eest. 2. Organisatsiooni toimimise mudel a. Kuidas organisatsioon töötab? Klientide vajadused (mida?kus?millal?) täidavad tooted/teenused, inimesed, tehnoloogia,struktuur; mis eesmärgi kohase kasutuse tulemusena moodustavad kõrge kvaliteedi, madala omahinna ja õigeagse jaotumise. b. Efektiivsus ja säästlikkus organisatsioonis? Efektiivsus kõrge Efektiivne, ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laeva reisi planeerimine Kursusetöö Juhendaja: Maret Güldenkoh Tallinn Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1 Laevafirma tutvustus.....................................................................................................................4 2 Laeva andmed...............................................................................................................................5 3 Meeskond ja last...........................................................................................................................6 3.1 Meeskond..............................................................................................................
Küsimus 1 Küsimuse tekst Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: Vali üks: a. on tegemist kasvava mastaabisäästuga b. firma kogeb kahanevaid tulusid c. ei saa midagi kindlat väita d. on tegemist kahaneva mastaabisäästuga Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevas on õige: Vali üks: a. Nõudluskõver on täielikult elastsed nii TKF kui ka TK turu jaoks b. Täieliku konkurentsifirma (TKF) nõudluskõver on absoluutselt elastne, samas kui täieliku konkurentsi turu kõver on negatiivse tõusuga c. TKFnõudluskõver on negatiivse tõusuga, samas kui täieliku konkurentsi turu nõudluskõver on absoluutselt elastne d. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga nii TKF kui ka TK turu jaoks Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Firma minimaalne kogus suurtootmisel Vali üks: a. saavutatakse siis, kui piirprodukt saab võrdseks nulliga b. saavutatakse konstantse mastaabiefekti korral c. saavutatakse ka...
RAAMATUPIDAMISE ISESEISEV TÖÖ Sisekorra eeskirjad 1. ÜLDSÄTTED Sise-eeskirja eesmärk ja kohaldamine Raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhimõtted ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise eesmärgil. Raamatupidamise korraldus Tegevjuhtkond juhib raamatupidamiskohustuslase tegevust ja korraldab raamatupidamist.. Pearaamatupidaja juhib ja korraldab raamatupidamistööd ametijuhendis sätestatud pädevuse piires. Seal on paika pandud juhend kuidas peab raamatupidamist kajastama ning mis sinna peab olema märgitud . Raamatupidamisel peab olema märgitud: tulud ja kulud , kirjendi sisu , kuupäev, rahaliste vahendite arvestus , nõuete ja ettemaksete arvestus , varude arvestus , põhivarade arvestus , kohustuste arvestus , varade ja kohustuste inventeerimine , aruannete esitamise kor...
Miks reaalsed turud ei ole täieliku konkurentsi turud? firmasid on palju firmad on hinnavõtjad MC=MP=ATC toodang on ühesugune puuduvad sisenemis- ja väljumisbarjäärid info levik on täielik Kunagi ei ole toodang täielikult homogeenne. Tarbjatel on oma eelistused. 17. Kas täielikult konkureeriv firma võiks saada majanduskasumit lühiperioodil? Jah, aga mitte kunagi pikal perioodil. 18. Seletage kuidas firma teeb sulgemisotsuse lühiperioodil? Kui kahjum on suurem kui püsikulud, suletakse. Jätkatakse ainult siis, kui p=MC>AVC 19. Mis juhtub TKT turul pikal perioodil? Miks täielikult konkureeriv firma saab ainult normaal- kasumit pikal perioodil? Kui TKT firma saab lühiperioodil kasumit, siis pikal perioodil tuleb firmasid juurde ning kasumit enam ei saa. 20. Mittetäieliku konkurentsituru tüübid (vormid) ja nende omadused? Monopol: mastaabiökonoomika sisenemisbarjäärid kontroll sisendi või tehnoloogia üle Oligopol:
2 tugitooli 200 200 100 200 4 tooli 300 220 300 300 Kokku, 750 670 650 600 Kasum, (695-kulud) -55 25 45 95 Kasum töötunni kohta, /h kahjum 6.25 4.50 9.50 Kõige tulusam 6. kombinatsioon, 12.50 tunnis. Kokku kasum: Enne kokku 2,800,000 1,350,000 1,450,000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1,184,000 266,000 -52,000 uvad ja ülejäänud i ole otstarbekas
26. Millised finantsnäitajad/trendid iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu (avatud küsimus)? Pankrotimudelit arvutatakse Altmani mudeliga. Need võimaldavad ennustada pankrotti vähemalt 90% täpsusega järgnevad kahe aasta jooksul. Tuginedes mudelile, on pankrotiohu osas kriitilised muutujad: puhta käibekapitali puudujääk, jooksev kahjum, madal kapitaliseeritus jne Z väiksem kui 1,1 pankrotioht Z on suurem kui 2,6 edukas ettevõte 1,1 < Z < 2,6 vajame täiendavat analüüsi 27. Mida näitab finantsanalüüsis DuPont mudel Näitab kulude juhtimise efektiivsust, varade kasutamise efektiivsust ja finantsvõimendust. 28. Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine. Tulu aktsia kohta (P / E suhe) = Aktsia turuhind / (puhaskasum / aktsiate arv)
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Albina Voronkova MAJANDUS TEGEVUSE FINANTS ANALÜÜS ETTEVÕTTE « ANVOL » OÜ PÕHJAL Финансовый анализ предприятия на примере фирмы «Anvol» OÜ Lõputöö Juhendaja: Ljubov Gromova Tallinn 2015 Выпускная работа составлена мной самостоятельно. Подтверждаю, что при составлении данной работы даны ссылки на точки зрения, постановки проблем, собранные данные других авторов. Автор Альбина Воронкова / подпись и число/ Учебная программа: Бухгалтерский учёт Работа отвечает установленным требованиям. Руководитель Любовь Громова / подпись и число / СОДЕРЖАНИЕ АННОТАЦИЯ .....................................................................................................
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (Internationa...
Aktsia-, osakapitali lihtsustatud vähendamine Aktsiaseltsi/osaühingu kahjumi katmiseks võib aktsia-, osakapitali vähendada, teatamata sellest võlausaldajatele ja Ametlikele Teadaannetele (aktsia-, osakapitali lihtsustatud vähendamine). Aktsia-, osakapitali lihtsustatud vähendamise võib läbi viia, kui kahjumi katmiseks ei piisa aktsiaseltsi/osaühingu reservkapitalist ja kui aktsiaseltsil/osaühingul ei ole ka muid reserve. Aktsia-, osakapitali vähendamise otsuses tuleb näidata kahjum, mille katmiseks aktsia-, osakapitali vähendatakse. Kasumi jaotamise piirang Aktsia-, osakapitali lihtsustatud vähendamise korral ei või aktsionäridele/osanikele teha väljamakseid ega maksta aktsia-, osakapitali vähendamise otsustamise majandusaasta ja sellele järgneva kahe majandusaasta jooksul aktsionäridele/osanikele dividendi. Avalduse esitamine äriregistrile 7 Aktsia-, osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmise avalduse esitab juhatus mitte varem kui
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" 1. Majanduspoliitika alternatiivid tulenevad põhiliselt a) erinevatest majanduskoolkondadest; b) ressursside piiratusest; c) erinevatest grupihuvidest. 2. Kõige halvem on (majanduspoliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused a) tegemata jäetakse; b) tehakse vahetult peale parlamendivalimisi; c) tehakse vahetult enne parlamendivalimisi. 3. Majanduspraktikas valitsus a) stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri; b) toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid; c) algul lühendab ja siis pikendab konjunktuuritsükleid. 4. Pärast valimisi püüab valitsus a)järgida ranget majanduspoliitikat ja vähendada tööpuuduse tõusu hinnaga inflatsiooni; b) suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada tööpuudust; c) suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada inflatsiooni. 5. Saksa majanduspoliitika õpikutes jagatakse majanduspoliitika a) kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks ...
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" A 11. Administreerimine on a) põhimõtteliste otsuste langetamise protsess; b)poliitiliste otsuste elluviimine; c) väärtushinnangute kujunemise ja analüüsimise protsess. 22. Avalikus sektoris a)püüeldakse efektiivsuse ja kasumi poole; b)püütakse konkureerida erasektoriga; c)on poliitikute eesmärgiks häälte arvu malcsimeerirnine valimistel. 44.Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a)Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b)kliima oli sobiv; c)taimede ja loomade valik oli sobiv. 41. Arenguvõime on riigi konkurentsivõime aste, mis a)väljendub võimes oluliselt kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste, tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu; b) tähistab võimet passiivselt kohanduda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt) muutmata ja arend...
suhtes võtta. e) Investeerimispiirangud – (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel). Panga neto omavahendid 1. Esimese taseme omavahendid: • sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss; • kasumi arvel moodustatud reservid; • eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum; • jooksva aruandeperioodi auditeeritud kasum; • omaaktsiad (miinusega); • immateriaalne põhivara (miinusega); • jooksva aruandeperioodi kahjum (miinusega) 2. Teise taseme omavahendid: • allutatud kohustused (kohustused, mis pankroti korral kuuluvad rahuldamisele sel juhul, kui kõigi teiste võlausaldajate nõuded on rahuldatud); • ümberhindluse reservid; • kumulatiivsed tähtajalised eelisaktsiad; • esimese taseme omavahendeid ületav summa (miinusega). 3. Kolmanda taseme omavahendid: • allutatud kohustused tagasimakse tähtajaga 2 aastat ja rohkem, mille tagastamine on võimalik edasi lükata, kui ei ole piisavalt
Vali üks: suurendada tootmist vähendada tootmist Jah, sest MC>p. jätkata sama tootmismahuga Tagasiside Kui täiendava ühiku tootmisel kaasnevad kulud on suuremad kui toote müügihind, siis ei ole niisugune tootmine jätkusuutlik. Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui täielikult konkureeriva tootmisharu firmad saavad märkimisväärset kahju, siis haru toodang tõenäoliselt Vali üks: suureneb, hind langeb ja kahjum kaob suureneb, hind tõuseb ja kahjum kaob väheneb, hind tõuseb ja kahjum kaob väheneb, hind langeb ja kahjum suureneb Tagasiside Osad ettevõtted ei suuda seda kahjumit kanda ning lahkuvad harust, mistõttu haru toodangumaht tõesti väheneb, järgneb juba nõudmise- pakkumise koosmõju ja sellest tulenev. Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Missugune tingimus ei pea olema täidetud, et firma saaks kasutada hinnadiskrimineerimist:
Näide: koostada bilanss järgmiste andmete põhjal: Kirjete loetelu Summa(tuhat krooni) 1. Tooraine ja põhimaterjal 150,0 2. Põhivara 380,0 3. Võlad töötajatele 16,0 4. Pangalaen 354,0 5. Sotsiaalmaksu võlg 5,0 6. Aktsiakapital 605,0 7. Kahjum -20,0 8. Ostjate võlg 50,0 9. Pangakonto 380,0 12 Tehnikagümnaasium Lahendus: koostatud bilanss AKTIVA PASSIVA
Näide: koostada bilanss järgmiste andmete põhjal: Kirjete loetelu Summa(tuhat krooni) 1. Tooraine ja põhimaterjal 150,0 2. Põhivara 380,0 3. Võlad töötajatele 16,0 4. Pangalaen 354,0 5. Sotsiaalmaksu võlg 5,0 6. Aktsiakapital 605,0 7. Kahjum -20,0 8. Ostjate võlg 50,0 9. Pangakonto 380,0 12 Tehnikagümnaasium Lahendus: koostatud bilanss AKTIVA PASSIVA
Näide: koostada bilanss järgmiste andmete põhjal: Kirjete loetelu Summa(tuhat krooni) 1. Tooraine ja põhimaterjal 150,0 2. Põhivara 380,0 3. Võlad töötajatele 16,0 4. Pangalaen 354,0 5. Sotsiaalmaksu võlg 5,0 6. Aktsiakapital 605,0 7. Kahjum -20,0 8. Ostjate võlg 50,0 9. Pangakonto 380,0 12 Tehnikagümnaasium Lahendus: koostatud bilanss AKTIVA PASSIVA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
