rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. (2) Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue
oli soovimatu (vägivaldne) Iga 4-s noor ema saab teise lapse 2 aasta jooksul peale esimest sünnitust Noorte emade haridustee on eakaaslaste omast lühem (vähem gümnaasiumi- või ülikooliharidust) ja tööalane positsioon madalam --- Narkoennetus: 1) Konservatiivne – tugev narkootikumide müügi ja levitamise kontroll (USA). Pakutakse ravi/sekkumise meetodeid raha eest. 2) Alternatiivide pakkumine (Rootsi) 3) Kahjude vähendamise poliitika – (Holland) püütakse vähendada narkari kahju teistele inimestele. Metadoorravi (asendus narkots), doos saadakse narkokeskusest. --- Hariduspoliitika põhiküsimus: Hariduspoliitika põhiküsimus on tänapäeval keskhariduse küsimus. Mis on parim: Usa – enamik noori kuni 18.a. Saamiseni päevases keskkoolis Euroopa – ühetaoline haridus keskastme algosani (progümnaasium), edasi tulevad valikud (ülikooli orienteerib 3 a. akadeemiline aste)
streigijuhte volitanute otsuse alusel. (3) Oma volituste täitmisel ei ole streigijuhil õigus vastu võtta otsuseid, mis kuuluvad riigiorganite ja valitsusasutuste ja teiste organisatsioonide ning kollektiivse töötüli teise poole pädevusse. (4) Streigijuht on kohustatud rakendama meetmeid teise poole vara säilimiseks, seaduslikkuse ja avaliku korra tagamiseks ning ta kannab vastutust streigiga kaasnenud õiguserikkumiste ja tekitatud kahjude eest. § 17. Töösulu juhtimine Töösulgu juhitakse tööandja poolt määratud korras. § 18. Hoiatus- ja toetusstreigid (1) Töötajatel, nende ühingutel või liitudel on õigus korraldada hoiatusstreike kestusega mitte üle ühe tunni. (2) Streigis osalevate töötajate toetuseks on lubatud korraldada toetusstreike. Streigi kestuse üle otsustab selle korraldamise kohta otsuse teinud töötajate esindaja, ühing või liit. Toetusstreik ei või kesta üle kolme päeva.
ka tööajast.[10] Vabatahtliku päästetöö hõlmab tegutsemist päästesündmusel koos päästeametnikuga või iseseisvalt, lähtudes päästeametniku korraldustest. Vabatahtliku eesmärgiks on olla kiire ja esmane reageerija kodukohas. Ennetustöö on elanikkonna teavitamine ja juhendamine, et igaüks looks ning väärtustaks ohutust ja turvalisust, mis aitaks vähendada õnnetuste ja nende läbi hukkunute ning vigastatute arvu, samuti õnnetustega kaasnevate kahjude suurust. [11] TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL Tulekahju korral on esmaseks ülesandeks ohtu sattunud inimeste viivitamatu abistamine. Inimeste päästmise järjekord sõltub neid ähvardavast ohust. Kannatanuid otsides pea meeles, et hirmunud lapsed peidavad end sageli voodite alla, kappidesse või mujale. Kui kannatanu ei suuda ise liikuda, siis aita tal väljuda
Vajadus kujuneb sisemiste tegurite (nälg, janu) toimel või väliste tegurite (tootepakkumine, kaaslaste surve, naabri uus auto) mõjul. Vajaduste tunnetamise tõukejõududeks on mälu, motiiv, reklaami võrdlusrühm jm (Vihalem 2008: 83). Tarbija ootab teenindajatelt tähelepanu, tunnustust, hoolitsust, abivalmidust, vajaduste ja soovide rahuldamist ning probleemide lahendamist. Kui midagi läheb ostmisel või tarbimisel valesti, tahab tarbija kuulda vabandusi ja eeldab kahjude heastamist (Vihalem 2008: 74). 11 1.2 Tarbija ostukäitumine, -eelistused ja nende muutumine Erinevad allikad sisaldavad erinevaid nägemusi, milliseks võib muutuda meie elu, kui arvutid, kohalikud ja satelliitvõrgud on saanud meie elu igapäevaseks osaks. See, mida täna võib leida miljardär Bill Gatesi kodus, võib kümne aasta pärast olla tavaline peaaegu kõigi keskklassi kuuluvate inimeste kodudes (Kotler 2002: 206).
· Investeerimisväärtus tulunorm investori seisukohast · Ettevõtteväärtus (ka jätkuvuse väärtus, going concern value) arvestab jätkuvalt tegutseva ettevõtte väärtus, mille varade hulka kuulub nii kinnisvara, vallasvara kui tööjõud, raha genereerimise võimet jms · Kindlustusväärtus jääktaastamiskulude alusel · Hüvitamisväärtus sundvõõrandamise hüvitised, sisaldab kinnisvara väärtusele lisaks ka hüvitisi kaasnevate kahjude eest. · Riiklikult määratud väärtus - (nt regiooni keskmise turuhinna alusel) Maa maksustamishind Eestis: Hk = Hi x k x S kus Hi on maakasutuse sihtotstarbele vastava hinnatsooni maksustamishind k on parandustegur, mitme parandusteguri olemasolul tegurid korrutatakse S on maatüki pindala Omandiõiguse maksustamine realiseerub vara omandiõiguse muutumisel (ühekordselt, mitteperioodiliselt) või perioodiliselt.
3. LEPINGUTEST PEAB KINNI PIDAMA 4. IGASUGUSE JURIIDILISE MENETLUSE TINGIMUSED JA KULGEMINE PEAVAD VÄLISTAMA ERAPOOLIKUSE 5. KEDAGI EI TOHI TAKISTADA ENNAST KAITSMAST EBAÕIGLASE RÜNDE VASTU 6. KELLEGI JAOKS EI TOHI KORRALINE ÕIGUSTEE OLLA SULETUD VÕI ENNEOLEMATULT RASKEKS TEHTUD TÕELISED ÕIGLUSE KRITEERIUMID 1. IGAÜHELE PEAB ANDMA NIIPALJU VAHENDEID KASUTAMISEKS, KUIPALJU TA TEENIB 2. IGALE TEENELE PEAB VASTAMA VASTUTEENE, MIS ON KOHANE VASTAVALE SUHTLEMISVAJADUSELE 3. KAHJUDE KORRAL PEAB OLEMA TAGATUD NENDE HEASTAMINE, MIS ON KOHANE VASTAVALE SUHTLEMISVAJADUSELE 2. Juriidilise argumentatsiooni teooria Juriidiline argumentatisooni on oskus või võime põhjendada õiguslikku tähendust omavaid otsustuseid õigesti. Juriidiline argumentatsioon on muutunud Euroopa õigusfilosoofias põletavaks probleemiks möödunud sajandil, viimase mõnekümne aasta jooksul. Miks on aga juriidilise argumentatsiooni jaoks vaja teooriat, kui kontinentaalne õiguskord
käest kahjuhüvitist ei saa, aga DV-tu on varakas, siis võiks ju hüvit. Selleks, et ei kujuneks rangemaks peaks eelduseks olema DV-tu isiku tingiv või obj süü, aga tema vastutusele võtmisel küs, kas tema käit juhul, kui see oleks DV-lise isiku käitumine, oleks süüline või mitte. 60. Missugused on riskivastutuse kohaldamise eeldused ja kuidas on jaotatud nende eelduste tõendamise koormus? (5) § 1056 eeldused: 1) riskivastutus ei kaitse kannatanut kõikide kahjude eest, vaid surma, kehavigastuse või tervisekahjustuse põhj või kannatanu asja hävimine või kahjustumine, 2) suurema ohu allika valitsemine 3) suurema ohu allikale omase riski realiseerumine 4) põhjuslik seos riski realis ja kannatanu õigushüve vahel 5) vastutust välistavate asjaolude puud. Kostja tõendab vastutust välistavad asjaolud. Hageja peab tõendama kahju ja süü. 61. Mis on suurema ohu allikateks ja selle valitsejateks VÕS § 1056 järgi ja mida
Nt reoveekäitlus. Tasu keskkonda juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest. · Subsiidiumid uue tehnoloogia stimuleerimiseks, uute turgude loomiseks keskkonnatoodetele/teenustele, tarbimisharjumuste muutmine. Eesmärk on mõjutada sastajaid oma tegevust muutma puhtamate tehnoloogiate kasutamiseks. · Keskkonnalubadega kauplemine saastekoguse ja ressursikasutuse vähendamiseks · Kindlustus ja kahjude kompensatsiooni mehhanismid eesmärgiga tagada adekvaatne kompensatsioon keskkonnaohtlike tegevuste korral ning selle ennetamine. 5. Territooriumide planeerimine 4.1 Planeeringud Planeerimine · Planeerimine- arenguprotsesside prognoosimine, arendustegevuse korrastamine · Ruumiline planeerimine- töö ruumilist väljundit omavate või ruumi mõjutavate protsessidega Planeerimisseadus Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku
kahju eest. (2) Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule
süsteemi kirjeldus ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan; 3) ohtliku ettevõtte puhul teabeleht, riskianalüüs ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan. (3) Ohtlikus ettevõttes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes tuleb rakendada riskianalüüsis, ohutusaruandes, ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis ja ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses kajastatud õnnetuste ennetamise ja õnnetuse korral kahjude kontrollimise meetmeid. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid tuleb hoida ajakohasena. Neid dokumente tuleb läbi vaadata ja vajaduse korral uuendada: 1) vähemalt iga viie aasta järel, sealhulgas ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani vähemalt iga kolme aasta järel; 2) kui see on põhjendatud uute asjaolude tõttu, sealhulgas ettevõttes muudatuste tegemise tõttu, või 3) kui see on vajalik, võttes arvesse uusi ohutust käsitlevaid tehnilisi teadmisi, mis on saadud
Usaldusväärsete partnerite leidmisele tuleks panustada eriti uutel turgudel tegutsedes. Äritegevuse kavandamisel on põhjust uurida potentsiaalsete tarnijate ja klientide tausta. Nii ollakse rohkem teadlik riskide tasemest ja suudetakse hoida ära suuremate kahjude tekkimist. Rahvusvaheliselt tegutsev ettevõte võib selgitada võõrriigis tegutseva tarnija või logistikapartneri mainet ja tausta selle asukohariigis. Rahvusvahelistel turgudel võimaldab hästikorraldatud logistika saavutada ettevõttele olulisi eeliseid ja suurendada konkurentsivõimet
Sage (5) Vähemalt kord kuus Siseministri 26. juuni 2001. a määruse nr 78 «Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika» lisa 2 ÕNNETUSTE TAGAJÄRGEDEST TINGITUD KAHJUDE KRITEERIUMID Klass/aste Elu ja tervis Elutähtis Keskkond Vara valdkond Puudub/A Ei ohusta Ei ohusta Ei ohusta Ei ohusta Piiratud/B Tervisehäired ja vigastused, Lühiajalised Kahjud, mis kaovad ise ilma Kahju
_ majanduskasvust palju tähtsam on selle jaotumine nii riigisiseselt kui ka eri maade vahel; üliarenenud riikide pürgimus kiirele majanduskasvule on vastuolus vaeste maade arenguraskustega _ isemajandav ökoareng - uue majandusliku süsteemi vaim - on soovitatav nii arengumaadele kui ka arenenud riikidele _ iga maa rahvuslik eesmärk peaks olema praegusest õiglasem, tasakaalukam ja rahumeelsem maailmasüsteem, hoolimata sellest, et see teostub vaid rahvuste isekuse või ajutiste majanduslike kahjude hinnaga ATMOSFÄÄRI KAITSE Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on
Tööandja tuvastab töötaja hoolsue määra. Hooletuse korral kahju kindlaks määramine hooletuse puhul ei võeta arvesse ainult tegelikku kahju ulatust vaid arvestatakse paljude asjaoludega eelkõige arvestatakse kahju ulatuse kindlaks määramisel: töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, tööiseloomust tulenevaid riske, töötaja suhtekestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, tööandja mõistlikult kahjude vältimiseks seotud. Töölepingu seadus näeb ette, et hüvitamisele kuuluva surust tuleb vähendada tööandja tegevusega tüüpilise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Näiteks lõhub ettekandja hooletuse tõttu kandikutäie klaase. Samas on toitlusasutuses tüüpiline risk, et mõni klaas võib puruneda ja seda tuleb kahju määramisel arvesse võtta. Seadus ei piira hüvitamisele kuuluva kahju suurust. See tähendab sissenõudmisele kuuluv
2. veebr Tartu rahuleping 30. märts rahuleping jõustub Rahulepingu tingimused Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast) Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta Sõda arvudes Eesti sõjaväes 75 000 80 000 Inglise laevastik Soome vabatahtlikud 4000 Vene valged 20 000 -50 000 Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 + Langenuid 3600 -5000, vangis 700 Venemaa 160 000 + Langenuid ?, vangis 10 000 Hilary Karu 58 D 11 EESTI AJALUGU HTG Vabadussõjas
kustutamise ja positiivse kinnituse koosmõju. Eeltoodud näites tuleks seda printsiipi arvestades peale ebasobiva käitumise kustutamist avaldada tunnustust uuele suhtlemisstiilile. Kustutamise rakendamisel antakse inimesele võimalus ise tunnetada oma käitumisviisi sobimatust; 2) karistamine, mida kasutatakse ebasoovitava käitumise kõrvaldamiseks. Enam levinud karistused on: suhtlemise mittesõnalised märgid (näiteks kulmukortsutus), suuline märkus, kirjalik märkus, tekkinud kahjude hüvitamise nõue, madalamale ametikohale paigutamine. Karistamisel on peale ebasoovitava käitumise elimineerimise kõrvalmõjusid, mille avaldumiseks juht peab valmis olema: a) karistus võib esile kutsuda tugeva emotsionaalse reaktsiooni, mille tulemusena inimene võib käituda täiesti ebaloogiliselt; b) karistused pärsivad initsiatiivi ja loomingulisust töös, sest nad vähendavad võimalust inimesel endast lugu pidada; c) karistatu võib oma viha suunata karistajale.
langemise tõttu Suurendab saabumise punktuaalsust Võib sisaldada kütuse liigset riskikindlustust Aitab vältida lennujuhtimise voo- Võib suurendada riski öö liikumiskeelust majandamise ajaliste reserveeringute üleastumist möödalaskmist järgmisel sõidul 2.2.4. Etteplaneerimise võimalused Hilinemiste puudulik etteplaneerimine on tavaliselt finantsiliste kahjude tekkimise põhjuseks. Lennunduses on hilinemiste etteplaneerimise mõõdikuks hilinemiste hälve. Enamasti on hilinemiste koguminutite arvust olulisemaks hilinemiste ajastus ning nende jaotus. Näiteks lennufirmale on finantsiliselt kasulikum, kui kõik lennukid saabuksid ja väljuksid sarnase (lühikese) hilinemisega, vastupidiselt sellele, et ainult mõned lennud saabuksid väga suure hilinemisega. /8, lk 8/
- tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest või nõuetekohase paberil haiguslehe või tõendi esitamisest - (TTOS § 122) 07.10 7. Töötaja vastutus 7.1 Kahju hüvitamine 7.1.1 Üldpõhimõtted - Kui töötaja süüdi ei ole, siis ta ei vastuta, v.a kui temaga on sõlmitud varalisevastutuse kokkuleppe. TA saab kahjude eest kindlustada (ei ole väga pop Eestis, kuid Lääne-Euroopas on). Eskimine on inimlik – kahju võib tekkida. Lisaks kui mahud on suured, kallid seadmed, kahju on 1000€, siis TA ei pruugu kogu kahju kätte saada. - kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud
doktriinid, mida saab kasutada positiivses õiguses. (Kehtivas õiguses) Õigusteadus hõlmab kõiki teisi teadusi õigusest. 6. Õiguseidee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglusest, õiguslikust garanteeritusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Põhimõtteliselt sisaldab õiguskord kahte liiki õiglust: võrdsustav ja jaotav. Võrdsustav: Igaühele oma. Valdavalt eraõiguse valdkonnas. Nt toimib see kahjude hüvitamisel. Jaotav on igaühele oma. Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigusrakendava tegevusega. See on õiguse idee, kus põimuvad õiguse tegelik sisu, tema üldkohustuslik iseloom ja vajadusel ka selle rakendamine riigi poolt. Õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu.
Kindlustussumma - kindlustusobjekt kindlustatakse kindlustussummas, mis ei või ületada tema kindlustusväärtust. Suurema kui 30% kulumi korral ei või kindlustussumma ületada kindlustusobjekti jääkväärtust, s.o. kulumi võrra vähendatud taastamis- või taassoetamisväärtust. Kui kindlustussumma on kindlustusväärtusest väiksem ja pooled ei ole kokku leppinud esimese riski kindlustamises, siis rakendatakse alakindlustuse sätete kohaselt proportsionaalset kahjude hüvitamist. Ehitisi, s.h. tehnoseadmeid, võib kindlustada ka esimese riski kindlustamise põhimõttel, mil vaatamata sellele, et kindlustussumma on kindlustusväärtusest väiksem, ei rakendata hüvitamisel alakindlustuse sätteid. Hüvitamise printsiibid Kahjusumma määramine - selle suuruseks on kindlustusobjekti taastamise (remondi) maksumus, taassoetamismaksumus (sama liiki eseme ostuhind) või Kindlustushüvitise arvutamine. Kindlustushüvitis on see osa
• Töölepingu rikkumisel hooletuse tõttu – vastutab kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse: – töötaja tööülesandeid, – süü astet, – töötajale antud juhiseid, – töötingimusi, – töö iseloomust tulenevat riski, – tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, – töötaja töötasu, – tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. • Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kahju hüvitamise ulatus sõltub kahju tekitanud töötaja süü vormist. Hüvitamisele kuuluva kahjusumma kindlaksmääramisel on peamine tuvastada kogu kahju suurus ning tahtlikult, hooletusest või raskest hooletusest põhjustatud kahju. Hooletuse olemasolu kindlakstegemiseks
59 Töölepingu rikkumisel hooletuse tõttu vastutab töötaja kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse: 1) Töötaja ülesandeid 2) Süü astet 3) Töötajale antud juhiseid 4) Töötingimusi 5) Töö iseloomust tulenevat riski 6) Tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist 7) Töötaja töötasu ja 8) Tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Varalise vastutuse kokkulepe Töötaja ja tööandja võivad sõlmida varalise vastutuse kokkuleppe, millega töötaja võtab sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) See on sõlmitud kirjalikult 2) See on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajatele äratuntavalt piiritletud
4) ei saa soodsamalt / ebasoodsamalt kohelda ilma piisava aluseta; 5) kedagi ei tohi piisava põhjuseta tahistada käitumast nagu ta tahab; 6) igaühelt tuleb nõuda seda, mille suhtes ta seda loodab ja ootab; Tõelised õigluse kriteeriumid: 1) igaühele kasutamiseks niipalju vahendeid, kui palju ta teenib 2) igale teenele vastuteene, mis on kohane vastuvale suhtlusvajadusele; 3) kahjude korral peab olema tagatud nende heastamine, mis on samuti kohane vastuvale suhtlusvajadusele (olulistikule). Juriidilise õigluse kriteeriumid: 1) kaitse igasuguse võimu kuritarvitamise vastu; 2) iga inimest tuleb tunnustada Õe subjektina; 3) lepingutest tuleb kinni pidada; 4) jur. menetluse tingimused ja kulgemine peavad välistama otsuste erapoolikuse; 5) kedagi ei tohi takistada ennast kaitsmast ebaÕlike rünnete vastu;
Kuna mulli tipus on nõudlus varade järele suurenenud, on turg väga likviidne ning meelitab ligi mitmeid investoreid, kes kiire kasumi lootuses osalevad aktiivselt turul. Kasvufaasile järgneb krahh, mis seisneb kinnisvaramulli kokkukukkumises ning varade hinna languses. Langusfaasis põhjustab varade väärtuse langus turuosalistele palju ebameeldivusi, alates maksehäirete tekkimisest ning lõpetades ulatuslike kahjude kandmisega. Maksehäired võivad tekkida, kui laenutagatise väärtus on oluliselt langenud ning pank nõuab laenaja käest lisatagatisi. Cocconcelli ja Medda analüüsivad spekulatiivse kinnisvaramulli olemasolu Eestis Statistikaameti andmete põhjal aastatel 1995-2009. Andmed on viidud standardiseeritud kujule, millest on eraldatud trendi ja kasvu komponent ning tsüklilisuse komponent. Aastatel 1994-2010 toimus Eesti majanduses mitmeid väiksemaid ja suuremaid šokke
tehtavate tööde eesmärk on toimunud avarii/rikke ja selle tagajärgede likvideerimine. -Avarii lokaliseerimine: sisaldab selliseid tehnohooldustöid, mille käigus lepingus määratletud aja jooksul selgitatakse välja avarii/rikke asukoht ning selle oletatav põhjus ning tõkestatakse avarii/rikke edasisine toime võimalikult minimaalse kaasmõjuga kinnisvara ülejäänud kasutajatele (ja/või naaberkinnistule) ning avarii toimega kaasneda võiv kahjude edasisine tekkimine ehitise muudele tarinditele, süsteemidele (paigaldistele) ja igasugusele varale ja oht inimeleule. -Avariijärgne tehnohooldus: sisaldab selliseid tehnohooldustöid, mille käigus selgitatakse välja avarii toimumise tegelik põhjus ning taastatakse tarindi või süsteemi (paigaldise) vähemalt avariieelne olukord ja ettenähtud normaalne töö koos avarii ning selle kõrvaldamise käigus tekkinud kaasnevate kahjustuste kõrvaldamisega; avarii
tekitamise asjaoludest. Hooletuse puhul arvestatakse kahju ulatuse määramisel: Töötaja tööulesandeid Töötaja suu astet Töötajale antud juhiseid Töötingimusi Töö iseloomust tulenevat riski Tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist Töötaja töötasu Tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. NB! Huvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tuupilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Töötajalt väljanõutava kahjuhuvitise määra kindlakstegemisel: 1. Tuleb tuvastada, kas kahju huvitamise eeldused on täidetud, sh kahju suurus ja töötaja suu aste. 2. Võib kahju tahtliku tekitamise korral esitada töötaja vastu nõude kogu tekitatud
venelased). Psühholoogiline efekt: kui sõda on pikaajaline ja täis kannatusi, igas riigis arvatakse, et sõja lõpptulemus peab olema soodne ja kompenseerima aastate ohverdused ja kannatused. Sõjakompensatsioonide küsimus: - Prantsusmaal: Ohtliku Saksamaa oluline nõrgestamine (poliitiliselt, majanduslikult, vaimselt). Piiri muutmine Prantsusmaa kasuks. Saksamaa majanduslik karistamine ja sõjakahjude hüvitiste nõudmine tekitatud kahjude kompenseerimiseks. Saksamaa vaimne löömine ja alandamine. - Saksamaal: Suurte maaalade liitmine Saksamaa koosseisu ja saksa- meelsete puhverriikide vööndi loomine. Saksamaa peab olema sõja võitja ja seejärel juhtiv riik. - Austria-Ungari ja Venemaa: Sõda muutub meeleheitlikuks olelusvõitluseks, kuna impeeriumid hakkavad mõranema ja lõhenema. Muutused Saksamaa ida- ja läänerindel:
kasutada kliendiinfo peamise allikana teenindajaid; pakkuda mitmekesist teenuseinfot; muuta teenus läbipaistvaks ja nähtavaks; rikastada teenust füüsiliste toodetega; hinnata ja edastada kvaliteedistandardeid; suurendada tarbijarahulolu õige tehnoloogiaga; ületada tarbijalootusi loominguliselt; koolitada, täiendkoolitada ja ümber õpetada teenindajaid; töötada välja kahjude heastamise reeglid. Teenindajate töö hindamiseks kasutatakse näiteks kontrollklienti, teenindajatele võõrast inimest, kes siseneb ettevõttesse ja saab teenuse nagu tavaline klient. Kontrollija jälgib teenusepakkumise kvaliteeti ja teenindajate töötaset, kirjutab vaatluse järel vastava aruande ning esitab selle juhtkonnale. Juht analüüsib tulemusi ja teeb nende põhjal järeldusi teenindajate töö parendamiseks. 3.3. Toote / Teenuse elutsükkel
INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID ........................................................................
Ehitaja täitmistagatis – Suuremate projektide puhul on tellijal soovitatav ehituslepingus kokku leppida, et töövõtja esitab oma kohustuste täitmise tagatisena ehitusaegse tagatise. Tagatisena kasutatakse üldjuhul kas panga või kindlustusseltsi garantiikirja, samuti võib kasutada võimalust deponeerida tellija arvelduskontole. Ehitusaegne tagatis võimaldab probleemide korral (nt ehitaja pankrotistub või jätab tööd pooleli) tellijal saada talle tekkinud kulude ja kahjude katteks hüvitist. Lepingu hind – lepinguga tuleks fikseerida, et lepingu hind on töövõtjale siduv ja lõplik ning selle suurus ei kuulu muutmisele tulenevalt tööde või materjalide hilisemast kallinemisest, hinna või töömahu valearvestamisest jne, juhul kui lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Sellega saab tellija välistada hilisemad töövõtja lisarahataotlusi. Registreering MTR-is – registreeringute olemasolu tuleks kontrollida just väiksemate ehitus ettevõtete
jahipiirkonna kehtestamisega on praktiline jahiõigus rentnikel, kelleks on viimased 40 aastat olnud jahimeeste seltsid või nende ühendused, kus maaomanikest jahimehed on enamasti vähemuses. Ulukikahjustusi seni kompenseeritud ei ole, kuid on valminud arengukava, milles planeeritakse koostada sellekohased seaduste muutmise ettepanekud. Jahipidajate ja maaomanike organisatsioonid on alustanud läbirääkimisi ulukikahjustuste ennetamiseks ja tekkinud kahjude kompenseerimiseks. Metsasertifitseerimine PEFC rahvusliku standardi koostamiseks asutati koos teadus- ja omavalitsusasutustega aastal 2001 Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu. Rahvuslik metsasertifitseerimise skeem sai rahvusvahelise tunnustuse 2008. aastal ja aastal 2009 sai Eesti Erametsaliit esimesena PEFC grupisertifikaadi hoidjaks Eestis. Metsasertifitseerimise skeemiga ühinemine toob kaasa täiendavaid kulutusi metsaomanikele, kuid Eesti
Kedagi ei tohi takistada ennast kaitsmast ebaõiglase ründe vastu. 6. Kellegi jaoks ei tohi korraline õigustee olla suletud või enneolematult raskeks tehtud. Tõeliste õigluse kriteeriumite hulka kuuluvad I. Tammelo arvates järgmised põhimõtted. 1. Igaühele peab andma kasutamiseks niipalju vahendeid, kuipalju ta teenib. 2. Igale teenele peab vastama vastuteene, mis on kohane vastavale suhtlemisevajadusele. 3. Kahjude korral peab olema tagatud nende heastamine, mis on kohane vastavale suhtlemisevajadusele. 2. Juriidilise argumentatsiooni teooria NB! Seda katab Mario Rosentau aine „Õiguslik analüüs ja argumentatsioon“. §-i ülesleidmine on alles algus. Argumentatsiooni on vaja sealt edasi lahenduse leidmiseks. Argumentatsioonist sõltub juristi kvaliteet. Tuleb minna grammatilistest argumentidest edasi.
külastajate ja nende tegevustega kaasnevate negatiivsete mõjude kontrollimiseks. Tähelepanu pööratakse hetkeolukorrale, võimalikele kaasnevatele mõjudele ja strateegiatele ning täpsustatakse vastuvõetav mõjude ulatus/määr. Eesmärkidest lähtudes omistatakse teaduslike ja hinnanguliste kaalutluste põhjal igale indikaatorile standard. Tsoneerimist antud meetodi puhul ei kasutata, vaid keskendutakse taastamisele ning kahjude ennetamisele tulevikus. Protsessi etapid: 1. Olemasoleva andmebaasi eelhindamine; 2. Korralduseesmärkide kordushindamine; 3. Võtmeindikaatorite valik; 4. Võtmeindikaatoritele standardite määramine. Tulenevalt kaitse-eesmärkidest kehtestatakse igale indikaatorile standard, mis täpsustab vastuvõetavaid mõjusid; 5. Standardite ja olemasoleva olukorra võrdlemine; 6. Võimalike mõjuallikate määratlemine; 7
tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. Õigus on riigi tahte vormikohane väljendus. Õiguse ideaal oleks see, kui õigus ja õiglus oleks kokkulangevad mõisted; kui õigus oleks õigluse vorm ja õiglus õiguse sisu, mis oleks kehtestatud seaduses. Nüüdisaja õigusriigi kontseptsiooni põhisisu ongi õiglane õigus, mis on loodud õiguspäraselt üldistes huvides. Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: Võrdsustav – realiseerib valdavalt eraõiguse valdkonnas ( kahjude hüvitamine). Ius commutativa (võrdsustava õigluse) puhul, et sarnased kaasused tuleb õigusega sarnaselt reguleerida ja õigusliku vaidluse korral sarnaselt lahendada. Jaotav – realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Igaüks saab selle, mis on talle ette nähtud. Ius distributiva (jaotava õigluse) puhul peab saama arvestada põhimõttega „igaühele oma“. Seadus peab olulisi, õigusega kaitsmist väärivaid asjaolusid arvesse võtma. I
Töölepingu tahtlikul rikkumisel - vastutab kogu tööandjale tekitatud kahju eest. · Töölepingu rikkumisel hooletuse tõttu vastutab kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse: töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. · Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kahju hüvitamise ulatus sõltub kahju tekitanud töötaja süü vormist. Hüvitamisele kuuluva kahjusumma kindlaksmääramisel on peamine tuvastada kogu kahju suurus ning tahtlikult, hooletusest või raskest hooletusest põhjustatud kahju. Hooletuse olemasolu kindlakstegemiseks tuleb lähtuda töösuhtele omasest hoolsuse määrast
preetor. Põhimõtteliselt räägitakse seminaris valduse kaitse interdiktidest pikemalt, ent tooksin välja kaks peamist valduse kaitse interdikti Roomas 14: interdictum uti possidetis ja interdictum utrubi: 13 Vastupidiselt väidab Ilus. 14 AÕS §-d 40-50 sätestavad järgmised valduse kaitse vahendid: omaabi, otsimisõigus, õigus nõuda valduse rikkumise kõrvaldamist või edasise rikkumise ärahoidmist, õigus nõuda valduse taastamist ja rikkumisega kaasnenud kahjude hüvitamist. Et quidem UTI POSSIDETIS interdictum de fundi uel aedium possessione redditur, UTRUBI uero de rerum mobilium possessione. (G. 4, 149) (UTI POSSIDETIS interdikt antakse välja maatükkide ja hoonete valduse kaitseks, interdikt UTRUBI jällegi vallasasjade valduse kaitseks.) Interdiktide sõnastus sarnanes formulate sõnastusega. Näiteks interdictum uti possidetis võis välja näha selline: D. 43, 17, 1. Ulpianus libro LXIX ad Edictum: Ait Praetor: UTI NUNC
tunnistama. Venemaa teguri tähtsuse tõus Liivimaa välispoliitikas sajandi teisel poolel- Liivimaa-Vene suhted olid rahulikud, kuigi Leedu suurvürst Vytautas püüdis korduvalt õhutada Novgorodi ja Pihkvat sõtta Liivimaa vastu. Vastupidiselt (1418 ja 1420) sõlmis Pihkva, Novgorod ja ordu rahu, milles nähti vastastikuste tülide lahendamist ja kaupmeeste vaba liikumist. Esines väiksemaid konflikte kaupmeestega ja piirialade asukate kokkupõrkeid. Näiteks kaupmeestele merel tehtud kahjude osas ei saanud Liivimaa maahärrad alati vastutada. Soodne pinnas konflikti jaoks oli Pihkva ja Tartu piiskopkonna vaheline piir. Esinesid vaidlused maade ja metsade kasutus ja maksustusküsimustes. 1433. aastal puhkes Saksa ordul sõda Novgorodiga - Konflikt sai alguse kui läbi Liivimaa ja Venemaa reisis Palestiinasse marki krahv, kelle tõlk tapeti teisel pool Narva jõge. Algselt üritati konflikt lahendada läbirääkimiste teel, kuid järgnesid vastastikused süüdistused
omandamist tagava märke. 2006. aastal tegi hageja kostjale notariaalse avalduse kinnistu võlaõiguslikust lepingust taganemiseks, kuna kostja ei olnud täitnud oma kohustust tasuda ostuhinnast 50 000 krooni. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et selleks, et hagejal tekiks õigus müügilepingust taganeda, piisas vaid kostjapoolsest lepingurikkumisest. Alus müügilepingust taganemiseks võiks tuleneda TsK §-st 249, mille järgi on müüjal õigus keelduda lepingu täitmisest ja nõuda kahjude hüvitamist, kui ostja keeldub asja eest tasumast. Kohtud ei ole tuvastanud, et kostja keeldus hagejale võlguolevat 50 000 krooni tasumast. Kolleegium jääb 30. septembril 2002. a tsiviilasjas nr 3-2-1-93-02 tehtud otsuse p-s 12 avaldatud seisukoha juurde, et müüjal tekib TsK § 249 järgi õigus lepingust taganeda üksnes siis, kui ostja on oluliselt rikkunud oma kohustust asja eest tasuda. Seega juhul, kui müüja tahab kasutada TsK §-
või turundusagentuuride teenuseid kasutades. Tavaliselt püütakse ühendada mõlemaid. Viimase variandi puhul peab valima ja kaaluma teenusepakkujat, sest need erinevad võimaluste, töö kvaliteedi, teenuse mahu ja hinna poolest. Agentuuride teenuseid oleks soovitav regulaarselt kontrollida. · Krediidi ja finantsasutused aitavad firmal tehinguid finantseerida ning kaupade ostu ja müüki kindlustada kahjude korral. Enamik firmasid ei tule toime enda tehingute katmisega ainult enda rahaga. 12. Mikrokeskkond: huvigrupid Välised ja sisesed huvigrupid jõud, kellele firma edukus on tegelikult või potensiaalselt tähtis ja kes mõjustavad seda. Huvigrupp võib firma tegevust soodustada ja takistada, selle järgi jagatakse need 3 gruppi: · Heategev grupp heategevuslikel eesmärkidel (nt annetaja) · Otsitava grupi korral firma taotleb huvitatust (massikommunikatsioon)
Aastal 202 oli Rooma saavutanud otsustava võidu Kartaago üle. Teise Puunia sõja lõpp ( 218-201) lõpp tegi Rooma käes vabaks diplomaatilisesk ja sõjaliseks sekkumiseks Vahemere idaosa asjadesse. Üldiseloomustus Võimu üleminek ptolemiidide käest seleukiidide kätte mõjutas raskelt nii Jeerusalemma kui Juudat. Antiochos III (223-187) oli Jeerusalemma juudi kogudusele, kus ülempreestriks oli Siimon Õige, tõotanud vanade privileegide säilitamist, sõjast põhjustatud kahjude hüvitisena vabastanud selle maksudest, võimu minemine seleukiidide kätte tähendas konservatiivse partei tugevnemist Jeruusalemmas. 190 sai aga Antiochos rängalt lüüa ptolemaiididelt, kellega olid liitunud roomlased. Ka Egiptus oli liitnud Roomaga tundes end ohustatuna seleukiidide poolt. Antiochos lõi seejärel liidu Makedooniaga (kes sai hiljem lüüa Roomalt). Kümme aastat hiljem kaotas Antiochos III Magneesia lahingu (190)
süsteemi kirjeldus ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan; 3) ohtliku ettevõtte puhul teabeleht, riskianalüüs ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan. (3) Ohtlikus ettevõttes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes tuleb rakendada riskianalüüsis, ohutusaruandes, ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis ja ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses kajastatud õnnetuste ennetamise ja õnnetuse korral kahjude kontrollimise meetmeid. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid tuleb hoida ajakohasena. Neid dokumente tuleb läbi vaadata ja vajaduse korral uuendada: 1) vähemalt iga viie aasta järel, sealhulgas ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani vähemalt iga kolme aasta järel; 2) kui see on põhjendatud uute asjaolude tõttu, sealhulgas ettevõttes muudatuste tegemise tõttu, või
Nt tuleb alkoholiprobleemidega kurjategijate ravimiseks arendada edasi vastavaid ravivõimalusi jms. Samuti tuleb tagada karistusseadustikuga loodud uute sanktsioonide ja mõjutusvahendite reaalse kohaldamise võimalus. Selleks tuleb nt välja arendada üldkasuliku töö tegemise võimalused ja rajada alaealistele mõeldud internaatkodud jms. Varalise kasu saamisele suunatud kuritegevuse puhul tuleb senisest rohkem pöörata tähelepanu kuriteo läbi saadud vara konfiskeerimisele, kahjude hüvitamisele ja varalisele karistusele. Rahvusvaheline kogemus näitab, et just majandus- ja organiseeritud kuritegevus on võib-olla ainukesed kuriteoliigid, mida on teatud määral võimalik ohjeldada ka üksnes karistusõiguse ja selle realiseerimisega - kuna nende toimepanijate eesmärgiks on kasum, kalkuleerivad nad seetõttu suhteliselt täpselt ka võimalikud kahjud sinna sisse, mistõttu vara võimalik kaotus avaldab isegi suuremat mõju kui tegelik karistusähvardus
idee koosneb kolmest põhielemendist: 1) õiglusest; 2) õiguslikust garanteeritusest; 3) eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste koosluse põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma". Nii kohtleb õigus alaealist soodsamalt kui täiskasvanut. Õigusteoorias tehakse vahet kahesugusel õiglusel võrdsustaval (ius commutativa) ja jaotaval (ius distributiva). Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas nt kahjude hüvitamisel, jaotav õiglus aga riigi suhtumises kodanikesse. Õiguse garanteeritus (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. Õiguse eesmärgipärasust iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises, mis leiab oma väljenduse õigusnormides. Omades nüüd teatud ettekujutust 'õguse' ja 'õigluse' mõistemääratlusest, on
ressursside säästvat kasutamist, akvapoonikat ja uusi jätkusuutlike tootmismeetodeid. Vesiviljelejate tulemuslikkust ja konkurentsivõimet on võimalik parandada ka läbi suhtevõrgustike loomise, mille kaudu jõuaksid teiste sektorite ja huvirühmade kogemused ja teadmised vesiviljelejateni, luues sellega võimalused edendad elukestvat õpet. Uute vesiviljelusliikide kasvatamisega kaasnevate haiguste ja parasiitide leviku tõkestamiseks ja kahjude ärahoidmiseks on vajalik karantiinikeskuse loomine, kus leiaksid tööd tulevased, vajaliku väljaõppega ihtüopatoloogid, Eesti vesiviljelussektori sõltuvust imporditavast noorkalast ja marjast saab vähendada tõumaterjali paljundava keskuse loomise ja investeeringute suunamisega oma sugukarja loomiseks. Arvestades vesiviljeluse valdkonna eripära, millest tulenevalt võivad ettevõtjad kannatada neist mitteolenevatel põhjustel märkimisväärset kahju, siis on igati
ei ole, ühistud. saavad juriidilised isikud olla korteriühistu juhatuse liikmed. jäävad korteri võõrandamisel kommunaalvõlad ostja kanda. saab korteriühistu taotleda kommunaalvõlgniku hüpoteegiga ülekoormatud korteri mahamüümist täitemenetluses. tekib korteriomanike ühine vastutus korteriühistuga võlausaldajate ees. vastutavad kõik korteriühistu liikmed kortermaja tekitatud kahjude hüvitamise eest OMANDI KAITSE Omanikul on omandi kaitseks petitoorsete nõuete – vindikatsiooni- ja negatoornõude esitamise õigus. Vindikatsiooninõue (rei vindicatio) § 80. Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest (33) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. (34) Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. § 82
ära võtta ainult kohtuotsusega. Vastava taotluse peavad esitama teised osanikud ja nõutav on nende konsensus. Sellise taotluse esitamiseks peab olema mõjuv põhjus, mille olemasolu sõltub olukorrast ÄS näeb ette ka juhtimisõigusest loobumise võimaluse mõjuvate põhjuste olemasolul. 11 ÄS sisaldab veel ühte osaniku õigust - õigust tema poolt tehtud kulutuste ja kantud kahjude hüvitamisele. Nimelt on ühing kohustatud hüvitama kantud kahju ja kulutused, mis on tehtud ühingu huvides tegutsemisel. Ühingu huvides tehtud rahalised kulutused hüvitatakse koos seaduses sätestatud intressiga. Ühingulepinguga võib aga sätestada teisiti. Osanikul on õigus saada teavet ühingu tegevuse kohta ja tutvuda kõigi dokumentidega. Osanikul on samuti õigus nõuda majandusaasta kinnitatud aruande ärakirja. Saadud teavet peab aga hoidma saladuses, kui
maximaxireegel – otsib alternatiivi, mis realiseeriks miinimumi maksimaalselt võimalikest kahjudest. Maximaxireegel orienteerib majandussubjekti eeldusele, et juhitav protsess areneb kõige soodsamates väliskeskkonna tingimustes ja otsitakse soodsaimates väliskeskkonna tingimustes suurima kasulikkusehinnanguga alternatiivi. Kui kasutatakse kahjude maatriksit, siis muutub maxiamaxireegel miniminireegliks. Maximaxireegli puudused on analoogsed maximinireegli puudustega: maximaxireegel eeldab majandussubjekti äärmuslikku optimismi väliskeskkonna seisundite tekkimise ja nende mõju suhtes subjekti poolt valitud tegevusvariandi kasulikkusele. Hurwiczi reegel kujutab endast ülaltoodud äärmuslike käsitlusviiside vahelis kompromissi.
hinnata? Sellist lähenemist on tunda just ennast looduse ja keskkonna kaitsateks pidavate inimeste poolt. Ökonomistid aktsepteerivad väärtuste hindamist, kuid on erineval seisukohal kasutatavate meetodite suhtes. 90 Keskonnaväärtuste hindamisel on kindlasti praktiline vajadus, olgu siin esitatud mõned olulisemad rakendused nagu: Keskkonnale tekitatud kahjude hindamine. Kompensatsioonide määramine. Seda rakendatakse näiteks kinnisasja vahetamisel Kaitstavate loodusobjektide seaduse §28(3) sätestab: "Kui...omanik ei nõustu vahetusega pindala järgi, hinnatakse vahetamises osalevate kinnisasjade väärtused koos oluliste osade ja kinnisasjaga seotud asjaõigustega riigi kulul erakorralise hindamisega". Eelarvete koostamine, kulude analüüs (selgitamaks, kas metsa kasutusviiside väärtus ületab nende loomise kulusid?).
täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt (VÕS § 76 lg 4). Võlasuhte sisuks on tavaliselt üks või mitu teo tegemise kohustust, mille tulemusel peab toimuma väärtuste üleandmine kohustatud isikult õigustatud isikule. Tegu tuleb mõista kõige laiemas tähenduse. Täitmisega leping lõpeb täitmine on üks peamisi võlasuhte lõppemise viise. Võib jääda kahjude või nõuetekohase täitmise nõudeõigus juhul, kui täitmine ei olnud nõuetekohane. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 3). Printsiipideks peetakse hea usu, ausa kauplemise, õigluse, mõistlikkuse, tava, praktika, usalduse, pooltevaheline koostöö põhimõtet, heade kommetega kooskõlas olevat käitumist, aruandmise kohustust, kohustuste tasakaalu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
