Komponendid on äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Süsteemne risk sõltub üldise majandusseisu muutustest. Komponendid on ostuvõime risk, intressirisk ja tururisk. 21. Riski juhtimise eesmärgid ja võimalused. Riski juhtimise aluseks on: 1) milline on sündmuse juhtumise tõenäosus 2) kui sündmus ilmneb, milline on kaasnev kahju. Riski juhtimise eesmärgiks on riski ärahoidmine või selle võimaluse puudumisel riski minimeerimine e võimalike kahjude minimeerimine. Riski juhtimise võimalusi on mitmeid. a)nt. põllumajandusettevõttes saab kasutada erinevaid tootmisliike sh ka mittepõllumajanduslikke. b)madal või negatiive korrelatsioon tuluallikate vahel stabiliseerib kogutulu pikemas perspektiivis c)kasutada ära erinevaid turundusvõimalusi. Näiteks järgturustamine võimaldab müüa toodangut aasta läbi, varjestamine toimub tulevikutehingute ostuvõi müügiga,
õnnetuse kahju*p(x,y) õnnetuse tõenäosus, mis sõltub mõlema asjaosalise ettevaatusestI Riskivastutus-Kahju tekitaja peab kahju hüvitama igal juhul!*Kahjustaja suurendab ettevaatust ja ettevaatuskulusid seni kuni selle piirkulu* saab võrdseks marginaalse kahjuootusega lisakulu võrdub lisatuluga*Probleem: E ei ole motiveeritud oma panuse andmiseks kahjude vältimiseks*Näidisülesanne (E-st ei sõltu midagi): Õnnetuskahju on sisuliselt negatiivne välismõju. Isiklik ettevaatuskulu on erakulu. Eeldame, et mõlemaid on võimalik mõõta rahas. Nende kahe kulu summa on sotsiaalne ehk rahvamajanduslik kulu.II Süüvastutus-K vastutab kahju eest vaid siis, kui see on tekkinud tema süü läbi pole täidetud ettevaatuse normi x' . Probleem: kui K on ettevaatusnormist kinni pidanud, siis ei ole ta motiveeritud optimeerima tegevusmahtu, mis samuti
jaoks kindlate investeerimiseesmärkide ja/või kriteeriumite tõttu, ei ole turuga seotud. Ei pea võrduma turuväärtusega. - eriväärtus on seotud teatud väärtuse elemendiga, mis ületab turuväärtust. Nt ilus vaade, tee ääres, tupiktänav vms. - maksustamisväärtus on üldmõiste ja põhineb maksustamisega seotud seadustes sisalduvatel definitsioonidel - hüvitusväärtus on üldmõiste, seotud kahjude hüvitamisega kindlustusjuhtumi toimimisel Hindamistoiming koosneb järgmistest etappidest: 1) hindamistellimuse vastuvõtmine 2) andmete kogumine ja analüüs 3) hindamismeetodi(te) rakendamine 4) hindamistulemuste esitamine Eksperthinnangus peab kindlasti olema esitatud: - hindamise eesmärk - hinnangu number - tellija nimi - viide tellimuslepingule - objekti määratlus (kinnistu number, katastriüksuse number, vara liik, aadress)
Finants juhtimine Arhipov Raamatust tuleks juurde lugeda, nt. Bragg ,,Uus finantsjuhtimise käsiraamat". Finantsjuhi funktsioon: Oleneb ettevõtte suurusest (keskmises ja suurtes on olemas enemasti). Suur töömaht, -valdkond. Praegusel ajal ei ole ettevõtted enam huvitatud sellest, kui finantsjuht suudab lahtimõtestada rahaasju. Eeldatakse et finantsjuht tunneb hästi organisatsiooni (selle probleeme), pangandust (kuidas ressursse hankida)- Tähtis on et finantsjuht oleks hästi orjenteeruv maksualastes küsimustes (toob ettevõttele kasu või kahju oma käitumisega). (Nt erinevates riikides mingi KM asi, erisoodustused, ettevõtlusega mitteseotud kulud peavad olema õigesti dokumenteeritud (juhi oskus). ) Ettevõtte finantsjuht: · ei saa olla üksnes hea rahandusspetsialist vaid peab olema ka hea äripartner (peab jagama äri laiemalt), · strateegiline planeerija (ta peab nägema kaugemale ette, o...
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks kiire töö, väsimus, halvad töösuhted või keerulised seadmed; • milline on ohu mõju; • millised on tagajärjed; näiteks küllalt sagedasel samal tasapinnal kukkumise tagajärjed võivad olla väga rasked. • kui suurt hulka inimesi, töid, masinaid/seadmeid, kliente või toodangut kahjustavad tekkivad õnnetused ja nende tagajärjed; • millised täiendavad faktorid kaasnevad õnnetusega, võttes arvesse asjaolu, et õnnetuste ja kahjude kaudsed tagajärjed on tavaliselt palju suuremad kui otsesed tagajärjed. Riskianalüüs ja riskide kontrollimine on mehaaniline tegevus ega ole seega iseenesest piisav. Lisaks sellele tuleb läbi viia üldine töökeskkonna hindamine, mille eesmärgiks on anda hinnang riskide kontrollimise meetmete (ettevaatusabinõude) kvaliteedile ja piisavusele. Hinnang antakse nii tööoperatsioonide alusel kui ka konkreetseid töötajaid arvestades. On eriti tähtis
51. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 52.Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Krediidiasutused: institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused) Kindlustusseltsid: Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusväljavõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. Väärtpaberivahendajad – Väärtpaberite vahendamine 53.Väärtpaberituru osalised. Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt
10 Kuna Salva kindlustus ja If kindlustus pakuvad erineva maksumuse ja tingimustega pakette ning Swedbank ainult ühte kindlustuse varianti, käsitletakse antud töös nö keskklassi pakette. Viimane tähendab seda, et lisaks sellele, et kodu kindlustatakse põhiriskide vastu, milleks on näiteks tulekahju, torustiku leke, üleujutus ja kuritegu, lisaks kindlustatakse kodu ka kõigi teiste ettenägematute kahjude vastu. Tabel 6. Kodukindlustuse pakkujad ja paketid. KINDLUSTUSE PAKETT PAKETI KIRJELDUS PAKKUJA Salva Koguriski Kindlustatakse väga paljude riskide vastu, s.h tulekahju, kindlustus torustiku lekke, kuriteo ja tormi-kahjust tulenev kahju. Piirangud on loetletud Salva kodukindlustuse tingimustes. Tingimused (KKT-14.04, 13.10.2013).
riikide valuutada 50%'se devalveerimise korral. Optsiooniportfelle hinnatakse enamusel juhtudel ainult stressitestidega 9. Riski maandamise meetodid Lepingu teise osapoole analüüsimine Riski diversifitseerimine Avatud riskipositsiooni limiteerimine Riskipreemiate kasutamine pangatoodete hinnastamisel Reservide moodustamine oodatavate kahjumite katmiseks Mitteoodatavate kahjude katmine panga omakapitaliga Aktiva-passiva struktuursete proportsioonide muutmine Riskikindlustus läbi riski kompenseeriva positsiooni võtmise Kindlustusfirmaga kindlustuslepingu sõlmimine Riskivarade müük lk. 293-296; 300-310 6. Intressimäärariski põhjused Intressimäärariski võib põhjustada nii üldine intressimäärade muutumine kui ka intressimäärade struktuuri ning intressispreedide muutumine
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning...
Keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud vahendid - Maksud ja hüvitised, Laenud, toetused ja subsiidiumid, Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgistamine. Keskkonnakorralduslikud vahendid - Organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem, Keskkonnaauditid, Keskkonnamõju hindamine, Keskkonnaindikaatorid, Teadlikkus kui mõjutaja. Barde 2000 - Käskudele ja kontrollile põhinev regulatsioon, Majanduslikud vahendid, Vastutus ja kahjude hüvitamine, Informatsioon, Vabatahtlikud regulatsioonid, Planeerimine: maakasutus, tsoneerimine . Stewart 2007 KKP instrumendid (vahendid): käsu ja kontrolli ( õiguslik regulatsioon), majandus-, (maksustamine) informatsioonipõhised ( teavitamine, koolitus) , segavahendid. Keskkonnapoliitika peamised probleemid . Globaalsed probleemid - Kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, energiakriis, rahvastiku juurdekasv .
aadressilt https://ec.europa.eu/odr või kohtusse. 11. VASTUTUS JA VÄÄRAMATU JÕUD 11.1. www.minuekauplus.ee vastutab Kliendi ees ja Klient vastutab www.minuekauplus.ee ees teisele poolele käesolevate tingimuste rikkumisega tekitatud kahju eest Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides sätestatud juhtudel ja ulatuses. 11.2. www.minuekauplus.ee ei vastuta Kliendile tekitatud kahjude või kauba kohaletoimetamise viibimise eest juhul, kui kahju või kauba kaohaletoimetamise viibimine on tingitud asjaoludest, mida www.minuekauplus.ee ei saanud mõjutada või ette näha (force majure). 12. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 12.1. Klient annab www.minuekauplus.ee-sse andmeid sisestades vastava kinnitusega õiguse koguda ja töödelda Kliendi isikuandmeid (nimi,
majandusagentide sääste nagu krediidiasutuski, kuid ta ei laena raha välja, vaid investeerib finantsturul väärtpaberitesse. Investeerimisfondi paigutatakse raha tulu saamise eesmärgil, mitte arveldusteenuste kasutamiseks. Rahaasutuste rahapaigutusviisid ja klientidele pakutavad hüved Rahaasutus Kliendile pakutav hüve Domineeriv rahapaigutusviis Krediidiasutus Arveldusteenused ja intressitulu Laenud Kindlustusselts Võimalike kahjude katmine Väärtpaberid ja kinnisvara Investeerimisfond Intressitulu Väärtpaberid PANGA OLEMUS JA SPETSIIFIKA Pank on ettevõte, mis sooritab arveldus-, krediidi- ja muid tehinguid vastavalt spetsiaalsele seadusele ning keskpanga litsentsi alusel. 15 See, mida mõistetakse panga all juriidilises aspektis, fikseeritakse vastava riigi seaduses. Eestis on see reguleeritud Krediidiasutuste seaduses.
5. Kui ta on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu 6. Kui ta on istunud vangis tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Notari ametikoht: 1. Notarite arvu määrab justiitsminister 2. Notari ametikoht täidetakse konkursi alusel 3. Notari töökohaks on tema büroo 4. Büroo peab olema avatud iga tööpäev vähemalt 5 tundi 5. Ametlikult võib ta tegeleda õppetööga või teadustööga. 6. Notar vastutab tema süül tekkinud kahjude eest. Notari toimingud (mida teeb): 1. Ostu/müügilepingud 2. Kinkelepingud 3. Testamentide tõestamine. 4. Loteriide tõestamine 5. Mereprotestide tõestamine. 6. Väärtpaberite ja väärtasjade hoiulevõtmine 7. Isikutuvastamine foto järele Notarite huvisid kaitseb notarite koda ja järelvalvet nende üle teeb justiitsminister ja notarite koda. Õiguskantsler Õiguskantsleri kinnitab ametisse Riigikogu Presidendi ettepanekul. Ülesanded: 1
1. Inimese teadmised praegusel tasandil ei võimalda maavärinaid ei ära hoida ega ka tugevust vähendada. On teada, et murrangute 'õlitamine' võiks anda häid tulemusi, kuid kuni on tõestamata, et see võib kaasa tuua hoopis negatiivseid tagajärgi, seda varianti ei rakendata. 2. Seismilistes ohupiirkondades seisneb 'kohastumine' maavärinatega nii konstruktsioonide rajamises, hoiatussüsteemide väljatöötamises kui inimpsühholoogias. 3. Maavärinatest põhjustatud kahjude kompenseerimiseks on arenenud riikides loodud kindlustussüsteemid ja riiklikud abifondid; arengumaad võivad loota teatud ulatuses 'rahvusvahelisele abile'. 9. Maavärinate abi Maa siseehituse tundmaõppimisel. Kui me näiteks panemi maaümber detektorid, siis kuskil toimub maavärin, siis vastavalt sellele me võime eripiirkondades seda maavärinat vastavalt nendele P- ja S-lainetele leviku vastuvõtta. Aga
meediakanalite järgi; objektide järgi (kauba või teenuse reklaam ideereklaam); mastaapide järgi (kohalik, üleriigiline või rahvusvaheline); teema või valdkonna järgi (alkoholireklaam, tubakareklaam, poliitiline reklaam). Tarbijakaitse on tarbija õigusi kaitsev riiklike ja ühiskondlike meetmete süsteem. Tarbimine ei ole elustiil, vaid vajadus. Tarbijal on õigus. Kvaliteedile. Turvalisusele. Informatsioonile. Tema huvide arvestamisele. Kahjude hüvitamisele 10. Eesti rahvusvahelises suhtluses Välispoliitika ülesanne teiste riikide mõjutamine endale kasulikus suunas. Rahvusvahelise suhtluse head tavad: hoidumine jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest; austada riigi territooriumi terviklikkust; mitte sekkuda teise siseasjadesse; jälgida rahvusvahelise õiguse norme. Rahvusvahelise suhtlemise vahendid: Diplomaatilised suhted, Majanduslik koostöö, Rahvusvahelised lepingud, Avalik arvamus.
Seega seadus reguleerib võimatute kohustuste täitmist ? 83. Milliseid tagajärgi võib kaasa tuua võlgniku viivitus? Kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb arvesse eelkõige: _ kahju hüvitamise nõudmine; _ lepingust taganemine; _ hinna alandamine; _ viivise nõudmine. 84. Milliseid tagajärgi võib kaasa tuua võlausaldaja vastuvõtuviivitus? Vastuvõtuviivitus ei vabasta võlgnikku kohustuse täitmisest. Samuti ei anna see võlgnikule õigust lepingust taganemiseks ega kahjude hüvitamise nõudmiseks. Samas piirab vastuvõtuviivitus võlgniku vastutust. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu (vt VÕS § 119 lg 2). 85. Mille poolest erinevad osa-, ühis- ja solidaarvõlgnikud? Osavõlgnikud on isikud, kes peavad täitma ühe ja sama osadeks jagatava kohustuse võrdsetes osades
• Majandus • Keskkonnakaitse III osa – Finantssüsteemid 34. Finantssüsteemi ülesehitus Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 35. Finantsasutuste liigitused ja selgitused • Krediidiasutused: institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused) • Kindlustusseltsid: Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusväljavõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. • Väärtpaberivahendajad – Väärtpaberite vahendamine 36. Väärtpaberituru osalised • Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Näiteks börsiettevõtted. • Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d)
otsuseid. Süü hajuvus on omane üldse suurtele organisatsioonidele, mida suuremaks ettevõte on paisunud, seda rohkem tuleb seda ka ette. See kujuneb välja stiihhiliselt. Kuna korporatsioonis on tavaliselt mitu tasandit, siis kujuneb olukord, kus otsitakse süüdlast ja peaks liberaalse ühiskonna seaduste järgi süü olema karistatav, aga organisatsiooni toimimise tõttu on süüdlast raske leida Siit tuleb: tehtud kahjude eest vastutab materiaalselt organisatsiooni kollektiiv 2. Mida kujutab endast "greenmail" ehk "roheline väljapressimine"? Greenmail - selline nähtus, kui aktsionäril on suurem osa aktsiatest, hakkab organisatsiooni ründama, nõudes, et see ostaks tema aktsiad ära hinnaga, mis ületab turuhinda, vastasel juhul ähvardab ta aktsiad müüa ülevõtjale (võrdväärne konkurent või tunduvalt võimsam ettevõte) 3
muudetud, võib õigustatud isik nõuda teose taastamist esialgsel kujul, teose koopia muutmist spetsiifiliste vahenditega või piraatkoopia hävitamist. Tööstusomandi objekti autorile on tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate seadustega (patendiseadus, kasuliku mudeli seadus, tööstusdisaini kaitse seadus) tagatud õigus muu hulgas nõuda autorsuse tunnistamist, oma nime autorina avalikustamist ning rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamist. Samal ajal võib kohaldada ka mitut eelnimetatud õiguskaitsevahendit, kuid eeldusel, et need ei ole üksteist välistavad. Kahju hüvitamise nõue - autoril või tööstusomandi omanikul on võimalik nõuda lisaks teose ja tööstusomandi objekti õigusvastase kasutamise lõpetamisele ja edasisest rikkumisest hoidumisele ka õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise (otsene varaline kahjus ja saamata jäänud tulu) ja
40. Riski maandamise meetodid Riski votmisel puutakse end tema negatiivsete tagajargede vastu kindlustada ehk riski katta. Tahtsamateks riski maandamismeetoditeks on: •• lepingu teise osapoole analuusimine; •• riski diversifitseerimine; •• avatud riskipositsiooni limiteerimine; •• riskipreemiate kasutamine pangatoodete hinnastamisel; •• reservide moodustamine oodatavate kahjumite katmiseks; •• mitteoodatavate kahjude katmine panga omakapitaliga; •• aktiva-passiva struktuursete proportsioonide muutmine, sh bilansilise portfelli immuniseerimine ning rahavoogude valuutastruktuuri kooskolastamine; •• riskikindlustus labi riski kompenseeriva positsiooni votmise ehk peamiselt bilansivaliste tuletisinstrumentide abil (hedge); •• kindlustusfirmaga kindlustuslepingu solmimine (insurance); •• riskivarade muuk jt. 40. Intressimäärariski põhjused
Eestisse rajatud koonduslaagritesse toodi sõjavange ja juute, kes seal ka tapeti. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann andis augustis 1942 loa luua SS-i alluvuses Eesti Leegioni (väeosa Eestis). Majanduspoliitika Eestis oli vastuoluline. Ühelt poolt oli peaülesandeks Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine. Teisalt pidi Eestist tulevikus saama osa Suur-Saksamaast, seega aitasid võimud mingil määral kaasa Nõukogude okupatsioonist tulenenud kahjude hüvitamisele. Üldine elatustase langes. Eriti raskesse olukordu sattusid linnaelanikud, keda varustati ostulubade alusel. Põllumeestele määrati toiduainete müüginormid. Eestist veeti Venemaale 32 000 mobiliseeritut. Nad saadeti tööpataljonidesse mis sarnanesid sunnitöölaagritega. Sinna koondati poliitiliselt ebausaldusväärsed mehed, keda ei söandatud rindele saata. Seal kasutati neid füüsiliselt rasketel töödel ja nende toitlustamine, varustamine ning arstiabi
regioonis. · Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhimõtted. o Ära hoida on parem kui parandada. o Keskkonna mõjud tuleb arvesse võtta võimalikult varases otsustamise järgus. o Looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida. o Tuleb suurendada teaduse osatähtsust kavandatavate ettevõtmiste üle otsustamisel. o Reostaja- maksab-printsiip, mis tähendab, et keskkonna kahjude ärahoidmise ja heastamise kulud tuleb kanda reostajal. o Ettevõtlusühes liikmesriigis ei tohi põhjustada reostust teises. o Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve. o EL ja tema liikmesmaad peavad vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu edendama rahvusvahelist ja ülemaailmset keskkonnakaitset. o Keskkonnakaitse on iga inimese hool ja seepärast on vajalik rahva haritus.
omandamata jänud kasu kui tal oli selleks mõistlik võimalus. Müüja vastutust rikkumise eest hinnatakse VÕS § 119 lg 2 järgi ehk küsitakse kas tahtlus on raske hooletus VÕS § 108 lg 2 p 2 alusel on kohustuse täitmine võlgnikule liiga kulukas, sest ta peaks kõik uuesti tegema. VÕS § 108 lg 2 p 3 alusel saab ostja selle olukorra teisiti ära lahendada. Nõuda Kaarlilt kauba tagasiandmist ja siis müüjalt kahjude hüvitamist (näiteks). Nõude esitamine mõistliku aja jooksul Järeldus: Ostja ei saa nõuda müüjalt lepingu täitmist VÕS § 108 lg 2 alusel. Variant 3: kui ostja oli müüja kodulehel tellimuse ära esitanud, sai ta ostjalt kinnituse, et tellimus on vastu võetud ning ostjal tuleb tasuda ettemaksu 30% müügihinnast (s.o 2400 eurot) ning ülejäänud summa asja üleandmisel. Asja üleandmisel ei olnud ostjal parajasti arvelduskontol piisavalt raha, et müüjale ostuhinda tasuda
vajaduse korral ka tähistama, et vedaja saaks veosega toimida vastavalt lepingule. Samuti peab aatja veose vedamiskindlalt ladima ja kohale paigutama. Nende nüuete mittetäitmisest tekkinud kahju peab saatja vedajale hüvitama. Vedaja peab kohale toimetama okkulepitud tähtaja jooksul. Veotähtaja ületamisest tekinud kahju eest vastutab vedaja, samuti kahju eest, mis tekib vose kaotsiminekusest. Vedaja ei vastuta nende kahjude eest vaid juhul, kui veotähtaja ületamise, veo kaotsimineku või kahjustamis põhjustas vääramatu jõud. b. Risijaveoleping Leping, millega üks isik (vedaja) kohustub teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). Tellimusveoleping (reisijaveolepingu eriliik) ehk tsarterleping on reisijaveoleping, millega vedaja
Positiivne kinnitus peab olema vastavuses tegevuse olulisusega Positiivne kinnitus mõjub kinnitusena vaid siis, kui inimene aktsepteerib kinnitust. Positiivset kinnitust tuleks rakendada vahetult peale sooritust. Positiivsest tunnustusest ilmajätmine on tulevikku suunatud mõjuga. Karistamine Karistamise vormid: Mitteverbaalsete märkide kaudu Suuline märkus Kirjalik märkus Tekkinud kahjude hüvitamise nõue Ihaldatavast tasust ilmajätmine Staatuse ja kohustuste muutmine Karistades peab suutma ette näha selle mõju suhetele. Karistusena toimib iga sündmus, mis põhjustab ebameeldivusi. Ülekohtusena näiv karistus tekitab viha. Karistus ei tohi ületada lubatuse ja teo suuruse piire. Inimene peab täpselt teadma, mille eest teda karistatakse ja miks. Inimeste organisatsioonilise käitumise mõjutamise viisid.
Eelduseks ettevaatuse taseme norm x*, millest allpool vastutus alles algab. Probleem: kui kahjustaja on ettevaatusnormist kinni pidanud, siis ei ole ta kahjutasuks kohustatud, mis ei motiveeri optimeerima tegevusmahtu, mis samuti mõjutab õnnetuse tõenäosust ja kuluootust. Ohustamisvastutus: Kahjustaja suurendab ettevaatust ja vältimiskulusid seni kuni selle piirkulu saab võrdseks marginaalse kahjuootusega (x’); Probleem: E ei ole motiveeritud oma panuse andmiseks kahjude vältimiseks. 27. Suuruseelised ja nende põhjused. Suuruseelised (economies of scale): Kulueelised –mastaabisääst; Arenduseelised; Jaotamatus – pidev võimsuskasv tehniliselt võimatu; Põhjused: Tootmistegurite miinimumvajadus > 0; Kahe kolmandiku reegel: mahu kasv > materjalikulu kasv; Stohhastiline sääst: suurus aitab riske hajutada; (Miinimumvõimsuste) vähima ühiskordse efekt (6-10-15>30); Õppimis- e kogemusefektid; Võrgustikuefektid. 28. Pöördumatud kulutused
kompleksi ja otsuseid riskide ennetamiseks ning võimalike tagajärgede leevendamiseks. Riskide juhtimine koosneb järgmistest etappidest: · ülesande püstitamine · riskide hindamine, nende asetamine taustsüsteemi · abinõude kavandamine riskide ennetamiseks, jaotamiseks ja maandamiseks · järelkontroll · süsteemi perioodiline analüüs · süsteemis toimuva regulaarne analüüs · kahjude põhjuste väljaselgitamine · korrektiivid. Riskijuhtimise eesmärk on viia asutuse tegevusega kaasnevad riskid juhtkonnale vastuvõetava tasemeni, võttes ette tegevusi, mis maandaks riski esinemise tõenäosust, riski realiseerumise mõju või mõlemat korraga. Selleks peame esmalt teadvustama, et riskid on igapäevategevuse loomulik osa ja neid ei saa vältida, kuid neid saab juhtida. Riskide juhtimine jagatakse neljaks oluliseks komponendiks: 1
Positiivne kinnitus peab olema vastavuses tegevuse olulisusega Positiivne kinnitus mõjub kinnitusena vaid siis, kui inimene aktsepteerib kinnitust. Positiivset kinnitust tuleks rakendada vahetult peale sooritust. Positiivsest tunnustusest ilmajätmine on tulevikku suunatud mõjuga. Karistamine Karistamise vormid: Mitteverbaalsete märkide kaudu Suuline märkus Kirjalik märkus Tekkinud kahjude hüvitamise nõue Ihaldatavast tasust ilmajätmine Staatuse ja kohustuste muutmine Karistades peab suutma ette näha selle mõju suhetele. Karistusena toimib iga sündmus, mis põhjustab ebameeldivusi. Ülekohtusena näiv karistus tekitab viha. Karistus ei tohi ületada lubatuse ja teo suuruse piire. Inimene peab täpselt teadma, mille eest teda karistatakse ja miks.
Ehitaja täitmistagatis – Suuremate projektide puhul on tellijal soovitatav ehituslepingus kokku leppida, et töövõtja esitab oma kohustuste täitmise tagatisena ehitusaegse tagatise. Tagatisena kasutatakse üldjuhul kas panga või kindlustusseltsi garantiikirja, samuti võib kasutada võimalust deponeerida tellija arvelduskontole. Ehitusaegne tagatis võimaldab probleemide korral (nt ehitaja pankrotistub või jätab tööd pooleli) tellijal saada talle tekkinud kulude ja kahjude katteks hüvitist. Lepingu hind – lepinguga tuleks fikseerida, et lepingu hind on töövõtjale siduv ja lõplik ning selle suurus ei kuulu muutmisele tulenevalt tööde või materjalide hilisemast kallinemisest, hinna või töömahu valearvestamisest jne, juhul kui lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Sellega saab tellija välistada hilisemad töövõtja lisarahataotlusi. Registreering MTR-is – registreeringute olemasolu tuleks kontrollida just väiksemate ehitus ettevõtete
Töölepingu tahtlikul rikkumisel vastutab töötaja kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Töölepingu rikkumisel hooletuse tõttu vastutab töötaja kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse: 1) töötaja ülesandeid; 2) süü astet; 3) töötajale antud juhiseid; 4) töötingimusi; 5) töö iseloomust tulenevat riski; 6) tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist; 7) töötaja töötasu; 8) tööandja mõistlikuks eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui : 1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
poole ees vedama veost lähtekohast sihtkohani ja andma selle üle saatjale. Veo tellija kohustus on maksta selle eest. Tihti ka kolmandad pooled. Kaotsiminek: Kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse aluse Kahjustumine: Saatja vastutab vedaja ees kahjude eest, mis on tekitatud isikutele, seadmetele või teistele kaupadele, samuti mis tahes kulude eest, mis on põhjustatud kaubapakendi defektidest, välja arvatud juhud, kui defekt oli väline või kauba vastuvõtmise hetkel vedajale teada ja ta ei teinud selle kohta märkust. Hilinemine: Kui kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtajaks või kui kokkulepitud tähtaja puudumise korral veo tegelik kestus, arvestades konkreetseid asjaolusid, eriti osalist
Saaste kahjustuste piirkulu (MDC) on keerulisem arvutada kui saaste vähendamise piirkulu (MCC) • Väliskulu (MDC) – on vaja identifitseerida, hinnata füüsiline ja majanduslik mõju. Rahaliste kulude hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid: • kahjustuse hinnanguid (näiteks: ehitusmaterjalidele, põllumajandusele) • haigestumise kulud (näiteks haigestumine, suremus) • hüpoteetilised turud, hindamaks turuväliste kahjude suurust • poliitikute hinnangud 25. Efektiivne saaste, selle olemus. Selgitage ja näidake joonisel. Efektiivne saaste – S* on saastehulk, mis esineb, kui võetakse arvesse nii negatiivsed välismõjud (saastekahju) kui reguleerimisega tekitatavad täiendavad kulud, ning neist kriteeriumidest lähtudes saavutatakse ressursside optimaalne paigutus (Pareto mõttes) 26. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist?
III Kollektiivi mõjul otsustamine. Õige on see, mis toob kaasa teiste heakskiidu. IV Tegevus kooskõlas seadustega ja üldtunnustatud normidega . POSTKONVENTSIONAALSED V Õige on individuaalsete õiguste ja sotsiaalsete kokkulepete aktsepteerimine. VI Õige tegevus on kooskõlas õiglusprintsiipide ja universaalsete inimõigustega. Moraalne heakskiit "soov mitte pälvida moraalset halvakspanu". Moraalse heakskiidu teooria baseerub 4 komponendil: 1. tagajärgede suurus kasude ja kahjude summa; 2. pahedest teadlik olemine teo moraalsuse kindlus; 3. kaassüü suurus isikliku sekkumise võimalus ja ulatus; 4. vastutuse ulatus üksikisiku vabaduse suurus kui ta tegutseb immoraalselt. Mida väiksem on moraalne vastutus, seda väiksem on oht saada moraalselt hukkamõistetud ning motivatsioon moraalseks käitumiseks on madalam. 16 3. ETTEVÕTTE EETIKAKOODEKS
Tööandja tuvastab töötaja hoolsue määra. Hooletuse korral kahju kindlaks määramine hooletuse puhul ei võeta arvesse ainult tegelikku kahju ulatust vaid arvestatakse paljude asjaoludega eelkõige arvestatakse kahju ulatuse kindlaks määramisel: töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, tööiseloomust tulenevaid riske, töötaja suhtekestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, tööandja mõistlikult kahjude vältimiseks seotud. Töölepingu seadus näeb ette, et hüvitamisele kuuluva surust tuleb vähendada tööandja tegevusega tüüpilise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Näiteks lõhub ettekandja hooletuse tõttu kandikutäie klaase. Samas on toitlusasutuses tüüpiline risk, et mõni klaas võib puruneda ja seda tuleb kahju määramisel arvesse võtta. Seadus ei piira hüvitamisele kuuluva kahju suurust. See tähendab
otsuseid. Süü hajuvus on omane üldse suurtele organisatsioonidele, mida suuremaks ettevõte on paisunud, seda rohkem tuleb seda ka ette. See kujuneb välja stiihhiliselt. Kuna korporatsioonis on tavaliselt mitu tasandit, siis kujuneb olukord, kus otsitakse süüdlast ja peaks liberaalse ühiskonna seaduste järgi süü olema karistatav, aga organisatsiooni toimimise tõttu on süüdlast raske leida Siit tuleb: tehtud kahjude eest vastutab materiaalselt organisatsiooni kollektiiv 2. Mida kujutab endast "greenmail" ehk "roheline väljapressimine"? Greenmail - selline nähtus, kui aktsionäril on piisav osa aktsiatest, hakkab organisatsiooni ründama, nõudes, et see ostaks tema aktsiad ära hinnaga, mis ületab turuhinda, vastasel juhul ähvardab ta aktsiad müüa ülevõtjale (võrdväärne konkurent või tunduvalt võimsam ettevõte) Kui aga ei allu survele, siis võidakse ettevõte kinni panna või maha müüa
Majandus ühiskonnas Sotsiaalteadused – moderniseeruva ühiskonna “leiutis” (mõiste “sotsioloogia” – Auguste Comte, ca 1840) 18.-19.saj -> distsipliinide-vaheliste piiride hägusus 20. saj -> süvenev spetsialiseerumine 21. saj -> vajadus suurema integreerituse järele (interdistsiplinaarsus) ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet) piirid ja territoorium institutsioonid reproduktsioon poliitiline ja majanduslik organiseeritus võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) ...
Välja jäetakse reguleerimisalast ka lepingulised võlasuhted, mis tulenevad: a)perekonnasuhtest b)abikaasade varasuhtest, testamendist, pärimisasjadest c)vekslitest, tšekkidest, võlakirjadest d)äriühinguid ja muid juriidilisi isikuid, organiseeritud ühendusi käsitlevast õigusest e)tuumakahjustusest f)eraelu puutumatusest, isiklike õiguste rikkumisest, laimust Reguleeritavad küsimused: vastutuse alus ja ulatus, vastutusest vabastamise alused, kahjude olemasolu jne. -Liikmesriikidena käsitletakse kõiki peale Taani.Määrus on otsekohaldatav ja siduv liikmesriikidele. *Lepinguvälised võlasuhted on : (REÕS-is on reguleeritud esimesed 3) a)Kahju õigusvastane tekitamine- kohaldatakse selle riigi õigust kus kahju tekib, olenemata sellest kus see sündmus, mis kahju tekitas aset leidis. Kahju tekkimise aluseks olev tegu/sündmus peab olema õigusvastane selle riigi õiguse kohaselt kus see tegu tehakse või sündmus toimub.
Õiguslikku regulatsiooni kasutati üksnes inimese tervise ja julgeoleku otsese ja selge ohustamise korral; ebaselgeid riske ignoreeriti täielikult. Keskkonnaõigus 1960ndatel kuni 1980ndatel aastatel (teine periood) Hakati kehestama esimesi otseselt keskkonnakaitsele suunatud seadusi nii Euroopas kui mujal. Aluspõhimõteteks olid juba tekitatud kahjude hüvitamise kohustus (ex post ) ning otseste ohtude vältimine Võeti kasutusele saastaja-maksab-printsiip (polluter pays principle ). Lähtuti keskkonna assimileerim- isvõime teooriast ning sellest järeldati, et keskkonda võib pm kahjustada, kui sellega kaasneb tagajärgede hüvitamine. Keskkonnakaitse jagamine sektoriteks (õhk, vesi, loodus jne). Keskkonnaõigus alates 1980ndatest
● 30. märts– rahuleping jõustub. Rahulepingu tingimused: ● Sõja lõpetamine; ● Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust; ● Pandi paika riigipiir; ● Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga; ● Eestile makstakse välja 15 miljonit (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest; ● Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad; ● Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast); ● Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta. Sõda arvudes: ● Eesti sõjaväes 75 000–80 000; ● Inglise laevastik; ● Soome vabatahtlikud 4000; ● Vene valged 20 000-50 000; ● Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400; ● Langenuid 3600 -5000, vangis 700; ● Venemaa 160 000; ● Langenuid ?, vangis 10 000. EESTI VABARIIK 1920.-1940 AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus;
hooletusest, tekitatud kahju puhul tuleb hüvitamisele kuuluva kahju suuruse määramisel lähtuda töötaja tööülesannetest, süü vormist (nn tavalise hooletuse korral vastutab töötaja väiksemas ulatuses kui raske hooletuse puhul), töötajale antud juhistest, töötingimustest, töö iseloomust tulenevast riskist, tööandja juures töötamise ajast, senisest käitumisest, töötaja töötasu suurusest ning tööandja mõistlikult eeldatavast võimalusest kahjude ärahoidmiseks või kindlustamiseks (TLS § 74 lõige 2). Töölepingu rikkumisel hooletuse tõttu vastutab kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse: töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks.
õiglus õiguslik garanteeritus eesmärgipärasus Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Täiuslik definitsioon puudub tänase päevani. Aga on jõutud järeldusele, et õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma" Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat (ius commutativa) ja jaotatavat (ius distributiva). Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas. Näiteks kahjude hüvitamisel. Jaotatava õigluse realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õ. kindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Õ. kindluselt ootame me, et valitseks tasakaal objektiivse ja õiglase vahel.. (võrdsustava õigluse) puhul tähendab see, et sarnased kaasused tuleb õigusega sarnaselt
hinnalisadena. Lennukompaniid teatavad kõigepealt üldiselt kõrgeima hinna ja seejärel alandavad seda mitmesuguste soodustuste kaudu. Kujutlege, kuidas suhtutaks, kui lennufirma teataks hinnaks keskmise tegelikult makstava rahasumma, kuid lisaks, et see ja teine reis maksavad seekord nii palju enam. · Eraldiseisvate kasude koosarvestamine Hinna mõttelise kujundamise teiseks põhimõtteks on: kasude ja kahjude efekt nende kasvades väheneb. Iga lisanduv kasu- või kahjusumma avaldab väiksemat mõju kui sellele eelnev rahasumma. Seepärast ei ole 100 kr. võitmine kümme korda meeldivam kui 10 kr. võitmine ja 100 kr. kaotamine ei ole kümme korda valulikum 10 kr. kaotamisest. See põhimõte pakub veel ühe põhjenduse toote komplekteerimise taktikale. Kui ostjad peavad komplekti kuuluvaid üksiktooteid ühtse hinnaga (ühekordse kahju eest) saadavaks üksikkasuks (palju positiivseid
hinnalisadena. Lennukompaniid teatavad kõigepealt üldiselt kõrgeima hinna ja seejärel alandavad seda mitmesuguste soodustuste kaudu. Kujutlege, kuidas suhtutaks, kui lennufirma teataks hinnaks keskmise tegelikult makstava rahasumma, kuid lisaks, et see ja teine reis maksavad seekord nii palju enam. · Eraldiseisvate kasude koosarvestamine Hinna mõttelise kujundamise teiseks põhimõtteks on: kasude ja kahjude efekt nende kasvades väheneb. Iga lisanduv kasu- või kahjusumma avaldab väiksemat mõju kui sellele eelnev rahasumma. Seepärast ei ole 100 kr. võitmine kümme korda meeldivam kui 10 kr. võitmine ja 100 kr. kaotamine ei ole kümme korda valulikum 10 kr. kaotamisest. See põhimõte pakub veel ühe põhjenduse toote komplekteerimise taktikale. Kui ostjad peavad komplekti kuuluvaid üksiktooteid ühtse hinnaga (ühekordse kahju eest) saadavaks üksikkasuks (palju positiivseid
· Saaste kahjustuste piirkulu on keerulisem arvutada kui saaste vähendamise piirkulu. Väliskulu (MDC) on vaja identifitseerida, hinnata füüsiline ja majanduslik mõju · Rahaliste kulude hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid: o kahjustuse hinnanguid (näiteks: ehitusmaterjalidele, põllumajandusele) o haigestumise kulud (näiteks haigestumine, suremus) o hüpoteetilised turud, hindamaks turuväliste kahjude suurust o poliitikute hinnangud. 8 Kaks võimalust kuidas leida MDC: · saaste piirkulu leidmiseks on vaja tuvastada saaste kahjustused () · maksevalmiduse leidmiseks on vaja inimestelt küsida või teistelt turgudelt leida kadunud väärtus (). Näiteks, elanikkonna maitse muutub: 16. Efektiivne saaste, selle olemus. Selgitada joonise abil.
Kontrollide testimine võimaldab paremini kavandada siseauditi tegevust ja tõhusate kontrollisüsteemide olemasolu võimaldab säästa siseauditi tööaega. Sisekontrolli olemus ja eesmärgid Sisekontrolli süsteem on seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab: 1. Õigusaktidest kinnipidamise 2. Vara kaitstuse raiskamisest, ebakompetentsest juhtimisest, ebasihipärasest kasutamisest ning muust sarnansest tingitud kahjude eest. 3. Asutuse tegevuse otstarbekuse tema eesmärkidest lähtuvalt 4. Tegevusest tõese, usaldusväärse ja õigeaegse infokogumise, säilitamise ja avaldamise Sisekontrolli süsteem on kõikehõlmav alates juhtimistegevusest tipptasandilt hõlmates töö- protseduure, töömeetodeid ehk org-i kultuuride tervikuna, mis annavad kindlustunde, et org-i visioon saavutatakse parimal viisil ja ressursisäästlikult. Küllaldane kindlustunne tekib läbi
ning nägid eestlasi selles oma potentsiaalsete liitlastena. 1208. aasta algul saadeti Ugandisse kaupmeeste vara võimalikku tagasisaamist uurima Riia piiskopi preester Alebrand. Ugalased ei tagastanud talle midagi ega andnud kindlat lubadust seda tulevikus teha. Sama aasta suvel saatsid latgalite vanemad Russin, Waridote ja Talibald ning Võnnu orduvendade juht Bertold oma saadikud ugalaste juurde, nõudes neilt varem latgalitele põhjustatud kahjude hüvitamist. Need keeldusid, kuid saatsid siiski omakorda saadikud latgalite juurde, kus toimus uus kohtumine tüliküsimuse lahendamiseks. Kumbki osapool oma seisukohtadest aga ei taganenud ja lahku mindi vastastikuste ähvarduste saatel. Esimene sõjakäik Ugandisse Peagi läksid mitmed latgalite vanemad eesotsas Waridotega Riiga, küsides sealt sõjalist abi ugalaste vastu, mida sealt ka lubati. Septembri paiku koguti vägi,
Saaste kahjustuste piirkulu on keerulisem arvutada kui saaste vähendamise piirkulu. Väliskulu (MDC) on vaja identifitseerida, hinnata füüsiline ja majanduslik mõju Rahaliste kulude hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid: o kahjustuse hinnanguid (näiteks: ehitusmaterjalidele, põllumajandusele) o haigestumise kulud (näiteks haigestumine, suremus) o hüpoteetilised turud, hindamaks turuväliste kahjude suurust o poliitikute hinnangud. Kaks võimalust kuidas leida MDC: saaste piirkulu leidmiseks on vaja tuvastada saaste kahjustused () maksevalmiduse leidmiseks on vaja inimestelt küsida või teistelt turgudelt leida kadunud väärtus (). Näiteks, elanikkonna maitse muutub: 21. Efektiivne saaste, selle olemus. Selgitage ja näidake joonisel. Efektiivne saaste S* on saastehulk, mis esineb kui võetakse arvesse nii negatiivsed välismõjud
} sotsiaalne kriminaalpreventsioon Lawrence Sherman jt: Kriminaalpreventsioon on igapäevategevuse tulemus, mis on kontsentreeritud seitsmes institutsioonis: } kogukonnad } perekonnad } koolid } tööturg } kohad (places) } politsei teised kriminaal-justiitssüsteemi asutused Taastav õigus Taastav õigus on protsess, millesse kaasatakse võimalikult suurel määral kõiki neid, kes on toime pandud teoga seotud, et ühiselt välja selgitada ja tegeleda nende kahjude ja kannatustega, mis on põhjustatud, ning vajaduste ja kohustustega, mida on vaja selleks, et nö valu vähendada ning rahu-olukord taastada (Howard Zehr) Kuritegu on inimeste vaheliste suhete rikkumine •Kannatanud on ohvrid ja kogukonna liikmed, kes vajavad taastust. Ohvrid on need, kellele kuritegu oli suunatud, perekonna liikmed, tunnistajad ja kogukond tervikuna. •Ohvrid, kurjategijad ja kogukonnad on õiguse peamised osapooled. Riik peab
Artikkel 15 : Kohaldatava õiguse reguleerimisala Vastavalt käesolevale määrusele lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õigusega reguleeritakse eelkõige järgmiseid küsimusi: a) vastutuse alus ja ulatus, sealhulgas selliste isikute kindlaksmääramine, keda nende poolt toime pandud tegude eest võib vastutusele võtta; b) vastutusest vabastamise alused ning vastutuse mis tahes piiramise ja jagamise alused; c) kahjude või taotletavate kahjuhüvitisnõuete olemasolu, laad ja hinnang nende suuruse kohta; d) meetmed, mida kohus võib menetlusõiguse alusel antud volituste raames võtta kahju ennetamiseks, lõpetamiseks või hüvitamiseks; e) kahjuhüvitisnõuete esitamise õiguse ülemineku võimalus, sealhulgas pärimise teel; f) isikud, kellel on õigus saada hüvitist isiklikult kantud kahjude eest; g) vastutus teise isiku tegude eest;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
