Eesti oli jaotatud maakondadeks ja kihelkondadeks. (Lk28 raamat) 8 suurt maakonda ja 4 väikemaakonda(või suurkihelkonda) nende vahel .Suurmaakonnad omakorda kihelkondadeks.Hiimaale tekkis tihedam asustus aga alles 14. saj sellepärast ei olnud ta maakond. Kihelkondi juhtisid ülikud keda nim VANEMAKS. Kõige kuulsam vanem on Lembitu, Lehola linnuses Sakala maakonnas. MALEV-muinaseestlaste sõjavägi. Läti Hendriku kroonika järgi teame seda. Põllupidamine: Välja oli kujunenud kaheväljasüsteem ja kolmeväljasüsteem.Kaheväljal põllulapp jaotatud kaheks, ühel aastal üks pool puhkab ja teine kasvatab. Kolmeväljal üks osa puhkab ja kaks on vilja all. Põllumaad saadi juurde alepõllunduse läbi- mets raiuti ja seejärel süüdati põlema. Tuhk oli hekas väetiseks ja oli 3 aastat järjest viljakas, seejärel kaotas oma väärtuse. See tõi kaasa ka kliimamuutused mingil määral. Kõige vanemad muistsed põllud oli kasutusel Tallinna lähedal, siiani kasutusel.
- Mitmed kirjalikud allikad (Läti Henriku kroonika 1184-1227) Elatusalad - Peamiseks tegevusalaks maaharimine arenes kõrgele tasemele - Küünipõllunduse areng rauast teraga ader, mullakihi paksusele vastavad adrad (õhem kiht konksader, paksem kiht harkader) - Varem kasvatati peamiselt otra, al 11.saj levis talirukis - Maa suurust arvestati adramaades (sellise suurusega põllumaa, mida hariti 1 adraga), tavaliselt ühel talul 1 adramaa - Kaheväljasüsteem igal aastal üks osa põllust vilja all, teine osa puhkas (kesa) - Talirukki levikuga kolmeväljasüsteem (ühel osal talivili, teisel suvivili, kolmas kesaks) - Loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad) - Küttimine ja kalapüük (sisevetel) põdrad, kitsed, metssead, jänesed, koprad, kärbid, nugised, oravad - Metsmesindus mesi ainsaks magusaineks, vaha järele suur nõudlus Käsitöö areng - Vajalikud esemed valmistati ise, mõningad meistrid
Kasvatati ka otra, nisu, kaera, hernest, põlduba, lina ja kanepit. Keskaja jooksul oli põllumajandus tähtsaimaks majandusharuks. Valitses naturaalmajandus. Tähtsaimaks maaharimisriistaks oli: · juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. 17.-18. saj domineeris kolmeväljasüsteemis kesapõllundus: põlispõld oli jaotatud kolmeks väljaks, igal aastal oli üks neist kesa all. Maaparandusvõttena kasutati endiselt kivikoristust, hakati põldude ümber kivist adu ehitama. Põldude kraavitamine ei olnud tollal veel kombeks. Põlde ja heinamaasid ka
üksiktalud o pronks o maaviljelus oli muutunud peamiseks elatusalaks ALEPÕLLUNDUS (hirss, hernes, uba, lina) o tekkis kaubavahetus teiste maadega o kivikirstk, laevk · Rauaaeg (500 eKr 1200 pKr) o linnuste teke (800 pKr) mägil, neemikl, Kalevipoja säng, ringvalll o raud, soorauamaak - adrad o maaviljelus oli väga tähtis KÜNNIPÕLLUNDUS.. algselt kaheväljasüsteem (väetis loomadelt ja põld), pärast kolmeväljasüsteem (talivilja rukki kaasamine) o käsitöö teke o tarandk, põletusmatused Muinasaja lõpuks oli välja kujunenud seisuslik ühiskond, süvenes ebavõrdus rikkamate ja vaesemate vahel ning maa oli jaotatud kihelkondadeks (45) ja maakondadeks (8) · Maakonda juhtisid kk vanemad · Kihelkond oli ühiskonnas keskne üksus (külakondade vabatahtlik liit)
üksiktalud o pronks o maaviljelus oli muutunud peamiseks elatusalaks ALEPÕLLUNDUS (hirss, hernes, uba, lina) o tekkis kaubavahetus teiste maadega o kivikirstk, laevk Rauaaeg (500 eKr – 1200 pKr) o linnuste teke (800 pKr) – mägil, neemikl, Kalevipoja säng, ringvalll o raud, soorauamaak - adrad o maaviljelus oli väga tähtis KÜNNIPÕLLUNDUS.. algselt kaheväljasüsteem (väetis loomadelt ja põld), pärast kolmeväljasüsteem (talivilja rukki kaasamine) o käsitöö teke o tarandk, põletusmatused Muinasaja lõpuks oli välja kujunenud seisuslik ühiskond, süvenes ebavõrdus rikkamate ja vaesemate vahel ning maa oli jaotatud kihelkondadeks (45) ja maakondadeks (8) Maakonda juhtisid kk vanemad Kihelkond oli ühiskonnas keskne üksus (külakondade vabatahtlik liit)
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Lende Saluvee EKL1-kõ TALUPOJA ELU KESKAJAL Referaat Juhendaja: Priit Raudkivi Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Keskaeg (medium aevum) on ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele (476). Humanistide arvates oli see vahesein antiigi ja renessansi vahel, vaheaeg kultuuri arengus, "pimedad aastasajad". Lõplikult juurdus keskaja mõiste nn valgustusajal, XVIII sajandil, mil sellega tähistati samuti antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ning ebakultuurseks peetud ajajärku. Seega sai keskaja mõiste juba oma tekkest peale küllalt halvustava tähenduse. Tänapäeval ei ole niisugusel eelarvamuslikul ja mõistmatul suhtumisel keskaega enam õigustusi. Seda perioodi võib pidada praeguse Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja looming...
Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga). Elualadel, kus massiliselt kasutati orjatööd, ei arenenud tehnika kuigi oluliselt. Põllumaj-s olid põhitööriistadeks puuader ja kõblas. Kaheväljasüsteem, pms. nisu ja oder, siis said tähtsaks oliivi- ja viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja mereandide kogumine Homerose aegadest paremal tasemel. Naha töötlemine. Villase riide kudumine algelistel vertikaalsetel kangastelgedel Kaevandati rauda, vaske, hõbedat ja seatina nii lahtised karjäärid kui allmaakaevandused. Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk
2. KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis .Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi.järved-jõed paremad liikumisvõimalused.elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest. Võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist.Mesoliitikumi lõpus võisid tekkida aasta ringi kasutatavad asulad. TÖÖ- JA TARBERIISTAD kivist, luust, sarvest, puust.kivimitest parim tulekivi, annavad lõ...
alad germaniseerunud. - Samasugune ümberasustamine toimus ka teistes piirkondades, nagu Püreneel, Skandinaavias.. - Itta asus u. 200 000 sakslast keskaja jooksul - Kloostrite tegevus mängis väheasustatud alade asustamises suurt rolli - Algasid maaparandustööd, et maad viljakat maad juurde saada - 14. Saj alguseks olid paljud põllud kurnatud - Põhitoodang oli teravili, loomakasvatus oli väikesmal kohal. Hiliskeskajal see laienes - Varakeskajal oli kasutusel kaheväljasüsteem, kõrgkeskaja jooksul võeti kasutusele kolmeväljasüsteem. (Talivili, suvivili, kesa) - Ribapõllud maa on jagatud ribadeks, talude vahel. - Hiliskeskajal oli arenenud piirkondades (madalmaad) juba keerulisemad väljasüsteemid. - Kasvatati rukkist ja nisu peamiselt, suveviljana otra, kaera - Uuendusi veel: vikat, tuuleveskid, hobuserangid jms - Viljasaagikus oli keskajal siiski väike - Talusse juurde kuulsid veel karja ja metsamaad, aiamaad.
Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- väetamiseks kasutati laudasõnnikut, tuhka ja rannikualadel meremuda (adrut). Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem, kehvematel aladel kaheväljasüsteem. Tegevusvaldkonnad Põllumajandus, loomakasvatus, mesindus, kalapüük, jahindus. Viljadest kasvatati peamiselt talirukist, suviviljadest olid olulised oder, kaer ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naerist. Keskajal kasutati rohkesti õlut, seepärast oli humalakasvatus olulise tähtsusega.Eksisteeris sundusliku külvikord ehk väljasunni- kõik talud pidid kündma, külvama ja lõikama koos ja ühel ja samal põllul.
1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA ...
MÕISTED: jääaeg 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus...
võimalik enam saada, hakatakse liikuma ida poole ja hõivama Elbe jõest ida poole jäävaid alasid. Tehnika areng on aeglane, kuigi mingid uuendused tulevad. Võetakse kasutusele raske ratasader. Leiutatakse rangid (hobuse tööriista ette rakendamiseks) ja rauad hobuste jaoks. Nende kasutusele võtmine tähendas seda, et hobune hakkas muutuma ka tööloomaks (varem oli härg). Selle tõttu tööjõudlus kasvas 2-3 korda. Kaheväljasüsteem taandub ja võidu saavutab kolmeväljasüsteem (suvivili (nisu, oder, kaer), talivili (rukkis), kesa – vaheldub iga aasta). Toimub üleminek raharendile. Naturaalmajanduse asemel tekib rahamajandus. Hakkavad tekkima linnad. Tekivad tugeva keskvõimuga ehk tsentraliseeritud riigid. Peamised sellised riigid on Inglismaa ja Prantsusmaa. Tugeva keskvõimuga riikides tekivad ka seisuste esinduskogud ehk omalaadsed parlamendid. Valitsejad peavad nendega arvestama.
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
Foiniikia tähestikust sai alguse kreeka tähestik e alfabeet ja araabia tähestik. Sellest kujunesid välja teised tähestikud. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Elatusalad sh põlluharimise areng. Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Suhted viikingitega või Vana-Vene riigiga. Elatusalad sh põlluharimise areng- põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, kalastus, küttimine, korilus. Arenes künnipõllundus, ribapõllud, kaheväljasüsteem Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Tegemist oli rahutute aegadega kuna toimusid perioodilised rüüste- ja vallutusretked Viikingite poolt erinevate Euroopa merede ja suuremate jõgede äärsetele aladele. Viikingid ei rünnanud linnuseid kuna nendelt oli oodata tugevat vasturünnakut. Enamasti rünnati kloostreid ja kirikuid ning lahkuti enne, kui saabus rüütlivägi. Aardeleidudeks võib nimetada Viikingite paatmatuseid, sest tänu neile on meil ettekujutus tollastest Viikingite laevadest.
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
võimalik enam saada, hakatakse liikuma ida poole ja hõivama Elbe jõest ida poole jäävaid alasid. · Tehnika areng on aeglane, kuigi mingid uuendused tulevad. Võetkase kasutusele raske ratasader. Leiutatakse rangid (hobuse tööriista ette rakendamiseks) ja rauad hobuste jaoks. Nende kasutusele võtmine tähendas seda, et hobune hakkas muutuma ka tööloomaks (varem oli härg). Selle tõttu tööjõudlus kasvas 2-3 korda. · Kaheväljasüsteem taandub ja võidu saavutab kolmeväljasüsteem (suvivili (nisu, oder, kaer), talivili (rukkis), kesa vaheldub iga aasta). · Toimub üleminek raharendile. Naturaalmajanduse asemel tekib rahamajandus. · Hakkavad tekkima linnad. · Tekivad tugeva keskvõimuga ehk tsentraliseeritud riigid. Peamised sellised riigid on Inglismaa ja Prantsusmaa. Tugeva keskvõimuga riikides tekivad ka seisuste esinduskogud ehk omalaadsed parlamendid
Põhiliseks maaharimisriistaks oli juurtega puutüvest tehtud ader (juurpuuader) (Saartel ja Lääne-Eestis kasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader)). Peale selle kasutati okstega kuuselõhendikest valmistatud karuäket (kasutati just alemaadel). Toimus ka põlispõldude laienemine seda eriti metsa arvelt. Põlispõldude väetamiseks kasutati laudasõnnikut, tuhka ja rannikualadel meremuda (adrut). Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem, kehvematel aladel kaheväljasüsteem. (Võsamaadel tehti alet ja alates 15. sajandist kütist.) Viljadest kasvatati peamiselt talirukist, suviviljadest olid olulised(kasvatai vähem) oder, kaer ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naerist. (Naeris asendas keskajal kartulit, mis oli Euroopas veel tundmata. Keskajal kasutati rohkesti õlut, seepärast oli humalakasvatus olulise tähtsusega.
Euroopas ka maaparandustööd, nt Madalmaades, Itaalias, kuivendustööd. Juba 14.sajandi alguses andis tunda, et ülesharitud põllud on kuratud ja suur põldude rajamine jättis vähem ruumi karjale st saadi vähem sõnnikut põldude väetamiseks. Olulisim 7.sajandi saadus on teravili (rukkis, nisu, oder, kaer). Hiliskeskajal laieneb loomakasvatus ka lihtrahva hulka. Heina ei saa teha nii palju, et suuremal hulgal loomi elushoida. Kolmeväljasüsteem, varakeskajal kaheväljasüsteem ehk üks aasta vilja all, teine aasta kesa all. Kolmeväljasüsteem ehk kolm põldu, talivili, suvivili ja kesa. 7 Kuidas toimus üleminek ühelt süsteemilt teisele??? Ribapõllud küla väli jagatud ribadeks. Et iga talu saaks oma ribapõllu. Vanasti põllul aed ümber, et loomad ligi ei saaks. Talude koostöö seoses põllutööga. Keskaja lõpul võetakse kasutusele ka keerulisemad põllussüsteemid.
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
oma poegadega tulevasele mõrsjale, kes rüü kohe selga pidi tõmbama. Rüü põletas ihu ära. Medeia tappis oma (ja Iasoni) pojad ning põgenes lohekaarikus. Kuldvillaku müüt tekkis mileetoslaste meresõitudest Musta mere rannikualadele (vt. suur kolonisatsioon, 26). 25. Arhailine ajajärk (VIII-VI) ja selle kultuur Elualadel, kus massiliselt kasutati orjatööd, ei arenenud tehnika kuigi oluliselt. Põllumaj-s olid põhitööriistadeks puuader ja kõblas. Kaheväljasüsteem, pms. nisu ja oder, siis said tähtsaks oliivi- ja viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja 16 mereandide kogumine Homerose aegadest paremal tasemel. Naha töötlemine. Villase riide kudumine algelistel vertikaalsetel kangastelgedel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
