Soistele kallastele ilmusid esimesed väikesed maismaataimed, näiteks samblad. Cooksonia oli üks esimesi maismaataimi. (Kindersley, 1997) 350 miljonit aastat tagasi hakkasid taimede järel eluga maismaal kohanema ka loomad, näiteks tuhandejalgsed ja putukad. Okaspuulaadsed puittaimed olid üle 30m kõrged. Meredes ujusid haid ja paljud teised kalad. Umbes samal ajal tekkisid ka putukad, näiteks kiilid. (Kindersley, 1997) 300 milj. aastat tagasi esimesed kahepaiksed olid tulnud merest välja u. 50 miljonit aastat varem. Järk-järgult muutusid nende jäsemed tugevamaks ja nahk paksemaks, nii et nad võisid elada masimaal. Munemiseks pidi nad siiski vette tagasi minema. Soojades soodes kasvasid hiiglaslikud sõnajalad ja osjad. (Kindersley, 1997) 150 miljonit aastat tagasi valitsesid maismaal hiidsisalikud saurused. Roomajad elasid ka meres, näiteks plesiosaurused, ning lendasid õhus, näiteks pterosaurused. Sel ajal oli juba ka linde ja imetajaid
• Pehme kliima, mis teeb võimalikuks putukate aastaringse aktiivsuse. • Pleistotseeni jääaja setete puudumine hoolimata tugevast reljeefist. • "Poolsaare efekt", mis suurendab endeemiliste liikide arvukust. Mõnedes poolsaare kaugetes äärepiirkondades (nt Tayetosi mägi) on peaaegu 45 % liikidest endeemilised. • Paljud mandriosa ja saarte mägialade metsad on koduks arvukatele endeemilisele taimestikule, mida kasutavad arvukad selgroogsed liigid (linnud, kahepaiksed, roomajad, väikeimetajad ja nahkhiired). Siiski on mitmed liigid sattunud ulatusliku urbaniseerumise ning turismipiirkondade ja –rajatiste tõttu väljasuremisohtu. Samas ei ole ülevaadet, kui palju liike (eriti putukaid) on nüüdseks välja surnud, sest paljude olemasolust isegi ei teata. Looduskaitse vormid, näiteks rahvuspargid ja Natura 2000 alad – Kreeka Kreekas on neli looduskaitse vormi: Iidsed poollooduslikud metsatüübid
Külmunud maa puhul on see vajalik. Vaevakase lehed on väikesed ja ümarjad, ümbermõõt kuni 1 cm. Õitseaeg on mais. Loomastik Island on Euroopa tähtsaim vee- ja merelindude pesitsemisala. Islandi põhilise loomastiku moodustavadki linnud. Islandi rannikud on linnurohked, linnuliike umbes 400. Saart ümbritsev meri on kalarikas. Soolase vee kalu 150 eri liiki. Sisevetes elab rohkelt lõhilasi. Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Selgroogseid on maismaal vähe. Enim levinud loomaliik on polaarrebane. Islandi vetes on 17 erinevat vaalaliiki ja mitmeid hülgeliike. Koos inimesega on saarele tulnud kodu- ja metshiir, rändrott ning mink. XIX sajandil toodi saarele ka põhjapõtru, kelle järglased elavad tänapäevalgi Ida-Islandi ülangutel. Vahel harva eksivad Gröönimaalt Islandi põhjarannikule ka üksikud agressiivsed jääkarud. Polaarrebane
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud (bakterid). Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. Valged nahkhiired puhkavad helikoonia lehest valmistatud "telgis" ja ootavad uut jahiaega. Nahkhiirtel on väga hea "kuulmine" - nad orienteeruvad enda poolt välja saadetud
lillkapsas hernes uba kõrvits LOODUSÕPETUS 2 klass Õpilase nimi:................................ Teema: Loomad Kuupäev:.................................... 1)Täidke mõistekardi kasutades abisõnad. Abisõnad: linnud, mesilane,orav, rändlinnud, vares, rohukonn, putukad, nastik, jänes, veelinnud, lõoke, vares, kahepaiksed, rästik, kärnkonn,sipelgas, paigalinnud, part, roomajad, loomad. 2) Lisa igasse lahtrisse mõni näide loomariigist: Pikad kõrvad Pikk kael Pikk saba Pikad jalad Pikad küünised Pruun karv Hall karv Valge karv Oran karv Kollane värv Suured sarved Suur kaal Suur nina Suur kael Suured kihvad
kui eukarüootidel. Enamik prokarüoote on ainuraksed, kuid leidub ka hulkrakseid organisme. Prokarüootide hulka kuuluvad eubakterid, arhed ja tsüanobakterid. Eukarüootsed -päristuumne on taime,looma, seene ja paljude protistide rakud. Eeltuumsetest palju keerulisemad: tuumaga, plasmasiseste membraanidega, viburitega, mitokondritega, plastiididega (kloroplastidega). Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust. Hulkraksed organismid on kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, ka putukad. 86. Mitokondrite ja plastiidide (kloroplastide) esmane ja teisene teke ning kadumine. Mitokondrid on tekkinud pärisbakteritest (on pakutud nii purpurbaktereid kui gramnegatiivseid). Plastiidideks (kloroplastideks) on saanud neelatud sinivetikad (tsüanobakterid) – nagu vetikad, kes elavad zooklorellidena paljudes ainuja hulkraksetes loomades. Mitokondrid ja eriti plastiidid võivad olla ka korduvalt omandatud.
keerulisem. Võhikust kasutajal on üsna raske laadida õiget faili ja siis veel eraldi menüüst seda käima panna. Antud ekspertsüsteemi realiseerimiseks sobis paremini Exsys, kuna seal on reeglite sidumine omavahel kergem. Erinevate omaduste vahel ei pea valitsema mingit erilist hierarhiat. Clips'iga aga sobib realiseerida rohkem ekspertsüsteemi, kus omadused on hierarhiliselt paigas (näiteks ekspertsüsteem loomadest, kus kõik jaguneb mingiteks kindlateks alamgruppideks nagu selgrootud, kahepaiksed jne).Kuna ajakirjade omaduste vahel sellist hierarhiat ei valitse, siis tundus alguses Clips'is ekspertsüsteemi loomine väga keeruline (kuigi teadjamal programmi kasutajal sellist probleemi kindlasti pole). 11
b) kasvu mehhaniliste piirangute puudumine (Hiina väikeste jalgadega naised) Areng See on organismi ehituse ja elukvaliteedi muutus tavaliselt paremuse suunas. Jaguneb: 1. Otsene Noor järk sarnaneb üldjoontes suguküpse isendiga, erinevus nt proportsioonides, mõõtmetes, sugunäärmete talitluses. Nii lindudel, imetajatel ja roomajatel. 2. Moondega - VASTNE Esineb vastne, mis oluliselt erineb suguküpsest isendist. Keelikloomadest arenevad moondega: a) Kahepaiksed - vastne on kulles b) Kalad - vastne maim c) Sõõrsuud - silmude vastseks liivasonglased Moondega areng ka selgrootute seas: a) käsnad b) ainuõõssed c) erinevate usside hõimkonnad d) limused e) lülijalgsed f) okasnahksed Eriti täiuslik on putukate moondega areng 2 tüüpi a) vaegmoondega - viljastatud muna - vastne - - - kestumised - valmik. Vastse erinevused: kehamõõdud, tiibade olemasolu, tundlate ehitus, kehalülide arv jne. Nt
(joonis1.2). Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised (joonis2.2) sinikud (bakterid). Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. Valged nahkhiired puhkavad helikoonia lehest valmistatud "telgis" ja ootavad uut jahiaega.(joonis1.3) Nahkhiirtel on väga hea "kuulmine" - nad orienteeruvad enda poolt välja saadetud ultraheli signaalide kaja abil,
keerdlehikud (pildil)) KARBON (359...299 miljonit aastat tagasi) Mõnikord nimetatakse Karbonit kivisöeajastuks. Kogu ajastu ei olnud ühtlaselt soe, ajastu lõpus tekkis tugev jahenemine, millega kogu lõunapoolkeral kaasnes mandri ulatuslik jäätumine. Lisaks rikkalikele pruun- ja kivisöelademetele on karboni kihtides ka rohkesti raua- ja vasemaake. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Eriti arvukalt oli algelisi kahepaiksed, ilmusid roomajad; meredes oli kõhrkalade (hailaadsete) kõrgaeg (pildil). Niisketes põlismetsades elasid ämblikud, tarakanid ja rohutirtsud, roomasid teod ja jooksid ringi mitmekümne sentimeetri pikkused hulkjalgsed. Soode kohal hõljusid kiilid, kelle tiibade ulatus küündis kolmveerandi meetrini. Kujunes uus loomarühm roomajad , kes peagi muutusid valitsevaks nii õhus, maal kui ka vees. PERM (299...251 miljonit aastat tagasi) Ajastu oli kuiv ning valdavalt karm ja külm
mineraalained pääsesid tagasi ringlusesse (eöi meres (Proterosoikumi lumepallimaa- teadaolevalt kõige külmem periood maakera ajaloos) 2) Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a. Jaotatud kolmeks. Peaks teadma. a) Kambrium Põhja-Eesti sinisavi on kambriumi savi. b) Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed. Põhja- Eesti peakivi. c) Silur: maismaaselgroogsed Kesk-Eesti, Saaremaa, Paide paekivi d) Devon: kalad, kahepaiksed, putukad, sõnajalgtaimed. Lõuna-Eesti liivakivi, e) Karbon=Kivisöeajastu: esimesed roomajad, sõnajalgtaimede domineerimine. O2 tänapäevasele lähedasele tasemele. Fotosüntees raskeneb (süsihappegaas!). f) Perm: roomajate ja paljasseemnetaimede maismaa domineerimise algus. 3) Keskaegkond: 225 milj. a. Paljasseemnetaimed ja roomajad (pidevalt sauruste välja suremine ja uute sauruste teke) a) Triias: Imetajad (loomhambulised saurused) b) Juura: Linnud (algsed nokkloomad)
kuuluvad 2. Bakterid vetikad) 3. sinivetikad 2. seened (seened, samblikud) 3. taimed (samblad, sõnajalad, paljaseemne- ja katteseemnetaimed) 4. loomad (käsnad, ussid, putukad, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad) Raku suurus 0,5-3 m 10-100 µm Organellide membraansed organellid membraanseid rakuorganelle palju esinemine puuduvad Paljunemine Pooldumine või pungumine mittsuguline - pooldumine, pungumine ja eoseline paljunemine suguline - mõlema
kasvama ja arenema. elundkondade alitus täiustub, reflektoorne tegevus areneb. 2. Generatiivne arengustaadium organismid on võimelised suguliselt sigima. suguküpsuse kutsuvad esile hormoonid, välised keskkonnast tulevad signaalid. surm saabub selle staadiumis 3. Vananemine 4. Surm Moone ehk metamorfoos on paljude loomade arengus järsk kehaehiuse muutus, muutub ka elupaik, toitumine ja käitumine. - putukad, vähid, limused, ainuõõssedd, okasnahksed, kalad ja kahepaiksed Kullesed hingavad lõpustega ja kasutavad orienteermiseks küljejooneelundit. Alguses on pikk lai saba ning jäsemeid ei ole. Programeeritud rakusurma ehk apoptoosi käigus kaovad kullesele iseloomulikud organid. Kujunevad lõuad, keel, jäsemed ja silmad suurenevad, muutused närvisüsteemis. Kaladel areneb munast vastne, kes esialgu toitub kõhupoolel asuva rebukoti varudest. Vastsest areneb maim, täiskasvanud kala sarnane. Vastsed elavad vee pindmistes, täiskasvanud sügavates kihtides.
on ühine päritolu. Parafüleetiline rühm - see on selline ühisest eellassest kujunenud liikide või teiste taksonite rühm, kust osa liike (taksoneid) on välja jäänud. Võiks öelda, et parafüleetiline rühm on puudulik monofüleetiline rühm Polüfüleetiline rühm - see on liikide või teiste taksonite rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit taksonid. Näiteks põlvnevad luukaladest kahepaiksed, kahepaiksetest roomajad, roomajatest imetajad ning linnud. Vaid viimased on monofüleetilised, aga kõiki käsitleme praktikas omaette klassidena. 7. ARHAIKUM EHK ÜRGEOON Ilmusid üherakulised organismid. Kivistisi: stromatoliidid (võimalikud bakterimattide jäljed). PROTEROSOIKUM EHK AGUEOON Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpul ilmusid käsnad ja Ediacara fauna. Kivistisi: akritarhid, bakterid,
ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Loomastik Islandi ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud, Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006). Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas, sisevetes elavad nt lõhilased. Riik Islandi kaart Keel Islandil kõneldakse islandi keelt. Vajaduse puudumise tõttu pole seda kunagi ametlikult ametlikuks keeleks kuulutatud. Islandi keel on kujunenud vanapõhja keelest ning on säilitanud palju arhailist. Islandlased saavad aru oma ligi tuhandeaastastest keelemälestistest. Seevastu on islandlastel ja teiste tänapäeva põhjagermaani kõnelejatel teineteisest üsnagi raske aru saada
SUGUKOND Roosõielised Liblikõielised Ristõielised Kanarbikulised KLASS 2- idulehelised 1-idulehelised PEREKOND Toomingas Õunapuu Pirnipuu Murakas Loomariik HÕIMKOND Käsnad Ainuõõsed Lameussid Ümarussid Rõngussid Limused Lülijalgsed BIOLOOGIA 2010 Keelikloomad KLASS lülijalgsed Vähilaadsed Putukad Ämblikulaadsed KLASS keelikloomad Luukalad Kahepaiksed Roomajad Linnud imetajad Inimese süstemaatiline kuuluvus RIIK: loomariik HÕIMKOND: keelikloomad KLASS: imetajad SELTS: primaadid SUGUKOND: inimlased PEREKOND: inimene LIIK: Tark inimene ehk HOMO SAPIENS ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS, 12.01 Keemilised elemendid Makroelemendid meie kehas: CHNOPS (süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor, väävel). Ained, mida meie kehas on kõige rohkem. Hapnikku on meie organismis kõige rohkem 65-75%.
kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojastele (kalad, kahepaiksed, roomajad). Ultravalgus päikeseenergia nahale. Bioeetilised keskkonnategurid ehk organismide vahelised seosed Selgita milles see suhe seisneb ja too näiteid. · Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu (puu ja seen) o eksosümbioos organismide vaba kooseluvorm (sipelgad ja lehetäid) o endosümbioos üks organism elab teise kehas (sisemuses) (bakterid)
(munajuhas rakk viljastumisvõimeline u 36 tundi) VILJASTUMINE Viljastumisel ühinevad sugurakkude tuumad ning taastub diploidne (2n) kromosoomistik. ONTOGENEES ühe isendi areng viljastumisest surmani PARTENOGENEES uue organismi areng viljastamata munarakust alamatel loomadel ja taimedel. Kehaväline viljastumine · selgrootus ja mõned selgroogsed loomad · kalad ja kahepaiksed vees (viljastumine juhuslik, seetõttu palju sugurakke) Inimese munaraku viljastumise iseärasused · mees on viljastamisvõimeline puberteedist kõrge vanuseni · naine on viljastumisvõimeline puberteedist menopausini (45.55. a) · munarakud valmivad 28päevaste tsüklitena kogu aeg ei ole naine viljastumisvõimeline · pärast ovulatsiooni on munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi kui ei viljastata, siis hävib
KESKAEGKOND 200 Esimesed imetajad 245 300 Esimesed roomajad Esimesed paljasseemnetaimed Miljonit aastat tagasi Esimesed kahepaiksed 400 VANAAEGKOND Esimesed maismaataimed 540 Loomade peamiste ehitustüüpide teke 700 Hulkraksete loomade teke AGUAEGKOND 1000 Hulkraksete taimede teke
, Nukleiinhapped ehk DNA ja RNA, vitamiinid ja teised. 2. Neil on rakuline ehitus: ainuraksed ja hulkraksed. 3. Toimub ain Troofid ehk taimed, kes toodavad anorgaanikast orgaanikat ning heterotroofid, kes toodavad energiat toidus sisalduva orga Oksüdatsioonil. 4. Toimub paljunemine: mittesuguline ning suguline. 5. Arenevad ja kasvavad: otsene ning moondega(kah 6. Stabiilne sisekeskkond: kõigusoojased: kalad, kahepaiksed ning roomajad. ning püsisoojased: imetajad ning linnud. 7. R Ärritusele: nt lehed keeravad lehed rulli, inimesel silma pupill suureneb või väheneb vastavalt valgusele jne. 8. Pärilikkus. Neerimine: pika aja jooksul generatsioonide vahetumine. 10. Keerukas ehitus: nt inimesel 5 miljardit rakku. 2. Järjesta eluslooduse organiseerituse tasemed lisades sobivate tasemete juurde sellele tasandile iseloomulikud omadused (nt
kaela ja tiibadega allpool. Vanem lind on rinnast sabaaluseni valge ja kogu muu sulestik on must ja tugeva purpurrohelise metalliläikega. Jalad ja nokk on punased. Noorem lind erineb tumepruuni sulestiku ning jalad ja nokk on oliivrohelised või hallikasroosad. Alles teiseks eluaastaks muutub noorel linnul nokk punaseks. Samuti pole ka vanemal linnul koguaeg nokk punane. Paaritumisajal muutub nokk erkpunaseks, talvel ja rände ajal on nokk pruunikam. Toitumine Põhitoiduks on igasugused kahepaiksed ja kalad, keda püüab meelsasti väikestest metsajõgedest ja kraavidest. Harvem kohtab saaki püüdmas järvede, kalatiikide, madalas mere ja niitude lähedal. Isalinnud võivad toitumiseks lennata 25km kaugusele pesast. Pesitsemine Must-toonekurg on rändlind. Isalinnud saabuvad enne emalinde ning korrastavad pesasid. Korras pesaga loodavad isased võita emaste poolehoiu. Pesa ehitamiseks valivad nad tugevate oksadega vana puu, kus läheduses asub varjuline ja madal veekogu
Selgita pikemalt ja too näiteid 25. Milles seisneb soojuskiirguse mõju püsi- ja kõigusoojastele loomadele? Soojuskiirgus ehk infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada st tõsta kehatemperatuuri. Kui valguse intensiivsus muutub organismi jaoks liiga suureks ja tekib ülekuumenemise oht, siis püüab ta selle eest varjuda. Kõigusoojased loomad on näiteks kõik selgrootud, selgroogsetest kalad, roomajad ja kahepaiksed. Püsisoojased loomad ei vaja kehatemperatuuri hoidmiseks soojuskiirgust, sest neil on enamasti paks talvekarv, nahaalune rasvakiht, lühikesed kõrvad ja ninaosa ning tuule eest kaitstud pesapaik. Kui temperatuur langeb, hakkab neil ainevahetus kiiremini tööle. 26. Miks on sama ökoloogilise teguri amplituud eri liikide puhul erinev? Enamikul liikidel on iga ökoloogilise teguri suhtes evolutsiooni käigus välja kujunenud üks soodsa toime vahemik
Tartu Kivilinna Gümnaasium Eesti järved Referaat Tartu 2012/2013 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Järvede teke 4 Peipsi järv 5 Võrtsjärv 6 Rõuge Suurjärv 7 Ülemiste järv 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve...
kestel märkamatud. Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakoosluseni. 32. Kooslus ehk biotsönoos on kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. 33. Kõigusoojased on otseselt väliskeskkonna temperatuurist sõltuvad elusorganismid (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad). 34. Liigi areaal ehk levila on geograafiline piir, milles mingi liigi populatsioon elab. Levilad on: 34.1. Kosmopoliitsed; 34.2. Tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed; 34.3. Endeemsed; 34.4. Katkelised. 35. Liigisisene konkurents on populatsiooni ühe kindla liigi arvukuse regulatsioonimehhanismi tegur, mis sõltub populatsiooni tihedusest. Liigisisene konkurents jaguneb: 35.1
7. Millised on suuremad muutused Maa elustiku arengus. Ei pea teadma otseselt aastaid, kuid sündmuste loogiline järjekord on oluline. Ajastu Evolutsioonilised sündmused kambrium hulkraksed loomad, väline skelett, limused, käsnad, keelikloomad ordoviitsium selgrootute areng, selgroogsed - lõuatud kalad, lülijalgsed silur korallrifid, kõhrkalad, varased eostaimed devon kahepaiksed, luukalad, hulkraksed ja putukad, palju vetikaid karbon roomajad, hapnikutaseme tõus, taimestiku rohkus (maismaal), paljasseemnetaimed, putukad lendavad. perm luukalade kiire areng, paljasseemnetaimed, roomajad triias dinosaurused, roomajatele tekkis lennuvõime, esimesed imetajad juura roomajad, dinosaurused, esimesed linnud
teooria kohta, sh ka fakt,et sauruste kondid sisaldavad kanaale, mis viidab sellele, et kunagi seal olid veresooned. (Monroe, J. S. & Wicander, R. 2004) 5 Kriidi lõpuks (u 65 mln aastat tagasi) surid kõik või peaaegu kõik dinosaurused välja. Mitte ainult dinosaurused said kannatada sellest massilisest väljasuremisest, kokku umbes 50% kõikidest liikidest ja 25% kõigist teadaolevaist sugukondadest kadusid. Õistaimed, kahepaiksed, krokodillid, sisalikud ja maod ei saanud kannatada ning imetajad asusid täitma neid elupaiku, mis jäid vabaks dinosaurustest. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) 6 2. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Inimkond on loonud väga palju teooriaid dinosauruste kadumise kohta, kuid tähelepanuväärivate teooriate kõrval esinevad tihti ka täiesti absurdsed teooriad.
Mandrite ja ookeanide maakoore eristumine maismaa osatähtsuse tõus erosioon = biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus = O2 hulga kiire tõus Proterosoikum h. Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a. (1) Eelkambriumi suur jääaeg? (2) Vendobiondid (Ediacara fauna). (3) Kambriumi plahvatus 2 Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a. a. Kambrium b. Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed c. Silur: maismaaselgroogsed d. Devon: kalad, kahepaiksed, putukad, sõnajalgtaimed e. Karbon=Kivisöeajastu: esimesed roomajad, sõnajalgtaimede domineerimine. O2 tänapäevasele lähedasele tasemele. Fotosüntees raskeneb (süsihappegaas!). f. Perm: roomajad! Paljasseemnetaimede domineerimise algus 3 Keskaegkond: 225 milj. a. Paljasseemnetaimed ja roomajad a. Triias: Imetajad b. Juura: Linnud c. Kriit: Pärisimetajad; * Õistaimed; ! 4 Uusaegkond 65 milj. a. a. Paleogeen b
e tugev ülekarjatamine. Kannatajateks olid kõik kes sõid taimi. Hundid hakkasid hirvede populatsiooni vähendama. Hirved hakkasid vältima teatuid kohti parkide. Kui ülekarjatamine lõppes, hakkas kooslus taastuma. Lindudega tulid ka putukad. Koprad kujundavad ümber ökosüsteemi, ehitavad jõgedele tammid, muudavad veereziimi, tekivad üleujutused. El tulid juurde veelinnud, kalad, kahepaiksed ja kõik kes on seotud jõega. Raipesööjad karud, kotikad, putukad(kes lagundavad), bakterid ja ussikesed(lõplikud lagundajad). Läbi jõgede muutusele, tekkisid juurde looked jne. Tippkiskja Toitumisuhted Ökosüsteemis Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks orgaanilisi aineid ISE!!! tootja Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikkke orgaanilisi aineid saavad väljast j aise orgaanilist ainet ei sünteesi. Saavad energiat valmis orgaanilisest ainest.
Rannaniidud sisaldavad endas sageli mitmeid teisi elupaigatüüpe: soolakud (1310), liivamadalad (1110), laugmadalikud (1140), rannikulõukad (1150*), üheaastase taimestikuga esmased rannavallid (1210), püsi-rohttaimestikuga kivirannad (1220), ka loopealsed või väikesepinnalised kadastikud (5130, 6280). Mida mitmekesisem on rannaniidu mikroreljeef, seda looduskaitseliselt väärtuslikum on rannaniit. Sihtrühmadeks on sageli kahlajad ja kahepaiksed. Rannaniitudel on tavalisemad probleemid: Pilliroog, angervaks, roog- aruhein, mättad Nõuded: Pilliroog hõre, max 0,5 m kõrgune, kännud max 10 cm, puudeta (ka kõrgemad aiapostid võivad olla probleemiks) Loopealsete taastamine Loopealsete mullakihi tüsedus on maksimaalselt 20 cm. Elustiku jaoks on tingimused väga karmid, kevadeti sageli liigniiskus, suvel põud, talvel kivimini läbikülmumine. Loopealsete levik maailmas on väga piiratud ja Eestil lasub nende
3.4.4.8. Selts liitlõualised 16.3.4.4.9. Selts ahvenalised 16.3.4.4.10. Selts lestalised 16.3.4.4.11. Selts kerakalalised 16.3.4.5. Eesti kalad 16.3.5. Klass: Dipnoi (kopskalad) 16.3.6. Klass: Crossopterygii (vihtuimsed) 16.3.7. Klass: Amphibia (kahepaiksed) 16.3.7.1. Selts Sabakonnalised 16.3.7.2. Selts Siugkonnlised 16.3.7.3. Selts Päriskonnalised 16.3.7.4. Eesti kahepaiksed 16.3.8. Klass: Reptilia (roomajad) 16.3.8.1. Selts Kilpkonnalised 16.3.8.2. Selts Kärsspealised 16.3.8.3. Selts Soomuselised 16.3.8.4. Selts Krokodillilised 16.3.8.5. Eesti roomajad 16.3.9. Klass Aves (linnud) 16.3.9.1. Ülemselts Pingviinilised 16.3.9.2. Ülemselts Uuduslõualised 16.3.9.3. Eesti linnud 16.3.10. Klass: Mammalia (imetajad) 16.3.10.1. Alamklass: Ürgimetajad (Prototheria) 16.3.10.2
4) Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Uus organism saab alguse viljastatud munarakust. Geneetiline info pärineb tavaliselt kahest vanemast. Uus organism saab alguse ühest vanemast. Geneetiline info pärineb ühest vanemast. 5) Mõiste viljastumine, nimetage viljastumise vormid ja tooge näiteid. Viljastumine seemne- ja munaraku tuumade ühinemine, mille käigus taastub liigile omane diploidne kromosoomistik. Viljastumise vormid: 1. Kehaväline- kalad, kahepaiksed. 2. Kehasisene- lülijalgsed, roomajad, linnud, imetajad. 6) Nimetage organismide lootejärgse arengu viisid, selgitage ja tooge näiteid. Organismi lootejärgses arengus eristatakse kolme arengujärku: · Noorjärk ehk juveniiline staadium algab organismi sünniga ning kestab sigimisvõime saabumiseni, sel perioodil organism kasvab. · Sigimisvõimeline arengujärk. · Vananemis- ehk raukumisperiood. 7) Selgitage, millest sõltub organismide eluiga.
Vihmametsa loomad. · Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. · Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus- okaapid, suurimad inimahvid-gorillad. Kiskjatest Aasia tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguaid ja Aafrikas leopardid. · Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. · Vihmametsades elab palu eredavärvilis konni, kelle nahk on niisutatud mürgise limaga. Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele. · Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need sipelgad lõikavad lehtedest tükke ja
Saastemaksud Ressursimaksud- maavard, mets, kalandus, jahindus Energiamaksud- auto tankimine, elekter kÕIGE KALLIM trantspordimaksud- riigilõiv, raskeveokimaks KÕIGE ODAVAM Punane raamat- J.C.PHILIPS 1. kategooria suremisohus nt. Lendorav, must-toonekurg, kotkad 2. kategooria vähenevad, võivad sattuda ohustatute hulka nt. Säga, jugapuu, nahkhiired 3. kategooria elupaikade hävinemine, ohu tegurite suurenemisel võib vähenemine jätkuda nt. Rästik, kahepaiksed, Saaremaa roherohi Võõrliigid- must raamat – liigid kes on eestisse sisse toodud. Nt karuputk, mink, hispaania teetigu, kammloom, lupiin jne. 5 väljasuremis lainet O D P T K, kuues on praegu Looodusvarad: taastuvad( õhk, vesi ) ja taastumatud ( kivimid) Energeetilised: põlevkivi ja turvas Maardlad: üleriigilised ja kohalikud lünktekst: Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on
seostumine o Jaotatakse kehasiseseks ja kehaväliseks Koht Energeetilised kulud Tõenäosus Näited Kehasisene Emase Väiksed (sugurakke Suur Imetajad, linnud, suguteedes vähe, eriti roomajad munarakke) Kehaväline Vees Väga suured Väike Kahepaiksed, kalad, (sugurakke on palju) sõõrsuud o Monospermia – munarakku tungib ja viljastab üks sperm o Polüspermia – munarakku tungib sadu sperme, kuid viljastab üks, teised lagundavad rebu ja on toiduks lootele. o Viljastumine inimesel § Toimub munajuha laienenud osas § Munaraku eluiga 24h (viljastumisvõime 12-18h)
7. Katastroofid 1 Kriit-Paleogeen (K-Pg) 65,5 MAT – 50% perekondadest ja 75% liikidest. Enamik mitte-linnulistest dinosaurustest suri välja. Ökoloogilised nišid hõivasid nüüd imetajad ja linnud. 65 MAT langes Maale asteroid, kuid kokkupõrke ja väljasuremise vahel on 300 000 aastat. Ei olnud ainuke põhjus? 2 Triias-Juura 200 MAT – 48% perekondadest ja 90-96% liikidest. Arthosaurused, enamik terapsiide ning suured kahepaiksed hävisid. Ökoloogilised nišid maismaal said dinosauruste kätte. 3 Perm-Triias 251 MAT – 83% perekondadest ja 96% mereliikidest, 70% maismaaliikidest (ka putukad). teadaolevalt suurim väljasuremine. Tõusid esile uued taimetaksonid. Maismaal lõppes imetaja-sarnaste reptiilide ülemvõim, selgroogsete taastumine võttis aega 30 miljonit aastat. Ökoloogilised nišid said arthosaurused. 4 Hilis-Devon 360-375 MAT – 50% perekondadest ja 70% liikidest. perioodi
Hugo Treffneri Gümnaasium XXXXX Uus-Meremaa pärismaiste konnade väljasuremine ja kaitse Referaat Juhendaja: XXXX Tartu 2009 Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................4 1.KONNADE LÜHITUTVUSTUS........................................................................................................................5 1.1.PÄRISMAISED KONNAD....................................................................................................................................5 1.1.1.Archey ...
tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed, keelikloomad 410-440 MAT samblad, lülijalgsed veest maale sõnajalgtaimed 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed 300-350 MAT paljasseemnetaimed roomajad 260 MAT imetajad 150 MAT linnud 100-130 MAT katteseemnetaimed 2 MAT inimene Tasakaal organismi ja teda ümbritseva vahel. Kuidas organismid kohanesid keskkonnamuutuste ja väga erinevate keskkondadega Maal? Tingimused Maal 500-250 Suur manner- kliima jahe kuiv. Maismaa kõrbestunud
paljunemisviisiga taimed: paljasseemnetaimed (~300-350 miljonit aastat tagasi) ja katteseemnetaimed ehk õistaimed (~100-130 miljonit aastat tagasi). Tänapäeval on kõige liigirikkamad ja mitmekesisemad õistaimed. Loomad said maismaale elama asuda pärast taimi. Nad toitusid taimedest ja hingasid taimede poolt toodetud hapnikku. § Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed (~400 miljonit aastat tagasi). Lülijalgsetele järgnesid kahepaiksed. Kahepaiksed arenesid kaladest ja nende vanimad esindajad meenutasid kalu. Mõnedest kahepaiksetest arenesid roomajad (~300 miljonit aastat tagasi). Roomajad (tiibsisalikud, kalasisalikud, hiidsisalikud) olid pikka aega valitsevaks loomarühmaks. Enamik roomajaid suri välja (~65 miljonit aastat tagasi). Mõnedest roomajatest arenesid imetajad (~200 miljonit aastat tagasi) ja linnud (~150 miljonit aastat tagasi). Ø Evolutsiooni teooriad 1. Georges Cuvier(1769-1832)-................
Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. Milles seisneb soojuskiirguse mõju püsi- ja kõigusoojastele loomadele? Soojuskiirgus ehk infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada st tõsta kehatemperatuuri. Kui valguse intensiivsus muutub organismi jaoks liiga suureks ja tekib ülekuumenemise oht, siis püüab ta selle eest varjuda. Kõigusoojased loomad on näiteks kõik selgrootud, selgroogsetest kalad, roomajad ja kahepaiksed. Püsisoojased loomad ei vaja kehatemperatuuri hoidmiseks soojuskiirgust, sest neil on enamasti paks talvekarv, nahaalune rasvakiht, lühikesed kõrvad ja ninaosa ning tuule eest kaitstud pesapaik. Kui temperatuur langeb, hakkab neil ainevahetus kiiremini tööle. 26. Miks on sama ökoloogilise teguri amplituud eri liikide puhul erinev? Enamikul liikidel on iga ökoloogilise teguri suhtes evolutsiooni käigus välja kujunenud üks soodsa toime vahemik
KLASS KOPSKALAD Hingavad nii lõpuste kui kopsudega, sisemised ninaavad ehk koaanid, lihaselised loibjad paarilised uimed. N. neotseratodus, protopterus, lepidosiiren KLASS VIHTUIMSED Ainus liik latimeeria, merekala, hingab lõpustega, rinnauimede toes meenutab vihta, röövkala Suurimate vihtuimsete kalade pikkus ei ületanud ühte meetrit. Vihtuimsete kalade tähtsus evolutsioonis on väga suur, sest ainult neile iseloomulikest uimedest said tekkida jäsemed. KLASS KAHEPAIKSED Olulised muutused: uimed muutusid varvasjäsemeteks lõpusehingamine asendus kopsuhingamisega Sarnasused kaladega: “külmaverelised" südamel on säilinud alamatele kaladele omane arteriooskuhik, erituselundid on sama tüüpi nagu alamatel kaladel, paljude vormide isastel on neerujuha nii kusekui ka seemnejuhaks, munarakud on õhukese (või sültja) kestaga kaetud, loodetel puuduvad lootekestad, arenemine toimub moonde teel, vastsed kalalaadsed Selts SABAKONNALISED Pika keha ja sabaga
Kordamisküsimused 2020: Table of Contents Spermatogenees.......................................................................1 Oogenees.................................................................................6 Viljastumine...........................................................................10 Lõigustumine.......................................................................... 13 Gastrulatsioon........................................................................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, ...
Elutseb ka kivisel avamaastikel ja kaljudel. Pesa teeb ta puuõõnde või puujurte ja kändude all ning samuti oravapesadesse. Ta on hämariku- ja ööloom, kuid suvel aktiivne ka päeval. On kohastunud puudel ronimiseks, kuid suure osa ajast veedab siiski maapinnal. Toitumine Metsnugis on lihatoiduline, kuid mida enam Põhjapoole, seda enam sööb marju. Sööb niiduuruhiiri, suvises toidus on olulised linnud (kuni 30 % ) ja kahepaiksed (10- 20 %), samuti putukad. Talvine toit koosneb suuremast osast raibetest. Augustis- septembris on tähtsal kohal (sageli üle 30 %) kimalasepsadest saadud mesi, samuti mardikad, seened ja marjad, sipelgad ja vihmaussid. (Euroopa imetajad) Järglased Paaritumine toimub juunis- juulis- augustis. Poegimine aprillis- mais. Suguküpsus saabub emastel 15- kuuselt, isastel 27 kuuselt. Tiinus kestab 28- 30 päeva. Pesakonnas on 1-8 poega (tavaliselt 3-5) ning aastas on 1 pesakond
1. Organismides olevad anorgaanilised ained 2. Süsivesikud. Nende ehitus ja ülesanded. 3. Lipiidid. Nende ehitus, jaotus ja ülesanded. 4. Valgud. Nende ehitus, ülesanded, tekkereaktsioon. 5. DNA ja RNA. Nende ehitus ja ülesanded. 6. Taimerakk. Ehitus ja joonis. 7. Loomarakk. Ehitus ja joonis. 8. Bakteri- ja seenerakk. Ehitus ja joonis. 9. Rakuorganellid. Nende ülesanded. 10. Glükoosi lagundamine. Raku hingamine. 11. Fotosüntees. 12. ATP ehitus. Joonis. 13. Mitoos 14. Meioos 15. Sugurakkude areng 16. Viljastumine 17. Inimese looteline ja lootejärgne areng 18. Pärilikkuse molekulaargeneetika. (DNARNAvalk) 19. Mendeli I seadus 20. Mendeli II seadus 21. Mendeli III seadus 22. Morgani seadus 23. Suguliitelised puuded 1. Organismides olevad anorgaanilised ained Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ning orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest ...
Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Kalu, limuseid (austrid, kammkarbid, pärlkarbid) , vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival kohal on Vaikse ookeani äärsed Aasia riigid, kus on ...
anatoomilised muutused toimuvad selle sees. Tihti kaasneb nukuperioodiga ebasobivate tingimuste üleelamine (talv). Nukukestast väljub valmik. Nii arenevad liblikad. *vaegmoondeline areng jääb ära nuku staadium. Vastsündinu erineb alguses küll täiskasvanud eellasest nii välis- kui ka siseehituselt, kuid kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus. Nii arenevad rohutirtsud, prussakad, lutikad. Selgroogsete moondeline areng nii arenevad kahepaiksed ja enamik kalaliike. Konnal toimub munaraku viljastumine vees. Munast väljub kulles, kes meenutab pigem kala: tal on pikk saba, jäsemed puuduvad, hingab lõpustega, süda kaheosaline, esineb üks vereringe. Mõne aja möödudes arenevad kullesel tagajalad, seejärel esijalad. Saba lüheneb aja jooksul ning moodustuvad kopsud. Kulles saab konnaks kolme kuu jooksul. Lootejärgne areng: *esimene periood kuni sigimisvõime saabumiseni juveniilne periood: organism kasvab
Kõhupool on tumedam kui selg, üle silmade jookseb tume vööt ning kõrvatipud on valged. Varvaste vahel on ujunahk. Valge rõngad silmade ja kõrvade vahel. Levik: kogu Euroopa, v.a. osa Briti saartest ja enamus Skandinaavia poolsaarest.Arvukus Eestis: tavaline Toitumine: Üsna liikuvad loomad, kes söövad kõike, millest jõud üle käib (roomajaid, kahepaikseid, pisinärilisi, siile, jäneselisi, kanalisi, putukaid, usse, limuseid). Tähtsaimaks toiduobjektiks on hiired ja kahepaiksed, varakevadel ka raibe. Vähesel määral sööb marju ning toidurohkuse korral kogub varusid. Tuhkur võib korraga murda rohkem saakloomi kui süüa jõuab, seetõttu on kanakasvatajad vahel väga kurjad tuhkru peale. Sigimine; Jooksuaeg on märtsis-aprillis, tiinus kestab ca 1,5 kuud ning pojad sünnivad mais. Pesakonnas on 4-6 poega, kes iseseisvuvad sügiseks, sünnivad maikuus. Suguküpseks saavad aastaselt. Probleemid:
Maavarasid on vähe, leidub killustikulubjakivi. Siluri ja ordoviitsiumi kihte on kasutatud lubja tootmiseks. Siluri kihi paksus on Eestis kuni 400 meetrit. Korallid, stromatopoorid, sammalloomad, teod, brahhiopoodid, peajalgsed, meri-liiliad, ürgskorpionid DEVON, D, (410-355 miljonit aastat tagasi) Euroopas ka nimetusega Old Red, sest settis väga palju punast liivakivi. Maismaataimedest palju psilofüüte, sõnajalgu, osjasid. Loomadest olid hulkraksed putukad ja kahepaiksed. Selgroogsetest olid kopskalad, vihtuimsed (neist said tõenäoliselt esimesed neljajalgsed), lõuakad, rüükalad, esimesed tõelised haid. Eesti oli sel ajal ekvaatoril delta alana. Kivimid Lõuna-Eestis (Pärnu-Mustvee joonest lõuna pool). Ahja, Võhandu, Piusa jõe alad, kallaste paljandid. Väike nurk kagu-Eestis on karbonaatne (ülem-devon). Devonis on oluline ka savi. Devoni lõpuks tõusis Eesti ala mere pinnale, edaspidisest ajast pole setteid säilinud
eukarüoodid ainuõõssed, kõht- ja dino-saurused, õistaimed suguline paljune- peajalgsed, ussid, paljasseem- mine ja meioos, lülijalgsed, netaimed, õistaimed tekkisid ka okasnahksed, kalad, hulkraksed putukad, kahepaiksed, roomajad, vetikad, merevetikad, sõnajalad, paljasseemnetaimed - organismid siirdu- vad veest mais- maale ja lõpus
süstemaatika taksoniteks. 5) Loomade lootelise arengu võrdlus näitab , et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased ranegujärgud ning tunnused, mis osal loomadest säilivad ka täiseas. KÜSIMUS LK 61 1) Lois tõestas, et bakterid tekivad olemas olevatest bakteritest. SOONTAIMED- organitega taimed(esimesed taimed, mis maale tulid)(ka sõnajalg) 410-440 miljonit aastat tagasi. Hiljem tekkisid kahepaiksed 360mlj aastat tagasi. Putukad(karboni ajastu)- tunnus 3 paari jalgu. Samuti on nad lülijalalised. Ahvidel on madal laup ja nad kõnnivad küürus ning meil on ahviga erinevust geneetiliselt ainult 1,6 % Keemiline evolutsioon- orgaaniliste ühendite teke Füüsikaline- aatomite ja molekulite teke. Bioloogiline- elu areng alates esimestest elusolanditest Sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. EVOLUTSIOONI TÕENDID 1) Võrdleme fossiile(mida sügavamal seda vanem)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
