Eesti selgroogsed Sisukord SISUKORD.....................................................................................................................................................................1 KALAD...........................................................................................................................................................................2 ANGERJAS....................................................................................................................................................................2 MERISIIG......................................................................................................................................................................3 KAHEPAIKSED......................................................
Nukul aktiivne elutegevus puudub ning tihti kaasneb nukuperioodiga ebasobivate keskkonnatingimuste üleelamine. Nukukestast väljub valmik. Täismoondeliselt arenevad näiteks liblikad. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. Vastsündinu erineb küll alguses kuid kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus (putukatest arenevad vaegmoondega nt rohutirtsud, prussakad ja lutikad). Selgrootsetest arenevad moondeliselt kahepaiksed ja enamik kalaliike. Näiteks rohukonn ( munast väljub kulles, kes meenutab pigem kala kui konna, tal on pikk saba jäsemed puuduvad ja ta hingab lõpustega, süda on kaheosaline ja esineb ainult üks vereringe. Mõne aja möödudes tekivad kullesel tagajalad, seejärel esijalad. kullesel kulub viljastumisest kuni konnaks muutumiseks 2-3 kuud) 15. Lootejärgse arengu etapid eristatakse noorjärku ehk juveniilset staadiumi ja generatiivset staadiumi, nendele järgneb vananemisperiood
õp lk 48 - 75 (kuni Kohastumise peatükini) ja vastavad osad töövihikust. MUUHULGAS pöörata erilist tähelepanu: 1. Füüsikaline ja keemiline evolutsioon. "Elu hällid" (3). Füüsikaline evolutsioon (suur pauk elementaarosakesed aatomite teke). 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. Keemiline evolutsioon (aatomid makromolekulid mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi sobitamine elukeskkonna tingimustega); liigistumine (liigilise mitmekesisuse teke); organiseeriutse mu...
Selgrootud käsnad, korallid, ussid, teos, putukad, õmblikud, vähid pole selgroogu suurem osa veeloomad Toes paiknb keha pinnal: 1.Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad): Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust, lihtsaim närvisüsteem ainuõõssetel(närvivõrgustik). Arengu käigus keerukam, aju, mis juhib ns. Ussidel, mõned nrkogumikud algeline aju, putukatel suurem nr kogumik. Mida keerukam ns, seda arenenumad meeleelundid, putukatel silmad, ussiel silmatäpid jne. Vereringe: varustab kõiki rakke toitainete ja hapnikuga, vabastab rakud jääkainetest. Väiksematel, õhematel loomadel, ained rakust rakku(d...
Kirjelda seemneraku ja munaraku arengut(kus, millal, kuidas) Miks peab naine rohkem hoolitsema oma tervise eest tervete laste saamiseks? Miks on meestel munandid väljaspool keha? Kordamis küsimused Otsene ja moondega areng vastsündinu sarnaneb vanematega(roomajad, linnud, imetajad) Keha sisene ja väline viljastamine keha sisene toimub keha sees roomajad, linnud,imetajad, putukad keha väline viljastamine toimub väljaspool keha vees nt kalad, kahepaiksed, enamik selgrootuid Menstruatsioon kui munarakk jääb viljastamata väjub see koos naiseorganismist osaga emaka paksenenud limaskestast Platsenta Kliiniline ja bioloogiline surm kliiniline südame töö hingamine kesknärvisüsteem võimalik elustada 5-7 min jooksul, bioloogiline e ajusurm kahjustused nii suured et pole võimalik elustada Menstruaatsükkel- ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni Ovulatsioon- küpse munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse 1
Lk 127-128-Viljastumine-Organismide lootejärgne areng Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Tõene 2. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik Tõene 3. Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane. Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane 4. Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Tõene 5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on aju...
evolutsiooniliselt on elu tekkinud vees.) ● Kehasisene viljastumine: Küpseb vähem sugurakke, kuid viljastumise tõenäosus on suurem ja rakud on paremini kaitstud ebasoodsate tingimuste eest. Kehasisene viljastumine toimub peamiselt maismaaloomade hulgas (sest sugurakud pole ümbritsetud veekeskkonnaga.) ● Hermafrodiit: mõlemasuguline loom. (nt. tigu) ● Lahksuguline: emas- ja isassugu. (nt. kalad, kahepaiksed, linnud, imetajad) ● Partenogenees: järglane areneb viljastamata munarakust, kus haploidne munarakk kahekordistab oma pärilikkuse aine (nt. mesilane, lehetäi) Ontogenees ..organismi areng tema tekkest kuni surmani. Ontogeneesi etapid: 1) Embrüogenees - loote areng 2) Postembrüogenees - lootejärgne areng; kas otseselt (vastsündinu omab kõiki vanema tunnuseid) või metamorfoosiga (moondeliselt). Täismoone: muna → vastne → nukk → valmik (nt
Generatiivne arengustaadium- Algab murdeeaga. Periood, mille jooksul on võimalik järglasi saada. Vananemis staadium- Järk järguline füüsiliste ja vaimsete võimete langus. Vanuriiga on ainult inimestel, loomadel see ei eksisteeri. KASVAMINE Mõõtmete suurenemine. Piiramatu- taimed. Piiratud- imetajad. Kasvatakse teatud suuruseni ja siis kahanetakse. Perioodiline- puud. ARENG Uute omaduste tekkimine. 1) Otsene areng- imetajad, linnud, roomajad. 2) Moodne areng- kalad, kahepaiksed, lülijalgsed. Vaegmoone- MUUTUSED VÄIKSEMAD Muna- Vastne- Valmik REPEAT (Prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud) Täismoone- Muna- Vastne (Täiskasvanust erineb toit ja kuju)- Nukk (Moone)- Valmik(Valmikul on toit vastsest erinev ja see vöhendab liigisisest konkurentsi). (Liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad) INIMARENGU SAADIUMID Vananemine- Algab viljastumise hetkest. Geenide poolt määratud ja oluliselt keskkonna poolt mõjutatud.
eellased; ordoviitsium: trilobiidid, käsi- ja peajalgsed, sammalloomad, ilmusid korallid, merisiilikud, graptoliidid ja esimesed selgroogsed; silur: rohkesti mereselgrootuid: käsijalgsed, korallid, trilobiidid, meriliiliad, ostrakoodid, ürgvähid, graptoliidid, algelised kalalaadsed, kellest aegkonna lõpuks arenesid kalad; devon: valdavateks loomadeks kalad: rüükalad, kivi- ja vihtuimsed, kopskalad, esimesed haid; ilmusid kahepaiksed; karbon: ilmuvad roomajad, kiirelt arenevad kahepaiksed ja putukad; perm: kahepaigsete kõrgaeg, kiirelt arenevad luukalad; keskaegkond e mesosoikum: triias: kiirelt arenevad roomajad, ilmuvad belemniidid ja imetajad: juura: hiidroomajate kõrgaeg, ilmuvad linnud, merikrokodillid ja kilpkonnad; kriit: surid välja suured roomajad ja ammoniidid; uusaegkond e kainosoikum:paleogeen: ilmusid kiskjad, algelised kabjalised, vaalad, hülged ja esimesed londilised; neogeen: ilmuvad karud, koerad, sead ja inimese eellased; kvaternaar: ilmub inimene. 8
võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud (bakterid). Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. Valged nahkhiired puhkavad helikoonia lehest valmistatud "telgis" ja ootavad uut jahiaega. Nahkhiirtel on väga hea "kuulmine" - nad orienteeruvad enda poolt välja
SÜSTEMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond) Katteseemnetaimed- Kõige keerulisema ehitusega taimed. Ühiseks tunnuseks on õite ja viljade esinemine. Paljasseemnetaimed- Lihtsama ehitusega kui katteseemne-taimeded. Õisi ja vilju ei esine, sugulise paljunemise organiks on käbid. Sõnajalgtaimed- Lihtsa ehitusega taimed. Õisi, vilju ega käbisid ei esine,
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
porilane, parm, põdrakärbes, äädikakärbes, veise- nahakiin.. · Inimesi häirivad: vere imemine, prügikastides ronimine, toidule munemine jne. · Paljud kärbselised on õite külastajad ja tolmeldajad. · On kärbseid, kes toituvad seentest või taimeosadest. Putukate tähtsus looduses ja inimese elus · Taimekahjurid kartulimardikas, lehetäi, kooreürask, mitmete liblikate vastsed, männikärsakas jt. · Toiduks paljudele loomadele linnud, kahepaiksed, roomajad, putuktoidulised, ämblikud. · Lagundavad taimejäänuseid sõnnikumardikas, termiiidid. · Tolmeldavad taimi mesilased, liblikad, kärbsed. · Loomade parasiidid täid, kärbsed · Kannavad edasi haigustekitajaid liblikad, parmud, sääsed, kärbsed, n. unitõbi ja malaaria. · Rikuvad toitu, saaki, ehitisi, rõivaid, mööblit jne · Mesilased mesi; siidiussid - siid
karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed (kidad), kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, millele järgnesid taastusperioodid. Kogu Paleosoikumi jooksul on olnud kolm väga suurt organismide väljasuremist: esimene Ordoviitsiumi lõpus (kadus 60% perekondadest), teine Hilis-Devonis (kadus 57% perekondadest) ja kõige hävitavam Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50%
On olemas lühipäevataimed ja pikapäevataimed (valguse vajadus ööpäeva jooksul). Valgus on tihedasti seotud loomade sigimis ja rändeperioodiga, karvavahetusega ja talveunega. Õhutemperatuuri suurte kõikumiste tõttu on lindude ja imetajate võime hoida kehatemperatuuri püsival tasemel väga oluliseks kohastumuseks. Kõigusoojastel vastab kehatemperatuur õhutemperatuurile. Nende ainevahetus on kiirem ja elutegevus aktiivsem. Kahepaiksed, roomajad ja osa imetajaid on ebasoodsate aegade üleelamiseks kohastunud suve ning talveunes viibimisega. 6.Populatsiooni mõiste, näited. Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. Näiteks Saadjärve ahvenad, Abruka saare tammed. 7.Levila e. areaal. Populatsioonidevahelised barjäärid. Igal liigil on oma levila ehk areaal maa-ala, kus teda looduses leida võib. Levila
aastat tagasi. · Rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid. Loomad aga ei saa hakkama toidust omastatavate orgaaniliste aineteta. · Organismid ei võta ainult väliskeskkonnast energiat vastu, vaid ka väljutavad seda. · Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõikidel organismidel. · Organismidel on üsna püsiv keemiline koostis. · Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid, kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased. · Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. · Üherakuliste paljunemine toimub enamasti mittesuguliselt, pooldumise teel. Samuti, mittesuguliselt, paljunevad ka paljud hulkraksed- kas vegetatiivselt või eostega. · Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspäraselt, mille järgi järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Selle kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid,
seireprogrammid: 1. Vee kvaliteet Pinnavee kvaliteeti on uuritud ja andmeid kogutud juba aastakümneid. Andmete põhjal on valminud uurimus OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt. 2. Taimestik Rannaniitude taimestiku seiret on tehtud alates 1994. aastast. Saadud teave võimaldab paremini planeerida karjatamist ja karjatuskoormusi. 3. Kalad Matsalu rahvuspargis on uuritud kalastikku väga erinevatest aspektidest Eesti Mereinstituudi teadlaste poolt. 4. Kahepaiksed Kahepaiksete sigimispaikade inventeerimist on teostatud alates 1994. aastast. Peamiselt on uuritud rannikualasid kuid vaatlusi on teostatud ka Kasari luhal ning Puise, Matsalu ja Kloostri metsades sigivatest kahepaiksetest. Kahepaiksete seire toimub Penijõe ümbruses riikliku seire raames. Peamine eesmärk on saada võrdlusandmeid erinevate koosluste kahepaiksetest ning erinevate Eesti piirkondade kahepaiksete seisundist. Kaitseala huvides on saada teavet kahepaiksete üldisest seisundist
Aitab arvutada aega, millal lapsi teha / mitte teha. 5. Kehavälise ja kehasisese viljastumise võrdlus, näited loomadest. Kehaväline Sugurakkude tootmine võtab palju Ebasoodsates tingimustes võivad energiat sugurakud hukkuda Väike võimalus haigusi üle kanda Viljastumise tõenäosus väiksem NT kalad, kahepaiksed, selgrootud Kehasisene Ei ole vaja suurtes kogustes Sugurakud väliskeskkonna eest sugurakke toota kaitstud Suur võimalus haigusi üle kanda Viljastumise tõenäosus suurem NT putukad, linnud, imetajad 6. Vegetatiivse paljunemise näited: 5 konkreetset taime, 2 looma. 1
koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Ediacara fauna. 9.Eluareng paleosoikumis: Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", ilmusid toesega hulkraksed loomad. Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine. Ordoviitsium- korallid, merisiilikud, merevetikad, sammalloomad, ordoviitsiumi lõpus kadus 60% perekondadest. Silur-käsijalgsed ja soontaimed. Devon- sõnajalad, osjad, lõpu poole ka kahepaiksed. Karboni lõpus lisandusid roomajad. Permi ajastul tekkisid okaspuud. 10.Elu areng mesosoikumis: roomajad, saurused, linnud, imetajad, paljasseemnetaimed, hiljem katteseemnetaimed ja õistaimed. Mesosoikumi mereelustikus molluskid (iseloomulikud olid ammoniidid ja belemniidid), korallid ja merisiilikud. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed. Triias-ammoniidid ja krabid, Juura- paljasseemnetaimed ja ammonniidid, Kriit saurused ja
Bioloogia eksami piletid PILET 1 1.Nukleiinhapete ehitus ja ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA 2)RNA DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. RNA on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA). 2.Liigi mõiste. Liigiteke. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja leviala. Erinevad liigid omavahel üldjuhul elujõulisi järglasi ei too. Liigi tekke tegurid: · Mutatsioonid · Geeni triiv (toimub kiirelt) · Looduslik valik Isolatsioon: · Geograafiline (jõed, mäed on vahel) · Bioloogiline (erinev paljunemis aeg: nt. kevadine ja sügisene räim;...
- Vähem püsiv suhe ehk protokooperatsioon: streptokokkide ja laktopatsillide koostöö piimhapnemisel üks toodab kasvustimulante teisele, sipelgad ja lehetäid Positiivne negatiivne Kisklus kummalgi osapoolel on omad kohastumused nii saakloomal kui ka kiskjatel, nt. Täpne keelepüük kahepaiksed, kajalokatsioon ultraheliga nahkhiired, mürk saagi paralüseerimiseks rästik, kombineeritud jahipidamine ehk rollijaotus hundid, kiire rõhumuutusega saagi uimastamine tõugjas; varjevärvus, -poosid putukad, mürginäärmed kärnkonnad,
RABA Koosluse nimetus, taimekooslus. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Esimesed neist on rohkemate taimedega. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. PUURINNE Puurindes kasvavad hõredalt üksikud harilikud männid, sookased. Click to edit Master text styles Second level Mänd on igihaljas okaspuu, ta Third level Fourth level Fifth level kasvab...
5)viljastatud munarakus ehk marjateras algab vastse areng 6)vastne erineb välimuselt täiskasvanud kalast, tema kõhupoolel on suur rebukott toiduvarudega 7)maim on täiskasvanud kala sarnane 8)täiskasvanud kala 22.Nimeta võimalusi, kuidas Eestis kaitstakse kalu (28-29) 1)Kalapüügiks on kehtestatud kindlad püügiviisid ja püüginormid 2)Kala alammõõdu kehtestamine tagab selle, et enne väljapüüdmist jõuab iga kala anda järglasi 23.Kahepaiksete iseloomulikud tunnused. Kuidas on kahepaiksed kohastunud eluks maismaal ja vees? (39 Ma tean, et.. 1)kahepaiksetel on neli jäset, tagajäsemete varvaste vahel on ujunahad 2)konnadel pole kaela aga on üks kaelalüli, mis võimaldab pead üles-alla liigutada 3)konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus-ja suguelundite juhad 4)täiskasvanud konn hingab kopsude ja nahaga 5)Süda on kolmekambriline ja jagab verd kopsu ja keha vahel Kohastumused: 1)eluks maismaal on jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud
taksonoomiliste üksuste mitmekesisust. Lihtsamas keeles lahti seletatuna tähistab bioloogiline mitmekesisus kogu maakeral leiduva elu - taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. (Lipp 2008) Bioloogiline mitmekesisus on jaotatud erinevate liigi esindajate vahel. Joonisel 1 on näha täpset jaotust. 2% 2% Imetajad Kahepaiksed 17% Seened Vetikad 47% 10% Ümar- ja vihmaussid Koorikloomad 9% Teised lülijalgsed ja 14% väiksed selgrootud Joonis 1. Maa bioloogilise mitmekesisuse jaotus (Threats to... 2015) 10
Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Must-toonekurg Ciconia nigra Liigi tegevuskava Liigi levik, arvukus (nii Eestis kui ka mujal) ja bioloogia Must-toonekurg on lind, kellel on metalse läikega sulestik, valge kõhupool ning erkpunased nokk ja jalad. Erinevalt valge-toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi ning kasvult on ta veidi väiksem. Must-toonekurg eelistab elada vanades metsamassiivides ja raskesti ligipääsavates soodes või järvekallastel. Nad toituvad kaladest, konnadest, veeputukatest ning harvem roomajatest, keda käivad otsimas pikkadel rännakutel oma pesapaigast eemal. Need linnud moodustavad püsivaid paare ning elavad teistest liigikaaslastest eraldi. Pesa on harilikult ehitatud kõrge puu suurtele külgokstele ja on kasutatav hulka aastaid järjest. Sellesse muneb ta enamasti neli muna, milledest mõni on viljastamata ja ei hakka arenema. Haudumine võib kesta kuni poolteist kuud...
9. - teatud Kaug-Ida käpalised- valgus- nõrk-isane; keskmine-mõlemasooliste õitega; tugev-emane. - Roomajad- krokodillid ja merekilpkonnad- temperatuur- alla 28-isased; 28 kuni 32- võrdselt mõlemaid; üle 32-emased. - XX/X - ühel liigil isased ühe x-kromosoomiga, teisel jällegi emased- nt. putukad. - ZZ- isas / ZW- emas. Nt. linnud. - XX- naised / XY- mehed. Kalad, kahepaiksed, imetajad. 11. Sugutunnuste abil saab määrata organismide soolise kuuluvuse.Esmased sugutunnused- sugunäärmed ja elundid; Teisased- nt karvakast näol, madal hääl Soolised tunnused: karvastik; piimanäärmed; kõrisõlme ehitus ja hääletämber; lihasmass; nahaalune rasvkude; rasvumise tüüp; toruluude pikkus; agressiivsus; riskialdisus; valutaluvus; kehakuju; veesisaldus kehas jne. 12. Soo määramine- vajalik spordis, sõjaväes, abiellumisel ja lapsendamisel:
Mitokonder Kloroplast, sisaldab klorofülli. Organismide paljunemine Mittesuguline Vegetatiivne (vanemorganismi osadega) · Pooldumine (Bakterid, algloomad) · Pungumine (Pärmseened ja hüdra) · Sibulaga · Risoomiga · Juurega · Lehega · Varrega Eoseline · Vetikad · Seened · Sõnajalg · Samblad Suguline · Toimub sugurakkude abil n. Seemnetega (taimedel) imetajad, linnud, kalad, kahepaiksed. Organismide paljunemine Moondega · Konnad · Liblikad · Putukad · Kalad Otsene · Imetajad · Linnud Ühenda sobivad paarid Sirel - Juurtega Nartsiss - Sibulaga Kartul - Mugulaga Põder - Suguliselt Puravik - Eostega Soolekepike - Pooldudes Maikelluke - Risoomiga Pärmseen Pungudes Rakud Keharakud 46 kromosoomi, 2 kaupa paarides, diploidne kromosoomistik, 2n=46 M-44+xy, N-44+xx
5) Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. - Hermafrodiitsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. (Nt Viinamäetigu, Vihmaussid, Kaanid). 6) Mida tähendab partenogenees? Too näiteid - Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Esineb mõnedel putukaterühmadel (Nt Mesilased, Lehetäid, Vähilaadsed), samuti võib esineda mõningatel selgroogsetel nagu mõned sisalikud, kahepaiksed ja kalad (Nt Cnemidophorus velox). 7) Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. 8) Nimeta munaraku ja seemneraku sarnasusi ja erinevusi. 9) Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi.
Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aa...
docstxt/122214849315084.txt
mandrilise kliimaga aladel. Samas jääb see kindlasti alla vihmametsade ning mussoonkliimaalade õhuniiskusele. Erinevad samblad on kohastunud niiskust õhust vastu võtma kogu oma kehapinnaga ning nad ka vajavad seda piisavalt, et ellu jääda. Aga koirohi, poolpõõsas, mille alumised osad puituvad ja püsivad mitu aastat. Lõhn on tunnuslik. Valgeviltjad lehed on talvehaljad. On sügava juurestikuga kuivalembene taim. Erinevad kuivamaa kahepaiksed nagu rohukonn ja kärnkonn vajavad palju õhuniiskust, et ellu jääda, sest nende kehatemperatuur ja sõltub väliskeskkonnast ning nad peavad õhust piisavalt niiskust saama, et mitte surra. Võib öelda, et õhuniiskust vajavad enamik Eestis elutsevaid loomi, kui ka saabub kuivaperiood, siis liiguvad nad tavaliselt niiskematesse kohtadesse, et siiski vett leida. Happelisus Puisniidud kasvavad enamasti paksema moreenist pinnakattega aladel ehk rähkmullal. Neile
CL meritünnikud SubPH Süstikkalad cephalochordata SubPH koljused craniata CL pihklased myxini CL silmud petromyzontida CL kõhrkalad chondrichthyes O ogahailised squaliformes O railised rajiformes CL kiiruimsed actinopterygii CL kopskalad dipnoi CL vihtuimsed crossopterygii CL kahepaiksed amphibia O salamandrid caudata 42 O Gymnophiona O konnad ja kärnkonnad anura CL roomajad + linnud reptilia SubCL kilpkonnad anapsida O kilpkonnad testudines SubCL diapsida (linnud, krokodillid, sisalikud, ussid ja sugulased) InfraCL Archosauria (linnud ja krokodillid) VAATA TAKSONOOMIA Nr 8
Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised.
muutumisele Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime · Kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) · Püsisoojased kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C) · Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) · Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb · Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist · Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks
Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. 5.2 LOOMASTIK Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006). Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas. 5.2.1 KODULOOMAD Levinumad koduloomad on veised, lambad (üle 500 000) ja hobused (ca 80 000). Lisaks neile peetakse maal lehmi, sigu, kitsi, kasse, koeri, parte, kanu, kalkunied ja tuvisid. Islandi hobuse ajalugu ulatub 9.sajandi taha. Islandi hobune on tänapäeval täiesti ainulaadne. Tõu eripäraks on samm nimega tölt, mis teeb ratsutamise väga meeldivaks. 5.2.2 KALAD Islandi jõgedes leidub lõhet
seda ning seejärel sõid ära. Paljud lihasööjad dinosaurused aga toitusid hoopis tapetutest loomadest või loomadest, kes olid loomulikult surnud. Samuti on ka teada et oli olemas dinosauruseid, kes sõid mõlemat, nii taimi kui ka loomi, sest paleontoloogid on leidnud, et osadel liikidel oli mitut eri tüüpi hambadi, mis olid mõeldud nii peenestamiseks kui tirimiseks. [7] Dinosauruste paljunemine Dinosaurused olid lindude eelkäijad ja nad olid samuti roomajad. Linnud ja kahepaiksed, isased ja emased, omavad suguelundit-kloaak, mille nad suruvad kokku, et spermat vahetada. Siiski on roomajatel seesmine peenis, mis väliselt paistab ainult suguühte ajal, ja mida kasutatakse koos emase kloaakiga. 8 Miks dinosaurused välja surid? Dinosauruste väljasuremise kohta pole mitte kellegil täpseid andmeid, kuid paljud inimesed on oletanud ja välja möelnud erinevaid teooriaid.
ainult 10%. 19.Elupaikade heterogeensuse ja keerulisuse mõju elurikkusele Kõik keskk. faktorid varieeruvad ajas ja ruumis. Mida enam varieeruvad paikade suurus, vanus, tüüp, arv, seda suurem on elurikkus; Mida keerulisem elupaiga arhitektuur, seda suurem elurikkus. 20.Kõige liigirohkemad organismirühmad Eestis ja maailmas Eestis: taimed, putukad, seened, protistid, linnud. Maailmas: lisaks nendele ka roomajad, kahepaiksed, kalad, imetajad . 21.Registreeritud pärismaiste liikide arv Eestis, suurimad lüngad meie teadmistes Eestis on veidi üle 24 000 liigi. Lüngad: ökosüsteemid –meri, troopilised vihmametsad; taksonid –parasiidid, seened, putukad; erilised liigid ja piirkonnad. 22.Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas defineeritud? Bioloogilise mitmekesisuse rikkad alad (seal on suur liikide arv, erilised kooslused,
Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Paljud vihmametsades elavad loomad saadavad oma elu mööda puu otsas. Laisiklased elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud (bakterid). Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. Valged nahkhiired puhkavad helikoonia lehest valmistatud "telgis" ja ootavad uut jahiaega. Nahkhiirtel on väga hea "kuulmine" - nad orienteeruvad enda poolt välja saadetud ultraheli signaalide kaja abil, mis takistustelt tagasi tuleb. Vihmametsades elab palju eredavärvilisi konni, kelle nahk on niisutatud mürgise limaga. Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele.
selgita vastavat populatsiooni tuues näiteid. Kasvav populatsioon sündimus ületab suremust, arvukus suureneb. Kahanev populatsioon suremus ületab sündimuse, isendite arvukus väheneb, põhjuseks võib olla kliimamuutused, vaenlased, haigused, inimmõju. Stabiilne populatsioon vanade ja noorte isendite arv püsib tasakaalus, pika ajavahemiku jooksul arvukus oluliselt ei muutu. 13. Ellujäämuskõver. Graafik nõgus enamik isendeid sureb noorelt (kalad, kahepaiksed, putukad) Graafik kumer enamik isendeid elab vanaks Sirge graafik suremus on kõigis vanusastmetes ühtlane 14. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained- Populatsiooni arvukuse muutused periooditi ). 15. Oska konstrueerida ökoloogilist püramiidi. 16. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas. Biomassijuurdekasv e
• Nende teket suunab looduslik valik 10. 1)Süstemaatika üksused • riik • hõimkond (Hõimkond on riigist järgmine taksonoomia suurüksus. Inimene kuulub näiteks keelikloomade hõimkonda ja selgroogsete loomade alamhõimkonda. Kõrvahark kuulub näiteks lülijalgsete hõimkonda ja võsaülane katteseemnetaimede hõimkonda.) • alamhõimkond • klass (Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi - kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad ja linnud. Selgrootute loomade puhul eristatakse käsnasid, ainuõõsseid, usse, limuseid ja lülijalgseid. Taimede puhul eristatakse ühe- ja kaheiduleheliste klasse.) • selts (Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks, näiteks kiskjalised, närilised või jäneselised.) • sugukond (Seltsid jaotatakse omakorda sugukondadeks, näiteks koerlased, kaslased või oravlased
· Nende teket suunab looduslik valik 10. 1)Süstemaatika üksused · riik · hõimkond (Hõimkond on riigist järgmine taksonoomia suurüksus. Inimene kuulub näiteks keelikloomade hõimkonda ja selgroogsete loomade alamhõimkonda. Kõrvahark kuulub näiteks lülijalgsete hõimkonda ja võsaülane katteseemnetaimede hõimkonda.) · alamhõimkond · klass (Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi - kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad ja linnud. Selgrootute loomade puhul eristatakse käsnasid, ainuõõsseid, usse, limuseid ja lülijalgseid. Taimede puhul eristatakse ühe- ja kaheiduleheliste klasse.) · selts (Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks, näiteks kiskjalised, närilised või jäneselised.) · sugukond (Seltsid jaotatakse omakorda sugukondadeks, näiteks koerlased, kaslased või oravlased
~99% loomaliikidest on koondunud üheksasse hõimkonda (käsnad, ainuõõssed, okasnahksed, rõngussid, lameussid, ümarussid, keelikloomad, limused, lülijalgsed), neist omakorda ~70% kuuluvad klassi putukad(Insecta). Paljud hõimkonnad sisaldavad ainult üht kuni mõnisada liiki, nt. naastloomad, kammloomad, ürgkeelikloomad, siilussid.. Hõimkond Keelikloomad Alamhk – Mantelloomad; Koljutud; Selgroogsed Selgroogsete liike maailmas: kalad 24450, kahepaiksed 5020, roomajad 7877, linnud 9377, imetajad 4475. Selgroogseid Eestis: kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 383, imetajad 60. METSAD Definitsioone: *Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (Eesti Metsaseaduse järgi) *Metsamaaks loetakse maatükki pindala vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%.(Eesti Metsaseaduse järgi)
• värvmadar • keskmine värihein Kuivad aasad • luht-kastevars • punane aruhein • aas-rebasesaba • harilik aruhein Märjad aasad • Seaohakas • Angervaks • soo-kurereha • mätastarn Suurkõrreliste lammirohumaad • luht-kastevars • lünktarn • päideroog Luhtade loomastik Selgrootud • ehmestiivaline • ämblik • sääsk • kiil • ühepäevikuline Kalad ja kahepaiksed • säinas • rabakonn • harilik kärnkonn • haug Imetajad • põder • metskits • kährik • rebane Linnud • suurkoovitaja • kiivitaja • mustsaba-vigle • tutkas • mudatilder • rukkirääk • soo-loorkull • täpikhuik • rohunepp Kuidas luhti majandati ja kuidas see luhale mõju avaldas? Luha hooldus
Nad toituvad elusatest loomadest ja laipadest. Eestis elab jõesilm. Kõhrkalad on võrreldes luukaladega algelisema ehitusega. Nende toes moodustub kõhrest. Luukude kehas puudub ning nende hulka kuuluvad haid ja raid. Kalad on kohastunud eluks kas ainult magevees või merede soolases vees. 47. KAHEPAIKSETE ÜLDISELOOMUSTUS Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Kõik tuntumad kahepaiksed on konnad. Kohata võib neid eelkõige niisketes elupaikades. Kahepaikseid elab maakeral üle 3000 liigi, neist Eestis 10. Kahepaiksete hulka kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad Neil on lühike jässakas keha ja pikad jäsemed, eriti tagajäsemed. Jäsemete pikkade varvaste vahel on vees ujumiseks vajalikud nahakurrud ehk ujunahad. Konna nahk on õhuke ja soomusteta, kuid arvukate limanäärmetega. Osadel on limanäärmed muutunud mürginääremeteks.
Karula Rahvuspark Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis, täpsemalt Valga- ja Võrumaa piiril, Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu valla maadel. See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Selle suurus on 11097ha, olles pindalalt väikseim rahvuspark Eestis. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Vaade Peräjärve tornist. Maastikuline liigestus Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Maastiku ilme on kujundanud maaharimiseks sobiva maa paigutus: mets paikneb peamiselt järskude ku...
herbivooridele sobilikke taimi on vähe. Peamised produtsendid on turbasamblad, tarnad, kõrrelised, ja puhmad. Herbivoorid rabades aastaringselt ei ela peamiselt vähese toidu ja sobivate elupaikade puuduse tõttu. Rabasi külastavad kari- ja rabahiired, metskitsed, põdrad, karud, jänesed. Nagu herbivoorid paikseid karnivoore rabades pole, nad külastavad rabasi vaid pesitsemiseks ja toiduotsingutel. Teisesed tarbijad on rabades roomajad (rästik ja nastik), putuktoidulised kahepaiksed (raba- ja rohukonn) ja väikesed kiskjad mägrad, rebased jne. Tipptarbijad külastavad rabasid harva, toidu vähesuse tõttu on nad sunnitud küttima ka teistes ökosüsteemides (nt. metsad, põllud, niidud). Rabades kütivad hundid, rebased ja rabapistrikud (2.). Ökopüramiidis moodustab iga järgnev (üleval paiknev) aste vaid 10% eelmise astme arvukusest ja biomassist (8.). 6
ovulatsiooniks. 4.5. Viljastumine. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ühe isendi areng viljastumisest surmani. Millal algab ja lõpeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga. Milles seisneb partenogenees? Kellel see esineb? See on nähtus, kus uus organism areneb viljastumata munarakust. seda esineb mõnedel alamatel loomadel ja ka osal taimedest. (isamesilased). Tooge näiteid kehavälisest viljastumisest. Kalad, kahepaiksed. Millistel organismidel esineb kehasisene viljastumine? Enamikel lülijalgsetest, roomajatel, lindudel, imetajatel. Mida nimet menstruaaltsükliks? Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni. Millisel eluperioodil on inimese munarakk viljastumisvõimeline? Ovulatsioonijärgselt 36 tundi. Millised nähtused kaasnevad menstruaaltsükliga naise organismis? Kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakalimaskesta paksenemine ja
Sest ookeanid hõlmavad maakera pindalast üle kahe kolmandiku. Maailmameres leidub tuhandeid saari. Maailmamere põhjas on oma riftivööndid, mäeahelikud, vulkaanid, tasandikud, süvikud ja kõik see, mida kohtame maismaalgi. [6] Meie planeedi maismaa, õhk ja veekogud on täis hämmastavalt mitmekesist elu ning on nimetus antud rohkem kui 1,5 miljonile loomaliigile. Kõiki neid loomi vüib jagada laheks suurühenduseks- selgroogseteks ja selgrootuteks. Kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad on selgroogsed, see töhendab, et nende keha toestab selgroog. Selgrootutel- näiteks putukatel, ämblikel ja tigudel- selgroogu pole. Planeedil Maa on hulk looduslikke vööndielupeiku ehk bioone, mida eristatakse selle järgi, missuguse kliima seal on ning millised taimed seal kasvavad ja millised loomad seal elavad. [7]
Isadus Sisukord Sissejuhatus 3 Isa rolli olulisus 4 Isa psühholoogiline roll 5 Isad läbi aegade 6- 7 Milline on hea isa 7 Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest. Põhimõtteliselt võime rää...
Liikide vahel kujunenud võrgustikud katkesid ja ellujäänud liigid hakkasid taastumise nimel võitlema. See oli kogu eluslooduse välja suremisele teadaolevalt kõige lähem olukord. Spetsialiseerunud loomad moodustasid keerulisi ökosüsteeme ja toiduahelaid väga pika aja vältel. See tähendab, et pärast suurt ökoloogilist kriisi võtab taastumine väga kaua aega. Bristoli ülikooli teadlased Sarda Sahney ja Michael Benton uurisid neljajalgsete selgroogsete nagu kahepaiksed ja roomajad taastumist. Sarda Sahney (2008) sõnul leidsid nad, et ehkki neljajalgsed toibusid kiiresti, võttis stabiilse tasakaalu tekkimine aega 30 miljonit aastat. Päikesevalgus mõjutab planeedi Maa ökosüsteeme ja kõiki elutsevaid organisme otseselt ja kaudselt ning toiduahelate muutumisel või katkemisel võib häiruda terveid pika aja vältel kujunenud süsteeme. Kui autotroofidele fotosünteesiks ja nt loomadele ning inimestele nägemiseks on vajalik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
