Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad.
kaugete alade liigid. 7. Koduloomade ja taimesortide aretustöö annab tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Peamiste LOOMA HÕIMKONDADE (ja klasside) EVOLUTSIONEERIMISE JÄRJEKORD: käsnad > ainuõõssed > lameussid > kottussid (sh kl ümarussid) > limused > rõngussid > lülijalgsed > okasnahksed > keelikloomad (Kl: kalad > kahepaiksed > roomajad > imetajad > linnud) CUVIER oli paleontoloogia rajaja. Ta arvas, et kõik liigid olid algselt loodud ja muutumist ja arengut ei toimu. Sellegi poolest uskus ta, et ühed liigid on vanemad kui teised, seda seletas ta katastroofiteooriaga liik hävis katastroofis ja uus tekkis vana asemele. LAMARCK'i tähtsaim töö oli ,,Zooloogia filosoofia" . Ta uskus, et elu tekib isetärkamise teel ja on pidevas arengus. Kõikidele organismidele on omane sisemine tung täiustumisele
Organismid jagatakse kõigu- ja püsisoojasteks. Homöotermia ehk püsisoojasus on võime teatud selgroogsetele (linnud ja imetajad) 3 võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna omast. Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonnast; kõik selgrootud, selgroogsed kalad, roomajad ja kahepaiksed. 7. Reageerimine ärritusele. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon. (Nt eredas valguses silmapupillid ahenevad). Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub, seda asendavad valgumolekulid välismembraanis- annavad informatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse. Reageerimine ärritusele avaldub tihti liikumises. 8. Pärilikkus
hakkavad hargnema uued. Need muutuvad ühe erinevamateks liikideks ning millist nähtust kokku nimetatakse diveergentsiks. Makro evolutsioonil on biosüstemaatikas viis riiki, milles on omad hõimkonnad, klassid, seltsid, sugukonnad, perekonnad. Evolutsiooniline täiustumine, mis on üks suundadest, ei ole nii arvukas kui mitmekesistumine. Näited evolutsioonilisest progressist. Rakutasandil eeltuumsetest tekkivad päristuumsed üherakulistest hulkraksed, selgrootutest selgroogsed, kaladest kahepaiksed, imetajatest inimene, vetikatest on areneneud ürgsed sõnajalgtaimed, nendest seemne taimed. Väljasuremine on evolutsiooni tähtsaim protsess. 99% on eksisteerinud liikidest välja surnud. Eristatakse kaheksugust väljasuremist: massiline väljasuremine(,mis on Maa mastaabis lühiajaline); fooniline väljasuremine(,mille puhul mõni liik sureb välja, mille asemele on tulnud mitu uut).
· Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure · Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime · Kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) · Püsisoojased kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C) · Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel · Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) · Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb
maismaataimed Peajalgsed ja Silur lülijalgsed Sõnajalg taimed ja Devon Esimesed kalad Karbon Putukad ja Kollad, sõnajalad, kahepaiksed Pern puukujulised osjad Esimesed Esimesed roomajad paljasseemetaimed Keskaegkond Triias Esimesed Juura ürgimetajad Esimesed õistaimed Hiidroomajad,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool IÄ Eesnimi Perekonnanimi INIMESE OSA AINERINGLUSES Referaat Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. rahvastiku kiire kasv........................................................................................................ 4 2. liikide hävimine................................................................................................................5 3. metsade pindala vähenemine........................................................................................... 7 4. Kõrbestumine ja näljahädad...........................................
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
kärplastest hea meelega ei lähe. Õise aktiivsusega. TUHKUR – (Mustela putorius) karvkate tumepruun kuni mustjas. Kõhupool on tumedam kui selg, saba üleni must. Hele nägu tumeda maskiga. Kõrvalesta välisserv on ka valge. Varvaste vahel ujulestad. Eriline hais. Elupaik on kultuurmaastikus, asulate läheduses, veekogude läheduses, suurt metsa väldib. Toitub kõigist, kellest jõud üle käib - mügri, ondatra, siil, jäneselised, kanalised, kahepaiksed, roomajad, kalad, ussid, putukad. Soetab ka toiduvarusid. Jooksuaeg märts-aprill, tiinus 40 päeva, poegi 4-6, imetamine umbes 1,5 kuud, pojad saavad iseseisvateks sügisel kuid sageli jäävad ema juurde kevadeni. On üksikeluviisiga hämaras ja öösel tegutsev kiskja, on võimeline hästi ujuma ja sukelduma, vajadusel ise urgu kraapima. Kui võimalik, siis elab teise looma valmistatud urus või lihtsas varjes põranda all, puuriidas, põhukuhjas, pööningul
Selgroogseist ilmusid ordoviitsiumis lõuatud (Agnatha) ja lõpuks ka kalad. Devonis läks lahti juba suur kalade mitmekesistumine. Luukalade primitiivseim esindaja oli Paleosoikumis elanud akantoodid (ogalised väikesed kalad). Lõuad tekkisid lõpusekaartest (väljasurnud). Arenenumad kalad olid paleoniskoidid. Devoni ja Karboni ajastul olid tavalised kopskalad, praeguseks välja surnud. Teisel poolel olid levinud vihtuimsed kalad. Neist uimedest said tekkida jäsemed (vihtuimsetest arenesid kahepaiksed Devonis). Devonis tekkisid primitiivsed kahepaiksed. Valdavalt olid lõuatud. Rüükalad ja enamik lõuatuid suri Devoni lõpus välja. 7. Mille poolest on väga oluline Devoni lõpp-Karboni algus (ca 400-360 Mat) selgroogsete arengus? Kirjelda seda pisut täpsemalt. Tetrapoodide väljakujunemine toimus Devoni lõpus. Karboni alguses Hilis-Devonis toimus massiline veeorganismide väljasuremine. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus
Püsiv sisekeskkond. Regulatsioonisüsteemid. Uute organismitüüpide areng. Elu veest maismaale · Ürgraikad (sõnajalgtaimed) Eelised: esinevad varred, lehed, risoomid, juured puudusid. · Hiiglaslikud sõnajalgtaimed Eelised: paljunevad eostega, fotosüntees, mulla teke. · Paljasseemnetaimed Eelised: paljunemine seemnetega · katteseemnetaimed Eelised: õied, viljad Loomad maismaale · Lülijalgsed(putukad, ämblikud) · Kahepaiksed · Roomajad(kehasisene viljastumine): 1. imetajad(püsisoojasus, areng emaüsas) 2. Linnud(püsisoojasus, lennuvõime) · Elu on alguse saanud lihtsa ehituse ja talitusega olestest. · Evulutsiooni vältel on ilmunud Maa elukonda üha keerukama ja täislikuma ehitusega organismid. · Kõrvuti uute liikidega tekkega on palju liike välja surnud · Eri organismirühmade vahel on olnud vahepealsete tunnustega üleminekuvorme.
· Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure · Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime · Kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) · Püsisoojased kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C) · Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel · Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) · Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb
• Loomadel on aktiivsemad kas öö – või päevaajal Temperatuur • Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 … + 50 C • Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure • Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime • Kõigusoojased – sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) • Püsisoojased – kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C) • Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel • Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) • Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb
Ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Kliima jahenemine ja mandrijäätumine tõi kaasa uue suure väljasuremise ajastu lõpul. Siluri ajastu mereelustik sarnanes eelmisele ajastul. Algas aga korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. Maismaal hakkasid levima sõnajalgtaimed ja lülijalgsed. Devoni ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaale asusid esimesed neljajalgsed – kahepaiksed. Devoni lõpul toimus ulatuslik väljsuremine. Karboni ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt osjad, kollad ja sõnajalad. Neist on tekkinud tänaspäevased söelademed. Kasvas uute lülijalgsete rühmade ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad. Permi ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim väljasuremine. Väljasuremise järel kujunenud elustik erines eelnevast
Eesti Roomajate liigirikkuse võrdlus Eesti roomajate liigirikkuse võrdlus Soomega. Juhendaja: Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tabel 1. Roomajate taksonoomia. Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Roomajad Reptilia Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa- eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Tabel 1. näeme, et roomajad kuuluvad Animalia riiki, Chordata hõimkonda ja Reptilia klassi. [13] Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm. Joonis 1. näeme ka maismaa eluviisiga Soomuselist Sauromalus obesus. Roomajate hulka kuulub äärmiselt mitmekesise kehaehitusega loomade rühmi. [13] Joonis 1. Soomuseline Sauromalus obesus Roomajate hulka kuuluvad - väikesed sisalikud, jäsemeteta maod, kala meenutav...
Sissejuhatus Ainete ringetes osalevad kõik organismid, kuid eriline ja põhiline osa on prokarüootidel. Pärmjahallitusseened Hallitusseened on aeroobsed organismid, kes kasutavad elutegevusel orgaanilisi aineid. Neil on oluline osa orgaaniliste ühendite lagundamisel. Pärmseened on võimelised kasvama ka anaeroobsetes tingimustes, võttes osa fermentatsiooni protsessidest. Põhiline roll mikroskoopilistel seentel keskkonnas (eeskätt mullas) on osalemine süsiniku ringes, lagundades orgaanilisi ühendeid. VetikadVetikatel on samuti oluline osa süsiniku ringes. Nad on organismid, mis põhilised osalevad veekeskkonnas toimuvas fotosünteesis. Vetikad on autotroofid, kes kasutavad elutegevusel süsiniku allikana CO2, muundades selle orgaaniliseks materjaliks. Fotosünteesi käigus produtseerivad nad keskkonda hapnikku. Sini-rohevetikad (tsüanobakterid) on prokarüoodid, kellel on tavavetikatega sarnane ainevahetus. Fotosünteesil osa võtvaid vetikad ja t...
2.10 Selgroogsete loomade lootejärgsed arenguetapid 1. Juveniilne arengustaadium (0- teismeline)- org kasvamine, aju areng, suguküpsuse saavutamine 2. Generatiivne arengustaadium- ( teismeline- menopaus/ surm) – paljunemine 3. Seniilne- vananemine Moondega areng e metamorfoos Lootejärgses arengus toimuv järsk muutus kehaehituses, millega tavaliselt kaasneb ka muutus looma elupaigas, käitumises ja toitumises. Vaegmoondega -Nt kalad ja kahepaiksed. Kulles> konn, maim> kala Täismoondega (liblikad) 2.11 Inimese areng lõpeb surmaga Vananemisega kaasnevad muutused Tugikoed kaotavad elastsuse Närvirakud hävivad Kasvuhormooni eritamine väheneb aegamisi Lihasmass kahaneb Rasvkoe hulk suureneb Meelte talitus nõrgeneb Neeru ja maksa taltus aeglustuvad Suguhormoonide eritus vähenb Eutanaasia*- alastussurm Bioloogiline surm*- organismi elutähtsate talituste pöördumatu seiskumine
mln] Protistid - 80 000. Maismaataimed (plantae) - 270 000, (Eestis u 1500) [300 000] Seemnetaimed (spermatophyta) - 240 000 paljasseemne ja katteseemnetaimed Seened (Fungi) - 80 000 [200 000 270 mln] Loomad (Animalia) - 1,32 mln. Nt ümarloomad (Nematoda). Neid on teada u 25 000 liiki [1 mln] Putukad (Insecta) 950 000 [10-100 mln] moodustavad valdava osa lülijalgsetest. Suurim liigirühm! Mardikad moodustavad u 40 % putukatest. Chordata Siia kuuluvad nt kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad jv 45 000 [50 000 55 000] Oletades, et troopilisi puuliike on u 150 000 ning igaühel neist on 600 liiki putukat, st arvatakse, et liike on 150 000 * 600. 31.Hästikirjeldatud ja alakirjeldatud organismirühmad. Alakirjeldatuse võimalikud põhjused (konspekt); No ma pakun, et neid organisme, mida on rohkem, neid on rohkem kirjeldatud. Või ma ka e tea tegelt :D loogiline oleks. 32
Metssiga on kõigesööja. Suurem osa toidust hangitakse maad songides. Sealt leiavad nad taimede maa-aluseid osi: juuri, risoome ja mugulaid. Samuti süüakse taimede maapealseid osi: lehti, noori võrseid, oksi ja puukoort. Metssead armastavad ka põllukultuure: sügiseti külastatakse vilja- ja kartulipõlde. Hea meelga süüakse ära ka vihmaussid, kõiksugused 28 vastsed, tõugud, putukad, roomajad, kahepaiksed, pisiimetajad ja linnu munad. Ära ei öelda ka korjustest. Sügisel ja talvel moodustavad suure osa toidulauast tammetõrud. Nälja korral võivad metssead isegi nõrku või surnuid liigikaaslasi süüa. Metssea kõige suurem looduslik vaenlane on hunt, kes peamiselt murrab põrsaid. Kuna huntide arvukus on Eestis suhteliselt väike, siis sigade arvukust nad väga ei mõjuta. Hetkel võiks kõige suuremaks vaenlaneseks pidada inimest, kes kütib aastas üle 10 000 looma.
tagatakse kombinatiivse muutlikuse III alatasa 3. Paljudel liikidel määratakse viljastumis hetkel sugu. 4. Viljastumisega kaasneb sügoodi aktivisatsioon. 5. suguliselt paljunevatel organismidel algab ontogenees ehk isendi areng. Viljastumise vormid: 1. Kehaväline · sugurakkude arv on suur(seprm ja munarakk) · vees · tõenäosus väike · energeetilised kulutused suured · Näiteks sõõrsuud, kalad, kahepaiksed 2. Kehasisene · spermide arv suur · emasorganismi suguteedes · tõenäosus suur · geneetilised kulud väikesed · roomajad, linnud, imetajad 1. Monospermia · Munarakku tungib 1 seprm · Tuumade ühinemises ka 1 sperm( inimene) 2. Polüspermia · Munarakku tungib sadu sperme · Tuumade ühinemises osaleb 1 seprm Viljastumine inimisel Koht: · Munajuha laienenud osas Ajavaru: · Munarakk 24(max(36 tundi)
kellel teame siin ühtainsat asurkonda (ebapärlikarp). haruldased, vaid kohati levinud liigid. roomajad ja kahepaiksed, putukatest kimalased Nad on kõik äärmiselt ohustatud, alates võimsatest ja metsakuklased, umbes kolmandik linnu- ja
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
mõõdukas kliimavöötmes paiknevad arenenud riigid (Norra, Suurbritannia, Hispaania, Kreeka, aga ka lõunapoolkera parasvöötmes olev Tsiili). Seal toetub kalakasvatus industriaalsetele tehnoloogilistele meetoditele ja laiale ostujõulisele turule, mis tarbib kallist, kuid kõrgesti hinnatud kala. Norra ja Tsiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Vesiviljeluse toodang koosneb: 48% kalad;23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu-kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest
Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng. Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine. Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. 40. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, rändrahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 41. Mis on vettkandev kiht ja veepide? 42. *Vettkandev (juhtiv) kiht e
ajastuteks.Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng.Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine. Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa.Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik.Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. *(7) Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. *(6) Mis on vettkandev kiht ja veepide? Vettkandev (juhtiv) kiht-põhjaveekiht üks või mitu maa-alust
märgatavalt kõrgem kui enamiku teiste Eesti jõgede luhtadel. • Vesikonna suure põllususe tõttu on luhta kantavate mullaosakeste hulk suur ja muld väga viljakas nagu metsastepis Ukrainas ja Venemaa Euroopaosas. 3.3. Luhtadele iseloomulik taimestik ja loomastik. Taimestik – isel ntks lamba-aruhein, lubikas, jusshein, värvmadar, seaohakas, angervaks, mätastarn, lünktarn, hirsstarn. Loomastik. Selgrootud: sääsk, ämblik, ehmsetiivaline, kiil. Kalad ja kahepaiksed: haug, säinas, harilik kärnkonn, rabakonn. Imetajad: põder, metskits, rebane, kährik. Linnud: kiivitaja, mudatilder, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp. Liigirikkad kuivad lammiaruniidud: lamba-aruhein, lubikas, jusshein. Liigivaesed kuivad lammiaruniidud: lamba-aruhein, värvmadar, keskmine värihein. Kuivad aasad: luht-kastevars, punane aruhein, aas-rebasesaba, harilik aruhein. Märjad aasad: seohakas, angervaks, soo-kurereha, mätastarn.
ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Loomastik Islandi ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud, Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006). Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas, sisevetes elavad nt lõhilased. 4. Rahvastik Keel Islandil kõneldakse islandi keelt. Vajaduse puudumise tõttu pole seda kunagi ametlikult ametlikuks keeleks kuulutatud. Islandi keel on kujunenud vanapõhja keelest ning on säilitanud palju arhailist. Islandlased saavad aru oma ligi tuhandeaastastest keelemälestistest. Seevastu on islandlastel ja teiste tänapäeva põhjagermaani kõnelejatel
anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet- suhtkruid. Neist lihtsatest suhkrutest sünteesivad taimed taimetoiteelementide e biogeenide (N,P, K jt) osalusel kõik elutegevuseks vajalikud keerulised ühendid. Konsumendid- nende hulka kuuluvad väga erinevad organismid alates mikroskoopilistest mikroorganismidest ja lõpetades hiiglaslike sinivaaladega. Siia kuuluvad vihmauusid, kalad, molluskid, putukad, lülijalgsed, kahepaiksed, linnud, imetajad(kaasaarvatud inimene). Ökosüsteemi struktuurist lähtuvalt on võimalik konsumendid jaotada vastavalt toidu alllikale. 1.esmased konsumendid, taimtoidulised, fütofaagid- organismid, kes toituvad ainult taimedest. 2.teisesed konsumendid, lihasööjad- kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid. (esimese astme kiskja, teise astme kiskja, kolmanda astme kiskja, tippkiskja). Veel ühe tähtsa konsumentide grupi moodustavad parasiidid
· Ämblikud Tegutsevad põhiliselt sambla pinnal ja pinnakihtides, enamus väikesed Hiidämblik samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. · Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud Haudelindudest: soorkurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kõige tihedam asustus juunis
ökosüsteemid. 3. Aine- ja energiavahetus rakkude ülesehitamiseks vajalikud valgud, lipiidid, sahhariidid saadakse sünteesimise teel. Ainevahetus moodustub sünteesimis- ja lagundamisprotsessist. Energiavahetus toimub keskkonnaga. Sinna antakse energiat ja sealt võetakse energiat. 4. Stabiilne sisekeskkond püsiv keemiline koostis, püsiv pH (enamasti 7). Püsisoojasus (imetajad ja linnud), kõigusoojasus (kalad, kahepaiksed, roomajad). 5. Paljunemine sugulisel (viljastatud munarakust) või mittesugulisel teel (vegetatiivselt või eostega). Suguline paljunemine on omane peamiselt hulkraksetele, mittesuguline ainuraksetele. 6. Arenemine sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulise paljunemisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist. Arenemine võib olla otsene või moondeline. Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid
TÄNAPÄEV 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Maa tekkimine EELKAMBRIUM Esimesed üherakulised organismid EELKAMBRIUM Esimesed mitmerakulised organismid EELKAMBRIUM Skeletiga organismid KAMBRIUM Esimesed kalad KAMBRIUM Trilobiidid ORDOVIITSIUM Esimesed maismaataimed ORDOVIITSIUM Kalade domineerimine SILUR Esimesed maismaaloomad SILUR Esimesed putukad DEVON Esimesed metsad DEVON Kahepaiksed DEVON Suured „Söemetsad“(Hiiglaslikud metsad, mille üleujutatud aladel surnud puidust kujunesid kivisöelademed) KARBON Esimesed roomajad KARBON Trilobiitide väljasuremine PERM Pangaea tekkimine PERM Dinosauruste domineerimine TRIIAS Esimesed imetajad TRIIAS Esimesed linnud JUURA Esimesed õistaimed KRIIT Dinosauruste väljasuremine KRIIT Imetajate domineerimine PALEOGEEN Esimesed primaadid ehk esikloomalised PALEOGEEN
Sugurakkude hulk Palju korraga Korraga vähem Sugurakkude kaitsutus Hukkub palju Ebasoodsate tingimuste eest paremini kaitsutud Viljastumise toimumise tõenäosus Väiksem suurem Näited Kalad, kahepaiksed, enamik Roomajad, linnud, imetajad, selgrootuid maismaa selgrootud Lootejärgne areng võib olla moondega või otsene, moone võib olla täismoone või vaegmoone. Otsese arengu korral on järglane kohe sarnane om vanemale, moonde korral erineb järglane ehitusplaan algul vanema omast, hiljem areneb ta vastava liigi täiskasvanu sarnaseks. Täismoone: muna vastne nukk valmik Nt liblikad, mardikad
regulatsioon (üks sperm viljastab) 3. Spermi ja munaraku geneetilise materjali ühinemine 4. Munaraku aktivatsioon ja uue organismi arengu algus 37. Kehaväline viljastumine (merisiiliku näitel) Kemoatraktsioon – spermi ligi meelitamine keemiliste ühenditega munaraku poolt; liigispetsiifiline ja munaraku poolt ajaliselt kontrollitud (veeloomadel, kellel on kehaväline viljastumine – merisiilikud, ainuõõssed, limused, kahepaiksed, mantelloomad) Oma/võõra äratundmine – kemoatraktsioon Merisiilikutel spermi aktiveerivad peptiidid mõjuvad spermidele nii atraktandina kui ka aktiveerivad neid kiiremini ja jõulisemalt liikuma (Ca- kanalid, vibur) Resakt – Sperakt – Akrosomaalreaktsioon ja spermi/munaraku ühinemine (akrosomaaljätke, bindiin, viljastumiskühmuke) Akrosomaalreaktsioonil vabanevad proteolüütilised ensüümid akrosoomist (eksotsütoos)
· Talitlus · Regulatsioon · Biomolekulid Keerulisem ehitus, mitmekesisemad omadused, väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid e suhkrud, lipiidid e rasvad, valgud, nukleiinhapped (DNA,RNA), vitamiinid. 6. Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. · pH tase Happesus, enamusel neutraalne (7) · Vee ja mineraalsoolade kontsentratsioon · Püsisoojasus Ainult imetajad ja linnud. · Kõigusoojasus Teiste selgroogsete (kalad, kahepaiksed, roomajad) ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida. Veelgi enam sõltuvad väliskeskkonnast ainuraksed, kuna nende ainevahetus on veel algelisem. 7. Elusorganismid reageerivad ärritusele. · Ainuraksed kasutavad välismembraanis olevaid molekule ... mis annavad infot väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ning organism reageerib vastavalt ärrituse iseloomule. · Hulkraksed kasutavad närvisüsteemi ja meeleelundeid ..
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Elusorganismide tunnused 21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02
suguküpsuse saabudes jätkub meioos tsükliliselt, st toimub korraga ainult ühes rakus. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikudes munajuhasse. Munajuhas on munarakk viljastumisvõimelikne u 36 tundi. Kui viljastumist ei toimu, siis munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon, st emaka limaskest eemaldub naise organismist. Menstruaaltsükkel - ajavahemik ühe mensese algusest teise mensese alguseni. Kehaväline viljastumine - selgrootud, kalad, kahepaiksed. Kehasisene - enamik lülijalgseid, kõik roomajad, linnu ja imetajad. Loote areng I: Lõigustumine - u 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot mitoosi teel kiiresti jagunema. Lõigustumine algab munajuhas ja lõpeb emakas, moodustub kobarloode. Kõik kobarloote rakud poolduvad samaaegselt. Loote arend II: Embrüo takud paigutuvad ümber ja moodustub blastotsüst. Blastotsüst koosneb pherakulisest seinast ja tihedast rakukobarast. Rakukobarast moodustub loode.
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
), liigifondi teooria; Wallace püüdis seletada troopika liigirikkust ja väitis, et niiskes troopikas on palju like, sest seal on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samas kui pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud. Wilsoni & MacArthuri tasakaalu teooria: · Maismaa kauguse mõju · Saare suuruse mõju · Ala mõju - Lääne-India roomajad ja kahepaiksed · Uued kolooniad vs saare liikide mitmekesisus · Välja suremine vs saare liikide mitmekesisus · Liikide tasakaal : tasakaalustatud koloniseerimine ja välja suremine · Liikide tasakaal: suuremad saared ja väiksemad saared Mida rohkem on saarel liike, seda väiksemaks jäävad saare populatsioonid, mida väiksem on populatsioon, seda suurem on väljasuremisrisk.
isane. Miks on soo määramine keskkonnaga suhteliselt vähe levinud (kliima muutub siis läheb ju paigast ära). 2. Sugu määratakse ploidsusega- mesilased emased ja töölised on diploidsed, isased on haploidsed. 3. Sugukromosoomidega 1. Süsteem X/XX, ühel soopoolel on üks sugukromosoom rohkem, nt putukatel (tirtsud, koid, lutikad). 2. Süsteem ZZ/ZW ühesugusega isane, erinevaga emased- lindudel (kromosoomid ei ole Z kujulised, 3. XX/XY süsteem imetajad, ka inimene, kalad, kahepaiksed. Soolise kuuluvuse määranime inimesel. Inimese sugu määratakse viljastumise hetkel, sõltub sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastab. On juhtumid, millel on vaja inimese sugu väga kindlalt selgeks teha; Pereloomisel, sõjaväeteenistusel, spordis. Juba antiikajal pandi soolisus paika suguelnudite välise vaatlemisega (antiikaja olümpial juba jooksid vanad paljalt ringi). 1.) genoom mutatsioon XXY Klienefelteri sündroom tegelikult
Maismaale asumiseks pidid taimed kohastuma uute, kuivemate elutingimustega. Esimesed maismaataimed olid eostaimed. Maa kliima kuivemaks muutumisel tekkisid paljasseemnetaimed. Kõige hilisema tekkega on katteseemnetaimed ehk õistaimed. · Loomariigi evolutisoon- esimesed loomad arenesid vees. Esimesed maismaa-asukad olid hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad. Esimesed selgroogsed kalalaadsed. Püsivamalt asusid maale elama kahepaiksed ja roomajad. Roomajataolistest eellastest arenesid hiiretaolised, esimesed imetajad ja linnud. Tänapäeval on loomad kõige mitmekesisemad ja liigirikkam organismirühm. · Inimese evolutsioon- esimesed inimese esindajad olid ahviinimesed australopeteegid, kes elasid Aafrikas, siis suurema ajumahuga inimese eellased, algul osav inimene (Homo habilis), hiljem püstine inimene (Homo erectus). Pärisinimene ehk tark
h -> isassugu (mesilastel lesed) III Soo määramine sugukromosoomidega a) süsteem X/XX ühel soopoolel on 1 sugukromosoom vähem nt. isane emane X XX spermides munarakkudes Esineb suhteliselt madalatel organismidel. Selline soomääramine on omane putukatele (tirtsud, lutikad, koiliblikad) b) ZZ (isased) / ZW (emased) lindudel c) XX (emased) / XY (isased) imetajad, kalad, kahepaiksed Soo määramine isenditel: 1. välised suguelundid 2. soost sõltuvad tunnused inimesel Tunnus Mees Naine 1. toruluud Pikemad, jämedamad Lühemad, peenemad 2. rasvaprotsent Väiksem Suurem 3. veeprotsent Suurem (lihasmassi tõttu) Väiksem 4. lihasmass Suurem Väiksem 5
Isased ehk lesed on haploidsed ja viljakad. Kolmas soo määramise süsteem lähtub sugukromosoomidest. Alati kehtib nõue, et sugukromosoomid peavad esinema kahes erinevas kombinatsioonis, sellega tagatakse sugude suhe 1:1. a. X/XX teatud putukatel nt lutkad, tirtsud, koid. Puudub selgesooline jaotus. b. ZZ/ZW võetud kasutusele lindude sugukromosoomide tähistamiseks. ZZ isane, ZW emane c. XX/XY imetajad, kahepaiksed, kalad XX emased, XY isased Soolisus organismidel Liitsugulisus organismil on mõlema soopoole sugunäärmed. Nt õistaimed, selgrootud, pseudoliitsugulisus (on mõlemad organid, kuid need ei talitle) Lahksugulised ühel isendil on ühele soopoolele omased sugunäärmed. Mosaiiksus - keha on nn laiguline teatud kehapiirkondades naissugukromosoomidega rakud, osades isassugukromosoomidega rakud. Võivad olla viljakas. (organisiire) Sugutunnused
menopaus 28 VILJASTUMINE lk 114-117 / kehaväline kehasisene selgrootud lülijalgsed osa selgroogseid: roomajad kalad linnud kahepaiksed imetajad Viljastumisel toimub muna- ja seemnerakkude tuumade ühinemine ja taastub dipliodne kromosoomistik. Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest tema surmani. Partenogenees järglased saavad alguse viljastumata munarakust. N: mesilastel - isamesilased e lesed. Inimese viljastumine: *Mehe seemnerakud valmivad pidevalt suguküpsuse saabudes kuni kõrge vanuseni. 100 miljonit iga päev.
(Wikipedia 2015. Suur- Konnakotkas) Suur- konnakotkaste keha pikkus on 59-71cm, tiibade siruulatus 157-179 cm, saba pikkus 23-27 cm. Kotkad võivad kaaluda kuni 3,2 kg, isased linnud kaaluvad tavaliselt 1,7-1,9 kg ja emased on reeglina suuremad ja nende mass võib olla isastest lindudest poole suurem 1,8-2,5 kg. (Wikipedia 2015. Suur-Konnakotkas) 1.2 Toitumine Suur- konnakotka saakloomadeks võivad sattuda: väikeimetajad, roomajad, kahepaiksed, linnud, väiksemad kalad, suuremad putukad ja raiped. Elupaikadest sõltuvalt on konnakotka toit seotud veega. Venemaal näitavad mitmed uuringud linnu saakloomadeks: mügrid, konnad, veelinnud ja uruhiired, Indias, aga konnad ja veelinnud. Talvitumisperioodil väga tähtis toidulaual suured putukad ja imetajate korjused. Konnakotkad peavad jahti maapinnalt, ja õhust patrullides. Saak püütakse hommikul ja keskpäeval, saagijahi aktiivsus tõuseb õhtul kella 8 ajal (Keskkonnaministeerium
Rand- veekogu ääristav maariba (ookeani, mere, suure järve kallas) Kallas- veekogu ääristav maariba (jõel või järvel) Vööndid: veekaitsevöönd (20m), ehituskeeluvöönd (100 v 200 m), piiranguvöönd (200m). Liigikaitse. Liik- bioloogias pärilikult ühetaoliste organismide geneetiliselt eristunud rühm, organismide liigituse põhiüksus. Ülevaade teadaolevatest liikidest: Selgroogsed: imetajad 65, linnud pesitsevad liigid ca 375/225 (210), roomajad 5, kahepaiksed 11, kalad 75 (76) Floora: kõrgemad taimed ca 1450-1500, metsakasvukoha tüübid, elupaigad jne Väljasuremislained- erinevad liigid surevad korraga välja; Viis Vägevat- O(ordoviitsiumi), D(devoni), P(permi)- u 96% meredes elanud liikidest, T(triiase)- 85-90% taimeliikidest, K(kriidi)- 70-85% maal elanud liikidest. Kuues laine (nö tänapäev): suurimetajad ja linnud: liigid kaovad, mõni liik leitakse taas, leitakse uusi liike. Väljasuremise põhjused:
4 Faili kustutamine ja ümbernimetamine Failist lahtisaamiseks kasuta funktsiooni unlink() ja ümbernimetamiseks rename() ? 1 unlink('lipsum.txt'); Faili kustutamisel ja ümbernimetamisel on tingimus, et see peab olema eelnevalt suletud. ? 1 rename('vananimi.txt','uusnimi.txt'); Tekstifaili lugemine Harjutamiseks tekitasin tekstifaili faili loomad.txt, mille sisu on järgmine. ? 1 Imetajad 2 Roomajad 3 Ämblikud 4 Kalad Kahepaiksed 5 Tekstifaili lugemiseks kasutame faili avamisel meetodit 'r' ning selle lugemiseks kasutame alguses fread() funktsiooni. Faili lugemisel, tuleb määrata, mitu baiti tahame kuvada. ? 1 //faili nimi 2 $allikas = 'loomad.txt'; 3 //faili avamine 4 $minu_fail = fopen($allikas, 'r'); 5 //faili sisu kuvamine 6 $faili_sisu = fread($minu_fail, 30); echo $faili_sisu; 7 //faili sulgemine 8 fclose($minu_fail); 9 Hetkel palusime kuvada 30baiti teksti
Ülevaade teadaolevatest liikidest: Viimane hinnang (2011: 8,7 +/- 1,3 miljonit liiki. Sellest 6,5 miljonit maismaal ja 2,2 miljonit ookeani sügavikes. Eriti ohustatud on linnud, suurimetajad (primaadid), kirevad liblikad ja mardikad ning orhideed ja troopilised puuliigid. ~2% ehk 860 liiki on looduses välja surnud. 1/2 taimedest on väljasuremisohus. Kõige ohustatum elustiku grupp on kahepaiksed! Väljasuremislained: Viis Vägevat: O, D, P, T, K. Orduviitsium Devon Permi väljasuremine – järkjärgult suri välja 96%meredes elanud liikidest. Triiase väljasuremine – 250 miljonit aastat tagasi suri välja 85-90 % taimeliikidest. Kriidi väljasuremine – kõige äkilisem ja kõige paremini dokumenteeritav dinosauruste lõpuaegadel, so 65 miljonit aastat tagasi. Kadus 70-85% Maal elanud liikidest. Väljasuremise põhjused/ohud:
o taimed · Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. · Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. · Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. SAVANN · Kliimavööde lähisekvatoriaalne kliimavööde · Kliima 2 aastaaega: niiske ja kuiv aastaaeg Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge. · Piirkonnad Aafrika, Brasiilia, Mehhiko, Austraalia, India ja Indoneesia · Taimestik peamised taimed on 1-2m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Levinud taimed on akaatsia, ahvileivapuu, palmid, pudelpuud. Savannis kasvavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
