Silmatorkav on aga külapõldude suurem tükeldatus. Rahvaarvu kasv külas ja maapuudus sundis talusid mitmeks jagama. Põlistalude suurus väheneb. Väheneb ka üksikute põllulappide pindala. 17. saj lõpust alates oli uueks nähtuseks Peipsi rannikule vene külade tekkimine. Peale 19. sajandit. Muutus kogu Eesti asustuse ilme: asustus muutus hajusamaks, ka külade sisu muutus. Sisuliselt muutusid kõik talud hajataludeks, küla endises tähenduses kadus nüüd tähistas küla mõiste pigem hajatalude kogumikku. Likvideeriti ka senine kogukondlik süsteem, kadus karjamaade ja metsade ühiskasutus. 4. Külade tüübid (hajaküla, sumbküla, ridaküla, ahelküla). Kirjeldus. Kus/ miks paiknesid need maastikus, nagu nad paiknesid. Asustuse paigutumises on peamist rolli mänginud maastiku kvaliteedid, nagu mulla viljakus, pinnareljeef ja joogivee olemasolu. Nende elementide koosmõju viis
lõunalaulu. 123. Ühenduses peitub jõud. 124. Ühte tundi tuluta, ära iial kuluta. 125. Üleannetu poiss ja pahur siga need teevad alati pahandust. 126. Ülekohus ei seisa kotis. 6 KÕNEKÄÄNUD 1. Ajas pilli lõhki. 2. Ei lausu valget. 3. Ei seisa pudeliski paigal. 4. Hea nagu ema süda. 5. Jahvatab nagu tatraveski. 6. Jooksis vasikaga võidu. 7. Jäi kahe silma vahele. 8. Jänes põues. 9. Kadus nagu tina tuhka. 10.Kadus nagu vits vette 11.Kange nagu juurikas. 12.Kaval nagu rebane. 13.Kädistab nagu harakas. 14.Laisk nagu porikärbes. 15.Lasi leiba luusse. 16.Nagu hane selga vesi. 17.Nagu kass ja koer. 18.Nagu kass ümber palava pudru. 19.Nagu kana takus 20.Nagu kits kahe heinakuhja vahel. 7 21.Nagu kivi kaelas. 22.Nagu orav rattas 23.Nagu silgud pütis. 24.Nagu sukk ja saabas.. 25.Nagu öö ja päev. 26
esinemist lahuses. c) Tugevate oksüdeerivate omadustega anioonide tõestamine Hapestatud analüüsitavale lahusele lisasin KI ning tolueeni. Lahusele tekkis peale punakas kiht. Järelikult eraldus vaba iood ning lahses esines oksüdeerivate omadustega anioone. d) Tugevate redutseerivate omadustega anioonide tõestamine Hapestatud analüüsitavale lahusele lisasin lahj. KMnO4 lahust. Lahuse violetne värvus kadus toatemperatuuril. See viitas tugevate redutseerivate omadustega anioonide leidumisele lahuses. e) Anioonide rühmade määramine Anioonide rühmade määramiseks uurisin sademe teket AgNO3-ga ja BaCl2-ga ning sademe lahustumist happes. I rühma anioonide kindlaks tegemiseks lisasin HNO3-ga hapestatud lahusele AgNO3. Lahus jäi selgeks, sadet ei esinenud. Järelikult puudusid lahuses I rühma anioonid, kuid kindlasti esineb mõni II rühma anioon
1. Riigivolikogu – 80 liiget – rahva poolt valitav 2. Riiginõukogu – 40 liiget – nimetati presidendi ja volitatud kutsekodade poolt o Presidendil oli õigus parlament laiali saata o 1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat o olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena V Majandusolud o 1934. aastast alates arenes majandus kiiresti o kriisinähud likvideeriti o tööpuudus kadus o tõusis elatustase o Eesti oli muutumas tööstusriigiks “Vaikivale ajastule” oli iseloomulik Riigi sekkumine majandusellu. Eraettevõtlust kontrolliti ühtse maksu ja hinnapoliitika kaudu. VI Välispoliitika põhiprobleemid 1. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fašistlik Saksamaa 2. Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel 3
tume(telliskivi)punaseks. OH O OHg HNO3 + HgNO 3 O2N N O + 2 H 2O värvitu punakas 1.1.4. Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisasin tilgakaupa 10%-list NaOH lahust; algul tekkis lahusesse sade, lisades NaOH-d piisavalt juurde, sade kadus. Järgmisena lisasin hulka ~1 ml munavalgu lahust, loksutasin, soojendasin. Soojendades ~3 min lahus muutus ülevalt pruuniks. Panin statiivile seisma ning hilisemal vaatlusel oli lahus pooleks jagatud- ülevalt pruun, alt läbipaistev. Järeldus Pliietanaat moodustas aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi (algne sade kadus), soojendades pidi valgus vabanenud sulfiidioonidega tekkima PbS sade, mida ma paraku katseklaasis ei täheldanud
5. Avatus muu maailma suhtes, aga ka sügav sisemine killustatus 6. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust 7. Kultuurivahendaja, võeti üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugavdasid neid ja arendasid oma originaalse tsivilisatsiooni 8. On mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri Ajalooperioodid 1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk (u. 2000 – 1100 eKr) 2. Tume ajajärk e. Homerose ajajärk (u. 1100 – 800 eKr) tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati hetiitidelt võeti üle oskus sulatada rauda, mis tõrjus välja pronksi väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, kus kujunes Joonia maakond. Egeuse meri kujunes Kreeka e. Hellase sisemereks (vt peamised hõimualad – Ajaloo atlas, lk. 30 kaart 43) Looduslike tingimuste muutumine, milles oli oluline osa ka inimestel, põhjustaski väljarände 3. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (u. 800 – 500 eKr)
Tuul ja Paul Liivak. A.Vabbe ja V. Ormissoniga ühte põlvkonda kuuluvad noored ei jätnud maha mingit selgelt sõnastatud programmi. H. Raudsepp on neid sidunud tõekspidamistelt siurulastega ja nende loomingust võib leida jälgi sümbolismist kuni kubismini. Kahjuks on tegemist ,,kadumaläinud põlvkonnaga", sest O. Kallis ja V. Tuul surid paar kuud pärast rühmituse loomist. B.Tomasberg, keda peeti andekaimaks, hukkus Vabadussõjas, A. Mülber kadus 1921. aastal Pariisi, kus tundmatuna 1931 suri. Näitusele on kaasatud veel kaks kunstnikku samuti Vabadussõjas langenud Herbert Lukk ja sõdinud, kuid hiljem meie kunsti tipuks kujunenud Ed.Wiiralt. Esimesed arvustused temast polnud nii paljulootvad kui B.Tomasbergi omad. Nii, et võib ohata ... mis küll kõik oleks võinud tulla! Näitusele on töid toodud Eesti ja Tartu Kunstimuuseumist, Läänemaa Muuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest ning
nimel tuleb võidelda olgu see siis isaarmastus või mehe ja naise vaheline armastus. Oma tütarde poolehoiu võitmiseks oleks ta pidanud juba viimaste lapsepõlves neid rahast rohkem eemale hoidma ning ka ise oma suhtumist rahasse muutma. Oma surivoodil taipab ta, kui rängalt ta oli eksinud armastades oma tütreid liialt palju, kuid siiski eelistaks ta olla rikas ja näha tütreid oma surivoodil, kui olla vaene ning surra ilma tütreid nägemata. ,,Raha eest saab kõik, isegi tütred. Oh, kuhu kadus kogu mu raha? Kui mul oleks suured varandused maha jätta, pillitaksid ja põetaksid nad mind, ma võiksin kuulda nende häält, saaksin neid näha." Teos peegeldab hästi ühiskonna valupunkte ning on aegumatu, sest raha ei kao meie eludest mitte kunagi. Teost lugedes ilmub raha kõrvale ka inimlikkust ning tõelisi väärtusi nagu puhas armastus, haridus ning sõbrad, mis tekitab lugejate jaoks selge piiri hea ja halva vahele.
9/11/01- Päev, mil kadus maailma turvatunne Katri-Helena Kaasik 12a 9/11 · Kell 8.45 rammis lennuk Maailma Kaubanduskeskuse põhjatorni. · 9.03-teine lennuk lõunatorni · 9.30 esimene kõne Georg W. Bush'i poolt .Teatas terrorirünnakust. al-Qaida poolt · 9.40-suleti kõik riigi lennuväljad ning maapiir Mehhikoga. · 9.43 rammis järmine lennuk Pentagoni hoonet. · 9.45-alustati Valge Maja ja Kapitooliumi evakueerimist. · 9.50-alustati päästetöid Pentagoni hoonest · 10.07- valises kokku lõunatorn · 10.10-kukkus alla neljas kaapertatud lennuk · 10.13 algas ÜRO peahoone töötajate evakueerimine · 10.27 varises kokku põhjatorn · 12.39- presidendi kõne rahvale · 13.50 Washingtoni linnapea kuulutas välja eriolukorra. Otsus evakueerida Manhattani ühe piirkonna elanikud. · 14.00 USA börsid suleti kaheks päevaks · 17.20 varises kokku keskuste kõrval asunud ...
kibedaid pisaraid. Ilmarine andis talle aga liniku, millega ta saab elada oma õnnelikku minevikku ikka uuesti ja uuesti. Vanemusie lahkumine : Lugu räägib ühest suurest rahvapeost Tartus, kuhu saabub võistlejaid üle kogu maa, isegi Kalevipoeg ise pidi peol kohal olema. Peol esines Akineitsi kes oma kehva välimuse ja lauluhääle tõttu sai teiste naerualuseks. Sellest pidevast naermisest ärritus auvärne piduvanem, ning käristas oma kandlekeeled sõrmedega katki ja kadus. Selgus et see oli Vanemuine, ning keegi pole teda enam peale seda näinud. Arvamus : Selles raamatus oli palju, rahvamuistendeid ja jutte mida ma olin juba varem ka kuulnud, lihtsalt natuke erinevas vormis. Raamat oli lühike ja konkreetne, mulle see meeldis.
viirastuslik. Värvid on tuhmid. Carlo Carra (1881-1966). Kihutav ratsanik. 1914. Giorgio de Chirico (1888-1978). Prohvet. 1915. Giorgio Morandi(1890 1964) Nimetu õlimaal Giorgio de Chirico (1888- 1978). Suur metafüüsik. Kokkuvõte Dadaism ja metafüüsiline kunst tekkisid I maailmasõja paiku. Märksõnaks protestimeelsus I maailmasõja julmuse vastu. Ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalide ja väärtuste naeruvääristamine Dadaism kadus pärast I maailmasõda, aga mõtteviis jäi kestma. Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Dadaism on kõike eitav mäss ja kunsti piiride avanemine.
Lõpuks siiski Villu tuli. Villu ja Anna läksid paadiga järvele, pärast seda istusid ühe puu all ja rääkisid juttu. Anna pakub Villule Kõrboja peremehe kohta, Villu ei taha peremeheks saada, sest ta on enda arust liiga vigane. Mõne aja pärast kohtuvad nad jälle ja Villu räägib Annale, et Anna väiksena Villu ühest silmast pimedaks tegi. Anna pakub jälle peremehe kohta, aga Villu ei taha ja jääks enda arvates Annale ainult risuks ja iseendale vaevaks. Pähklipüha ööl kadus Kõrboja Mousi, ta leiti pingi alt surnuna, kus Annale istuda meeldis. Katkude koer ulgus juba pikemat aega, saadi teada, et Villu on ennast öösel maha lasknud. Otsustati, et Kõrboja peremeheks saab Villu poeg. Anna süda oli kergem, sest lõpuks leidis ta kõrbojale peremehe.
Kui sellega oli lõpule jõutud, süütasid lapsed ahju tule. Tiina kandis nüüd hoolt lelude eest: ta pani nukule selga uue kleidi, kinnitas talle nahkvöö vööle ning rinda vennalt sünnipäevaks saadud sõle. Teet otsis välja male ja helistas sõbrale: ,,Tule meile malevõistlusele." 4. Täida lüngad. Jänesed putkasid tihniku........; orav puges oma pe........; sõitsime spordilaagri.........; matkasime mägede.........; ronis mäe.....e; tõusis ti.....u; kukkus lu.......e; kadus äkki katuse......e; hüppasime üle o......a; jõudsime koolima......a; andsid mu.......e, mina su......e; panin ka........i nukute......id; rippus ka.....is; palju va.......i seisis pa......is; valas piima ta.......ide.......e, pakkus ka.......ipoegade......e; minu.....e ja nu.......ude......e; ta.......e ja ka tibude......e; asus tee......., lõikas puu........e; se......el põhju.........el.
). Paljude Mastabade seinamaalidel kujutati loodusvaateid. (medumi haned) Fantastilises olendist sfinksist (inimpea, lõvi keha, kotka küünised)leidub palju ümarskulptuure. Kuulsaim neist on Sfinks Giza väljadel. Egiptuse kunst püsis kaua aega reeglipärasena ja rangena, muutus tuli vaarao Ehnatoni valitsemisajal. Seniste mitme jumala austamise asemel pidi nüüd uskuma ühte Atonisse (päikeseketas). Figuure kujutati loomupärasemalt, kadus üldistatud geomeetriline vorm. Märkimisväärne on tema abikaasa Nofretete protreebüst (värvitud lubjakivist). Ehnaton viis seoses uue jumalaga läbi mitmeid reforme. Ehnatoni noorena sündinud väimee vaarao Tutanhamon taastas aga vanad traditsoonid. Tema haud on ainuke, mis säilis puutumatune 20. sajandini. Tutanhamoni muumiat ümpritses kolm sarkofaagi, neist sisemine oli üleni kullast. Vaarao nägu oli kaetud Tutanhamoni kuldmaskiga.
Suur ülemaailmne majanduskriis Peale esimest maailmasõda oli enamus riikidel majanduslik seis halb.Prantsusmaal oli seis kõige hullem kuna seal peeti võimsaid lahinguid, mis põhjustasid suuri purustusi.Aga siiski taastus Prantsusmaa sellest kõige kiiremini tänu Saksamaa reparatsioonimaksetele ja rikka Elsass-Lotringi ülevõtmisele.Suurbritannial sellist õnne ei olnud.Kuigi seal lahinguid ei toimunud,jäi suurbritannia areng USA-t ja Saksamaast maha juba enne esimest maailmasõda.Ameerika ühendriigid said sõjast isegi kasu, kuna nende aladel sõdu ei peetud ja nad tarisid sõdivatele riikidele sõjavarustust ning andsid laene.USA-st sai eurooplaste võlausaldaja.1920.aastatel sai USA-st maailma majanduse juhtriik,kellest sõltus ka teiste riikide majanduslik käekäik. Seoses konveierite laialdase kasutusele võtmisega kasvas toodang.Rahvas oli ostuvõimeline ja uskus riigi majandusse.Iga ameeriklane lootis peagi osta ...
Samas on see üpris loogiline järeldus arvestades kuidas eurooplased Aafrikat kohelnud on. Heaks näiteks siinkohal 1884-1885 toimunud Berliinid konverents, kus põhimõtteliselt tõdeti, et Aafrika lihtsalt on Euroopa võtta ja lepiti kokku ka kindlad koloniseerimise põhimõtted.20.sajandi kriiside tagamaad peituvad vahest isegi kaugemas ajas. eurooplaste vahelesegamine muutis Aafrika ajaloo kurssi ja kiirendas seda, loomulik areng kadus. Liigselt hakati sõltuma eurooplastest ning ka hõimude vahelised suhted halvenesid. Üheks Rwanda genotsiidi põhjuseks peetaksegi belglaste tulekuga kaasnenud kahe põhilise Rwandas elavate hõimude, tutside ja hutude, suhete halvememist. Nimelt määrasid belglased tutsid, kes nende silmis olid rohkem euroopalikumad ja aristokraatlikumad, kõrgematesse ametitesse. Kuna tutsisid oli Rwandas ka oluliselt vähem kui hutusid, saigi võimule minoorne eliit,
Pärdi teoste esitus andis hea ülevaate koori täielikust kõlast. Selle koori puhul on mind koguaeg häirinud sopranirühma väga terav ja peen toon. Hea resonants on ka dirigent Risto Joosti taotlus, kuid selle koori puhul on seda juba minu arvates liiga palju ja ära kipub kaduma sügavus ja pehmus. See on tunnetatav ka meeshäälte vokaalis, basside ülemised noodid, mis tegelikult ei olnudki väga kõrged olid üsna pressitud. Ära kadus kogu koori kantileeni üldine sügavus. Teiste häälerühmade varju jäi aldirühm, kel puudus sügav toon ja kes üldiselt ei esinenud väga tugevalt. Tallise esituse puhul oli kõik palju läbipaistvam ja väiksema koosseisu tõttu oli vigade välja kostmise oht palju suurem. Õnneks vigu väga ei esinenud, kui välja jätta mõned sopranite ebatäpsed sisseastumised. Lauljate hääled sulandusid üldiselt hästi ja eriti kena oli Tallise teoste puhul just tenori partii esitus
aastal. Liivi ordu tähtsaimaks keskuseks ja ordumeistri asupaigaks oli pikka aega (1481. aastani) Riia ordulinnus, seejärel asus ordumeister Võnnusse. Ordumeistri valis komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas (1525. aastani) Saksa Ordu kõrgmeister. Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees Ordus oli maamarssal, kes resideeris alul Võnnus, siis Siguldas. Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid ajapikku see vahe kadus. Liivi Ordu alal oli 15 komtuurkonda, neist 5 Eestis: Viljandi, Pärnu, Lihula, Kursi ja Tallinna. Foogtkonnad Eesti alal olid Paide, Toolse, Narva, Vasknarva, Põltsamaa, Karksi, Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. Liivi Ordus eristati kolme seisust: · rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku.
Mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute olemasolu Eestis näitab, et meil toimib kodanikuühiskond. Tänapäeval on mittetulundussektor oluliseks tööandjaks paljudes maades, Eestis on hinnanguliselt hõivatud 4-5 protsenti tööjõust kolmandas sektoris. Tänapäevane mittetulundussektor on majanduslikult tegus ja mitmekülgne. Eestis ei ole jõulisi kodanikuliikumisi ega kindlaid seisukohti globaalprobleemide kohta. 1980. aastate lõpus oli roheline liikumine, kuid see kadus iseseisvuse tulekuga. Paljud inimesed käivad mitme koha peal tööl ning löövad käega tegevusele, mis raha sisse ei too. Seega langeb ühiskondlik aktiivsus, paljud inimesed hoiavad eemale avalikust tegevusest. See viib meid järelduseni, et kodanikuühiskond Eestis on väga nõrk. Kodanikuorganisatsioonid ja ühendused täidavad tänapäeval erinevaid ülesandeid. Pakuvad mitmesuguseid teenuseid ja loovad töökohti, aitavad lahendada sotsiaalseid ja
2) tihti rõhutatud algelise kõlaga 4) tantsulaul MADALMAADE MUUSIKA 1. Missugused riigid ja piirkonnad kuuluvad kultuuriloolised Madalmaade hulka? Miks? Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Kirde-Prantsusmaa. Seda piirkonda ühendas majanduslikult väga arenenud Burgundia hertsogiriik. 2. Nimeta olulisemad muusikazanrid, mida viljeledi Madalmaade koolkonnad 15.-16.sajandil? · missa (reekviem ehk leinamissa) · motett (lihtsustus muusika rütmiline külg nind kadus ka mitmetekstilisus) · ilmalik polüfooniline laul (kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem) 3. a) Polüfoonia - mitmehäälne kirjaviis, kus kõigil häältel on võrdne osatähtsus. b) a capella - saadeta vokaalmuusika 4. a) Palestrina · Varajases nooruses laulis Palestrina kirikukooris, kus 19-aastaselt sai ta samas kirikus organistiks ja koorijuhiks.
Selle autor on Meeland Sepp ja Taave Tuutmaa. Meistriteos oli suur ning värviline. Üks huvitavaimatest töödest oli Liisa Kuuse ja Tencu valmistatud ,,Artevisionprillid". Töö oli valminud 2010.aastal. Tegu oli viie erineva prillipaariga, mida sai isegi ette proovida. See tegigi asja huvitavaks. Iga prillipaar andis ettepannes erineva tulemuse, küll ühtedega nägi värvilised ning teistega kadus silmanägemine sootuks. Üheks armsamaiks teosest võib pidada Kaspar Toome ,, Deflatsioonikurge". Seda nähes tuli väike muie suule, kuna see oli näituse kõige pisem töö. See pisike nikerdis oli volditud eesti 2kroonisest, ning see oli üle kullatud. Väga armas ja ilus nägi välja. Huvitavaks tegi selle töö ka see, et see oli asetatud punasele ruudukujulisele padjakesele. Minu lemmiktööks oli ,,Nööbilamp" , mis oli valminud samuti 2010 nagu teisedki tööd, Perit Looveri
Ma rändasin kaua, ent vastust ei saand ma leida ka hauast kus sõbrand on läind. Nüüd vanana raugana alles ma tean, et vastust ei leitama rahvas veel pea See saladus ongi, mis sütitab tuld ja edasi viibki me täitmata und. On asju, mis olid, on olnud ja jäävad nüüd saladussoiku, kui sajangi peale... Ma otsisin kindlust, kuid pärisin tuult. Ja kaotasin sõpru, veel rohkem kui muud - nüüd kahetsen aega, mis asjatult kadus, ent vahest mu pea veits õpetust vajas. Kui nii, siis on kahju, et varem ma`i mõistnud, et elus on sõpru, kes rikkusest üle. Kui sõpru sul jagub, siis ära neid kaota, sest elus neid vajad, et elada saaksid. Ma rändasin üksi, et leida üht vastust, miks Tähed ja Päike ei sõpradeks passi. Ja kuigi ei vastust, ei rikkust ma saanud, mul ometi sõbrad, kes kallid mul, olid. Ma tänulik neile, sest elus on asju, mis sattudes teele
Olukord ei halvenenud ainult talopoegade jaoks. Muudatused tulid ka linnadesse. Linnad kaotasid oma linnaõigused, mis oli täiesti vastuvõetamatu , rääkimata tegelikest vabaduse piirangutest . Riigivõim hakkas linnadele rohkesti ettekirjutusi tegema ja neid aina enam üldriiklikele huvidele allutama . Linnad, kus ei olnud sadamat, kaotasid võimaluse kaubaduses osalemiseks . Ka talupojad said nende reformide tagajärjel kannatada. Nende võimalus linna põgenemisega vabaks saada kadus. Mainimata ei tohi jätta ka seda, et see periood algas kui ka lõppes veriste sõdadega . Neis sõdades said enamasti kannatada eestlased .Sõda ei tule kunagi üksinda sellega kaasneb nälg ning haigused . Selliste hädade ohvrid oli peamiselt lihtrahvas, kes ei olnud tegelikult nende probleemide tekkimises üldse süüdi . Kuid kellele, peale rootslaste endile ,oli see siis hea ? Paljud mõisnikud kaotasid reduktsiooni tõttu oma valdused
Rahvaprimustega liitub kige tihedamalt muistend "Emaje snd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emaje kaevata kuninga vastuvtmiseks, kes loomade le valitseks. Muistendis on esile tstetud loomade ja lindude tkust je kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele tlistele aukuue, ninakat vhki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sndsusetu kitumise eest. Kige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hmarik". Rahvasuu kneleb, et koit ja eha jaanipeva paiku lhikeseks ajaks kokku puutuvad ja teineteisele ktt annavad. See on lugu Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele igavene noorus on kingitud. Puhkeva kevadlooduse taustal maalib autor romantilise armastusloo. Muistend "Loomine" on on maa ja taeva ning taevakehade tekkimislugu, milles jutustatakse Vanaisa ja tema poolt loodud Kalevite - Vanemuise, Ilmarise, Lmmekse ja Vibulase tegevusest maailma loomisel ja kaunistamisel. "Vanemuise ...
sajandil. Kuid 19. sajandi alguses lisati rahapillidesse veel flööt, viiul ja uilleann torud. Iiri tantsimises aitasid kaasa haridus ja patrioodiline organisatsioon. IIRI HARF Kõige varasemad tõendid sihvaka kaela, tugipuu ja kõlakastiga iiri harfi olemasolust on leitud 9.sajandi kiviristide reljeefidel. Algperioodil olid harfide kõrgus 60 cm ja neil oli kuni 30 keet, kuid 16. sajandiks olid nad muutunud suuremaks ja keeli 43. Iiri harf kadus kasutuselt 18 sajandi lõpul. John Field Viiuldaja poeg John Field olid pärit Dublinist ja kui perekond 1793. aastal Londonisse kolis, sai andekast poisist pianisti, helilooja ja klaverimeistri Muzio Clementi õpilane. Pärast kontsertringreise, mis viisid noorukese Fieldi ka Venemaale, otsustas ta jäädagi Peterburi, kus alates 1802. aastast töötas hinnatud klaveripedagoogi ning kontsertpianistina. Pärast haigestumist 1821
Tembu ja Vembu). Siis veel roninastik Miisu, merisead Nipsi ja Nöpsi, lontkõrv-kääbusküülik Moona ja kalad. Triibiku vanaisa oli loomaaia direktor. Triibikule meeldis veeta oma vabaaega loomaaias. Eriti meeldis tal viibida tiigri Sophia juures, keda kutsuti samuti Triibikuks. Triibiku vanaisa oli jutustanud, et tiiger Sophia oli sündinud samal päeval ja kellaajal, mil sündis Pille- Riin. Peamised seiklused ja juhtumid juhtusid Triibikuga loomaaias. Näiteks ühelpäeval kadus üks pisikene poiss Madis loomaaias ära. Aga kõige suurem seiklus juhtus Triibikuga hiljem. Ükskord tuli Triibiku vanaisa Berliinist tagasi ja tõi sealt kahte tiigri kutsikat, aga hiljem jäid nad kõvasti haigeks. Triibik taipas, et midagi on valesti. Loomaias jalutasid kaks inimest, kes olid väga kahtlased. Nad jalutasid hommikul loomaaia metsas ning rääkisid telefoniga. Järgmisel päeval käis ringi imelik punaste juustega naine kes pildistas ümbrust
a tagasi) ajastu nimetus 542 Hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg. Esimesed Kambrium keelikloomad. Taimedest vetikad. 488 Soe kliima. Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Taimede levik merest maismaale Ordoviitsium Gondwana lõunaosa jäätumine. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad. Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ 416
Juhan Liiv (Johannes Liiv) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Isamaa Loodus Luuletaja enese saatus Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas Armastus Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. a Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi vallas Riidma kandikohal Tema lapsepõlv möödus Alatskivi vallas Rupsi külas Oja talus Naelavere külakool 1875 1878 Kodavere kihelkonnakool 1879 1884 H. Treffneri gümnaasium 1886 Abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. 1885 esimene luuletus - "Maikuu öö" 1888 esimene jutt "Päästetud" "Virulane" Tallinnas 1885 "Sakala" Viljandi...
Algas fläpperite - vabameelsete noorte naiste ajastu. ● Trotsiti kõiki varasemaid kombeid ja tavasid: meigiti ning suitsetati avalikus kohas, sageli pika sigaretipitsiga, mis oli ülimalt šokeeriv. MOOD 1920. AASTATEL Korsett, kui naissoo ahistamise sümbol, kadus moest. Jätkus armastus karusnahkade vastu – sellega kaunistati nii kübaraid, kotte, suvekleite ning isegi ööriideid. Meikimine muutus sotsiaalselt aksepteeritavaks. Moodsaimaks riietusesemeks oli hobble
Levisid idamaised kombed. Valitseja jumalikustamine. Talupoja allutatud seisund. 2.Sõjaväekorralduses ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Armee professionaalsus tõusis. Ratsaväe osatähtsuse tõus. Idamaade eeskujul sõjuelevantide kasutamine. Sõjalaevade, sõjatehnika täiustumine. 3.Kirjanduses silmapaistvaim zanr luule, viljeleti elegantset stiili. Meelelahutuslik eesmärk. 4.Teater eelistati komöödiaid, argielutemaatika, huvi poliitika vastu kadus. 5.Filosoofia muutunud ühiskond muutis ka inimese mõttemaailma. Peamiseks arutlus- teemaks tõusis hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. 6.Teadus enam ei tegeletud teadusega filosoofia raames, vaid need eraldusid omaette tegevusaladeks. Spetsialiseerumine. 7.Religioon Vahemere-äärsetel aladel hakati kummardama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Religioonide segunemine
juhtivates organites endale sobiv enamus. Kuna konkurendid alahindasid teda võimaldas see tal neid teineteise vastu välja mängida, tõrjudes tugevad konkurendid.seejärel muutis seisukohti ja saades võimu. VI Milles seisnes industrialiseerimine? Millised olid selle tulemused? Suurtööstuse eelis arendamises seisnes industrialiseerimine, loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõütlusest majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Viisaastaku plaanid. Kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis ei mõjutanud nõukogude liitu palju, arenes sõjatööstus. Eelisraskendati rasketööstust, tootlikkus langes ja elanikud vaesusid. VII Milles seisnes kollektiviseerimine? Millised olid selle tagajärjed? Talumajapidamiste ühendamine kolhoosidesse, jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti siberisse või sunnitöö laagrisse. Talupoegade vastupanu murdus ja kollektiviseerumine andis raskehoobi põllumajandusele
August Gailit „Viimne romantik“ August Gailiti novell „viimne romantik“ jutustab talus elavast kukest (Kerill-Kerkerill), kes oli kõige uhkem ja ilusam loom selles talus, kõik austasid ning mõned ka kartsid teda, kuid tal oli hea elu, täis rikkust ja hoolivust kuni päevani, mil tuli sõda ning hakkasid rasked ajad, peremees lahkus ning loomad jääid maha. Kadus see ideaalne rahulik elu, mis asendus räuskavate, rahu häirivate, jooksvate lastega, loomadele ei jätkunud enam süüa ning ka kõik loomad muutusid, nad ei olnud enam rahulikult koos vaid igaüks jooksis ise suunas ringi ning oldi närvilised. Ühel päeval toodi aga uus noor kana, kes hakkas meeldima Kerill-Kerkerillile, kuid see kana oli noor ning ripsutas tiiba ainult noorjõnglasega. Kerill-Kerkerill üritas talle küll seletada, kui edevad, rumalad ja ideaalideta
(Adams 1982: 125) Ja äkki saab otsa kõik ka see, et me olime. (Viiding 1991: 98) Aga vaikimise sügav hingetõmme annab aja tagasi võimaldab mäletada selleks et unustada. (Viiding 1991: 130) Võlunud tunnil sel meeled sinu arm jälle süda mul tuikab, tuikab sull´. (Visnapuu 1982: 46) Me ei ole seisuveed jumal lõi meid jõeks. (Sang 1982: 205) Kätest ramm kadus sirutan neid sulle vastu vaarub samm. (Visnapuu 1982: 46) Igatseme merre teed, mida hüüataks tõeks. (Sang 1982: 205) Kord veel tagasi tahaksin leida kodutee kodumullas siis magaksin välja kõik silmavee. (Under 1982: 42) Hirmus on elada hirmus enese ees. (Alle 1982: 98) Meile on palju antud ikka oleme nõutud. (Viiding 1991: 84) Kõik, mis tuleb, kaotab siis
Need lood tõid koori kõlas välja hoopis teised värvid ja teise energia, koor hoidis hästi pinget üleval, peale nende lugude lõppu oli kohe kergem hingata. Meeskoori kõla oli tõesti väga kena, seda oli nauditav kuulata. Ainuke teos, mis ei õnnestunud minu arust kõige paremini oli Richard Straussi teos „Fröhlich im Maien” ehk „Maipuu”. Oli kuulda intonatsiooni probleeme, terve teos tundus kuidagi närviliselt lauldes, kõiki noote ei lauldud korralikult välja, vahe peal kadus fraasi tunnetus, oli raske kuulata, koor reageeris liiga aeglaselt harmoonia muutustele ning koor lohises dirigendile järg. See teos oli kindlasti nõrgim sellelt kontserdilt. Kontserdi viimane teos oli Kuldar Singi „Ave Maria”. Solistina astus üles Maria Leppoja, orelil Ene Salumäe, selles teoses oli meeskoor saatja rollis, millega saadi kenasti hakkama. See lugu sobis hästi kontserdi lõpetamiseks. Solist, orel ning koor tegid
uks maha ja sisse astub hiiglane nimega Hagrid ja kes lõpuks ulatab Harryle kirja. Kiri tuli Sigatüükast, nõiduse ja võlukunsti koolist. Siis sai Harry teada, et ta on võlur. Harry sai hiljem sai ka teada, et tema vanemad mitte ei surnud autoõnnetusest, vaid nad tappis kuri Lord Voldemort. Harry oli siis vaid 1 aastane ja tema pääses ainukesena tapvast needusest, millest pole keegi eales pääsenud. Lord Voldemort sai vastulöögi ja kaotas oma jõu ning kadus. Tänu sellele oli Harry võlurimaailmas väga tuntud. Hagrid viis Harry rongijaama platvarmile 9 ja 3/4 millel olev rong on kättesaadaval ainult võlumaailmale. Rong viis Sigatüüka õpilasi kooli uue aasta algul ning seal samal rongi kabiinis kohtus Harry enda tulevaste kahe parima sõbraga Roni ja hermionega kellega koos hakkab Harryl igasugu seiklusi looma... 2. Harry Potter- Harry oli puhta südamlik musta juukseline, ümarate prillidega poiss kelle vanemad olid surnud
Kodusõjad ja vabariigi lõpp Ümberkorraldused Rooma armees • Nimeta 3 suurt ümberkorraldust Rooma armees • Kadus kohustuslik sõjaväeteenistus ja • Leegionärid sõduriteks hakkasid vabatahtlikud • Riik andis sõdurile varustuse • Sõdurile maksti palka Kodusõdade algus • Kellele olid ustavad palgalised sõdurid? • Sellele väepealikule, kes talle palka maksis ja suuri võite võimaldas • Mida tegid mõned väejuhid, sest usaldasid oma sõdureid nii tugevalt? • Ei täitnud seaduseid ja senati otsuseid • Mis põhjustas kodusõjad Roomas?
Miks muutus 1934.aastal Eesti Vabariigis valitsemiskord? 2.veebruaril 1920. aastal kirjutas Eesti alla rahulepingule Venemaaga ning sai iseseisvaks. Sellega kaasnes soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik ning tõi kaasa meie tolleaegses vabariigis hulga muutusi, mis viisid valitsuskorra muutumiseni 1934. aastal. Mis oli selle peamine põhjus ning miks see juhtus? Enne 1934. aastat puudus Eestis president. Riigivanem oli peaminister ja täitis ka presidendile omaseid kohustusi. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, kuna need olid muutlikud ja püsimatud, tekkisid sagedased valitsuskriisid. Valitsuskriise tauniti ning leiti, et valitsus ei suuda oma eesmärke täita. 1930.aastate alguses tekkinud majanduskriisis süüdistati Riigikogu. Tehti ettepanek riigikogu õigusi kärpida või leida president. Tuli muuta 1920.aastal Asutava Kogu koostatud põhiseadust, et tagada presidendile laialdane võim. Eesti Vabadussõjalaste K...
Hellenismiperiood Kreekas. Hellenismiperiood seondub Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutustega, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Kreeka oli 338ekr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike_Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia , Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi. Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm kunagi oli näinud. Impeerium lagunes Aleksander Suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose-nimelised kuningad II...
Vana-Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta- Tume ehk Homerose Arhailine ajajärk ehk Klassikaline ajajärk Hellenismiperiood Mükeene ajajärk tsivilisatsiooni uus tõus periood 2000-1100 1100-800 eKr 800-500 eKr 500-338 eKr 338-30 eKr eKr Lineaarkirja Tsivilisatsioon kadus ja Kreeka Pärsia sõjad 500-478 eKr Aleksander Suure vallutused teke, kiri unustati Hakkasid kujunema linnad ning Kujunes kaks võimukeskust: 336-323 eKr- vallutas Pärsia ja lossikultuur, rikas ja suursugust päritolu Lõuna- Kreeka linnriike koondav selle mõjualused piirkonnad.
Jaan Kaplinski teos ,,Silm" räägib teadmatusest iseendaks olemise asjus. Peategelane käis I-ga samal kursusel. Nad ei olnud lähedased sõbrad, kuid ometigi julges I. rääkida , mida ta tunneb. (näide raamatust lk 8). Võib-olla oleme me kõik mingisuguses hüpnoosis, et me ei tunneks, et meid vaadeldakse. Kuna I oli Silmast huvitatud, siis hakkas ta end täiendama. Varsti ta kadus ning KGB võttis ühendust teose minategelasega. Pärast I kadumist läheb lugu edasi saadetud teksti kujul peategelasele, kus lastakse aimata, et I on elus. ,,Silm" on filosoofiline ja religioosne dialoog. ,,Silma" loo käigus positsioonid vahetuvad: esimeses poole juhib dialoogi I. ,kes tajub kõikenägeva Silma pilku. Teises osas saab juhtivaks pooleks sügavamas mõttes vaimseks teejuhiks hiinlasest munk. Raamatus toimuvad intensiivsed dialoogid ,,mina" ja I vahel. Kui
koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude nõudmine. 2. Millal toimus Pariisi rahukonverents, miks, riigid kes otsustasid, suhtumine kaotajatesse. 18. jaanuar 1919- 1920 suvi. Võitjad rigid sõlmisid kaotajatega rahu lepingud. Otsustaja rigid olid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kaotajatele määrati ranged maksud ja võeti ära nende maid. 3. Muutused maailma poliitilisel kaardil peale I maailmasõda. Maailmakaardil kadus Vene keisririik, Austria-Ungari keisririik lakkas olemast, selle asemel tulid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome säilitasid iseseisvuse. 4. Kuidas muutusid riikide jõu vahekord peale I maailmasõda, näited. Usa mõju kasv Euroopas, Prantsusmaaa, Inglismaa suurenemine, Itaalia sai suurriigiks, Vene tsaaririigist sai Nõukogude Venemaa, Saksamaa nõrgestamine. 5. Miks teravnes rahvusvaheline olukord 1930 aastatel, põhjused?
graptoliidid. Ajastu keskel, kui Baltika kontinent triivis juba ekvaatori poole, lisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud (botriotsiidaris), on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed. Tõenäoliselt olid ka meie kukersiidi orgaanilise aine allikaks mikroskoopilised sinivetikad. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/ordoviitsium.html). Eestis avanevad ordoviitsiumi setted paekaldal ja sellega piirnevas 40-50 km laiuses vööndis, samuti Vormsi ja Hiiumaa põhjaosas. Ladestu paksus on keskmiselt 160-180 m. Ajastu alguses kuhjusid meie alal rannalähedased liivad, seejärel tumedad argilliitmudad ja roheline glaukoniitliiv. Ordoviitsiumi ajastu setetes leidub rohkesti naftat ja maagaasi. Ida-Euroopa platvormi loodeosas moodustusid suured fosforiidimaardlad (I
Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. Kevadtalvel 1893 jätkas Liiv kodus Alatskivil veel intensiivselt kirjanduslikku tööd, aga tema vaimsed haired võtsid aina tõsisema kuju. Meeltesegaduse hoos põletas ta 1894 aastal oma luuletuskogu ja muid käsikirju.Sama aasta märtsis toodi ta Tartu närvikliinikusse .. põdes seal oma asjad ära, sai koju ja siis kadus kirjandusliku avalikkuse silmist. 1902 ilmus tema nimi jälle ajakirjanduse veergudele.1904 aastal trükiti Juhan Liivi " Kirjatööde kogu" . Ta suri ränga külmetuse järel KavastuKoosal 1. Detsembril 1913 ja on maetud Alatskivi kalmistule. Looming: Temalt on säilinud umbes 300 luuletust ja nende temaatikavalik on mitmekesine. 1.Isamaalüürika Karm ja otsekohene,valdavalt süngus,mõnes luuletuses ka tuleviku optimisti. " Eile nägin ma Eestimaad" , " Ta lendab mesipuu poole". 2
Räpsi Rein sõitis hobusega nii kaugele ära, et ta ei saanudki peksa. Kui aga järg jõudis Villuni, siis ilmus see noorhärra välja ja keelas Villule peksa andmise ära. Kubjas võttis noorhärra sõna kuulda ning Villu ei saanudki peksa. VIII Teomeeste jutustused Ühel õhtul ei tulnud teomeestel und ja nad otsustasid jutustada lugusid. Veni-Villem metshalliasest, et kuidas ta läks ühel õhtul Kadri juurde ja et üks mehike kadus lihtsalt kuhugile ära. Enn rääkis ahnest sepast, et kuidas ta hobust rautas. Juhmi-Juhan jutustas orjakivist, et kuidas tekkis kivi sisse lohk. Kui hommikul teomehed üles ärkasid ei olnud enam hobuseid. IX Mure ja kurbus Teomeeste hobused olid öösel kõik rukkise purustanud. Härra oli väga vihane selle peale ja veel, et iga aasta jääb vili kehvemaks, teomehed laisemaks ja sissetulek väiksemaks. Samas otsiti selles peasüüdlast
19. saj. lõpul tõusid protestantliku taustaga riigid USA, Saksamaa (mis ühendati luteriusuline Preisimaa külge) ja Suurbritannia maailma juhtivaimaks tööstus- ning koloniaalriikideks. Neis riikides kujunes välja imperialistlik ideoloogia. Tugeva protestantliku taustaga katoliiklikud riigid (n. Prantsusmaa) arenesid mõnevõrra aeglasemalt. Katoliiklikud maad (n. Itaalia, Hispaania, Austria-Ungari jne.) jäid teistest palju maha ning paistsid silma oma vaesuse ning suutmatusega, osa neist kadus hoopis (n. Poola). Tõsi, kreeka ja vene õigeusulised alad arenesid veelgi aeglasemalt rooma katoliiklikest. Järgnevalt on eelkõige protestantlik maailm valla päästnud mõlemad maailmasõjad, protestantlikes maades on loodud enamus massihävitusrelvi (NSV Liit kui vene õigeusu kiriku mõjupiirkonnas asuv riik välja arvatud, kuigi ka seal valitses sisuliselt kristliku usu reformimise tulemusel tekkinud kommunistlik religioon "teaduslik kommunism")
kõik õigused talupoegade üle; talurahva õiguste mahasurumine.4.Too välja vennastekoguduste liikumise 5 eesmärki. Levitasid rahva seas pietistlikke ideid;Suurt rõhku pandi kõlbelisusele;Usuvagaduse propageerimineKõik inimesed olid võrdsed, elasid kui õde-venda;Hävitati kõik, mis kiskus rahva taas vana usu poole5.Vennastekoguduste liikumise neg ja pos küljed. Pos: rahvas religioonile lähemale; talurahva eneseteadvus kasvas; samaväärsus rahva seas; kuritegevus kadus. Neg: hakati esitaa sotsiaalseid nõudmisi; liikumine väljus usulistest raamidest6)1804.A talurahvaseadused.Mis olid seaduste vastuvõtm põhjused?Mõisnikke sundis talupoegade seadustega nõustuma see, et mõisnike laenu saamine sõltus sellest, kuidas rüütelkond talupoegade kaitseks samme astub.7.Too välja 5 olulist momenti seaduste sisust. Teokoormiste norm, Kodukari õiguse piiramine;Talude pärandatav kasutamisõigus;Õigus omada vallasvara;Vallakohtute loomine.8.Mis olid
Valasin katseklaasi 0,5 ml KMnO4 lahust ja lisasin sama koguse lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 seni kaua, kui värvus muutus värvituks/ läbipaistvaks. 2KMnO4 + 5Na2SO3 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5Na2SO4 + K2SO4 + 3H2O 2K+ + MnO4- + H2+ + SO42- + Na2+ + SO32- Mn2+ + SO42- + Na2+ + SO42- + K2+ + SO42- + H2O Katse 11 Valasin katseklaasi 0,5 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 2 tilka KMnO 4 lahust. Seejärel lisasin tilkhaaval FeSO4 lahust. Reaktsiooni tulemusena kadus lahusele iseloomulik permanganaatioonist tingitud värvus. 2KMnO4 + 10FeSO4 + 8H2SO4 2MnSO4 + 5Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 8H2O 2MnO4- + 5Fe2+ + 16H+ 2Mn2+ + 5Fe3+ + 8H2O 7 Katse 12 K2Cr2O7 lahusele lisasin 1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1-2 ml FeSO 4 lahust.Cr2O7- reageeris kui oksüdeerija, mille tulemusena kadus lahusele iseloomulik dikromaadist tingitud värvus. Värvus muutus roheks-pruunikaks.
Ordu loomine ja selle esimesed aastad. Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Akko linna piiravate ristisõdijate laagris Jerusalemma kuningas Friedrich II soosingul hospidalivennaskonnana, mis tegeles haavatute ja vaeste eest hoolitsemisega. Selle liikmeteks olid algusest peale eestkätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. On teada, et sakslased olid oma hospidali Jeruusalemma rajanud juba 12. sajandi alguses, kuid see kadus tõenäoliselt juba enne 1187. aastat, mil Egiptuse ja Süüria sultan Saladin linna vallutas. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja ristisõdijatele öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi. Aastal 1198 kinnitas paavst Saksa ordu vaimulikuks rüütliorduks.
kitsendati märgatavalt. Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja tooma. Võõra võimuga kaasnesid ka välismaalaste mõjutused. Sakslaste toel arenesid linnades käsitöö ja kaubanus. Saksa kaupmehed olid ristiusustamisest huvitatud, sest arvasid, et kristlik keskkond loob paremad võimalused kauplemiseks. Paganausku inimeste vähenemise tulemusena segunesid muinasusu traditsioonid kristlikega ja seetõttu kadus ka osa eestlastele omastest kommetest. Olles ristiusustatud, läksid mõned eestlased ka vastaste poolele üle ning sõdisid edaspidi omade vastu. See oli kindlasti vale samm, aga on ka mõningal määral mõistetav, sest võitlus oli raske ja kestis kaua ning kõik ei suutnud vastu panna ahvatlusele minna kergema vastupanu teed selle asemel, et kaitsta oma väikese rahva iseseisvust. Eestlastele oli see võitlus palju raskem kui vallutajatele, sest vaenlased alistasid maa
Stalin ja sport Seos sport ja propaganda kuivõrd on totalitaarsed süsteemid sporti ära kasutanud oma huvides? Stalin eriline spordimees ei olnud. Arusaadav, sest tol ajal ei olnud kerge riiki juhtida. Informatsiooni jagas Artjom Sergejev. Artjomi isa hukkub traagiliselt uue vaguni testimisel. Stalin teatas, et võtab oma sõbra poja enda juurde elama. Seega on kasupoeg näinud Stalinit koduses keskkonnas. Stalin kutsus teda hüüdnimega ,,Domik". Artjom Sergejev suri 2008. Stalinil oli käsi vigastatud, aga kui seda poleks teadnud, siis ei oleks aru saand. Seega vigastus ei takistanud sportimist. Stalinile pakkus huvi vene rahvamäng ,,Gorotki" (kurni taoline). Väidetavalt harrastas seda mängu ka Peeter I, Lenin ja muud tähtsad ninad. 1923. aastal toimuvad ka 1. üle Venemaalised võistlused. 1936-st aastast ka korraldatud Nõukogude Liidu meistrivõistlusi. Veel huvitas Stalinit ka piljard. Tema hoonetes ol...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
