ning fotoajaloolane Peeter Toming.19 Vabaduskirik 1931. aastal Rakvere Kolmainu kogudus lõhenes ja tekkis uus, Pauluse kogudus. 1937.aastal alustati Rakveres Pauluse kogudusele arhitekt Alar Kotli projekteeritud kiriku ehitamist. Projekt oli kaasaegne ja üks vähestest kahe torniga kirikust Eestis, nagu seda on ka Gustav Heinrich Beermanni20 ehitatud Tallinna Kaarli kirik. Esimese labidatäie mulda kaevas vundamendisüvendist praost Gustav Johannes Beermann, tol ajal Kadrina kirikus pastor. Kiriku nurgakivi pühitsemisel pidas jutluse ka Beermann. Selles mainis ta tunnustavalt Pauluse koguduse soovi, et kirikut hakatakse nimetama Pauluse Vabaduse kirikuks. "See, et meil on vabadus, oleme tänuvõlglased kõigeväelisele Jumalale, kes meie vabariigi rajas ja kaitses. Uue kiriku kahes tornis väljendub ühes tõe ja teises õiguse mõte."21 Kiriku ehitamine kestis kolm aastat ja alles lõpetamata hoone pühitsemine sai teoks 16.
Kadrina Keskkool Vene Kirjanduse mapp Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NO...
08.1909) · Keila TÜ (27.08.1909) · Abja TÜ (18.09.1909) · Tõrva TÜ (18.08.1910) · Väike-Maarja TÜ (25.09.1910) · Haapsalu TÜ (03.04.1911) · Kilingi-Nõmme MÜ (26.04.1911) · Järva TÜ (03.09.1911) · Võru TÜ (03.11.1911) · TÜ Oma (23.05.1913) · Põltsamaa MÜ (02.01.1914) · Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (07.05.1917) 4 · Kunda TÜ (20.10.1917) · Kadrina TÜ (13.04.1919) · Märjamaa TÜ (23.10.1919) · Jõgeva MÜ (27.10.1919) · Elva TÜ (09.12.1921) · Põlva TÜ (15.08.1932) ETK TEENEKAD VETERANID Autasustatud Eesti ühiskaubanduse 100. aastapäeva tähistamise pidulikul aktusel Estonia Kontserdisaalis 7. novembril 2002 spetsiaalselt ühiskaubanduse juubeliks välja antud tänukirja ja mälestusmedaliga. Erna Abel 26 aastat töötamist Elva Tarbijate Ühistus kaubaladude juhataja ja kaubatundjana
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eest...
Kolmekuningapäev, 6. jaanuar Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õige...
Kagurühm – Põhja-Tartumaa murrakud idamurde jooni: padad ‘pajad’, tal´v ‘talv’, pidanud o Kursi (Ksi), Äksi (Äks), Laiuse (Lai, lääneosa), Palamuse (Pal, lääneosa). Kirderühm – Lääne-Virumaa murrakud siirdeala kirderanniku ja keskmurde vahel: nahkane ‘nahkne’, tuba : tuva ‘toa’, suuremb, lähend ‘läinud’ o Jõelähtme (Jõe, maapoolne osa), Kuusalu (Kuu, mandripoolne osa), Kadrina (Kad, põhjaosa), Haljala (Hlj, lõunaosa), Rakvere (Rak, põhjaosa), Viru-Jaagupi (VJg, põhjaosa), Iisaku (Iis, loodeosa). Keskmurde tuumala läänepoolseimad Virumaa (nt Rak VMr), lõunapoolsed Harjumaa (nt Amb Jür) ja suur osa Järvamaa murrakuid (nt JMd Ann Koe Pee) o tuad, lueb, sued; o teud, kautab, autu; o aama, lääma; o oln ‘olnud’, pand ‘pannud’; o padja ‘padi’, ladva ‘latv’; o pailu ‘palju’, pailk; o jäneksed, juuksed-
tähtsama palve eestikeelsed tõlked. Kuna gesimesed kirjakeelsed teosed puudutasid religiooni, siis võib oletada, et tollel ajal oli kirjakeele peamine roll seotud just kiriku ja usuga. (Erelt jt. 2007: 30) XVII sajandil koostati esimene eesti keele käsiraamat ning alates sellest ajast võib arvestada, et hakati normima eesti kirjakeelt. Käsiraamat kirjeldas põhjaeesti kirjakeelt ning selle autoriks oli Kadrina pastor Heinrich Stahl. Kuigi eesti keele käsiraamatuid koostati nii sellel kui ka järgneval (XVIII) sajandil mitmeid, siis on oluline välja tuua August Wilhelm Hupeli käsiraamat „Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen; nebst einem vollständingen Wörterbuch“ (eesti keeleõpetus mõlema peamurde tarvis), sest see võttis kokku kõik seniajani saavutatud eesti keele alase töö tulemused. (Erelt jt. 2007: 31)
Kuigivõrd olulisi tööstus- või veondusettevõtteid neis asulates ei ole. Elanike arv on neis harilikult 2000 ringis, vaid harva suurem, võibolla isegi veidi üle 5000. Vähimad alevid, mida ametlikult enam sellisteks ei peeta või pole kunagi peetudki, on vaid 1000-1500 elanikuga. Tulnukrahvastikku alevites peaaegu ei ole. Alevite näideteks võiksid olla Põltsamaa, Türi (suurimad omataoliste seas), Kilingi-Nõmme, Antsla, Märjamaa, Kadrina (tavalised), Väike-Maarja, Orissaare, Kose (vähemad). Alevite tulevik sõltub muidugi ümbruskonna põllumajanduse arengust. Kuid praeguste heade liiklemis- ja sidevõimaluste juures võivad nad osutuda ka ülearusteks, sest nende ülesanded võivad enda peale võtta maakonnalinnad või teised, elujõulisenad alevid. Mitmed kunagised alevid (Võõpsu, Mustla, Ambla) ongi juba hääbunud maa-asulateks. Teiselt poolt võib tööstusettevõtete või puhkeasutuste areng
Johann Gottfried Herder - 1744-1803 - Riias 1764-69 - Volkslieder, 1778-79 (Stimmen der Völker in Liedern) 19. sajand Eesti folkloristikas Estofiilid: 1) Johann Heinrich Rosenplänter 1782-1846 2) Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 3) Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850 4) Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 ,,Spielgas" avaldas esimese rahvaluule kogumise üleskutse (1843) 5) Arnold Friedrich Johann Knüpffer 1777-1843 Kadrina pastor, üks suurimaid eest rahvalaulude kogu 6) Alexander Heinrich Neus 1795-1876 Estofiilide töö tähendus folkloristika seisukohalt: - rahvaluule kogumise üleskutsed: Beiträge´s saksakeelne, Kreutzwaldilt esimene eestikeelne (Sipelgas I, 1843) - teaduslike seltside loomine o alus rahvaluulekogude kujunemisele, sh arhiivide tekkele o teaduslike ettekannete pidamine ja ettekannete publitseerimine (nt seltside toimetistes)
annepäevade ehk nuudipäevade ja muunimeliste päevade abil. Peamiselt olid need siis päevad, millal mehed liikusid viimast õlut otsides külas ringi. Tundub, et sel kombel saadi kuni kolm töövaba lisapäeva (jõulu- annepäev, jõulu-juulapäev, pühade emapäev; nääri-annepäev, Anne lapsepäev; kolmekuninga-kaiepäev, Kaie lapsepäev, kolme-kuninga-krõõdupäev). Jõulukuusk "Kui kuulukse pühad tulema, tuuakse kuldsed kuused tuppa, kased valged kambrisse," teatab Kadrina rahvalaul. Jõulukombestikus jaguneb kõik avalikuks ja privaatseks ehk selleks, mida ainult oma kodus tehakse. Kui väljakukuused on kogu maal üpris sarnased, siis vaevalt leiab kahte ühesuguse jõulupuuga kodu. Täna, nii nagu varemgi, ei ole kõigis kodudes kuuske. On neid, kes on selle asendanud oksapärja, laekrooni või lihtsalt mõne oksaga. On neid, kelle kodus on kunstpuu. On neid, kes on jõulupuu toomisest loobunud, ja neid, kelle peresse pole seda kunagi toodud
Vln - Viljandi (linn) Rid - Ridala Tor - Tori Jür - Jüri Nõo - Nõo VMr - Väike-Maarja Ris - Risti Trm - Torma Kaa - Kaarma Ote - Otepää VNg - Viru-Nigula Rkv - Rakvere (linn) Trt - Tartu (linn) Kad - Kadrina Pai - Paide Vru - Võru (linn) Rõn - Rõngu Trv - Tarvastu Kam - Kambja Kan - Kanepi Kre - Kuressaare Käi - Käina Hag - Hageri Hää - Häädemeeste (linn) Kei - Keila Kär - Kärla Han - Hanila Iis - Iisaku Krj - Karja
laagris on klubi 2005. aastal läbi viinud 16 laagri- Laagris oli lisaks Nõmme Spordiklubi lastele ka vahetust 2111 lapsele. Audentese SK, KJK, Kalevi Korvpallikooli, Kalevi Ujumiskooli, Kalevi Ujumisklubi, Keila Ujumis- Nii talvised, kevadised, sügisesed kui suvised klubi, Haapsalu Ujumisklubi, Kadrina Ujumis- vahetused on möödunud sportliku tegevuse ja klubi, Parksepa Spordiklubi, Tallinna Kunstikooli laste arendamise tähe all. Laagrites olid treenerid, ja paljude teiste lasteorganisatsioonide lapsed. huvijuhid, ujumisinstruktorid ja arstid. Huvijuhi eestvedamisel oli sisustatud noorte vaba aeg. Kurgjärve Spordilaager on üks vähestest laagritest,
4,4% ja aastasest soojamüügist 3,1%. Keskmine tarbimistihedus (MWh/m) on Lääne- Virumaal 2,2 MWh/m, mis jääb natuke alla Eesti keskmiseks oleva 2,5 MWh/m.115 Lääne-Virumaal asuva kaugkütte kasutusest on andmeid 15-ne asula kohta, seejuures on asulate vahel suur toasooja hinna erinevus. Alla Eesti keskmise soojuse piirhinna, milleks on 68,50 eurot MW/h, jäävad Lääne-Virumaal kuus asulat: Vao, Triigi, Tamsalu, Sääse, Roela ja Kadrina. Tamsalus ja Sääsel on soojuse piirhind sama, sest 112 Malva, N. (14.04.2014). [suuline allikas]. Tamsalu. 113 Käibemaksuseadus. (2009). Riigi Teataja I osa. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/13218206 (27.04.2014) 114 Energiatalgud. (2013). Energiatarbimine. [www] http://www.energiatalgud.ee/index.php? title=Energiatarbimine#Kaugk.C3.BCte (01.05.2014) 115 Eesti Arengufond. (2013). Kaugkütte energiasääst. [uuring]. Tallinn.
pulmalauludes. Nõudlikus eesti keeles. Carmen Aleksandrinus - esimene eesti keelne juhuluuletus. Ladusas eesti keeles. Värsirida koosneb 12 v 13 silbist, vahel on paus: su õnnis on see mees, kes isa peale loodab. Brockman, sündinud 17. Sajandi alguses. Tuli siia 1634 - Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks. Tuli Saksamaalt sõjapakku, kolm aastat hiljem kirjutab pika ja ladusa eesti keelse pulmalaulu. Hämmastavalt ruttu oli õppinud ära eesti keele. Hiljem saab temast Kadrina kirikuõpetaja. Juhuluulet avaldati mõneleheliste trükitud lehtedena. Juhuluuletused pulmadeks lasti trükkida. Ilmusid väikeses tiraazis. Trükituna oli neil eeldusi läbi aegade säilida. Käsikirjalisena poleks säilinud juhuluuletuste arv nii suur kui ta on täna. Juhuluuletuste eeskujuks oli Prantsuse kuninga õukond. Andis oma toredusega tooni, kujundas moe Euroopas. Louis XIV - päikesekuningas, armastas kauneid kunste. Prantsuse väikevürstid tahtsid olla ka nagu kuningad.
Lisandusid pikad sõnad, kõnekäänud, nimede nimestikud, sõnade tähendusi ja päritolu selgitati ja sünonüümide erinevusi ka. Kokku saadi 7000 sõna. M. Veske – tõi leksikoloogiasse võrdlev-ajaloolise meetodi, millega uurida diakroonilisest aspektist (jälgib keele sõnavara kujunemist pikema aja jooksul, kaasates ka sõnavara päritolu uurimisse) A. W. Hupel – eesti-saksa sõnaraamat 1780, 17 000 sõna. A. Knüpffer – Kadrina pastor, kes püüdis „Beiträge“ veergudel eesti k tuletusõpetust fikseerida. F. R. Faehlmann – arutles Õpetatud Eesti Seltsis tuletuste teemal F. J. Wiedemann – eesti-saksa sõnaraamat 1869. Suurim leksikograafiline allikas. S. H. Vestring – eesti-saksa sõnaraamat J. Hurt – ne-liiteliste noomenite esimene tuletusalane doktoritöö 1886 K. A. Hermann – etümoloogiaainete lektor 1895. Püüdis seletada võrdlevat keeleteadust asjaomaste keelte sõnavara ja gram
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
Haljaspuu juhatuse poolt ja avaldatud nende kodulehel), mille punkt 5.6 nägi ette järgmist: "ostja kaotab õiguse nõuda kohustuse täitmist või ettemaksu tagastamist juhul, kui ta ei teata müüjale sellisest kavatsusest viivitamatult pärast rikkumise toimumist". Variant 2: AS Haljaspuu töötaja transportis istikuid Antsu talusse. Paarsada meetrit enne Kadrina teeristi kaldus Joosep P juhitud BMW oma sõidureast vastassuunavööndisse, otse AS Haljaspuu veoauto suunas. Kokkupõrke vältimiseks sõitis veoauto teelt välja ning süttis põlema. Veoauto juhil õnnestus autost enne põlengut välja saada ning ta pääses kergete kriimustuste ja põrutustega. Autos olnud istikud aga hävisid. LAHENDUS: VARIANT 1
Kas passiivne vastuhakk või aktiivne mässamine need on tolle aja valikud. Tähtis koht on romaanis antud kaunile Marenile, muusale, kelle jooni võib näha kordumas autori hilisemate raamatute naistegelastes. Ja üle kõige laotub mingit endisaegade salonglikku hõngu. Raamatu on kirjanduslikult toimetanud ja asjakohase eessõnaga varustanud Teet Kallas. 3 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (VanaSõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 181518 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas LääneHarjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a
äralõikamine Wehrmacht'i peajõududest, kuid Hitler ei tahtnud taandumisest kuuldagi. Saladuskatte all algatati vägede väljatõmbamist Eestist. 14. septembril alustas Punaarmee suurte soomusjõudude ja suurtükiväe toetusel pealetungi Väike- Emajõel. 16. septembril andis Hitler loa Eestist taganeda saksa vägedel. Kindral Steiner teatas Eesti rahvusliku juhtkonna esindajatele Eesti mahajätmisest. Narva oli langenud Punaarmeele. 20. septembril punaarmee tangid hõivasid Rakvere ja Kadrina ning 21. septembril Tapa. 1944. aastaks vangistati 3000-4000 saksa armees teeninud eestlast. Lahingud saartel: Mandriosa langemisega Punaarmee kätte polnud sõjategevus Eestis veel lõppenud. Sakslaste kontrolli all olid endiselt Eesti saared. Üritati siduda lahingutega piisavalt palju punaarmeelasi, et teised saaksid põgeneda. Juba 29.-30. septembril hõivas Eesti korpuse dessant Muhu, sakslased taandusid. 7. oktoobril
Teisalt on selle põhjus ka soov rahvast harida. Masing rajas eesti ajakirjanduse traditsioonid, Masingu eeskuju nakatas Faehlmanni ja Kreutzwaldi, samuti Jannsenit. NB! Masing nimetab end kirjutistes sakslaseks ja tituleerib ennast "meie" kui sakslane. Seega säilitas ta tahtlikult distantsi enda ja lehelugeja vahel. Varasem ajakirjanik Eestis Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Oli päritolult eestlane, pärisorjade laps. Sündis 26. detsembril 1803 Virumaal Kadrina kihelkonnas mõisakingsepa pojana. Õppis algul Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, hiljem pääses juhuslikult (vanemate palvevendlike sidemete kaudu) Tallinna kreiskooli, kus sai kooliõpetaja ettevalmistuse. Algul töötaski mõnda aega poistekoolides õpetajana, siis läks koduõpetajaks Peterburgi. Seega kogu haridus oli saksakeelne ja ka töötas saksa keeles. 1826 astus Tartu ülikooli, kus õppis arstiks ja töötas seejärel 44 aastat (1833-1877) Võru linna-arstina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
