Saab teada, kes seda tegid ja millest see koosneb. kolmas peatükk jaotub kaheks alapeatükiks: ,,Kalevipoja haud", mis analüüsib Kalevipoja surmapaigast. ,,Kalevipoja varandus", Kalevipoja varandusest ja kus see peaks paiknema. 1. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Friedrich Reinhold Kreutzwald on eesti kultuuuri loos tuntud eelkõige kui folklorist ja etnoloog. Ta sündis virumaal, Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas 1803 aastal 26. detsembril. Ta oli Eestis kirjanik ja arst. Algselt õppis ta gööki algkoolis 1815-1817 aastal. Peale seda kreiskoolis 1817-1818 ja Tallinna kreiskoolis 1819-1820. Ta sooritas 1823 aastal Tallinnas koduõpetaja eksamid ja tõõtas koduõpetajana 1825-nda aastani Tallinnas ja Peterburis. Kreutzwald kirjutas tavaliselt jutte eesti rahvale. Tema lugudes oli palju õpetlikkust ja kasvatuslikkust
Bengt Gottfried Forselius Õpetas tasuta talupoisse, oli Piiskopmõisa seminari ainuke õpetaja, määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks, kuid tagasiteel Rootsist hukkus Heinrich Stahl Tallinna toomkiriku õpetaja, koostas esimese eesti keele grammatika Martin Gilläus Kirikulaulude tõlkija, sai hariduse Tartu Ülikoolis, mõned tema tõlked on tänini kasutusel Reiner Brockmann Kadrina pastor, Tallinna gümnaasiumi pastor, tuntuim eestikeelne nn. juhuluuletaja Christian Ackermann Kuulsaim ja produktiivseim Tallinna puunikerdaja Karl XII Rootsi kuningas, tõusis troonile 15-aastaselt, näitas Põhjasõja ajal üles ülimat osavust. August II Tugev Poola kuningas Peeter I Venemaa tsaar Frederik IV Taani kuningas Stephan Raabe Eesti talupoeg, kes aitas Rootsi väed Pühajõel võidule Boriss Seremetjev Vene väejuht
IMKATS ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwaldi järgi jutustanud Eno Raud. F.R. Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25. august 1882 Tartu) - Eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu 9. juuli 1996) - eesti lastekirjanik, Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane
22967527.381982 22273 Aravu Meeksi vald 21769 7800042-1Aravu 58.22956627.381322 21769 Aravu Meeksi vald 137188 7801287-1Aravu rahv58.22967627.383279 137188 Aravu Meeksi vald 26918 7800044-1Aravuste 58.41924126.872840 26918 Luunja vald 26919 7800043-1Aravuste 58.41875226.873807 26919 Luunja vald 128226 7801207-1Aravuste 58.41889226.874786 128226 Luunja vald 139532 5901060-1Arbavere 59.43985425.957734 139532 Kadrina vald 139531 5901102-1Arbavere 59.43960625.957798 139531 Kadrina vald 25513 7800045-1Arbimäe 58.23454826.410372 25513 Elva linn 31732 7800046-1Arbimäe 58.23481626.410883 31732 Elva linn 5182 22302-1 Ardu 59.10301425.359555 5182 Kose vald 5183 22301-1 Ardu 59.10285725.359933 5183 Kose vald 132223 22349-1 Ardu kool 59.10205625.357472 132223 Kose vald 25864 6700051-1Are 58.52366824
die estnische Frage" (Olten 1919, tõlgitud ka prantsuse ja itaalia keelde), ,,8- tunniline tööpäev" (Tallinn 1924). Eesti ühiskondliku mõtte arengu ja sotsiaalse liikumise ajaloos on Martnal, kui Eesti sotsiaaldemokraatia rajajal tähtis koht. Mihkel Martna suri 23. mail 1934 Tallinnas. 3 OTTO (AUGUST) STRANDMAN Otto Strandman on sündinud 18. november 1875. aastal Virumaal Kadrina kihelkonnas. Kooliõpetaja ja vallakirjutaja kolmas poeg sai ristimisel nimeks Otto August. Alghariduse omandas ta isa käe all, jätkates haridusteed Rakvere linna-koolis (1886-88) ning mitmes Tallinna ja Peterburi gümnaasiumis. Küpsuseeksami sooritamisele 1896 (eksternina) järgnes kolm aastat tööd ametnikuna Riigipanga Tallinna kontoris ning üliõpilaspõli Tartus ja Peterburis. Lõpetanud 1903 Peterburi ülikooli õigusteaduste alal, tuli Strandman taas Eestisse.
Sügavkülmutatud tooted: Šokolaadi-kaeraküpsis, Ronski Tex-Mex(pärmitaignast valmistatud maitsev pirukas hakklihatäidise ja erinevate vürtsidega), Kodune kaneelisai, Mustika-toorjuustu viinisai, Puuvilja-Kaeraküpsis(mahlakas kaerajahust küpsis rosinate ja jõhvikatega), Suur õunakroon, Iirise-viinisai, Lihapirukas, Fetajuustupirukas. 2.4 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal Kirjeldan Rakvere Maksimarketit ja Kadrina Konsumit, mis mõlemad kuuluvad ETK gruppi. Rakvere Maksimarketi kauplus on tunduvalt laiema tootevalikuga, kui Kadrina Konsum. 12 Tootevalik Kadrina Konsumis: Klassikaline Tallinna peenleib, Isa peenleib, Klassikaline Eesti rukkileib, Klassikaline Toolse leib, Ruks, Teraleivad: Klassikaline, Saib porgandiga, Saib, Päikeseleib D+, Kaerasüda, Saib porgandiga, Ruksi pala,
Ajaloost 18. sajandi esimesel veerandil laastas Eestimaad rängalt Põhjasõda Venemaa ja Rootsi vahel (1700- 1721). Selle tagajärjel läks Eesti Vene impeeriumi koosseisu. Sõjas ja sellele järgnenud katkutaudis hukkus enam kui pool Eestimaa elanikkonnast. Pärast Põhjasõda olid endiselt valitsevaks luteri usk ja kirik.Kiriku sees oli rahutu, kuna olid teatud vastuolud konservatiivsete ning uuendusmeelsete inimeste vahel. Viimaste hulka võib lugeda usuvoolu nimega pietism toetajad. Pietismi esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Rõõmsameelse, samas väga tundelise vagaduse toomine luterlikku kirikusse on olnud selle liikumise teeneks. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt...
toetust Jakobsoni tegevusele, kes jällegi õpikutes toonitas "Kalevipoja" tähtsust eesti rahvale. Kirjavahetuses Lydia Koidulaga arutati päevakajalisi sündmusi ning poliitilist olukorda. Ometi takistas nende vahelist lähemat suhtlemist Kreutzwaldi teravad vastuolud Koidula isa "postipapa" Jannseniga, mille tulemusena jättis Kreutzwald minemata isegi esimesele laulupeole. 26./14. XII 1803 25./13. VIII 1882 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana- Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a
Eesti teatri ajalugu Eesti rahvusliku teatri sünniajaks peetakse aastat 1870, mil Vanemuise seltsi majas kanti 24. juunil ette Lydia Koidula näitemäng "Saaremaa onupoeg". Kuna nõudmine piletite järele oli väga suur, siis korrati etendust järgmisel päeval. See oli esimene kord, mil nähti eesti keeles ettekantud näitemängu omaenese rahva elust. Elukutselisi näitlejaid ei olnud ja seepärast mängisid kaasa Lydia vend ja tema sõbrad tol ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Ehitati esimesed tõelised teatrihooned. Eesti kutselise teatri sünniaastaks sai 1906. aasta, mil Tartus Vanemuise teatrimajas mängiti August Kitzbergi näidendit "Tuulte pöörises. 1906 avati Tartus teater Vanemuine ja 1913 Tallinnas teater Estonia. XX saj alguses jõudis eesti näitekirjandus kõrgperioodi August Kitzbergi ja Eduard Vilde sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed. "Saaremaa onupoeg" oli sakslase T. Körneri naljamä...
35811080030 Arnold Merilaid Keila 37210070151 Paul Naaber Tamsalu 35504050446 Ando Nõmmik Kunda 34303130136 Aarne Oks Paldiski 37210060467 Hanno Pedak Tõrva 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste 34004050217 Kristjan Mägi Saue 38402070214 Jaan Noormets Tallinn 37202200902 Reijo Okspuu Kadrina 36902240722 Aare Raudsepp Tallinn 48405030944 Elvi Berk Rakvere 48107150516 Kristiina Oks Kohtla-Järve 47402150417 Tiina Rajamäe Viljandi 37411270496 Karl Salu Rakvere 44203030178 Mare Eesmaa Kiili 37210240441 Hendrik Kanter Võru 46210090988 Malle Kivioja Tallinn 34210060017 Anton Meister Pärnu
34303130136 Aarne Oks Paldiski Liiva 7a-3 37210060467 Hanno Pedak Tõrva Läänemere tee 17-216 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste Õismäe tee 96-35 34004050217 Kristjan Mägi Saue Tartu mnt 24-1 38402070214 Jaan Noormets Tallinn Kivila 18-69 37202200902 Reijo Okspuu Kadrina Pakase 47 36902240722 Aare Raudsepp Tallinn Kärberi 13-8 48405030944 Elvi Berk Rakvere Sõpruse 3 - 125 48107150516 Kristiina Oks Kohtla-Järve Koidu 10-9 47402150417 Tiina Rajamäe Viljandi Arbu 5-24 37411270496 Karl Salu Rakvere Sepa 2-3 44203030178 Mare Eesmaa Kiili Mahtra 36-50
35811080030 Arnold Merilaid Keila 37210060467 Hanno Pedak Tõrva 36705150941 Boris Küünemäe Saue 35504050446 Ando Nõmmik Kunda 38804250911 Ahto Danilov Paide 34303130136 Aarne Oks Paldiski 34004050217 Kristjan Mägi Saue 38402070214 Jaan Noormets Tallinn 37202200902 Reijo Okspuu Kadrina 36902240722 Aare Raudsepp Tallinn 47402150417 Tiina Rajamäe Viljandi 37411270496 Karl Salu Rakvere 48405030944 Elvi Berk Rakvere 48107150516 Kristiina Oks Kohtla-Järve 44203030178 Mare Eesmaa Kiili 37210240441 Hendrik Kanter Võru 46210090988 Malle Kivioja Tallinn 36909210954 Erno Salumets Kuressaare
Olustvere TMK F.R.Kreutzwald Koostaja:Ivo Kommusaar Olustvere 2009-06-14 Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1879) Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjanik ja luuletaja, tõlkija ja mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsist, keelemees, ühiskonnategelane ja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal, Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas 26. dets 1803 pärsiorjast mõisakingsepa ainukese pojana. Tema varane lapsepõlv möödus Jõepere läheduses asuvas Kaarli mõisas, kus isa sai peagi pärast poja sündi aidamehe koha (1804-1815). Kaarli perioodi jäävad esimesed kokkupuuted eheda rahvaloomingu ja ka Kalevipoja lugudega. 1815 vabastatakse Kreutzwaldi perekond pärisorjusest, perekonna nimeks antakse Reinholdsohn. Pärast mõneaastast katset kõrtsipidajana asub isa tööle valitsejana Ohulepa
Näiteks Henriku Liivimaa kroonika, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227. Selles leidub ladinakeelse teksti sees paar eestikeelset sõna- ‘Laula! Laula! Pappi!’ (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007). Järgmiste sajandite jooksul avaldati veel eesti keelseid tekste. Ei saa mainimata jätta esimest eesti keele käsiraamatut „Anführung zu der Esthnischen Sprach“ (sissejuhatus eesti keelde), mis ilmus Tallinnas 1637. aastal. Raamatu autoriks oli Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Ligi kümme aastat möödudes ilmus juba järgmine Eesti kirjakeele käsiraamat: Johann Gutslaffi „Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam“ (grammatilised vaatlused eesti keelest) Tartus 1648. aastal. Sellele järgnesid 1660. aastal ilmunud Heinrich Gösekeni põhjaeesti keele käsiraamat „Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung zur Öhstnischen Sprache“ (sissejuhatus eesti keelde) ja 1693
läbivad Muuksi ja Palmse õpperada. Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab tutvuda Viru raba läbival laudteel. Lahemaa Rahuvuspargi andmed Asutatud: 01.06.1971 Pindala: 72 500 ha (725km) * Maismaa: 47 410 ha (474km) * Meri: 25 090 ha (251km) Tsoneering (jaotumine): * Reservaate 76 ha (0,2%) * Sihtkaitsevööndeid 12 797 ha (26,1%) * Piiranguvööndeid 36 052 ha (73,7%) Asukoht: * Lääne-Virumaa * Lihula vald * Kadrina vald * Harjumaa * Loksa vald * Kuusalu vald Reorganiseerimised: * 1973 - Pindala suurendamine * 1980 - Uus arengukava ning tsoneering * 1991 - seaduse "Lahemaa Rahvuspargi kohta" vastuvõtmine ja mereala lisandumine. * 1997 - kaitse-eeskiri, pindala vähendamine, Viitna maastikukaitseala ja Ohepalu looduskaitseala eraldamine. Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja
36312110930 Kaspar Veesimaa Tapa 36404050446 Reijo Bauman Tartu 36408240148 Arnold Merilaid Keila 46604030496 Malle Ligi Pärnu 46710100356 Airi Põld Paldiski 46711080030 Kristel Astok Kiili 36809050610 Aadu Malva Paldiski 46809140289 Kristiina Oks Kohtla-Järve 36901050084 Ahti Tubin Kadrina 46902200391 Evelin Põld Haapsalu 46903030319 Valve Mäesalu Saku 37008130050 Einar Laanepõld Kadrina 37009040214 Andrus Koort Türi 37110090988 Aadu Elson Haapsalu 37203030988 Kaivo Mets Tapa 47307080393 Malle Põldmaa Kallaste 47404170054 Katy Veesimaa Tartu 37405130719 Erki Ainsaar Valga 37406070555 Aarne Norak Tallinn
1848 avaldas ta düsenteeriauurimuse "Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845". Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976). Hauakivil(Tartu Jaani kalmistul) on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli ja Hageri, Ohulepa mõisades, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815- 1817, kreiskoolis 1817-1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, kaupmehe õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823- 1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833
Eesti muinasaeg Eestlaste ajalugu on olnud väga kirju ja pikk. Selle uurimiseks kasutakse väga palju meetodeid. Kuigi praeguseks on olemas erinevaid loodusteaduslike dateerimisviise, on Eesti esiajaloo uurimisel seni kasutatud peamiselt nn radiosüsiniku meetodit. Selle aluseks on radiaktiivne süsiniku isotoop, mida tekib väikeses koguses maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radisüsiniku abil on võimalik üsna täpselt ära määrata eestlaste kultuuri arengut ja muutusi inimtegevuses. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum ehk vanim kiviaeg. Paleoliitikum seondub varasemas osas põhiliselt Aafrikaga. Arvatavasti just seal kujunesid meie eelased. Tol hetkel valitses veel eesti alasi jää. Keskmises paleoliitikumis asustasid Euraasia mandrit neandertallased. Neandertallased kohanesid isegi väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad oskasid ehitada endale elamuid, ka...
,,Vanemuise laul" jne Tema kui kirjaniku populaarsus põhineb tema jutuloomingul, mis on enamasti õpetliku sisuga ning kirjutatud kalendrite tarbeks. Tema jutuloomingut iseloomustab vesteline laad, huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutus Tema ,,Kalevipoja" kirjutamise algatus ja müüdid on üheks esimeseks katseks kasutada rahvaluulet kirjandusliku alusmaterjalina. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana Lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli mõisas Rakvere löhedal 1815 vabastas mõisaomanik nad pärisorjusest õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis oli lühikest aega Tallinas äriõpilane viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas 1819. a. algul jätkas õpinguid Tallinna kreiskoolis sai koolis ka täiendavat pedagooglilist ettevalmistust
Praegusel hetkel on Eestis tõepoolest olemas kaks alternatiivset kõnetusvormi, kuid teistes keeleühiskondases ja teistel aegadel võivad valikuvõimalused varieeruda. Jaapani riigi näitel võib julgelt öelda, et sealsed inimesed toovad oma kõnelustesse sisse üsna selged pöördumised. Kõnelusest võib kohe aimata suhtlejate vanusevahe ja seisuse. 3. Kõnetusnormidest koolilaste arvamuse põhjal 1995. aasta sügisel ja 1996. aasta kevadel viidi Tallinna, Tartu ja Kadrina kolmes humanitaarkallakuga koolis läbi uurimus, kus õpilased pidid täitma ankeetküsitluse. Küsitlusel osalesid 3., 9. Ja 12. klassi õpilased. Uurimuse materjal pärines ühiskonna sellistelt liikmetelt, kes süsteemi alles omandasid ja seda oma vaatekohast tõlgendasid. Meetodi puuduseks peeti vaid seda, et kokkuvõtteid ja järeldusi sai teha vaid selle järgi, mida õpilased arvavad end tegevat, mitte nende tegeliku keelekasutuse järgi.
Kadrina Keskkool Kuulamine ja suhtlemine Referaat .... .... Juhendaja õp: ... .... 2011 Kuulamine Sissejuhatus Selleks, et inimesed saaksid üksteist kuulata on vajalik eelkõige kuulda. Inimese kuulmis ja tasakaalu elundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust mille lõpus on õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Sisekõrv sisekõrva ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes ta...
kandsid mulgi mehed pidulikel puhkudel musti pikk-kuubi, mis sarnanesid lõikelt särgiga. Traditsioonilist rõivastust kanti kauem jõukamates peredes. Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa läksid moemõjutustega kiiremini kaasa ja hiljem levisid need mõjutused ka lõuna poole. Põhja-Eesti Põhja-Eesti piirkonda kuulub 32 kihelkonda: Alutaguse, Ambla, Anna, Hageri, Haljala, Harju-Jaani, Harju-Madise, Iisaku, Juuru, Jõelähtme, Jõhvi, Järva-Jaani, Järva-Madise, Jüri, Kadrina, Keila, Koeru, Kose, Kuusalu, Lüganuse, Nissi, Paide, Peetri, Rakvere, Rapla, Risti, Simuna, Türi, Vaivara, Viru-Jaagupi, Viru-Nigula, Väike-Maarja. Põhja-Eesti oli piirkond, mis võttis kõige kergemini uuendused omaks ning sealt edasi levisid uuendused ka ülejäänud Eestisse. Tallinna ümbruses levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond ning naistel pikitriibuline seelik ja
ER 4 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2012 SISUKORD PALMSE MÕIS Palmse mõis asub Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas. Kunagi kuulusid need territooriumid Kadrina kihelkonnale. Mõisat on esmakorselt mainitud juba keskajal kuuludes Tallinna tsistertslaste Mihkli nunnakloostri valdusse. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. 1522. aastal läks Palmse Metztackenite suguvõsa kätte, kuniks mõisa võtsid oma ülal pidada Pahlenite suguvõsa aastani 1919. Praeguse härrastemaja ehitust alustas G. Chr. von Pahlen 1697 J.Stael v. Holsteini jooniste järgi. Mõis sarnanes oma sümmeetrilise põhiplaaniga ja
vesi vilja pealt! [Laulud loodusest ja loomadest Tuul]: Tule, tule, tuulekene, "Tule, tule tuulekene, paista piale päävakene, vii vetta vilja pialta." Kadrina. H I 1, 69 (35). 1888. vii vihma Virumaale, Selge tüüp 157 (4) Vihm mujale maale [Laulud loodusest ja loomadest Vihm, aa uugu Arjumaale! vesi, udu]: Virul vihma palleldi, "Vii vihma Vennemaale, Arjul uugu oodati: aja hoogu Harjumaale! Virul vil´lä palase, Vennemaal vili põlenessa,
Lisa 1. Curriculum Vitae CURRICULUM VITAE Üldine: Nimi: Mari Mets Sünniaeg: 12.04.1989 Elukoht: Kadarpiku 12-57, 13512 TALLINN Telefon: 515 6451 Perekonna seis: vallaline Haridustee: 2008 k.a Mainori Kõrgkool, personalijuhtimine 1996 2008 Kadrina Keskkool Täienduskoolitused: 2007 Tallinna Keeltekool, inglise keel 2005 NORAX Koolituskeskus, turunduse eriala Teenistuskäik: 2008 2009 AS Nuka Kaubad, klienditeenindaja Keelteoskus: eesti keel emakeel inglise keel kesktase (nii kirjas kui kõnes) vene keel algtase Arvutioskus: Microsoft Word, Excel, PowerPoint ning Internet Autojuhiluba: B-kategooria alates 2008, isikliku auto kasutamise võimalus
Enn (parsil). JÜTS: Tule aga siiapoole, Kure onu! Eit on leemepaja juures, taati ma küll ei tea praegu. AADU: Soo, soo! (Kuklatagust sügades.) Kanade päralt, see on kibe käik mulle, ehk ma küll (iseeneses uhkeldades) külakubjas olen ja vallavanema parem käsi! See Peeter neid mulke ei salli silma otsas, ja nüüd tahab üks veel tema TÜTART! Aga Märdil on veel neid Kadrina vanu (kõrvalt tasku vaadates) Kadrina rublatükk - rublatükke ja on muidu tubli poiss; häda ka ära Vene keisrinna taganeda. Katariina I JÜTS: Kas ma kutsun isa, Kure onu, kui sa tahad pildiga raha ehk siia jääda? (Kõrvale.) Ehk siis saan ka jälle
Eesti sportlased ja nende tulemused Pyeongchangis toimunud taliolümpiamängudel Anita Algus 8.b klass Kadrina Keskkool 27.02.2018 Eestlasi esindas Pyeongchangi olümpiamängudel 22 sportlast kuuel alal. (5 naist, 18 meest) Kiiruisutamine Marten Liiv Sünniaeg: 23.12.1996. Treener: Hannes Wolf. M 1500m 13.02.2018 (35 osalejat) 33.koht, ajaga: 1:50.23 (kaotus võitjale 6.22) M 1000m 23.12.2018 (36 osalejat) 18.koht, ajaga: 1:09.75 (kaotus võitjale 1.80) Marten Liiv. Foto: Kia Speed Skating Academy Saskia Alusalu Sünniaeg: 14.04.1994. Treener: Tristan Loy. Klubi: SK Tervis N Massstart 24.02.2018 (kokku 24 osalejat) 4.koht, ajaga: 8:47.46, punkte oli 15. (Esimesel kohal oli aeg vastavalt 8:32.87 ja punkte oli 60) Parim eestlaste saavutatud tulemus PyeongChangis ...
Kevadel lendab üle delta ja lahe tohutute veeväljade enam kui 2 miljonit vee- ja rannikulindu, kes peatuvad seal mõningaks ajaks. Linnurikkad on ka Väinamere väikesaared, kus elavad kormoran, kühmnokk-luik, rohukoskel ja tõmmuvaerast (Lisa 4 pilt 7). Väinamere lahel on tavaliselt ka hall- ja viigerhüljes. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006) (Keskkonnaamet) LAHEMAA RAHVUSPARK Ajalugu Lahemaa rahvuspark asub Harjumaal Loksa ja Kuusalu vallas, Lääne-Virumaal Kadrina ja Vihula vallas. Loodi 1972. aastal, et kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikke metsi, sood, randa ja kultuuripärandit. Rahvuspargi pindala on 72 510 ha. Lahemaal on elatud juba 4000 aastat. Ajaloomälestustest asuvad rahvuspargis Muuksi ja Vihula linnamäed, Muuksi ja Võha kivikalmed, Käsmu kaptenite küla ja Altja kaluriküla (Lisa 5 pilt 10). Maastikku vääristavad vanad mõisasüdamed. Lahemaa rahvusparki peetakse ühe kaunimaks rahvuspargiks Eestis ja ka Euroopas
Lääne- Viru maakond on moodustatud 1.Jaanuaril 1991.aastal. Arvestulik rahvaarv 66701, mehed 30834 ja naised 35867. Maakonna pindala on 3826,6 km². Maakonnakeskus on Rakvere linn, kus elab 16801 elanikku (seisuga 01.01.2012). Lääne-Virumaal on pärast kohalike omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamist (20.10 2005) 15 kohaliku omavalitsuse üksust: Rakvere ja Kunda linn, Haljala vald, Kadrina vald, Laekvere vald, Rakke vald, Rakvere vald, Rägavere vald, Sõmeru vald, Tamsalu vald, Tapa vald, Vihula vald, Vinni vald, Viru-Nigula vald ja Väike-Maarja vald. Lääne-Virumaal on 4 linna: Rakvere, Kunda, Tapa (vallasisene linn) ja Tamsalu linn (vallasisene linn). 2.RAHVASTIK Seisuga 1. Jaanuar 2012 oli Lääne-Virumaal 66 701 elanikku, neist 30 834 olid mehed ja 35 867 naised. Eestlasi 57 077, venelasi 6 823, ukrainlasi 905, valgevenelasi 372, soomlasi
1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Suutmatus kirjaviisi üle kokkuleppele jõuda oli peamine põhjus, miks piibel tervikuna Rootsi ajal eesti keeles ei ilmunud. 1686 suutis Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian välja anda lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Rootsi aja trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga. Trükiti eestikeelseid kirikulaule. Vaimulike lauludega sai alguse ka ilmalik eestikeelne luule. Tuntuim eestikeelse juhuluuletaja on Kadrina pastor ja Tallinna gümnaasiumi professor Reiner Brockmann. Lõunaeestikeelseid raamatuid trükiti Riias ja põhjaeestikeelseid Tallinnas. Rootsi aja lõppu jääb Eesti ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht. Gümnaasiumid ja Tartu ülikool Liivimaa haridusolude korraldamisel oli tähtis osa kubermangu esimesel kindralkuberneril Johan Skyttel. Tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline gümnaasium
1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Suutmatus kirjaviisi üle kokkuleppele jõuda oli peamine põhjus, miks piibel tervikuna Rootsi ajal eesti keeles ei ilmunud. 1686 suutis Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian välja anda lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Rootsi aja trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga. Trükiti eestikeelseid kirikulaule. Vaimulike lauludega sai alguse ka ilmalik eestikeelne luule. Tuntuim eestikeelse juhuluuletaja on Kadrina pastor ja Tallinna gümnaasiumi professor Reiner Brockmann. Lõunaeestikeelseid raamatuid trükiti Riias ja põhjaeestikeelseid Tallinnas. Rootsi aja lõppu jääb Eesti ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht. Gümnaasiumid ja Tartu ülikool Liivimaa haridusolude korraldamisel oli tähtis osa kubermangu esimesel kindralkuberneril Johan Skyttel. Tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline gümnaasium
eestikeelne luuletus aleksandriinides) ja seda saatva saksakeelse Lectori Carminis Esthonici (,,Eestikeelse luuletuse lugejale"), õigustamaks oma eestikeelset luuleharrastust, kui ta ise on sakslane (vt töölehelt). 1638 Heinrich Stahl saab Tallinna Toomkiriku õpetajaks. 1638 sünnib Prantsuse kuningas Louis XIV. Prantsuse näitekirjanik Pierre Corneille kirjutab draama ,,Le Cid". 3 1639 Reiner Brockmann saab Kadrina kirikuõpetajaks ja loobub Tallinna Gümnaasiumi professori kohast (NB! Kõne kooliõpilastele) 1639 Tagasiteel Pärsiast väisab Paul Fleming Tallinnat, kihlub Anna Niehuseniga ja kohtub Brockmanniga. 1640 Paul Fleming kaitseb Leideni ülikoolis meditsiinidoktori kraadi, plaanib tulla Tallinna linnaarstiks, kuid sureb 2. aprillil Hamburgis. 1640 Seni Hispaania alla kuulunud Portugal saab iseseisvaks. 1641 Heinrich Stahl avaldab jutlusteraamatu ,,Leyen Spiegel" I osa.
Osalejaid umbes 1300 . 2000.a. 12-14 mai - Kuidas elad, Soomaa? Olustvere- Hüpassaare Tõramaa Olustvere. Osalejaid umbes 2200. 2001.a. 11-13 mai - Kuidas elad, Rannamaa? Vasalemma Peraküla Veskijärv -Padise. Osalejaid umbes 3000. Osavõtumaks 210 krooni; õpilased, üliõpilased ja pensionärid 180 krooni, eelkooliealised tasuta! 5 2002.a. 10-12 mai - Kuidas elad, Lahemaa? Kadrina Vihula Käsmu - Tsitre - Joaveski. Osalejaid umbes 2800 . Osavõtumaks: õpilased, üliõpilased ja pensionärid 240 krooni, teised 300 krooni (koolieelikud tasuta), kui tasutakse enne 7. maid 2003.a. 9-11 mai - Kuidas elad, Võrtsjärv? Viljandi-Tarvastu-Pikasilla-Vana-Võidu. Osalejaid umbes 2400 . Osavõtumaks: õpilased, üliõpilased ja pensionärid 250 krooni, teised 300 krooni (koolieelikud tasuta), kui tasutakse enne 6. maid (6. mai kaasa arvatud). 2004.a
55 abielus Transport autojuht 1,360 € Kallaste Õismäe tee 50 lahutatud Müük diiler 1,090 € Saue Tartu mnt 2 36 lahutatud Müük diiler 1,160 € Tallinn Kivila 18-69 20 vallaline Transport koristaja 750 € Rakvere Sõpruse 3 - 48 vabaabielus Müük diiler 980 € Kadrina Pakase 47 51 vabaabielus Müük diiler 1,050 € Tallinn Kärberi 13- 46 lahutatud Transport dispetser 1,070 € Viljandi Arbu 5-24 68 abielus Majandus juhataja 2,540 € Kiili Mahtra 36- 48 abielus Tootmine juhataja 3,270 € Võru Aegviidu Pi 22 lahutatud Finants juhataja 3,650 € Tallinn Võru 2-125
Rahvaluule liigid ja zanrid * rahvalaul on ainult see, mis on uuritav kirjandusteaduse kaudu. 3 jaotust: 1)lüüriline 2)eepiline 3)dramaatiline * lüüriline teemaarendus: põhjendus puudub, miks midagi tehakse * eesti rahvalaul jaguneb lüüriliseks ja lüroeepiliseks * Rutt Mirov jagas Laugaste terminid kaheks: l (laulud) j (jutud) lv (lühivormid) ning mäng, tants --> rahvaluule kitsamas tähenduses ___________________________________________________________ u/k (usund/kombestik) --> rahvaluule laiemas tähenduses (tänapäeval kitsamat ja laiemat tähendust ei kasutata) 20. sajandil: * humanitaarteadused liiguvad sotsiaalteaduste suunas. Muutus ka laulude süsteem. * rahvapärimuses olemas zanritunnetus *akadeemiline ja naturaalne käsitlus vs, rahvapärande ja akadeemiline nimetus ei kattu * pajatus - Laugaste välja mõeldud zanr (argipäevajutustus) * muistend pole legend. Legend märgib kirjalikku teksti, kuigi levib suuliselt. 1970. a kui Lau...
aastal Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta. Pärast Hurda surma on avaldatud ,,Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad", ,,Kõned ja kirjad" ja ,,Mida rahvamälestustest pidada". Hurda kogumistöö äratas rahvusvahelist tähelepanu juba tema eluajal. Aastast 1992 antakse välja Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Friedrich Reinhold Kreutzwald Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. F.R.Kreutzwald kasvas Kaarli ja Hageri, Ohulepa mõisas. Õppimist alustas Rakvere köster Gööki algkoolis (1815-1817), edasi läks kreiskooli (1817-1818) ja Tallinna kreiskooli (1819- 1820), kaupmehe õpilane oli ta Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksami tegi ta Tallinnas 1823. aastal, koduõpetajana töötas Tallinnas ja Peterburis 1823-1826. Õppis Tartu ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833
(1609-40). Tema ümber oli tekkinud kohalike luuleharrastajate ring, nn. lamburiühing, millised olid moes Saksamaal. Oluliseks on peetud Flemingi kokkupuuteid ja sõprust Rainer Brockmanniga, eesti esimese pulmalaulu autoriga. Juhuluule sündi soosivaks eelduseks oli trükikoja asutamine Tallinnasse aastal 1635, kuna seal trükiti esimeste hulgas Flemingi luuletusi ning ka Brockmanni esimene pulmalaul. Pulmalaulud olid mõeldud härrasseltskonnale. Kadrina pastor Brockmann kirjutas ka saksa-, kreeka- ja ladinakeelseid luuletusi, mida on kokku mitusada. Teisteks autoriteks olid Juuru pastor Josua Möllenbeck, Heinrich Göseken, Kirbla pastor Daniel Göbel, Georg Salemann, Rõngu pastor Olaus Georg Salenius (kahesalmiline ,,Jocus Esthonicus" 1643) ning Joachim Salemann. Tähelepandav osa 17. sajandi eestikeelsest juhuluulest koosnes aga pühendusluuletustest-õnnesoovidest mitmesuguste erinevate teoste ilmumise puhul.
Hallik AS 59 67 90 Tamsalu, pagaritooted Viru Õlu 140 127 146 165 Vest Wood Eesti 730 217 332 510 Rakvere, puituksed uus nimi 634 JELD-WEN Eesti AS Flexa Eesti 357 322 320 415 Kadrina (suletakse), Viru- 453 Nigula, mööbel Tapa Mill OÜ 34 69 128 196 178 Puidutööstus Aru Grupp 155 92 168 Puidutööstus Bellus Furniture 300 63 166 264 Haljala, Räpina, pehme mööbel
KESKAEG Jääb muistse vabadusvõitluse (1227) ja Liivi sõja vahele (1558) Seda saab jagada veel kaheks pooleks: esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343 Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige rohkem vastu, vallutajatel oli kõige rohkem tegemist nendes piirkondades. Saarlaste leping oli kõige lihtsam, sest nad alistusid. Maa läks vallutajatele, eesti talupoeg ei olnud enam maa omanik vaid temast sai maa kasutaja. Kohtupidamise õigus läks eestlaste käest uute maaisandate kätte. Samas uued maaisandad koh...
Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Friedrich Reinhold Kreutzwald 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Lääne Virumaa 25. august 1882 Tartu oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 18151817, kreiskoolis 18171818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 1818 1819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 1826-1833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1833
Maarja Malva JUHTIMISPRAKTIKA AS ARU GRUPIS Praktikaaruanne Juhendaja: Virve Transtok Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Aru Grupp AS on alates 1993 aastast tegutsev 100% Eesti kapitalil põhinev puidutöötlemisettevõte. Omanikeks on Juhan Viise ja Andres Lindam. Ettevõte paikneb Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Hulja külas. Kuni 2008 aasta sügiseni töötas ettevõttes kuni 175 töötajat aga majanduslangusega kaasnevalt on hetkel töökohti 146. Ettevõte tegeleb peamiselt akende, uste, treppide ja majade tootmisega teistele ettevõtetele ja ka üksikisikutele. Ettevõttel on kaks Aru Joinery all töötavat välisriigi esindust, üks asub Iirimaal ja teine Inglismaal. Valisin Aru Grupi oma praktikakohaks, kuna see on suurettevõte ja väga huvitav oli
põhjapool Emajõge olev linnaosa. Taganemisel põletab hävituspataljon Mustvee. · 30. juuli - Regulaarvägedest mahajäänud punaarmeelased korraldavad tapatalgud Kuremäe vallas, kus mõrvatakse üle paarikümne inimese. · 31. juuli - NKVD ja hävituspataljoni üksus ründab Kautlas ERNA grupi võitlejaid, lahingus kaotavad ründajad 150 meest surnutena. Langeb neli ERNA luuregrupi võitlejat. · 5-9. august - Vabastatakse Kadrina, Aegviidu, Haljala, Kunda ja Avinurme. Taganevad punaarmee üksused põletavad maha Kiviõli tööstuse. Põhja suunas liikunud sakslaste rünnakukiil vallutas Tapa ja jõudis 6. augustil Kunda juures Soome laheni. 8. Armee (NSV Liit) oli pooleks raiutud. Seejärel pöördus üks Saksa korpus itta ja vabastas 17. augustil Narva, võttes selle operatsiooni käigus ligi 6000 vangi. Sakslaste teine korpus koos Pärnu poolt tulnud väeosadega võtsid piiramisrõngasse Tallinna.
.......................................... MAAKONNAKESKUSED Rakvere, .................................................................. jne VÄIKELINNAD JA ALEVID Keila, .............................................................................................. VALLAKESKUSED, ALEVIKUD Kadrina, .......................................................................................................... KÜLAD Ellamaa, ..................................................................................................................... Täienda atlase abil skeemi eri suurusega asulatest. Kirjuta kõrvale märksõnad, mis neid asulatüüpe kõige paremini iseloomustaksid Kuhu rajada asula? 1
(Praust 2010) Suur osa Eestis asuvaid mõisaid on kas väga halvas korras või isegi täielikult lagunenud. Siiani säilinud ja säilitatud mõisates asuvad tänapäeval koolid, muuseumid, hotellid, toitlustusasutused, spad, vallamajad, vanadekodud ning muud avalikud asutused. Mõisaportaali haldaja andmetel pakuvad avalikke, turistile ja külalisele mõeldud teenuseid järgmised mõisad (tähestikulises järjekorras): Albu, Edise, Essu, Hüüru, Illuka, Jäneda, Kadrina, Kalvi, Kiiu, Kohala, Kolga, Laitse, Loona, Maardu, Maidla, Mustamäe, Mäetaguse, Nabala, Oidremaa, Olustvere, Oti, Palivere, Palmse, Pikajärve, Pilguse, Pirgu, Pädaste, Pühajärve, Rogosi, Sagadi, Saka, Saku, Sangaste, Saue, Sauste, Suure-Lähtru, Taagepera, Tohisoo, Türi-Alliku, Vihterpalu, Vihula, Virtsu, Väätsa. (Teenused...2010) Eesti Mõisaportaali andmetel tegeleb hetkel pidulike ürituste korraldamisega (Pidulike...2010) Eestis 39 mõisat
• Esimene teadaolev/ilmunud eestikeelne trükis; säilinud raamat: 1525 (pole säilinud luterlik käsiraamat Liivimaa keeltest), 1535 Wanradt-Koelli katekismus (Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterlik katekismus fragmente säilinud) • Esimene eesti keele grammatika: Esimene eesti keele käsiraamat (sissejuhatus eesti keelde) ilmus Tallinnas 1637. a. Autoriks Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma „Sissejuhatuse“ ja muude töödega pani Stahl aluse nnkorrapäratule kirjaviisile, mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni
28 Ahja mõisa peahoone põhiplaan. Allikas: MKA 25 Ahja mõisa peahoone seisund. Foto: Jaan Vali 2000 17 (Praust) (Muinsuskaitseamet) 18 (Praust) 13 Palmse mõis (palladionism) Palmse rüütlimõis asus Kadrina kihelkonnas Virumaal ning on tänapäeval Lääne-Virumaal, Haljala vallas Palmses. Mõisakompleks jääb Lahemaa rahvuspargi territooriumile. Tänapäeval leiab mõisas külastajatele ja turistidele hulgaliselt tegevust; mõisas on ka väljapanekud-näitused, süüa saab nii kõrtsis kui restoranis. Historitsistlik viinavabrik on rekonstrueeritud hotelliks. Korraldatakse erinevaid (peamiselt kultuuri-) üritusi. Alates 2002. aastast kuulub mõis Sihtasutusele Virumaa Muuseumid. 2015
kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargis määratakse loodusreservaadi, sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi alad. 2004. aastast on Eestis 5 rahvusparki: · Lahemaa · Karula · Soomaa · Vilsandi · Matsalu rahvuspark Kõik nimetatud rahvuspargid kuuluvad kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alade hulka. Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a. Asub Loksa ja Kuusalu vallas, Lääne-Virumaal Kadrina ja Vihula vallas. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha . Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, (sh ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse) säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitstakse: · metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme · poollooduslikke kooslusi (loopealsed), · geoloogiamälestisi (balti klint)
Eesti Roomajate liigirikkuse võrdlus Eesti roomajate liigirikkuse võrdlus Soomega. Juhendaja: Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tabel 1. Roomajate taksonoomia. Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Roomajad Reptilia Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa- eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Tabel 1. näeme, et roomajad kuuluvad Animalia riiki, Chordata hõimkonda ja Reptilia klassi. [13] Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm. Joonis 1. näeme ka maismaa eluviisiga Soomuselist Sauromalus obesus. Roomajate hulka kuulub äärmiselt mitmekesise kehaehitusega loomade rühmi. [13] Joonis 1. Soomuseline Sauromalus obesus Roomajate hulka kuuluvad - väikesed sisalikud, jäsemeteta maod, kala meenutav...
HERNHUUTLUSE MÕJUD EESTI KIRIKU- JA KULTUURILOOLE Lühiuurimus Sissejuhatus 1720. aastatel sai Saksamaal alguse usu uuendusliikumine, mis rõhutas kõigi kristlaste vendlust, tõeliselt vagasid eluviise, südameheadust ning pühendumist Jumala teenimisele. Liikumist hakati selle sünnikoha järgi nimetama hernhuutluseks. Liikumine laienes üsna jõudsalt tungides luterlikele ja luterlusele lähedaste konfessioonidega naaberaladele (Sveits, Holland, Inglismaa, Skandinaavia maad)1 1730. aastal jõuavad hernhuutlased Balti kubermangudesse, võites kiiresti palju poolehoidjad eelkõige alamkihtide hulgas. Eesti- ja Liivimaal hakatakse rajama ametlikust kirikust sõltumatuid palvemaju, kus koguduse seast valitud jutlustajad viisid läbi teenistusi. Luterlikule kirikule selline isetegevus ei meeldinud ning 1743. aastal vennastekogudused keeleti. Hoolimata kitsendustest ja keeldudest jätkasid paljud kogudused poolsalaja oma te...
1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Suutmatus kirjaviisi üle kokkuleppele jõuda oli peamine põhjus, miks piibel tervikuna Rootsi ajal eesti keeles ei ilmunud. 1686 suutis Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian välja anda lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Rootsi aja trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga. Trükiti eestikeelseid kirikulaule. Vaimulike lauludega sai alguse ka ilmalik eestikeelne luule. Tuntuim eestikeelse juhuluuletaja on Kadrina pastor ja Tallinna gümnaasiumi professor Reiner Brockmann. Lõunaeestikeelseid raamatuid trükiti Riias ja põhjaeestikeelseid Tallinnas. Rootsi aja lõppu jääb Eesti ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht. [ Liivimaa haridusolude korraldamisel oli tähtis osa kubermangu esimesel kindralkuberneril Johan Skyttel. Tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline gümnaasium. 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias. 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
