7.klass Koostanud: Anu Laidinen RAHVALUULE VÄIKELIIGID 2010 Rahvaluule väikeliigid 7.klass Rahvaluule väikeliigid on vanasõnad mõistatused kõnekäänud Rahvaluule väikeliigid 7.klass Rahvaluule väikeliigid on Click to edit Master text styles Second level lühikesed Third level väljendusrikkad Fourth level Fifth level tabavad. Rahvaluule väikeliigid 7.klass VANASÕNAD kir jeldavad, iseloo...
· Kiviaiad, pukktuulikud ja tuletornid. · Hüljeste lesila ning ebapärlikarbi elupaik. Matsalu rahvuspark · Asub Lihula, Martna, Ridala ja Hanila vallas. · On noorim rahvuspark, loodi 2004. aastal. · Kaitstakse pesitsus-, toiutumis-, sulgimispaiku, saari, luhaniite ja roostikke. · Pindala on 48 610 hektarit. · Kasari jõe lehtersuue, lääneosa delta ja idaosa roostik. Lahemaa rahvuspark · Asub Harjumaal Loksa ja Kuusalu, Lääne- Virumaal Kadrina ja Vihula valla maadel. · Loodi aastal 1972. · Metsa, soo, ranna ja pärandkultuuri kaitseks. · Pindala on 72 510 hektarit · Elatud üle 4000 aasta. · Valitsevad okasmetsad, kuid ehteks on pangametsad. Soomaa ja Karula rahvuspark ·Soomaa rahvuspark- esineb nn viies aastaaeg. ·Karula rahvuspark- kõige lähedal olevam rahvuspark valgalastele. Vilsandi ja Matsalu rahvuspark ·Vilsandi rahvuspark- Baltimaade vanim rahvuspark. ·Matsalu rahvuspark- linnu-
ANIMAL RIGHTS Deivid Armulik Kadrina Secondary School 2016 WHAT ARE ANIMAL RIGHTS? Non-human animals have intrests that should be afforded the same consideration as similar intrests of human beings. THE CONSEQUENCES OF ANIMAL RIGHTS Morally wrong to do to animals Must not do those things no matter what Not allowed, even if done in humane way Not to be bred and killed, then they should not be for food ACCEPTING THE DOCTORINE OF ANIMAL RIGHTS No experiments on animals No breeding and killing animals for food, clothes or medicine No use of animals for hard labour No hunting No zoos or use of animals in entertainment PETA People for the Ethical Treatment of Animals Animal rights organisation Largest group (5 million supporters) "Animals are not ours to eat, wear, experiment on, use for entertainment, or abuse in any other way." ESPA...
HISTORY OF ENGINEERING Deivid Armulik Kadrina Secondary School 2015 ENGINEERING Integral factor throughout history From first boats to present day projects Improve our life ERAS Ancient era Middle era Renaissance era Modern era ANCIENT ERA Stand as a testament to the ingenuity and skill of the ancient engineers Earliest civil engineer Imhotep, officials of the Djoser, designed Pyramid of Djoser at Saqqara Ancient Greece developed machines, civilian and military domains Chinese and Roman armies, military machines, Ballista and catapult MIDDLE ERA Al-Jazari, five machines to pump water, Turkish Artuqid dynasty 50 ingenious mechanical devices, developed segmental gears, mechanical controls, escapement mechanisms, clocks, robotics etc. Protocols for designing and manufacturing methods RENAISSANCE ERA First el...
Deivid Armulik Kadrina Secondary School 2015 Genus of flowering plants Including three different species – Cannabis sativa, indica and ruderalis Indigenous to Central Asia and the Indian Subcontinent Hemp fibre Help oils Medical purposes Recreational drug Aka Marijuana Preparation of the Cannabis plant intended for use as a psychoactive drug or medicine Mostly used recreationally or as a medical drug Also religious or spiritual rites Most widely used illegal drug in UK CONSUMED FOR EFFECTS Mental and physical Decrease in short- effects time memory Heightened mood Dry mouth Relaxation Impaired motor skills Increase in appetite Red eyes Feelings of paranoia or anxiety Reduce nausea and vomitting during chemotherapy To improve ...
BAROKK 16. saj. Lõpp kujunes Itaalias välja barokkstiil Barocco it.k. (>portugali keelest) korrapäratu poolümar pärl Eesti keeles oleks ,,eriskummaline" Itaalia barokk · Barokis on väga olulisel kohal suured tunded. · Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma · Kirikuehitised · Olulised sammas, poolsammas, pilaster(kandiline poolsammas), kuppel, läänefassaad, voluut(rullpadjand), ümarkaar, kolmnurkne viil jne. · 17. Saj. Valitses Euroopat monarhia (absolutism) · Giacomo da Vignola · Il Gesu kirik Roomas · Barokkarhitektuuri eeskäija Lorenzo Berinini!!!!!!! (1598- · Rooma Peetri kiriku väljak ja koloonnaad (sammastunnel) · Ca 1656-1667 · Vatikan · ,,Taavet" · ,,Apollon ja Daphne" · ,,Pluto ja Proserpina" Itaalia maalikunst · 2 suunda Rooma bariokimaalis: 1. Natura...
Muuseumitele. Ajaloolise mööbliga sisustatud peahoone on avatud muuseumina. Peahoonet saab samuti reserveerida pidulikeks üritusteks. Mõisa aidas on avatud vanasõidukite püsinäitus - Eesti vanatehnika Muuseumi väljapanek -, kus on näha huvitavaid sõidukeid jalgratastest autodeni. Mõisa historitsistlik viinavabrik on rekonstrueeritud hotelliks. Palmsest 6 kilomeetrit läänes Ilumäel paikneb Palmse mõisnike von Pahlenite ehitatud kabel, mis toimib Kadrina abikirikuna. Praegune hilisklasstsistlik neogooti sugemetega kabel on ehitatud 1843. aastal 18. sajandist pärineva puitkabeli asemele. Vanast kabelist on säilinud barokne altar (1731, Rabe) ning talupoegade vappidega maalitud klaasaknad (1729). Kabeli aias paikneb ka Palmse mõisa omanike von der Pahlenite kõrge sepisaiaga piiratud perekonnakalmistu. Ilumäelt veel paar kilomeetrit läänes, Kotkemäel, asub kettaedadega ümbritsetud mälestussammas, mille lasi Alexander von
23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju 101.Tahkuranna (Uulu) 102.Tootsi 103.Tori 104.Tõstamaa 105.Varbla 106
Chilli con carne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tairi Ehlvest Kadrina Keskkool 2010 Chilli con carne on pärit Hispaaniast. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Chilli con carne on vürtsikas hautis. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Toiduainetena on peamiselt kasutatud tsillipipar,
Kauni Viitna maastikku hoidmiseks on Viitna järvede ümbrus kaitse alla võetud. Esialgu kuulus ala 1971. Aastal loodud Lahemaa rahvuspargi koosseisu. Hiljem rahvuspargi piire muudeti. 1997. aastal loodi järvede ning neid ümbritseva maastiku hoiuks, kaitseks ja tutvustamiseks iseseisev Viitna maastikukaitseala. Kui Eesti 2004. Aastal Euroopa Liitu astus, ühineti ka Natura 2000 võrgustikuga. Üle 300 hektari suurune kaitseala asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas ning jaguneb Nabudi sihtkaitsevööndiks (40 ha), Pikkjärve sihtkaitsevööndiks (15 ha) ja Viitna piiranguvööndiks (256,6 ha). Nagu mainitud, jääb ala piiresse kolm järve, milleks on Pikkjärv, Linajärv ja Nabudi järv. Viitnal leidub liivaaladel vähetoitelisi järvi, okasmetsi oosidel ja moreenkuhjatistel, soostuvaid ja soolehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi. Viitnal leidub ka loodusdirektiivi II lisa liike, mille isendi elupaiku tuleb kaitsta:
Kadrina Keskkool IMETAJAD EESTI METSADES Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 Sisukord 2 Valgejänes Kes ei tunneks meie metsade ühte tavalisemat asukat - jänkut. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest haavikuisandast - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades
Kadrina Keskkool HÕIMKOND: ÕISTAIMED (Anthophyta) Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 SISUKORD ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Millised on õistaimed? Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui
Kool Rakvere vald referaat Nimi VPG 2011 Omavalitsuse nimi ja asukoht geograafiliselt Rakvere vald asub Põhja-Eestis, Lääne-Virumaal. Lähemad naabrid on Haljala, Sõmeru, Vinni, Tamsalu ja Kadrina vallad ning Rakvere linn. Suurus. elanike arv Valla territoorium on 127,7 km2, seal asub 19 küla ja üks alevik. Elanikke on vallas 01.01.2010 seisuga 2228 inimest. Rakvere linnas on 16913 Omavalitsuse juht Omavalitsuse juht on Aivar Aruja. (Toomas Rajamäe) Omavalitsuse volikogu koosseis Volikogu esimees Toomas Rajamäe Aseesimees
Sellest maismaad 47 410 ha Sellest merd 25 090 ha Tsoneering: Reservaate 76 ha (0,2%) Sihtkaitsevööndeid 12 797 ha (26,1%) Piiranguvööndeid 36 052 ha (73,7%) Asukoht: Harjumaa: o Loksa vald (100%) o Kuusalu vald (osaliselt) Lääne-Virumaa: o Lihula vald (osaliselt) 3 o Kadrina vald (osaliselt) Kaitse-eesmärk: Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamine, uurimine ja tutvustamine. Maastikud: Põhja-Eesti rannikumadalik (Lahemaa), Kirde-Eesti lavamaa, Kõrvemaa. 2 Miks asutati Lahemaa rahvuspark? Lahemaa rahvuspark loodi 1. juunil 1971 aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega.
Tapa 3 3 Tartu 4 1 5 Tõrva 2 2 Türi 1 1 2 Valga 3 3 Viljandi 2 2 4 Võru 1 1 Vändra 1 2 3 Total Result 40 59 99 N Haapsalu Jõgeva Kadrina Kallaste Kiili Kohtla-Järve Kuressaare Loksa Paide Paldiski Pärnu Rakvere Saku Saue Tallinn Tamsalu Tartu Tõrva Valga Viljandi Vändra Total Result Haapsalu Jõgeva Jõhvi Kadrina Kallaste Keila Kiili Kohtla-Järve Kunda Kuressaare Loksa Narva Paide Paldiski Põlva Pärnu Rakvere Rapla Saku Saue Sindi
kas kas Kuupäev Tellija Asula a b c d e f r S 01.11.2007 Mari Mustikas Tapa 6 4 3 1 2 1 3 81,07 02.11.2007 Peeter MurakasPärnu 5 4 8 0,5 2 3 2 150,85 03.11.2007 Malle Kuri Polli 7 4 9 1,5 2 1 4 220,96 04.11.2007 Malle Kuri Polli 4 4 7 1 1 2 2 99,71 05.11.2007 Köögi Mõõk Kadrina 5 4 8 0,5 2 3 3 166,41 06.11.2007 Kalle Kusti Tapa 6 4 6 1 3 2 4 158,27 07.11.2007 Kalle Kusti Tapa 6 4 7 0,5 4 3 3 178,34 08.11.2007 Valve Naaber Vohnja 7 4 5 1,5 2 1 4 134,70 09.11.2007 Paul King Tallinn 6 4 7 1 2 2 3 152,34 10.11.2007 Mari Mustikas Tapa 6 4 8 1,5 3 1 4 197,40 11.11.2007 Peeter MurakasPärnu 6 4 8 1 2 2 3 170,41 12.11
Noormets mees 29 Tallinn Eek naine 29 Tallinn Noormets mees 29 Tallinn Eek naine 29 Tallinn Noormets mees 29 Tallinn Eek naine 29 Tallinn Noormets mees 29 Tallinn Eek naine 29 Tallinn Eek naine 29 Tallinn Noormets mees 29 Tallinn Noormets mees 29 Tallinn Eek naine 29 Tallinn Eek naine 29 Tallinn Kalju mees 29 Jõgeva Kukk naine 29 Loksa Kukk naine 29 Loksa Okspuu mees 30 Kadrina Okspuu mees 30 Kadrina Okspuu mees 30 Kadrina Okspuu mees 30 Kadrina Okspuu mees 30 Kadrina Okspuu mees 30 Kadrina Okspuu mees 30 Kadrina Okspuu mees 30 Kadrina Markus naine 30 Kohtla-Järve Markus naine 30 Kohtla-Järve Markus naine 30 Kohtla-Järve Markus naine 30 Kohtla-Järve Markus naine 30 Kohtla-Järve Markus naine 30 Kohtla-Järve Markus naine 30 Kohtla-Järve Markus naine 30 Kohtla-Järve
KADRINA KESKKOOL John Keats 2007 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 Romantiline Keatsi elus....................................................................................................... 3 Keatsi looming.....................................................................................................................4 5 Keatsi luuletust..............................................................................................................5 Kokkuvõte............................................................................................................................6 2 Romantiline Keatsi...
Peipsi järv Koordinaadid 58° 41 N, 27° 30 Ekoordinaadid: 58° 41 N, 27° 30 E (kaart) Valgala riigid Eesti, Venemaa, Läti Järve suubuvad Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi Järvest voolab välja Narva jõgi Järve pindala 2611 km² Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi- Pihkva järve suurim osa. Üldandmed Kõrgus merepinnast 30 m Mineraalsus 0 Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand) Vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil 23 meetrit
GOOTI KUNST KÜSIMUSED 1. Millal oli gooti stiil? 12-16 sajand 2. Millisel maal valitses gooti stiil suhteliselt lühikest aega? Millised on selle riigi 2 tuntumat gooti stiilis ehitust? 3. Märkige 3 kõige iseloomulikumat gooti stiili iseloomustavat joont. Teravkaar,seinad õhukesed,tugisüsteemid 4. Mis on tundideraamat? Kellele tehti tuntuim selline raamat? Kes olid selle autorid? Palveraamat.Ülemklassile.Vennad Limburid. 5. Kui suur piirkond kuulus Prantsusmaal ühe kiriku alla? 6. Milline on keskaja kuulsaim Eestis asuv maal? Selle autor?Mitmendast sajandist pärineb? Milline on selle peamine idee? 7. Miks nimetati seda gooti stiiliks? Millal selline nimetus kasutusele võeti? Gootide hõimu järgi, renessanssi ajal halvustavalt 8. Milline Eesti kirikutest on kuulus oma terrakotakujude poolest? Jaani kirik Tartus 9. Millise kunstili...
Sissejuhatus Koaala on tiheda karvkattega omapärane loom, kes elab ainult Austraalias. Tema eripäraks on see, et ta toitub ainult eukalüptilehtedest, seetõttu kiskjad tema liha ei söö ja tema ainus vaenlane on inimene. Tohutu küttimise tõttu käesoleva sajandi alguses ja esimesel veerandil, mille põhjustas koala ilus ja kohev karusnahk, oli loom peaaegu välja surnud. Kuid tänu loomade hoidmisele kunstlikes tingimusetes, ja inimestele, kes jälgisid väga tähelepanelikult looduses säilinud isendeid, hakkas olukord sajandi keskpaigas vähehaaval paranema. Nüüdseks on koaalade arv tõusnud, kuid neid on siiski väga vähe. Koaalad on looduskaitse all. Selle teema valisin kuna mulle meeldivad koaalad, sest nad on armsad ja haruldased ning neid leidub ainult Austraalias kaitsealadel. Ma tahtsin nende kohta rohkem infot saada kuna ma ei teadnud isegi varem et nad ei joo ja nad magavad keskmiselt 20 tundi päevas. Peamine põhjus oli ikka s...
Loomakaitseseadus Lääne-Virumaal Kadrina vallas Põima farmis nälgib ja külmetab teist talve 260 lehma-vasikat, kelle üheks omanikuks on Euroopa Liidu hollandlasest põllumajandusnõunik, ka Eestis mitut europrojekti juhtinud Allard Andela. Põima farmi saabudes hoiatas eesseisvast kõva hais. Jõudes noorloomade kinnipidamispoolele ootas ees ca 50 looma, kes inimesi nähes hakkasid kõval häälel endast märku andma. Edasi minnes sai selgeks, et karjuvad need, kes jaksavad.
Menüü koostamine- Kaisa Rooba Kadrina Keskkool 7.a 2012 Sisukord Toit Energiavajadus Süsivesikud Valgud Toidurasvad Vesi Vitamiinid ja mineraal ained Lisaained toiduainetes Mitmekülgse ja tasakaalustatud menüü koostamine Toidukorrad Toiduainete toitainelise koostise hinnang Tervisliku toitumise keskkonnad Internetis Toit Organismi esmane vajadus Toiduvajadus sõltub inimese vanusest, soost ja füüsilisest aktiivsusest Toiduvalikut mõjutavad erinevad tegurid NB! Tea millest toiduaine koosnevad!!! Energiavajadus Toiduenergia-toitained Erinev energiavajadus igal inimesel erinev Erergiakulu eriti suur: rattaspordis, ujumise Suur energiakulu: tantsimises, lume lükkamises Vähene: jalutamises, shoppamises Väga väga vähene energiakulu:magamine,lugemine Suurim energiavajadus on sportlasel:4000-7000 kcal Väikseim energiavajadus on beebil:880 kcal Tähtis!!! Energia saamine ja kulutamine peavad olema tasakaalus!!! Inimes...
eSports Deivid Armulik Kadrina Secondary School 2017 What is it? A.k.a electronic sports Form of competiton By electronic systems (video games) Multiplayer video game competitions Between professional players Real-time strategy, fighting, FPS, MOBA History 19th Oct, 1972 Stanford University Spacewar Intergalactic spacewar olympics Year's subscription for Rolling Stone ... Space Invaders Chamionship Atari, 1980 10000 participants Established competitive gaming as a mainstream hobby ... Netrek "the first online sports game" Nintendo World Championships (1990) Television shows featuring eSports, GamesMaster Tournaments in 1990's included Cyberathlete Professional League, QuakeCon, Professional Gamers League CPL: Counter-Strike, Quake series, Warcraft ... Major growth in 21th century Viewership, prize money 10 in 2000, 260 in 2010 World Cyber Games, Intel Extreme Masters, Major League Gaming Cl...
Accommodation in Lahemaa region Introduction Lahemaa region consists of tree rural municipalities Kuusalu, Vihula, Kadrina and one small town Loksa, in North-Estonia. Accommodation in Lahemaa represents almost all allowed types according to Estonian tourism law. There are some differences between accommodation types in Estonia and Great Britain. Comparison of the accommodation ways in Lahemaa and Great Britain The types of accommodation in Lahemaa are: villa, guesthouse, hotel, tourist farm, bed and breakfast, manor hotel, hostel, motel, cottage, campsite, caravan and lodge.
Eesti Rahvuspark LE10 Robert Rootsi Allan Marran Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikustikku. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust Karula rahvuspark paikneb enam-vähem ajaloolise Karula kihelkonna piirides, hõlmates kihelkonna idaosa. Karula rahvuspargi loodus on mitmepalgeline. Põhja-Karulas domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega. Põhiline osa asustusest koondub just sinna. Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood. Lahemaa Rahvuspark Lahemaa Rahvuspark loodi 1.juunil 1971 toonase Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Juba alguses rõhutati, et tegu pole lihtsa...
raudriides, tugevate täkkude seljas põgenejate kannul. Vastu hakkamine oleks asjata olnud. Karksi lossi uute peremeeste suurem mure oli nüüd kohta äravõitmata kindlaks kantsiks ümber ehitada. Igapäevaga läks asi edasi. Rahvast sunniti seal uue ehituse juures orjama. Ristitute hulgas oli endise põgenema pääsenud rahvavanema Venda abikaasa Lehte. Teda oli kuni siiamaani vangis peetud. Talle anti ristimisel uus nimi Katariina. Kadrina Tulp Juba esimese suve lõpul pärast sakslaste Karksi jõudmist oli lossi ehitus, mida tulid rutul ja valjul töörahva tagasisundimisel edendati, nii kaugele jõudnud, et alusmüürid pandud ja esimeste tornide jalad juba maapinnast üles kerkisid. Oli jumalaorjus, kus nähti ka Katariinat valgetes riietes vabalt teiste naiste ja tüdrukute killas. Ta ihkas surra ning surmas igatses ta oma hingele ja piinatud ihule rahu.
Kadrina Keskkool Tsehhovi novellid Õpimapp Aigo Allmäe 11.b klass Juhendaja õp. Anneli Särg Kadrina 2011 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused. Inimväärikuse täielik puudumine ja teenistusvalmidus ning pugejalikkus kõrgemate ees. Näidendites puuduvad ühetähenduslikud hinnangud. Oskuslikult on ühendatud lüüriline, dramaatiline ja koomiline. Näidendite ideestik ei avane välise tegevuse kaudu vaid on peidus sügavamal. Rohkem räägib alltekst kui tegelaste kõne ise. Ükski lavaline võte pole tähenduseta. Meeleolud
Burmeisternaine 41 Paide Berk naine 41 Rakvere Lind naine 42 Saue Lind naine 42 Saue Lepiksoo mees 42 Tapa Pedak mees 43 Tõrva Parre naine 45 Vändra Naaber mees 46 Tamsalu Norak mees 48 Tallinn Norak mees 48 Tallinn Norak mees 48 Tallinn Veesimaa naine 48 Tartu Veesimaa naine 48 Tartu Veesimaa naine 48 Tartu Mets mees 50 Tapa Elson mees 51 Haapsalu Laanepõldmees 52 Kadrina Laanepõldmees 52 Kadrina Mäesalu naine 53 Saku Astok naine 54 Kiili Oks naine 54 Kohtla-Järve Malva mees 54 Paldiski Malva mees 54 Paldiski Merilaid mees 58 Keila Veesimaa mees 58 Tapa Bauman mees 58 Tartu Kaasik mees 63 Rakvere Kaasik mees 63 Rakvere Kaasik mees 63 Rakvere Arsenov mees 65 Loksa Arsenov mees 65 Loksa Sarapik naine 66 Kiili Toomsalu naine 66 Loksa
35504050446 Ando Nõmmik Kunda Mahtra 25-105 44303130136 Aarne Oks Paldiski Liiva 7a-3 47210060467 Hanno Pedak Tõrva Läänemere tee 17-216 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste Õismäe tee 96-35 34004050217 Kristjan Mägi Saue Tartu mnt 24-1 38402070214 Jaan Noormets Tallinn Kivila 18-69 47202200902 Reijo Okspuu Kadrina Pakase 47 36902240722 Aare Raudsepp Tallinn Kärberi 13-8 48405030944 Elvi Berk Rakvere Sõpruse 3 - 125 48107150516 Kristiina Oks Kohtla-Järve Koidu 10-9 47402150417 Tiina Rajamäe Viljandi Arbu 5-24 47411270496 Karl Salu Rakvere Sepa 2-3 34203030178 Mare Eesmaa Kiili Mahtra 36-50
küündivat loomingut iseloomustavad aine- ja keelepädev tüübi- ja olustikumaaling ning ligimeslik, vestmisosav nn väikese inimese teema käsitlemine. Teine on aga pühendatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. On sündinud 1803 aastal, kuid suri 1882.a. Oli eesti kirjanik ja ka arst. Tema peateos on eesti rahvaluule aineline eepos ,,Kalevipoeg". Oli rahvusliku liikumise jaareneva eesti kultuuri teerajajaid. Aastal 1952, 28.12. avati monument Tartu vabadussamba ajaloolisest asukohas. Sündis Kadrina kihelkonnas, aga suri Tartus. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu "Viru lauliku laulud", poeem "Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Kolleegiuminõunik aastail 1877-1882, elas
VAIMUELU Ehkki Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid kuni keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla, oli see alluvussuhe pigem formaalne. Tegelikult osalesid Tallinna piiskopid Riia kiriku ettevõtmistes. Piiskopid olid vaimulikena universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Kuna piiskopid olid enamuses võõramaalased, siis vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivima haridusliku eliidi, sest enamus neist olid õppinud välismaal ülikoolides. (tegutses ka toomkool). Piiskopkonnad jagunesid kirikukiheldkonadeks e. territoriaalsete...
Kadrina Secondary School Princess Diana Report Mattias Suurkivi 8.a Class Instructor: Katrin Mägi Kadrina 2009Contents Introduction I chose Princess Diana, because I wanted to know about her and I like the British royal family and she was a part of the family, too. She is dead and if somebody reads it, he or she can learn about her and will know what she was like. The purpose of the work is to introduce Diana and get to know her better. Diana Facts about Diana Main Facts
Sisukord Paiknemine 3 Elanike arv 4 Omavalitsus, haridusasutused 5 Ajalooline kujunemine 6 Peamised tegevusalad 7 Vaatamisväärsused 8 Kasutatud kirjandus 9 Paiknemine Tamsalu vald asub Lääne- Virumaa edela osas, Pandivere kõrgustikul. Pindalaks on 214,6 km². Tema naaber valdadeks on Tapa, Kadrina, Rakvere, Vinni, Väike- Maarja, Järva- Jaani(Järvamaa) ja Ambla(Järvamaa) vallad. Tamsalu valla suurimaks keskuseks on Tamsalu linn. Seal asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid. Tamsalu valla kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused, Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja. Elanike arv LINN (01.02.08) (01.08.08) (01.01.09) Tamsalu 2545 2527 2533 ALEVIK Sääse 491 498 489 KÜLA
rännakutel ja lisaks kõigele oli nende klooster avatud kõigile, kes sellega soovisid liituda, oli too inimene siis talupoeg või aristokraat. Enne reformatsiooni saabumist Liivimaale andis meile palju mõjutusi katoliku usk, mille varred ulatuvad tänasesse päevagi. Kõige selgemalt kajastuvad need mitmetes inimese- ja kohanimedes ning mitmetes tähtäevades. Näiteks on nii mõnedki kohad saanud oma nime pühakute järgu nagu näiteks Väike-Maarja, Järva-Jaani, Kadrina ja Martna. Inimestele hakati nimesid panema pühakute järgi ja nii sai Katariinast Kadri, Johannesest Jaan, Georgiusest Jüri, Peetrusest Peeter jne. Tähtpäevade puhul on aga ühendatud eestlaste enda muistsed pühad mõne pühaku päevaga. Tuntuimad neist pühadest on jaanipäev, kadripäev ja mardipäev, kuid võib ka mainida jüripäeva, mihklipäeva, peetripäeva, tõnisepäeva jpm. Muutuseid ja mõjutusi on olnud palju seoses kristluse saabumisega, mis tõi meie rahvale uue
Kokkuvõte Isikutest 19. sajandil Otto Wilhelm Masing sündis1763 11 08 Põhja-Tartumaal Lohusuus köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Õppis Narva linnakool (1777-1779) Saksamaal Torgau gümnaasium (1779-1782) Halle ülikooli usuteaduskond. Õppis teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist, oli andekas keeltes. Õppimise kõrvalt teenis raha tõlkimisega. Oskas saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keelt. Töökäik 1788. aastast Lüganuse pastor 1795. aastast Viru-Nigula pastor 1815. aastast Äksi pastor 1818. aastast Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor 1821. aastast Tartu praost. Looming 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele". 1821 "Luggemisse lehhed". Koostatud seina-aabitsana ja sinna oli lisatud metoodiline juhend 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arvamise-Ramat" ja kolm usuõpikut...
arhiivist Villem Reiman , tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922.Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa 25. august 1882 Tartu) Ta oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 18151817, kreiskoolis 18171818, Tallinna kreiskoolis 18191820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 18181819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 18261833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1833
Kadrina Keskkool Jäätmekäitlus Eestis Essee Töö autor: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................................3 ANTUD ESSEE EESMÄRK ON ESITADA JÄÄTMEKÄITLUSE SISU NING VAJALIKKUST. TÖÖ PEAB ANDMA ÜLEVAATE ÜLEÜLDISEST JÄÄTMEKÄITLUSE OLEMUSEST, EESMÄRKIDEST JA VÕIMALIKEST ARENGUSUUNDADEST EESTIS.................................................................................................................3 TÖÖ ON JAOTATUD KOLME OSSA: (1) KÕIGEPEALT ANTAKSE LÜHIÜLEVAADE JÄÄTMEKÄITLUSE VAJALIKUSEST, MIS ON EELKÕIGE VAJALIK, ET PAREMINI MÕISTA JÄRGNEVALT KÄSITLETAVAT. (2) JÄÄTMEKÄITLUSE SISU NING SELLE KESKSEID PROBLEEME. NING LÕPUKS (3) TUUAKSE NÄITEID JÄÄTMEKÄITLUSE OLUKORRAST EESTIS.............
Ühisjooned Pärnumaa ja Mulgiga 3. Kagurühm Põhja-Tartumaa murrakud Idamurde jooned 4. Kirderühm Lääne-Virumaa murrakud siirdeala kirderanniku ja keskmurde vahel Looderühma murrakud: Risti, Harju-Madise, Nissi, Keila, Hageri, Rapla, Juuru, Paide, Türi (v.a kaguosa) Edelarühma murrakud: Kõpu, Viljandi, Suure-Jaani, Pilistvere, Kolga-Jaani, Põltsamaa, Türi (ainult kaguosa) Kirderühma murrakud: Jõe maapoolne osa, Kuusalu mandripoolne osa, Kadrina põhjaosa, Haljala lõunaosa, Rakvere põhjaosa, Viru-Jaagupi põhjaosa, Iisaku loodeosa. Kagurühma murrakud: Kursi, Äksi, Laiuse, Palamuse Keskmurde tuumala: läänepoolseimad Virumaa, lõunapoolsed Harjumaa ja suur osa Järvamaa murrakud) Kirderanniku murderühm · Puuduvad uuendused, mis on toimunud teistes murretes · Rannamurdel sarnasused soome ja isuri keelega · Alutaguse murdel sarnasused idamurde ja vadja keelega
Lahemaa rahvuspark Tartu, 2010 Andmeid Lahemaa Rahvuspargist Lahemaa rahvuspark on Põhja- Eestile asuv rahvuspark. 1. juunil 1971 loodi Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega Lahemaa Rahvuspark. Rahvuspargi pindala on 725 km², sellest maismaad 474 ja merd 251 km². See on Eesti ja kogu Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Miks loodi? Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja- Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mida kaitstakse? Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Millest koosneb Lahemaa? Lahe...
rahvuseepose loomise idee, mille teostas hiljem Fr. R. Kreutzwald. · Faehlmanni enda töödest on kõige enam tuntud lugu koidust ja hämarikust. · Suri tartus 22. aprillil 1850. aastal, maetud Tartu Jaani kalmistule. · Tema lemmiklauseks oli ,,Elu on lühike, ideaalid on igavesed." See on ka kirjas tema hauakivil. Friedrich Reinhold Kreutzwald · Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. 14. detsembril 1803. aastal. · Tulevane kirjanik õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis. · Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. · Sooritas 1823. aastal algkooliõpetaja eksami. · 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks.
18. sajandi viimasel veerandil (pärast asehalduskorra kehtestamist 17841796) moodustati eraldi praostkonnad Eesti- ja Liivimaa kubermangus: · Tallinna praostkond (Toomkogudus, Keila, Jüri, Jõelähtme, Harju-Jaani, Kuusalu, Ambla, Kose kihelkond); · Paldiski 1. praostkond (Rapla, Juuru, Hageri, Nissi kihelkond); · Paldiski 2. praostkond (Harju-Madise koos abikirikuga Ristil, Märjamaa, Kullamaa kihelkond); · Rakvere 1. praostkond (Rakvere, Kadrina, Haljala, Viru-Jaagupi, Simuna kihelkond); · Rakvere 2. praostkond (Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara kihelkond); · Paide praostkond (Paide koos Anna abikirikuga, Türi, Peetri, Koeru, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Järva-Madise kihelkond); · Haapsalu 1. praostkond (Haapsalu, Noarootsi, Ridala, Lääne-Nigula, Martna kihelkond); · Haapsalu 2. praostkond (Lihula koos Kirbla abikirikuga, Karuse, Hanila koos Varbla
Friedrich Reinhold Kreutzwald 26./14. XII 1803 25./13. VIII 1882 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama
Eesti Rahvaluule Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholom...
............................................................... 5 2.1. ,,Kalevipoeg" eesti rahva koondkuju ............................................. 6 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................ 7 2 F.R.Kreutzwaldi elulugu Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja ja rahvuseepose ,,Kalevipoeg" koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 14. detsembril Virumaal Kadrina kihelkonnas. Kreutzwald sai alghariduse kodust, käis 18151818 Rakvere elementaar- ja kreiskoolis. 1818 suunati ta õppima Tallinnasse, algul poepidaja, hiljem algkooliõpetaja ametit. Kreutzwald lõpetas Tallinnas saksa kreiskooli (1819-1820), sooritas 1823 õpetajaeksami ning leidis tööd nii Tallinna poiste kui tütarlaste algkoolis. 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks. Tutvumine ja lähem kontakt F. R
Marju-seeni võib korjata ka eramaadel, kui sellega ei tekitata omanikule kahju (alati on parem nõusolekut küsida kui hiljem arusaamatusi klaarida); telkida ning lõket süüdata tohib vaid selleks ette nähtud kohtades. 2 Neeruti maastikukaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=193 Neeruti Maastikukaitseala asub Lääne - Virumaal Kadrina ja Saksi vallas. Kaitseala moodustati 1957.a. 1999.a. korrigeeriti selle välispiiri. Neeruti - oosid ja mõhnad. Kaitseala jaguneb viieks sihtkaitsevööndiks (313 ha) - Sinijärve, Kiisa, Hobujärve, Juuru ja Karuaugu ja üheks piiranguvööndiks (959 ha). Neeruti lähedal sündis 1803.a. Fr. R. Kreutzwald. Neeruti mäed: Pistamägi, Tammemägi, Unimägi, Vallgeristimägi, Nuuskaugumägi, Kure- söödimägi, Mustakatkumägi, Paatermägi, Rebaste mägi, Vesiaugumägi, Ämmamägi,
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31. detsembril 1798 Ao mõisas ja suri 22. aprillil 1850 Tartus. Faehlmann oli eesti kirjamees ja arst. Ta sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7- aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Ta õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga Observationes inflammationum occultiorum ("Tähelepanekuid sisemistest põletikkudest"; 1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti...
tuleb kindalsti leida lisa alternatiiv. Teine võimalus on muidugi vähendada bensiini neelajate arvu ja neid säästlikemaks teha, kuid kas ikka õige mees tahaks sõita 0,9 liitrise masinaga, mille tippkiirus ulatuks kõigest 120 km/h, eriti ei usu. Biodiislil on küll Eestis tuleviku, kuid vaevalt see saab olema sama suur, kui hetkel seda on bensiini- ja naftal baseeruval diislikütusel. Kadrina Keskkool 13. detsember 2007 Hardi Hansson XI B Kasutatud allikad: http://biodiisel.favius.com/ http://www.biooil.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Biodiisel .
Kadrina Keskkool Reaktiivliikumine Referaat Martin Proosa Juhendaja: Meelis Vaher Saukse 2011 1 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Raketi kiiruse määramine............................................................................................................ 9 Kasutatud kirjandus................................................................................................................... 10 2 Reaktiivliikumine Rektiivliikumise põhimõtteks on, et lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. Lendamine raketi põhimõttel kannab nimetust reaktiivliikumine. Seejuures on olet...
Kadrina Keskkool Lapi keel Referaat Martin Proosa 10.A Saukse 2010 1.Üldandmed × Lapi keel on tuntud ka saami keele nime all × Lapi keele kõnelejaid on kokku ligi 40 000 × Lapi keeled kuuluvad soome-ugri keelte alla, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. Laplasi mainitakse esmakordselt I sajandil Tacituse "Germanias", milles esinevat Fenni- nimelist rahvast samastatakse laplastega. Sellesama nimetusega tähistavad laplasi ka mõned hilisemad kroonikud. Saxo Grammaticusel esineb XII sajandil esmakodselt Lappi 'Lapimaa'. Seda nimetust kasutavad ka naabrid soome lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane' ja nende järgi teisedki rahvad. Laplased ise nimetavad endid sabme (saami), sabmelas, saamla, oma keelt sabme. Viimasel ajal on laplaste endanimetust hakatud nende kohta kasutama teisteski keeltes nagu näiteks eesti keele...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
