Tere, olen isehakanud kadrinlane, sest olen pärit Narvast. Tulin Kadrinasse, et saada paremini suhu oma enda emakeel. Olen Kadrina Keskkooli õpilane juba kolmandat aastat ning iga aasta olen olnud usin uurija. Sellel aastal uurisin ma Kadrinaga seotud keelemehi ning kõik, mida ma õppisin, oli minu jaoks huvitav. Tänase ettekande jaoks valisin uuritud materjalist välja üsna väikese osa. Reiner Brockmann oli esimese eestikeelse juhuluuletuse kirjutaja. Seda peetakse tema põhiteeneks, ometi ei olnud kaasaegsetel eestlastel sellest õrna aimugi. Kristiina Ross on
Keskkonnaseisundi hindamine Koostaja: Aivi-Õnne Annimäe Sissejuhatus Uurimisobjektiks on võetud Kadrina vald Lääne-Virumaal sest olen siin ise juba elanud 9 aastat. Eesmärgiks on rohkem teada saada oma kodukoha keskkonnaseisundi kohta. Ülevaade 01.01.2013 seisuga Kadrina valla pindala on 355 km² ja siin elab 5122 inimest 37 külas ja kahes alevikus. Suuremad keskused on Kadrina ( 2278 elanikku) ja Hulja alevik (486 elanikku) ning Kihlevere (190 elanikku), Vohnja (158 elanikku) ja Viitna küla (75 elanikku). Elanike keskmine vanus 40,2 ja pere suurus 2,3 inimest. Kadrina aleviku kaugus suurematest keskustest: Rakvere 15km Tallinn 85km(valla läänepiirilt 60 km) Helsingi 115 km (linnulennul) Narva 130 km Tartu 130 km i Pärnu 170 km
Eesti maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Student Kadrina valla mullastiku tingimused Muldade väliuurimise kursusetöö Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2015 Sissejuhatus 1. Sisukord......................................................................................................................2 2. Sissejuhatus................................................................................................
Kadrioru Saksa Gümnaasium ARTELLIST AKTSIASELTSINI Ülevaade uurimistööst Kristiina Toomik 10.Sotsiaal Tallinn 2015 Minu poolt retsenseeritavaks tööks oli Kadrina Keskkooli 12.a klassi õpilase Riin Olveti töö Artellist Aktsiaseltsini. Töö koostaja uuris Kadrinas aastatel 1948–2006 tegutsenud Tarbekeemia Tootmiskoondise Flora ajalugu. Uurimustöö oli ülesse ehitatud kolmeosaliselt. Sissejuhatus ja kokkuvõte moodustasid ühe suure töö osa. Teise osa moodustas üldosa kus oli kirjeldatud tarbekeemia tootmiskoondise ajalugu, majandust, meediakajastust, juhatuste koosseise ja pilte tootmisest, auhindadest, meedjakajastusest ja hoonetest
eestvõttel ja avati taas 23. juunil 1991.a. Asub kirikumõisa pargis, kiriku lähedal. 3 KADRINA Kadrina koguduse õpetaja Gustav Beermanni poolt kavandatud mälestussammas avati 15.augustil 1926.a. 18. juunil 1941 alustati samba purustamist. Tugeva ehituse tõttu lõhuti sammast kolm päeva. Lõplikult ei suudetud seda siiski hävitada. Samba taastamisega hakkas tegelema Kadrina Muinsuskaitse Selts. Sammas taasavati 23.juunil 1990.a. Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestussammas kujutab raudkividest laotud kaljut. Esi- ja tagakülg on kujundatud altariseinana. Samba tagaküljele on paigutatud I maailmasõjas langenute nimetahvlid ja tekstitahvlid. KANNASTIKU VIRU-JAAGUPI Viru-Jaagupi sõjaohvrite mälestussamba loomise algatajaks oli kirikunõukogu eesotsas selle esimehe Eduard Kello ja praost Hoffmanniga
Kadrina keskkool Tõukerattaga aja peale sõit Loovtöö Christofer Karus ja Erik Jäetma Juhendaja: Liina leinmets Kadrina 2018 Valik Eesmärk Etevalmistus läbiviimine Tulemus ja järeldus Võitja Kaspar 8.b 39.22 Teine koht Elar 4.d 40.20 Kolmas koht Rico 4.a 40.54 Tänan kuulamast Kasutatud allikad http://www.kadrina-kool.edu.ee/dokumendid/lot_korraldus.pdf
pulmadeks, 11 lahkunute mälestuseks, 11 reisiluuletust, neist 5 teelesaatmiseks ja 6 reisilt tulijate tervituseks, ning ülejäänud pühenduse või õnnitlusena muudeks puhkudeks. Võrreldes teiste gümnaasiumiprofessoritega jäi R. Brockmann produktiivsuselt alla vaid poeesiaprofessor Timotheus Polusele. Nagu tollal kombeks, avaldas ka R. Brockmann valdava osa oma juhuluulest mitmete autorite koondkogumikes, dedikatsioonid adressaatteoste järel. Alles hilisemal Kadrina (St. Katharinen) perioodil ilmus R. Brockmannil 4 iseseisvat õnnitlustrükist. R. Brockmanni ilmalikus juhuluules on esindatud nii ladina (24 luuletust) ja kreeka keel (üllatavalt vähe gretsistikaprofessori kohta, vaid 4 luuletust) kui ka vastavalt kõige aktuaalsematele kirjanduspüüdlustele saksa keel (33 luuletust). Luulevormidest on ladina- ja kreekakeelsetes luuletustes kasutust leidnud eleegia, epigramm,
Jõepere Kaitstava objekti kaitse eesmärk ja ajalugu (miks võeti kaitse alla, millal, mis eesmärgiga?), KEK (millal kinnitati, kui on, (VV määrus ja RT viide), tsoneering, pindala) Jõepere veskiallikate (Kalevipoja allikate) kaitseala asub Lääne-Virumaal, Kadrina vallas Jõepere pargist lõuna pool, Loobu jõe orus. Kaitseala on loodud 1978. a. allikate kaitseks. Allikad, millest saab alguse Loobu jõgi paiknevad jõe orus eutrofeerunud paisjärve põhjas ning kaldal. Kevadeti on allikad veerikkad kuid suvel ja talvel veevaesed. Kaitseala pindala on 2,9 ha. VV määrus:Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Antud määrusega määratakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, selle
Kadrina Keskkool Lydia Koidula "Emajõe ööbik" Luulemapp Martin Pajussaar 7a Juhendaja õp. A. Särg Kadrina 2010 Sisukord 1. Kadrina Keskkool.............................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................................2 Elulugu .................................................................................................................
MAASTIKUKAITSEALA D LÄÄNE-VIRUMAAL Ksenia Heinsoo 12. klass Maastikukaitseala Maastikukaitseala ehk looduspark on kait seala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Lääne-Virumaal on 17 maastikukaitseala. 1. EBAVERE MAASTIKUKAITSEALA Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge. Ebavere maastikukaitsealal asub ka piirkonna tervisespordikeskus. 2. EMUMÄE MAASTIKUKAITSEALA Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Kadrina ...
aastal Pandivere kõrgustikul asuvate allikate, jõgede ja seal moodustuva põhjavee kaitseks ● 351 000 ha ● Ulatuslikud karstialad Loodus- ja maastikuväärtustest ● Endla soostik ● Emumägi ja loodusmaastik ● Karstialad ● 24 kaitseala (Neeruti maastikukaitseala ja Mõdriku-Reola maastikukaitseala) ● Äntu Sinijärv ● Porkuni järv Äntu sinijärv Neeruti maastikukaitseala ● Lääne-Virumaal ● Kuulub Natura 2000 Kadrina, Rakvere ja võrgustikku Tamsalu vallas ● 1271 ha ● 1957 a. (kaitsta Pandivere kõrgustiku põhjaosas paiknevaid oose ja mõhnastikku) Asustus ● Suurimad maa-asulad on : Aaspere, Kadrina, Hulja, Lepna, Sõmeru, Näpi, Piira, Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi kõrgustiku alal asuvad ka järgmised linnad: Tapa, Rakvere, Tamsalu, mille arengus on olulist osa etendanud raudtee Inimmõjud ● Loodusrajad - matkamine
Kadrina keskkool Eesti keel ja kirjandus Primaadid Referaat D. Iudina 8.a Juhendaja: õp. E. Abner Kadrina 2012 2 Sisukord KADRINA KESKKOOL...............................................................................................................................1 SISUKORD.....................................................................................................................................................3 PRIMAADID...................................................................................................................................................4 PRIMAADID EHK ESIKLOOMALISED..............................................................................................................4 PRIMAADILIIGID...........................................................................................................
marguse talu - Marguse talu tapa rongijaam - Tapa rongijaam sirgala karjäär - Sirgala karjäär maardu järv - Maardu järv klooga peatus - Klooga peatus vana vigala mõis - Vana-Vigala mõis 3. paiguta kohanimed õigesse veergu ja kirjuta õigesti: kas lahku, kokku või sidekriipsuga. Tõsta maa, Kohtla Nõmme, Abruka saar, Väätsa küla, Suure Jaani, Kadrina vald, Vastse Kuuste, Kära vete, Navesti jõgi, Vana Võidu, Lohu suu, Toila linn, Tütar saared, Viru Jaagupi, Väina meri LAHKU KOKKU SIDEKRIIPSUGA Abruka saar Tõstamaa Kohtla-Nõmme Väätsa küla Käravete Suure-Jaani Kadrina vald Lohusuu Vastse-Kuuste
Otto August Strandman Otto August Strandman was an Estonian politican, who served as State Elder of Estonia in 1929 and Prime Minister in 1919. He was one of the leaders of the centre-left of Estonian Labour Party. Strandman was born on 30 November, 1875 in the village of Vandu. Vandu is pretty close to Kadrina. Vandu is situated in Undla Parish, Viru County. His father was Hans Strandman, who was a schoolteacher in Undla Parish, Neeruti Mansion. He had also one brother Andres and one sister Anna. Otto was his third child. Hans was a very good father, because first education got Otto by father. In 1886, he went to the municipal school of Rakvere and in 1888 to Emperor Alexander State High School in Tallinn, later High School in Saint Petersburg. In 1896, he graduated as an extern in the Estonian
Elulugu: Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803 aasta detsembris Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas. Tema vanemateks olid pärisorjadest mõisakingsepp Juhan ja toatüdruk Ann. 1804 aasta alguses asustati kingsepa Juhani perekond Kaarli mõisa Kadrina kihelkonnas. Kaarli mõisas sai isa Juhan aidamehe koha, ema Ann jäi koduseks. 1815 aastal vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Perekonna järgmiseks elukohaks sai Ohulepa mõis Harjumaal, kus isa oli leidnud valitsejakoha. Vanemate viimaseks elupaigaks, kuni isa Juhani surmani, jäi
Kreutzwaldi aasta tähistamiseks Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Fr. R. Kreutzwald Huberi õlimaal, 1844 Vanemad Isa - Jõepere mõisa kingsepp Juhan Ema - Tõnu Peetri tütar Ann, teenijatüdruk Vaderid - mõisaproua Chatlotte von Vietinghoff - parun J. R. V. Rosen - toapoiss Gustav Esimene eluaasta Sündis 26. detsembril 1803 Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas Kaarli mõis 1804. a Elu Kaarli mõisas Rakvere lähedal · Pere positsioon: isa aidamees ema pereemand · Aida-Vidri ristinimega Friedrich Reinhold · Kodu palvevendlik, saksteustav Mõjutused · Vennastekoguduse liikumine · Rahvapärimuse kandjad mõisateener Kotlep Virumaal tuntud rändav kerjuslaulik Kadrina kirikhärra Knüpffer, kes korjas rahvaluulet Lugemisoskus ema juhatusel
Vanasõnu lindudest Kured läinud kurjad ilmad, haned läinud hallad taga, luiged läinud lumi taga. Kui talvel linnuke aknale istub, peab talle süüa andma, muidu sureb keegi perekonnast (Türi) Ei pea viimast viljapead põllu pealt ära noppima: taevaaluste linnujagu peab alles jääma. (Kaarma) Varblasi ei tohi eemale peletada, veel vähem kinni püüda või surmata see toob otsekohe suurt lambaikaldust. (Kadrina) Kevadistele rändlindudele tuleb öelda: "Tere, tere, linnukesed, tulite jälle meile tagasi!" (Kadrina) "Teretere, linnukene, kauge teekonna lõpetaja!" Nii öeldi kevadel lindudele, kes tulid. (Kodavere) Ära kulli sega, kui ta üleval hiirt, ussi või rotti passib. (Saaremaa) LÕOKE TOOB LÕUNASOOJA,PÄÄSUKE TOOB PÄEVASOOJA ÖÖBIK , SEE TOOB ÖÖSOOJA . (Paistu) Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu. Harakas laulab haigust, vares laulab vaesust. Kui kured kisendavad, tuleb kurja ilma. Ku...
ANTS LAIKMAA Deivid Armulik Kadrina Secondary School 2016 “ITALIAN BOY” “OLD AITSAM” “PORTRAIT OF MARIE UNDER” “CAPRI LANDSCAPE” “VIEW FROM CAPRI” “OLD FARM” “TAEBLA LANDSCAPE” “PORTRAIT OF CARL ROBERT JAKOBSON” “SELMA” “PORTRAIT OF LYDIA KOIDULA” “SELF-PORTRAIT” USED LITERATURE https://en.wikipedia.org/wiki/Ants_Laikmaa
Õpetaja ja õppimine Kadrina kooli õpetajad, kõige parimad õpetajad. Iga asja nii selgeks teevad, kuigi omal pead otsas keevad. Tunnid on kõik nii head, aga meeles pea, et liiga palju ei tohi lobiseda, muidu saab kohe õpetajalt klobida. Õpetaja tunni korda peab, poisid ette ritta istuma seab, seal nad korralikud triks ja traks, tüdrukud itsitavad pliks ja plaks. Martin Pajussaar 7.a
Leonardo da Vinci Deivid Armulik Kadrina Keskkool 2015 Leonardo da Vinci Leonardo di ser Piero da Vinci 15. aprill 1452 Anchiano, Itaalia 2.mai 1519 (67- aastaselt) Cloux, Prantsusmaa Renessansiajastu geenius Püha õhtusöömaaeg Üks kuulsamaid Leonardo da Vinci maale Valmis aastatel 1495-1498 Maalitud Milano Santa Maria delle Grazie kirku söögisaali seinale Korduvalt restaureeritud, säilinud vaid fresko kompositsioon ning mõned väikesed orginaalvärvi laigukesed Tänan kuulamast!
Elektripliit Deivid Armulik Kadrina Keskkool 2016 Elektripliit Pliit, mis muudab elektrienergia soojuseks Muutus populaarseks puit ja gaas pliitide asemel Soojusenergia eraldub voolu läbimise tõttu Kontrollitavad pöördlülititega Suur energiakulu Peab olema maandatud Grupis peab olema elektrivoolukaitselüli Pistikupesa maksimaalne vool peab rakenduma pliidi võimsusele Keraamiline Tasase soojendamispinnaga pliit Inverter muudab voolu sagedust infrapunakiirguseni Kiirgus soojendab toitu Ajalugu 1859, George B Simpson, elektriline soojendi 1897, William Hadaway, automaatselt kontrollitav elektripliit 1905, David Curle Smith, Kalgoorlie pliit Ei olnud populaarsed kuni 1930ndateni Puit, gaas odavamad; piiratud kogus elektrit Kasutatud kirjandus https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_stove https://et.wikipedia.org/wiki/Pliit#Elektripliit
· Sündis 11.november 1754.a Kosel · Suri 21.jaanuaril 1800.a Kadrinas · Balti saksa päritolu Eesti kirikuõpetaja ja kirjanik, kalendrikirjanik · Elutööks oli eesti maarahva hariduse parandamine Õpingud / töökohad Õppis 1764 1769 Narva koolis 1769 1773 Tallinna Gümnaasiumis Töötas 1780 1783 Nissi Maarja koguduses 1783 1796 Lihula ja Kirbla koguduses Ta valiti 1798.a Eestimaa konsistooriumi assessoriks, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu 1796 1800 Kadrina Katariina koguduses Teosed "EestiMa Rahwa Kalender" Luuletused: "Laul" (1795) "Lapse uinutamisse Laul" (1796) "Kewwade laulda" (1797) Kasutatud kirjandus http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=2 http://www.google.ee/pildiotsing http://et.wikipedia.org/wiki/Joachim_Gottlieb_S chwabe Tänan vaatamast !
Andrus saareste Maile Kikerpill Kadrina Keskkool 2013 Üldandmed Andrus Kustas Saareste Nime erikujud: Albert Saaberg, Albert Helmut Gustav Saaberk (kuni 1921), Albert Saareste (kuni 1935) 18.06.1892 Tallinn - 10.05.1964 Uppsala eesti keeleteadlane ja murdeuurija lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal Eesti esimese murdesõnade atlase autor organiseeris süstemaatilise eesti murdeainestiku kogumise 19251941 Tartu Ülikooli eesti keele professor Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees pani eesti keele õpetamisele Tartu Ülikoolis korraliku teadusliku aluse 19241931 ajakirja Eesti Keel peatoimetaja 1939 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk pidas loenguid nii eesti murretest, eesti keele häälikuloost kui morfoloogiast (vormi või kuju uurimine), hiljem ka üldkeeleteadusest 19311939 Eesti Keele Arhiivi juhataja 1944. aastal põgenes Saksamaale, sealt siirdus 1945. aastal Rootsi Kasutatud allikad http://isik.tlulib.ee/index.php?id=2890...
Kadrina Keskkool Vadja keel ja Vadjalased Referaat Kristjan Pärna Juhendaja: Liivi Heinla Kadrina 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................... .....3 1. ÜLDANDMED................................................ ..........................4 1.1 Nimetused........................................................................... ...........................4 1.2 Asuala................................................................................. ............................4 1.3 Arvukus.............................
Kadrina Keskkool Mihhail Jurevits Lermontov Referaat Kadrina 2009 Sisukord Erandlik elust............................................................................................................................3 Teosed ja looming...............................................................................................................4 - 5 Kokkuvõte................................................................................................................................6 Kasutatud allikad..................................................
Aino Kallas Kadrina Keskkool Ergo Sukk Elust ● Sündis Krohnide perekonda. ● Lapsepõlv Helsingis, Kiiskiläs, Viburi lahe ääres. ● Isa ja vanavanemad surid, kui Kallas oli veel noor. ● Kiiskilä mõis müüdi maha. ● On öeldud, et rohked surmamotiivid Aino Kallase loomingus on mõjutatud raskest lapsepõlvest. Kirjanikukarjäär ja abielu ● Abiellus folkloristi ja kellemehe Oskar Philipp Kallasega. ● 1903. aastal jutustas Carl Allas (abikaasa onu, kellamees) teoorjusest ning rõhumisest eestlaste ajaloos. o Allas on prototüübiks novellis “Lukkari ja kirkkoherra” ● Üks kirjanikest, kes on püüdnud luua silda eesti ja soome rahva vahele. ● http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-lugu-aino-kallas-reigi-opetaja?id=511 50530 Looming Luulekogud ● 1942 “Surmaluik” ● 1943 “Kuu sild” Novellikogud ● 1904 - 1905 (1. ja 2. osa) “Meren takaa” - esimene kunstiliselt õnnestunud ● 1913 - “Lähtevien laivojen kaupunki” - ühiskondlikult teemalt müstil...
Kool 1970 1980-ndatel aastatel Uurimustöö Koostasin oma uurimustöö ajast, mil mu ema koolis käis. See polnud küll väga ammu, kuid paarkümmend aastat on sellest möödas ikkagi. Selle ajaga on koolielu veidi teistsuguseks muutunud. Ema läks kooli 7-aastaselt 1975. aastal ja lõpetas keskkooli 1986.aastal. Esimeseks kooliks oli Väike-Maarja Keskkool, 1980.aastal jätkas õppimist Kadrina Keskkoolis. Sel ajal käidi koolis ka laupäeviti (vähemalt 70-ndatel). Koolikorraldus oli tänapäevasega väga sarnane, aga üht teist oli ka erinev. Üks erinevus oli see, et põhikool kestis kaheksa aastat praeguse üheksa asemel ja keskkool lõpetati seega ka kaheteistkümne aasta asemel üheteistkümnega. Üks õppeaasta lisandus kuskil 80-ndate aastate keskel, siis läksid lapsed vahepeal kooli juba 6-aastaselt.
Referaat Tapa raudteejaam Tapa Tapa vald on moodustunud 2005. aasta oktoobris Tapa linna, Lehtse valla ja Saksi valla (va. Kiku, Salda ja Pariisi küla, mis liitusid Kadrina vallaga) ühinemisel. Vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim omavalitsus, ulatudes sopina Harjumaa Kuusalu ja Anija valla ning Järvamaa Ambla ja Albu valla vahele. Tapa valla läänepoolne naaber on Harjumaa Aegviidu vald. Tapa vald asub maastikuliselt Pandivere kõrgustiku äärealal ja Kõrvemaal. Valla kujunemisel on suurt tähtsust mänginud Peterburi-Tallinna raudtee ehitamine ning hiljem Tapa-Tartu raudteeharu ehitamine. Tapa raudteejaam
Kadrina Keskkool Referaat Astronoomide vaatlusobjekte Koostas: Ebeli Pukk 12.a Juhendas: Jüri Ruzu Kadrina 2008 SISUKORD Sisukord ....................................................................................................................... 2 1. Päikesesüsteem ........................................................................................................ 3 2. Komeedid ja meteoriidid ......................................................................................... 5 3. Päike .........................................
Kadrina Keskkool Eesti keel ja kirjandus Koer Referaat Kalamees Ants 8. b Juhendaja: õp ..... Kadrina 2012 1.Koer..........................................................................................................................................4 1.1Välimus..............................................................................................................................4 1.2Toitumine............................................................................................................................4 1.3Tõud......................................................
läänes- Kõrvemaa Pandivere kõrgustik Iseloomustus Laugjad nõlvad Pinnamood nõrgalt lainjas Lubjakivist aluspõhi Eesti suurim karstiala (1375 km2) Allikarohke Kõrgustiku jalamil asub Endla soostik Iseloomustus Kõrgeim punkt- Emumägi (166m) Suuremad järved- Väinjärv ja Porkuni järv Suuremad jõed- Põltsamaa, Pedja, Pärnu ja Kunda Linnad ja asulad Asulad: Loodes- Aaspere, Kadrina, Sõmeru Lõunas- Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela, Rakke, Laekvere • Läänes- Lehtse, Jäneda, Käravete, Ambla, Aravete, Albu, Järva-Jaani, Koeru, Roosna-Alliku Linnad- Rakvere (17097 el.), Tapa (5776 el.), Tamsalu (2236 el.) Ajalugu ja tänapäev Rakvere (1226) Tapa (1926) Tamsalu (1996) Rakveres asub ordulinnus, mis on olnud muinas-Viru üks suuremaid linnuseid Tänapäeval töötab linnus muuseumina
Email: [email protected] 30 October 2010 Mr Jack Johnson The Company Director OCC Computer Personnel 30 Buena Road UK Dear Mr. Johnson CNC Operator I am writing to apply for the position of CNC Operator which was advertised last week in The CV Centre. Please find my CV enclosed. I have finished a Kadrina Secondary School and The Technical Unifersity of Tallinn. I have got postgraduate degree. My first ecperience, when I was working in Aru Grupp for 5 years. My most recent experience was studing for everything in the Flexa. I was responsible for the produstion on the CNC beanch. As The Company Director in your company, I would focus on the production quality, the customers satisfaction and the workers satisfaction too. Furthermore, I have excellent leadership skills and judicious mentality
Küsimused Lääne-Virumaa kohta 1. Milline neist küladest asub Haljala vallas? a) Auküla b) Aruküla c) Jõetaguse 2. Kui suur on Kadrina valla pindala? a) 561,85 km² b) 248,36 km² c) 329,26 km² 3. Millal nimetati Rakke vald vallaks? a) 8. augustil 1945 b) 9. aprillil 1992 c) 4. jaanuar 1976 4. Mitu küla on Rakvere vallas? a) 25 b) 14 c) 19 5. Milline on Laekvere valla vapp? a) b) c) 6. Milline on Rägavere valla lipp? a) b) c) 7. Mitu aleviku on Sõmeru vallas? a) 8 b) 3 c) 12 8. Kui palju oli Tamsalu vallas elanikke seisuga 1.01.2011? a) 4569 b) 3971 c) 5834 9. Mitu linna on Tapa vallas?
Kreutzwaldi tähtsus Eesti ajaloos ja rahvuseepos "Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwald(26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.Kreutzwald on tuntud kui lauluisa ja Viru laulik. Ta sündis Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa Juhani ja toatüdruku Anne pojana. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas. 1815. aastal astus ta saksa õppekeelega Rakvere algkooli.Aastatel 18181819 oli ta kaupmehe õpilane Tallinnas. Kreutzwald sooritas 1823. aastal Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825
Noormets mees 29 Tallinn Eek naine 29 Tallinn Noormets mees 29 Tallinn Eek naine 29 Tallinn Noormets mees 29 Tallinn Eek naine 29 Tallinn Noormets mees 29 Tallinn Eek naine 29 Tallinn Eek naine 29 Tallinn Noormets mees 29 Tallinn Noormets mees 29 Tallinn Eek naine 29 Tallinn Eek naine 29 Tallinn Kalju mees 29 Jõgeva Kukk naine 29 Loksa Kukk naine 29 Loksa Okspuu mees 30 Kadrina Okspuu mees 30 Kadrina Okspuu mees 30 Kadrina Okspuu mees 30 Kadrina Okspuu mees 30 Kadrina Okspuu mees 30 Kadrina Okspuu mees 30 Kadrina Okspuu mees 30 Kadrina Markus naine 30 Kohtla-Järve Markus naine 30 Kohtla-Järve Markus naine 30 Kohtla-Järve Markus naine 30 Kohtla-Järve Markus naine 30 Kohtla-Järve Markus naine 30 Kohtla-Järve Markus naine 30 Kohtla-Järve Markus naine 30 Kohtla-Järve
Kadrina Keskkool Isuri keel Referaat Nimi Juhendaja: Liivi Heinla Kadrina 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÜLDANDMED 4 1.1.Nimetused 4 1.2.Asuala 4 1.3.Arvukus 5 3. KEEL 6 2.1.Keel 6 2.2.Kirjanus koolis ja ühiskonnas 6 4. AJALUGU 8 5. ELU 9 4.1
Aastal 1915 müüriti vaatetorni ukseavad kinni ja õhiti Kalevipoja kuju. Nõmme Heakorra Seltsi algatusel taastas skulptor Mati Karmin Glehni Kalevipoja esialgse kuju varemete kõrvale. Projekti hingeks oli Reet Niido . Pidulik taasavamine toimus 4. novembril1990. Alates 1991. aastast on skulptuur muinsuskaitse all (kunstimälestis nr. 755). Kalevipoja kohta Koerust, Kolga-Jaanist, Kuremäelt Kord oli Kalevipoeg Virumoal Kadrina kihelkonnas rahvaga riidu läind maksude pärast. Rahvas vihastand viimaks Kalevipoja ära koguni. Kalevipoeg last Hiiu seppa omale suured 3 sahad teha ja künd siis oma suure hobusega Kadrina kihelkonnas hulk põllumoad sooks ja konnadelle eluasemeks ümmer. (Koeru, 1892) Kalevipoeg künnud suure tüki sööti üles, külvanud rukkid peale. Rukki kasvanud väga ilus. Tulnud reheaeg, pannud rehe üles; peksnud, peksnud, aga teri ei ole
Kadrina Keskkool Vene kirjandus 19. sajandini Õpimapp asd 11 klass asd Kadrina 2011 Vene kirjandus kuni 19. sajandini Romantism Venemaal Jevgeni Onegini sisukokkuvõte ja tegelaste iseloomustus Tegelaste iseloomustus: Tatjana Põskedel õrn puna. Ta oli tumm, kartlik ja nukrapilguline kui laanehirv. Omaette hoidev ja tõsine. Eriti armsad olid talle romaanid. Ta oli ka suur unistaja, armastas ööpimedust ja tuisihooge. Talle ei meeldinud vallatleda. Olga Kasvas ülese isa majas truusüdamliku hoole all. Tal oli hästi hell süda. Ta oli üliarmas,
- hüdrofoobne pind - vesi ei märga pinda näiteks: plastmassid · Liimitav pind peab olema õli- ja rasvavaba · Liimitav pind sile, mitte poleeritud Kas juba liimid? Vara veel! Liimide liigid Pöörduvad liimid Pöördumatud liimid Spetsiaalliimid Pöörduvad liimid · Liimiva aine lahus mõnes lahustis · Liim kõveneb sest et lahusti aurab ära - kliister - kondiliim - kummiliim - Moment - PS liim http://www.flora.ee/ Flora Kadrina AS Pöördumatud liimid · Koosnevad põhipolümeerist ja kõvendist · Kõvenemisel toimub keemiline reaktsioon EPO EDP http://www.vkg.ee tooted Spetsiaalliimid 1. Mittekõvastuvad liimid säilitavad kleepuva oleku pikema aja jooksul · kleeplindid · plaastrid · liimpüünised · kärbsepaber Spetsiaalliimid (järg) 2. Kitid, pahtlid liimile on lisatud täiteaineid 3. Meditsiiniliimid imenduvad organismis
Viimne reliikvia Andro Andronov Kadrina Keskkool 10.klass Sisukord Lühikokkuvõte sisust Võttepaigad Rezissööri tutvustus Tegelased Laulud Kasutatud materjal Lühikokkuvõte sisust Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Võttepaigad Tallinna vanalinnas Taevaskojas Lätis Koiva jõe ääres Kuressaare piiskopilinnuses Niguliste kirikus Tallinna ja Riia filmipaviljonis Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda Rezissööri tutv...
Pariisi küla Pariisi on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas. Tõesti, Neeruti maastikukaitseala servas asub Eesti oma Pariis, täpsemalt küll Pariisi küla, mille nimi ja nimesaamislugu on ehk vägevamgi kui küla ise. Pariisi nimi on rahvajutu järgi pärit mõisaajast. Nimelt, Saksi mõisahärra oli käskinud enda moonakatel ehitada majad mitmes reas kõrvuti, kuid moonakad nurisenud talle vastu, et nii jääb aiamaad väheseks. Sellepeale vastas aga mõisnik, et mida te virisete, vähemalt on teil puhtad tänavad- täpselt nagu Pariisis. Sealt sai ka küla endale nime. Samuti asub Pariisis ka oma puhkeküla - Pariisi Puhkeküla. Talvel pakutakse majutust 45-le inimesele ja suvel 70-le. Talvisel ajal saab kasutada puhkeküla ümbruses olevaid suusaradasid. Suvel saab seigelda matkaradadel, sportida ning ratsutada. Samuti korraldatakse seal ka igal suvel meeleolukaid lastelaagreid. Lisaks eelnevale on Neeruti maastike avastamiseks ette valmistatud matkarada. T...
1972 Sügis Oktoober Veevalaja Tamsalu 1955 Kevad Aprill Veevalaja Kunda 1943 Kevad Märts Veevalaja Paldiski 1972 Sügis Oktoober Veevalaja Tõrva 1945 Kevad Aprill Veevalaja Kallaste 1940 Kevad Aprill Veevalaja Saue 1984 Talv Veebruar Veevalaja Tallinn 1972 Talv Veebruar Veevalaja Kadrina 1969 Talv Veebruar Veevalaja Tallinn 1984 Kevad Mai Veevalaja Rakvere 1981 Suvi Juuli Veevalaja Kohtla-Järve 1974 Talv Veebruar Veevalaja Viljandi 1974 Sügis November Veevalaja Rakvere 1942 Kevad Märts Veevalaja Kiili 1972 Sügis Oktoober Veevalaja Võru 1962 Sügis Oktoober Veevalaja Tallinn
38301080820 Meelis Kalju Jõgeva 34107110230 Hendrik Kanter Võru 48801180808 Erika Kasemets Põlva 46908050804 Malle Kivioja Tallinn 36009040214 Andrus Koort Türi 44406270104 Sirje Kreen Tallinn 48210210529 Faina Kukk Loksa 33907250511 Riho Kuusk Saku 37509120658 Boris Küünemäe Saue 36008130050 Einar Laanepõld Kadrina 37803090504 Jaan Laubre Jõhvi 37005020007 Erki Lepiksoo Tapa 47010010868 Faina Lepp Paide 45604030496 Malle Ligi Pärnu 47005130963 Heli Lind Saue 38201060031 Raivo Lokk Türi 35105180673 Eino Luige Saku 34309100049 Madis Maasalu Sindi 35009030894 Margus Maasalu Vändra 35809050610 Aadu Malva Paldiski
Rahvariideid kanti kui mindi kirikusse peole, kiigele või pulmapeole. Kuna Eestis on mitmeid maakondi on ka rahvarõivad jaotatud maakondade kaupa ära. Saarde mees kandis kaapkübarat, pikka kuube ja säärsaapaid. Tõstamaa mees kandis vesti, vatti, kintspükse, säärepaelu ja viiske. Põhja-Eesti mees kandis nokkmütsi ehk venemütsi, saterkuuba ja säärsaapaid. Jämaja mees kandis sukkmütsi, vatti, sukki ja viiske. Virumaa naine kandis pottmütsi, õlaräti ning kaapkleiti. Kadrina naine kandis tanu käiseid ning põlle. Emmaste pruut kandis seppelit, rõhke ning põlle. Tori naine kandis kabimütsi, lahkkraed, silmadega preesi, sessidega kampsunit ja põlle. Setu naine kandis peavööd pealinikut, kuhiksõlge ja sukmani. Ja Halliste neiu kandis peapaela, krõlle, vööd, puusapõlle ja vaipseelikut. Eesti rahvarõivad
OOPER JA OOPERI AJALOOST Karmen Krivonogov 23.01.2016 Kadrina Kunstidekool Kuidas siiski ooper sündis? Ooper sündis muusikalise draamana. Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul oli retsitatiivne (kõnetaoline), esines ka madrigalilaadseid koore. Pillisaade väikse ansambli poolt oli lihtne ja tagasihoidlik. Oluline Ooperi idee sündis oli teksti väljatoomine. 16. sajandi lõpul Firenzes.
KAITSEALISED ÜKSIKOBJEKTID LÄÄNE-VIRIMAAL ARINA BORISSENKO 12. KLASS LÄÄNE-VIRUMAA ÜKSIKOBJEKTID (01.01.2015) • PUUD: 40 • KIVID: 19 • MUUD: 16 KOKKU: 75 KALLUKSE MÄND (KADRINA VALD) • KALLUKSE MÄNNIGA ON SEOTUD MITMED RAHVAPÄRIMUSED. NÄITEKS 1885. AASTAST ON PÄRIT ÜLESTÄHENDUS, MILLE JÄRGI OLNUD MÄND ÜLE TUHANDE AASTA VANA JUBA SIIS, KUI EESTLASED EESTI ALADELE RÄNDASID. • SAMUTI KINNITATI, ET SEDA PUUD EI TOHI VIGASTADA, KUNA SIIS HAKKAB TEMAST VERD VOOLAMA JA RAHVALE TULEB SUUR ÕNNETUS. ILUMÄE HIIEPÄRN (VIHULA VALD) • SELLE KANDI INIMESED ON AASTASADU KÄINUD SEAL PALVETAMAS, ANDE TOOMAS, RAVIMAS JA PÜHI PIDAMAS. • HIIEPUU VANUSEKS ON HINNATUD 300–452 AASTAT. MÄDAOJA MÄND (RÄGAVERE VALD) • ÜMBERMÕÕT OLI 2001. AASTA ANDMEIL 3,03 M, KÕRGUS 33 M. SIM...
Muuseumitele. Ajaloolise mööbliga sisustatud peahoone on avatud muuseumina. Peahoonet saab samuti reserveerida pidulikeks üritusteks. Mõisa aidas on avatud vanasõidukite püsinäitus - Eesti vanatehnika Muuseumi väljapanek -, kus on näha huvitavaid sõidukeid jalgratastest autodeni. Mõisa historitsistlik viinavabrik on rekonstrueeritud hotelliks. Palmsest 6 kilomeetrit läänes Ilumäel paikneb Palmse mõisnike von Pahlenite ehitatud kabel, mis toimib Kadrina abikirikuna. Praegune hilisklasstsistlik neogooti sugemetega kabel on ehitatud 1843. aastal 18. sajandist pärineva puitkabeli asemele. Vanast kabelist on säilinud barokne altar (1731, Rabe) ning talupoegade vappidega maalitud klaasaknad (1729). Kabeli aias paikneb ka Palmse mõisa omanike von der Pahlenite kõrge sepisaiaga piiratud perekonnakalmistu. Ilumäelt veel paar kilomeetrit läänes, Kotkemäel, asub kettaedadega ümbritsetud
ISLAM Deivid Armulik Kadrina Secondary School 2016 GENERAL INFORMATION Muslim (Moslem) Quran Allah Second-largest Fastest-growing religion 1.7 billion followers 23% of the global population HISTORY 7th century Originated in Mecca Spread in the Arabian peninsula Prophet Muhammad Islamic Golden Age (8th – 13th century) DENOMINATIONS SUNNI Largest, 75-90% of population Caliph should be elected Righteous and acts according to Quran Hadith SHIA Second-largest, 10-20% of population Muhammad appointed his son-in-law as his successor Only descendants could be Imams (leaders) Son-in-law first Imam Rejecting the legitimacy of the previous three Caliphs ISIS Islamic State of Iraq and Syria Salafi jihadist militant group Fundamentalist, Wahhabi doctorine 1999 50000 – 260000 Videos of b...
36009040214 Andrus Koort Türi Taime 19 - 5 abielus 44406270104 Sirje Kreen Tallinn Ümera 6 -- 53 lahutatud 48210210529 Faina Kukk Loksa Kärberi 14 - 2 vallaline 37509120658 Boris Küünemäe Saue Kopli 65/2-5 vabaabielus 33907250511 Riho Kuusk Saku Mustamäe tee 195-102 lesk 36008130050 Einar Laanepõld Kadrina Tartu mnt 32-22 abielus 37803090504 Jaan Laubre Jõhvi Roheline 3 lahutatud 37005020007 Erki Lepiksoo Tapa Sütiste 39-64 vabaabielus 47010010868 Faina Lepp Paide Vikerlase 13-216 lahutatud 45604030496 Malle Ligi Pärnu Lõime 6-4 abielus 47005130963 Heli Lind Saue Järveotsa tee 43-15 abielus
Friedrich Reinhold Kreutzwald . ( 1803 - 1882 . 26.dets ) Sündis Virumaal , Kadrina kihelkonnas . Lapsepõlv möödus Kaarli mõisas . Koolis käis ta Rakvere algkoolis ja kreiskoolis. 1818. asus Hageri kihelkonda. Alustas rahvalaulude üleskirjutamist. Rahvajutte kuulis ta isa toapoisilt . 1819. astus Tallinna Saksa kreiskooli . Sel ajal tõlkis kirjandust eesti keelde . Töötas Tallinnas algkooli õpetajana . Vaheaegadel kogus ... 1824. lahkus Tallinnast ja asus Peterburi elama ja töötas seal koduõpetajana . 1825. sõitis Tartu . 1826
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
