Koostasid: Pamela Puidak ja Kadri Ratas 11A. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on üle 10 mg/dl siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga. Janu. Sage urineerimine. Kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuv suhkruhaigus tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Nende inimeste kõhunääre on kahjustatud ega erita enam insuliini. Teist tüüpi ehk insuliinsõltumatu diabeet on põhiliselt vanemaealiste ...
Tartu kutsehariduskeskus Ehituse ja puidu osakond Kadri Braun EV110 Minu unistuste kodu Iseseisev töö Juhendaja:Ellen Aunin Tartu 2010 Minu unistuste kodu Igal inimesel oma unistus oma kodust,mis oleks päris tema enda oma.Kes tahaks elada oma majas,kes korteis.Kes linnas,kes maal.
,,Siin me oleme!" Margit Leheroo X klass 2012 ,,Siin me oleme!" "Siin me oleme!" on Eesti Telefilmi 1978. aastal tehtud Eestis ülipopulaarseks osutunud komöödiafilm. Film on loodud Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" ainetel. Sisu Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab a...
Sissejuhatus Eesti muusikasse 26. jaanuar 2012. a. 12:07 · Folkloori ülestähendused on alles siis, kui vanarahvalaul on juba hääbumas. · Eestlaste laulmistavadest võib leida juhuslike märkusi vanadest kroonikatest (Läti Hendriku Liivimaa kroonika) · Ristiusu levik eestimaal on u 12. saj. · Jumalateenistusega seotud laul ja retsiteerimisega · Kultuuri keskmeks kirik · Oluliste kontaktidele rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike pühade seos meie kalendrilauludega (kadri- ja mardipäev) · Vaimulikumuusika kõrval ka ilmalik. VANEM RAHVALAUL (Regilaul) UUEM RAHVALAUL · Tekkis u 2000a tagasi · 18. sajandil tekkis ja 19. Soome lahte ümbritsevatel hõimudel saj laiem levik LIIGID: pärisorjuse kaotamine...
EESTIMAA LOODUSE FOND ELF Autor: Helen Kikkamägi Milleks loodi? Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eesmärgiks on kogu Eesti looduse ja mitmekesisuse hoidmine. ELFi algatusel ja toel on loodud rahvusparke, looduskaitsealasid ja viidud läbi ulatuslikke inventuure Eesti loodusväärtuste kaardistamiseks. Eesmärk: Ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmine Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste säilitamine Loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamine Keskkonnateadlikkuse suurendamine ühiskonnas Lahenduste otsimine tulevastele põlvedele puhta elukeskkonna säilitamiseks Millal loodi? ELF on asutatud 1991. aastal 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt. 1999. aastast on ELF sihtasutus. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon ...
Hea klienditeeninduse põhitõed Milline on hea klienditeenindus? Koostas: Kadri Sigur, Kristina Toome 204RS Hea klienditeenindus Teenindus peab jätma kliendile positiivse mulje, õigustades kliendi ootusi ja vajadusi. Kliendil peab tekkima ettekujutus firma usaldusväärsusest ja abivalmidusest. Teenindaja, kellega kokku puututakse, kujundab firma maine. Kliendi mugavus (1) Info kättesaadavus: kodulehekülg veebis, kus on telefoni numbrid, lahtiolekuaeg, teenused, reklaam jne)
Renessanss ja humanism - nagu siiami kaksikud Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist Lääne-Euroopas 14.16. Sajandil ehk antiikkultuuri taassündi, seda ühteaegu vastandades valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. Renessanssi tagapõhjaks olid edusammud loodusteaduste vallas, seda enam et renessanssaja teadlaste arvates pidi looduseuurimine rajanema vatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või hukatusele. Uue maailmavaate kohaselt, selle ideaalis oli inimene tema puudustest hoolimata põhiliselt hea, harmoonilise isiksus. Seda iseloomustab selgelt uue mõiste kasutuselevõtt humanism, mille tsentriks oli inimene ning mis vastandus seni levinud arusaamale, et inimene külvab seda, mida kirik hiljem lõikab. Uue aja algul vabanes inim...
JÕED Keit Arula, Maarja Lutsar, Kadri Talvik 2012 Click to edit Master text styles Jõe lähe on koht, Second level Third level kust jõgi saab alguse. Fourth level Jõe lähteks võivad Fifth level olla allikas, soo, järv või veehoidla, sulav liustik jne. Jõe valgla on maa-ala, millelt vesi sellesse jõkke voolab. · Jõe voolukiirus on jõe veekihi liikumise kiirus, mis sõltub jõe langust. Mõõdetakse m/s või km/t, mõnikord dm/s. · Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. · Jõe langus on jõe lähte ja ...
I.Rehepaplus kui eluviis. 1.Rehepaplus kirjanik ütleb ise, et raamat ei sünnita tühjale kohale midagi, eks asi sai alguse päriselus nähtud asjadest, eestlaste tavadest. ,,Ilmselt olen inimestele kinkinud sõna, mis neil ammu puudu on olnud." Kunagine pärisorjaks olemine justkui vabandaks välja eestlaste kehva iseloomu ja mittesüüdiva käitumise, petmise, kombineerimise ja mahhineerimise, mida on hakatud nimetama rehepapluseks. Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki v...
1960 aastate lõpp möödus tal Eesti ja Venemaa erinevates teatrites. Ta töötas Draama teatris näitlejana 1968–1980 aastatel. 1972. aastal asutas ta näitetrupi. Näitetrup hakkas tegema iga pühapäevast raadioprogrammi “Meelelahutaja” . Kahjuks 1995.aastal raadio programmiga lõpetati aga selleks ajaks oli valminud juba üle tuhande saadet. Baskin astus Vanalinnastuudiosse 1980. aastal ja oli ka selle pika aegne juht. Teater suleti 2004. aastal ning trupp koondati. Nende hulgas olid Kadri Adamson, Väino Laes, Marika Korolev, Anne Paluver jpt. 2005. aastal võttis Baskin trupi ja tehnilise personali ning asutas uue teatri- Vana Baskini teatri. Baskini tuntumad rollid on: D. Fonvizin "Äbarik" (1952) – nimiosa A. Jakobson "Kaitseingel Nebraskast" (1953) – Theodor N. Truman H. Bahr "Mees, naine ja kontsert" (1972) – Gustav Heink N. Simon "Päikesepoisid" (1981) – Al Lewis. Baskin on saanud ka viis tunnustust need on : 1982 Eesti NSV teeneline kunstnik
annavad tunnistust rikkalikud keelelised laenud. Saksa keele abiga arenes ka eesti keel tänapäevasemaks, laenati selliseid sõnu nagu näiteks trepp, pööning, torn, müür, võlv, klaas, pood, lamp jpt. Arvan, et just keeleuuendus on üks suurim positiivne mõju Eesti kultuurile, sest algselt oli eesti keel vaene. Samuti on tõi kultuurimõju ka uusi nimesid eestlaste nimede hulka. Uued nimed tulenesid pühakute nimedest, näiteks Jüri (Gregorius), Peeter (Peetrus), Kadri (Katariina), Tõnn (Antonius). Koos ristiusuga jõudsid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid Tallinnas ja Tartus (dominiiklased) ning Viljandis, Tartus ja Rakeveres (frantsisklased). Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kerjusmungad õppisid kohaliku keele selgeks ning jutustasid kõigest, mis väljaspool Eestit tollel ajal toimus. Arvan, et see oli igati positiivne, sest tollel ajal ei teadnud eestlased pea mitte midagi, mis toimus välismaal.
Hugo Treffner Gymnasium Juni 2013 Park Kadri Org Julia Shashkina o ur Parkour Parkour was ist das? § eine Sportart zur schnellen Fortbewegung ohne Hilfsmittel § die Freiheit und Motivation Bewegung § auf dem Strasse § hohe Sprünge von Dächern oder von Haus zu Haus § kein Wettkampf § gefährlich Die Geschichte § in den frühen 80er J ahren § Franzosen David Belle § Vater - Raymond Belle § Erst - der Bewegung durch
- neis on seda eksperementaalsust mis põimub vanasti enim kasutatava traditsioonilise kirjandusega. Samas on tänapäeval avatud ka uusi kohti kus annab avaldada om kirjutisi. Erinevad kirjamehed saavad avaldada oma kirjutisi internetis erinevates blogides. Samuti nendel lehtedel ja blogides avaldada oma teoseid ka amatöör kirjanikud. Võibolla, et just nende teede kaudu on oma karjäärile saanud alguse tänapäeva noored usinad kirjanikud: Indrek Hardla, Kadri Kõusaar, Sass Henno ja Diana Leesalu. Mõned kirjanduse arvustajad arvavad, et Eesti hetke kirjanduses levib vaime ebastabiilsus või psühhiaatria motiive. Sellisele mõttekäigule annavad lükke sellised teosed nagu Coelho ,,Veronika otsustab surra" või Murakami ,,Norra mets". Kuigi sellist arvamust ei jaga just väga paljud kirjanikud ja kriitikud levid selline mõtteviis siiski. Katagooriliselt on
Aga miks? Viha tekitab meis tihti ohutunnet. Kui kuuleme ühiskonnas või meedias midagi vihaga toimuvat, siis tähendab, et juba kardetakse midagi. Aga miks seda meile tehakse? Viha ja ohutunne käivad käsikäes. Hopsti! Üks poliitik ütles selle poliitiku kohta midagi halvasti ja juba on tihti samal päeval juba selle esimese poliitiku vastus ja arvamus miks toda teine riigikogu tegelane ikka nii loll ja rumal on. Tegin Delfi lahti ja nägin kuidas härra Rainer Vakra ütles Kadri Simsonile seda ja toda. Hetkel on muidugi ka tulemas riigikoguvalimised, kus soovitakse väga palju tähelepanu valimishäätle kogumiseks. Olen ka viimasel ajal tähele pannud, et antireklaamiga külmatakse väga palju viha ja hirmu inimestesse. Tegin ühel päeval YouTube lahti ja sealt vaatas vastu EKRE reklaam. Selles propageeriti homopropagandat, massilist pagulaste sissetulekut ja meie vanemate pikkades ravijärjekordades istumist
Norra metsad Kadri Kalmus 11.b 1 Norra metsasus Norra metsasus on alla keskmise. Metsad moodustavad riigi pindalast 38,2%. Majandatavad metsad neist on 21,6%. 2 Metsatüübid Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Sarmaatia segametsad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas kasvukohas leidub ka mände. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask, saar, pihlakas ja haab. ...
Ekke Sakkov, Kadri Kõivik, Merilyn Saksing, Mihkel Pari Makroökonoomika II kodutöö 1. Leedu nominaalne intress on 3% ja Serbias on see 5%. Reaalsed intressid on võrdsed ning kehtib ostujõu pariteet. a. r=i-π π=i-r π Leedus=3%-r π Serbias=5%-r b. Jah sellistel tingimustel võib oodata riikide valuutade vahetuskursi muutust. Serbia koduvaluuta odavneb ja Leedu oma kallineb. c. Selline skeem ei toimiks, sest inflatsioon Serbias sööks soodsa intressitulu ära. 2. Kreekas uuesti drahm ja Kreeka veinid muutuvad väga populaarseks. a. See mõjutab küll investeeringute ja säästude taset, neid tõstes. Intressimäär langeb, sest raha pakkumine sissetulekute suurenemise tulemusena kasvab ja see langetab raha hinda. Puhaseksport ilmselgelt kasvab, sest välisnõudluse suurenedes saab ekspor...
Eesti rahvakalender Eesti rahvakalendri tähtpäevade kujunemise aluseks on: Ristiusk Loodususk Aastaajad Põlvest põlve edasipärandatud kombed, kogemused, oskused Jaanuar - südakuu 17.01 tõnisepäev e. püha Antoniuse päev ( sigade kaitsepühak) Tõnnivakkadesse pandi ohvriande Tõnisepäeva päike oli raviva toimega Tõnisepäev oli talvepoolitaja Veebruar - hundikuu 2.02 küünlapäev Küünalde valmistamine õnnestus hästi Algasid ettevalmistused kevadeks Naistel luba kord aastas kõrtsi minna Algas kangakudumine Alustati talusse abitööjõu otsimisega Veebruar- hundikuu Vastlapäev e. lihaheitepäev Liulaskmine edendab linakasvu Algas paast- enam ei söödud lihatoite Seaaustamine Veebruar- hundikuu tuhkapäev Pesupesemine- pesul valge sära järgmise aastani Ettevalmistus suviseks tööks - tuhk põllule Tuhapoisi peitmine naabrite tubadesse - kes hoolas koristaja, leidis selle üles Veebruar-radokuu...
MIMIKRI Kadri Lajal 12R Tartu Karlova Gümnaasium Juhendaja: Ako Rääbis 2011 [1] Mis on mimikri? on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi tunnuste sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele. [2] Mimikri tüübid (peamised): Bates'i mimikri Mülleri mimikri Agressiivne mimikri Reproduktiivne mimikri [3] Bates'i mimikri: Mimikri esmakirjeldaja entomoloog Henry Walter Bates. On mimikrisüsteem, kus söögiks kõlblik liik aetakse segi söögiks kõlbmatu või vähemkõlbliku liigiga, selle tulemusel söögiks kõlbliku liiki püütakse vähem. Helikoniidid -Heliconidae Põualiblikaline-Pieridae [4],[5],[6] [7],...
Vabajazz noogutab hällilaulule, elektrobiit tervitab indirocki raffe riffe. Vaimust saab vaimustav jõud, kui ürgalge embab maailmapuud. Juured põimuvad, keeled lõimuvad. Eeterlikust õrnusest sünnib eepiline narratiiv, ehmatav siirus kannab kõditava groteski mõrkjas-magusaid vilju. Rouge Madame on loodusjõud.'' Peale seda oli mul tunne, et seda peab ise vaatama minema ! Kontsert iseenesest oli minu meelest üpriski huvitav, kuid kui seda võrrelda näiteks Kadri Voorandiga, siis ütleksin, et viimase kontsert möödunud aastal oli rohkem minu maitse järgi. Ent väga sümpaatse mulje jättis siiski klaver, nii lavakujunduses kui ka muusikas eneses. Mõnusalt hubaseks tegi asja punane valgus, mis siis mängis ka rolli lavakujunduses. Kindlasti oli põhivärviks juba sellepärast punane, et rouge tähendab prantsuse keelest tõlgituna punast. Lava äärsed küünlad tekitasid samuti
MALTOOS, KITIIN, KITOSAAN, INULIIN, TREHALOOS Kristiina Kahr Kadri Kalvik 12. kl MALTOOS Maltoos ehk linnasesuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest glükoosi molekulist. Keemiline valem on C12H22O11. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. MALTOOS Suhteline magusus on 0,5. Vähem magusam kui suhkur. Maltoosi kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel,
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 UURIMUSTÖÖ Koostaja: Helena Aedma Juhendaja: Ruth Muru Paide 2013 Sisukord Sissejuhatus Mina on uurimustöö koostamisel analüüsisin mitme teenindusettevõtte teenindamist ja mitme sotsiaalala teenindamist. Toon välja positiivseid ja negatiivseid kogetud situatsioonidest. Loetlen kümme märksõna, mis minu arvates iseloomustavad head teenindust. Analüüsin ettevõttete teenindust. Tabel Külastus koht Külastuse kuupäev Kellaaeg Kirjeldus ,,Kadri Tare'' 21.01.2013 14:00 Positiivne: ...
vms, järelikult pole olemas. Hollywood on ainult kaubamärk/logo, mitte juriidiline isik. Vastus: Ei või nõuda raha. Kohtusse ei saa minna kaubamärgi vastu, (Hollywood teglikult AS BDG). ____________________ Subjektide näited: Eesti Draamateater Eesti Vabariik Tallinna Reaalkool Tallinna linn 8. november 2012 Kaasus Kadri ostab Top Autost Hyundai. Sellega sõlmitakse 1. Top Auto ja Kadri 2. Auto ja raha 3. Kadri olemas. Top Auto ei eksisteeri, kuna ei ole AS ega OÜ. Õigussuhet ei eksisteeri. Vastus: Ei ole teada, kes on omanik. Kaasus AS Top Auto Hyndai. Sellega sõlmitakse kirjalik ostu-müügi leping ning antakse üle autovõtmed. Lepingu hinna pidi Kadri tasuma järgmiseks päevaks. Autoregistri keskuses omanikukannet veel ei tehtud. Kadri pidi omanike registrisse kantama pärast hinna tasumist. Autosalongist välja sõites, sõitis Kadri vastu puud. Kes on omanik? 1
Mida oleks vaja et eesti kultuur säiliks Jõulud on kohekohe saabumas. Iga aasta tähistab enamus eesti peredest jõule, mil söögiks on seapraad, hapukapsad ning verivorstid, Kuuse all kingikotid juba ammu ootavad avamist. See on eesti kultuurinähtus, midakõik eestlased teavad . Eestikeel ja kultuur veel püsib kuid on ka oht et see kaob aastatega. Eestlane peaks jääma oma juurte juurde, ja tähistama neid tähtpäev, mis on olnud kombeks juba sajandite algusest. Eesti kultuuri ohustavad traditsioonid, mis võetakse üle teistelt rahvastelt. Ameerikast on tulnud tähtpäev halloween, mis toimub 31. oktoobri ööl vastu 1.novembrit. Iga aasta on hakatud seda pidama aina rohkem ning inimesed maskeerivad end halloweeni-tegelasteks ning käivad teiste ukse taga küsimas „komm või pomm”. See on viimaste aastate trend just noorte hulgas. Samas on kadumas mardi- ja kadripäeva tähistamine, millele on aluse pannud juba meie esivamenad. Mõned eesti pered ke...
Washington D.C. Kadri Nutt 11D Location · the capital of the United States · it is situated within the District of Columbia · is located on the banks of the Potomac River · bordered by the states of Virginia and Maryland Something about History · 1791--George Washington chooses the site for the new permanent capital · Pierre-Charles L'Enfant designes the basic plan for Washington · 1800--The nation's government moves to
Vedelkristallid (liquid crystals) Kadri Nutt Jaanika Siimets 10D Ajalugu · 1888 Friedrich Reinizer: kolesterüülbensoaadil on "kaks sulamistäppi" · 1904 Otto Lehmann avaldas klassikalise töö "Vedelkristallid" · 1960ndad töötati välja tsüanobifenüül vedelkristallid põhimõttelt sobilikud LCD ekraanidele. · 1969 avastati väändnemaatiline efekt (Twisted Nematic Effect), mis on aluseks kõigile tänapäeva LCD ekraanidele. Omadused · Struktuur: · Kaugkorrapära · Ained, mille oma- puudub dused on vedelike ja · Samas on molekulide kristallide vahepeal. orientatsioonil lähi- · Kõrgematel temperatuuridel korrapära kaotavad nad oma · Ained, mis kristallilise struktuuri. moodustavad · Voolab vedelike vedelkristalle nim. laadselt ...
Lähte Ühisgümnaasium ÕPIMAPP luuležanrid Erely Kutter 11.T. Klass Lähte 2013 Minu tee muusani Sonett Ma igapäev mõtlen sulle, su kõnet vaid ootan ma ja igatsust tunda ma saan sa helista palun nüüd mulle. Su puudutust tahaksin tunda, et helluses särada saaks, su embust nüüd vajaksin taas seda õnnes edasi kanda. Miski paneb mind tundma, et põleksin ja tähena taevasse lendaksin, et käidud on ränk raske tee. Tekib tunne, et jälle ma elaksin, su juurde kogu hingest nüüd sooviksin ja lõpuks on täitunud see. Ühika hirm Ballaad Saabus öö ja vaikus tuli ühes toas veel põleb tuli järsku kostab kuskilt krõps, teine veel ja kolmas liskas trepikojast kostab kisa. Siin on tondid vaimud ka magada ei julge ma, ...
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Riina Meos 12. klass Uurimustöö Kas kehakaal sõltub toitumisharjumustest? Juhendaja: Kadri Lille Palamuse 2008 Sisukord ................................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Valimi iseloomustus...........................................................................................................
Linnapea 31. oktoober 2009, kell 13.00 Lavastaja: Andres Lepik Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov Lavastaja assistent: Gert Kark Peaosas: Andres Tabun Teistes osades: Kadri Lepp, Merle Liinsoo, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Carita Vaikjärv, Anne Valge, Tanel Ingi, Peeter Jürgens, Jaanus Kask (külalisena), Arvi Mägi, Arvo Raimo, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Gert Kark, Kristiina Kalliver, Annabel Liinsoo, Mariann Mägi, Sandra Roosimaa, Robin Liinsoo, Tobias Tammearu Lühisisukokkuvõte Linnapea on teatritükk, mis räägib Viljandi linnast ning selle kunagisest linnapeast August Maramaast. Lugu algab 24
Saksamaa(Välismääraja 2009.10.25) Olga Dalton Saksamaa küsimusi arutavad saatejuht Kadri Liik, parlamendiliige Marko Mihkelson ja julgeolekuanalüütik Tiit Matsulevits. Põhiteemadeks on Saksamaa uus valitsus, uus koalitsioonileping ning seoses sellega ka uued välispoliitika suunad. Koalitsioonileping Koalitsioonimoodustavad Kristlikud Demokraadid ja Vabad demokraadid. Uueks välisministriks sai Guido Westerwelle ning kaitseministriks Karl-Theodor zu Guttenberg. Jõuti kompromissile ka maksukärbete osas(Vabade Demokraatide juht lubas
Barokk Koostajad: Kadri Jürgenson ja Simo Sepp Ajalugu Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17.ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Baroki stiil arenes välja Itaalias. Sõna "barokk" tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Iseloomustus Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline. Tavaliselt iseloomustab barokkteost metafoorsus või ka allegooria ja sümboliterohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus....
Eestit läheb Vancouverisse esindama 30 sportlast. Eestit esindab: Murdmaasuusatamises: Kein Einaste, Andrus Veerpalu, Timo Simonlautser, Kristina SmigunVähi, Anti Saarepuu, Triin Ojaste, Aivar Rehemaa, Jaak Mae, Algo Kärp, Kaija Udras, Tatjana Mannima, Karel Tammjärv, Peeter Kümmel, Kaspar Kokk Iluuisutamises ja jäätantsus: Ilja Glebov, Taavi Rand, Maria Sergejeva, Irina Stork, Jelena Glebova Laskesuusatamises: Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Roland Lessing, Martten Kaldvee, Kauri Kõiv, Eveli Saue, Indrek Tobreluts, Kristel Viigipuu, Priit Viks Mäesuusatamises: Deyvid Oprja, Tiiu Nurmberg
Arvutikiri Kadri-Cathrine Kaart SR10 Kirjutusmasin Oli kasutusel 19. ja 20. sajandil. Ida-Saksamaal toodetud mehaaniline kirjutusmasin Kirjutusmasin Kirjutusmasin ehk kirjuti on mehhaaniline, elektromehhaaniline või elektrooniline seade teksti kandmiseks paberile tärkide (tähemärkide) kaupa. Enigma Enigma on 1928. aastal patenteeritud portatiivne masin sõnumite sifreerimiseks. Muusika masinakirja tunnis Annab kätte ja hoiab löögirütmi On helitaustaks, mis vähendab teisi välisärritajaid, tõstab keskendusvõimet ja loob hea meeleolu Tõstab töötoonust väsimuse tekkel tunni lõpu osas Kirjutamisasend Asend peab olema pingevaba ja mugav, võimaldama töötada pikemat aega. Jalatallad toetuvad põrandale, selg tooli seljatoele, küünarnukid langevad vabalt, pea on otse, kergelt ettepoole. Õige asendi kontrollimiseks on jä...
POSEIDON Koostanud - Liisa Kivimaa, Kadri-Johanna Ilumäe, Kärt Erikson Poseidon · Poseidon on Kreeka merejumal. · Merejumalaks sai ta oma vendade Zeusi ja Hadesega liisku tõmmates. · Poseidon on üks Olympose jumal. · Tal on hiilgav palee keset ookeani, kuigi sagedamini on ta Olympose mäel. · Kronose ja Rhea poeg ning Zeusi(peajumal) ja Hadese(allilma valitseja) vend. · Nagu meri isegi, on see jumal mõnikord kõvasüdameline ja metsik ning teinekord jälle õrn ja heatahtlik. · Tema relvaks on kolmhark, millega ta paneb mere mässama ja maa värisema · Poseidoni pühaks loomaks peetakse hobust. Ta kinkis inimkonnale hobuse. · Meresõitja-rahvana pidasid kreeklased Poseidonit suures aus ja otsisid temalt tihti kaitset. · Poseidoni naine on Amphtirite, kellega on tal poeg Triton. · Ta röövis Amphtirite tema isa(Nerdus) juurest ning siis abiellus temaga. ·...
Andrus Kivirähk Rehepapp Tegelased: · Rehepapp Sander ravitseja, tark ja kaval . · Koera Kaarel talumees, kes alguses oli karsklane, kuid lõpuks hakkas jooma . · Jaan - Kaarli loll sulane, kellele meeldib Luise. · Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja. · Muna Ott töötas 10 aastat Vanapagana juures, siis läks kirikusse tööle. · Timofei - Kiltri perega elav vanamees. · toapoiss Ints mõisast, kes arvab, et kõik mis on mõisnike oma kuulub eestlastele, kuna need on eba...
Ilves on töötanud: ülikoolides/instituutides, Vancouveri kirjanduskeskuse direktorina, Raadios"Raadio Vaba Euroopa", EV suursaadikuna USA-s, Kanadas ja Mehhikos; EV välisministerina, Riigikogus, EU Parlamendis, alates 2006. aastast EV presidendina. Isiklikku Abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992). Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves Evelin Int-Lambotiga. 2003a sündis neil tütar Kadri Keiu. Ajakirjanik Andres Ilves on Toomas Hendrik Ilvese vend. Visiidid T.H. Ilves on teinud oma valitsusaja jooksul 72 välisvisiiti, nende hulgas külastanud: Ungari, Leedu, Rootsi, Belgia, Saksamaa, Soome, Gruusia, Tsehhi, Madalmaad, USA, Läti, Hispaania, Iirimaa, Venemaa, Poola, Sloveenia, Suurbritannia, Aserbaidzaan, Horvaatia, Serbia, Itaalia, Portugal, Makedonia, Türgi, Island, Iisrael, Namiibia, Austia, Afganistan, Vatikan. Pildil: Toomas Hendrik Ilves ja Barack Obama 15
15.05.2010 Kadrioru loss Annaliisa Pillak (metsosopran), Jaanika Rand-Sirp (klaver) F. Liszt, J. Brahms, T. Kuula, E. Mägi Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end täiendamas Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E.Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W.A.Mozarti ,,Cosi fan tutte"...
,,Vutimehed" Richard Janno Lugu poisist nimega Värdi. Elab koos ema, väikse õe Kadri ja venna Toomiga. Vaene perekond. Kõik selle kandi elanikud üürivad elamiskohta häärberiproualt. Värdi perekond oli niivõrd vaene, et üür oli juba kuid maksmata ja neid ähvardas välja viskamine. Ema tegi rasket tööd, pesi pesu hommikust õhtuni ja ema tööpäevadel hoidis väiksemaid õde-venda Värdi. Kõrval elas kojamees, naine ja poeg Ludvi. Ludvi ja Värdi oli omavahel sõjajalal ja samuti olid sõjajalal ka häärberilapsed Uuno ja Otto ja Värdi
"Svejk Teises maailmasõjas" (19411944) "Kaukaasia kriidiring" (19441945) Esseistika traktaat "Vaseost" (19391940) raamat "Väike teatriorgan" (1948) Eesti teatris Bertolt Brecht "Ema Courage ja tema lapsed." Lavastaja: Herbert Schenk (Saksamaa) Osades: Silvia Laidla, Kadri Oim, Indrek Ojari, Tanel Begmann, Dajan Ahmet, Triin Tüvi, Heino Pall Kunstnik: Dagmar Kase Muusikaline kujundus: Dede Noodla, Tanel Bergmann Bertolt Brecht «Härra Punttila ja tema sulane Matti» Kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi Tõlkija: Debora Vaarandi Lavastaja: Kalju Komissarov Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov "Härra Punttila ja tema sulane Matti"
saavutanud lauljad. Neist enamused tegelevad ka praegugi muusikaga ning täiendavad oma õpinguid. Huvitav oli näha kuidas 10 aastat tagasi teismelisena võitnud lauljad on praeguseks juba ise muusikat kirjutavad inimesed. Enamused võistlejad olid päris Pärnust, kuid oli ka kaugemalt tulijaid. Kõige rohkem auhindu õpetajate seast noppis Toomas Voll, kuid väga hästi olid esindatud ka teiste Pärnumaa juhendajate laululapsed, keda hindas zürii kooseisus Sirje Medell, Kadri Hunt ja Erki Pehk. Nemad andsid välja ka hulgaliselt erinevaid eripreemiaid ja valisid välja võistluse parimad. Minu arust tegi zürii vägagi head tööd ning oli näha, et neile läks sellel aastal peale rohkem jazz muusikapalad. Üldmulje kontserdist oli suurepärane ja väga tänuväärne, õhtujuhid suutsid luua vaba ning mõnusa olemise. Kontsert oli hoolikalt läbimõeldud ning igavust ei tekkinud isegi hetkekski
suunas. Erikoolidest on kinnise eri-õppekasvatusasutuse asemel saamas laste erivajadusi arvestav ja professionaalset sekkumist pakkuv asutus. Kuigi on toimunud muutus erikoolide ideoloogias ning neile seatud eesmärkides, ei vasta erikoolide tegevus täna veel püstitatud ideaalidele. Kasutatud materjal: Jaagu viited: [1] pc.ut.ee/~ragnar_o/Eesti_rehab.pdf [2] http://zzz.ee/index.php/Eesti_hariduse_ajalugu_20sj [3] Allikas Kadri Ann Salla magistritöö [4] Kõiv, K. & Mägi, E. Eesti kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolid 2005/2006 e-ait.tlulib.ee/163/1/salla_kadri_ann.pdf Kadri Ann Salla magistritöö pc.ut.ee/~ragnar_o/Eesti_rehab.pdf Arvestuse saamiseks on vaja esitatut paranda ja täiendada nii, et selles ei leiduks väärtõlgendusi ja lausvalet. Paranduste tegemisel jälgige minu poolt teksti tehtud osundusi. Leian, et käesoleva töö retsenseerimine on VAJALIK KÕIGI ÜLIÕPILASTE POOLT, kes
aastatel pälvinud paljude riikide tähelepanu. Seda paljuski kahel põhjusel: Esiteks on mõistetud, et vaid pakkumispõhiste meetmetega ei ole suudeta saavutada loodetud tulemusi innovatsiooni edendamises ja üldises majandusarengus. Teiseks tuleb riikidel jätkuvalt kitsastes eelarvetingimustes leida uusi ja tõhusamaid võimalusi, kuidas olemasolevat innovatsioonipoliitika meetmestikku täiendada (Erkki Karo, Rainer Kattel, Veiko Lember, Kadri Ukrainski, Hanna Kanep ja UrmasVarblane (2014)). Mida tähendab nõudluspoole innovatsioonipoliitika? Need võivad olla juba olemasolevad vahendid nagu riigihanked, regulatsioonid ja standardid; uudsed ja väljatöötamist eeldavad meetmed nagu eranõudlust toetavad subsiidiumid, eksperimentaalsed testplatvormid; ja eelnevaid toetavad tegevused eesmärgiga tõsta asjaosaliste teadlikkust, osta ekspertnõu jne. Nõudluspoole poliitika kõige sagedasem suurima mõjuga tööriist on riigihanked.
Pildiraamat venna raamat täiendosa näitab liiki, laadi; täiendosa näitab kuuluvust Tindipott punase tindi pott- täiendosa on laiend TäiendosaPuusärk ains. omastavas Lapsepõlv, - lahkukirjutus tähendab midagi muud või ei tähenda üldse midagi lapse põlv Raamaturiiul täiendosal mitmuslik sisu Eesti keel Haapsalu rätt Tartu sai täiendiks kohanimi Kadripäev Kadri sai- kus isikunimi ei märgi kuuluvust ega ole kauba nimi, siis kokku Eriala (spetsiaalne ala) eri alal ( erineval alal ) Mägede tipud pühadekaart, rahvastepall Mitmuse omastav Lasteaed laste aed Mitmuse omastava täiendosa lahku, kus ei teki Õuna-ja marjaaed lõpuaktus- ja pidu mõistet. 2) Omadussõna, arvsõna, asesõna, muutumatu sõna+nimisõna
Gustav Ernesaks (1908-1993) Elulugu: Sündis Tallinna lähedal. Tegeles noorena joonistamise, lugemise ja spordiga. Õppis Tallinnas. Hakkas tegelema muusikaga. Tallinna konservatoorium. Eriala: muusikaõpetaja. Töö kõrvalt jätkas õpinguid. Lõpetas kompositsiooni eriala. Õpetaja: A. Kapp. 1934. töötas dirigendina ja muusikaõpetajana. 1938. toimus 11. üldlaulupidu , mille kavas oli 2 Ernesaksa laulu, mida ta ise juhatas. 1941. mobiliseeriti mees Venemaale. 1942. asutati Jaroslavlis Eesti kultuuritegelaste koondis, nimega ERKA (EestiNSV Riiklikud Kunsti Ansamblid). Sinna moodustati koore ja sümfooniaorkester. Eesmärgiks rindel sõdurite meelt lahutada. Pärast Eesti taasokupeerimist asus G. Ernesaks elama Tallinnasse. Oli RAM-i dirigent. Koor, mis sai alguse Jaroslavlist. Oli kõikide sõjajärgsete laulupidude organisaator. (1947 esimene laulupidu pärast sõda). Töötas Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimis õppe...
DIGIPÄDEVUS Kadri Roosimägi DIGIPÄDEVUS ■ Digipädevus on üks riiklikus õppekavas kirjeldatud kaheksast üldpädevusest. ■ Selle eesmärk on arendada oskust kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes. ■ Digivahendite kasutamine õppetöös muudab õppimise ja õpetamise paindlikumaks ning isikukesksemaks, aidates suurendada õpihuvi ja kujundada elukestvaks õppeks vajalikke oskusi. Riikliku õppekava digipädevuse määratlus: ■ digipädevus on suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppides, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; ■ leida ja säilitada digivahenditega infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; ■ osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomises ja kasutamises; ■ kasutada probleemilahenduseks ...
Maakonnad ja omavalitsused Kadri Taim Eestis on 15 maakonda Maakond on riiklik haldusüksus Viljandi maavanem Maakonda juhib maavanem. Viljandi maavanem on Erich Palm. Kuidas valitakse maavanem? Maavanemad määratakse Vabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. Ülesanded: 1) esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest 2) juhib maavalitsuse tööd 3) annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele Maavalitsus Tegemist on riigi täitevvõimu asutusega ja seda finantseerib riik. Ülesanded: järelevalve koolide ja lasteaedade, sotsiaalteenuste kvaliteedi, perekonnaseisutoimingute, maareformi, ühistranspordi, planeeringute ning kohalike omavalitsuste õigusaktide seaduslikkuse järele maakondliku ühistranspordi korraldus maareform, riigimaa valitsemine, riigi kasuks seatud hüpoteekide ...
[minu kool] [minu nimi] [minu klass] LINNUKAUPLEJA Retsensioon Tallinn 20__ Käisin vaatamas Carl Zelleri operetti ,,Linnukaupleja" Tallinas, Estonia teatris 4. veebruaril 2018. Dirigent oli Lauri Sirp, lavastaja Marko Matvere, kunstnik Kristi Leppik.1 Peaosatäitjad olid Reigo Tamm Adami-nimelise linnukauplejana Tiroolist; Kadri Kipper kirjakandja Kirja-Kristelina; Rauno Eip jahiülema Parun Wepsina; Andres Köster tema vennapoja, ohvitseri Krahv Stanislausina; Helen Lokuta kuurvürsti Mariena; Mart Madiste külavanema Schneckina; Väino Puura professor Süfflena; Tõnu Kilgas professor Würmchenina; Juuli Lill-Köster paruness Adelaidena; Lydia Roos kõrtsipidajanna proua Nebelina; Airike Kolk ettekandja Jettena; Georg Gurjev teenrina. Rahvusooper Estonia koor ja orkester.2
Ta mõtles selle välja, et ikka ja jälle uhkustada. Aga kas ta tagajärjele mõtleb, mis siis juhtub, kui inimesed teada saavad, et ta mõtles selle välja? Vaevalt. Tulemusena on see, et kui see välja tuleb, inimesed ei saa teda enam usaldada ja see uhkustaja kaotab siis ka sõpru. Ja kui ta lõpuks mõistab, mis tagajärjed tal uhkustamisega on tulnud, on selleks juba liiga hilja. Kadri Silde 9B
III Projekt. Kadri Laur 12B ,,Keisri hull" Jaan Kross Teatritükk: Lavastajad: Peeter Tammearu, Jaak Allik Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Kui etendus sai muusikaga algusakordi ning lõpp oli tulnud, sain aru, et olen saanud võimsa elamuse! Jaan Krossi "Keisri hull" oli midagi väga erakordset. See on lugu mehest, kes ei ole nõus end suruma etteantud raamidesse, mees kes astub vastu igasugustele vanamoodsatele tõekspidamistele ja võtab endale naiseks lihtsa neiu, kuigi mehe aadliseisus seda ei soosi. Timotheus von Bock säilitab oma au, mõistuse mingil määral ja ka armastuse siis kui talle pole enam midagi jäänud, siis kui talt on kõik võetud. See on lugu inimestest aja suures loos. Naine, kes astub kogu maailma eelarvamustele vastu- Eeva, keda mängis Triinu Meriste ja tegi minu arvates suurrolli. Mõtlema panev etendus ja kõik m...
kogu teose aluseks. Parem käsi on muundunud just seetõttu, et see kujutaks endast seksuaalsuse sümbolit nagu ka vasaku käe asetsemine kubemel. Linad on maalitud hõbedase varjundiga, pigem külmades toonides, mis on vastuoluline tavalisele pesu kujutamisele. Inimkeha orgaanilisusele, naturaalsusele ning maalähedusele viitab maapinna reljeefi ning naisekeha kurvide miimika ja vastavus. Koostaja: Kadri Mekk 11.a klass 2009
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Arutlus teema: Demokraatia ja diktatuur Euroopas kahe maailmasõja vahepeal Juhendaja: Kadri Roball Reelika Vinter KM22 Särevere 2010 Maailm kahe maailmasõja vahel. Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel. Esimesest maailmasõjast väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa riikide võlaandjaks. Suurima pettumuse osaliseks sai aga Saksamaa, kes luges Versailles` rahulepingu tingimusi ebaõiglasteks