ning 4) iseenda iseloomu kohta. Väljendeid saadi kokku 5461. Ühekordseid väljendeid oli 2215. Väljendeid sagedusega 4 + n korda oli 1672. Nimetamiskatses sagedamini nimetatud sõnad peaksid tähistama antud kultuuriruumis olulisi isikuomadusi. Kõikides katsetes kokku loetletud isiksuseomaduste hulgas oli kõige sagedasemaks iseloomujooneks töökus. Järgnesid sõbralik, tark, abivalmis, kade, laisk, kinnine, ilus, aus, lahke. Eestlast iseloomustati enim kui töökat. Seda, et töö ja töökus on olulised praeguses Eesti ühiskonnas, näitab seegi, et küsimusele, kes sa oled?, antakse tihti vastuseks oma ametikoht või elukutse. Lisaks töökusele peetakse eestlase prototüüpseks iseloomujooneks ka kadedust ja kinnisust. Järgnesid edasipüüdlikkus, sõbralikkus, jonnakus, rahulikkus, tagasihoidlikkus. (Vainik, Orav 2005 : 4 6)
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eva Jakovlev HALLISTE KIHELKOND Kursusetöö Juhendaja: Karl Pajusalu Tartu 2014 Murdesõnade tundmine, küsitletavale loetakse ette sõna (sulgudes selle sõna õige tähendus), tema ülesanne on moodustada selle sõnaga lause. Aame (ajame) Ame (särk) Amat (amet) Avi (haug) Elle (helde) Ikma (nutma) Japs (õun) Kaal (kael) Kamps (kampsun) Kangeste (väga) Kapust (kapsas) Kasume (kasvama) Keller (kelder) Keng (king) Kesü (oder) Kidsi (kade) Kikas (kukk) Kitsma (rohima) Kengälti (paljajalu) Kuremari (jõhvikas) Kõiv (kask) Kõtt (kõht) Kört (seelik) Lige (märg) Liim (leem, supp) Lõhmus (pärn) Lämi (soe) Manu (juurde) Ommuk (hommik) Pageme (põgenema) Paluk (pohl) Peni (koer) Nõgel (nõel) ...
valelikumad, aga needki õppis Andres tasapisi selgeks. Kindel oli aga see, et kui need kaks jälle kohtu ees olid, siis igav ei olnud kellelgi. Kord sai üks võidu, siis jälle teine, olenemata sellest, kellel siis õigus oli, sest absoluutset tõde ei ole ju olemas. Kuid mille pärast nad siis ikkagi niipalju protsessisid - igavusest, vihast või oli põhjus milleski muus? Kui nüüd teost lõpu osast uurida, siis Pearu avab end ja tuleb välja, et põhjus oli Krõõdas. Pearu oli kade, et temal sellist imelist naist ei olnud nagu Krõõt, vaid oli mingi matsakas. Pearu jaoks oli Krõõt midagi õndsat, lausa pühalikku, ja too oleks väärinud teistsugust kohtlemist, kui seda Andres tegi. Pearu ju isegi ehitas öösel silla, et Krõõt saaks lahkuda Vargamäel üle ilusa silla, mitte üle porimülka. Teine põhjus võis tõesti see olla, et muidu oli igav ja pikalt on naabrid küll ristikivi, peenra või piiri pärast jagelenud
Ema käis endistviisi kahla juures ja uskus teda aga logan ja teised tegid o mavahel koosoleku. Arutati igasuguste v õi maluteüle kuni sisse sadas Logani e ma kes oli maruvihane ja hakkas südistaa Ruthi et too on kade kahla peale ja selle pärast ajab teistele jama juttu. Järsku tõuss Tug ja ütles et sa peaksid lask ma Josel minna kuna m õttetu on kogu elu jääda varu taga ajama ja e ma rahunes. Ema oli palju m õnusam õhtusöö gi lauas. S õbranna pani e
Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Kuigi Koidula oli veel kuue aastane, võttis ta Vändrast kaasa sügavad muljed lapsepõlvekodust, sealsest ilust ja seal kuuldud rahvajuttudest ja lauludest, mis olid hiljem inspiratsiooniks paljudele tema luuletustele, milleks on näiteks "Meil aiaäärne tänavas". Koidula noorusaastad Pärnus
Sellisel juhul kehtib vanasõna, et targem annab järele, mis on ka minu vaidluse motoks saanud. Inimesed, kes on kadedad, ei suuda jagada midagi teistega, vähemalt see jagamine ei tule südamest ega tekita neile rõõmu. Nende elu on kurb, sest ammusest ajast on teada, et jagatud rõõm on kahekordne rõõm. Seega valdab kadedate inimeste südames tühjus ja nad ei suuda seda täita. Ka piiblis on öeldud, kes annab, sellel antakse, kuid alati tuleb anda südame järgi. Kui inimene on kade, ei ole see lõplik. Kaugel sellest. Inimene, eriti kui ta on noor, suudab ennast muuta. See muutus ei pruugi olla küll alati paremuse poole, kuid siiski on võimalik sellest õppida, kui seda vaid tahta. Ka mina olen selles patus süüdlane. Pole ma sugugi alati heameelega jaganud komme, toitu ja rõõmu. On juhtunud, et ma olen kadeduse tõttu isegi valetanud, mis on minu arvates üks koledamaid patte. Õnneks olen ma proovinud ennast muuta ja ma usun, et
" 6. Ott: Oli Vargamäe sulane Nautis elu täiel rinnal Naistemees Kaval, sihikindel ja põikpäine Valetas palju ja pani teisi proovile Riiukukk- kakles Oskariga Suri oma pahede tõttu 7. Tiina: Vana kuid lapsemeelne Hoidis enda mured endale Alandlik ja tagasihoidlik Hoolis teiste arvamusest Õppis kiiresti Sõbralik, aus ja truu Viljatu 8. Elli: Sinisilmne Pidi alati oma tahtmist saama Kade, õel ja pahatahtlik Otile truu Teiste mitte usaldamine viis selleni, et sai lõpuks väga haiget 9. Rõõmud: Vabam eluviis Suur tutvusringkond Peod ja lustimine Armastus Looduse nautimine Perekonna kokkuhoidmine Mured: Keerulised suhted Üksteise kahtlustamine Pinged, kaklused ja tülid armastatute pärast Petmine Armastus vastuarmastuseta 10. Vargamäelaste elu on aastate jooksul muutunud kergemaks
5. Tegelaskonna iseloomustus Juhani- vanim, tugev, töökas, kättemaksuhimuline, jonnakas, kangekaelne, tülinorija, vastutusvõimeline, kamandaja, härdameelne, äkiline. Tuomas- õiglane, hell, ägestuv, mitte alluv, usaldatav, praktiline, kindlameelne, tugevaim. Aapo- tark, õpihimuline, rahumeelne, sõnaosav, optimistlik, ettevõtlik, austusväärne, ravitseja, vahetalitaja. Simeoni- juht, jumalakartlik, tasakaalukas, kaalutlev, kangekaelne, leplik, kade, ihne, otsustusvõimeline, loomaarmastaja. Timo- julge, ükskõikne, kartlik, kaasaminev, rumal, hoolitsev, mõjutatav. Lauri- vabadusjanuline, looduslembene, rahumeelne, sõnakehv, isekas, vaikne, isepärane, tõsine. Eero- ninatark, terava keelega, õppimisvõimeline, noorim, lühim, üleannetu, arenemisvõimeline, tööarmastaja, sitke, nõrk, hellitatud. 6. Oma arvamus Teos ,,Seitse venda" on väga sisukas romaan, kus saab selgust Soome talupoegade
poisslapsi.7Lisaks sellele oli ka hariduse privileeg meeste pärusmaa, nt. Ateenas ei tuntud koole, mis oleks mõeldud naissugupoolele.8Siit saab järeldada, et tüdrukute elu koondus peamiselt koduseinte vahele, kus laps valmistati tulevikuks ette. See tulevik tähendas eelkõige abielu9 - mille loogiline kasu kogukonnale oli loomulikult demograafiline aspekt. Pidustused ja protsessioonid jäid naistele samuti kaugeks, kuna ülalpool mainitud uskumused ja usutavasti ka silmakirjalikult kade patriarhaalne vastaspool ei võimaldanud end teostada väljaspool trad. raame. Siinkohal tuleks mainida, et naiste ja meeste eluruumid olid kodukeskkonnas eraldatud10, seega majas toimunud pidustustel õrnemat sugupoolt ei kohatud. Ainus näide, kus sugupoolte vaheline õiguslik seis oli liberaalsem, oli Sparta linnriigis, tänu seal viljeldud kasvatuslikule praktikale - Sparta tüdrukute toimingute hulka kuulusid kehalised harjutused, ning erinevalt ülejäänud Mandri-Kreekast, ei olnud
Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt ja unistas kirjutamisest Eesti rahvale. Lydia Koidula oli peres vanim laps lisaks talle kasvasid seal veel 1 õde ja 4 venda. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid. Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas. Alghariduse sai ta oma isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja õppis seal prantsuse ja vene keelet eesti ja saksa keelt ta juba oskas. Kooli lõpetas ta kursuse parimate hinnetega. Pärast seda läks ta kodukooliõpetaja eksamile Tartu Ülikoolis.
keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Tema hüüdnimeks oli Lolla. Lydia hakkas juba varakult tundma huvi Eestimaa ja eestlaste vastu ning jälgis huviga oma isa toimetusi. Terve pere lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid. Nad kolisid Pärnu ja esimesed 3 aastat Lydia kooli ei läinudki, sest sai oma alghariduse isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile. Sealses koolis sai L. Koidula selgeks prantsuse ja vene keele ning eesti ja saksa keelt ta juba oskas. Kooli lõpetas ta kursuse parimate
õppis Andres tasapisi selgeks. Kindel oli aga see, et kui need kaks jälle kohtu ees olid, siis igav ei olnud kellelgi. Kord sai üks võidu, siis jälle teine, olenemata sellest, kellel siis õigus oli, sest absoluutset tõde ei ole ju olemas. Kuid mille pärast nad siis ikkagi niipalju protsessisid - igavusest, vihast või oli põhjus milleski muus? Kui nüüd teost lõpu osast uurida, siis Pearu avab end ja tuleb välja, et põhjus oli Krõõdas. Pearu oli kade, et temal sellist imelist naist ei olnud nagu Krõõt, vaid oli mingi matsakas. Pearu jaoks oli Krõõt midagi õndsat, lausa pühalikku, ja too oleks väärinud teistsugust kohtlemist, kui seda Andres tegi. Pearu ju isegi ehitas öösel silla, et Krõõt saaks lahkuda Vargamäel üle ilusa silla, mitte üle porimülka. Teine põhjus võis tõesti see olla, et muidu oli igav ja pikalt on naabrid küll ristikivi, peenra või piiri pärast jagelenud. Neile tulid küll juurde teise rukki
8. Arutle, miks on Hamlet traagiline tegelane? 9. Hull Hamlet kelle jaoks ja miks? Selgita! Hulluks pidasid Hamletit Polonius ja Claudius, sest nad tahtsid teda kõrvaldada. Peale seda kui Hamlet näeb teistkordselt oma isa vaimu oma ema Gertrudi toa aknast, hakkas ka Gertrud arvama, et tema poeg hullund on. 10. Iseloomusta Claudiust, head ja halvad iseloomuomadused. Rühmita ja kommenteeri iga loomuomadust. Tõesta, et Claudius oli Hamleti vastane. Claudius oli ilmselt kade oma venna võimu üle ja mürgitas tolle. Samuti armastas ta Gertrudi väga ja tahtis toda omale. Ta ei sallinud Hamletit, oma venna poega silmaotsaski ja üritas teha kõike, et Hamletist lahti saada. Esmalt üritas ta kõiki veenda, et Hamlet pole täie mõistuse juures, seejärel saatis ta riigist välja Inglismaale, mis paraku ei õnnestunud täielikult kuna Hamlet langes piraatide kätte ja need toimetasid ta tagasi Taani. Ja
ANDRES: "Temal oli ehk veelgi raskem, sest tema rabas kahel rindel korraga, ta jõi ning tegi järgmisel päeval pohmas peaga rasket tööd, silmad veripunased ja nägu higine ning kaame. Ta on juba mitu korda haiglas suremas olnud, teda on lõigutud ja ta on endale ise mootorsaega jalga lõiganud, kui juua täis peaga metsa läks. Aga näe, elab veel, ja joob ja teeb tööd. Ehitas endale uue majagi, vanaisa ise käis vaatamas ja kiitis..." Ta oli kade Sassi peale, kes Mareti endale sai. KARLA: "Mina ei mölise, ma räägin, kuidas asi on! Kas see siis vale on, et Maret oleks pidanud õigupoolest minule tulema, lapsest peale mängisime juba koos, iga päev ajasime juttu ja läksime koos kooli ja puha! Pärast kui suuremaks kasvasime, siis käisime pidudel kah koos ja kõik teadsid, et meie kord kokku läheme. Aga siis läks Maret instituuti, ja mina ju ei saanud temaga koos linna õppima minna, mul oli isa surnud, ma pidin maja pidama
Kõige enam olid õpilased koolis 4 kogenud selliseid füüsilise kiusamise vorme nagu togimine, tõukamine ja asjade pildumine. Õpilastel paluti tuua välja kiusamises osalejate kiusaja ja ohvri iseloomustus. Kõige sagedamini täheldasid õpilased, et kiusajat iseloomustavad mitmesugused negatiivsed iseloomujooned (ahne, arg, ebaviisakas, ebasõbralik, isekas, kade, kergesti ärrituv, kibestunud, kuri, lohakas, laisk, mittehooliv, närviline, omakasupüüdlik, pahatahtlik, uhke, õel, ükskõikne), kusjuures kõige sagedamini toodi välja, et kiusaja on ülbe. Sageduselt järgmine kategooria, mis seostus kiusaja iseloomustamisega oli suhte iseloom kiusaja ja kiusatava vahel õpilased leidsid, et kiusajal on rohkem jõudu kui ohvril. Kolmas sagedamini esitatud kategooria seostus
Üsna pea mõtles Charles Emma'lt kätt paluda, mida ta ka tegi. Nad abiellusid ning asusid elama Tostese'i. Alles siis, kui noorpaar oli jõudnud ühisesse koju, sai madame Bovary(Emma) aru, et ei olegi Charles'i armunud, ta oli olnud rahul ka oma endise eluga. Ta mõistis, et endine vaikne elu oligi seesama õnn, mida ta oli otsinud, kuid nüüd oli selle aru saamiseks juba liiga hilja. Proua Bovary(Charles'i ema) oli Emma peale kade, kuna poeg suunas miniale liigset tähelepanu jättes ema tagaplaanile. See kõik suurendas oluliselt ka Charles'i ema külaskäike. Aja möödudes hakkas madame Bovary oma abikaasat lausa põlgama, seda näitas välja ta isegi suurüritustel. Kui mees teda tantsima kutsus või suudelda üritas hakkas naine vabandusi leidma, et tal läheb muidu kleit kortsu või muud säärast. Selleks, et Charles end halvasti tunneks, lasi ta
sügisel käia oma meest otsimas. Inriid oli mõistlik, kui uhke linna daam. Loki Noor ja vaene tüdruk, kes ei tunne veel elu. Tema jaoks on kõik peale metsade võõras. Isa on küll teda hoiatanud, kuid ta ei saa sellest aru ning ikkagi hakkab suhtlema Toomas Nipernaadiga. Tralla Lihtne ja lihtsameelne talutüdruk , kes oli natukene peretütre peale kade. Ello Natukene uhke kuid samas väga piiritletud käitumisega. Ta on haritud ja tark neiu, kes abiellub kirikuhärraga. Mall Uhke ja ära hellitatud tüdruk, kes iga kevad ja suvi sõbrustab parvepoistega. Kuna ta on selle kandi kõige rikkam neiu, siis ta arvab, et kõik seal peatuvad parvepoisid peavad kohe tema juured minema. Kasutatud kirjandus: Raamat ,,Toomas Nipernaadi" http://koolimaterjalid.blogspot
ambitsioonikatest naistest". 29.peatükk-Hiljem saabuvad Anna ja Vronski mõlemad Betsy juurde, kuigi eraldi. 30.peatükk-Karenin märkab, et naine veedab suurema osa ajast vürstiga rääkides ja tal ei ole sellega otseselt probleemi. See muutub, kui kõik hakkavad klatsima ja Anna ning Vronski kohta kuulujutte levitama. 31.peatükk-Karenin teab, et peab Annaga tema afäärist rääkima. Ta läheb peolt varakult koju ja mõtleb asjad läbi. Ta otsustan, et ta pole kade, vaid häiritud teiste juttudest. Ta on enda arvates olnud täiuslik abikaasa. Karenin mõtleb välja mõistuspärase ja ratsionaalse viisi, kuidas Annaga juttu alustada. 32.peatükk-Jutuajamine ei lähe häsi. Anna valetab ja teeskleb, et midagi ei ole toimumas. Karenin on närvis. Anna arvates ei tea mees armastusest midagi. Karenin annab alla, sest ei saa enam abielu päästmiseks midagi teha. 33.peatükk-Levin veedab enamiku ajast talus on kirjutab põllundusest raamatut. 34.peatükk
alati teda pikalt jõllitas. Hiljemsai ta teada, et ta meeldib tollele tüdrukule ja see toateenija avaldas d'Artagnanile saladuse, et tegelikult on mileedi alati armastanud Count de Wardes'i, mitte teda. Ta andis d'Artagnanile kirja, mille mileedi oli kirjutanud de Wardes'ile, sest mileedi oli andnud selle kirja oma toatüdrukule, et too edastaks selle de Wardes'ile, kuid toatüdruk oli usaldusest d'Artagnani vastu andnud selle kirja talle. D'Artagnan oli kade ja ta võltsis de Wardes'i allkirja, kirjutas talle ise vastu kirja, et nad kohtuksid järgmine öö pimedas ruumis, aga tegelikult läks ta ise de Wardes'i asemel. Kui d'Artagnan oli teel Londonisse, kohtus ta de Wardes'i ja haavas teda ja kui nad seal pimedas olid, siis mileedi andis de Wardes'ile (kes oli tegelt d'artagnan) kirja, kus ta lubas tappa d'Artagnani tema haavamise eest. D'Artagnan kirjutas ka teise kirja, kus vastas jälle de Wardes'i eest. Ta kirjutas
09.1949 Moskva 4.40,6 Eva Hansumäe 24.08.1968 Tartu 4.39,8 Eva Hansumäe 18.09.1968 Tallinn 4.31,9 Eva Hansumäe 27.09.1968 Jalta 4.29,3 Milde Kade 14.10.1968 Jalta 4.23,9 Milde Kade 07.08.1969 Moskva 4.23,7 Irina Bondartuk 01.07.1970 Pärnu 4.20,0 Raissa Ruus 01.08
Oliveri õpipoisiks võtta. Oliver läkski surnumatja juurde. Tale anti juba esimesel väeval koera toitu (liha kont, mis oli koerale hoitud).Hommikul kolistas ukse taga Noah, kes töötas surnumatja juures. Noah ja proua Sowerberry kohtlesid Oliveri halvasti. Ühel päeval võttis härra Sowerberry Oliveri endaga päris töö juurde kaasa ja kavatses poisist teha noore mingi surnu saatja teha, kes käib seal kusagil matuse ronkkäigus kirstu taga. Noah oli sellepeale kade ja hakkas Oliveri veel rohkem mõnitama kasutades Oliveri surnud ema. Oliver ei suutnud seda enam kannatada ja läks Noah'le kallale. Proua Sowerberry ja teenija tulid appi ja panid Oliveri luku taha. Noah saadeti härra Bumble juurde ja härra Bumbe arvas et see tuleneb Oliveri ülesöötmisest. Pärast härra Sowerberry kojutulekut andis härra Sowerberry Oliverile tappa. Oliver põgenes öösel sealt ära. Ringi tuiates nägi silti mis näitas et London on mitmekümne km kaugusel
| Joosep | Jalakas | 1 | | Tiit | Tikk | 1 | | Ragnar | Roos | 0 | | Robert | Rohi | 0 | | Kevin | Kivi | 0 | | Sille | Siil | 0 | | Lilli | Lill | 1 | | Luisa | Tuul | 0 | | Sandra | Saar | 4 | | Kadri | Kade | 0 | | Vaiko | Kook | 0 | | Veiko | Vesi | 0 | | Hannes | Hein | 0 | | Leo | Loots | 0 | | Liia | Lips | 0 | | Kalev | Komm | 0 | | Rita | Rehv | 0 | | Janek | Jooksik | 0 | | Jane | Jnes | 0 |
kust saatis kirju Hildale. Neiu Hilda suutis esimest korda oma vanad kirjad kõrvale visata ning pühenduda uutele. Muhem on Kulno parim sõber, need kaks on kõigi silmis nagu sukk ja saabas. Muhemi tegelaskuju avaldab peidetult mingit kibestumist ja valu ümbritseva suhtes, mis tuleneb arvatavasti Aino ükskõiksusest tema suhtes. Noor üliõpilane veedab meelsasti aega juues ja nalja visates. Õie Lillek on teoses üks väheseid episoodilisi tegelasi. Ta on kade ja tusane Aino peale, kes on temast tegelikult säravam ja ihaldusväärsem. Küll aga oskab Kulno asja ära kasutada ja käib mitmeid kordi Lillekaga jalutamas ja tantsimas. Antud proosateose aeg ja koht ei ole määratletud. Tammsaare süveneb teoses vaid tegelaste siseellu, jättes märkamata ümbruse ja olustiku. Peamised sündmused toimuvad kuskil jalutades, Kulno toas, Hilda juures. Mis linnas ja mis ajal, seda pole autor pidanud tähtsaks määratleda
pojast ja olnud nõus sellega et tal ainult tütred sünnivad. Tema tõekspidamised: Ta uskus, et kui ta väsimatult ja järjekindlalt töötab, siis Mäe talust võib saada tema unistuste kodu ja elutöö. Tema isikus meeldis: Ta oli töökas, usin ning aus inimene. Ta tahtis tulevastele põlvedele paremat elu pakkuda ning selle nimel rügas väsimatult tööd. Tema isikus ei meeldinud: Et ta oli kade teiste peale, et ta poega kohe alguses ei sündinud. Samuti, et ta oli elus nii kibestunud, et kõigil teistel paistab elu palju lihtsam olevat, aga ainult tema peab nii palju pingutama. Samas ei meeldinud mulle ka tema egoistlikus. Kuigi ta tahtis tulevastele põlvedele paremat elu pakkuda, ei mõelnud ta olevikule, ta kurnas kõiki tööga ära ning ei hoolinud sellest. 3. Pearu peremehena: Ta oli hästi põikpäine, ülbe, ennasttäis ning uhke. ,,Las nemad
Oliveri õpipoisiks võtta. Oliver läkski surnumatja juurde. Tale anti juba esimesel väeval koera toitu (liha kont, mis oli koerale hoitud).Hommikul kolistas ukse taga Noah, kes töötas surnumatja juures. Noah ja proua Sowerberry kohtlesid Oliveri halvasti. Ühel päeval võttis härra Sowerberry Oliveri endaga päris töö juurde kaasa ja kavatses poisist teha noore mingi surnu saatja teha, kes käib seal kusagil matuse ronkkäigus kirstu taga. Noah oli sellepeale kade ja hakkas Oliveri veel rohkem mõnitama kasutades Oliveri surnud ema. Oliver ei suutnud seda enam kannatada ja läks Noah'le kallale. Proua Sowerberry ja teenija tulid appi ja panid Oliveri luku taha. Noah saadeti härra Bumble juurde ja härra Bumbe arvas et see tuleneb Oliveri ülesöötmisest. Pärast härra Sowerberry kojutulekut andis härra Sowerberry Oliverile tappa. Oliver põgenes öösel sealt ära. Ringi tuiates nägi silti mis näitas et London on mitmekümne km kaugusel
.........................11 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................12 2 Sissejuhatus Küüsikloomadel on eriline roll lülijalgsete evolutsiooni mõistmisel. Nad omavad sarnasusi nii rõngusside kui lülijalgsetega. Veel hiljut peeti küüsikloomi vahelüliks nende kade hõimkonna vahel. Paljud küüsikloomade tunnused esinesid ka lülijalgsete eellastel. See teeb küüsikloomad käepäraseks lülijalgsete arengu uurimisel. Eriti kuna nad on Kambiumist saadik vähe muutunud, samas kui nenede siseanatoomia ja embrüoloogi on lihtsalt kättesaadavad detailseks uuringuks. Küüsikloomad ja lülijalgsed koos loimuritega moodustavad klaadi panarthropoda. 3
Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all. Lydia hakkas juba varakult tundma huvi Eestimaa ja eestlaste vastu ning jälgis huviga oma isa toimetusi. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni ”Sõnumitooja” edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Arvestades tolle aja tingimusi, kestis see tülikas reis kaks päeva.Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see supellinnana populaarne. See oli aga üle Eesti kõige tähtsam väljaveosadam. Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas. Sellest viis ta oma tulevikukutsumusele kaasa erksa loodusetaju. Esimesel
Mõnede usulahkude mungad ei pese end kunagi, et ei sureks 6 nende kehadel olevad mikroobid, aga nad ei mõtle sellele ebameeldivale lõhnale ega nendele haigustele, mille all peavad teised nende pärast kannatama." Kadedusest loobumine on tõeliseks proovikiviks peaaegu igale inimesele. Igaüks võib hetkelise innustuse ajel teha häid tegusid või kellelegi midagi kinkida, kuid see, kes armastab inimkonda tõeliselt, ei ole kellelegi kade. Niikaua, kuni südames asub kadedus, ei ole inimene kaugeltki täiuslik. Väliste seikade treenimisel on väärtust vaid siis, kui need aitavad kaasa sisemise puhtuse arengule. Järgmine vahend bhakti saavutamiseks on tugevus. Öeldakse, et nõrgad ei saavuta tmt, inimeses olevat jumalikkust. Bhakti-jooga õpilasteks sobivad ainult tugevad ja karastunud. Nõrgad inimesed murenevad tükkideks niipea, kui meele ja keha salapärased jõud on mingit liiki joogat harjutades vähegi ärganud
Absent from-puuduma Abstain from-halvast harj hoiduma According to-vastavalt Account for-põhjendama Accuse sb of-süüdistama Accustomed to-harjunud Acquainted with-tuttav millegi/kellegagi Advantage of-eelis Advice on-nõu andma Afraid of-kedagi kartma Afraid for-kellegi pärast kartma Agree with sb on sth-nõustuma Aim at-sihtima Allergic to-allergiline Amazed at/by-imestunud Amount to-ulatuma sinnani Amused at/with/by-lõbustatud Angry at what sb does-vihane Angry with sb about sth-vihane Angry with sb for doing sth-vihane Annoyed with sb about sth-häiritud (in)answer to-vastus Anxious about sth-murelik Apologise to sb for sth-vabandama Appeal to/against-meeldima Apply(to sb)for sth-kandideerima Approve of-heaks kiitma Argue with sb about sth-vaidlema Arrest sb for sth-arreteerima Arrive at(a small place)-saabuma Arrive in(a town)-saabuma Ashamed of-häbenema Ask for-küsima midagi Ask sb a question-küsimust kelleltki küsima Astonished at/by...
kellele kuulub mu süda?" Mees oli üllatunud, ent õnnelik. Kuid siis meenus talle tütarlapse lahkumine ja ta muutus taaskord väga kurvaks. "Ära räägi nii, Juliette! See ei too õnne..." "Ent ometigi ei taha ma seda varjata!" "Siis tea ma olen Romeo de Ville!" "De Ville...Nagu Eric de Ville?" "Sa tead mu venda, Juliette?" hüüatas Romeo. "Jah..." "Ja kas ta meeldib sulle minust rohkem?" Juliette vaatas üllatunult meest. Siis ta taipas, milles asi, ja lausus salapäraselt: "Kas oled kade?" Romeo haaras ta oma embusesse, ent peagi jooksis tüdruk lossi poole, sest kohe peale kallistust oli mees end hütti vedanud oma pisaraid varjamaks. Ka Juliettel oli kahju lahkuda, ent ta südames põles kindel soov: Romeot veel kord kohata. Jõudnud tagasi oma tuppa, vahetas ta teenijannaga taaskord oma riided. Cosquette palus tal kõigest jutustada, ent viimane vaid naeratas ja ütles, et see, mis täna oli juhtunud, oli parim asi tema elus.
Ilmuvad ka kõik teised teed jooma. Voinitski ehk onu Vanja kobiseb professori kallal, et too palitu seljas, vihmavari käes ringi jalutab. Professoril on ka imekaunis naine, keda Vanja endale tahab. Räägib teda taga, et ta on terve elu midagi kirjutanud, ent tegelikult on kõik juba enne teda välja mõeldud, kuid austatakse teda sellegipoolest. Et ta kõnnib ringi nagu pooljumal, kuigi pole sele üldsegi välja teeninud. Astrov arvab, et ta on lihtsalt kade. Ta räägib, et naine on professorile kahjuks võltsilt truu, et ta peaks mehe maha jätma enne kui see tema tundeid lämmatab, mis oleks ebamoraalne. Sonja saadab Marina külameestega rääkima. Astrov on pahane, et ta ilmaasjata pika tee maha sõitis professorit vaatama, et nüüd tuleb välja, et vanatoiga on kõik korras. Tahab öömajale jääda. Ilja on seal majas inimestele nagu ,,parem käsi". Vanja on vihane, et ta on raisanud oma aega nii
Kauka jumal Esimene vaatus 1. Räätsa talus aias Leena koristab. Anu ei talu, et perenaine koristab ja keelab tal. Leena koristab edasi ja võtab veel rohkem tööd endapeale. Anu läheb emale külla. Leena tahab seltsi. Piima vaja läbi ajada... leena ei taha, et ta läheks. Unistatakse Leena ja peremehe pulmast. Leena on nii usin, et Anu on kade ta üle. Anu tõotab, et on alati kohal, kui perenaine teda vajab. Kuuleb Märti(peremeest) tulemas ja paneb ajama. 2. Märdil on igav, enam viiulit ka ei taha mängida. Märt plaanib põldu vaatama minna aga Leena ei soovi, et neid kahekesi koos nähtaks. Tekib tüli. Märt mainis, et Leena tegi tast inimese aga nüüd ei tegele temaga. Leena ei taha Märdiga midagi enamat. Anu saabub. 3. Kanga kastmine. Anu ei lähe kuskile, kuigi Märt tahab teda ära ajada. Anu vihjab, et
Elli sai Tiinaga hästi läbi. Oskarile hakkas Tiina hoopis meeldima. Seda aimas ka Maret ja arutasid seda asja Sassiga. 13) Tiina kohtus Eediga, kellele ta õpetas kombeid, mis tüdrukutele meeldisid. Vargamäel oli lastel lõbus, aga mitte kauaks. Sinna võeti suviline Ott, kes olis sportlik ja hakkaja noormees. Oskarile ta sugugi ei meeldind ja ükskord mindi isegi kaklema, kui Ott Tiinale ligi tikkus. Elli ja Tiina sõprus kadus. Sest Ellile meeldis jällegi Ott ja ta oli kade kui Ott Tiinale silma heitis. Tiina ja Elli pidid nüüd tuppa magama tulema. 14) Pinged noorte vahel kasvasid. Elli ja Oskar ei saanud ka enam hästi läbi. Ott ei teinud Tiinast enam välja, ja Oskar pidas viha ikka Otile, kui Tiina talle mõnikord naeratas. Tiina räägib Indrekule kuidas lood üleval tema pärast on. Tiina satub kokku jälle Eediga, kes ajab lolli juttu ja muudkui, et Tiina ilus tüdruk. Tiina kuuleb poisilt veel, et Ott käivat Oru peres salaja Juuli juures.
ühiskonna vastu, mis neid sunnib selles osalema ega märka nende valu. Tahtmatus lähedastele oma valu tunnistada, et neil oleks lihtsam. Jerome David SALINGER jutustused 1. “Parim päev banaanikala püügiks” - sõja mõttetus, sõjast naasnud noormehe suutmatus sobituda ühiskonda, kus sõjakoledusi ignoreeritakse 2. “Roosisuu ja silmad rohelised” - 3. “Vaene onu Vemmalsäär” - Eloise on kade oma lapse peale, kes saab lihtsalt üle armastusest, ei suuda endale tunnistada seda, kuidas tema kunagine armastus hukkus ja tal on tunnustusvajadus. Ütleb ka, et mehele ei tohi kõigest rääkida (järelikult ei usalda abikaasat) 4. “Just enne sõda eskimotega” - sõda on mõttetu ja kõige olulisemad on head suhted 5. “Naerev mees” - William SHAKESPEARE 1. tragöödia “Hamlet” - 2
selle pärast Eedeni aiast minema. · Kain ja Aabel Kain ja Aabel olid Aadama ja Eeva esimesed pojad. Kain oli maaharija ja Aabel lambakarjus. Ühel päeval tõid Kain ja Aabel jumalale anni. Kain omakasvatatud põlluvilja ja Aabel oma parima lamba. Jumalal polnud Kaini ja tema anni üle hea meel, sest Kain oli halb inimene, kes ei armastanud sisimas oma venda. Jumal ütles Kainile, et too peab end muutma, aga Kain ei kuula teda. Ta on vihane ja kade Aabelile, keda Jumal rohkem armastab ning kutsub ta ühel päeval põllule, kus ta suures vihas venna surnuks lööb.' · Noa laev Maa peal elas üks hea mees, kes tahtis alati teha seda, mida Jumal tahtis, et ta teeks. See oli Noa. Jumal ütles Noale, et käes on aeg hävitada kõik halvad inimesed, ning käskis Noal suure laeva ehitada. Noa ja tema pojad kuulasid Jumala sõna ja asusid
enne, sest pole võimalik, et relval on ainult 5 näpujälge. Politsei väidab, et relva kontrolliti alles kuu aja pärast peale enesetappu. See tähendab, et politsei siiski ei teinud korralikult oma tööd. Väidetavalt oli politseiraport vale ja Cobain lebas surnult maas vähemalt 3 päeva, enne kui ta leiti. Mõned arvava, et Cobaini mõrvas Michael DeWitt(Cali), kes oli tema üks lähedane inimene, keda Cobain usaldas. Põhjuseid, miks ta mõrvas Cobain' I on mitu. Võibolla oli ta lihtsalt kade Cobaini üle, aga võimalik, et nad ei saanud enam läbi omavahel. Cali oli Cobain' I lapsehoidja ja külastas tihti teda ning sai Courtney' ga(Cobain' I naine) hästi läbi. Courtney mõjutas teda raha ja narkootikumidega, mille eest Cali oli nõus kõike tegema. On teooria, et Courtney sundis Cali' t hea tasu eest Cobain' I mõrvama ja Cali oli nõus. 4 Empiiriline osa
Seminar 6. Raha teooria 1. Millised on raha kolm põhifunktsiooni? RAHA Käibevahend Maksevahend Väärtuse mõõt Akumulatsioonivahend 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Kas tänapäeval kasutatakse riiklikul tasandil paberraha tagatisena väärismetalle? a) ja kuidas veel; b) reeglina ei reeglina ei kasutata; kasutata; c) kasutatakse juhul, kui riigil juhtub olema väärismetalle. 3. Kaupraha on: a)) defitsiitne d fit iit kaup, k mida id kuskilt k kilt eii õnnestu õ t kätte kätt saada; ...
ahelaisse ja hoidsid teda 13 kuud peidus. Nad olid surematud, artemis korraldas nii, et nad kitse asemel hoopis teineteist tapsid. Hippolytos pühendas oma elu Artemise teenimisele, ta oli ateena kuninga sangar Theseuse poeg, ema oli amatsoonide kuninganna, kaunis Antiope, kes ateenat kaitstes suri. Theseus abiellus uuesti Kreeta kuninga Minose tütre Phaidraga. Hippolytos elas tark Pittheuse juures, kes oli Toizeni kuningas, tegi ta oma troonipärijaks, Aphrodite oli Artemise peale kade ning lasi Erosel noolega Hippolytose kasuema sihtida, et too kasupoega armuks. Kasuema tappis end ära ja lavastas kasupoja süüdi, isa uskus naist ning lasi poja tappa. Aktaion Teeba kroonprints Aktaion nägi, kuidas Artemis ja nümfid suplesid, karistuseks muutis Artemis Aktaioni hirveks ning ta oli enda koerte ohver. Thetis ja Eurynomel - merejumalannad Hephaistos Hera inetu ja lombakas poeg, ema viskas poja üle olümpose mäe merre, poeg oli
Heasüdamlik, hooliv, armastav, sõbralik, elurõõmus inimene. Joosep Maarva Taavet Rabaraua ja Anu Maarva poeg. Helilooja. Andekas, huvitav, enesekindel. Taavet Rabaraud Ronivere talu peremees, Kai-Kadri abikaasa, Joosep Maarva isa. Ülbe, pettunud, vihane, igatsev, peab ennast teistest paremaks, kibestunud vanamees. Kaie Skalle Tantsija, Kapten Skalle tütar, Joosepi armastatu. Rõõmus, isepäine, sõbralik. Kai-Kadri Taavet Rabaraua abikaasa. Ronivere talu perenaine. Kade, ebasõbralik. Kanuska-eit Anu Maarva tuttav. Ahne, toriseja. Ane- teenija Ronivere talus, Madise naine. Ilus Martin Vaar Joosep Maarva sõber, reporter. Kritiseeriv, jutupaunik. Madis - Ronivere sulane. Häbelik, väärikas, A.Gailit Toomas Nipernaadi August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi
Tulli siss ussest vällä, nägu nal'la täüs. Sulane küsümä: ,,Mikeperäst sa nii rõõmusted?" -- ,,Tallu sünds ehtne mulgi peremiis." -- ,,Kost sa sedä aru said, et mulgi peremiis?" -- ,,Noh, tal ollive mõlepe kämbla rusikan," vastass peremiis." Kuna Mulgimaalt küüditati suur hulk inimesi, elab seal rohkesti sisserännanuid, seetõttu on ka õiget mulgi verd kahjuks varasemast vähem. Naljatlemisi võiks öelda, et õiget verd mulgi tunneb ära sellest, et ta on kade ja uhke. Mulk ei taha iial olla naabrist kehvem, naabri parem seisund tekitab temas kadedust. Mulk on esialgu üsna umbusaldav. Ta ei lähene võõrale kergesti ja võõrast ei võta omaks nii pea. Legendi järgi peab sissetulnu mulgi staatuse saamiseks vähemalt kümme aastat Mulgimaal elama. Kas siis teda omaks võetakse, oleneb tulijast endast, sellest, kuidas oskab ta mulgiga läbi saada ja kombestikuga kohaneda.
teha ning võttis Eevi ja Villu poja enda juurde. Seda ta tegi, kas haletsusest Eevi pärast, mis näitab et ta pole südametu ja on sõbralik või ta tegi seda, sest ta tahtis igal juhul Villut endale peremeheks ja kui Villu suri, siis tema poeg oli lähim talle. Siiski ei saanud ju ta võtta Villu poega enda juurde, võtmata Eevit ennast ka, nii et ainus võimalus oli lihtsalt nad mõlemad võtta, kui vaadata selles vaatenurgas, siis võiks öelda, et ta on isekas ja kade. Anna isa tahtis, et Anna tuleks Kõrboja perenaiseks. Anna nõustus, millest võib järeldada, et talle ei meeldinud linnas nii väga, et talle meeldis elada looduses ning ta ei tahtnud olla koos paljude inimestega. Ta oli ka julge, kui mehed tülitsesid omavahel, siis tal oli julgust tulla vahele, rääkida nendega ja neid mõistusele tuua (,,Tehke seda teine kord, Villu, kui te muidu ei või, aga jätke see täna," ütles Kõrboja perenaine
Aleksandr (Issajevits) Solzenitsõn on kirjutanud: "Olge tasakaalukalt elust üle ärge peljake õnnetust ja ärge igatsege õnne, sest niikuinii ei kesta kibedus igavesti ega saa magusa mõõt täis. Aitab ju küll, kui külm teid ära ei võta ja kui nälg ja janu ei kärista teie sisikonda. Kui teie selgroog pole murtud, kui teie mõlemad jalad suudavad käia ja mõlemad käed painduvad, kui teie mõlemad silmad näevad ja mõlemad kõrvad kuulevad miks peaksite te siis veel kellelgi kade olema? Milleks? Teiste kadestamine hävitab kõige rohkem meid endid. Hõõruge oma silmad selgeks ja peske puhtaks oma süda ja hinnake üle kõige neid, kes teid armastavad ja on teie vastu heatahtlikud. Ärge solvake neid, ärge riielge nendega, ärge iialgi lahkuge neist vihameeles; te ju ei tea, võib-olla on see teie viimane tegu enne arreteerimist ja te jäätegi niisugusena nende mällu!" (Aleksandr (Issajevits) Solzenitsõn 1973)
Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõsiseks läheb annab kere peale. Pärast Jussi surma (veebruaris) ei peata Andres peaaegu enam kunagi kõrtsi juures ega astu sinna sisse. Teades Mari nutu
näha, et Viktor Krum, kuulsa Lendluudpall mängija, on tulnud koos Durmstrang. On halloween öö tulepeeker sülitab välja nimed Meistrite kes võistleb Triwizard Turniiri; koos Cedric Diggory, Fleur Delacour ja Viktor Krum, Harry Potter on valitud. Mass kaos ensues, sest Harry on liiga noor. Aga kuna Goblet otsus on lõplik, see on üldiselt otsustanud, et Harry on kohustatud konkureerida. Gryffindor Maja on võidukas, kuid Ron on morn ja kade, ja ta ei räägi Harry üsna pikka aega. Kool jätkab ja Harry on pettunud, et vähesed inimesed usuvad, ta ei asetanud oma nime tulepeeker. Esimene ülesanne lähenemistele ja Harry on pirtsakas; ajal kaalumise wands, reporter nimega Rita Skeeter accosts Harry ja intervjuude teda sellest, mida ta ütleb, on lugu turniiri, kuid selle asemel avaldab juhm, liialdatud artikkel Harry traagilise mineviku . Paar ööd enne ülesande Hagrid kutsub Harry jaoks hilisõhtul kõndida, mis lõpuks
nuttis. Krõõt suri kevadel. Krõõt oli tahtnud,et Mari laste eest hoolitseks ja nii Mari tegigi.*Mari oli juba Jussiga abielus. Andresel polnud uue perenaise otsimisega kiiret ja nii jäigi Mari esijalgu perre elama. Juss kutsus mitu korda Marit tagasi sauna, aga Mari keeldus. Jõulude ajal kutsus Andres Marit endaga kirikusse. Ka Juss oli Marit kutsunud, kuid Mari ei tahtrnud kirikusse minna.Aga kui peremees kutsus, siis ta läks ja Juss oli kade ja kutsus Marit ikka sauna tagasi. Veebruaris, kui Andres kõrtsist tuli, läks Juss teda teele varitsema, puss kaasas. Ta nägi Andrest tulemas ja tahtisl lahkuda, aga komistas kuuseoksasseja kukkus ning puss läks Andresele põlve alla. Peale seda poosgi Juss ennast ülesse. Kuna Juss poos ennast üles,siis maeti ta surnuaia taha ja ilma õpetajata. Andres võttis laulu ja muud talitlused haual enda kätte.*Nende aastatega olid Pearu ja Andres mitu korda kohtus kõinud
4 Geb oli egiptuse maajumal. Osiris oli viljakuse jumal ja surnute valitseja. Kui tema isa troonist loobus, sai Osirisest Egiptuse kuningas ning kuningannaks sai tema õde ja abikaasa Isis. Osiris õpetas inimkonnale kuidas teha leiba ja veini, põlluharimist, käsitööd ja kirjatarkust. Osirise noorem vend Seth, kõrvetav ja viljatu läänetuul, oli oma venna populaarsuse pärast kade. Seth tükeldas oma venna 14 tükiks ja viskas need tükid igasse ilmakaarde laiali. Isis aga pani tükid jälle kokku ning maagilise rituaali abil äratas ta Osirise ellu. See oli esimene palsameerimis riitus. Peale seda sai Osirisest surnuteriigi kohtumõistja. Osirist kujutatakse tavaliselt muumiamähistes habemikuna, käes konks ja koot, mis sümboliseerivad tema kuningastaatust. Isis oli egiptuse emadusejumalanna. Teda kujutatakse tavaliselt suurte kaitsvate
Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all. Lydia hakkas juba varakult tundma huvi Eestimaa ja eestlaste vastu ning jälgis huviga oma isa toimetusi. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Arvestades tolle aja tingimusi, kestis see tülikas reis kaks päeva. Kuigi Koidula oli veel kuue aastane, võttis ta Vändrast kaasa sügavad muljed lapsepõlvekodust, sealsest ilust ja seal kuuldud rahvajuttudest ja lauludest, mis olid hiljem inspiratsiooniks paljudele tema
Strenght Weakness usaldusväärne ebaaus kohusetundlik kergemeelne H Parmia Threctia julge häbelik riskeeriv ettevaatlik I Premisia Harria intuitiivne ratsionaalne sentimentaalne praktiline L Protension Alaxia kahtlustav usaldav kade kergeuslik M Autia Praxernia ekstsentriline konventsionaalne fantaasiarikas kaalutlev N Shrewdness Artlessness sots. kalkuleeriv tahumatu sotsiaalselt tundlik sotsiaalselt abitu O Guilt Proclivity Guilt Rejection depressiivne enesekindel tujukas rõõmsameelne Q(1) Radicalism Conservatism
Strenght Weakness usaldusväärne ebaaus kohusetundlik kergemeelne H Parmia Threctia julge häbelik riskeeriv ettevaatlik I Premisia Harria intuitiivne ratsionaalne sentimentaalne praktiline L Protension Alaxia kahtlustav usaldav kade kergeuslik M Autia Praxernia ekstsentriline konventsionaalne fantaasiarikas kaalutlev N Shrewdness Artlessness sots. kalkuleeriv tahumatu sotsiaalselt tundlik sotsiaalselt abitu O Guilt Proclivity Guilt Rejection depressiivne enesekindel tujukas rõõmsameelne Q(1) Radicalism Conservatism
Postimehele truuks jäänud. Loomulikult loen võimaluse korral Postimeest ka paberkandjal, kuid igapäev poes ei käi ning ei leia, et oleks mõttekas seda koju tellida, kui internetivahendusel tegelikult kõik kättesaadav on. Teiseks saan ma väga palju infot oma eakaaslaste käes, eriti tähtsaks infoallikaks pean oma kursusekaaslaseid. Kui juba on nii, et kursusel on mitukümmend õpilast, siis on ilmselge, et nende seas on keegi, kes teab midagi rohkem kui teised ning pole seda kade jagama. Nii see info liigub. Eriti lihtsaks teeb infoliikumuse asjaolu, et on olemas selline sotsiaalmeedia koht nagu selleks on Facebook. Facebooki suhtutakse väga erinevat moodi. Minu silmis on Facebooki-suhtijaid kolme sorti: on need, kes seda ei salli ning keelduvad sinna kasutajat tegemast, on need, kelle kogu elu ja aeg näib keerlevat just Facebooki ümber ning on need inimesed, kes kasutavad seda lihtsalt suhtluseks ega tunne selle vastu mingeid erilisi tundeid. Mina olen üks nendest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
