· Medicid Firenze suurimad kunstitellijad · Skulptuur Donatello (1386 1466) "Taavet"; "Gattamelata ratsamonument", ,,Püha Jüri" Andrea del Verrocchio (1435-1488) ,,Taavet" Lorenzo Ghiberti (1378 1455) Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed ,,Paradiisi väravad" · Mõisted: Sakraalarhitektuur kultusliku otstarbega ehituskunst (kirikud, kabelid, templid, moseed, kloostrid jne) Palazzo e. palatso- palee. Mitteaadlike suured renessanss- ja barokkstiilis linnaelamud. Suurejooneline ja monumentaalne fassaadikäsitlus ning arkaadrõdudega sisehoov. (arkaad = sammastele toetuv kaarterida) Tahvelmaal Seinamaali kõrval arenes ka tahvelmaal. (värvidega teostatud maal lõuendile, puidule, vineerile vm. teisaldataval alusel).
ehitusviisi, arhitektuuri ning täpse asukoha kohta andmed puuduvad. 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Selle ehitus toimus 1436-1450 ning seda juhtis Andrea Kulpesu. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus väidetavalt koguni 159 meetrini muutes Oleviste kiriku keskaegse Tallinna ning tollal ka kogu Euroopa kõrgeimaks kirikuehitiseks. Kõrge torni ehitusajendiks oli ilmselt selle kasutamine meresõidutähisena. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. 1625 aastal ööl vastu 29. maid süütas pikne kiriku torni
Esikohal Konstantinoopol, siis Veneetsia, Firenze ja pariis 19. Kust on tulnud Eestiski kasutusel olnudlinnavalitsuse nimi raad? Saksa keeles nõukogu on Rat. 20. Mida kujutasid endast privilegeeritud kaupmeeste ja käsitööliste korporatiivsed ühingud? Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena. Nad moodustasid oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaaegu, osalesid ühiselt linnapidustustel. Neil olid oma kabelid ja kaitse pühakud. 21. Kes olid maaisandad, kellel kuulus maa? Milliseks kujunesid linnade suhted maaisandatega? Nt. kuningad, feodaalid. Maaisanda ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid elanike õigused ja kohustused. Väiksed linnad jäid senjööri kindla võimu ja kaitse alla, kuna ei saanud oma turvalisust tagada. 22. Mida kujutas endast linnaõigus? Missugune linnaõigus kehtis keskaegses Tallinnas? Õigusnormid. Tallinnas levis Lübecki õigus.
on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Seega on ta kõrgeim Baltimail. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel valmis samuti 1450. a. ning kõrgus oli tollal umbes 159 meetrit, kuuludes Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka. XV sajandil nimetatakse Oleviste kiriku juures kolme pühakute
Iseseisev töö nr 1. I. Nimeta arhitektuuri 2 alaliiki: 1 sakraalarhitektuur ehk kiriklik arhitektuur (kloostrid, kirikud, kabelid,templid jne) 2 profaanarhitektuur ehk elamuarhitektuur (lossid, paleed, kindlused jne) II. Nimeta kuulsaim paleoliitikumi aegne e. kiviaja naisekujuke (pärit u. 30 000-25 000 e.Kr.) Üks varasemaid ja kuulsamaid kivist kujukesi on Willendorfi Veenus, pärit umbes 30 000 - 25 000 eKr. III. Nimeta 2 kõige kuulsamat koopamaali asukohta, üks Hispaanias, teine Prantsusmaal. 1 1879 avastati Põhja-Hispaanias Altamira koopast seinamaalid
2. KONTROLLTÖÖ ARHITEKTUUR PABER ja RAAMAT Kordamisküsimused: 1. Mis on arhitektuur ? ARHITEKTUUR e EHITUSKUNSTArhitektuuris on põhiline - ehituse vastavus oma ülesandele ja funktsioonile. 2. Arhitektuur jaguneb (3) ? 1). SAKRAALARHITEKTUUR(KIRIKLIK) 2).PROFAANARHITEKTUUR(ILMALIK) 3). MAASTIKUARHITEKTUUR 3. Mis on sakraalarhitektuur ? SAKRAALARHITEKTUUR(KIRIKLIK) kirikud, kabelid, kloostrid, templid, moseed 4. Mis on profaanarhitektuur ? PROFAANARHITEKTUUR(ILMALIK) lossid, paleed,linnused, elamud 5. Mis on maastikuarhitektuur ? Aiad, pargid 6. Arhitektuuri mõjutavad (3) tegurit ? 1). Ehitustehnikad mingil ajajärgul 2). Ehitusmaterjalid 3). Kunstilised kujundus elemendid:proportsionaalsus (mahtude seosed),vertikaal- ja horisontaalliigenduse seosed, rütm, mastaapsus, kontrastid. 7. Mis on skulptuur ? Skulptuur on üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvuti maalikunsti ja graafikaga. 8. Skulptuur jaguneb töötlemisviisi järgi (...
Tallinna Oleviste kirik Esmakordselt on kirikut mainitud1267. Aastal ning kirik sai nime Norra kuninga Püha Olavi järgi. 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver oli väidetavalt 159 meetri kõrgune, muutes Oleviste kiriku keskaegse Tallinna ning kogu Euroopa kõrgeimaks kirikuehitiseks. Oleviste kiriku silmapüüdvaimaks vaatamisväärsuseks oli Willhelm Georg Alexander von Kügelgeni alarimaal ,,Kristus ristil"
Tekkisid gildid- kaupmeeste ja käsitööliste seisuslikud ühendused ja tsunftid- käsitööliste kutseühendused. Suurkaupmehed moodustasid omaette ühingu suurgildi.Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hinna ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud(tsunftijänesed). Seda reguleeris põhikiri ehk Skraa. Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid. Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Nende liikmed moodustasid linna kodanikkonna. Arvestades seda, kui palju väidetavalt tsunftijäneseid trahviti ning toetudes selle aja Skraale võib oletada, et kõrgkeskaeg oli väga reegliterohke ajajärk. Elurütm linnas oli palju kiirem, kui maal ning linnadesse oli kogunenud väga kirev elanikkond. Aadlisuguvõsad rajasid linnadesse enda kindlustatud majad, millega kodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Tsunftimeistrite majades oli nii nende töökoda kui
BAROKK BAROKKARHITEKTUUR Arhitektuur Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi. Arhitektuur Itaalias: Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Ehitati Kabelid, tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele.Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad ja fassaad varjas kupli. Arhitektuur Saksamaal: Hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Lorenzo Bernini (15981680) 17. sajandi barokiajastu kõige Click to edit Master text styles silmapaistvam itaalia skulptor ja arhitekt Second level Kujundas Rooma Püha Peetri kirikuesise
Tööde lõpetamisel kesklöövis ehitati selle idaviilule väike kaheksatahuline konsooltorn. Toomkiriku puhul on tähelepanu väärne lääneportaali puudumine. Selle asemel asube peaportaal lõunas. Oleviste kirik Kiriku ehituslugu on keerukas ja mitmekihiline. 13.sajandil alustati 3-löövilise basilikaalse, kuid praegusest madalama, lühema, võlvimata lae ja madala torniga kirku ehitamist. Algkirik võlviti 1330.a. Aastail 1350 ja 1404 lisati kirikule vastavalt Püha Laurentiuse ja Maarja kabelid. Sama sajandi lõpul lisandus peahoonele lõunaportaai esine kabel ning 1512-1521 uus Maarja kabel, mille idaseina ehib kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf. Praeguse ilme sai kirik 15. ja 16. sajandil, mil pikendati pikihoonet lääne suunas, rajati praegune ilusate tähtvõlvidega kooriruum ning kõrgendati torni. Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas. Kirik on mitmete tulekahjude käigus kannatada saanud.
põhiplaanid. Valguse ja varju mäng eenduvatel ja taanduvatel hooneosadel ning rikkalikel skulptuursetel kaunistustel jätsid ehitistest maalilise rahutu mulje. Armastatud detailid barokkarhitektuuris olid spiraaltaolised kaunistused- voluudid, keeridsambad, ovaalsed aknad. Baroki ajal ehitati palju losse ja kirikuid. Kirikutes mindi üle ladina ristile ja kirikuhooned muutusid tunduvalt pikemaks. Nelitise kohal asus kuppel, mille alla jäid aknad. Lõuna- ja põhjatiivas olid kabelid. Pöörati tähelepanu maalidele ja skulptuuridele. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda ümber ruumi ning vabadust. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel oli tohutult dekoratsioone. Kirik oli kahekordne ja lopsakas fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Voluut seob korruseid. Fassaadi pind oli dünaamiline ning rahutu. Levinud oli ka valguse ja varjude mäng. Hakkasid kujunema terviklikud ansamblid lossidest ning neid
Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3)Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland.N: Skand,Est. Stiilipuhtale barokkile vastavad ainult 1-se rühma maad. B-ki sünnimaaks on Ita. ja B-ki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel. Arhitektuur Itaalias.Kirikud.Mindi üle ladina ristile.Kirikud muutusid pikkadeks. Nelitise kohal kuppel mille alla jäid aknad.Lõuna ja põhjatiivas kabelid. Tähelepanu maalidel ja skulptuuridel.Nende eesmärgiks muuta kirik suursugusemaks.Välisvaatel tohutult dekoratsioone.Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli jättes suursuguse mulje.Voluut seob korruseid. Fassaadi pind dünaamiline, rahutu.Valguse ja varju mäng. Lorenzo Bernini rajas Peetri kiriku ette väljaku, et kirik paistaks suurem. Arhit. mujal Euros Prantsusmaa. Selleks ajaks oli valmis louvre loss. Hakati kaunustama selle läänefassaadi.
Matusebüroo korraldab lähedaste eest kõik vajalikud asjad ära, aga bürood tegutsevad vaid linnades, maal tuleb ühendust võtta linnas asuva bürooga või siis teha kõik ise ära. Teiseks tuleb otsustada, kas soovitakse ilmalikku või kiriklikku matust. Kiriklikku matust korraldatakse üldiselt vaid koguduse liikmetele, ristitutele ja leeritatutele, leinatalituse viib läbi kirikuõpetaja. 40 protsenti Eesti matustest on kiriklikud. Ilmalikku matusetalitust võib korraldada kabelid, kodus või haual, leinatalituse viib läbi matusekorraldaja. Kolmandaks tuleb valida välja sobiv kirst või urn, hauakivi, leinakõneleja, sobivad lilled, muusika ja menüü. Kirstuhinnad algavad 1200 kroonist, urnihinnad 280 kroonist. Alguses võib haual olla ka esmane hauaplaat, hiljem jõuab selle välja vahetada, kui on leitud midagi sobivamat. Leinakõnelejaks võiks olla keegi, kes lahkunut hästi tundis ja
Niguliste kiriku/muuseumi hoone ajalugu Niguliste on: keskaegne basiilika kolmelööviline hilisgootilik pikihoone polügonaalne kooriosa võimas neljatahuline torn barokk-kiivriga eri aegadel püstitatud kabelid põhja- ja lõunaküljel massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika, peasissekäik, uhke profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine
7. Kesklööv, Pikihoone 8. Külglööv Romaani kirikud Prantsusmaal 10-12 sajandil. Palju ehituskoolkondi (üle 10 iseseisva koolkonna) ja erinevad lähenemised. Harmoonia arhitektuurilise ja dekoratiivse külje vahel; jõud, tugevus ja monumentaalsus ühinevad peensuse ja elegantsiga. Mõned koolkonnad kasutavad fassaadidel rikkalikult reljeefe ja skulptuure. Saint- Sernini katedraal Toulouse'is monumentaalne kõrge kääbusgaleriidega kaunistatud nelitisetorn ja arvukad kabelid. Le Puy katedraal - tugevate islami kunsti mõjudega väga harmooniline romaani stiilis ehitis. Cluny kloostrikirik 5-lööviline basiilika kahe transeptiga. Tolle aja suurim ristiusu kirik, kus kasutati palju uudseid ehitusvõtteid (oletatakse gootilikke tugikari, külglöövid roidvõlvidega). Romaani skulptuur. Romaani ajastu skulptuur (reljeef, ka ümarplastiline skulptuur) on arhitektuurist sõltuv kunstiliik. Juhtiv sel alal on Prantsusmaa. Ehitistel kaunistati peamiselt:
Kunst Kunst- ajaviiteks, eneseväljenduseks, sündmuste jäädvustamiseks, religiooni osa. Profaanarhitektuur- ilmalik ehituskunst (koolid, majad, teatrid) Sakraalarhitektuur- usu ja religiooniga seotud ehituskunst (kirikud, kabelid, kloostrid) Kunst jaguneb 1) Kujutav: skulptuurid (monument, dekoratiiv, pisiplastika-väikesed kujud), graafika (sügavtrükk, madaltrükk), arhitektuur (profaanarhitektuur, sakraalarhitektuur), maalikunst (natüürmort, olustikumaal, maastikumaal) 2) Mittekujutav: muusika, teater, tants, kirjandus. Eesti kunsti esiaeg Vanimad leiud: Tähtsaimad laiud pronksiajast. Näiteks ehted (ketid, mõõgapidemed). Vanimad on leitud 5-6 saj
1 aasta ja 6 nädalat elu linnas andis õiguse linnakaitsele. Kirikukorraldus Eesti alal alates XIII sajandist. · Toomhärrade vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Missadel domineeris liturgia - muusikalissõnaline osa. Missarõivad ja atribuudid olid väga luksuslikud, nagu kiriku sisustuski. · pinnapealne vaimuliku elu, rikastumine, liiderlikkus, pideva vaimuliku eetika rikkumine · maal kihelkonnakirikud, kaugemates paikades kabelid, jumalateenistust viisid läbipreestri asendajad - vikaarid. Sageli sattusid kirikujuhtideks ilma vajaliku hariduseta tähtsamate suguvõsade liikmed. · piiskop Johannes IV Kievel viis läbi oma valdustes visitatsioone, mis tõid esile kirikutes valitseva korralageduse , usukorrastust nõudis ka peapiiskop Johannes Blankfeld, kuid tagajärjetult Kloostrid: · tsisterlaste ordu - eesmärk eemaldunud vaikne jumalateenistus, karjakasvatus, põllumajandus, aiandus. XIV saj
3. usuelu tundmine-katoliiklus, mida preester teeb - üks kolmest kristluse põhiharust aluseks on Piibel missa-pidulik jumalateenistus liturgia-vaimulik laul ja koguduse laul Piiskop-oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude vallas kõrgeim kohtunik, pühitses sisse kirikuid ja õnnistas ametisse vaimulikke Preester on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Usuelu maal igas kihelkonnas 1 kirik ja mõned kabelid preestrit peeti ülal: neile erladati maatükk, tehti annetused Preestri kohustused: jagas 7 sakramenti: ristimine, leer, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine õpetas "Meie Isa" palvet, 10 käsku ja "Ave Maria" palvet rahvale Reformatsioon - usupuhastus Tõi kaasa : 16 sajandil tekkis vastuseis paavsti keskvalitsusele See oli 1) poliitline vastuseis: aadelikud ja rikkad linnlased ihkasid endale kirirku vara ja maid
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Gooti stiil Õpetaja: Rainer Vilumaa Lea Lihtmaa 10b Tallinn 2011 Gooti stiil ja selle tunnused Gooti stiil on teine keskaja Lääne Euroopa kunstistiil. Gooti stiil kestis valdavalt 12. kuni 16. sajandini. Gootika jaguneb aragootikaks mis oli 12. sajandi teisel poolel, kõrggootikaks mis kestis 13. - 14. sajand ja hilisgootikaks mis kestis 15. sajand - 16. sajandi alguseni. Gooti stiilis võesti kasutusele teravkaar. Selleks et ehitada ilmatu kõrgeid ja aina kitsenevaid kivilagesid võetigi kasutusele teravkaare ja sammastele toetavad kiviribid. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. ...
Karolingide renessanss Üheks väheseks näiteks on Aacheni lossikabel. Tegemist oli tsentraalehitisega. Peamiselt tehti basiilikaid. Säilinud on Sankt Galleni kloostri põhiplaan. Saint Riquier abtkonna kiriku põhiplaan. MAALIKUNST Peamiseks oli miniatuurmaal. Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel) Metzi koolkond - algustähed olid suurtes raamides (Drogo sakramentaar) Nendest koolkondadest sai alguse Prantsuse maalikunst, Trieri e. Reichenau koolkond - Godescalci evangeliaar(Kristust kujutati blondi habemeta aarialasena) Sankt Galleni koolkond - iiri mõjudega (Kuldne psalter) Skulptuuri näited puuduvad, v.a Karl Suure ratsafiguur, tänapäevani säilinud. ROMAANI STIIL iseloomustas: 10.-12. sa...
Erilise ja salapärase meeleolu andsid värvilisest klaasist aknad. Prantsusmaa kõige tuntumad: kõige vanem 12saj. alustatud Jumalaema ema kirik Notre Dame 5lööviline. Pariisis: Chartres'i ; Reimsi ja Amiens'i. Keskaeg kinkis Prantsusmaale u.800 suurt katedraali ja sadu väikseid kirkuid ja kloostreid. Üks ilusamaid kllostreid: Mont Saint Michel ehk Ühtumaa ime. Inglismaal toredad lehviku, võrgu, tähe moodi kujutatud roided(võlvi). Oxfordi ja Cambridgeu ülikooli kabelid. Sakslased läksid lihtsustamise ja kokkuhoiu teed. Nemad andsid eeskuju baltimaade gooti stiilile. Itaaliale jäi gooti võõraks. Veneetsias: Doodzide palee, Franze toomkirik.tol ajal tekkisid maalilised feodaal linnused euroopas, nende juurde kuuluvad tornid, sakilised ringmüürid, tõstesillad üle veega täidetud kaitse kraavide, müürid ümbritsesid ka linne. Sellepärast ongi keskaegse linna tänava kitsad
1. Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? Juhuslikud märkmed vanades kroonikatest, harvades säilinud dokumentides, Taani ajaloolase kroonikast, Läti Henriku kroonikast2. Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? Ristiusustamise-tekkisid kirikud, kabelid, kloostrid. Jumalateenistustel lauldi. Koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Ristirüütlite tegevusega kaasnes põlirahva kultuuri ja paganlike traditsioonide hävitamise püüe. Eesti folkloor3. Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd-ja linnamuusikute tegevus?... 4. Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel?... 5
Kunstiliigid ARHITEKTUUR o Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid) o Profaanarhitektuur (elumajad, lossid, raekojad jne) o Militaararhitektuur(ka profaan-) (linnused, linnamüürid, kasarmud) SKULPTUUR E. PLASTIKA (kujutav e. vaba) o Ümarskulptuur kolmemõõtmeline o Reljeef kahemõõtmeline madalreljeef e. bareljeef keskmine reljeef (?) kõrgreljeef süvendreljeef o Vabaplastika liigutatav
rahulik ja närviline, jõuline, arglik jne. Joon ja joonistamislaad ongi kunstniku käekiri, mis on ainult temale omane ja mida tal on niisama raske muuta nagu tavalisel inimesel käekirja. Joon on ka üleminek, piir ühelt esemelt teisele, ühelt värvipinnalt teisele. ARHITEKTUUR e. Ehituskunst (eraldi kunstiliik) A-i hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Hõlmab nii üksikute hoonete kui tervete asulate planeerimist. A-i liigitatakse: · sakraala-r (kirikud, kloostrid, kabelid, templid, moseed, sünagoogid) · profaana-ks (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned) · militaara-ks (linnused, linnakindlused) · maastikua-ks (aed, park) Arhitektuuriline kujund koosneb hoone mõõtmetest, vormist, kaunistustest ja värvidest, mis võib anda erinevaid muljeid. TARBEKUNST Kunstihary, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Tarbekunst jaguneb vastavalt materjalidele: klaasi-, naha-, metalli ja tekstiilikunst; keraamika ja puitehistöö
nda aastal Durbe lahingus koos kurelastega leedulaste poole üle, mille kohta kroonik nendib : "Nood mõistsid põgeneda, nagu nad seda tihti on teinud." Kirikukihelkondade loomine · Maa alistamisel rahvas ristiti -> ehitati kirikuid. · Isegi rootslased 1220.a kiires lahingus püstitasid kiriku. · Igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt, mõne vana linnamäe või pühapaiga lähedus. · Tekkisid kabelid, millest enamik on tänaseks jäljetult hävinud. · Kirikutesse : preestird, kelle ül: jumalateenistuste pidamine, sakramentide jagamine, rahvast kiriklikus vaimus õpetada ja juhatada. · Enamus kogudusepreestreid pärines enamasti Põhja-Saksamaalt. Samas võis olla ka eestlasi, ja ristisõja ajal pantvangi võetud kohalike ülikute pojad saadeti saksamaale, ka neist võisid vaimulikud saada. Trapetsikujuline hauakivi fragment Muhust · Lääne-Eestis ja saartel
Suhtumine loodusesse-arvati, et looduse osadel on ka hing-animism.Vaimud,haldjad,jumalad-hoidsid loodust(metsaisad,veevaimud jne.)Tõnn-koduhaldjas, Peko- viljahaldjas.Tarapitha,Uku-põhijumalad. Ohvripaigad-hiied ja üksikud puud,allikad,kivid,mäed,järved,jõed .Pühad puud-tammed,pärnad. Ennustamine,nõidumine,maagia-ennustati sõjaretki, mõjutada seda püüti ohverdustega.Ravimaagia. Ristiusu mõjud-mõjusid võib näha kommete muutumises(laibamatus, pea suunatud lääne poole, kabelid, ristikesed.) Fulco- pühitseti eestimaa piiskopiks.Hiltinus-oli piiskop, tagandati kuna polnd tulemusi. Muistne vabadusvõitlus(1208-1212)-!.periood-põhjusteks-saksa kaupmeeste huvi põhjatu vene turu vastu.poliitilised põhjused-ristiusu levitamine ja pol.mõjuvõimu saavutamine.Meinhard-augustiinlaste ordust,tuli Väina jõe äärde,lasi end pühitseda liivi piiskopiks.Berthold-peale Meinhardi oli võimul, läks tülli liivlastega ja pöördus saksa tagasi
väike kaheruumiline käärkamber, mis oli kooriga ühepikkune ja laiuselt võrdne põhjalööviga. Selle käärkambri arhitektuurist, niisama kui laekonstruktsioonist kindlaid andmeid ei ole. Põhjalöövist oli käärkamber tunduvalt madalam ja oletavasti kaetud lihtsa pultkatusega.12 Niguliste algpikihoone põhja- ja lõunaküljel, niisama kui läänetornilgi esialgu ühtegi põhikehandist eenduvat juurdeehitist ei olnud. Kõik kabelid, nii praeguseni säilinud kui ka nende eelkäija, on hiljem püstitatud. Et pikihoone ja torni põhjakülg algkujus tõepoolest igasuguste juurdeehitusteta kavandati ja välja ehitati, seda näitab juba pikihoone loodenurga allosas säilinud puhastest kantkividest ladu.13 Oletades, et juurdeehitiste päevakorda tõustes anti eelis peaportaaliga põhjaküljele, võis vastu torni põhjaseina rajatud Püha Barbara kabel olla mitte kui vanim, siis ikkagi üks esimesi juurdeehitisi
Koori ehitusstiil on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Seega on ta kõrgeim Baltimail. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel valmis samuti 1450. a. ning kõrgus oli tollal umbes 159 meetrit, kuuludes Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka. XV sajandil nimetatakse Oleviste kiriku juures kolme
OHVERDAMINE- eesmärk oli saavutada looduse,jumalate,haldjate,vaimude heasoovlikus. ohverdati pühade puude juures(hiied,tammed,pärnad,pihlakad) ohvrikivide,ohvriallikate juures. Parim aeg selleks oli pühad,neljapäev,suurte ettevõtmiste eel. Ohvrid olid: palveohvrid, tänuohver,lepitusohver. Ohverdati: vereohvrid,inimohvrid(lapsed),aineohvrid(toiduained) hakkas levima laibamatus. Matmine ida-lääne suunas. 12.saj. haua kaasapanustena väikesed ristikesed. 11.saj võimalikud kabelid ja kirikud. 6. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. Õpik lk. 64-89 Vallutustest olid huvitatud kaupmehed,katoliku kirik,feodaalid. Loodi mõõgavendade ordu. Muistse vabadusvõitluse käik 1208-1218 a Ümera lahing,Viljandi esmakordne piiramine,sõlmiti 3 aastane rahuleping. 1215 a eestlased võtsid ristimise vastu. 1217 a
ehitatud 50 ja 200 aastate vahel m.a.j. (meie aja järgi). Püramiidi ees olid hiiglaraidkujud, mille kõrgus vastas viiekorruselise maja kõrgusele. Ühel neist kujudest oli imeline omadus: kui tõusva päikese kiired teda puudutasid, tuli kuuldavale hääl, mis meenutas harfi keele katkemise heli. Mõnda hauakambrit ehitas vaarao kolmkümmend aastat. Hauakamber kujutas endast tervet lossi, kus olid ruumid kuninga, tema perekonna ja teenijate jaoks, söögisaal, magamis- ja vannituba, kabelid mitmesuguste jumalate jaoks ja lõpuks kaev, mille põhjas oli väike ruum, kus vaarao muumia pidi igavesti puhkama. Ruumide seinad olid kaetud palvesõnade ja piltidega, mis kujutasid kadunu kõiki töid ja lõbustusi. Ruumid olid varustatud mööbli, söögiriistade, tõldade, relvade, toitude, igasuguste küpsiste ja veinidega. Peale selle oli neis ka suur hulk skulptuure, mis kujutasid vaaraod, tema preestreid, ministreid, naisi, sõdureid ja orje, sest kuningas ei tule ka teises ilmas
14. ja 15. Sajand 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Selle ehitus toimus 14361450 ning seda juhtis Andreas Kulpesu. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit (Baltimaade kõrgeim), ning torni kiviosa kõrguseks 57 meetrit. kiriku interjöör Toompea linnus Toompeal asus eestlaste linnus juba enne 13. sajandit. Taanlased ehitasid oma linnuse kohe pärast Revala vallutamist 1219. aastal. 1227. aastal läks linnus
Kunst 17-19 sajand Referaat Barokk Kasvas välja renessansist. Taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine. Eur. riikides monarhia, seega absolutism. Kodusõjad. Kunst jaotatud üldiselt kolmeks: 1) Riigid, kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega. Näiteks Habsburgide dünastia maad: Itaalia, Belgia, Hispaania. 2) Riigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Põhja-Saksamaa. Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3) Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Stiilipuhtale barokile vastavad ainult 1. rühma maad. Baroki sünnimaaks on Itaalia ja baroki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel. Barokkstiil valitses Euroopa kunsti...
Koori ehitusstiil on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Seega on ta kõrgeim Baltimail. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel valmis samuti 1450. a. ning kõrgus oli tollal umbes 159 meetrit, kuuludes Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka. XV sajandil
Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Arhitektuur Itaalias Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Arhitektuur Saksamaal Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksamaa oli üle elanud 30
KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 10. klassile lk.7- 89. 1.Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3
Ürgaja kunst. 1.homo sapiens: tark inimene ladina keeles (mõtlev) 2.3 kunstiliiki-maal, skulptuur, arhitektuur. 3.vandalism-kultuuriväärtuste hävitamine, vandaal-märatseja, lõhkuja 4.vandalism meil-hauakivide ja mälestusmärkide hävitamine 5.Kunstiliigid ürgajal -*kiviaja koopamaal *luust ja kivist kujud 6.*kiviaeg-enne metallitöötlemise leiutamist, tööriistad kivist*pronksiaeg-pronksist tööriistad 7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi 8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhe...
VARARENESSANSS Praktilisem in, kus mõttelaad muutus. Uus kunstis: õpetused: tsentraalperspektiiv( õpetlik sisu, tegelikkus võimalikult tõepäraselt), plastiline anatoomia (uurib inimese proportsioone); õlivärvi; leiutati trükipress-piltide trükkimine (trükigraafika)- Gutenberg- võimaldas kunsti laiemat levikut. Vararenessanssi arhitektuur: ilmalike hoonete ehitamise ülekaal(paleed, palazzo- ülikute omad) Brunnelecci- projekteeris 8nurkse kupli, firenze orbude kodu- antiiksambad mis toetavad kaaristut Vararenessanssi skulptuur 15saj Antiikajast võeti eeskuju, muutused: skulptuurid iseseisvad, pole enam seina küljes kinni, tegelaskujud antiiklegendides, mõnikord ka piibli tegelased nt Taavet- Donatello ( esimene alasti figuur peale antiikaega, enne oli see sündsusetu) Esimene ratsafiguur peale 1000 aastat - Gatamelata Olulised kunstnikud vararenessanssi Itaalias: keskaja kunsti mõjudega Fra Angelico, Boticelli- tüüpiline vararenessan...
(Prantsusmaa, Inglismaa- enne revolutsiooni, Põhja-Saksamaa piirkond). Barokk pigem kaldub klassitsismi poole. Põhiliseks kunsti tellijaks valitseja ja õukond. Hästi arenenud majandusega protestantlikud riigid. (Holland, revolutsiooni järgne Inglismaa, Skandinaavia maad). Põhiliseks kunsti tellijaks kodanlus. On levinud realistlik barokk. ITAALIA ARHITEKTUUR Põhiliselt kirikud. Pikergune hoone- seest pole jaotatud löövideks. Kabelid on külglöövide koha peal. Seest avatud, kuna aina rohkem inimesi hakkasid kristlasteks. Nelitise kohal kuppel, kupli all olevad aknad annavad valgust. Laed on kaetud maalidega ning püütakse järgida ehitusdetaile. Seest on kirikud rohkelt kaunistatud, kus kasutatakse ka palju kulda. Kiriku fassaad on maaliline ja kahekordne. Ühendatud voluudega (?). Jesuiitide emakirik IL Gesu Peetri kirik 16.saj hakati seda kirikut ümber ehitama ning juurde ehitati
14.–15. sajand 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Selle ehitus toimus 1436–1450 ning seda juhtis Andreas Kulpesu. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit (Baltimaade kõrgeim), ning torni kiviosa kõrguseks 57 meetrit. 16. sajand Koos 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiveriga oli kirik 115–125 meetri kõrgune. Kõrge torni ehitusajendiks oli ilmselt selle kasutamine meresõidutähisena. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal
moodustasid omaette privilegeerirud ühingu suurgildi.Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: korntrollisid tootmist, kehtestasid reglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hinna ja keelasid toota neil kes tsunfti ei kuulunud. Seda reguleeris põhikiri e. Skraa. Gildid ja tsunftid organiseerisid linna kaitset, korraldasid pidusid. Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid. Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Nende liikmed moodustasid linna kodanikkonna. Linna oli kogukond mida valitsesid eesõigustatud patriitsiperekonnad.Senjööri ja linna omavahelised suhted. Linnade iseseisvumise püüdlused §22Kogu maa kuulus maaisandatele(kuningad, suurja väikefeodaalid. Maaisandad lootsid linnade kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati lepingutega. Enamasti said linnlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad
reguleerimisega, vaid nende roll oli märksa laiem. Gildid ja tsunftid olid omavalitsuslikud erialaühendused (kullasepad, rätsepad, sepad jne). Nad kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid hinnad, keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Nad korraldasid ühissöömaaegu ehk jootusid, osalesid ühiselt linnapidustustel, moodustasid linna kaitseks kaitsesalku. Neil olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Seal oli ametialane hierarhia: meister, sell, õpipoiss. Algselt kuulus kogu maa maaisandale – senjöörile. Nad soosisid linnade tehet, et saada sealt maksuraja. Ajapikku võtsid linnad end senjööri võimu alt vabaks. 5) Uute kaubanduspiirkondade kujunemine 1) Itaalia linnad ja vahemere kaubanduspiirkonnad Euroopa kaugkaubanduses etendasid kõige olulisemat rolli Itaalia kaubalinnad, eriti Veneetsia ja Genua. See tegi neist 11
Arhitektuur suurimad saavutused on seotud kirikuehitusega. Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid. Torn oli üks tähtsamaid tunnuseid kirikutel. Romaani kirikutel oli palju torne. Tornid pakkusid ka kaitset ja varjupaika. Itaallastel on kuulus Pisa torn. Selle puhul ehitati kellatorn hoonest eraldi. Lagi
mööbli kujunduses. islami e. muhamedi usk — 7. saj. Muhamedi poolt rajatud usund, levinud peamiselt Araabiamaades, Lähis- Idas, Põhja-Aafrikas, Pakistanis, Bangladeshis ja Indoneesias. joonia stiil — Väike-Aasia Joonia maakonnas 600. a. paiku e.m.a. tekkinud vanakreeka ehitusstiil. kabel — palvetamiseks ja muudeks usutalitusteks määratud väiksem ehitis, esines kas iseseisvalt või kirikuhoone külge liidetuna. kabelitepärg — poolringis ümber kooriruumi paiknevad kabelid, mis avanesid kooriruumi poole; esinesid peamiselt prantsuse keskaegsetes katedraalides. kapiteel — samba, piilari või pilastri kunstiliselt kujundatud ülemine osa, millele toetub talastik, käär või võlv kardinal — katoliku kiriku kõrgem ametikandja. karütatiid — pikas rõivas naise kujuline skulptuursammas, mida peamiselt antiikarhitektuuris käsutati tavalise samba asemel. katakomb — maa-alune käik või ruum, mida varakristlased kasutasid matmispaigana ning kogunemiskohana.
Rikkaid suurmaaomanikke võidi nimetada kuningateks. Põhiosa moodustasid talupojad, kes maksid ülikutele andamit. Külad jagunesid maksustamisüksustesse ehk vakustesse. Ühel ülikul oli 2-3 vakust. 2) Maarahva usk. Reformatsioon (Õ lk 78-81) Keskajal püüti luua kristlik keskkond ja eeldati, et rahvas muutub ise kristlikuks. Kirikud ja kabelid olid rajatud muistsetele pühapaikadele. Rahvas austas salaja oma hiisi, puid ja allikaid, kuid tõid ohvreid ka kirikule. 1517. aastal algatas Martin Luther usupuhastuse ehk reformatsiooni. Liivimaal 1523. 1524. pildirüüste – kirikutesse tunginud rahvamassid purustasid kraami. Järgmisel aastal pääses usupuhastuse mõõdukam suund kõigis linnades võidule.
Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi. Arhitektuur Itaalias: Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. 3 Arhitektuur Saksamaal: Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme
1. Nimeta tähtsamad kunstiliigid ja nende jagunemine? I ARHIDEKTUUR- 1) sakraararhidektuur(kirikud, kabelid, moseed, templid) 2) profaanarhidektuur(lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud) II SKULPTUUR- 1) reljeefid(kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef) 2) ümarplastika. Skulptuur jaguneb ka: vabaplastika, monumentaalplastika ja ehitusplastika. III MAALIKUNST- 1) seina e. monumentaalmaal(fresko-ja sekotehnikas) 2) tahvelmaal 3) raamatu e. miniatuurmaal 4) mosaiikmaal e. vitraazikunst IV GRAAFIKA- 1) kõrgtrükk 2) sügavtrükk 3) lametrükk
Tavaliselt oli kaks l22netorni ning yks nelitistorn.Nelitis on pikki ja p6ikihoone ristumiskoht.L66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Suurte kivimasside toetamiseks ehitati sammaste asemele nelja v6i kaheksanurkse l2bim66duga tugipostid ehk piilarid.Kapiteel oli lihtne kivikuup mille alumised nurgad ymardati.N2iteks Wormsi kirik Saksamaal ja Valjala kirik Saaremaal.Kirikul66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Ymber apsiidi tekkis kooriymbrisk2ik kust p22ses kabelite p2rga mille moodustasid v2ikesed kabelid kus hoiti erinevate pyhakute reliikviaid. Skulptuur Skulptuur on lahutamatult seotud arhitektuuriga,reljeefidega kaunistati kirikuseinu eriti portaale,fassaade ja sambakapiteele.Reljeefidel kujutati syndmusi piiblist ja peale kaunistamise oli reljeefide ylessanne jutustada ymber piibli sisu ja reljeefe nimetati vaest piibliks.Figuurid olid ebaloomulikes poosides ja valedes propotsioonides. Maalikunst Kiriku siseseinad kaeti maalide ja mosaiikidega,mis on naiivsed ja pinnalised.Kujutati
Arhitektuur Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Esiaja arhitektuur ja vanimad kõrgkultuurid Egiptuses ja Mesopotaamias Esiaja arhitektuur · Pronksiaeg (2000 eKr) · Tekkisid esimesed kiviarhitektuuri näited: · Kindlused · Kultusliku tähendusega monumendid: · Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi · Dolmen kõrvuti püstised kivid, mida katab kiviplaat ( enamasti kalmeehitis) · Kromlehh koosneb menhirist ja dolmenist Näited · Carnaci menhir Prantsusmaal · Poulnabrone dolmen · Iirimaal · Klomehh Stonehenge Suurbritannias Mesopotaamia · 5000 aastat tagasi · Sumerid · Tähtsaim keskus Babüloni linn · Ehitusmaterjalid: päikese käes kuivatatud savitellised Ehitised · Tsikuraadid suured astmelised tornid, mille ülemisel tasandil asus tempel jumalakujuga · Tempel pühamu, kogu elu keskus, töökojad, laod j...
· Prantsusmaa gootika sünnimaa Ile-de-France's, mis oli Prantsuse kuningate domeen (kuninga perekonna isiklik valdus). Gootika levis sealt üle kogu Prantsusmaa Euroopasse. 1) Varagootika (1140-1200) Saint Denis abtkonna kirik, mis oli kauaaegne Prantsuse kuningate matusepaik. Alustati Notre-Dame ehitust, mida ehitati etapiviisiliselt. Nurgakivi 1163, esimesena valmis 1182 koorihoone, edasi pikihoone ning kõige viimasena kooriosa kabelid 1320. Senlis ja Laani katedraalid. 2) Kõrggootika (13-14 saj) Saja aastase sõja algus. Tehti Prantsuse gootika pärlid: Reimsi ja Amiensi katedraal. Viimane pidi toreduselt üle trumpama kõik seni tehtud kirikud. Blauvau taheti teha kõige kõrgem, kuid koori osa varises mitu korda kokku, pikihoone jäigi ehitamata. Saint Chapelle, mis oli kuningate lossikabel. Eristati ka erinevaid koolkondi. 3) Hilisgootika (15-16 saj algus) tuntakse famboyant stiilina e. leekestiilina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
