EGIPTUS:ARHIDEKTUURIkaksALALIIKI:1.Sakraalarhidektuur e. (kiriklik)kabelid,kirikud 2. Prohaanarhidektuur e. (elamu) lossid,kindlused. KUULSAIM KIVIAJA NAISEKUJUKE: Willerdorfi Venus (Austria) Autor puudub. KAKS KÕIGE KUULSAMAT KOOPAMAALI:1. ALTAMIRA (HISP.) 2. LAXAUX (PRANTS.) MESOPOTAAMIA SUUREMAD SAAVUTUSED EHITUSKINSTIS; kaared, võlvid, tsikuraat, templikompleksid ja nende keskne ala. EGIPT.KUNSTNIKE PÕHIMÕTTED: Kunsti s. h. Arhidektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Igat eset või olendit kujutati iseloomulikuma külje pealt. Nt. Egiptuse poos. EGIPTUSE HAUDEHITISED: MASTABA-vanim haudehitis. EGIPT. KULTUURI KAKS SUUNDA: 1. jumalad, vaaraod. 2. Lihtinimesed, loomad. MUUTUSED UUE AJA ARHITEKTUURIS: Loobutakse püramiidide ehitamisest ja hakati rajama templikomplekse ja hauakambreid. AINUJUMAL ATON: Enhatoni portree, Nofrete, Atoni pere kummardab- templid avatakse valgusele. VANAKREEKA JA-ROOMA : ...
VARAKRISTLIK KUNST 2.-6.saj . (Keskaeg) · Varakristlik aeg ; vara keskaeg (merovingide ja karolingide kunst); kõrg e klassikaline keskaeg(roomani ja gooti kunst) ; hiliskeskaeg (hilisgooti ja vara-renessanssikunst) · Katakombid, kirikud, freskod ja mosaiigid · trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone · krüpt maa-alune kabel BÜTSANTSI KUNST · hiilgeaeg; pildirüüste aeg; dünastiate periood · antiikkunst > 1)Lääne-Rooma: romaani, gooti, renessanss, barokk. 2) Ida-Rooma: Bütsantsi, Vana-Vene · Kirikud, kullasepakunst, mosaiigid · tambuur trummel · vikkel sfääriline kolmnurk
(rahad, mündid) süvendreljeef- vanas egiptuses.kujutis madalam pealispinnast savi , plastiliin , pronks- valatakse vahevorme kasutades vormi Kunsti tekkimine- inimene loob illusoonse maailma ja elab selles,kunst on lihtsalt mäng materiaalselt tarvetest sõltumatu. kunsti ülesanded - Kunsti liigid - Arhitektuur - selle jaotumine; sakraalne arhitektuur- üks arhitektuuri alaliik ilmalik arhitektuur üks arhitektuuri alaliik selle alaliigid :kirikud, kabelid, kloostrid kindlustusarh., elamuarh.,tööstusarh., skulptuur konkreetne,kolmemõõtmeline,kombitav ja vaadatav kuju saamise võimalused modelleerimine e. Voolimine ja väljaraiumine materjalid savi,plastiliin,pronks,puit,kivi jne reljeef skulptuurikunsti üks alaliik kõrge vormid peaaegu üleni välja töötatud madal reljeef puudub info aga näiteks on mul toodud :rahad(mündid) süvendreljeef kujutis madalam pealispinnast graafika - kõrgtrükk -
võlve koos kõrgseinte ja piilaritega kokku. Varingutest jäid puutumata Püha Antoniuse kabel, käärkamber ja teised juurdeehitused pikihoone põhjaküljel. Säilisid Püha Matteuse ( hiljem Püha Antoniuse) kabeli põrandat katvad hauaplaadid, 15.-16 sajandist pärinev peaaltar ja Surmatantsu-maali algusfragment. 1982. aasta oktoobris puhkes kirikus tulekahju, kus hävis uuesti tornkiiver. Tänu kiirele tegutsemisele oli nii pikihoone kui ka kõik kabelid järgmise aasta lõpuks taastatud. Niguliste kiriku basiilika on oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Niguliste kiriku kesklööv on tunduvalt kõrgem külglöövidest. Basiilikale on omane pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku.
Ehituskunstis on oluline ruumimõju. Mahulised objektid paiknevad ruumis ja nende vorm liigendab seda. Hoone jaguneb peafassaadiks (kõige enam avalikkusele esindatud külg, rohkem kaunistatud, peasissekäik on esile tõstetud) ning külgfassaadiks (maja ülejäänud küljed). Ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega. Ehituskunst on alati oma ühiskonna ja ideaalide kehastus. Ehituskunst jaguneb kaheks sakraalseks ehk kiriklikuks (on ehitatud pühal eesmärgil (jumalate austamiseks); kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid) ning proffaannseks ehk ilmalikuks (sõjalised ehitised, kindlusarhitektuur, valitsejate lossid ja raekojad; XX sajandil hakati kunstipära nägema ka elamutel, tööstushoonetel jm. ühiskondlikel ehitistel). Sisekujunduses liitub skulptori, arhitekti, disaineri, maalikunstniku jne. looming. Skulptuurikunsti iseloomustab mahuline vorm ja kolmemõõtmelisus. Skulptuure luuakse põhiliselt kolmel viisil väljaraiumi...
MIS ON KUNST? KAUNID KUNSTID -ILU LOOMINE, VÄLJENDAMINE KUJUTAV KUNST -TÕE JÄLJENDAMINE, KUJUTAMINE VABAD KUNSTID -VABA TEEMA, SÜSEE KUNSTILIIGID ARHITEKTUUR SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST SAKRAALARHITEKTUUR (PÜHA) -KIRIKUD, KABELID, KLOOSTRID, MOSEED, TEMPLID PROFAANARHITEKTUUR (ILMALIK) -LOSSID, PALEED, LINNUSED, RAEKOJAD, ELAMUD SKULPTUUR ÜMARPLASTIKA -VABAPLASTIKA -MONUMENTAALPLASTIKA -EHITUSPLASTIKA RELJEEFID -KÕRGRELJEEF -MADALRELJEEF -SÜVENDRELJEEF MAALIKUNST SEINA E. MONUMENTAALMAAL -FRESKO -SEKO TAHVELMAAL RAAMATU E. MINIATUURMAAL MOSAIIKMAAL KLAASIMAAL E. VITRAAZ GRAAFIKA KÕRGTRÜKK SÜGAVTRÜKK LAMETRÜKK TARBEKUNST KERAAMIKA METALLEHISTÖÖ KLAASIKUNST NAHKEHISTÖÖ TEKSTIIL PUITEHISTÖÖ KIVIAEG
KUNSTILIIGID ARHITEKTTUUR · Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid jne · Profaanarhitektuur lossid, paleed, linnused jne SKULPTUUR · Reljeef Kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef · Ümarplastika vabaplastika, monumentaalplastika, ehitus MAALIKUNST · Seinamaal ehk monumentaalmaal · Tahvelmaal · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Mosaiikmaal · Klaasimaal ehk Vitraazikunst GRAAFIKA · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk TARBEKUNST · Keraamika (savist esemed) · Metallehisöö · Klaasikunst · Nahkehistöö
· Lubjatöötlust nimetatakse lubjapületamiseks, mis toimus tavaliselt lubjamurru läheduses metsas. Puu oli metsas kergelt kättesaadav, lubjakivi muutub põletamisel poole kergemaks. · Aastal 1867 oli Eesti üle 300 lubjapõletusahju. · Temperatuur oli 900-1000 kraadi. Kivi läks põlema ja põles väikese värvilise leegina. Köeti ahju kuni 5 m puudega. · Kustutatud lupja saab hoida ükskõik kui kaua. Seistes läheb ta üha paremaks. Kõik meie kriikus ja kabelid on laotud lubimördiga. ÜLDOTSTARBELISED EHITISED SAKRAALEHITISED kirikud, pastoraalid, kabelimäed. · Algselt ehitasid võõrvallutajad ja hiljem igasugused kirikuorganisatsioonid. · Kihelkonnakirikuid püstitati tihedamatesse asustuskeskustesse, kuid mitte otsa küladesse. · Kirikus asusid koos pastoraadiga suurema liiklustee ääres. · Kultuuripärandisse kuuluvad ka vanad kabelid ja kirikumäed, kuid tegelikult neid hooneid ei ole, need on muistsed ohvrikohad
* Visuaalsetest kunstidest on kõige silmapaistvam ehituskunst ( arhitektuur ). Alates kiviajast on inimesed midagi ehitanud, aga eriliselt väljendusrikkad on olnud usuga seotud ehitised. 1. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. 2.Profaanarhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. * Skulpuurikunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. 1. reljeefid kõrgreljeed, madalreljeef, süvendreljeef. 2. ümarplastika skulptuur jaguneb ka : vabaplastika,monumentaalplastika, ehitusplastika. *Maalikunst on unikaalne ( kordumatu ) värviline kujund tasapinnal. 1. Seina e
Kiriku ehitus Uue kiriku ehitamist alustati 14. sajandi alguses, 1330 aastal see lõpetati. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Selle ehitus toimus 14361450 ning seda juhtis Andreas Kulpesu. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit (Baltimaade kõrgeim), ning torni kiviosa kõrguseks 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver oli väidetavalt 159 meetri kõrgune, nii et Oleviste kirikust sai Tallinna ning kogu Mandri-Euroopa kõrgeim hoone ning maailma kõrguselt teine hoone (kõrgeim oli Lincolni katedraal)
kirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja –kujusid, altareid, reliikviaid jms. See leidis aset ka hiljem teistes Eesti linnades. Visitatsioon – kõrgema vaimuliku või kirikukomisjoni kontrollkäik tema alluvuses olevasse kirikupiirkonda, et saada ülevaadet usuelust ja vaimulike tegevusest. Sinod – vaimulike kogu, kus antakse juhtnööre maarahva õpetamiseks 14. Mitu kihelkonda oli keskaja Eestis? Kus asusid kihelkonnakirikud, kus kabelid? Eestis oli keskajal 97 maakonda. Kihelkonnakirikud asusid kihelkonna keskuses, kabelid keskustest kaugemates kohtades, maal. 15. Millised olid 15.saj reformipüüded kirikus? Eesmärgiks oli katoliku kiriku ilmaliku võimu vähendamine, tagasipöördumine kristluse algtõdede juurde, kloostrite kaotamine, emakeelne jumalateenistus jne. 16. Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Millised neist mõjutasid rohkem usuelu, millised majandust?
Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias, Hispaanias, Madalmaades Saksamaa - *ARH. *luksuslikud pargid, suurehitised. *küllusliku ja toretsev (Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats.) *Suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad. *Parkides purskkaevud. Itaalia - *ARH. Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Prantsusmaa - *Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. *Rahulikum ja kainem, *Antiikkunstist eeskuju võttev * eelistamise taga oli
vastu võtsid pidid hakkama maksma kümnist ning olid kohustatud osalema ristisõdades teiste paganate vastu. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga pärinevad XI-XII sajandist. 1167. aastal määrati Lundis eestlaste piiskopiks benediktlasest munk Fulco, kes ilmselt ka ise Eestit külastas. Ristitud eestlaste arv hakkas aeglaselt suurenema, ilmselt rajati mõnesse keskusse ka esimesed kirikud või kabelid. Enamasti jäid eestlased esivanemate usule siiski kindlaks, kujunedes koos balti rahvastega paganluse viimaseks kantsiks Euroopas. Kristlik Euroopa ei kavatsenud sellist olukorda kaua taluda. XII sajandi lõpus jõudsid liivlaste aladele Väina jõe suudmes saksa kaupmehed. Neile järgnesid esimesed misjonärid. 1202. aastal asutati Mõõgavendade ordu, mille eesmärgiks oli kohalike paganate ristiusustamine. Rooma paavst kuulutas selleks välja ristisõja, pühendades
Missa – pidulik jumalateenistus Reformatsioon – usupuhastus Pildirüüste – suured korratused linnas, mille käigus lõhuti pühapilte ja – kujusid, kuna arvati, et igasuguseid kaunistusi pole kirikus vaja visitatsioon – kirikukatsumine sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek 14.Mitu kihelkonda keskaja Eestis? Kus asusid kihelkonnakirikud, kus kabelid. 97. Kirikud asusid kihelkonnakeskustes, kabelid kihelkonna kaugemates osades 15.Millised olid 15.saj. reformipüüded kirikus? Emakeelne jutlus, kristlike tavade kinnistamine maal, rangemad elukombed vaimulikele (pole teada, kas ka rakendusid) 16.Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Millised neist mõjutasid rohkem usuelu, millised majandust? Milline roll oli naiskloostritel? Tsitsterlaste ordu – mõjutasid majandust Dominiiklaste kerjusmungaordu – mõjutasid usuelu
ning Püha Antoniuse altar. Alates 1953. aastast hakati restaureerima Niguliste kirikut kui ehitusmälestist, rekonstrueerides seda vanema kunsti muuseumiks, hiljem kontserdisaaliks. 4 1982. aasta oktoobris, kui põhilised sisetööd kirikus olid lõppjärgus, puhkes kirikus tulekahju, kus hävis uuesti tornkiiver ja põles ära enamik katuseid. Tänu kiirele tegutsemisele oli nii pikihoone kui ka kõik kabelid järgmise aasta lõpuks katustatud. 26. oktoobril 1984. aastal avati Niguliste muuseum- kontserdisaal piduliku aktusega. Alates 2002. aasta lõpust on külastajatele avatud ka unikaalne 350 aasta vanune eksponaat Franz Hoppenstätti poolt Bogislaus von Roseni hauakabelile aastal 1655 nikerdatud puidust ehissein. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse
Freskotehnikas, puutahvlitele, temperavärvidega 4. 15.saj hakkasi kunstnikud kujutama malidel illusoorset ruumi, samuti andsid kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehalisuse. Mille abil nad seda tegid? Rakendati järjekindlalt tsentraalperspektiivi. 5. Kes oli eelnimetatud ürituses esimene edukas, murrangulise tähendusega kunstnik? Nimeta ta teoseid. Kus need asuvad? MASACCIO. Teosed: ,,Püha Kolmainsus" - Fresko Santa Maria Novella kirikus Firenzes ; Freskod Brancacci kabelid kasutas valguse suunamist varjude tekitamist ; Püha Peetrus ravib oma varjuga Firenze Santa Maria del Carmine kirikus ; Aadama ja Eeva Paradiisist pagendamine 8. Kes oli madonna? Jumalaema 13. Keda näed Botticelli maalil ,,Kevad"? Kuidas on edasi antud kevadet? Tegelased: vanakreeka ja -rooma müütidest, keskel Venus (armastusjumal). Venuse pea kohal lendleb ta poeg Cupido (armastusjumal), kolm graatsiat, Mercurius, Chlorist rööviv Zephyros, Flora. 15
I EkKunstiliigid · Kogu loomingulist kultuuri võib nimetada kunstiks. · Arhitektuur: · sakraal (püha) tänapäeval pole enam erilist tähtsust, usuga seotud, vanasti tähtis (kirikud, kabelid jne). · profaan (tavaline) elamuehitus, ühiskondlikud hooned · Militaararhitektuur sõjalisd ehitised (keskaja kindlused, kasarmud) · Arhitekt ehitusmeister (varem), esimesed arhitektid pärit antiikajast, keskaajal kaob selline mõiste, ilmub uuesti renessansiajal. · Tarbe- ja kujutav kunst: · maalikunst · skulptuur ehk plastika · graafika · Tarbekunst igapäevaselt kasutatavad esemed (nahkehistööd, keraamika, puitehistöö),
Mis on arhitektuur ? ehk ehituskunst, põhiline et ehitus vastaks oma ülesandele ja funktsioonile. Mida tuleb arvestada(3) ? 1) ruumide, masside, pindade proprtsioone ja vahekordi 2)üksikosade ja tervikute harmooniat, sümmetriat ja asümmetriat 3) valguse mõju Jaguneb(3)? Sakraalarhitektuur(kirikud, kloostrid, kabelid) Profaanarhitektuur (ilmalik- lossid, paleed, linnused) Maastikuarhitektuur ( aiad, pargid) Mõjutab (3) ? 1) ehitustehnikad mingil ajajärgul 2) ehitusmaterjal 3) Kunstilised kujundus elemendid (kontrastid, proportsionaalsus. Skulptuur ? kujutava kuntsi üks kolmest põhiliigist, kõrvuti maalikunsti ja graafikaga. Jaguneb töötlemise järgi (2)? 1) raidkunst 2) plastika. Monumentaalskulptuur? (monumendid, hauasambad) (tehakse: graniit, pronks, teras) Vabaplastika? (skulptuurid-vabalt valitudteemadel) (tehakse:marmor, pronks, graniit, puit, vask) Dekoratiivskulptuur? (purskkaevud, skulptuurid pargis) (teh...
Kogudus. Kirik sai nime Norra kuninga Olaf Püha Haraldssoni järgi. 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit, mis on kõrgeim Baltimail, torni kiviosa kõrguseks 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus väidetavalt koguni 159 meetrini. 1625 aastal ööl vastu 29. maid süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad, kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, uus torn valmis 1651. aastal
Tavaliselt oli kaks l22netorni ning yks nelitistorn.Nelitis on pikki ja p6ikihoone ristumiskoht.L66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Suurte kivimasside toetamiseks ehitati sammaste asemele nelja v6i kaheksanurkse l2bim66duga tugipostid ehk piilarid.Kapiteel oli lihtne kivikuup mille alumised nurgad ymardati.N2iteks Wormsi kirik Saksamaal ja Valjala kirik Saaremaal.Kirikul66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Ymber apsiidi tekkis kooriymbrisk2ik kust p22ses kabelite p2rga mille moodustasid v2ikesed kabelid kus hoiti erinevate pyhakute reliikviaid. Skulptuur Skulptuur on lahutamatult seotud arhitektuuriga,reljeefidega kaunistati kirikuseinu eriti portaale,fassaade ja sambakapiteele.Reljeefidel kujutati syndmusi piiblist ja peale kaunistamise oli reljeefide ylessanne jutustada ymber piibli sisu ja reljeefe nimetati vaest piibliks.Figuurid olid ebaloomulikes poosides ja valedes propotsioonides. Maalikunst Kiriku siseseinad kaeti maalide ja mosaiikidega,mis on naiivsed ja pinnalised.Kujutati
● Mahajäetud maa-alused kaevanduskäigud ● Rikastamine ● Taasmetsastamine ○ Mänd, kask, lehis Muistised ● Eesti ühed vanemad asulapaigad ○ Kunda ja Narva mesoliitilised asulakohad (VIII aastatuhandest eKr) ○ Kuna asulakoht andnud nime Kunda kultuurile ● Lavamaa on erakordselt rikas aarete ja peitleidude poolest Pulli asula 2010 (Autor: Oskar Susi, CC BY-SA 3.0) Ajaloolised väärtused ● Kihelkonnakirikud, kabelid, mõisahooned, terviklikud mõisaansamblid, vesiveskid, postijaamad, sildu ning muud ● Eesti ühed uhkemad mõisad Sagadi mõisa peahoone eestvaade Autor: Diego Delso (CC BY-SA 3.0) Aidu Karjäär ● Põlevkivikarjäär ○ Kaevandati suurtes kogudes. ○ Karjääri pindala ● Helesinine laguun ● Pakub puhkevõimalust Valaste juga ● Ida-Viru maakonnas Toila vallas
Quo Vadis, kultuur? Essee Õppejõud: Quo Vadis, kultuur? Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus. Inimesele antakse kultuurilised omadused ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse, õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. ,,Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur. Täna peame kultuuri iseenesest mõistetavaks." Nii on öelnud Laine Jänes. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastusele. Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi, kuid on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Enamasti õpitakse teiste maade kultuurist või siis võetakse nendelt kultuuri elemente kasutusse. Ulatuslikud kultuurimõjud võivad tekitada teistesse kultuuridesse sissesulandumist ja oma kultu...
Erilist rõhku pöörati atraktiivsele siseruumile. 13) Profaanarhitektuuris valdavaks lossiarhitektuur. 14) Barokki iseloom. suurejooneline pidulikkus ja teatraalne monumentaalsus. 15) Risaliidid ( fassaadi ette ja tagasiasted, kõverjoonelised seinad) 16) Ovaal, paljud põhiplaanid moodustusid ovaalidest, tekkis liikuvuse tunne. 17) Muudeti basiilika traditsioonilist põhilpaani, millega rõhutati uut stiili. Kesklööv hästi valgusküllane ja avar, külglöövidest mood. Kabelid. 18) Kuppel oli ka tihtipeale ovaalne 19) Fassaad rikkaliku dekooriga. Kas. Skulptuure . 29) Kasutati erinevaid värve, proknksdetailid kullati 30) Seinte skulptuurid läksid üle laemaalinguks, ei saagi aru kus mis lõppeb. 31)Rooma antiikarhitektuurile ja Palladio ehituskunstile tuginedes arenes baroki klassitsistlik suund. Levialadeks Ingl. Ja Prants. Fassaad rahulikum. Püüti jäljendada antiik ja renessanssehitusi. Selgus ,sümmeetrilisus, rahulikkus. 32) Prantsusmaal võeti 17 saj
Mõnel liidul see õnnestus ja tekkisid linnriigid, näiteks Toscana ja Lombardia. Linna eestotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed. Linnaelanikudkoondusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, jälgisid kvaliteeti ja kehtestasid hindu. Kes tsunfti ei kuulunud, ei võinud midagi toota ega müüa. Tsunftidel oli ka põhikiri skraa. Gildid ja tsunftid korraldasid linna kaitsmist, pidasid koos pidusid ja neil oli isegi oma kabelid ja kaitsepühakud. Linna kodanikkonna moodustasidki gildide ja tsunftide liikmed, kuid otsuseid tegid rikkad kaupmehed. Vaesusid, kes olid äsja linna saabunud, ei võetud kohe kodanikeks. Kaubandus toimis mitmel viisil. Lähikauplemine toimus, kui talupojad tulid linna toiduainetega, mida vajasid linnaelanikud ja vastu said talupojad käsitöökaupu, mida toodeti linnades. Kaugkaubandus kujutas endast toodangu viimist kaugematesse linnadesse ja selle müümist.
Kunst pidi olema esinduslik ja tore, sümboliseerima usu ülevust ja jõudu Kirik soosis elulähedast kunsti Kunst pidi kirikus kujutama usulist ekstaasi, märtrisurmasid ja imesid Baroki rahvalikkus Toetus meeltele ja tunnetele Suutis köita laia publikut On jätnud sügavaima jälje Näiteks on äratuntav rahvariietes Kiriku ülesehitus Valitsevaks tüübiks pikergune hoone Kiriku siseruum moodustas ühe avara saali Külglööve asendasid kabelid põhja- ja lõunaküljel Valgusallikaks aknad kupli allosas Vahel moodustus hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalidest II gesu Giacomo da vignola Barokk-kirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik II Gesu (Jeesuse kirik) Roomas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel
Kunsti vahearvestus 1.Mis on kunst? Arhitektuuri liigid - Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, mošeed, templid -Profaanararhitektuur (lossid, paleed, raekojad, elamud) Skulptuuri liigid - reljeefid - ümarplastika (vabaplastika, monumentaalplastika, ehitusplastika) Maalikunsti liigid - seinamaal - tahvelmaal - raamatumaal - mosaiikmaal - klaasimaal Graafika liigid - kõrgtrükk - sügavtrükk - lametrükk 2
ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb omakorda kolmeks: 1) maalikunst 2) graafika 3) skulptuur 20. sajandil, tehniliste võimaluste laienedes on tekkinud rida uusi kunstiliike, sellised kaasaegsed kunstiliigid on näiteks: · installatsioon · happening · performance · maakunst · kehakunst · videokunst jne. Erinevaid kunstiliike saab veel mitut moodi jagada: Arhitektuur jaguneb: a) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.) b) profaanarhitektuur e. ilmalik arhitektuur Tarbekunst jaguneb kasutatavate materjalide järgi, näiteks: a) metall b) keraamika c) puit d) klaas e) nahk f) tekstiil Maalikunst jaguneb: a) tahvelmaal kindlal alusel maal, saab tõsta ühest paigast teise b) monumentaalmaal seotud kindla ruumiga, näiteks seinamaal Skulptuur (ehk plastika) jaguneb: a) ümarplastika vabalt seisev, vaadeldav igast küljest b) reljeef ühest küljest tagapõhjaga seotud
Kunstikultuuri ajalugu Kordamisküsimused nr 1. 1. Mida tähendab mõiste kultuur? Tähistab kõike, mis on loodud inimeste poolt(tehisobjektid, mõtted, tunded, inimestevahelised suhtes). 2. Mida tähendab mõiste kunst? Meisterlikkus mingil alal; midagi, mis pole ehtne vaid järeletehtud; mitmesugused inimeste tegevused ja nende tulemused; pildid, kujud, ehitised. 3. Nimeta sakraalarhitektuurid. Kabelid, kloostrid 4. Nimeta profaanarhitektuurid. Kindlused, lossid, paleed, elamud, toomishooned 5. Millisteks alaliikideks jagunevad graafikatehnikad? Jaguneb kõrgtrükiks, sügavtrükiks ja lametrükiks 6. Millisteks alaliikideks jagunevad reljeefid? Jagunevad kõrgreljeefiks, madalreljeefiks ja süvendreljeefiks. 7. Mis aastal avastati Lascaux koobas? 8.detsember 1940.aastal 8. Kuidas leiti Lascaux koobas? Üks poiss leidis, viskas kivi sisse 9. Mis rikkus koopamaalinguid? Rohevetikad ja valge...
ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb omakorda kolmeks: 1) maalikunst 2) graafika 3) skulptuur 20. sajandil, tehniliste võimaluste laienedes on tekkinud rida uusi kunstiliike, sellised kaasaegsed kunstiliigid on näiteks: · installatsioon · happening · performance · maakunst · kehakunst · videokunst jne. Erinevaid kunstiliike saab veel mitut moodi jagada: Arhitektuur jaguneb: a) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.) b) profaanarhitektuur e. ilmalik arhitektuur Tarbekunst jaguneb kasutatavate materjalide järgi, näiteks: a) metall b) keraamika c) puit d) klaas e) nahk f) tekstiil Maalikunst jaguneb: a) tahvelmaal kindlal alusel maal, saab tõsta ühest paigast teise b) monumentaalmaal seotud kindla ruumiga, näiteks seinamaal Skulptuur (ehk plastika) jaguneb: a) ümarplastika vabalt seisev, vaadeldav igast küljest b) reljeef ühest küljest tagapõhjaga seotud
-Saare-Lääne piiskopkond, Läti alad- Riia peapiiskopkond. 2.ühiskonna struktuuris- Mõisnikud pidid pagenud talupojad välja andma ,aadlikud võtsid õiguse taluinimest müüa, kinkida, vahetada või pärandada 3.talupoegade kohustustes- talupojad pidid ülal pidama preestrit ja maksma kirikumaksu, Seati sisse talurahva koormised: kümnis, hinnus, teotöö kohustus, Talupoegade õiguslik olukord halvenes. 4. Maa välisilmes ( ehitised)- kihelkonna kaugematesse nurkadesse ehitati kabelid, kõige vanem: tsistertslaste ordu, rajasid Tallinnasse mungaordu, esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde 5.Vaimuelus-kujundati senised muinaskihelkonnad kirikukihelkondadeks, mis kattusid ühe kogudusega, kihelkonna keskuses oli kirik ja kirikuõpetaja, et kontrollida, kas koguduse rahvas ristiusust midagi teab, korraldati kirikukatsumisi, jätkus matmine vanadesse kalmetesse. EESTI MUINASAJAL Kus paiknesid keskmise ja noorema kiviaja I poole asulad Miks ?
KUNSTIAJALUGU MIS ON KUNST? Sõnal "KUNST" on mitu tähendust: 1. Meisterlikkus mingil alal: · täiuslikkus mingi materjali või tegevuse valitsemises, oma kavatsuse teostamises 2. Midagi, mis pole ehtne, vaid on järeletehtud- "kunstlik" 3. Eelnevatega seoses on mitmesugused inimeste tegevused ja tegevuste tulemused: · Muusika, filmid, tantsud, teatrietendused, pildid, kujud, ehitised jm 4. Nähtavad esemed: pildid, kujud, ehitised- (mida käsitleme just kunstiajaloo ainet läbides) MÄRGID või KUJUNDID- tehisobjektid kultuuriteabe vahendaja rollis. Muidugi ei ole kultuuriteavet kõikides tehisobjektides ühepalju. Inimesed on loonud tehisobjekte, mille peamine või isegi ainus ülesanne on olnud olla kujund ja vahendada kultuuriteavet- selliseid visuaalseid kujundeid uuribki kunstiajalugu. Et kõik tehisobjektid on mingil määral kujundid, siis pole piir visuaalse ...
Ekesparre residents: Valisin selle objekti sellepärast,et sellel on samuti väga kirju ajalugu. Nagu näiteks on selles praegu hotellina tegutsevas hoones asunud pansionaat,poiste gümnaasium ja ka ,,Siuru Loss". Juba ainuüksi selle hoone ilu pärast näitaksin ja tutvustaksin seda turistidele. Kudjape kalmistu: Selle,umbes 3 kilomeetri kaugusel Kuressaare keskusest asuva objekti valisin just sellepärast, et seal asuvad 18.sajandil rajatud klassitsistlikus stiilis kabelid, mis võivad paljudele huvi pakkuda. Päris surnuaeda sisse ma turiste ei viiks,et mitte rikkuda surnute rahu,aga ma viiksin inimesed kindlasti vaatama seal läheduses asuvat Saksa Sõjaväekalmistut kuhu on maetud sõjas surma saanud saksa sõdurid ning kellele on sinna püstitatud ka mälestumärk. Seda on ka kindlasti paljudel huvitav kuulda ja näha, eriti sakslastele.
Kasutusel oli ka lõuna portaal. Lõuna küljel oli keskajal ka surnuaed. Hiljem oli Niguliste kaupmeestekirik. Kaupmehed hoidsid võllidel enda kaupu. Kirikul oli keskajal suur kaitse funktsioon. Olemas olid müüritrepid kuhu varjuti sõja korral kuid Nigulistes pole seda tehtud. 15. sajandi alguses sai kirik praaeguse vormi, kuju ja väljanägemise. Kirikusse ehitati uus basiilika ning uus koori ruum. Niguliste kirik on seest äärmiselt valge ja ühtlane ruum ehk kabelid on avatud. 15. sajandi lõpul suurendati kabelit, mida teati Matheuse kabeli nime all kuid mis tänapäeval on Antoniuse kabel ümber. Pärast reformatsiooni sai lutherlik kirik peakirikuks aga 17. sajandil sai Saksa kaupmeeste kirikuks. Kirikus oli üle 30 altari ning pinke kasutati vähe. Samuti ka peaaltarit, kõrvalaltarit kasutati vähe. Niguliste kiriku peaaltar oli olemas aastatel1478-1481. Niguliste peaaltar on kappaltar
Linna sisekorraldus ja valitsemine Eesotsas linnanõukogu-rikkad kaupmehed (raad) Linnaelanikud organiseerisid ametite kaupa ühingutesse-gildid ja tsunftid Gildid ja tsunftid Toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: kontrollisid tootmist kehtestasid reeglid kvaliteedile määrasid kindlaks hindu keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud Kõike seda reguleeris põhikiri ehk skraa Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kaitsepühakud ja kabelid Tsunftisiseseid asju otsustasid: nende täieõigluslikud liikmed tsunftimeistrid, kellel oli isiklik töökoda tsunftimeistrid, kelle teenistuses olid sellid ja õpipoisid Muud linnaelanikud Tsunftid ja gildid-linna kodanikkond Vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja Kodakondsus privileeg, millest äsja linna saabunud inimesed ilma jäeti Kodanikustaatus ei tähendanud õigust osaleda linna valitsemises Linna valitsesid vähesed eesõigustatud patriitsiperekonnad
Kohtumõistmine. Kodanike julgeoleku tagamine. Hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest. Tsunftid ja gildid Nemad kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri e skraa. Ühtlasi moodustasid nad oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaaegu jootusid, osalesid ühiselt linnapidustustel. Sageli olid neil oma kabelid ja kaitsepühakud. Käsitöölised ja kaupmehed Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Muud linnaelanikud Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud,
Tallinnas on mitu vaatamisväärset gooti kirikut. 1. Toomkirik Toomkirik on Tallinna kirikutest vanim, ehitatud 1219. aastal. Toomkiriku praegune välimus on ulatuslike ümberehituste tulemus. Esialgne ajutine puidust kirik ehitati Toompeale ilmselt 1219. a ning ürikutes on seda mainitud esmakordselt 1233. a. Kivist kiriku ehitamine algas kümme aastat hiljem. Kiriku torn pärineb barokkajastust ja mitmed kabelid koguni hilisematest perioodidest. Kiriku sisustusest väärivad suurimat tähelepanu 13. - 18. sajandist pärinevad hauaplaadid ja 17. - 20. sajandist pärit 107 aadlike vapp-epitaafi. Kuulsamatest kirikusse maetud isikutest võiks nimetada tuntud rootsi väepealikku Pontus De la Gardie'd ning tema abikaasat, Rootsi kuninga Johann III tütart Sophia Gyllenhelmi, Katariina Suure favoriiti admiral Samuel
Keskel pikergune ruum - megaron (paremal), millel oli üks või rohkem eeskoda. Paljude esinduslike megaronide keskpaigas asus sammastega piiratud kolle. puudub mandri keskustes suur keskne õu. Sai oa nime 2 reljeefse kuju järgi Mõisted: Skulptuur- Kõvast materjalist välja tahutud kuju. Reljeef- kivist välja taotud pilt(steel) Profaanarhitektuur- ilmalik arhitektuur Nt: linnused, kindlused, lossid, räekojad, elamud jne. Sakraalarhitektuur- Usulised ehitused Nt: kirikud, kabelid, kloostrid, meseer, templidn,jkkjlbvjhjghj Keraamika- Savi esemed Graafika- trükimise abil kahemõõtmeline kunst Monumentaalmaal- Seina või lae maal Fresko- Märjale krohvile tehtud tempera maali Tahvelmaal- transporditav pilt mille aluseks on puuplaat Miniatuurmaal- väike pilt raamatutesse, keskajal Tarbekunst- Tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus
Eesti keskaegne sakraalarhitektuur Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa; 2) Kesk-Eesti; 3)Tallinn ja Põhja-Eesti; 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Enamik neist on mitu korda ümber ehitatud. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. Ühelöövilised kirikus Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha, karuse, Hanila, Ridala. Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimast neist on Ambla ja Koeru, mis said juba 13 saj läänetorni. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Väikeses Saha kabelis on hästi näha võlvide konstruktsioon. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14 saj Keila kirik (torn 19 saj). Tallinna kolm suuremat kiriku...
Kiriku fassaadid olid väga rikkalikult kaunistatud skulptuuride ja raidkivi mustritega. Fassaadil paiknes ka nn. kuningate galerii. (Piibli kuningate kujud). N: Jumalaema kirik Pariisis. Fantastiliselt rikkalikuks läksid kaunistused hilisgooti ajal. Võlve katsid siis tihedamustriline roietevõrk, mille eesmärgiks oli ilu. Selliseid kaunistusi armastati eriti Inglismaal, kus tekkisid lehvikvõlvid. N: Oxfordi ja Cambridge ülikoolide kabelid Sakslaste suureks unistuseks oli ehitada oma kirikud prantsuse eeskujul, kuid selleks ei jätkunud majanduslikku ja kunstilist jõudu. Seega on saksa kirikud lihtsamad ja tagasihoidlikumad. Kivivaesel Põhja-Saksamaal ehitati kirikud punasest tellisest ja kirikuid ehitati sajandeid. Saksa kirikud olid eeskujuks Eesti sakraalarhitektuurile. N: Kölni ja Strasbourgi katedraalid Itaalias jäi gootika elukaugeks stiiliks. Itaalia kirikute seinad kaeti värviliste marmortahvlitega (nn. marmorgootika)
Romaani ja gooti kunst Bütsantsi kultuur arenes 6. sajandi ja püsis 17. sajandini. Lääne- Euroopas kujunes välja 10. Sajandil romaani stiil. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuma varju halva ilma ja kaitset vaenlase eest. Kirik pidi olema tugev ja mõjukas. Edaspidi muutusid kirikud aina kunstipärasemaks. Kujutav kunst seadis esiplaanile kunsti ülesande teenida Jumalat. 12. sajandi alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis üle Prantsusmaa, Inglismaa ja lõpuks ja Euroopa. 14. Sajandil tõukas Itaalias tekkinud renessanss gooti stiili Euroopast välja. Gootika stiil ei toonud kunsti midagi radikaalset ja seda saab käsitleda romaani stiiliga koos. Arhitektuur suurimad saavutused on seotud kirikuehitusega. Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati l...
1.Kunstiliigid :ARHITEKTUUR Sakraalarhitektuur - ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. Profaanarhitektuur - ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. SKULPTUUR -Reljeefid -kõrgreljeef -madalreljeef -süvendreljeef ,Ümarplastika MAALIKUNST -Seinamaal (e monumentaalmaal) ,Tahvelmaal, Miniatuurmaal, Klaasimaal ,Mosaiik GRAAFIKA -Trükigraafika -Kõrgtrükk -Sügavtrükk -Lametrükk, Joonistused
kestsid ligi 200 aastat. Kiriku valmides (umbes 13301345) olid tornid 69 m kõrged. Prantsuse kõrggootika kauneimad hooneid on Amiens`i (valmis 48 aastaga), Chartres`i ja Reimsi katedraalid. Amiens: ehitust alustati 1220. Pidi suuruselt ja toreduselt ületama kõik seni tehtud kirikud. Kesklööv ongi kõige kõrgem, u.42m. Erandlikult alustati ehitamist kohe pikihoone põhiosast (taval. alustati koorist), mis valmis 1236, koor aga alles 1270, kabelid pikihoone külgedel lisati 14.saj. keskel. Lõunapoolne torn lõpetati 1366. Põhjapoolne 15.saj. algul (ja päris ühesugused nad polegi). Nelitise kohale uhke haritorn 17.saj. algul ehitatud. Meistrid: Robert de Luzarches, Thomas de Cormont ja tema poeg Renaud. Chartres: suured lääneportaalid, kuulus skulpturaalne kujundus (vt. Skulptuur).Alustati 12.saj.algul, taastati pärast tulekahju (1194). Põhiliseks reliikviaks on siin Neitsi Maarja Loor
Kiriku fassaadid olid väga rikkalikult kaunistatud skulptuuride ja raidkivi mustritega. Fassaadil paiknes ka nn. kuningate galerii. (Piibli kuningate kujud). N: Jumalaema kirik Pariisis. Fantastiliselt rikkalikuks läksid kaunistused hilisgooti ajal. Võlve katsid siis tihedamustriline roietevõrk, mille eesmärgiks oli ilu. Selliseid kaunistusi armastati eriti Inglismaal, kus tekkisid lehvikvõlvid. N: Oxfordi ja Cambridge ülikoolide kabelid Sakslaste suureks unistuseks oli ehitada oma kirikud prantsuse eeskujul, kuid selleks ei jätkunud majanduslikku ja kunstilist jõudu. Seega on saksa kirikud lihtsamad ja tagasihoidlikumad. Kivivaesel Põhja-Saksamaal ehitati kirikud punasest tellisest ja kirikuid ehitati sajandeid. Saksa kirikud olid eeskujuks Eesti sakraalarhitektuurile. N: Kölni ja Strasbourgi katedraalid Itaalias jäi gootika elukaugeks stiiliks. Itaalia kirikute seinad kaeti värviliste marmortahvlitega (nn. marmorgootika)
lõppes tavaliselt apsiidiga. Krüpt - põrandaalune hauakamber Kooriümbriskäik - külglöövide pikendamisega ümber koori ja nendevahelise seina avamisega tekib nn kooriümbriskäik. Apsiid - poolringikujulise või polügonaalse (mitmetahulise) põhiplaaniga ja poolkuplikujulise võlviga kaetud juurdeehitis kiriku kooriruumi idaosas kesklöövi pikendusena. Kabelitepärg - e kabelipärg - ümber kiriku kooriruumi poolringikujuliselt paiknevad kabelid, mis on kooriruumiga seotud ja moodustavad ühtse ruumikompositsiooni; levis eriti prantsuse keskaegses arhitektuuris. Fiaal - gooti arhitektuuris ahta tornikese taoline kaunistus, mis lõpeb pika püramiidja kiivriga ning seda krooniva ristlillikuga. Ristlillik - ristikujuline lehemotiividest kujundatud dekoratiivdetail gooti arhitektuuris, kasutati tornide, viilude, vimpergide ja fiaalide tipu kaunistamiseks.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 315 Maakirikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 318 Kloostrid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 325 Kabelid ja pühapaigad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 328 Matusepaigad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 329 Linnused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
• Kohtuvõim maaisandal • Vasallidel alamkohtuvõim — kõrgeim kohtuvõim 14.saj • Foogtid kohtumõistjad • Talurahvaõigused - kriminaalsätted • Surmanuhtlus - röövimine, tapmine, nõidumine, ketserlus, vägistamine 3 tunnistajaga KIRIKUD JA KLOOSTRID • Igas piiskopkonnas toomkirik e katedraal (Tartu, Haapsalu, Tallinn) • 13.saj lõpp kirikukihelkonnad muinaskihelkondade järgi • Keskuses kirik (Tallinnas ja Tartus 2), kabelid müüride ette, suurte teede äärde • Kirikhärra - pidas jumalateenistusi, jagas sakramente • Olenevalt suurusest, sissetulekust abis diakonid või alamdiakonid, küünlakandjad, kooripoisid • Peaaltarid ja kõrvalaltarid • Vikaare rahastati annetuste ja päranduste kaudu • Jumala koda - ladinakeelsed jumalateenistused • Kokkusaamiskoht - laadad • Kindlus - torn pelgupaik • Ristiusk selgeks teha piltida ja skulptuuride abil • Liturgia - missa pidulik muusikaline osa
MERVINGIDE AEGNE KUNST: 1. Euroopas toimunud suurt rahvasteliikumist nim. Suureks rahvasterändamiseks. 2. Kõige võimsam riik oli Frangi riik, mis kujunes 5-6 saj, ulatus Pürenee mägedest kuni reini jõeni. Merovingide ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 3. Barbarite asumisega lääne-rooma territooriumil kadus arusaamine kunstist ja unustusse jäi kirjaoskus. Hävis kõrgelt arenenud antiikkultuur. 4. Metalli töötlemine oli merovingidel kõrgel järjel. Igapäevaesemeid kaunistati loomamotiividega, paelornamenti, metalli ühendati värviliste kividega. 5. Merovingid kasutasid ainult madalreljeefi. 6. Skriptoorium kirjutustuba ( seal kirjutati käsikirju ümber vaimulike jaoks) 7. Initsiaal keerulise vormiga täht, mis on üleni kaetud peene mustriga. 8. Pärgament väga hinnaline ja tugev materjal, kuhu kirjutati käsikirju. KAROLINGIDE AEGNE KUNST 1. Karolingide dünast...
sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Taas tuli kasutusele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Arhitektuur Itaalias Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Arhitektuur Saksamaal Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksamaa oli üle elanud
Küll võivad eluajal väga tunnustatud, jõukal järjel kunstnikud vajuda hiljem unustusse. Muinas-, antiik- ja keskajal olid kunstnikud oskuskäsitöölised kelle tegevust reguleerisid ameti ühendused. Alates 16.sajandist seisukoht, et kunstniku tuleks kohelda aristokraatide ja õpetlastega sotsiaalselt ja intellektuaalselt võrdselt. Kaasajal tähtsal kohal näitused. Alates 20 sajandist on ilu kunstis teisejärguline. Tähtis on idee, sõnum. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur-kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid (püha) · Profaanarhitektuur- lossid, paled, linnused, raekojad, elamud (argine) SKULPTUUR · Reljeef · Ümarplastika (vaadeldav kõigist külgedest) Otstarve (loodud millegika kokku kuuluma) · Monument e. ansambel · Ehitusplastika või pargiskulptuurid MAALIKUNST · Seina- e. monumentaalmaal · Tahvelmaal · Raamatu e. miniatuurmaal · Mosaiikmaal · Klaasimaal e. vitraazikunst TARBEKUNST · Keraamika · Metallehistöö
Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõik võrdsed ja see ei meeldinud valitsejatele, sest nad kartsid selle usu levimisel alamate ülestõusu. Seetõttu kiusati kristlasti taga ja nad pidid tegutsema salaja Oma kogunemisteks kasutasid nad maa-aluseid katakombe, mis olid sageli mitmeid kilomeetreid pikad looduslikud või pinnasesse kaevatud käigud.. Katakombid Katakombide seintesse uuristati hauad kuhu maeti oma surnud aga seal asusid ka kabelid, koosoleku- ja söögiruumid ning isegi magamise kohad. Hakati ka vähesel määral kunstiga tegelema. Seintele ja lagedele maaliti sageli nn Hea Karjus - Jeesus Kristus lambatall õlal. Hea Karjus Ristiusk Kui esialgu oli ristiusk levinud peamiselt vaeste hulgas, siis tasapisi muutus ristiusk ka valitsejatele meelepärasemaks. Põhjuseks oli kristlaste loobumine riigi ametlikust usust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
