Töötaja väidab, et pani töölepingule allkirja arusaamata selle tähendusest ning ütleb, et teda survestati. 3) Leping sõlmitakse poolte kokkuleppel, miks te siis kohe ei vaielnud selle üle? Töötaja oleks soovinud paindlikku läbirääkimist. 4) Miks te ülemusega rääkima ei läinud? Ma olin Keila kontoris üksinda tööl, ma poleks saanud kontorit kinni panna ning Tallinna minna. 1.4 Analüüs Minu arvates on antud kaasuses tegemist töölepingu tingimuste mittemõistmisega. Töötaja töölepingus on kirjas, et tal pole kindlat töö tegemise kohta, vaid ta töötab Põhja-Eesti regioonis ehk siis teda saab vajadusel ümber tõsta mistahes Põhja-Eesti regioonis asuvasse Ergo kontorisse. Töötaja tunnistas, et ei teadnud töölepingule allakirjutades, mida see endast kujutab. Töötaja oli 18 aastat töötanud samas asukohas ja seetõttu oli tema arvates töökoha Tallinnasse
Väitlus Väitlus on laias laastus öeldes teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Tavalisest vaidlusest eristab väitlust kolm asja: 1. Etteantud teema, mille suhtes loositakse eitav ja jaatav võistkond/väitleja Hea väitlusteema on selline, kus mõlemalt poolelt on võimalik sisulisi asju väita. Väitleja peab oskama leida teema mõlemalt poolelt asjalikke argumente, hoolimata sellest, mida ta ise kõnealusest asjast arvab. Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss, vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine. Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud. Põhiosa väitlusest moodustavad kõned Jagame järgneva õpetuse kolme osasse: ettevalmistustöö, väitlemine ise ning väitluse hindamine II osa: Ettevalmistumine Väitluseks ettevalmistumine toi...
Ei ole kindlat vormi VÕS § 11 mõttes – saab eeldada, et laenuleping kehtib; kehtib ka Matile loovutatud nõue Mari vastu ja kehtib ka loovutamisleping. 2. Kohustus Sisu? VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustusi täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenulepingust tuleneb VÕS § 396 lg 1 järgi Mati (laenusaaja) kohustus maksta tagasi laenuandjale rahasumma. Rikkumine? Rikkumist ei ole otsesõnu väljendatud kaasuses, st ei ole öeldud, et tähtaeg on saabunud. Küll aga on öeldud, et tähtaeg hakkas lähenema seega saab eeldada, et Mati kohustuse täitmise tähtaeg on ka kätte jõudnud. Tasaarvestamine – Mati omandas laenulepingust tuleneva nõude Mari vastu ning Mati võlgneb Marile raha. Tuleb kontrollida VÕS § 197 lg 1 mõistes tasaarveldamise eeldusi. Materiaalsed eeldused :
Miks on vaja abs. Printsiipi? Auto näide §8 lg4 – asjaõiguslik tehing ei sõltu võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Pärineb saksa õigusest (germaani õigus). Prantsusmaal sellist asja ei ole (Romaani õiguses). Näiteks, germaani õiguse järgi asja ostmisel saab asja omand üle minna ennem raha tasumist. Romaani õiguses läheb omand üle siis, kui on asi tasutud. Germaani õiguses arvestatakse nii VÕS kui AÕS antud tehingu tegemisel. Romaaniõiguses kasutatakse antud kaasuses ainult VÕS. Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit Kinnistu üleandmine - kinnistusraamatus 1.2 Tsiviilõiguse mõiste Mõiste tuleneb rooma õigusest – ius civile (Tähendas rooma riigi kodanikele kuuluvat õigust). Sisu mitte.
o Kui on sõlmitud, kas kehtib (ei kontrolli TsÜS-I aluseid)? Kontrollime vorminõudeid, kui rikkumine võib kaasa tuua tühisuse. - Rikkumine o Kohustuse sisu Siin tuleb selgitada, milline on kohustuse sisu (VÕS § 24 alusel), milles pooled olid kokku leppinud § 76, 77 + erinormid (nt § 217) o Kas kohustust on rikutud? faktiline olukord, ehk millised asjaolud kaasuses kirjeldavad rikkumist (nt pole üle antud, on mittevastav lepingutingimustele jne). leiame kohaldatavad lepingutingimused või normid. Rikkumise väljaselgitamine võimaldab hinnata, milline vastutuse standard kuulub kohaldamisele (kas VÕS § 103, § 218 lg 1, § 119 lg 2 vm) - Vastutus o Vastutusstandard Üldstandard lepinguliste kohustuste rikkumisel VÕS § 103
esitama TLS § 5 lõikes 1 nimetatud andmed kahe nädala jooksul alates nõude saamisest. Vastavalt § 4 lõike 2 teisele lausele loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Lõige 4 on ka oluline – selle järgi ei too lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust. Seda jõusaali tuleks käsitleda kui muud hüve (on ju kaasuses väidetud, et tegemist on ettevõtte tööliste privileegiga) vastavalt TLS § 29 lg 4 - kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. See, et Eerik teostab rehvivahetust, viib prügi välja jms on minu arvates tööülesanded, mille tegemise peale kulunud aeg tuleb arvestada tööaja hulka ning selle eest peab maksma töötasu (§ 29 lg 3 teine lause).
S.Warren ja L.Brandeis. Artiklit ajendas kirjutama Bostoni ajalehtedes ilmunud kajastus S.Warreni tütre pulmadest. Esmakordselt tõdeti, et privaatsus on sotsiaalne hüve, mida peab saama kohtus kaitsta. Privaatsust defineeriti selles artiklis, kui inimese"õigust olla üksi". 1849 aastal nõudis prints Albert Inglismaal temast tehtud piltide avaldamise keelamist tuginedes privaatsusõigusele ning sellest tulenevalt konfidentsiaalsuskohustuse täitmisele kaasuses Prints Albert vs Strange. Põhiõiguste laialdasele tunnustamisele panid aluse 1948. aastal vastuvõetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon ning 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, milles on privaatsuse kaitse vajadus väga selgelt sätestatud. Nn privaatsusõigused koosnevad James Michaeli hinnangul järgmistest elementidest: era- ja perekonnaelu ning kodu puutumatus, füüsiline või vaimne
K. pöördus kohtusse ning palus tunnistada „koostööleping” töölepinguks ning tuvastada ülesütlemise tühisus. Kohus tegi kindlaks, et IT-spetsialist käis tööl üksnes siis, kui mõni IT- alane küsimus vajas lahendamist. Pidevalt ta töö juures ei viibinud ega üldisele tööaja korraldusele ei allunud. Samas polnud OÜ talle selles osas kordagi etteheiteid ega hoiatusi teinud. Kas K. nõue kuulub rahuldamisele? 1. Õiguslik probleem Kaasuses vaidlevad pooled selle üle, kas nende vahel sõlmitud koostööleping on tööleping või KÄSUNDUSLEPING ning kas selle lepingu ülesütlemine OÜ poolt on vastavalt TLS § 88 lg 1 p-le 2 õigustatud. ------- Enne kaasuse lahendamist tuleb metoodika järgi kõigepealt normid ka välja tuua enne analüüsi. TLS § 1 lg 1,2,4 + TLS § 33 lg 1 + VÕS § 619 + TLS § 88 lg 1 p 2 + TLS § 109 lg 1 + TLS § 107 lg-d 1 ja 2 (hüvitis) + TLS § 104 lg 1 (seadusest
Direktiivi preambulas põhjendatakse sellise võimaluse ettenägemist vajadusega kaitsta tarbijaid just taoliste n-ö ootamatute lepingute eest, kus läbirääkimised lepingu sõlmimiseks algatab üldjuhul ettevõtja ning tarbija ei ole nendeks valmistunud ega tea neid oodata. Samuti puudub tarbijal sellises olukorras võimalus pakkumise kvaliteeti ja hinda muude pakkumistega võrrelda. Direktiivi siseriiklikusse õigusesse sisse viimise tähtaeg oli 01.01.2009. Eufooria ei olnud kaasuses toodud sünduste toimumise ajaks direktiivi sätteid siseriiklikkusse õigusesse üle võtnud. Koos koostati kiri müügimees hr Määri Pähele, milles anti teada, et RUK taganeb 01.04.2019 bussijaamas sõlmitud lepingust. Hr Määri Pähe saatis vastu sõimleva kirja, kus selgitas, et majanduslanguse peamiseks põhjuseks ongi vanainimesed, kes ise ka ei tea, mida nad tahavad ja märkis, et Eufooria õiguse järgi mingit taganemisõigust RUKil pole. Hea tahte korras
13 S.H. Song. (viide 9) p 12 14 EU study on the legal analysis of a Single Market for the Information Society - Liability of online intermediaries, p 34 9 rikkumine.15 Ka käesolevas töös on sekundaarvastutuse liikidena välja toodud Ameerika Ühendriikides levinud tüübid. Antud töös on sekundaarvastutuse liigitusest välja jäetud ajendav vastutus, mis on hiljuti taaselustatud Ameerika Ühendriikide Riigikohtu poolt Groksteri kaasuses, kuna seda tüüpi enamasti sekundaarvastutuse eraldi liigina ei käsitleta. Groksteri kaasuses leiti, et kolmas isik, kes levitab seadet eemärgiga propageerida selle kasutust autoriõiguste rikkumiseks ning seda on väljendatud selge avaldusega või muude selgete meetmetega rikkumise soodustamiseks, on vastutav kasutajate tegude eest, mille tulemuseks on autoriõigusi rikkuvad teod. Seda nimetataksegi ajendavaks vastutuseks.16 15 D. Seng
see et valdaja saaks oma valduse tagasi -> võib eemaldada kinnisasjalt ka omavoli tarvitamise vahendi, antud juhul auto. Inimene on olulisem kui auto ja kui inimest saab platsilt ära ajada, siis autot saab ka ära viia, sest see õigushüve on vähemoluline. + 4) A kasutab jõudu, mis jääb hädakaitse piiridesse. - Lg 3 on lg 1 suhtes erisäte, sellele kehtivad lg 1 nõuded mida lg 3 ära ei muuda. Seetõttu peab jääma hädakaitse piiridesse. Antud juhul ei ole asjaolusid kaasuses, mis annaksid mõista, et hädakaitse piiridesse pole jäädud. + 5) Puuduvad nõuet välistavad asjaolud - § 49 alusel kohaldatakse valduse kaitse sätteid ka asja reaalosa puhul, parkimiskoht on ka asja reaalosa. Liiklusseadus näeb ette, et sõiduki teisaldab avaliku võimu teenistuja avalik-õiguslike normide alusel, aga eraõiguslikud normid eksisteerivad sellega paralleelselt. Seega võib eraisik sõidukit teisaldada, kui vaja. +
(käsutustehing). - Kuidas omand tekib? Vallasomand (kõik peale maa) tekib siis kui on kaks tingimist - kokkulepe omandi üleandmiseks ja valduse üleminek Valdus on tegelik võim asja üle; enda käes hoidmine, sõltumata sellest, kas oled omanik või ei. Otsene valdus enda käes hoidmine Kaudne valdus valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati Kinnisomand (maa) tekib kinnistusraamatukandega kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, siis on tegemist abstraktsiooni printsiibiga (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi) Kinnistusraamat register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. · Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon Õigussuhe õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe; õigusega reguleeritud. Õigussuhe ei ole sõprussuhe; religioonisuhe. Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe
alaliselt lahus. Kaasuse tekstist on meil teada, et Kaja vanemad ei ela koos. Tütar elab koos emaga, aga isa elab ja töötab Keilas. Seega võib järeldada, et esimene eeldus on täidetud. ❏ Järgnevalt analüüsime, kas lapsevanemad ei soovi hooldusõigust ühiselt teostada, mis on PKS § 137 lg 1 teiseks eelduseks. See tähendab, et mõlemad pooled tahavad eraldi otsustada lapse küsimusi ning ilmneb vajadus lahendada, kellele hooldusõigus üle anda. Kaasuses on kirjas, et Raju tahab ise kõik lapsesse puutuvad küsimused otsustada, st tal on ainuhooldusõiguse soov. Ka Heli soovib ilma Rajuta langetada lapse elu olulisi küsimusi nagu nt koolivalik. Kuna vanemad ei saa kokkuleppele ja asjaoludest nähtub selgelt, et nad ei soovi hooldusõigust ühiselt teostada, siis on ka teine eeldus täidetud. ❏ Ainuhooldusõiguse saamiseks on PKS § 137 lg 3 alusel vajalik, et seda taotlev vanem, lähtuks lapse huvidest
viisil- see tehing ilmselt väljus igapäevase majadustegevuse raamest. Vb siis oleks igapäevane majandustegevus kui firma müükski kaubamärke! Aga see pole eriti võimalik, sest riigikohus on tunnistanud kaubamärgi üldtuntust (K-Rauta vaidlus). ÄS § 307 lg 2 2. lause - esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes ei puuduta seadusest tulenevaid piiranguid. pm õige aga selle normi reguleerimise alla käivad need piirangud nagu nt eelmises kaasuses. 18 ÄS § 317 lg 4: käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes- see on õige norm siinkohal. Lg 2 ja 3 ka- et ei kehti 3-ndate isikute suhtes. Registrisse on võimalik kanda vaid ühist esidusõiguse piirangut. Kes on rohkem süüdi kas ettevõtja kes taotleb sellise kande tegemist või kohtunikuabi kes kandeid regisstris teeb
viisil- see tehing ilmselt väljus igapäevase majadustegevuse raamest. Vb siis oleks igapäevane majandustegevus kui firma müükski kaubamärke! Aga see pole eriti võimalik, sest riigikohus on tunnistanud kaubamärgi üldtuntust (K-Rauta vaidlus). ÄS § 307 lg 2 2. lause - esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes ei puuduta seadusest tulenevaid piiranguid. pm õige aga selle normi reguleerimise alla käivad need piirangud nagu nt eelmises kaasuses. 18 ÄS § 317 lg 4: käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes- see on õige norm siinkohal. Lg 2 ja 3 ka- et ei kehti 3-ndate isikute suhtes. Registrisse on võimalik kanda vaid ühist esidusõiguse piirangut. Kes on rohkem süüdi kas ettevõtja kes taotleb sellise kande tegemist või kohtunikuabi kes kandeid regisstris teeb
Kuigi UK enda õiguskaitsevahendites niisusugust võimalust ette nähtud ei olnud, (siseriikliku õiguskaitse autonoomia põhimõte). Kas EL õigusest tulenevalt tuleks see tekitada? EL Kohtu otsus: siseriiklik kohus peab tagama isiklikud õigused, sealhulgas esialgse õiguskaitse, normi mis seda kasutada keelas ei tohi rakendada. Siseriiklik kohus ise otsustab kas on vaja, ent tal peab olema see võimalus (tekitada juurde uusi õiguskaitsevahendeid). Tänapäeval igas kaasuses hakatakse tasakaalustama siseriikliku menetlusautonoomia põhimõte ja EL õiguse tõhusa ja tegeliku kaitse põhimõte. RIIGI VASTUTUSE PÕHIMÕTE Riigi vastutus- põhimte mida liikmesriikidel on kohustus järgida siseriiklikus haldusõiguses, EL institutsioonide õiguses ja peaks kehtima ka liikmesriikidele kes EL õiguse põhimõtteid rikuvad. Avaliku võimu kohustus hüvitada oma ülesannete täitmise käigus põhjustatud kahju.
Pretsedent koosneb kahest osast: 2 · Ratio decideni ehk kohtulahendi siduv osa, mis selgitab reegli või printsiibi olemust ehk osa pretsedenist kus kohus paneb paika reegli ja selle rakendusala. · Obiter dictum ehk õiguslikult mitte siduv osa, mis kirjeldab kohtunike arvamust selle kohta mis on reegel ja milline on selle rakendusala antud kaasuses. Eristada saab neid ka nii, et pretsedendi Ratio Decidendis on kasutatud mitmust ehk kohus otsustas ja Obiter Dictumis on välja toodud konkreetse kohtuniku arvamus. Otsusele võivad kohtunikud lisada ka eriarvamuse või kommentaari, mis annab neile võimaluse jääda teistsugusele arvamusele, kui seda on kohtunike enamus või kommenteerida mingit kindlat otsuse punkti või arutusekäiku mis kohtuniku arvates vaja eriliselt rõhutada. Eriarvamust on võimalik lisada ka kollegiaalselt.
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. ...
ja kukkus mülkasse. Pyrrhos tõsise skeptikuna vaatas õpetaja surmahirmus rabelemist pealt ja kahtles: „Võta sa nüid kinni – kukkus ta mülkasse või mitte, on ta surmaohus või mitte?” Õpetaja uppus. Kas Pyrrhos pani toime kuriteo? §124 OK: eluohtlik seisund + abi andmata jätmine + ennast ohtu seadmata+ õnnetus/ üldine oht+ abiandmise võimalikkus OLEMAS SK: kaudne tahtlus ta teab kindlalt et õpetaja upub. Ta peab teadma seda et õpetaja on eluohtlikus seisundis. Teadis. kui kaasuses on laip või juba lapi paistab sis alati on mõistlik alustada§113. Ära kasuta kunagi 123 ja 124, neid ei ole peaagu kunagi lõppastmes kohaldatud. Tegevusetuse delikt: ehtsad (kus eriasja paragrahv on tegevusetusena kirja pandud) ja mitteehtsad( kõik ylejäänud nt tapmine, sest tappa saab ka ilma tegevuseta) Ehtsad rakenduvad kõigile. Mitteehtsad n sellised mis kohalduvad ainult isikute suhtes kelle on tegevuse kohustus. Garandi kohustus. OK on erinev kui on tegevusdelikt.
ja kukkus mülkasse. Pyrrhos tõsise skeptikuna vaatas õpetaja surmahirmus rabelemist pealt ja kahtles: ,,Võta sa nüid kinni kukkus ta mülkasse või mitte, on ta surmaohus või mitte?" Õpetaja uppus. Kas Pyrrhos pani toime kuriteo? §124 OK: eluohtlik seisund + abi andmata jätmine + ennast ohtu seadmata+ õnnetus/ üldine oht+ abiandmise võimalikkus OLEMAS SK: kaudne tahtlus ta teab kindlalt et õpetaja upub. Ta peab teadma seda et õpetaja on eluohtlikus seisundis. Teadis. kui kaasuses on laip või juba lapi paistab sis alati on mõistlik alustada§113. Ära kasuta kunagi 123 ja 124, neid ei ole peaagu kunagi lõppastmes kohaldatud. Tegevusetuse delikt: ehtsad (kus eriasja paragrahv on tegevusetusena kirja pandud) ja mitteehtsad( kõik ylejäänud nt tapmine, sest tappa saab ka ilma tegevuseta) Ehtsad rakenduvad kõigile. Mitteehtsad n sellised mis kohalduvad ainult isikute suhtes kelle on tegevuse kohustus. Garandi kohustus. OK on erinev kui on tegevusdelikt.
10.3 Kas ja kui jaa, siis millist üliõpilase põhiõigust või -vabadust õppejõu otsustus piirab? 10.4 Kui Sina oleksid see üliõpilane, kes sai aines mittearvestatud, siis milline oleks Sinu edasine tegevus riigivastutuse seaduse alusel? 10.5 Kui sina oleksid see üliõpilane, kes sain aines mittearvestatud, siis kuidas Sa tunned, milline kahju Sul tekkis? Palun määratle see hästi konkreetselt (kui mõõdad selle rahasse, siis millises suuruses). 10.1 Isikuteks on antud kaasuses ülikool, õppejõud ning üliõpilased. Ülikool on RVastS § 2 lg 1 järgi avalik-õiguslik juriidiline isik. Tulenevalt RVastS § 7 lg 1 tuleneb, et üliõpilased, kelle õigusi on ülikool rikkunud, võivad nõuda neile tekitatud kahju hüvitamist. Lisaks RvastS § 12 lg 2 tuleneb, et õppejõud ei vastuta üliõpilaste ees ning RVastS § 12 lg1, 2 ja 3 tuleneb, et ülikool on kohustatud kahju hüvitama üliõpilastega.
Seda põhjusel, et kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast kuriteosündmust, ja süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-16-04, p 9). Käesolevas kaasuses andis D ütlusi, et B tunnistas C löömist ja et ta nägi B käes rahakotti. Seega ei ole tegemist KrMS § 68 lg-s 5 kirjeldatud olukorraga. Seda põhjusel, et D ei saanud B poolt räägitust teada kellegi teise vahendusel, vaid vahetult B-lt eneselt, samuti nägi D ise rahakotti. (2 punkti) 5. Väidetavad alibit ei pea tõlgendama antud juhul B kasuks. Juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse
2. KarS deliktistruktuur: süüteokoosseis, õigusvastasus, süü (§ 2 II) Skeemikogumik lg 20. Järjekord on seaduses rangelt ette antud. Õigusvastasus tähendab, et peab leidma kaasusest mõne õigusvastase asjaolu, mida tuvastada. Õigusvastasusega tuleb tegeleda ainult siis, kui mõni asjaolu tuleneb kaasuse tekstist. Kui on näha, et pole ühtegi õigusvastasuse probleemi, piisab mainimisest, et puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kui kaasuses pole mainitud vanust, siis võib eeldada, et on täisealine kodanik, st süüvõimeline. Süüdivus tuvastatakse ainult konkreetse episoodi puhuks, mitte kogu eluks. 3. Põhidelikt ja tuletised Tegu, mida kontrollime algab põhideliktist. Teatud juhtudel me nendime, et pole tegemist põhideliktiga. Isikud ei vastuta paarikaupa, isegi kui nad tegutsevad koos. Alati tuleb käituda igaühe käitumist eraldi. Põhidelikti tuletised on teod,
Aime Koor loeb juhtunus süüdlaseks Ants Kassi. Kohus võttis hagiavalduse vastu. Kohtuistungil palus Ants Kass luba tutvuda dokumentidega, mis tõendavad jalgrattaremondi maksumust. Kohtunik vastas, et need on toimikus, kuid ei näidanud kostjale dokumente. Asja arutamise käigus leidis kohus, et tegemist on mittevastava protsessiosalisega. Kes saavad olla protsessiosalisteks? Kas asja arutamisel rikuti seadust? Protsessiosalisteks saavad olla: 1.Hageja- Aime Koor, nagu õigesti märgitud kaasuses. 2) Kostja-a) Lihatööstus, kellele sõiduk kuulub ja kes vastutab suurema ohu allika valdajana, kuna VÕS kahju sätete alusel loetakse kutsetegevuses töötaja poolt tekitatud kahju ettevõtte tekitatuks- VÕS § 1054. b) kostjaks autojuht Ants Kass-tuleb tõendada, et kahju oli õigusevastane ja Ants Kass oli süüdi- VÕS § 1045 ja 1050 3) iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel, kui nõue esitatakse
Erinevus: valdamine ei tähenda, et võid kasutada. Pastaka ost lepinguõigus puudutab võlaõigust (kohustav tehing) ja asjaõigust (omand, omaniku vahetus). Kuidas omand tekib? Vallasomand tekib: 1. Kokkulepe omandi üleandmiseks. 2. Valduse üleminek (kinnistusraamatu (register) kandega tekib kinnisomand (Maa)) Valdus on tegelik võim asja üle (valdus võib olla otsene: pastakas käes või kaudne: taskus on kellegi auto/korteri võtmed). Kui küsitakse kaasuses kes on omanik? Siis alati abstraktne printsiip! Otsida tekstist tingimusi. 2. TSIVIILÕIGUSSUHE 2.1. Õigussuhte mõiste Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe (nt liikluseeskiri, kommunaalsuhe). Õigusnormid ehk seadused, nende täitmist tagavad riiklikud institutsioonid (politsei, kohus, ministeeriumid jne.) Õigussuhe pole nt sõprus ja religiooniga seotud suhe (samas kui pere, abielu on).
sellega, et avaldatud artikli juures olevat olnud kolmandate isikute tehtud kommentaarid riivanud tema au ja väärikust. Omanik portaali pidajana vastutab ka kolmandate isikute kommentaaride eest. See kaasus jõudis ka inimõiguste kohtusse. Küsimus oli selles, et kas delfi kui kommentaaride tegemise võimaluse pakkuja peaks vastutama ka nende kommentaaride sisu eest. 3-2-1-152-09, kus vaidluse all oli küsimus, kas ja millal võib isikut filmida ilma tema loata. Selles kaasuses oli uudistesaates üks lõik, mis rääkis politsei reidist kiirusületajate tabamiseks. Selles näidati hagejat ja hageja autot, kuigi tema ei olnud üks kiiruseületajatest. Kohus leidis, et isikut võib loata filmida ainult juhul, kui see on vajalik temaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Kui A läheb panka röövima ja reporter teda seal filmib, siis A-l ei ole õigust vastuväiteid esitada. 3-2-1-159-09 kodupuutumatuse kaasus
AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond · Avaliku, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus ja koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses Millest koosneb ühiskond? Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank Seos ärisektoriga: I. Keskkond (poliitilin...
Rahvusvaheline õigus riikidevaheline õigus; suhted Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. Rahvusvahelistes suhetes on loodud päris piisavalt korda. Isiklikud huvid, et seda teha. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende j...
Kaudne valdus-taskus võti. Otsene-oled omanik. Kasutamine- sihtotstarbeline tarvitamine.(rattaga sõidame) Käsutamine- tehingute tegemine(osta-müüa-vahetada-kinkida) Valdamine- tegelik võim asja üle Kokkuleppe oli, et B saab auto. Seega omanik on A. kuna valdus üle ei antud. Kinnisasja puhul: tekib kinnisomand kandmisega kinnistusraamat- kõik inimese asjad on kantud sinna, kes on omanikuna kantud, see on omanik. Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. A ja C vaheline tehing. Võlaõiguslik nähtus- hind. Ta maksis hinna. Ta sõitis autoga ära- asjaõiguslik nähtus. Kokkulepe oli ja valdus üle antud. C on omanik. Käsutustehing võib olla kehtetu. Aga käsutusleping kehtiv. Unitalistlik ja dualistlik lähenemine. UNITARISM – tsiviil- ja ühinguõigus on sama sisuga. Leiab, et tsiviil ja äriõigus on üks ja see sama asi, eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel
Derogatiivsed inimõigused on need, millest riik eriolukorras võib ajutiselt ka loobuda. Kuid osadest ei tohi loobuda isegi mitte ka sõjaolukorras. Kõige tugevam tavaõiguse osa on ius cogens (seda ei saa lepinguga muuta, nt agressioonikeeld, piinamise keeld, piraatluse keeld). Ius cogens on paljuski Euroopa leiutis ja Euroopa poolt kasutatav. Ius cogens paralleelmõisteks on erga omnes kohustused, mis kehtivad kõigi teiste riikide suhtes. Need kohustused on kirjas rahvusvahelise kohtu kaasuses nimega Barcelona Traction. Läänemaailma usaldusväärsus inimõigustest rääkides on kahanenud seoses Läänemaailma tegudega. Inimõiguste valdkonnas võib kohata ka nn topeltstandardeid riik räägib inimõiguste kaitse suhtes üht juttu, kui tegelikut käitutakse teistmoodi. Kolmanda põlvkonna inimõigused toetuvad sellele, et tegemist ei ole lihtlsalt huvidega, vaid õigusliku huviga. Suuremate inimõiguste rikkumiste korral kehtib põhimõte "mõista kohut või välja anda
minu naistuttavat, ma pean igakuiselt tasuma 3-toalise korteri ja auto liisingumakseid. Lisan juurde vastavad dokumendid, millest nähtub, et seoses minu kohustustega napib mul vahendeid elementaarsegi toimetuleku tarbeks, rääkimata riigilõivu tasumisest. Lisatud on asjaolusid tõendavad tõendid. Kas H taotlus on põhjendatud? § 182 lg 2 ei tuleks menetlusabi anda. § 181 lg 1 p 2 käesolev menetlus ei tohiks eriti edukas olla:D Moraalset kahju antud kaasuses ei ole!!! 57. AS O esitas kohtule hagi KÜ Lepanina vastu lepingujärgse võla nõudes summas 2 miljonit krooni ning palus teda vabastada seoses tema makseraskustega ja majandusliku situatsiooniga kohtukuludest, sealhulgas riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmast ning tagastas määrusega materjalid hagejale, viidates sellele, et seadus ei näe ette juriidiliste isikute vabastamist riigilõivu tasumisest ning kohtukulude tasumisest vabastamist.
EAEI53 Ehitusõiguse ülesanded Kaasused 1-20 V-1 Aiandusühistu Kuldnoka liige Mati R. sõlmis OÜ-ga Ehitusmehed lepingu, mida nad nimetasid töökokkuleppeks. Lepingu kohaselt kohustus OÜ ehitama Mati R. aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka ehitus põhiliselt valmis, jäid teha vaid mõned maalritööde parandused. 18. oktoobri öösel aga oli tugev äike ja välgulöögist süttis puidust majandushoone ning põles vundamendini maha. OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud mat...
5. Omanik on Regina. Või, et ei ole teada .. Kinnistusraamatu sissekanne puudub või ei ole teada. Ann ostis EA lennupiletid Pariisi. Lennujaamas nõuti check-in´i ja kohvri eest täiendavat tasu, mis oli suurem kui pileti hind. Ann loobus reisist ja nõudis raha tagasi, sest täiendav tasu polnud lepingutingimus. EA keeldus sellest. Kas Ann-il on nõude õigus Lahendus 1. Ann ja Estonian Air 2. Raha ja teenus 3. Ann ja Estonian Air (üks subjekt puudub) Ann-il meie kaasuses kontekstis nõude õigus puudub AS X ostis OÜ Y kinnistu. AS X maksis raha ja ta kanti omanikuna kinnistusraamatusse. OÜ Y pöördus kohtu poole tehingu tühistamiseks, kuna müügilepingu sõlmis üks juhatuse liige, kuid põhikirja järgi võisid OÜ´d esindada kaks juhatuse liiget koos. Kas müügileping kehtib ja kes on kinnistu omanik. 1. AS X ja OÜ Y 2. Raha ja kinnistu 3. Subjektid on olemas 4. Leping kehtib (ühine esindusõigus peab olema kantud registrisse,
On jätnud menetlusosalised kaasamata. Teiseks, oleks pidanud ka valla- ja linnavalitsuse juurde võtma. Kas need on piisavalt olulised aspektid, et lahend tühistada? Miks on vaja kõiki neid kaasata? C positsioon. C pole menetluses olnud, aga kohus on öelnud, et A võiks sõita üle tema kinnistu. Lahend ei kehti siis ju C suhtes. Juba selle pärast, et C menetluses polnud, tuleks lahend tühistada. Tegu on põimõttelise eksmusega. Aga omavalitsus? Meie kaasuses oleks kindlasti pidanud kaasama; omavalitsuse arvamus asjas võiks olla oluline. Uue tee tegemiseks on vaja nagunii omavalitsuse lube. Lahend tuleks tühistada, asi uuesti läbi vaadata. RK lahend: 3-2-1-42-10. §475 KOV tuleb ka kaasata. Avalikule teele juurdepääs tuleb rahuldada- tuleb valida kõige mõistlikum lahendus. Kohus tegi valesti? Ei saa jätta rahuldamata. 6. A on vaimse häirega. Ta häirib muu hulgas samas majas elavaid naabreid, kuna karjub
Kaasus nr 6 1. Kehtiv leping: üürileping § 271 2. Rikkumine: § 276 lg 1, kus A ei ole kasutanud üüriasja hoolikalt, st on selle lasknud ära varastada. 3. Vastutus: § 334 lg-st 2 tuleneb A vastutus 4. ÕKV: hoolimata A vastutusest lubab § 278 1 lause 2 pool esitada nõudmisi, kuna asja lepingujärgne kasutamine on takistatud. a. P 1 ei saa täita, kuna see on võimatu. b. P 2 ei kohaldu selles kaasuses. c. P 3 kahju hüvitamine: i. B soov: § 115 lg 1 alusel suur nõue; lg 3 sätestab viisi. § 127 lg 4 põhjuslik seos +; lg 3 ettenähtavus, kuna auto kasutamise juhendis oli punkt kirjas, siis pidi seda ette nägema +; lg 2 +. Seega on B-l õigus nõuda A-lt auto maksumuse hüvitamist (ka § 132). ii. A soov: § 115 alusel suur nõue. d. P-d 4 ja 5 ei kohaldu selles kaasuses.
jätta ühiskonna vajaliku informatsioonist ilma. Antud juhul press võib kaotada enda võimaluse kaitsta ühiskondliku huvid, aga täpse informatsiooni edastamise võimalus võib olla ohus. Antud määr ei saa olla kooskõlas art 10, kui see ei ole õigustatud kaaluka ühiskondliku huvidega. Algallika avaldamine võib olla erandiks ainult, kui: 1) Seaduslik huvi algallika avaldamises ületab ühiskondlikuhuvi selles mitteavaldamises. Näiteks, antud kaasuses EIK otsustas, et firma huvi kes tema töötajatelt avaldas konfidentsiaalse infot ei ületa ühiskondlikuhuvi informatsiooni mitteandmisel. 2) Puuduvad mõistlikud alternatiivid, mis võiks avaldada infot ajakirjanikuta. Näiteks, siseuurimine firmas või politsei uuringud. Kohus otsustas, et antud informatsiooni avaldamine võib takistada firma tööle majandutagajärjede tekkitamises pärast konfidentsiaalse informatsiooni avaldamist. Kohus
see, et taheti riigikorda muuta. Karistusseaduses tapmine aegub. Saksamaa Liitvabariik ütles, et loeb ka need kuriteod aegunuks. Siis võeti vastu inimsusvastaste kuritegude aegumatuse põhimõtte. INIMSUSE VASTASED KURITEOD EI AEGU. Luuakse kaks sõjatribunali Ruanda tribunal ja Jugoslaavia tribunali. Nende jurisdiktsioon on üpris sarnane ja nende kaasuste hulk, mida mõlemad on arutusele võtnud on suht sama, kuid Jugoslaavia tribunali peetase edukamaks. Selles mõlema tribunali kaasuses on palju praktikat, paljudel kaasustel on spetsiifiline sisu nt vägistamine sõja situatsioonis ja et teatud juhtudel on vägistamine inimsuse vastane kuritegu või nt Ruanda puhul on tuntud need mis käsitlevad õhutusi inimsusvastastele. Tribunalid maksavad väga palju raha ja nende eelarve on miljonites dollarites. Peamine probleem on selles, et kogukonna puudus soov neid ära hoida, ja siis pärast on südametunnistuse asi, et no anname raha, et süüdlased saaksid süüdi mõistetud
testide abil järk-järgult. Metoodika on püütud välja töötada sellisena, et temast oleks võimalikult palju abi ka praktikas advokaadina, kohtunikuna või haldusametnikuna tegutsedes. Praktikas võib haldusõigusega seoses kerkida üles väga erinevaid küsimusi. Seminarides õpime lahendama tüüpprobleeme, mis praktikas kõige sagedamini ette tulevad: 1. Millist liiki haldustegevusega (haldusakt, määrus, haldusleping, toiming, eraõiguslik tegevus, siseakt) on kaasuses tegemist ja millised normid sellele laiendavad? 2. Kas halduse tegevus on õiguspärane? 3. Kas haldusakt kuulub täitmisele (on kehtiv)? 4. Kas halduse tegevuse vastu on võimalik kasutada mõnd õiguskaitsevahendit (otsuse tühistamine, asutuse kohustamine tegevuseks, kahju hüvitamine)? Iga eelpool nimetatud probleem on võimalik täpsema analüüsi tarbeks jaotada detailsemateks küsimusteks. Lõppkokkuvõttes moodustub üldine haldusõigusliku kaasuse lahendamise skeem (vt lisasid).
loetakse kahju õigusvastase tekitamisega hõlmatud juhtumiks. Sellise valduse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude õigus on olemas. Kaasus 18 Valdajaks jääb P, kes üürilepingu lõppemise järel asja üürileandjale välja ei anna. Sellest tuleneb et M ei tohi üürnikult asja jõuga ära võtta, sel ajal kui valdaja võib §41 järgi. P on otsene valdaja, M kaudne valdaja. Tegemist omavoliga. Valdus on kaitsutud omavoli vastu. § 40 lg 2. Käesolevas kaasuses võeti valdus ära. Ukseluku vahetamine ja tõstab asjad ukse taha. Omavoli seetõttu, et toimus üürniku tahte vastaselt ning seadusevastaselt. P-l kahju hüvitamise nõue § 45 lg 1 (valduse taastamine) ja VÕS § 1045 lg 1 p 5. Kas üürileandjal on võimalik esitada mingeid vastunõudeid? § 45 lg 2? Ei saa kohaldada. § 40 lg 2 omavoliline valdus. Üürnik ei saanud valdust omavoliliselt nende vahel on üürileping. Fakt, et üürileping on lõppenud ei mõjuta valduse saamist, sest
1. Mille ule pooled vaidlevad? töösuhte tähtajalisuse ule. Tähtaeg vs tähtajatu. 2. Normid? TLS § 10, § 6 lg 2, § 9, § 6 lg 9. 3. Ajutine mahu suurenemine võib sõlmida tähtajalise lepingu TLS § 9 lg 1. Kas võis pikendada? Võis pikendada, sest tegemist oli asendamisega - § 9 lg 2. Võis ka kolmandat korda pikendada, sest tegemist oli asendamisega § 9 lg 2. Tulenevalt TLS § 6 lg-st 2 peavad aga olema pikendamise põhjused kajastatud, kuid selles kaasuses seda tehtud pole. Kestus oli, aga põhjendust polnud. Eeldatakse, et kokkulepet pole - § 6 lg 9. Tööandja peab tõendama, et tööleping pole tähtajatu, vaid see oli tõepoolest tähtajaline ehk peab tõendama, et töömaht suurenes ning, et tegemist oli asendamisega. Kui suudab seda teha, siis on tegemist tähtajaiste töölepingutega. Katseaeg Töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste hindamiseks /töökoha hindamiseks
toimetatuks, kui saaja tagastab juhatusele dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksiga või elektrooniliselt- imelik et võib saata kirja või faksiga aga kätte saamine ka elektrooniliselt? Nojah ilmselt aktsepteeritakse siis ka seda. Osanike nimekirja mida kanda- 182. Kinnitus kättesaamise kohta tuleb anda ja vutt leiab et see on korrektne teatamisviis aga siin kaasuses on ju alles 22 kätte saanud! RKh ei ole ühtegi lahendit teinud ÄS uue redaktsiooni alusel kui nt osanik ütlebki, et palun mulle teated saata elektronposti teel, sest mul puudub võimalus tavalist posti kätte saada, mida siis teha? § 294 tuleb igal juhul analoogia korras kohaldada! Lg1'automaatne vastus kas on aktsepteeritav või peaks see kinnitus sisaldama ka tahteavaldust kindlasti? muidugi kui osanik ütleb, et ei saanud kätte enne 22., siis pole midagi teha, tulemus on sama 9
see, et taheti riigikorda muuta. Karistusseaduses tapmine aegub. Saksamaa Liitvabariik ütles, et loeb ka need kuriteod aegunuks. Siis võeti vastu inimsusvastaste kuritegude aegumatuse põhimõtte. INIMSUSE VASTASED KURITEOD EI AEGU. Luuakse kaks sõjatribunali Ruanda tribunal ja Jugoslaavia tribunali. Nende jurisdiktsioon on üpris sarnane ja nende kaasuste hulk, mida mõlemad on arutusele võtnud on suht sama, kuid Jugoslaavia tribunali peetase edukamaks. Selles mõlema tribunali kaasuses on palju praktikat, paljudel kaasustel on spetsiifiline sisu nt vägistamine sõja situatsioonis ja et teatud juhtudel on vägistamine inimsuse vastane kuritegu või nt Ruanda puhul on tuntud need mis käsitlevad õhutusi inimsusvastastele. Tribunalid maksavad väga palju raha ja nende eelarve on miljonites dollarites. Peamine probleem on selles, et kogukonna puudus soov neid ära hoida, ja siis pärast on südametunnistuse asi, et no anname raha, et süüdlased saaksid süüdi mõistetud
õigusnormide põhiseaduspärasuse kontrolli. Abstraktne NK esemeks on seaduse abstraktne ühilduvus põhiseadusega. Abstraktne NK jaguneb proaktiivseks, mis esineb siis, kui seadus ei ole veel kehtima hakanud, mistõttu ei saa selle raames seadust kehtetuks tunnistada, ning reaktiivseks, mis leiab aset pärast seaduse jõustumist. Konkreetne NK esemeks on küsimus, kas konkreetses kaasuses asjassepuutuv seadus on asjaga puutuvas ulatuses PS-ga kooskõlas. 4. Individuaalne põhiseaduslik kaebus: Individuaalne põhiseaduslik kaebus on eraisiku erakoraaline põhiõiguslik õiguskaitsevahend tema põhiõiguste kaitseks. Liigid: (1) normikaebus ehk kaebus seaduse peale ja (2) kohtulahendikaebus ehk kaebus viimase astme kohtu otsuse peale. 5. Muud: kõik muud harvem esinevad kaebused, nagu nt valimiskaebus, erakonna keelustamismenetlus jms.
Miks pole inimõigused tänapäeva mõttes, sest kaitsesid riiki, mitte välismaalast kui üksikindiviidi. Kehtis reegel, et igasugune välismaalase väärkohtlemine tähendas selle välismaalase riigi väärkohtlemist. See on tänaseni säilinud, selles tähenduses, et isiku eest saab välja astuda ainult tema kodakondsuse järgne riik. Kuulus kaasus Eesti ja Leedu vahel, kus Eesti kaebas Leedu kohtusse. Selles kaasuses ongi öeldud, et kodaniku eest saab välja astuda ainult tema kodakondsuse järgne riik. Teine oluline põhimõte - väär koheldud üksikisikul pole õigust midagi nõuda (nt kaitset), isegi mitte kodakondsusjärgselt riigilt. Riigipoolne diplomaatiline kaitse pole kohustus, vaid õigus ehk riik ise otsustab, kas ta kaitseb üldse, kuidas ta seda teeb. Põhimõte on tänaseni säilinud. · Välismaalaste kohtlemine, 2 lähenemist:
2) valduse üleminek. Valdus on tegelik võim asja üle; enda käes hoidmine, sõltumata sellest, kas oled omanik või ei; Otsene valdus enda käes hoidmine; Kaudne valdus valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati; Kinnisomand (maa) tekib kinnistusraamatukandega. Abstraktsiooni printsiip asjaõigus ja võlaõigus. (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi) Kinnistusraamat register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon Õigussuhe õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe; Õigussuhe ei ole sõprussuhe; religioonisuhe. Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe. Kodus on omandisuhe, koolis on lepingusuhe. Subjektiivsed Õigussuhtel on kolm elementi: 1.Subjekt isikud, kes õigussuhtes osalevad; õigussuhtes osalevad subjekte nimetatakse poolteks pooled
(diskontomeetodil on perioodilised maksed küll kõige väiksemad, aga kogu intress tuleb ette ära maksta). 23 24 Antud kaasusest järeldub, et pangalaenude aastane ekvivalentne intressimäär on kõrgem kui laenulepingus sätestatud nominaalne intressimäär. Intressimäära erinevus tuleneb laenu arvestuse metoodika erinevustest ja sellest, kui mitu korda aastas laenu põhiosa tagastatakse. Antud kaasuses ei arvestatud aga laenu võtmise kuludega, mis suurendavad veelgi nominaalse ja tegeliku aastase ekvivalentse intressimäära erinevust. Kulude arvestamisel intressimäära sisse tuleks kindlasti kasutada arvutifunktsiooni XIRR. 9.4. Panga arveldusteenused 9.4.1. Makseinstrumendid Makseid võib sooritada sularahas või sularahata vormis. Sularahata arvelduste tegemiseks peab kliendil olema pangas avatud arvelduskonto. Sularahata makseid saab teha järgmiste makseinstru- mentide abil:
ulatuses võib asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist või kohustustest vabastamist? 1) kulutuste hüvitamise nõue ja 2) kohustusest vabastamise nõue (§-st 1023 lg 1 – tuleb hüvitada vajalikud kulutused mõistlikus ulatuses). Lg 3 järgi on oluline, et ajajal oli plaan kulutuste hüvitamist nõuda juba asjaajamise ülevõtmisel. Vabastamine tähendab, et ajaja nõuab, et soodustatu täidaks tema eest asjaajamisega seoses tekkinud kohustuse. 3-2-1-118-14, kaasuses kujutas asjaajamine endast üüritud ruumide remonti, üürnik asjaajaja, üürileandja soodustatu. Kulutusi on võimalik vähendada selles ulatuses, milles asjaajaja need kulutused osaliselt ise ära tarbis. A ja B hakkavad koos elama, A teenib elatist, tasub arved jne, B hoiab kodu korras. Kui kooselu lõpeb, nõuab A B-lt tehtud kulutuste hüvitamist. Sellist nõuet kohus üldiselt ei rahulda. Kindlaks tuleb teha, kas A-l on algusest peale olnud tahe saada kulutuste hüvitamist
Pangandusõigus 12.09.2007 Aine lõpeb arvestusega. Kõigepealt kodutöö, mille tähtaeg on 16 okt. Üks kontrolltöö ka, 7. nov! Kodutööst räägime täpsemalt järgmine kord. Põhimõtteliselt on tegu referaadiga. Kontrolltöö 20 % valikvastustega, edasi definitsioonid ja veel midagi. Pangandusõiguse mõiste. Mõiste puhul võime rääkida kitsamast tähendusest ja laiemast tähendusest. Kitsamal puhul on tegemist sellise õiguse haruga, mis põhimõtteliselt reguleerib suhteid panga ja pangakliendi vahel. Teatud juhtudel ka pankade endivahelise suhteid. Võime liigitada kaubandusõiguse või äriõiguse üheks haruks. Tänapäeval kitsam mõiste kõige rohkem kasutusel möödunud sajandi esimese pooleni. II ms järgselt hakkasid riigid üha enam sekkuma pankade tegevusse, et tagada eelkõige hoiustajate ja investorite huvi kaitse. Peame käsitlema ka avalikke õiguslike piiranguid, kui võtame laiemas tähenduses pangandusõigust. Panga järelvalve, haldusmenetlus. Pankad...
ta ei saa midagi kaaluda. Sellisel juhul tuleb kontrollida, kas seaduseregulatsioon ise on PS-pärane ja vajadusel tunnistada see ühte või teise põhiõigusse PS-vastaseks. Sama tekib, kui seadus annab täitevvõimule liiga vähe kaalutlusõigust. Esmakordselt Eesti kohtupraktikasse ja tänapäeva õigusesse tõõdi õiguse üldtunnustatud põhimõtted PS-e järelvalvekolleegiumi 30.09.1994. a otsusega. (talumeeste maksuvabastamise kaasus) selles kaasuses põhjendati õiguse üldtunnustatud põhimõtete sissetoomist sellega, et neid rakendatatakse demokraatlikes riikides. Need üldtunnustatud põhimõtted tuleb tuletada EL-i ja EN-i asutuste kujundatud õldpõhimõtetest. Need omakorda on tuletatud arenenud õiguskultuuriga riikide üldpõhimõtetest. Õiguse üldpõhimõtted kehtivad riigis, mis on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Seadus, mis on nende põhimõtetega vastuolus, on ka PS-vastane.
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Ve...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
