Kõige sagedamini ta idealiseerib enda jaoks neid olulisi inimesi. Ta vabandab välja nende nõrkused. Kõike selle pärast, et see ei ohutaks nende usalduslikku suhet. Kui neil on ka kahtlusi või kriitikat teiste inimeste suhtes, siis seda nad ei luba. Seetõttu kasutatakse depressiivsete joontega inimesi teiste poolt sagedasti ära. Iseloomujoonte poolest püüavad nad arendada neid jooni, mis seda suhet kinnistavad (tagasihoidlikkus, vähenõudlikkus, kaastunne, omakasupüüdmatus). Lõpptagajärg läheb depressiivsete joontega inimestele kalliks maksma. Nad ei julge oma soove, emotsioone ja tundeid üldse välja elada. Kõik nende elu hakkab järjest rohkem sõltuma sellest, kas teised inimesed nende soove ja ootusi täidavad või mitte. Kes võtta ei julge, see loodab saada. Kas või selle eest, et ta on nii vähenõudlik. Nende põhiline tunnusjoon on see, et neil on valdavalt passiivsed äraootavad hoiakud
pingelises keskkonnas. Tuleb jälgida, kuidas keha märkamatult ja üleni jäigastub, pingutades tarbetult lihaseid, liigeseid ja kõõluseid. Seejärel peab tähele panema, kui tänulikult keha reageerib, kui keskendudes ja iga kehaosa lõdvestades lõõgastutakse ja vabanetakse pingest. VAIMSED KASUTEGURID: Peamised vaimsed hüved, mida pakub meditatsioon, on suurenenud sisemine rahu, kannatlikkus, keskendumisvõime, paranenud mälu ja kaastunne ümbritsevate vastu. Sisemine rahu saavutatakse loomulikul teel erksa, rahuliku olemise kaudu, mis on meditatsioonis kesksel kohal. Sellises meeleseisundis on mediteerija justkui vaatleja, kes teadvustab endale kõik, mis teadvusesse kerkib, jääb aga kõrvaltvaatajaks, samastamata ennast toimuvaga. Mõtetele, emotsioonidele, tunnetele ega mälestustele ei anta hinnangut ning neil lastakse libiseda alateadvustest teadvusesse ja vastupidi, justkui liiguksid kujutised üle ekraani.
tegid tema eest töö ära. Aphrodite ei uskunud, et ta ise seda tegi, ta oli kindel, et kellelgi hakkas temast hale meel. Aphrodite palus veel paari asja teha(lammaste villa tuua), kõigil hakkas hale ningi kõik aitasid Psychet. Kolmas ülesanne oli tuua jumalannale vett mustast allikast, linnul hakkas hale, tõi selle Psyche jaoks ise ära. Aphroditet see häiris, andis veel ühe ülesande, tuua allilmast spets salvi Erose jaoks. Külmas kivitornis ärkas kaastunne ning see õpetas kuidas allilma saab(2 kuklit, 2 münti, kuklid koerale, mündid ülevedajale). Psyche tegi nagu kästi. Persephone antud karbikest ei tohtinud avada, aga Psyche oli uudishimulik ning tegi seda, sealt kargas välja allilma surmauni ning Psyche suri. Eros pühkis surmaune Psyche pealt maha. Eros palus ema, et ta Psychele andestaks. Psyche eest kostis Zeus, Psyche muudeti ka surematuks.
elukaaslane. Ja lapse kasvatamisel mängib väga suurt rolli ämm, kes tihti üritab toppida oma nina sinna, kuhu vaja pole. Naine ütleb mulle, kui üritan lapsega seoses mingites otsustes osaleda, et sa oled nii harva kodus, sul ei ole siin midagi kaasa rääkida. Aga olen harva kodus töö tõttu! Ja tööd teen, et perele raha sisse tuua... Seetõttu ma ei saa aru, miks ei või ma midagi kodus otsustada!» Kerdi lugu kuulates tekib kaastunne meeste suhtes, kes kannatavad naiste pealtnäha õigustatud vägivalla all. Sageli püüavad naised süüdistada mehi, mõistmata seda, et mehed on kodust väljaspool aktiivsed just selleks, et luua kodu olemasoluks parimad võimalused. Ja siis keelatakse neil kodus otsustamast! Kus on siin mõistmine? «Kui ma tööl olles mõtlen kodustele probleemidele, siis hakkangi jooma. Töö juures on palju vaba aega ja hakkadki kõiki asju enda jaoks lahti mõtlema. Siis tekibki seis, kus voolab sisse
FRANZ SCHUBERT (1797-1828) Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös. Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Schuberti elu 1. Õpinguaastad (1797-1813) Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele....
Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest saadab kõikjal ime. See on Jumala juuresoleku ja huvitatuse märk. Need ideed panid oma pitseri kristliku ühiskonna vaimsele elule. See peegeldus ühiskonna kommetes, tavades, maitsetes, harjumustes, moraalis, seadustes, kunstis ja filosoofias.
vastastikune rikastamine Töö ja pere suhete kultuur organisatsioonis Aeg Karjäär Juhi toetus Üldine meelelaad (afektiivsus) Positiivne afektiivus Negatiivne afektiivus Emotsioonid tööl Enamuuritud läänelikule töökeskkonnale omased emotsioonid Viha (anger) Ärevus (anxiety) Süü ja häbi (guilt & shame) Kadedus ja armukadedus (envy & jealousy) Kuulujutud (grapevine) Kahjurõõm (maliciousness) Lootus (hope) Uhkus (pride) Kaastunne (compassion) Armastus (love) Tööga rahulolu ja eluga rahulolu Tööga rahulolu Eluga rahulolu Töö- tingimused Sisemised tegurid Vanus Rass Sugu Perekonna- seis Subjektiivne tervis Füüsilised sümptomid Edutamise võimalused Tajutud liikumiskergus Tööstaaz Töötunnid Subjektiivne pingutus Haridus Palgatase RAHULOLU ENNUSTAVAD TEGURID Organisatsiooni võimalused/piirangud Rolli omadused (sh rolli koormus, selgus, konflikt jms)* Palk ja tajutud õiglus* Tööstress ja
rohelisel murul või lillede kesksel aasal. Selle läbi omab loodusõpetus ka sotsiaalseid väärtusi, mida meie kasutamata jätta ei tohiks elurõõmsa ja elujõulise noorsoo kasvatamisel. (samas, 2004.) Looduse armastus juhib meid ka looduskaitse mõttele: meie ei luba rikkuda ja asjata hävitada seda, mis meile armas, veel vähem võime endal lubada elusolevustele valu teha, küll aga tunneme neile kaasa ja tahame nende eest hoolitseda. Kaastunne ja teiste eest hoolitsemine on kõlbelised väärtused, mida inimeses kõrgelt hindame ja seega noortes arendama peame. (samas, 2004.) 9 3. J. KÄIS’I ÜLDÕPETUSE RAKENDAMINE TÄNAPÄEVA ALUS- HARIDUSES Johannes Käis töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused (Eisen, 1985.)
10 12. Roosiromaan (prantsuseLe Roman de la Rose) on allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimese osa kirjutas 1230. aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279. aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Sisu: Noormees näeb Roosi ja armub sellesse, kuid tal ei lasta seda noppida. Head ja halvad tegelased, nt lahke Tervitus, Suuremeelsus, Kaastunne, Keelepeks, Häbi, Hirm jms. Peategelasteks Loodus ja Mõistus. Teose lõpul lubab Loodus siiski Noormehel Roosi noppida. 13. François Villon (1431(teadmata)) oli prantsuse luuletaja, varas ja hulgus. Sünninimi oli Villon'il François de Montcorbier, aga kuna teda kasvatas üles vaimulik, kelle nimi oli Villon, võttis luuletaja selle endale kunstnikunimeks. François Villon sündis Pariisis ja õppis Pariisi ülikoolis. Alates aastast 1463 pole
teine lugu noorest Marie, hüljatu küla, kus Myshkin elas Sveitsis. Lugu Marie, kuidas ta kaastundliku kristliku armastuse. Lugu läheb nõnda: Marie oli põlu küla kogukond (ka ema) eest, kui langenud sensuaalsuse (ta oli võrgutas ja ülekohtu poolt rändkaupmehe). Myshkin üksi võttis halastas õnnetu tüdruk ja tehtud jõupingutusi, et taastada küla laste armastust ja austust teda. Ajal tüdrukud suri, oli ta ümbritsetud piiritu armastus lastele. Lugu Marie tähtsat idee kaastunne romaan. Samuti mängib rolli mõõdupuu võrdlus romaan: Will Myshkin kaastundega päästa Nastasya, teise ohvri ja kannataja võrgutamise, alates tema hävitava uhkuse ja apaatia? Enne lahkumist Myshkin lühidalt kirjeldab, mis omadused ta näeb igas Yepanchin tüdrukute näod. Tema võrdlus Aglaya ilu koos Nastasya on prelüüdi kaks naiste rivaalitsemine hiljem romaan. Ganya saagi Myshkin kui ta lahkub, ja palub teda saata Aglaya saladus teadmiseks
olla individuaalseid õigusi, mis vastanduvad riigile. Inimesed elavad suure idee nimel. Islamis on ka kogukond ja Allahi tahte täitmine. Hiina filosoof Mo Tzu leidis et kõigi vajadused peaksid olema võrdselt rahuldatud ehk impersonaalne suhtumine. Ei saa soleerida, impersonaalne võrdsus 16 Islamis ühiskonna teenimine Läänes demokraatia ja individualism, võrdsus ja vabadus, ühiskond peab tagama vabaduse Buddha - kaastunne ja armastus, kaastunne peaks meid juhatama kannatanuni. Artikkel https://reisile.postimees.ee/4406717/kes-on-ladyboy-ja-miks-neid-tais-nii- palju-on Artikkel: ladyboy on karmavõlg ja see on möödunud elu karistus. ÕIGUSPOSITIVISM (kehtiva normi kohaldamine) JA NORMATIVISM (normi kohaldamine) on sama Õigus ja moraal ei ole sama EHK MORAALI POLE VAJA, õigussüsteem on suletud süsteem, sotsiaalne kontekst kõrvale jätta. Moraal ei tulene tõenditest ega ratsionaalsusest
Sundimatus on Tao üks omadusi ja seega peaks ka Taoga olema kooskõlas olekut taotleva inimese käitumine olema sundimatu. · Taoism tegeleb ka looduse vaatluse ja selle Tee kulgemise ehk Tao tundmaõppimisega. Tegutsemine harmoonilises kooskõlas loodusega tähendab taoistile sundimatut ja seega oma tõelisele loomusele vastavat tegevust. · Taoismi peamised märksõnad on loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne. Usaldama peab inimese intuitiivset intelligentsust. · Taoistliku arusaama kohaselt tulenevadki õnnetused peamiselt sellest, et inimesi viivad eksiteele pettekujutlused. · Põhiõpetuse olulisi printsiipe on toimimatus, mis aga ei samastu liikumatusega. Näiteks võiks loodusega kooskõlas olev kulg olla toimimatus, tegutsemine väljaspool seda kulgu võiks olla juba toimimine.
sügavamat ja mitte maalida ainult inimese välimust, vaid lisada ka sinna inimese tegelikku olemust. Ei saa väita, et Modigliani saavutas oma elus kõik, milleks ta oleks võimeline olnud. Sest just elulõpul oli tema loominu kõige viljakam periood, mille katkestas aga traagiline surm. Kuigi ta jõi pidevalt ja tarvitas hasisit ning korraldas seetõttu suurti stseene, ei keeranud tema sõbrad talle selga ning uskusid temasse ja püüdsid teda aidata. Abi ja kaastunne olid aga asjad, millest Modigliani midagi kuuldagi ei tahtnud. Tema püüdlusi maalidesse midagi sügavamat peita väljendub hästi ka ühes säilinud kirjavahetuses tema sõbra Survage'ga: Survage: ,,Miks on mul sinu tehtud portreel ainult üks silm?" Mondigliani: ,,Sellepärast, et sa vaatad maailma ühe silmaga, teisega vaatad sa iseendasse." Kasutatud allikamaterjalid: 1. ,,Kunstiteadmik" ERSEN, 2003 2. ,,Üldine kunstiajalugu" Kunst, Tallinn 2001 3
Sisu: autor uinub ja näeb unes, et on sümbol -, kellega koos poeet jõuab lõpuks sattunud kaunisse aeda. Seal märkab ta jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. roosi ja tunneb, kuidas Amori nool teda Koosneb 100 laulust südamesse tabab. Ta tahab roosi noppida, Jaguneb 3 ossa: Põrgu, Purgatoorium kuid siis sekkuvad tegevustikku arvukad (puhastustuli), Paradiis allegoorilised tegelased, kellest mõne Kaastunne patuste vastu, keda kirik on teda soosivad (Tervitus, Suuremeelsus, karmilt hukka mõistnud Kaas-tunne jne), teised takistava Rängemaid karistusi määratakse paavsti- (Keeldumine, Keelepeks, Kadedus, dele Vagadus jne). Teises osas püüab Mõistus Dantes pole enam keskaja inimeste aland- noormeest veenda armastusest loobuma. likkust ega endastmõistetavat alistumist Sõber annab head nõu
Inimese ja kolleegide sobivus (person-coworkers/group fit) Inimese ja juhi sobivus (person-supervisor fit) Emotsioonid tööl Enamuuritud läänelikule töökeskkonnale omased emotsioonid · Viha (anger) · Ärevus (anxiety) · Süü ja häbi (guilt & shame) · Kadedus ja armukadedus (envy & jealousy) · Kuulujutud (grapevine) · Kahjurõõm (maliciousness) · Lootus (hope) · Uhkus (pride) · Kaastunne (compassion) · Armastus (love) Tööga rahulolu ja eluga rahulolu RAHULOLU ENNUSTAVAD TEGURID (1) · Organisatsiooni võimalused/piirangud · Rolli omadused · Töö ja perekonna konflikt · Töö ja pere suund vs pere ja töö suund. · Pinge. Aeg. Käitumine. · Pere ja töö vastastikune rikastamine · Palk ja tajutud õiglus (jaotamise ja protseduuri õiglus) · Tööstress ja läbipõlemine · Koormus
„ Tõde ja Õigus „ I Anton Hansen Tammsaare Võitlus maaga 1.Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. Andres mõistis sel hetkel ,et algab suur töötegemine. Kuid unistused ilusast ...
tänapäeva üliõpilashümni „Gaudeamus” mõned stroofid. ROOSIROMAAN: 13saj prantsuse suurteos. 2 autorit, Lorris ja Meung, kes jätkas Lorrise alustatud allegoorilist nägemuse vormis värssteost, kasvatades selle ülimahukaks raamatuks. Lorris tahtis mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse. Noormees näeb unes roosi ja armub sellesse, kuid roosi takistavad noppimast Keelepeks, Häbi, Hirm. Tervitus aga lubab korjata ning Tervituse kaaslaseks saavad Suuremeelsus ja Kaastunne, vastasleeri lisanduvad aga Kadedus ja Valevagadus. Tervitus heidetakse vangikongi õela vanamoori juurde. Siinkohal Lorris lõpetas ja Meung muudab teose loodusfilosoofiliseks traktaadiks, peategelasteks Loodus ja Mõistus, ründab usupimedust ja rumalust. Teose lõpus laseb noormehel siiski roosi noppida. REBASEROMAAN: Loomaeepos, mis peegeldab ühiskonnasuhteid. Rebane Renart võitleb juhmi hundi Ysengriniga(suurefeodaalid). Tegelased on ka lõvi
, 271-280. Stesichoros Thebais (7. saj.). Aischylos /Laios, Oidipus,/ Seitse Teeba vastu (467 eKr.) Sophokles Kuningas Oidipus (u. 428 eKr., Oidipus Kolonoses (401 eKr.). Euripides Foiniiklannad (u. 411/409 eKr.) Oidipus elab Teebas, Iokaste elab. Seneca Oedipus (1. saj. AD) paatoslik, vägivaldne, isa vaim. Keskaeg: Le Roman de Thèbe (1150). Renessanss: Giovanni Boccaccio De mulieribus claris (1362). L' Edipo Tiranno (Teatro Olimpico 1585.a. Vicenza). Aristotelese Poeetika mõju: sündmustik, kaastunne ja hirm (eleos, phobos), katharsis, karakterid, hamartia. Pierre Corneille Oedipe (1659) ; Voltaire Oedipe (1719); Dryden, John, Lee, Nathaniel Oedipus (1679) Heinrich von Kleist Der zerbrochene Krug (1803-4). von Platen, August Der romantische Oedipus (1829), naljamäng viies vaatuses. Hugo von Hofmannsthal Ödipus und die Sfinx (1906); André Gide Oedipe (1930) Jean Cocteau La machine infernale (1932); Igor Stravinski
kirvega minu sõpra, sõber peidab end minu majja, ja kirvemõrvar tuleb küsima, kas ta on minu majas, siis ei ole mul vastust. 13. Kritiseerige teopõhiseid eetikasüsteeme vooruseetika positsioonilt (vähemalt kahel viisil)! Teopõhine eetika ei ole motiveeriv - enamik reegleid on stiilis sina ei pea mitte...! See asetab vähe rõhku moraalile, mis peaks olema juba iseenesest väärtuslik. Teopõhine eetika ei pööra tähelepanu vaimsetele omadustele: austus, tänulikkus, kaastunne. Tõeline headus tähendab teha head tänu oma tahtmisele ja iseloomule, teha seda rõõmuga, mitte puhtast ,,sina pead..." alusest. 5. DEMOKRAATIA 1. Mis on demokraatia? Ideaalis, rahva valitsus rahva poolt ja rahva jaoks 2. Kes on see ,,rahvas" kes demokraatias valitseb? Nii otsest demokraatias kui ka pikemas perspektiivis esindusdemokraatias on valitsejaks ikkagi enamus. 3. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat!
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püü...
Kõige sagedamini ta idealiseerib enda jaoks neid olulisi inimesi. Ta vabandab välja nende nõrkused. Kõike selle pärast, et see ei ohutaks nende usalduslikku suhet. Kui neil on ka kahtlusi või kriitikat teiste inimeste suhtes, siis seda nad ei luba. Seetõttu kasutatakse depressiivsete joontega inimesi teiste poolt sagedasti ära. Iseloomujoonte poolest püüavad nad arendada neid jooni, mis seda suhet kinnistavad (tagasihoidlikkus, vähenõudlikkus, kaastunne, omakasupüüdmatus). Lõpptagajärg läheb depressiivsete joontega inimestele kalliks maksma. Nad ei julge oma soove, emotsioone ja tundeid üldse välja elada. Kõik nende elu hakkab järjest rohkem sõltuma sellest, kas teised inimesed nende soove ja ootusi täidavad või mitte. Kes võtta ei julge, see loodab saada. Kas või selle eest, et ta on nii vähenõudlik. Nende põhiline tunnusjoon on see, et neil on valdavalt passiivsed äraootavad hoiakud
armastusväärsed isikud. Nad soovivad, et neid imetletaks. Nende jaoks pole olemas vajadusi, mida nad ei suudaks endale pakkuda. Samas, kuna keegi neist pole eneses kindel, põhjustab see veendumus ainult haavatavust ja sellest tulenevat pettumust. Väärtusetuse- ja tühjusetunne sunnivad pidevalt otsima tunnustust ning tekkinud suhetes oodatakse kõigi oma alateadlike soovide rahuldamist. Neil ei arene ratsionaalne enesehinnang, vastutustunne ega kaastunne. 6 5. NARTSISSISTLIKU HÄLBE TUNNUSED Nõrk eneseväärikustunne ja minakeskesus Nartsissistlik iseloomuhälve on eneseväärikustunde ja inimsuhete hälve, seepärast seostuvad kõik haiglase eneseimetluse probleemid suuremal või vähemal määral väärastunud minakäsitusega ja väärastunud inimsuhetega, ebarealistliku arusaamaga omaenda kõikvõimsusest ning võimetusega teisi hinnata ning austada
poja Morpheuse, kes on meister võõraste kujude võtmise kunstis, ning delegeerib ülesande talle edasi. Morpheus ilmubki Alkyone ette alasti ja veest tilkuva Kexina, kes isiklikult teatab oma abikaasale oma traagilisest surmast. Alkyone avaldab soovi temaga kaasa minemiseks ja kui ta järmisel hommikul mereranda jookseb, leiab ta lainetes rannale kantuna oma armastatud mehe Kexi surnukeha. Ta lausa lendab selle poole ning juba ta ongi muutunud merejäälinnuks. Jumalate kaastunne lubab ka Kexil linnu kujul taas elavaks saada. Lindudena armastavad Alkyone ja Kex teineteist palavalt ning kui nad talvisel ajal pesitsevad, siis hoiab isa Aiolos tuuli vangis, kinkides oma lapselastele "alküoonilisi päevi". Merejäälindude haudeajal talvel valitsebki umbes 14 päeva tuulevaikne ilm. Seda aega nimetavasid kreeklased Alkyone päevadeks (sellest "õnneliku rahu päevad") või Alkyoniks. TANTALOSE PIINAD - Tantalos (lad. Tantalus) oli Zeusi poeg, Pelopsi ja Niobe
See on selline seisund, kus inimene on tugev, üksik kõndija, iseoleja ja elab vastavalt talle omasele loomulikule korrale. Inimene on sünni poolest hea ja rikkumatu. Selles sünniseisundis võib inimene täielikult usaldada oma tunnet. Inimene on sündinud vaba, aga ometi on ta kõikjal ahelais. Kuna inimene on algselt hea, siis armastab ta ka õigsust ja korda. Kõige põhjapanevamaks toeks peab ta enesearmastust, sellest tulenevad kõik tunded, ka kaastunne. Inimene elab ürgses olukorrasm kus kõik on ühine ja hea, aga kui tekib kultuur, siis loomulik võrdsus hakkab kaduma. Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks. Kui tekkis tööjaotus ja eraomand, siis läks metsa. Tekib konkurents. Hea tallutakse jallude alla. Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele uue võimu. Mõistus ja teadus on ka nõrgendanud inimene loomulikku kõlblust. Mida kultuursem ühiskond, seda sügavamad pahed. Kultuur on võõrandanud inimese.
keldriluugivalgus, mis nendel piltidel on suunatud Jeesuse surnukehale. Kindlasti on suur hollandlane kujutanud ristilt võtmise stseeni palju realistlikumalt kui Rubens. Rembrandti Kristus on tõesti surnud. Sellele viitab Jeesuse käte, jalgade ning kogu keha lõtvus. Kahel maalil ei osale Arimaatia Joosep ühises ettevõtmises. Ta seisab kõrval ja vaatab sündmust pealt ning abistab teisi oma nõuannetega. Sõna PIETA on itaalia keeles kaastunne, haletsus. Sellist nime kannavad kunstiteosed, mis kujutavad surnud Jeesust süles hoidvat ning leinavat Maarjat. Neist kõige kuulsam on kindlasti Michelangelo (1475-1564) marmorskulptuur, mille originaal asub Peetri kirikus Vatikanis. Tegemist on tema esimese loominguperioodi kõige harmoonilisema tööga. Tahtmatult langetab iga inimene selle meistritöö ees pea, sedavõrd lummab meid geniaalse kunstniku sõnum: pole suuremat kaotust siinilmas kui oma lapse surm
kultuur lepitusele ja harmooniale. Moraalse arengu astmed on samad mõlema soo puhul Soolised erinevused moraalses arengus, mehed saavutavad kõrgemaid astmeid. C.Cilligan: kui naiste haridustase ja positsioon on kõrge, siis soolisi erinevusi pole. Kohlbergi moraalse arengu astmed pole täies ulatuses saavutatavad lääne kultuuri naiste poolt. Arvas, et lisaks võrdsuse printsiibile, on olemas moraalsete otsuste arengus veel üks element: hoolitsus, hoolivus, kaastunne. Mehed kalduvad mõtlema abstraktsetes õigluse terminites, naised kalduvad mõtlema rohkem vastutusest. Kohlbergi teooria lähtub Lääne kultuurist ja on orienteeritud meestele, naiste moraal on kompromiss ja vastutus teiste eest. Piaget – kognitiivse arengu Selman – perspektiivi Kohlberg – moraalse aste võtmise aste otsustamise aste
parasiitlik inimliik, kes moraali abil end väärtuskohtunikeks on üles luisanud oma võimu vahendit on aimanud. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? o Teiste meelest vaimuhaige, aga tegelikult ei ole. Füüsiliselt terve nagu purikas:) Rahulik ja haritud. Valib alati end kahjustavad vahendid. Üksik inimene. Mis ei tapa teeb ta tugevamaks. Ta oskab unustada ja asjadega alati hakkama saada. Kaastunne on tema üheks vooruseks. o Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid. Dekadentlik inimene on Nietzsche vastand. Dekadendi jaoks on kaastunne voorus Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? o Terves kehas terve vaim. Kui keha on haige, siis see mõistus ei saa olla normaalne. o Haiglusaeg, mille N. läbi elas, andis talle tahte avastata oma elu uuesti,
Õppeülesandeks esitati lugu lennuõnnetusest asustamata piirkonnas. Kaks pääsenut püüdsid jõuda inimesteni, kuid surid avariis saadud vigastustesse, üks veerand miili, teine 75 miili enne pääsemist inimeste juurde. Küsimus on: kuidas tuleks maksta hukkunute perekondadele kompensatsiooni? Vastajad olid valmis maksma kõrgemat hinda selle hukkunu perekonnale, kelle liige jõudis pääsmisele lähemale nende kaastunne selle kannatanuga juhtunu suhtes oli sügavam ja kahetsus suurem (tal jäi teha ju vaid veel mõned sammud!). Erilist kahetsust tuntakse siis, kui ebaõnne põhjustab erakordne kõrvalekaldumine tavalisest asjade käigust. Hukkuda Titanicul oli traagiline, kuid mida pidi tundma reisija, kellel õnnestus osta pilet laevale inimeselt, kes enne väljasõitu ootamatult haigestus. (Kahnemann ja Miller, 1986)
Sinise värvi tooniga inimesi oli 11, kellest üheksa olid tüdrukud ja kaks olid poisid. Tom Maddromi testi tulemuste tabel. Värvid Kuldne Sinine Roheline Oranz kokkuvõtlikult Põhivajadus Kord Usaldavus Ratsionaalsus Vabadus Tugevaimad Abivalmidus Ausus Objektiivsus Tegutsemine väärtused Vastutustund- Kaastunne Terviklikkus individuaalsus likkus Võtmekogemus Otsustusvõime Emotsioonid Loogika Aisting Õppimisstiil Konkreetne Entusiastlik Sõltumatus Käed külge 6 Organiseeritud Koostööaldis Andmetele Oskustel põhinev Praktiline Osalev tuginev Füüsiliselt
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat. Sõna “filosoofia” tähendab tarkusearmastust. - “Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole selles valdkonnas üleproduktsiooni.” Jacques Maritain (1987) 2. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia valdkondi – st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. A. Teoreetiline filosoofia – vaatlus, uurimine. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid:1) epistemoloogia 2) metafüüsika 3) keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB. Praktiline filosoofia peamised sektorid: 1) poliitikafilosoofia 2) eetika/moraalifilosoofia 3) esteetika/kunstifilosoofia 4) haridusfilosoofia 3. Selgitage, mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise- enesestmõist...
Omavahel kasutatakse positiivseid ja viisakaid fraase, mis näitab, et püütakse üksteisele meeldida. Suhted on isiklikku laadi – see tähendab, et inimesed käituvad üksteisega kui reaalsete inimestena, mitte nagu töökohustustega. Neid inimesi vaadeldakse terviksuhtena, millest kujuneb välja inimestevaheline isiklik suhe. Isiksuse tundma õppimiseks taandub kõik empaatiavõimele, mis hõlmab selliseid omadusi nagu hoolivus, kaastunne, koostöövalmidus ja järjekindlus. Isiklikku laadi suhe tähendab seda, et püütakse selgusele jõuda selles, mis on kellelegi tähtis, kuidas nad ennast tunnevad ja ainulaadne moodus leida nende ´´kallistamiseks ´´. Selleks, et isiku suhtes tähelepanelikkust üles näidata, tuleb anda isiklik mõõde teadmistega tema püüdlusest, näidates tema suhtes hoolimist. See paneb inimesi endamisi mõtlema, et neist tõepoolest hoolitakse.
Kira seisis õhus ja jälgis näitemängu, peagi liitus temaga Sora, sama rahulolev naeratus kõrvadeni venimas. ,,See on jube." ,,See on elu, mu kallis." ,,Kas tõesti pole kohta, kus ei peaks valama pisaraid kaotades nii omi kui vaenu?" ,,Sul on neist kahju? Ära ole rumal! Kui anda ühelegi vibu, laseks ta sulle hõbetatud noole rinda ja läinud sa oleksidki nad on kõik samasugused." ,,Ei ole." Sora vaatas üllatunult tüdrukut, kelle pilgus kaastunne ükskõiksusega heitles. ,,Ära piina end ka sina oled selline. 'Hävita või ole hävitatud' sa ju tead. Ära nuta enam." Kuid Elisa ei suutnud pisaraid tagasi hoida, sest talle oli meenunud Adelais' häving, mille süüdlane ja põhjustaja ta oli, ning ka nüüd teadis ta, et igaühel neist vapratest küttidest oli kusagil pere, kes neid tagasi ootab. Sora oli tabanud ta mõtte ja hõljus ligemale, asetades käed õrnalt nuuksuva kuju ümber. Vaid nii oskas ta teda lohutada.
1. Küpsel inimesel on avarad vaated oma minale. Ta suudab vaadata end otsekui kõrvalt, hinnata oma tegusid teiste isikute vaatepunktist. Ta osaleb ärksalt ühiskondlikus tegevuses, loob sidemeid teiste inimestega, harrastab mingit hobi ning elab huviga kaasa laias maailmas toimuvale. Talle on omane innukas kaasahaaratus sotsiaalses elus toimuvale. 2. Küpset isikut iseloomustab sotsiaalne soojus, mille kaks tähtsamat joont on sõprustundele omane intiimsus ja kaastunne. Ta on suuteline rajama suhted perekonnas armastusele ning arendama lähedasi sõprussuhteid ka teiste inimestega. Tänu osavõtlikkusele on ta salliv kõige endast erineva suhtes teistes inimestes ning võimeline tundma inimestevahelist kokkukuuluvust. 3. Küps isik ei kahtle oma väärtuses ega muretse mulje pärast, mis ta teistele endast jätab. Samuti suudab ta valitseda oma emotsioone, nii et see ei häiriks kaasinimesi. 4
UPANISAADID (istungid õpetaja ees)- filosoofiline osa pühades tekstides. Indias oli 6 õpetust e voolu, mis toetusid vedadele: MIMANSA rõhutab meelelist tajumist, see on just teadmiste allikaks NJAJA rõhutab inimeste vabastamist kannatustest, oluline on vabanemine. Sellega sarnaneb budismiga. SANKJA räägitakse kahest algest (dualism), on olemas aineline ja vaimne alge JOOGA (tõlkes side, ühendus) oluline on kaastunne üksteise suhtes. Lääne kultuuris meditsiooni ning ravivõimlemine. VEDANTA räägitakse hinge ümberkehastusest ja tsüklilisest ajast VAISEISKA tuuakse välja nähtuste erinevus, et on olemas üksik ja üldine, aga olemas on ka kategooria ,,eriline" HINDUISM Need olid indude rahvususundi hinduismi filosoofiliseks aluseks. Hinduism on sünkretsistlik
Klassikalise tragöödia struktuur: - Pöörak muutus õnnelt õnnetusele, sõpruselt vaenule vms. - Äratundmine muutus teadmatuselt teadmisele - Kannatus hukatuslik või piinav tegevus Aristoteles jagab lood lihtsateks (tegevus on ühtne ja pidev, muutus toimub pööraku ja äratundmiseta) või põimituteks (muutus toimub pööraku ja äratundmisega, mis peavad tulenema eelnevast tegevusest). Katarhsis puhastumine, tragööödia põhitunnus. Sellega kaasnevad kaastunne ja hirm, läbielamine; psühholoogiline, moraalne või intellektuaalne ülendav kogemus. Hiljem on seostatud samastumisega: vaataja seab end mingi tegelase positsiooni, st otsib omasugust. Melodraama ülev, globaalne kannatuslugu on muutunud sentimentaalseks hea-kurja võitluseks, kus hea saavutab alati vähemalt moraalse võidu, kuigi peategelased võivad ise hukkuda. Kujunes välja 19.saj. Komöödia tragöödia vastand, võis seda ka parodeerida
4 elumärki: o Vanur o Haige o Surnud o Erak - Kiusati jäi kindlaks oma teele - Rändõpetaja enne Buddhaks saamist Järgijad (tuhdandeid) - Saakjamuni (sama inimene, aga tema sünninimi see mis eespool kirjas) Virgunu = Buddha o 35.aastaselt - Brahmaseisund kõlbelise kategooria üldnimetus Kaastunne Sõbralikkus Rõõm Võrdne suhtumine SÜMBOLID: · Jalajälg - Seaduserattad · Kuu · Seaduserattad BUDDHAD: · täielikud budad (Buddha) - õpetavad seda, mida nad teavad · õpilasbudad - järgides õpetusi · erakbudad - ei õpeta edasi mitte midagi - taevased buddhad ÕPETUS: · Budistlikes maades nimetatakse Buddha
Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. · Taoism (tao- tee) - filosoofiline ja religioosne õpetus. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Tao tunnuseks võib olla pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse jõu (näiteks yin ja yang) vastastikuse mõjuna. Taoismi peamised märksõnad on loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne. Taoistliku arusaama kohaselt tulenevadki õnnetused peamiselt sellest, et inimesi viivad eksiteele pettekujutlused. Põhiõpetuse olulisi printsiipe on toimimatus, mis aga ei samastu liikumatusega. Taoismile on omane tundeline suhtumine: õnnelik olek, leebus, lapselikkus, süütus, rahu. Üks lemmiksümboleid on voolav vesi. · Budism - Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni(Siddhrtha Gautama) eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse he...
suurele kunstnikule omane nn. keldriluugivalgus, mis nendel piltidel on suunatud Jeesuse surnukehale. Kindlasti on suur hollandlane kujutanud ristilt võtmise stseeni palju realistlikumalt kui Rubens. Rembrandti Kristus on tõesti surnud. Sellele viitab Jeesuse käte, jalgade ning kogu keha lõtvus. Kahel maalil ei osale Arimaatia Joosep ühises ettevõtmises. Ta seisab kõrval ja vaatab sündmust pealt ning abistab teisi oma nõuannetega. Sõna Pietà on itaalia keeles kaastunne, haletsus. Sellist nime kannavad kunstiteosed, mis kujutavad surnud Jeesust süles hoidvat ning leinavat Maarjat. Neist kõige kuulsam on kindlasti Michelangelo (1475-1564) marmorskulptuur, mille originaal asub Peetri kirikus Vatikanis. Tegemist on tema esimese loominguperioodi kõige harmoonilisema tööga. Tahtmatult langetab iga inimene selle meistritöö ees pea, sedavõrd lummab meid geniaalse kunstniku sõnum: pole suuremat kaotust siinilmas kui oma lapse surm
tagajärjel Hitleri palge ees seistes oli tal juba liiga hilja taganeda. Traudl laskis end fürerist pimestada ja just temast kui inimesest. Traudl oli füüreri seltsidaam ajal, mil füürer oma abilistega nn lõpplahendust ellu viis. Sama mees, kellest jäi mulje, et teda hivitanuks nagu Traudli hea käekäik, põhjustas oma otsatu hävitamistahtega kannatusi miljonitele inimestele. Hitleri testamendi ja surma järel hakas traudl teda vihkama. Ühtlasi valdas ka teda sügav kaastunne tema vastu. Armastusest aga oma abikaasa vastu, sai Traudlil vihkamine. Hitler oli Traudli isalik sõber, kes andis talle turva- ja kindlus- ning hoolitsetuse tunde. Nii suurt ühtekuuluvustunnet pole ta enam kusagilt kogenud. Vene okupantide meelevallas olles on Traudl1945. aasta suvel ja sügisel hirmul oma elu pärast ja näljas. Enesetapp, millest paljud ta kolleegid sama aasta aprilli lõpul ja mai algul väljapääsu nägid, polnud Traudli silmis lahendus. Hitlerilt saadud
,,Ära tee kunagi teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse"."Kui tahad midagi muuta, siis peab alustama iseendast".Inimkeskne õpetus.Suhted p.o. inimlikud-armastus.Kulgeda hariduse suunas.Traditsioonide austamine-harmoonia. Mao õpetus Hiina oludega kohandatud marksism. Õ. sobib arengu maadele, kus põhiklaas on talurahvas. "Las õtseda sada lille, las olla sad erinevat vaadet". Mengzi(372-289) ja Mencius(310-220) Taoism. Inimene on ,,hea" loomult-sünniga kaasa antud 4 voorust: kaastunne, tagasihoidlikkus, piinlikustunne, oskus tõde valest eristada. Mõlemad on maetud Birmasse. Taoism-mitteam.õp.Eeskujuks on loodus, mis kõik on loomulik. Motism-mitteam. õp. Eitab ettemääratust, kõik sõltub sellest kuidas in realiseerib üldist armastuse prints. Taaveti täht- mitteam. õp.Täh Iisraeli ja Juudamaa ühenemist.Judaism on vanim monoteism.Kristlus,islam,judaism. Seonism-mitteam.õp.loomuline edasipüüdlikkus, hea haridus.Rajaja Theodor Herz (1860-1904)
omapärasel viisil näha, mõelda ja tunda. Kasvatus peab vabastama inimeses olemasolevad potentsiaalid. Rousseau tähtsustas lapsepõlve ainulaadsust ja isikupära. Laps kui looduse õpilane. Pestalozzi - Pestalozzi pedagoogika lähtub protestantismi ideedest ja on kristlik. Pestalozzi sai oma meetodi väljaarendamisel palju mõjutusi Jean-Jacques Rousseau'lt. Õpetamisel lähtutakse sellistest põhimõtetest nagu kaastunne, vastutus, mõistmine, usaldus, sallivus ja solidaarsus. Suurt rõhku pannakse töökasvatusele ja laste iseseisvusele. Pestalozzi on rõhutanud, et pedagoogiline tegevus peab algama juba perekonnast. Kool saab olla vaid selle tegevuse jätkaja. Einstein on öelnud oma õpingute kohta Aaraus: "See pani mind aru saama, kuipalju kõrgem on iseseisval tegutsemisel ja isiklikul vastutusel põhinev õpetamine võrreldes sellega, mis toetub välisele autoriteedile.” HARIDUSLEKSIKONIST LOE JUURDE
ebakindlaks. Parajasti niipalju, et sa järgmise rünnaku ajal ei ole enam küllalt kraps. Jääd pool sekundit hiljaks. Siis lohistame sind tagalasse nagu Messmanni. Kellel sest kasu on? Messmannil? Ei. Mõnel teisel? Ei. Sind võtab see läbi, ja otsas." /---/ ,,Lõuad, sa suudad! Ka teised on suutnud. Sina pole esimene."" (jaoülem Katczinsky) Lk 109,,Aita, kui saad, tee kõik, mis võid; kui sa aga enam midagi teha ei saa unusta! Pööra selg! Hoia ennast vaos! Kaastunne kuulub rahulike aegade juurde. Teda pole vaja, kui mängus on elu. Mata surnud ja võta elult, mis saad! Sul läheb seda veel vaja. Lein leinaks, tõsiasi tõsiasjaks. Sa ei leina vähem, kui sa kõigest hoolimata tõsiasju märkad ja neid tunnistad. Ainult nii suudad üle elada." (Ravic) Lk 110,,Miks te end häirida lasete, kui operatsioon on lootusetu? Teed, mida suudad, ja kõnnid koju. Mis meist muidu saaks?" (Ravic mõtles Veberi sõnade üle)
1. JEESUSE EMA MAARJA JA EMAPOOLNE VANAEMA ANNA Otseses tõlkes oleks itaaliakeelne sõna MADONNA eesti keeles `mu emand', mis oligi endine daami kõnetussõna Itaalias. Prantsuse keeles on selle sõna vaste madame ja inglise keeles my lady. Kuid madonna on itaallastele samas ka Jumalaema, nii nagu prantslastele Notre-Dame ja inglastele Our Lady. Eestlased eelistavad sõnale Jumalaema nime Maarja. Maarja kultus on palju noorem kui ristiusk ehk kristlus. Neljas evangeeliumis kohtame Maarjat Jeesuse kõrval harva. Jeesuse sündi kirjeldavad oma evangeeliumides üksnes Matteus ja Luukas. Johannes mainib veel, et Maarja nägi pealt ka Jeesuse ristilöömist ja surma. Madonnapildid kujutavadki Maarjat umbes aastase või kaheaastase poja Jeesusega. Tihti on madonnapiltidel ka teine samavanune poisslaps Ristija Johannes. Me ju teame, et selles vanuses ei saanud need kaks poissi koos viibida. Ometi muudab kolmanda isiku juuresolek piltide kompo...
Rastignac Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, ka Juhan, kes saatis ta ära ja vanad puhtad linad andis Vauquer, sest tal ei olnud aga Mari kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta järgi jäänud midagi. Ta tahtis, et kõik õnnelikud oleksid eriti oma minema kui argpüksi. Mari teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning enese tütred. Enamasti oli ta ka aus. Kaastunne Goriot vastu tekib jätab oma saksast armukese. sellest, et ta ei saanud tütardelt vastuarmastust. Teda pimestas see, Honore de Balzac ,,Isa Goriot" et ta oli isa, sest kes see isadest sooviks oma lastele halba, mitte keegi.
Eetiline egoism igaüks peaks järgima ainult omahuvi. Meil ei ole kohustust teisi aidata. 32. Milliste argumentidega püütakse toetada psühholoogilist egoismi ja mis teeb need argumendid problemaatilisteks? Hobbesilik argument: selle tõlgenduse kohaselt pole me üdini psühholoogilised egoistid, vaid valdavalt meil on võimas tendents selle suunas. Ligimesearmastus, lahkus tähendab iseenda võimu ja suutlikkuse demonstratsiooni. Kaastunne häiritus kujutlusest, et õnnetus võiks juhtuda ka meie endaga. Õnnetuste puhul, mis on ebatõenäolised ja kauged, oleme vähem kaastundlikud. FLFI.02.003 Eetika alused Tugevaima soovi järgimise argument: Ükskõik, mida inimene ka ei tee, teda motiveerib tema tugevaim soov. Kui inimene on motiveeritud oma tugevaimast soovist, siis järgib ta omahuvi. Ükskõik, mida inimene ka ei tee, järgib ta üksnes omahuvi.
kannatusi põhjustav tegu selleks saab olla inimlikul küündimatusel põhinev eksimus, kuid see ei tohi olla alatu kuritegu, vaid niisugune, et kannatused tunduksid põhjendatud ja siiski teenimatud; ebatavaline, kuid mitte üleinimlik karakter kangelane peab olema keskmisele 4 inimesele mõistetav, temaga peab saama samastuda, et ärkaks kaastunne ja, kui vaja, ka hirm. Traagilise käsitlus saavutab eesmärgi, kui ta vapustab tekib katarsis. Näitekunstis näeb Aristoteles elu jäljendamist mimesis. Jäljendamise abil tekitavadki näitlejad hirmu ja kaastunde elamuse, katarsise (puhastus, lahendus, teeb meele lahedaks) . KOMÖÖDIA leidis tunnustuse tunduvalt hiljem kui tragöödia (viimane 534 eKr). Komöödiavõistlusi hakati suurtel dionüüsiatel korraldama u. 488-486. a eKr, iga autor pidi esitama ühe teose
Eetiline egoism – igaüks peaks järgima ainult omahuvi. Meil ei ole kohustust teisi aidata. 32. Milliste argumentidega püütakse toetada psühholoogilist egoismi ja mis teeb need argumendid problemaatilisteks? Hobbesilik argument: selle tõlgenduse kohaselt pole me üdini psühholoogilised egoistid, vaid valdavalt – meil on võimas tendents selle suunas. Ligimesearmastus, lahkus – tähendab iseenda võimu ja suutlikkuse demonstratsiooni. Kaastunne – häiritus kujutlusest, et õnnetus võiks juhtuda ka meie endaga. Õnnetuste puhul, mis on ebatõenäolised ja kauged, oleme vähem kaastundlikud. Tugevaima soovi järgimise argument: Ükskõik, mida inimene ka ei tee, teda motiveerib tema tugevaim soov. Kui inimene on motiveeritud oma tugevaimast soovist, siis järgib ta omahuvi. Ükskõik, mida inimene ka ei tee, järgib ta üksnes omahuvi. FLFI.02.003 Eetika alused
keskmine(kesklassi) riigikord ja sealt juba demokraatia. Miks nii arvati- põhjuseks see, et kõik lähtus kangelasajast, kus kõik kangelased olid kuningad, seega ainuvõimalik. Roomlased. Roomlaste aeg algas 7 kuningast, mis asendus vabariigiga. Roomlane Lucretius Carus 1 saj ekr esitas õpetuse/poeemi maailma seletusest kus: algselt elasid inimesed nagu loomad, ei tundnud tuld, elasid koopas, metalli ei tuntud, tööristad ainult kivid. Inimesi ühendas ainult veenus ehk armastus(sex) ja kaastunne. See oli algne e metsluse faas. Teises faasis hakati kasutama tuld, ehitama onne, mees ja naine olid omaette ehk tekkis perekond. Perekondade vahel sõbrasuhted mis viisid väikse kogukonna tekkeni. Tekkis ka keel. Kolmandas faasis kerkisid esile kuningad, kes hakkasid rajama linnu ja kindlusi, jagama karju ja põlde ja tekkis rikkus ja ebavõrdusd-tüli. Kuningavõim kukutati ja otsustati ise end valitseda ja sai alguse vabariik. Tehnilistest uuendustest võeti kolmandas
Kumb oli enne - kõne või mõtlemine? Keel või ühiskond olulisem? Metslastel ei olnud hea ja halva, voorusliku ja ebavoorulsiku mõistet. Vaidleb vastu Hobbes'ile, kelle järgi metsinimene oli halb ja allus oma kirgedele, kuigi need kired on tekkinud alles ühiskonnas. Kaastunne loomulik tunne, millest inimesed vaid tarkusega jagu saavad. Nõnda siis ei tulnud loomuseisundis ette väga ohtlikke korratusi, sest inimesed, kelle kired polnud eriti aktiivsed ja keda kammitses eluterve kaastunne, võisid ehk olla äkilised, aga mitte kurjad. Armastuse füüsiline ja moraalne pool. 1 Metsinimene rändas mööda metsi, tahtmata teha tööd, oskamata kõnelda ja omamata eluaset; ta ei olnud kellegagi sõjajalal ega ka mingil muul moel seotud; ta ei vajanud teisi endasarnaseid ega soovinud neile ka halba teha; tal oli vähe kirgi ja ta sai kõigega ise hakkama; ta piirdus oma teliste vajandustega; tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
