Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kaaskonnaga" - 152 õppematerjali

thumbnail
4
doc

Vanade eeposte ülevaade+ Jevgeni Onegini kokkuvõte

Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab Guntheri vasall Hagen. Kavalusega uurib ta välja, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, ja laseb tema riietele sinna märgi õmmelda. Siis meelitab Hagen kangelase jahile ning tapab ta reetlikult. Eepose teine pool räägib Kriemhildi kättemaksust. Ta on abiellunud hunnide kuninga Etzeliga ja kutsub oma vennad kaaskonnaga külla. Hagen, keda on hoiatatud sõitmast, läheb siiski teistega koos. Kriemhildi ässitusel puhkeb pidusöögi ajal tüli, mis lõpeb tapatalgutega. Kõik burgundi kangelased hukkuvad, viimasena Hagen. Ta keeldub avaldamast omal ajal Kriemhildilt röövitud Nibelungide aarde peidukohta Reini põhjas, ehkki Kriemhild lubab talle aarde vastu elu. Kui selgub, et tapatalgutes on süüdi Kriemhild, surmab vana väepealik Hildebrand ka tema....

Kirjandus
55 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Bütsantsi arhidektuur

Toolid ­ Maximianuse troon: üleni elevandiluust, nikerdatud, kaetud stseenidega Jeesuse lugudest ja Ristija Johannese elust Lauad ­ xkujuliste jalgadega ja puust, postjalgadega, ümmargune või ruudukujuline, kivist Kirst Kapid (nagu püsti tõstetud kirstud) Baldahiinvoodi San Apollinare kiriku interjöör Classe Ravennas pühitsetud 504 Sophia Hagia kirik Konstantinoopolis pühitsetud 537 Varakristliku kiriku põhiplaan Justianus I kaaskonnaga . Mosaiik San Vitale kirikus 526547 Keisrinna Theodora Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil. U. 545 Bütsantsiagne mööbel Kapi uksed Baldahiinvoodi...

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Seiklusjutte maalt ja merelt.

Otsingud ei anna tulemusi, misjärel tõlgendab Paganel dokumenti uuel viisil ning soovitab kapten Granti otsida Austraalia rannikult. Austraalias kohtuvad nad Britannia pootsmani Ayrtoniga, kes nõustub neid laevahukupaika viima. Selgub aga, et Ayrton on reetur, kes üritas Britannial mässu tõsta ning tõsteti selle eest Austraalia rannikul kaldale. Ta üritab Duncanit kaaperdada ning seda oma endistest sunnitöölistest koosneva kaaskonnaga piraadilaevaks muuta, kuid tänu Paganeli järjekordsele hajameelsushetkele see kava ebaõnnestub. Ayrton, kes pärast ebaõnnestunud mässukatset Duncanile vangi võeti, lubab rääkida kõike, mida ta kapten Granti asukohast teab,üksnes juhul, kui teda Briti võimudele välja ei anta, vaid jäetakse mõnele asustamata saarele. Kuigi Ayrtoni tunnistustest kasu ei ole, peab Glenarvan sõna ning Duncan suundub asustamata Tabori saarele, kust juhuse läbi leitakse ka...

Eesti keel
17 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Napoleon

Napoleon nägi selles endale uut võimalust. Saladuskatte all lahkus ta oma lähikondlastega ja 1100 mehelise sõjaväega Elba saarelt ja maabus 1815. aasta märtsi algul Prantsuse rannikul. Talle vastu saadetud väeosad läksid kõik tema poolele ule. 20. märtsil saabus Napoleon Pariisi. Päev varem oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagnud. Napoleon tegi kohe Euroopa riikidele sõlmida vaherahu, kuid sellega ei nõustutud. See tähendas uut sõda. Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa unustasid omavahelised vastuolud. Sõlmiti uus, seitsmes Prantsusmaa-vastane koalitsioon, millega liitusid ka mitmed teised Euroopa riigid. Liitlastel oli välja panna 700 000 meheline arme. Napoleonil seevastu aga ainult 200 000 meheline armee. Liitlaste sõjaline ülekaal saigi otsustavaks. 1815....

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Karl Suure keisririik

Aastal 800 krooniti Karl Suur keisriks. Karl Suure valitsemise ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Riigi üksikute osade elu korraldasid keisri määratud asevalitsejad. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid, kus oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Kindel pealinn riigil puudus Üheks keisri meelispeatuspaigaks oli Aachen. Karl Suura pidas lugu ka kultuurist ja haridusest. Ta kutsus...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Kreeta-Mükeene

Ka kreetalaste kirja kujundasid nad vastavalt oma vajadustele ümber. Nimelt nad kasutasid lineaarkirja B, mida osatakse ka lugeda, aga millest poe eriti kasu, sest peamiselt kirjutati üles majandusega seonduvat. Ka selles kultuuris oid labürinditaolised lossid, kuid nüüd ümbritseti neid kükloopiliste müüridega. Samuti näitab selle rahva sõjakust see, et ühiskonda juhtis sõjapealik koos oma sõjalise kaaskonnaga . ~ 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased ja Mükeene linnuse rekonstruktsioon. u. 1600-110a Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vanakreeka_kokkuvote_karoliinek orol.htm http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg&imgrefurl= http://...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Quo Vadis" raamatukirjeldus/ kokkuvõte

Vinitius hakkab mõistma oma endise elu tühisust, ning järjest rohkem hindama kristlaste eluviisi. Pärast Lygia leidmist, pidi ta siiski olema ettevaatlik ja elama paguluses, sest Nero naine Poppea Sabina (ajalooline isik) oli oma lapse surma tema süüks ajanud, kinnitades, et Lygia oli talle nõiduse peale pannud. Hiljem suudab Petronius keisri seda meelt ajada, et Lygia on süütu ja ta lubab Vinitiusel ja Lygial abielluda. Raamatu vältel käib Nero mitmeid kordi oma kaaskonnaga reisidel, millest viimasele võttis ta kogu Rooma ülemkihi, sealhulgas Vinitiuse, kaasa. Selle reisi ajal oli Tigellinus (ajalooline isik), Nero lähikondlane ja prefekt, keisri soovil pannud tule otsa Rooma linnale. Kogu raamatu vältel Nero vihjab oma luules ja mõtisklustes, et ta sooviks näha tules linna, et sellest siis luuletada. Vinitius läheb tagasi Rooma, Lygiat leidma, ent leiab enda eest suure tulekahju ja kannatavad inimesed. Oma armastatut otsides ta lämbub Rooma...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt

a- normannid (viikingid) rüüstasid Lindisfarne 'i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövretked Lääne- Euroopas. o 800. a- paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure Roomas keisriks LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜLEVAADE AJALOOST. FRANGI RIIK 5-7 SAJANDIL o Kuningas Chlodovech 'i juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida, mille tõttu pälvis Rooma vaimulike ja aristokraatide toetuse ­ seeläbi laienes sõjakäikude võimaldamine riigipiiride laiendamiseks. (Nii Rooma, kui ka Gallia olid ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanlaste vastased). o Lasi kirja panna saali õiguse ­ riigi jaoks oluline seadusekogu, millest juhinduti. Saali õiguse järgi polnud naistel õigus maad pärida, mistõttu pole prantsuse ajaloos...

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaeg- oluline etapp ühiskonna arengus

vasalliteedisidemetel. Feodaalsuhete teke põhjusteks võisid olla uue sõjavärorganisatsiooni teke ja vajadust teha korralikd ning kindel valitsemissüsteem. Vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid, parunid, krahvid ning markiid. Neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele. Väikevasallid aga kogusid oma läänist talupoegadelt makse ning teenisid väes isiklike ralvade, ratsu ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Nii kujuneski välja feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ning aluseks väikevasallid. Nii sai kasutatavaks põhimõte, et "minu vasalli vasall ei ole minu vasall". Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna ­ Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele....

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Bütsants ja Vena-Vene riik (Keskaeg)

(lk 52) 8. VanaVene riigi tekkimine VanaVene tähtsaima ajalooallika ,,Jutustus möödunud aegadest'' järgi polevat põhjapoolsed rahvad, sealhulgas idaslaavlased, oma maa valitsemisega ise hakkama saanud. Hõim sõdis hõimuga ja vürst vürstiga. Niisiis lepiti kokku, et kutsutakse valitsejad võõtsilt. 862. aastal saabunudki kohale viikingipealik Rjurik koos vendade ja kaaskonnaga . Ta asus elama Novgorodi. Kui Rjurik suri, sai Novgorodis vürstiks ta lähikondlane Oleg. 882. aastal vallutas Oleg Kiievi, kuna ta soovis valitseda kogu teed ,,varjaagide juurest kreeklasteni''. Vallutanud tähtsa kaubalinna, kuulutas ta end suurvürstiks. 882. aastat peetaksegi VanaVene ehk KiieviVene riigi asustamisaastaks (lk 53) 9. Venemaa ristiusustamine Venemaa üks tähtsamaid ajalooallikaid räägib, et 988. aastal lõi Kiievi kohal särama ,,Kristluse usu valgus''...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Varakeskaeg

Keskaeg(5saj-16.saj k.a) 395 ­ 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine. 1517 - reformatsioon ­ usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg ­ 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus ­ domineerib vaimuelus; fasaliteet ­ feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused ­ vaimulikud ­ avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld ­ piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate ­talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Napoleon I - hea väejuht või halb kaotaja

19. saj tuli Prantsusmaa valitsejaks Napoleon I. See oli ajal, mil toimus revolutsioon. Napoleoni valitsusajal toimusid Euroopas suured muudatused. Napoleon võitis palju sõdu, kuid kaotas nii merel inglastele kui külmal Venemaal venelastele. Kas Napoleon I on siis suur väejuht ja riigivalitseja või halb kaotaja? Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivselt valitsema/tegutsema ja Prantsusmaad muutma. Ta muutis kohtupidamist ja seadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees ja eraomanduse puutumatuse. See koodeks sai eeskujuks veel paljudele Euroopa riikdele. Napoleon oli suur riigijuht. Napoleon ei tahtnud olla kehvem teiste riikide valitsejatest. Näiteks rajas ta endale suure ja hiilgava õukonna. Võiks arvata, et talle ei mahtunud hinge mi...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mereväebaas

Ohvitserid-Mereväebaasi riviohvitserid on enamuses saanud mereväeohvitserikoolituse Saksamaa, Taani, Rootsi ja Soome meresõjakoolides ning teeninud enne Miinilaevade Divisjoni laevadel. Mereväebaasi erialaohvitserid on erialase hariduse omandanud reeglina tsiviilkoolitusasutustes. Ajalugu: 29.juunil 1912 toimus Peeter Suure Merekindluse Sõjasadama nurgakivi asetamise pidulik tseremoonia, kus osales tsaar Nikolai II kaaskonnaga . Siis alustati praeguse Miinisadama ehitust. 1918. aasta novembris võttis Miinisadama üle Kaitseliit, sadama esimeseks komandandiks määras Johan Pitka 2. järgu kapteni Rudolf Schilleri, kellest hiljem sai esimene mereväe ülem. Detsembrist läks sadam koos ehitistega üle Merejõududele. 13.mail 1925 moodustati allüksus Miinisadama Sõjalaevastiku baas ja pärast sadama süvendamist hakkasid siin baseeruma kõik Merejõudude laevad....

Riigikaitse
4 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Bulgakov "Meister ja Margarita"

Õde vastas, et viimane suri. See oli meister. XXXI peatükk Tegelased: kogu Wolandi seltskond, meister ja Margarita Azazello jõudis koos meistri ja Margaritaga künka servale, kus Woland koos kambaga neid juba ootasid. Woland andis meistrile võimaluse linnaga hüvasti jätta ning seejärel asusid kõik koos teele. XXXII peatükk Tegelased: Woland oma kaaskonnaga , meister, Margarita, Pontius Pilatus Seltskond lendab põrgu poole. Mida pimedamaks läheb, seda rohkem kõik muutuvad. Inimeste küljest kaovad pettused ning kogu seltskonna välimus muutub drastiliselt. Ühel hetkel nad peatuvad ning näevad Pontius Pilatust kuuvalgel koos koeraga istumas. Meister laseb ta vabaks. Woland jätab meistri ja Margaritaga hüvasti ning asub oma kaaskonnaga uuesti teele. Meister ja Margarita kõnnivad oma igavese kodu suunas. Epiloog...

Kirjandus
1071 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Harry Potter ja Tulepeeker detailne sisukokkuvõte

Harry Potter ja tulepeeker SISUKOKKUVÕTE Harry Potter on igas mõttes ebatavaline poiss: ta vihkab suvevaheaega, talle meeldib koolis käia ja koduseid ülesandeid teha. Samuti on ta võlur. Tema lemmikspordiala on lendluudpall ja lemmikloomana peab ta lumekakku. Veel on tal süütu mõrvarist ristiisa, keda jälitavad dementorid ning ta on üle võlurimaailma kuulus selle poolest, et ta kukutas väikeses beebina võimult kõigi aegade suurima musta maagi Voldemorti. 11 aastat elas Harry oma onu ja tema perekonna juures, kuna ta vanemad hukkusid autoõnnetuses, millest Harry pääses õnnekombel ja ainult välgukujulise armiga laubal. Tegelikult tappis Harry vanemad Voldemort ja ta püüdis seda teha ka Harryga, aga iidne kaitse, mille ema Harryt kaitstes sai, andis Voldmorti surmavale needusele (Avada Kedavra) vastulöögi, nii et Voldemort ise oli peaaegu suremas. Talle jäi alles ainult...

Eesti keel
69 allalaadimist
thumbnail
14
docx

AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE

- 7. Sajandil kujunesid Dnepri jõe äärdehõimuliidud. Slaavlased olid sõjakad ja sageli kimbutasid nad oma rüüsteretkedega Bütsantsi keisririiki. Samas olid neil ka kaubanduslikud suhted ning 9. Sajandiks kujunes Dnepri jõest tähtis kaubatee Bütsantsi ja Skandinaavia vahel. Idaslaavi hõimud sõdisid omavahel ega suutnud kokku leppida valitsejas. Lõpuks lepiti kokku, et kutsutakse endale valitsejad võõrsilt. 862. aastal saabusidki kohale viikingipealik Rjurik koos oma vendade ja kaaskonnaga . Peale Rjuriku suma sai troonile tema lähikondlane Oleg, kes vallutas 882. aastal Kiievi. Seda aastat peetaksegi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riigi asustamisaastaks. 998. aastal võttis Kiievi suurvürst Vladimir vastu bütsantsi õigeusu. Rahvas ei suutnud mõista seda käiku ja nii pidigi Vladimir jõuga ristiusustama. Kirik kujunes Venemaal tugevaks jõuks. Ehitati kirikuid ja kloostreid ja võeti kasutusele ka slaavi tähestik ehk kirillitsa...

Ajalugu
322 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Keskaeg, reformatsioon

(lõunaslaavlased: bulgaarlased, horvaadid, serblased, sloveenid, montenegrolased) Itta antid (idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased) Dnepri jõe keskjooksul elutsestd. Sealt hakksid liikuma põhja poole, kus puutusid kokku läänemeresoomlastega, nad liikusid põhjavene poole. Nad slaavistusid. Normanistlik teooriavanavene riigi rajajad olid viikingid 862 Rjuritknovgorodis, sineud, truvor. Tulid kõik koos kaaskonnaga . VV algas 882 kui rjurik kaaskondlane oleg vallutas kiievi. Vv ehk Kiievi Vene algus viikingid slaavistusid. Antinormanistlik teooria ­ VV rajasid idaslaavlased, valitsejad 988 lasi VV suurvürst Vladimir ennast ja kaaskonda ristidaõigeusu kiriku algus vm Jaroslav tark vallutas 1030 jurjevi(tart). Lasi kirja panna"Vene õiguse" 10. Araablased ja islami usk Elukohaks araabia ps. Tegelesid rändkarjakasvatuseg ­ beduiinid(kasv. Kaamleid ja muid...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Bütsantsi kunst

Kultusobjektiks keiser, kes juhib kirikut või kristus ja tema pühakud. 2. Figuurid on saledad, ebaloomulikult pikad. 3. Riided on toretsevad ­ kehavorme ei näidata 4. Näod väiksed, suured silmad ­ võimukad 5. Figuurid on tihedas reas üksteise kõrval ­ nagu hõljuksid maapinna kohal või tühjuses, ei ole ruumilised Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu Keiser Justinianus I (483565) kaaskonnaga . Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level...

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti pulm ennemuiste

Kõige tähtsam jook pulmas oli õlu, millel oli hariliku janukustutamise ning ohvrijoogi otstarve. Kõik külalised pidid õlut tooma pool vaati või vaadi, kui mitte, siis raha annetama. Pulmaeelsel päeval sõitsid peiupoisid ka pruudi koju, et seal naela seina lüüa ­ järgmine päev oli siis, kuhu riided üles riputada. Pulmapäeva hommikul tegid seda sama pruudipoolsed noormehed, ainult et peigmehe kodus. Enne seda kui peigmees kodust kaaskonnaga pruudi poole minema hakkas, küsiti tema kodus piitsaraha ­ see oli isamehe ülesanne. Sedaviisi kogutud raha eest ostis isamees pudeli viina, et pruudikodus üle ukseläve saada. Saajarongi (seltskonna, kes pruudi poole sõidavad) kõige ees ratsutasid peiupoisid, esimesel vankril isamees, teisel peigmees ja siis ülejäänud saajarahvas. Peigmehe vanemad tavaliselt kaasa ei läinud. Pulmarong sõitis suure lärmi ja kellahelinaga....

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hamleti sisukokkuvõte

Hamlet räägib emale kõik mis teab isa surmast. Ka vaim näitab end korraks, kuninganna teda ei näe ja arvab, et Hamlet räägib üksinda. Kuninganna ütleb, et kaks koolivenda viivad Hamleti Inglismaale. Hamlet lubab nad lõksu juhatada, sest ta ei usalda neid. Hamlet lohistab Poloniuse välja. Ta ei ütle kellelegi, kuhu ta tema laiba viis. Hamlet viiakse laevale, saatjatel on kiri, kus on käsk Hamlet hukata. Ophelia läheb hulluks. Laertes tormab lossi koos kaaskonnaga , et oma isa surma eest kätte maksta. Horatiole tuuakse laevalt Hamleti kiri, kes pääses Inglismaale minekust, kuid Guildernstern ja Rosencrants viidi Inglismaale, kus nad hukati, sest Hamlet oli salaja kirja ringi teinud. Laertes ja kuningas peavad plaani, kuidas Hamlet surmata - mürgikarikas ja mürgitatud mõõk. Tuuakse teade, et Ophelia uputas end. Hauakaevajad kaevavad talle hauda, kui Hamlet tuleb surnuaeda, meremehe riided seljas. Hamlet leiab mullast pealuu. Tuleb Ophelia matuserong...

Kirjandus
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun