· Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). b. Lossid ja ühiskonnakorraldus: · Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). · Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). · Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. · Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. · Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. c. Kunst ja usund: · Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. · Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. · Maalidel sagedasti sõjatemaatika. d. Mükeene kultuuri häving: · U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni
majanduslikku raskusi ja elanikkonna vähenemist. See soodustas kapitalistliku ühiskonna kujunemist). 2)Frangi riik. Riik varakeskaegses Euroopas. Selle territoorium langeb suuremas osas kokku tänapäeva Prantsusmaaga. Riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast, tõrjudes läänegoodid Hispaaniasse. Frangid olid tol ajal veel paganad. 495. aastal lasi aga Chlodovech and kaaskonnaga ristida ning peale seda sundis ta ristiusu (katoliku kirik) peale ka rahvale. Tänu ristiusustamisele, said frangid paavstile headeks liitlasteks ariaanlike germaanlaste vastu. 6. ja 7. sajandil frangi riigi ühtsus kadus ning kuningate võim nõrgenes. Toimusid vennatapusõjad (kui kuningas suri, jagati maa ja vara poegade vahel). Tänu sellele jagunes maa suurteks sõltumatuteks osadeks, kus võim kuulus kuninga kojaülematele majordoomustele
Jumal võib teha Aabrahami poegi ka teeäärsetest kividest. Kuigi Johannese tegevus keskendus Juudamaale, jõudsid kuuldused temast peagi Galileasse ning ulatusid ka Jeesuse kõrvu, kes oli oma esimeste kõnedega kogunud enda ümber juba väikese kuulajate ringi. Et Jeesuse mõjuvõim polnud veel kuigi suur ja teda kahtlemata tõukas tagant soov näha õpetajat, kelle mõtetes oli nii palju kokkupuutepunkte tema enda omadega, lahkus Jeesus Galileast ja suundus koos oma väikese kaaskonnaga Johannese juurde. Matteuse evangeeliumist loeme: Siis tuli Jeesus Galileast Jordani äärde, et lasta end Johannesel ristida. Aga Johannes püüdis teda igati keelata: "Mul on vaja ennast sinul ristida ja sina tuled minu juurde!" Jeesus aga kostis talle: "Olgu pealegi; sest nõnda on meil kohane täita kõike õigust!" Siis Johannes andis talle järele. Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta kohe veest välja. Ja vaata,
Puuduseks võiks pidada kaht barokset kellatorni ning nende vahel liiga kõrgele kerkivat frontooni2, mis varjab vaadet õnnestunud kuplile. Nimetatud frontoonil näeme ilmekat reljeefi, mis kujutab Pauluse usulise ümberpööramise stseeni Damaskuse teel. Sama temaatikat on käsitlenud väga paljud maalikunstnikud. Vatikanis lossis on Pauluse kabel , kus saame imetleda Michelangelo loodud freskot, mille ülemisel poolel domineerib Jeesus oma taevase kaaskonnaga, alumisel poolel lebab pimestatud Paulus. Perutav hobune, hirmunud teekaaslased, Jeesuse peopesast kiirgav valgusekimp, kõik rõhutab siin hetke erakordsust. Taevase väe kujutamisel on Michelangelo siin hülgamas renessansi kunstiideaale. Kindlasti võib seda stseeni pidada juba baroki avamänguks. Michelangelo. Püha Pauluse pööramine. Vatikani lossi Pauluse kabel, Rooma. Caravaggio maalil "Püha Pauluse usupööramine" (originaal on Santa Maria del Popolo kirikus
riik P.-Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. 2. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid. a. Algkodu ja ühiskonnakorraldus: · Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes Karpaatidest Gneprini. · Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. · Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. · Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus. b. Hõimurühmad, nende ränded ja riikide tekkimine: SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, tsehhid. serblased, sloveenid, valgevenelased,
Hermes Teekäijate kaitsja,jumalate käskjalg, hingede juht allilma. Loomakarjade sigivuse edendaja. Võis olla petliku loomuga. Tiivuliste sandaalide ja kübaraga. Aphrodite Ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. Tuntavad jooned Mesopotaamia jumalanna Istariga. Dionysos Veini, viinamarjakasvatuse jumal. Ainus Kreeka jumal, kelle ema inimene. Olümpose asemel elas maa peal. Lõbusa kaaskonnaga. 9 Muusat: Kleio ajaloo Urania astronoomia Melpomene tragöödia Thaleia komöödia Terpsichore tantsu Kalliope eepilise luule Erato armastusluule Polyhymnia jumalatele määratud laulude Euterpe lüürika Müüte: Trooja hobune pettus, millega Trooja vallutati. Suur seest õõnes puuhobune, mille sees kreeklased. Ariadne lõng selle abil leidis Theuses pärast Minotauruse tapmist labürindist tagasitee. Raskest olukorrast väljapääs.
XIX sajandi esimesel kolmel aastakümnel toimus matemaatikas oluline muutus, võrreldes Newtoni - järgse heroilise perioodiga XVIII sajandil. Pärast laiaulatuslikku avardumist ja avastamisvabadust saabus tõestuselt suurema ranguse nõudmise aeg. Midagi taolist võib märgata ka tänapäeval. Oleks aga ennatlik püüda ennustada, missugune saab matemaatika olema järgmisel sajandil. Umbes 200 aastat tagasi aimas ainult Gauss, millise kuju matemaatika peatselt omandab. Nagu Newtongi oli ta aga liiga tagasihoidlik, et oma mõtteid Lagrange'ile, Laplace'ile ja Legendre'ile teatavaks teha. Enamik nende suurte prantsuse matemaatikute töödest oli ainult ettevalmistus, mille kasutasid ära hilisemad matemaatikud. Nii näitas Lagrange oma võrranditeteooriaga teed Abelile ja Galois'le ; Newtoni taevamehaanika diferentsiaalvõrrandite, kaasaarvatud gravitatsiooniteooria kohta käivate töödega valmistas Laplace ette matemaatilise füüsika suurejoonelist aren...
Selliseks tasuks oli maa, ainus jõukuse allikas naturaalmajanduse tingimustes. Maa andis rüütel talupoegadele, kes pidid selle eest maavaldajale makse maksma ja koormisi tegema. Vastutasuks kaitses rüütel oma talupoegi vaenlaste kallaletungide eest. Seega, valitsejad jagasid rüütlitele maad selleks, et need saaksid muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, kandis nimetust feood, ehk lään. Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. Vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Kõige suuremaks maavaldajaks riigis oli kuningas, kes läänistas oma valdused
tehnilises. Emotsionaalselt on pilt väga liigutav. Eeskätt sellepärast, et näha Eesti rahva suusatsempionit pisarates, on raske. Fotolugu koosneb piltidest, millel on Andrus Veerpalu keskplaanis. See tähendab seda, et pildistatavat isikut kujutatakse ainult osaliselt. Tegemist on värvifotodega. Pildi vaatenurk on otse ning objekt on nii esiplaanil kui ka tagaplaanil. Teravussügavus on küllaltki väike, sest pildid on kohati udused. Fotod jutustavad loo, kuidas spordiäss istub oma kaaskonnaga laua taga ning vastab küsimustele ja selgitab olukorda ning kuidas ta pressikonverentsi lõpus pisarates lahkub. "Eesti portreed taldrikutel" Olemusloo kategooria võitis Äripäeva fotoreporter Erik Prozes oma fotolooga "Eest portreed taldrikutel". Fotolugu jutustab loo Eesti inimestest jõuluajal. Väga osavalt on piltidega viidatud inimeste nii materiaalsetele kui ka olemuslikele erinevustele. Fotolugu mõjub emotsionaalselt mõtlemapanevalt ning isegi natukene kurvalt
eksisteeris siiski valguse- ja pimedusejõudude hierarhia: 1) Beemot ja Korovjev päästsid tulekahjust maastikumaali (looming?), poolpõlenud kokakitli (?) ja lõhekala (Jeesus?) 2) Kui Me ja Ma koos Azazelloga keldrikorterist välja tulevad, et mustadele hobustele hüpata, näevad nad köögitüdrukut, kes neid, ilmseid põrgusaadikuid nähes tõstab käe, et risti ette lüüa. Azazello ähvardab: ,,Lõikan käe otsast!" 3) Kui Me ja Ma koos Wolandi kaaskonnaga mustadel hobustel lendavad, siis avastab Ma ühel hetkel, et pettus on kadunud ja kõigi puhul on paljastunud nende tõeline loomus (Korovjev tumelilla rüütel jne). Meister näeb välja nagu ,,nooruke deemon", kuid ,,...naeratas kuule otsekui kellelegi, keda ammu tuntakse ja armastatakse" (kuuvalgus oli seotud Jesuaga). 4) Meister vabastab Pilatuse, seejuures tema hääl (,,Sa oled vaba!") on nii võimas, et
saada talle liiga lähedaseks. Õigupoolest väljendus selles ka Jelizaveta kadedus ja soov juhtida asju nii nagu tema seda tahtis. Näiteks ei tohtinud keegi pidudel näha välja ilusam, kui oli seda tema. Piiluaugud · Peatükk räägib edasi Katariina ja Peetri elust ning nendevahelistest suhetest Jelizavetaga. · Kord oli Peeter puurinud Jelizaveta söögituppa oleva ukse sisse piiluaugud, kust oma kaaskonnaga jälgis sealpool toimuvat. Kui Jelizaveta sellest teada sai, pahandas ning sõimas ta Peetrit suure vihahoo saatel. · Peatüki teine pool räägib, kuidas Tsernõsovite kolmik sai Katariina ja Peetriga liiga lähedasteks ning ka nemad kadusid ükspäev salapäraselt. Valvekoer · Katariinale ja Peetrile määrati järelvaatajaks ja niiöelda valvekoeraks Maria Semjonovna Tsoglokova. Tema sai selleks inimeseks, kes pidi Jelizavetale kandma
(jumalateenistuse korda) ning pandi alus ühehäälsele kiriklikule koorilaulule (Gregoriuse koraalile). Alates tema ajast hakkasid Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 7 katoliiklased Vahemere läänepoolsetes maades pidama Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Alates 5.saj lõpust, kui frankide kuningas Clodovech lasi ennast koos oma kaaskonnaga ristida, kujunes Rooma paavstidel tihe koostöö Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühike annetas aastal 756 paavstile Rooma linna ja selle lähema ümbruse, mille tulemusena kujunes Kesk-Itaalias välja Kirikuriik (eksisteeris kuni 1870, siis liideti selle valdused Itaalia kuningriigiga), kus paavst omas lisaks vaimulikule võimule ka ilmalikku võimu. Frangi riigi lagunemine (843) ja
Lääne-Euroopas. 962. a Otto I lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, pannes aluse Püha Rooma keisririigile. 988. a vürst Vladimir valitsusajal (978-1015) võeti Venemaal vastu ristiusu. Frangi riik V-Vll sajandil V sajandi lõpul tungisid Reini alam- ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi (481-511) juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. 495. a lai Chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka enda rahvale. 687. a oli kuningate võim vaid nimeline ning valitsesid Majordoomused, kelle võim suurenes Karl Martell valitsemisajal. Poitiers´lahingus 732.a said lüüa araablased, kes tungisid hispaania riiki. Kuna sissetungi oht säilis tugevdas ta ratsaväe. Paavstid ja langobardid Itaalias Vl Vll sajandil 560 a vallutas Itaalia germaani hõim langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud kaitsta
Lõunasse sklaviinid balkani ps. (lõunaslaavlased: bulgaarlased, horvaadid, serblased, sloveenid, montenegrolased) Itta antid (idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased) Dnepri jõe keskjooksul elutsestd. Sealt hakksid liikuma põhja poole, kus puutusid kokku läänemeresoomlastega, nad liikusid põhjavene poole. Nad slaavistusid. Normanistlik teooriavanavene riigi rajajad olid viikingid 862 Rjuritknovgorodis, sineud, truvor. Tulid kõik koos kaaskonnaga. VV algas 882 kui rjurik kaaskondlane oleg vallutas kiievi. Vv ehk Kiievi Vene algus viikingid slaavistusid. Antinormanistlik teooria VV rajasid idaslaavlased, valitsejad 988 lasi VV suurvürst Vladimir ennast ja kaaskonda ristidaõigeusu kiriku algus vm Jaroslav tark vallutas 1030 jurjevi(tart). Lasi kirja panna"Vene õiguse" 10. Araablased ja islami usk Elukohaks araabia ps. Tegelesid rändkarjakasvatuseg beduiinid(kasv. Kaamleid ja muid
Lõplikult varises kokku Lääne-Rooma impeerium;hunnid sundisid liikuma ka teisi hõime; tekkisid uued riigid:barbarite kuningriigid, see pani aluse tänapäeva rahvariikide tekke Lääne-Euroopas Frangi riigi kujunemine ja ristiusu vastuvõtmine: V sajandi lõpul tungisid Reini alam- ja keskjooksu aladele elanud frangid kuningas Cheodovechi (Klodoveh) juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid seal Hispaaniasse.Frangid olid tol ajal veel paganad, Cheodovech lasi enda koos kaaskonnaga ristida ja sundis selle ka oma rahvale peale. Karl Martell: Ta oli majordoomus, kes sai riiki valitseda, kuid ei kuulutanud ennast kuningaks.Suutis muhhameedlased purustada, jagas oma sõjameestele maatükke, mille sissetulekust pidi hankima ratsahobuse ning raskelt relvastatud ratsaväelaste varustuse. Ta võitis Poitiersi lahingu, peatades sellega araablaste pealetungi. Pippin Lühike: Oli Karl Martelli poeg. Ta kuulutas ennast ise 751.aastal frankide kuningaks ja temast sai alguse
Kuppel on taevavõlv ja keskel asub valgusallikas päike. Amfiteater on rooma teateriehitis, kus astmetena tõusvad isted asetsesid ellipsikujuliselt ümber areeni. Olid mõeldud eelkõige gladiaatorite võitluste pidamiseks, merelahingute ja kiskjate ajujahtide lavastamiseks. Colosseum oli antiikaja suurim amfiteater. Välissseinad kaunistatud poolsambaid meenutavad kreeka eeskujud. Esimesed 4 istmerida olid marmorist, mis olid mõeldud ülikutele, kusjuures keiser koos oma kaaskonnaga istusid areeni servas kõrgemale tõstetud kohale. 4-dal korrusel olid sammaskäigud, mille külge kinnitati ületõmmatud lõuendist nn. päikesepurjed. Areeni all asusid müüritud käigud ja loomapuurid, trepiuksed avanesid otse areenile. KUJUTAV KUNST: Augustuse ajastu portreedes pääseb mõjule idealiseeriv käsitlusviis. Keisri marmorfiguur vasakus käes hoiab oda, parem on üles tõstetud, nagu peaks kõnet oma sõjaväele,
Prom rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Z vabastab ta piinadest. Io sünnitab Z poja Epaphose, kelle soost sünnib kord Herakles, kes Prom kalju küljest vabastab. Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda. "EUROPE" Europe oli Siidoni kuninga tütar, kellesse Z armus. Z märkas E'd hommikul, mil naine oli unes näinud kahte kontinenti tema sünnitamise ja omanikuõiguse pärast vaidlemas. E korjas kaaskonnaga lilli, kui Aphrodite lasi oma pojal Erosel lasta nool Z südamesse. Z armus ja muutis end sõnniks. E ja tema kaaskond kogunes ilusat sõnni imetlema. Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele. Sõidu käigus tabas Europe ära, et tegemist on jumalaga. Europe pidi saarel Z'le sünnitama poegi, kellest kuulsad on Minas ja Rhadamanthys, kes mõistavad Hadese riigis hingede üle kohut. Europe järgi on tulnud maailmajao nimi Euroopa. "KÜKLOOP POLYPHEMOS"
Ülemistes sfäärides asus taevas An (An ongi see kaar) koos teiste jumalustega, kellest tähtsaimad päikesejumal Utu ja kuujumal Su'en (kaare all). Maapinnal elasid inimesed, jumalused ja olendid, kõige aktiivsemaks käsitöö, tarkuse ja Abzu (vasak tiss) jumal Enki (see joon seal on KI) ning kuningavõimu ja korda tagav jumalus Enlil. Maapinna all surnuteriik Kur (nö parem tiss), kus tegutses abielupaar Nergal ja Ereskigal koos kaaskonnaga. 15. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja too esile maailma loomisel osalenud jumalad. Missugune oli sumerite loomismüüt? Gilgames, Vanem Edda, Äiö Põhipunkte P. Espaki loengust (1) · Sumeri loomismüüt: maailma loomine taeva ja maa suguühte läbi · Rasestatud maast sünnivad põhijumalused, kellest omakorda sünnivad muud jumalad · Inimese loomine savist selleks, et jumalad ei peaks ise tööd tegema; inimese surelikuks saamine
Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on. Verona päevas näidatakse Julia perekonda. Julia ema oli 28.a. Tal oli kosilane - Krahv Paris. Romeo tähendab tõlkes palverändur. Loeb värsse, Romeol on hinges armuvalu. Korraldatakse maskiball. Capulettide majas, et Julia saaks Parisega rohkem tuttavaks. Romeo tuleb ballile oma kaaskonnaga ja kui ta näeb Juliat, siis tekib armastus esimesest silmapilgust, sama Julial. Tybalt tunneb Romeo ära, ja pahandatakse teda(Capuletti pahandab Tybaltit). Külalisele ei minda kallale. Vana Capuletti jaoks on see traditsioon, komme, mida peab järgima. Tunneb end solvatuna. Julia istub aknal ja mõtleb poisile, keda ta nägi ja aias kuuleb tema mõtteid Romeo. Teine päev - Vend Lorenzo juurde tuleb Romeo, et too laulataks Romeo ja Julia. Tänuväärne roll alati
Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on. Verona päevas näidatakse Julia perekonda. Julia ema oli 28.a. Tal oli kosilane - Krahv Paris. Romeo tähendab tõlkes palverändur. Loeb värsse, Romeol on hinges armuvalu. Korraldatakse maskiball. Capulettide majas, et Julia saaks Parisega rohkem tuttavaks. Romeo tuleb ballile oma kaaskonnaga ja kui ta näeb Juliat, siis tekib armastus esimesest silmapilgust, sama Julial. Tybalt tunneb Romeo ära, ja pahandatakse teda(Capuletti pahandab Tybaltit). Külalisele ei minda kallale. Vana Capuletti jaoks on see traditsioon, komme, mida peab järgima. Tunneb end solvatuna. Julia istub aknal ja mõtleb poisile, keda ta nägi ja aias kuuleb tema mõtteid Romeo. Teine päev - Vend Lorenzo juurde tuleb Romeo, et too laulataks Romeo ja Julia. Tänuväärne roll alati
paraja segaduse, sai peale loengut sellest, et antud einelaua toidu kvaliteet on alla igasugust arvestust, teada, et ta sureb üheksa kuu pärast maksavähki. Seda kuuldes tormas Andrei Fokits koheselt parimate arstide juurde abi saama. Õhtu saabudes tegutseb Margarita vastavalt Azazello instruktsioonidele ja määrib end üleni võlukreemiga kokku. Ta nooreneb müstiliselt ning muutub nõiaks, kes lendab luual alasti minema. Enne Wolandi ja tema kaaskonnaga kohtumist lõhub Margarita ära kriitik Latunski korteri, sest too hävitas oma artikliga Meistri ja tema romaani. Saanud kokku oma toateenija Natasaga, lendasid naised linnast välja, et siis sealt koos Wolandi ballile minna. Läheneb kesköö ja Margarita seatakse balliks valmis: teda pestakse verega, hõõrutakse lehtedega ja talle avaldatakse saladus, et ta on ühe 16. sajandil elanud Prantsuse kuninganna järeltulija.
Harry Potter ja tulepeeker SISUKOKKUVÕTE Harry Potter on igas mõttes ebatavaline poiss: ta vihkab suvevaheaega, talle meeldib koolis käia ja koduseid ülesandeid teha. Samuti on ta võlur. Tema lemmikspordiala on lendluudpall ja lemmikloomana peab ta lumekakku. Veel on tal süütu mõrvarist ristiisa, keda jälitavad dementorid ning ta on üle võlurimaailma kuulus selle poolest, et ta kukutas väikeses beebina võimult kõigi aegade suurima musta maagi Voldemorti. 11 aastat elas Harry oma onu ja tema perekonna juures, kuna ta vanemad hukkusid autoõnnetuses, millest Harry pääses õnnekombel ja ainult välgukujulise armiga laubal. Tegelikult tappis Harry vanemad Voldemort ja ta püüdis seda teha ka Harryga, aga iidne kaitse, mille ema Harryt kaitstes sai, andis Voldmorti surmavale needusele (Avada Kedavra) vastulöögi, nii et Voldemort ise oli peaaegu suremas. Talle jäi alles ainult...
24 13. POLIITIKUTE 100 PÄEVA A. Gros. Bonaparte Arcole sillal M. J. Blondel. Keiser Napoléon I koloneli mundris Prantsusmaa ajaloos on CENT-JOURS (tõlkes: sada päeva) ajavahemik 20. märtsist kuni 17. juunini 1815. aastal. See oli aeg, mil Napoléon Bonaparte, lahkunud 1. märtsil Elba saarelt (pagendus kestis täpselt 300 päeva), randus kaaskonnaga Prantsusmaa lõunarannikul ning suundus otse üle Eel-Alpide Pariisi ja taastas keisririigi. Sama aasta 17. juunil toimus Brüsseli lähedal Waterloo küla juures lahing, mis sai suurele väejuhile saatuslikuks. Napoléon I loobus teist korda troonist ja inglased pagendasid ta Püha Helena saarele, kus ta suri 1821. aastal. Napoléoni põrm toodi sealt Pariisi 1840. a ja sellest ajast peale puhkab ta seitsme kirstu sees Invaliidide kuppelkiriku krüptis
Konfliktiolukorras oleks oodatavam taktika liituda ühe osapoolega teise vastu, mitte mõlemat korraga rünnata. Sakalaste ja ugalaste sõjakäik Pihkvasse Henriku Liivimaa kroonika järgi saatis Järvamaa retkelt tagasi Riiga jõudnud Theoderic piiskopile alistunud sakalaste juurde preestri, et viia läbi ristimist. Samal ajal, kuuldes venelaste sõjakäigust, kogusid sakalased ja ugalased omakorda sõjaväe. Viljandis ristimist alustanud preester otsustas seepeale koos oma kaaskonnaga lahkuda, kuid salk eestlasi Lembitu juhtimisel asus neid jälitama, sai kätte ja tappis nad. Pärast seda tungis sakalaste-ugalaste vägi pihkvalaste sõjakäigul olekut ära kasutades Pihkva linna ja rüüstas seda. Samas Vene kroonikad eestlaste retke ei maini. Nende järgi rüüstasid hiljem samal aastal Pihkvat leedulased. Kirjelduste sarnasuse tõttu arvatakse, et Vene kroonikad on kuupäevaga eksinud ja paganarahvad segi ajanud (sellised korduvate
1613.a sai Vm tsaariks Mihhail Fjodorits Romanov, Filareti poeg. Segaduste aeg jätkus. Vale-Dmitri I loetakse n- ö päris tsaariks (legitiimsuse küssa pole oluline). Vale-Dmitri II tavaliselt tsaaride loetellu ei lisata, ka IIIndat mitte. Maria Lisenkol poeg Ivan, keda peetakse Vale-Dmitri II pojaks. Tegelikuks Ivani isaks võis olla Donni kasakate juht Ataman/ Iman Zajutski (?). Moskvas võim Romanovite kätte, ss Maria põgenes, lõpuks 1614. A võeti kinni Uurali mäe lähistel koos kaaskonnaga. Ivani esitleti tsareevitsina, poodi üles oma kuritegude eest (väidetavalt poodi), ka Maria kas poodi, hukati või suri kurvastusse. M.Romanovi valitususaeg üle 30 aasta, võimule üsna noorukieas. ,,Ülitasasena" teatakse teda Vm, oli tuntud meeldiva iseloomuga rahulik inimene (polnud üleliia vägivaldne), ka nõrga tervisega. Romanovite 17.saj Vm. Sibulkupplid 16.-17.saj arhitektuurimood. 17.saj Vm sageli kuj mitmete tugevalt neg joontega, miks Peeter I reformid olid hädavajalikud
FLAJ. O1. 063. Venemaa keskaja ajalugu (3 EAP) Lektor: Ain Mäesalu (arheoloogia õppetool) Kordamisküsimused eksamiks 1. Venemaa keskaja ajaloo allikad (leetopissid, "Jutustus möödunud aastatest"). Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest kroonikast pole tegelikult säilinud ühtei lehti, on säilinud selle ärakirja ärakirjad mitmes varjandis mis tingib selle, et kui tahame mingis küsimuses vähegi tõest pilti saada peame neid kõiki kasutama. Oluist täiendust on toonud viimase pooel sajandi jooksul arheoloogide poolt leitud tohtkirjad.Nb see küsimus on eksamil ja lisaks küsiti Jutustus möödunud aegadest erinevaid üllitajaid ja aegasid. 2. Venemaa keskaja ajal...
· 100 a pärast Muhamedi surma hõlmas islam kolmandiku vanast maailmast. · 500 a pärast valitses islam Bütsantsi, Indiat Venemaad, steppe kõrbeid, mandreid. · Ka tänapäeval vallutab islam uusi maa-alasid. IV osa. I ptk. · 3 märtsil, 1924 ütles viimane kaliif, Abd al-Madzid, koos kogu Othmani suguvõsaga, end lahti kõikidest õigustest sultanaadile, islami vaimulikule ja ilmalikule võimule. Järgmisel päeval lahkus ta oma kaaskonnaga Türgi vabariigi territooriumilt. Mitte keegi ei esindanud enam Muhamedi sõna maapeal. · Mustafa Kemal Pasa, oli see mees,tänu kellele kalifaat langes. · 13 sajandit Olid kaliifid valitsenud. · Kuid islam jäi. II ptk. · Prohveti surm ajas lõhki Meka linna vagade kogukonna. Hasimi suguvõsa, prohveti liha ja veri nõudis,et järeltulijaks peaks saama Ali. Ka ansarid nõudsid kohta endale, kuid Abu Bakril õnnestus mõlemi partei toetus endale saada
Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg:
tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg:
tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks dešifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg:
Majad olid sooja pidavad. Soti keltidel oli nn ratasmaja ümmargune kivist maja, keskel kolle, sopistused (panipaigad, magamiskohad). Kaubavahetuse käigus on üpris kaugete piirkondade kaupu keltide juurde jõudnud, nt Hiina siidi. Tätoveeringuid oli kõige rohkem Sb põhjaosas, oli levinud ka Hispaanias. Sõjaretkede puhul olid levinud sõjamaalingud, eelkõige sinine värv. Sõjapidamine oli normaalne ja vajalik. Piisavalt suure kaaskonnaga ülikule oli sõjapidamine samas ratsionaalselt kõige kindlam viis oma seisundit kindlustada või parandada. Kuna keldid sõdisid pidevalt omavahel, oli ühtse keldi armee erakorraliselt kokku ajamine kindlasti keeruline. Distsipliinist suures sõjaväes roomlaste tasemel ei saa rääkida. Ratsavägi oli keltidel olemas, Caesar sõnul väga hea. Al 2. saj pole andmeid, et sõjavankreid massiliselt kasutatud oleks, Britannias samas kasutati, seal olid need veel 1
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille...
6. - 7. Sajandil kujunesid Dnepri jõe äärdehõimuliidud. Slaavlased olid sõjakad ja sageli kimbutasid nad oma rüüsteretkedega Bütsantsi keisririiki. Samas olid neil ka kaubanduslikud suhted ning 9. Sajandiks kujunes Dnepri jõest tähtis kaubatee Bütsantsi ja Skandinaavia vahel. Idaslaavi hõimud sõdisid omavahel ega suutnud kokku leppida valitsejas. Lõpuks lepiti kokku, et kutsutakse endale valitsejad võõrsilt. 862. aastal saabusidki kohale viikingipealik Rjurik koos oma vendade ja kaaskonnaga. Peale Rjuriku suma sai troonile tema lähikondlane Oleg, kes vallutas 882. aastal Kiievi. Seda aastat peetaksegi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riigi asustamisaastaks. 998. aastal võttis Kiievi suurvürst Vladimir vastu bütsantsi õigeusu. Rahvas ei suutnud mõista seda käiku ja nii pidigi Vladimir jõuga ristiusustama. Kirik kujunes Venemaal tugevaks jõuks. Ehitati kirikuid ja kloostreid ja võeti kasutusele ka slaavi tähestik ehk kirillitsa
Amfiteater on rooma teateriehitis, kus astmetena tõusvad isted asetsesid ellipsikujuliselt ümber areeni. Olid mõeldud eelkõige gladiaatorite võitluste pidamiseks, merelahingute ja kiskjate ajujahtide lavastamiseks. Colosseum oli antiikaja suurim amfiteater. Välissseinad kaunistatud poolsambaid meenutavad kreeka eeskujud. Esimesed 4 istmerida olid marmorist, mis olid mõeldud ülikutele, kusjuures keiser koos oma kaaskonnaga istusid areeni servas kõrgemale tõstetud kohale. 4-dal korrusel olid sammaskäigud, mille külge kinnitati ületõmmatud lõuendist nn. päikesepurjed. Areeni all asusid müüritud käigud ja loomapuurid, trepiuksed avanesid otse areenile. KUJUTAV KUNST: Augustuse ajastu portreedes pääseb mõjule idealiseeriv käsitlusviis. Keisri marmorfiguur – vasakus käes hoiab oda, parem on üles tõstetud,
poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks erinevuse põhjuseks oli ka oli ka ehitusmaterjal Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis aga punane tellis ja põllukivi. 6.Millised ehitustehnilised uuendused jõudsid nüüd Eestisse Lääne-Euroopast? Kelle kätega ehitati kirikuid? Eestisse jõudis müüri, kaarte ja võlvide lubimördi abil ladumise oskus. Ehitajateks olid algul rändmeistrid oma kaaskonnaga, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. 7.Missuguseid piirkondi saab eristada Eesti keskaegsest sakraalarhitektuuris? Eesti keskaegsest sakraalarhitektuurist saab eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. 8.Millised keskaegsed kirikud asuvad Tallinna vanalinnas? Kas oled märganud seal ka mõnda basiilikat? Tallinna vanalinnas asuvad Toomkirik, Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirikud.
kaldale, kus Z vabastab ta piinadest. Io sünnitab Z poja Epaphose, kelle soost sünnib kord Herakles, kes Prom kalju küljest vabastab. Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda. 6. pilet EUROPE Europe oli Siidoni kuninga tütar, kellesse Z armus. Z märkas E'd hommikul, mil naine oli unes näinud kahte kontinenti tema sünnitamise ja omanikuõiguse pärast vaidlemas. (Aasia ja üks nimetu manner). E korjas kaaskonnaga lilli, kui Aphrodite lasi oma pojal Erosel (Cupido, Amor) lasta nool Z südamesse. Z armus ja muutis end sõnniks. E ja tema kaaskond kogunes ilusat sõnni imetlema. Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele. Sõidu käigus tabas Europe ära, et tegemist on jumalaga. Europe pidi saarel Z'le sünnitama poegi, kellest kuulsad on Minas ja Rhadamanthys, kes mõistavad Hadese riigis hingede üle kohut. Europe järgi on tulnud maailmajao nimi Euroopa. 7.pilet
Hetiidid : · 1700-1200 a eKr. Väike-Aasi ps. · Looduslikud tingimused ja tegevusalad Mägedega ümbritsetud stepp. Väheviljakas territoorium. Peamiseks elatusalaks karjakasvatus, vähesemal määral põllumajandus. Ehitusmaterjalidest leidus kivi ja puitu, metallidest kulda ja hõbedat. Raua sulatamine. · Pealinnaks Hattusa. · Peamised avastused : Raua sulatamine, hobune, kodarratas, kaarik. · Domineeris vaba kodanikkond. Riiki juhtis kuningas koos sõjaväelastest kaaskonnaga. Orjadeks oli sõjavangid. · Võeti üle teiste maade kultuure. · 1400 eKr Hetiidi riigi võimu tipp. · Kaovad mingil ajal maalt. Umbes samal ajal kui toimus Trooja sõda. · 1200 eKr purustasid teadmata sissetungijad Hattusa ning riik hävis kiiresti. Pärslased : · 6-4 saj eKr. Praegune Iraan. · Vallutasid alad Indiast Vahemereni. · Riigi struktuur riiki juhtis kuningas. Neli pealinna : Persepolis, Babülon, Susa. Ekbatana. Riik oli sagatud satraapideks
Prom rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Z vabastab ta piinadest. Io sünnitab Z poja Epaphose, kelle soost sünnib kord Herakles, kes Prom kalju küljest vabastab. Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda. EUROPE Europe oli Siidoni kuninga tütar, kellesse Z armus. Z märkas E’d hommikul, mil naine oli unes näinud kahte kontinenti tema sünnitamise ja omanikuõiguse pärast vaidlemas. (Aasia ja üks nimetu manner). E korjas kaaskonnaga lilli, kui Aphrodite lasi oma pojal Erosel (Cupido, Amor) lasta nool Z südamesse. Z armus ja muutis end sõnniks. E ja tema kaaskond kogunes ilusat sõnni imetlema. Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele. Sõidu käigus tabas Europe ära, et tegemist on jumalaga. Europe pidi saarel Z’le sünnitama poegi, kellest kuulsad on Minas ja Rhadamanthys, kes mõistavad Hadese riigis hingede üle kohut. Europe järgi on tulnud maailmajao nimi Euroopa. KÜKLOOP POLYPHEMOS
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. A...
ühisjooned Mesopotaamia armastusjumalanna Istariga. Nagu Istari puhul, räägiti Aphroditegagi seoses jumalanna armastusest erinevate jumalate ja inimlike kangelaste vastu. Dionysos. Veini ja viinamarjakasvatuse jumal. Ainus Kreeka jumalatest, kelle ema oli inimene. Eelistas viibida Olümpose asemel maa peal, rännates ringi kummalistest kitsejalgsetest ja hobusesabalistest, sageli purjus ning ohjeldamatutest olevustest koosneva lõbusa kaaskonnaga. Jumalate ja inimeste põlvnemine Kreeklased uskusid, et jumalad ei loonud maailma. Maailm oli olemas juba ammu enne Zeusi ja tema õdede-vendade sündi. Algul valitsesid seda Taevas ja Maa ja seejärel nende lapsed varasema põlvkonna jumalad ehk titaanid. Zeus oma õdede-vendadega tõstis titaanide vastu mässu ja kukutas nad kümneaastase hirmsa võitluse järel võimult. Nii said jumalad maailma valitsejaks.
ühisjooned Mesopotaamia armastusjumalanna Istariga. Nagu Istari puhul, räägiti Aphroditegagi seoses jumalanna armastusest erinevate jumalate ja inimlike kangelaste vastu. Dionysos. Veini ja viinamarjakasvatuse jumal. Ainus Kreeka jumalatest, kelle ema oli inimene. Eelistas viibida Olümpose asemel maa peal, rännates ringi kummalistest kitsejalgsetest ja hobusesabalistest, sageli purjus ning ohjeldamatutest olevustest koosneva lõbusa kaaskonnaga. Jumalate ja inimeste põlvnemine Kreeklased uskusid, et jumalad ei loonud maailma. Maailm oli olemas juba ammu enne Zeusi ja tema õdede-vendade sündi. Algul valitsesid seda Taevas ja Maa ja seejärel nende lapsed varasema põlvkonna jumalad ehk titaanid. Zeus oma õdede-vendadega tõstis titaanide vastu mässu ja kukutas nad kümneaastase hirmsa võitluse järel võimult. Nii said jumalad maailma valitsejaks.
Venemaa keskaeg Venemaa keskaeg kuni Ivan III-ni. Sergei Solovjov (1820-1879) esimene ja väga tõsine Vene ajaloo uurija. Avaldas Vene ajaloo vanimast ajast alustades, 15 köidet pikk. Kasutas palju kroonikate andmestikku. Nõukogude võimu ajal oli see raamat pooleldi keelatud. 1959-66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul. Vassili Klutsevski (1841-1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi. Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud. Lõi uudse etnogeneesi teooria . suur kuulsus! (Vi...
meestele, toetuse eest pakkus kuningas neile oma kaitset, hiljem seoti ka kuninga käsutäitjad vasallisuhtega Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht hertsogid, parunid, krahvid, markiid. Neile läänistati suuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele. Väikevasallid kogusid oma läänist talupoegadelt makse, teenisid väes isiklike relvade, ratsu, kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all kujunes läänipüramiid, tipuks kuningas, aluseks väikevasallid. Põhimõte: "minu vasalli vasall ei ole minu vasall" kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes, kuningas ei võinud suurfeodaali maadelt ise mehi väkke värvata. Kuningad jagasid ka immuniteedikirju, millega läks osa riigivõimu funktsioone, nt. kohtumõistmine ja maksude kogumine, vasallile üle.
SOLK Kas teil on vajalikud tööriistad? ÕDE On, leeklamp on siin. LUMI Pange põlema! EMA Mis sa teha mõtled? ÕDE See on ju tina, see sulab hõlpsalt välja, kallutage teda. EMA Hull oled peast. SOLK Hoidke teda kinni. Hoidke t e d a kinni EMA Hull oled peast või? EMA See tuleb välja võtta. Võetaksegi leeklambiga NIKOLAI Mis ei tapa, teeb meid tugevamaks. NIKOLAI Teie jääte siia Underwoodi valvesse. Tõuseb kui pöörane ja läheb metsikusse liikumisse. Liigub koos kaaskonnaga mööda ruumi ja muudkui osutab näpuga. NII. SEE MAJA, SEE MAJA, SEE MAJA, SEE MAJA, SEE MAJA, SEE MAJA, SEE MAJA, SEE MAJA, SEE MAJA, SEE MAJA, SEE MAJA, SEE MAJA, SEE MAJA, SEE MAJA , SEE MAJA….. 34 8. stseen Punkri ehitamine HEESKA Kuhu sa lähed? FELIX Koju HEESKA Pole mõtet FELIX Ma lähen isa juubelile. ANTS Möödunud kuul oli. FELIX Sellepärast nüüd lähengi. HEESKA
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
ehk fagott, Peemot ehk jõehobu, Azazello, Hella. Romaani tegevus toimub 3 päeva: Suurest reedest (jeesuse ristilöömisest) ülestõusmiseni R-L-P. Teine süzeeliin on Margarita ja Meistri armastuse lugu. Kolmas süzeeliin on nõukogude elu 20ndatel-30ndatel aastatel Moskvas. Neljas süzeeliin on kirjanduselu 20ndatel- 30ndatel aastatel Moskvas. Romaan romaanis on Jeshua lugu, mis tugineb Uuele Testamendile. Lühidalt on selle raamatu sisu see, et Woland koos oma kaaskonnaga tuleb Moskvasse ja korraldab seal oma täiskuuballi. Miks Woland sai Moskvasse tulla? Seal on ka kaks ajalist tasandit Jersalaim ja teine tasand on Moskva 20nda sajandi 20ndatel aastatel. Bulgakov: "Samasugune kurjus nagu on Jersalaimis, valitseb ka Moskvas. Sellepärast sai ka Woland ehk saatan sinna tulla. Moskva on teine Jersalaim. Seal valitseb samasugune kurjus nagu valitses juutide poolt Kristuse ristilöömisel." Tegelased. Seal on kolm reeturi kuju.
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. s...
MEISTER JA MARGARITA: Meister, Margarita, Woland. PROBLEEMID: looming. Meistri looming mõjutab väga paljude elu, näiteks Margaritat, Bezdomnõid. Kunstnikul pole võimalik elada ilma loomingu ja loomiseta, Meistri elu hääbus. Toonase Moskva ja nõukogude inimeste mured: korterikitsikus, pidev salakuulamine ja arreteerimine, liigne bürokraatia ja mõttetud organisatsioonid, mis elu keeruliseks tegid (akustikakomisjon, kuigi akustikaga midagi ei muutunud). Woland tõestab koos oma deemonliku kaaskonnaga, et inimesed on rumalad ja neid on lihtne lollitada. 52 Meister ja Margarita on kohati nagu Romeo ja Julia. Naisterahvas on julge ja tubli ning korraldab kõik vajaliku ära. Miks „Meistrit ja Margaritat“ kohe ei avaldatud? Inimesed kadusid jäljetult. Välismaa asjad, valuuta. Nõukogude liit surus targad ja mõtlevad hullumajja, kuigi nad rääkisid tõtt
mis avas karjäärivõimalused ka madalama päritoluga haritud ja andekatele inimestele. Sofia asemikvalitsus kestis kuni 1689. aastani, mil täisealiseks saanud Peeter haaras enda kätte kogu võimutäiuse, saates Sofia kloostrisse ning vürst Golitsõni pagendusse. Seades eesmärgiks vallutada Venemaale väljapääs merele, pidas Peeter I [168225] esmasena silmas Türgile kuuluvat Musta mere rannikut. Lootes leida kavandatavaks sõjaks Euroopast liitlasi, suundus Peeter 1697 suure kaaskonnaga välisreisile. Pikemalt peatuti Madalmaades ja Inglismaal. Laevaehitusest vaimustatud tsaar töötas terve nädala ühes Hollandi laevaehitustöökojas puusepana, mis kohaliku linnarahvale valmistas suurt elevust. Reisi käigus värvati Vene sõjaväe ja laevastiku teenistusse kõikvõimalikke asjatundjaid laevakokast admiralini. Koalitsioon Türgi vastu jäi Euroopa riikide huvipuudusel küll sõlmimata, selle asemel pakkus aga äsja Poola kuningaks valitud
Antiigihõngu on tunda ka ülemise korruse seinte liigenduses siin ilmestavad seinapinda joonia kapiteeliga lõppevad pilastrid. Kitsad ümarkaarelised aknad, kunstipäraselt erivärvilistest kividest laotud sein, siksakfriis ning kõrge viilkatus on aga karolingide arhitektuuripärandisse kuuluv. Lossiehitisi (nim. pfalz) karolingide ajast säilinud ei ole, kuigi Karl Suure ajal ehitati neid (kindlasti kindluslossidena) palju. Esialgu rändas kuningas oma kaaskonnaga lossist lossi, seetõttu oli iga lossikompleks ka omaette majandusüksus. Üheks pidevamaks residentsiks kujunes Aachen (9.saj.), mis oli ehitatud vanade germaanlaste ja keltide ehitustraditsioone silmas pidades. Pfalzi ristkülikukujuline peahoone oli jaotatud mitmeks ühesuuruseks saaliks. Teise tuntud residentsi Ingelheimi lossi (9.saj.) peahoone ehitamisel oli eeskujuks olnud rooma-aegne basiilika, lossi ees oli ka väike aatriumõu .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
