Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled vadja; põhjaeesti; liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) ...
1 5600 5600 Eesnimi Perenimi Tiina Toomsalu Ene Elmik Einar Ehala Erna Eek Madis Maasalu Margus Maasalu Linn Amet Inimeste arv Kunda autojuht 1 Isikukood Eesnimi Perenimi Linn 38602110722 Priit Burmeister Jõgeva 38804250911 Ahto Danilov Paide 36505130719 Jaan Kaasik Rakvere 36705150941 Boris Küünemäe Saue 34808140585 Aadu Malva Paldiski 35811080030 Arnold Merilaid Keila 37210070151 Paul Naaber Tamsalu 35504050446 Ando Nõmmik Kunda 34303130136 Aarne Oks Paldiski 37210060467 Hanno Pedak Tõrva 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste 34004050217 Kristjan Mägi Saue
Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Kaja Belials Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Retsenseerinud Kalju Kaasik Toimetanud Esta Erit Keeletoimetaja Kaire Luide Kujundanud Anne Linnamägi ISBN 9985-2-0849-8 © AS BIT, 2003 Müügiesindused: TALLINN 10133, Pikk 68 tel 6 275 401, faks 6 411 340 TARTU 51003, Tiigi 6 tel/faks (07) 420 637, tel (07) 427 156 PÄRNU 80011, Kuninga 18 tel/faks (044) 42 278 JÕHVI 41532, Rakvere 30 tel/faks (033) 70 108 www.avita.ee [email protected]
5600 5700 6000 Maksumus 10000 10400 11200 11160 11160 18810 8820 12150 5600 13680 17600 Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 44002110722 Hunt Ene Kabli 12 37110240441 Hunt Heiki Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
Ene Elmik naine 4/24/1983 Müük Aadu Elson mees 4/9/1973 Tootmine Marko Erikson mees 4/6/1953 Tootmine Aadu Heinlo mees 3/27/1992 Tootmine Aigi Härm naine 3/22/1980 Ost Sirje Härm naine 5/14/1955 Ost Leida Jaanus naine 1/15/1955 Tootmine Kristjan Jürimäe mees 8/4/1981 Tootmine Jana Kaal naine 3/18/1980 Müük Jaan Kaasik mees 12/20/1960 Transport Meelis Kalju mees 11/16/1992 Ladu Hendrik Kanter mees 9/1/1954 Tootmine Erika Kasemets naine 11/26/1997 Müük Malle Kivioja naine 2/3/1981 Finants Andrus Koort mees 3/5/1972 Tootmine Sirje Kreen naine 12/27/1955 Tootmine Faina Kukk naine 8/29/1992 Müük Riho Kuusk mees 9/14/1952 Tootmine
Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: 1 - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loodulikud häiringud (torm, tulekahju) 3 - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) 4 - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Kuuse vaheldumine lehtpuudega
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (terva...
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...
Liiri-lii, lõõri-lii! Armas lõoke, õpeta mindki laulma sinuga: Liiri-lii, lõõri-lii! Siis ma hõiskan samuti hommik-koidust õhtuni: Liiri-lii, lõõri-lii! Päikese ja taeva all ruumi laulda mõlemal: Liiri-lii, lõõri-lii! Pääsukeste tulek Oli jõudnud meie maale jälle kuldne kevade, lilled tõi ta heinamaale, lehed ehteks metsale. Tulid kaugelt pääsukesed üle maa ja üle vee. Vaat'sid ringi linnukesed -- tuttav paik neil oli see. Tuttav kaasik, tuttav oja, mäed ja põllud tuttavad; sääl on aed ja väike maja, lapsed kooli ruttavad. ,,Tere, lapsed, kallikesed, külla teile tulime," sädistasid pääsukesed tervituseks lastele. Ja siis Minnid, Mannid, Jütsid rõõmustades hõiskasid, poisid tervituseks mütsid siniõhku paiskasid. Hüüdsid: ,,Piiri-pääsukene, meie armas kevadlind, hää, et tulid, kallikene, ammu ootasime sind! Tule, punu pesakene meie maja aknale. Kulla-kallis pääsukene,
45 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Palang, H., Mander, Ü., Jagomägi, J., 1998. Eesti maastikuline mitmekesisus ja selle muutumine. Eesti looduse mitmekesisus ja selle kaitse, 2744. Tartu Tallinn. 2. Eesti Loodus 12/2001 3. Kaljuste, 1998. Kaitseala kaitsekorralduskava koostamise juhised. 4. Eesti kaitsealad geoloogia ja vesi. 1996. Koost. H. Kink, toim. A. Raukas, T. Kaasik. Teaduste Akateemia Kirjastus, Tallinn. 5. Helve Remmel, 1978. "Vooremaa", Tallinn. 6. EESTI LOODUSKAITSE, koostanud K. Sepp, toim. H. Jüssi, Väljaandja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, kirjastus HUMA, Tallinn, 1996. INTERNETIALLIKAD: www.otepaaloodus.ee www.endlakaitseala.ee/ www.loodus.ee/nigula www.viidumae.ee www.haanjapark.ee/ www.korvemaamaastikukaitseala.ee www.hiiuloodus.ee/ www.riigiteataja.ee/ www.envir.ee/natura2000/ www.loodus.ee/ www.eelis.ic.envir.ee/ www.eas.ee www
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku.
Kool Lahmuse mõisas Varasemal ajal töötas kool Lahmusel praegusest koolimajast umbes kolme kilomeetri kaugusel väikeses majas. Maja oli kitsas ja vilets. Seepärast püüdis Taevere vallavalitsus leida paremaid ruume, et oleks võimalik kooli laiendada 6-klassiliseks Sobivaks hooneks osutus Lahmuse mõisahoone, kus kool pidi avatama 1925. aasta sügisel. Selle tarvis olid välja valitud isegi õpetajad: koolijuhataja Jaan Jürgen ja õpetajad Jüri Vahtramäe, Johanna Laane, Liisa Kaasik, kuid... Toonase linatööstuse juhid ei soovinud vabastada nende kasutada olnud mõisahoonet. Selle tõttu paigutati õpetajad teistesse koolidesse ning võeti jalge ette kohtutee. Praeguses mõisahoones alustaski kool tööd järgmisel - 1926. aasta sügisel. 6-klassiline kool alustas tööd täiskoormusega 1928./29. õppeaastal. Eelpool mainitud õpetajatele lisandus veel Marie Sova. 1934. aastal sai koolijuhatajaks Johannes Laur ning õpilaste arv oli kasvanud juba 100 - 140 ringi.
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED..................................................................................
Maalehe Raamat 2004. lk. 22...31. 3. Fertilizers and their effective use. Diagnosis by soil testing. Vaadatud aadressil: http://www.fertilizer.org/ifa/publicat/html/pubman/introd11.htm 4. International Fertilizer Industry Association. Kodulehekülg. Vaadatud aadfessil www.fertilizer.org 5. Joonase, O. Katmikkultuuride väetamine. Tln. Valgus 1986. 62 lk. 6. Jõustub uus mahepõllumajandusele viitav märk ja selle kasutamise kord. http://www.ceet.ee/index.phpy/z0zNEWSy255.html 7. Kaasik, A. et al. Orgaaniliste väetistega väetamine. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 28...31 8. Kanger, J. et al. Väetamise ABC. Vaadatud aadressil: http://pmk.agri.ee/est/ettekanded/vaetaminepub/ 9. Kompostimisõpik. Vaadatud aadressil: http://www.biolan.fi/estonia/ymparistotuotteet/kompostointiopas/saasta_luontoa.htm 10. Kuldkepp, P. Mulla reaktsioon. Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 14...15 11. Kuldkepp, P
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku.
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6...
Lisa 1 13. Koostaja nimi ja telefoninumber 13.1. Kõigile väljasaadetavatele dokumentidele märgitakse viimase rekvisiidina enne kontaktandmeid koostaja nimi ja telefoninumber. 13.2. Koostaja nimi võib olla täisnimi (ees- ja perekonnanimi) või viisakustiitel (hr, pr, prl) koos perekonnanimega. Nimi ja telefoninumber märgitakse ühele reale. Näide: Pr Kaasik 678 003 62 Mati Mask (07) 65 4545 14. Kontaktandmed 14.1. Kontaktandmed on kohustuslik rekvisiit kirjaplangil ning märgitakse kontaktandmete väljale (26-9 mm alumisest veerisest ülespoole) ning vajadusel üldplangi kirjapeaväljal (faksiplank, arveplank). 14.2. Kontaktandmeteks on firma ärinimi, vajadusel struktuuriüksuse või osakonna nimi,
Tegelikult oli see taktikaline käik Stalini poolt, sest suhe sõjaaegsete liitlastega ja külma sõja problemaatika tõttu oli ta huvitatud suhete jätkumisest Lääne riikidega. Alates 1947. lülitati kiirkorras tasa kõik rahvusliku elemendiga sotsialismi ehitamise plaanid. Areng Baltikumis ja Ida-Euroopas sõjajärgsel perioodil kardinaalselt erinev ei olnud. Kokkupuutepukte rohkem, kui esmapilgul võiks arvata. Poliitilised olud. (EAVI, 264-268, 279-282, 309-314; Kaasik 2016) [L+I] Hilisstalinistlik NSV Liit: võimuvõitluse põhijooned. Stalinism: 1922-53 – Jossif Stalin. Hilisstalinism 1947-1953. Erakorralised muudatused, nt leppimine õigeusu kirikuga, et ühendada rahvast. Järeleandmised rahvuslikul pinnal. Kui olid sõja võidus kindlad, siis hakati nn rahvuslikku NEPi (novaja ekonomitšeskaja politika) tasalülitama. Ideoloogilises sfääris algas huvide kinnikeeramine juba enne sõja lõppu, 1944. aastal. Jätkub sõjajärgsel perioodil.
Hilisematest uuringutest on tumeaine olemasolule viidanud galaktikate pöörlemiskõverad (Vera Rubini ja Kent Fordi tööd, gravitatsiooniläätsed ning kuuma gaasi jaotus galaktikates ja galaktikaparvedes. Praeguse arusaama järgi on tumeaine valdavalt mittebarüoniline, nõrgale vastastikmõjule alluv massiivne elementaarosake, mida ei eksisteeri standardmudelis. Eesti teadlastest on olulise panuse tumeaine uurimisse andnud Ernst Öpik, Grigori Kusmin, Ants Kaasik, Enn Saar ja Jaan Einasto. 44 12. SUUR PAUK Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb peale Suure Paugu ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku
Põgenikud olid rinde ees liikunud läänerannikule ning sealt edasi saartele, otsima oma võimalust. ,,Saaremaa onupoeg" muutus väärtuslikuks kaubaks. Kuressaare tänavatele oli siginenud hulk võõraid, komps käes, kes käisid ringi ja otsisid kõikvõimaliku vahetuskauba eest paadikohta Rootsi poole. Kel Saaremaal peatuskoht olemas, olid siia saabunud aegsasti. Juba augusti keskpaiku olid kodusaarele jõudnud viimane Riigikogu esimees Otto Pukk ja ülikooli juuraprofessor Nikolai Kaasik. Nad olid kuulnud, et Oskar Sepal on paat olemas ja olid ka oma peredega kampa astumas. Pärast mandri langemist olid sakslased mitteametlikult Rootsi pagemise takistamisele käega löönud. Mootorpurjekas ,,Helena" läks välja Kõiguste sadamast, ,,Elli" Mustjalast, ametlikult Saksamaale, kuid merel võeti kurss Rootsile. Oskar Sepp koos Pukki ja Kaasiku perede ning muude kambalistega sõitsid Pidulasse, kust õhtu saabudes paati asusid ja kodusaarelt lahkusid.
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuse...
Rahvaluulekogudes on pulmalaulude osa kõige suurem. Kindlasti pidid kohal olema pulmalaulik ja -pillimees. Pulmalaulik pidi olema abielus naine (harvem mees). Kui laulikut oma sugulaste seast ei leitud, kutsuti keegi võõram. Vanade uskumuste kohaselt pruut ja peig laulda ei tohtinud. (Üks põhjendus oli, et muidu sünnivad neil nutused lapsed.) Laulikule tasuti enamasti toidukraami ning riietusesemetega. Üks pulmalauliku nimetusi oli kaasik. Selle järgi on tekkinud Lõuna-Eesti pulmalaulude refrään kaasike (lühenenud kujul kas´ke) ja pulmades laulmise nimetus kaasitamine. Tuntud on ka refrään kas´ke-kan´ke. Põhja- ja Lääne-Eestis oli kasutusel nii vanemaid (üherealisi venitatud lõppudega) kui uuemaid (kaherealisi) viise. Mõnikord oli pulmas ka mitu viisi, nt Lõuna-Eestis kaasitamisviis kiidu- ja pilkelaulude puhul, lisaks teistsugused mõrsja ärasaatmise ja rahakorjamise viisid.
tegevused. Sõnade ühendamine tuletiseks või liitsõnaks ei ole sel etapil veel alati jõukohane, kuna eeldab hargnenud lause lühendamist, mitme lähtesõna kokkuvõtmist, ühendamist, s.t. keerulisi muuteoperatsioone. Tuletise aluseks olevat situatsiooni kirjeldades nimetab laps vaid selle komponente, tuletise tähenduse seisukohalt olulised seosed jäävad välja toomata (nt. lõhkuja — ta on paha, kaasik — puud on seal). Etapi peamiseks tulemuseks on valmis tuletiste kogumine ja seoste "tuletis — reaalsed suhted" esialgne kujunemine. Need seosed on veel ebatäpsed ja juhuslikud. Nt tuletise kaevur tähendust selgitades väidab laps, et tegemist on onuga, kes võtab kaevust vett, haiglas elavad haikalad. 2. etapp — vanuses 4.0-5.6-6.0. Aktiivne sõnaloomeperiood, mil areneb edasi
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti ...
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Üldjuhul on segamets püsivam, kannatab vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes (tuule-ja lumekahjustuste, temperatuurikõikumiste, putukkahjurite, seenhaiguste, tulekahjude all). Segametsas (kuuse-lehtpuu) on puude laasumine parem. Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis- ja varjetingimused on paremad. 8. Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) - Looduslikud häiringud (torm, tulekahju) - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Need on enamasti lühiajalised vaheldused mis toimuvad ühe metsapõlvkonna jooksul
Arvu, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasipeegeldunud valgusvoog pinnale langenud summaarsest valgusest, nimetatakse a l b e e d o ks. Albeedo sõltub pinna iseloomust, päikese kõrgusest jt. teguritest. Näiteks kuiv muld peegeldab tagasi 18...24 %, märg muld 11...16 %, liiv 18...40 %, lumi 30...95 % temale langevast valgusest. Taimkatte albeedo oleneb liigilisest koosseisust, tihedusest ja arengufaasist. Näiteks liitunud kaasik peegeldab tagasi umbes 30 %, kuusik 18 %, põllukultuurid 10...35 %. Metsas neeldunud valgus jaguneb omakorda kaheks osaks: ¤ neeldub võrades ¤ tungib võradest läbi. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: 1
Carita Hommik, Hedy Hoomatalu, Mari Hunt, Jorma Härmsalu, Heiki Ilisson, Sten Ilmjärv, Maaja Ivask, Mari-Liis Jaansalu, Marianne Jaanson, Veronika Jaansoo, Leel Jaer-Eer, Jaan Jagomägi, Helena Jeret-Mäe, Priit Joonas, Indrek Juhani, Hannes Jukk, Vahur Jõesalu, Martin Jõgeva, Liile Jõgi, Mairi Jõgi, Agur Jõgi, Jürgen Jänes, Tiia Järve, Marjaleena Jääger, Klen Jäärats, Priit Jürgenson, Kristjan Jürisalu, Indrek Kaarlõp, Kristo Kaarmann, Kadri Kaarna, Helle Kaasik, Oliver Kadak, Jana Kadas- tik, Rando Kalaus, Laura Kalda, Kärdi Kalda, Liis Kalda, Kristjan Kaldur, Raul Kalvo, Mihkel Kama, Laur Kanger, Marge Kanne, Karin Kapp, Silva Kasela, Arvi Kass, Ind- rek Kaus, Ilmar Kerm, Renee Kermon, Andres Kert, Kerttu Kibbermann, Källi Kiik, Martin Kiilo, Hele Kiisel, Jaak Kikas, Ülle Kikas, Krõõt Kilvet, Kirke Kisand, Andres Kitter, Kaiko Kivi, Kristi Klaasmägi, Kadri Klaos, Aivar Kodumäe, Raivo Kolde, Anas-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
