Kuressaare Ametikool Autotehnika õppesuund Autotehnik AUT - 21 Kristo Kaasik ISLAM Referaat Juhendaja: aineõpetaja Urmas Lehtsalu Kuressaare 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Islam...........................................................................................................................................3
Katri-Helena Kaasik Johanna Joosep Kristjan Ilves Hannes Teiss IRL · IRL: ,,Me usume, et mõte on ainult sellisel poliitikal, mille tulemusel muutuvad inimesed õnnelikumaks." Tegijad Peamised eesmärgid · IRL-i jaoks on ideaalne riik, mis: · usaldaks inimest ega kipuks tema eest valikuid tegema · tegutseks kaugele vaadates ning oleks ühiskonna tüürimees, mitte rott ühiskonnas Viljasalves: · kindlustaks demokraatiat ja välistaks klikivõimu tekke · hoiaks au sees eesti meelt ja eesti keelt · annaks inimestele rohkem vabadusi ja kontrolli oma elu üle · teeks pered tugevamaks ja ühiskonna vastutustundlikumaks · seisaks iseseisva ja turvalise Eesti eest Turvalisuse tagamine Eesti julgeolek on paremas seisus kui kunagi varem, arvestades meie kuulumist NATOsse ja Euroopa Liitu. Esimene probleem meie ja Euroopa jaoks on kujundada poliitiline tahe uute julgeolekuohtude re...
SUHTLEMINE Mõned inimesed on introverdid teised ekstraverdid. Kui ollakse seltskonnas, siis on enamasti inimesed, kes veavad vestlust edasi ja teised, kes lähevad lihtsalt kaasa või vaikselt kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest n...
a.) · 1969 - Algab 1.5m teleskoobi torni ehitamine. · 1972 - G. Zelnin saab Nõukogude Eesti teaduspreemia Eesti territooriumil toimuvate maakoore kaasaegsete liikumiste uurimise eest. · 1973 - Toimus järjekordne suur reorganiseerimine: FAI baasil moodustati Füüsika Instituut asukohaga Tartus ning Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut, asukohaga Tõraveres, direktorina asus tööle Väino Unt. · 1974 - J. Einasto, A. Kaasik ja E. Saar näitavad, et peale tavalise aine (tähed, gaas, tolm) on galaktikatel ulatuslikud massiivsed tumedast (varjatud) ainest kroonid. · 1974 - Valmib 1.5m teleskoop. · 1974 - Moodustatakse astrofüüsika erialanõukogu kandidaadiväitekirjade kaitsmiseks. · 1974 - Viieliikmeline uurimisgrupp võtab vene uurimislaeval "Akadeemik Koroljov" osa rahvusvahelisest eksperimendist TROPEX-74, kus uuritakse Atlandi passaatide vööndi pilveväljade struktuuri.
Rakvere Ametikool Liikumine ja tervis Referaat Koostas: Merle Kaasik MT-12 2014 Rakvere Ametikool 1. Liikumise tähtsus tervisele. Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Piisava intensiivsuse, kestuse ja sagedusega korduv liikumine koormab enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. Liikumine on seega osaliselt
Ka vana hiiepuu ümber kasvavaid noori puid ei puututa. Hiies ei tohi häirida paiga rahu. Hiide minnakse jalgsi, kui püha paik on piiratud aiaga, sisenetakse ja väljutakse väravast. Koduloomi ei ole pühapaika lubatud. Samuti ei tohi hiies murda seal kasvavate puude ja põõsaste oksi. Kasutatud kirjandus http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1482_1478.html http://www.maavald.ee/prindi.html?id=312 Marju Kõivupuu, 101 Eesti pühapaika, Varrak, 2011 Ahto Kaasik, Heiki Valk, Looduslikud pühapaigad, väärtused ja kaitse, Maalehe Raamat,2009 Fotod: www.looduskalender.ee www.maavald.ee www.entsyklopeedia.ee
Dmitri Medvedev ja Vladimir Putin Kertu Kaasik 12B Vladimir Vladimirovits Putin Sündis 7. oktoober 1952 Leningradis Perekonnas kolmas laps Isapoolne vanaisa Spiridon oli kokk Isapoolse vanaema nimi oli Olga Isa nimi oli Vladimir Spiridonovits Putin, oli veendunud kommunist. Suri vähki Ema nimi oli Marija Ivanovna Selomova, oli õigeusuline. Suri vähki Isa kasvatus oli range, ema oli leebe Putin õppis 1960-1968 Leningradi 193. 8-klassilises koolis
Vanalinna Hariduskolleegium Uurimustöö Krüptoraha Koostas: Kärt Kaasik-Aaslav Klass: 10.M Juhendaja: Mattias Mustonen Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………... 3 1. Krüptoraha olemus.….…………………………………………………………...4 2. Krüptoraha minevik..……………………………………………………………. 5 3. Krüptoraha olevik...……………………………………………………………... 6 4. Krüptoraha tulevik………………………………………………………………. 7 Kokkuvõte…………………………………………………………………………..8 Kasutatud allikad…………………………………………………………………... 9 2 Sissejuhatus Käesoleva uurimustöö teemaks on krüptoraha. Krüptoraha on varsti eksisteeriund juba kümme aastat, kuid siiski ei tea enamik inimesi, mis see täpselt on. Uurimustöös vastangi küsi...
Gustav Adolfi Gümnaasium Miniuurimistöö Kolme erineva vedeliku mõju toorele munale Koostas: Frederik Kaasik Klass: 7.c Juhendajad: Helina Reino Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Erinevate happeliste vedelike olemus, toore muna olemus .................................................... 4 1.1 Toores muna..........................................
kuupäevade lõikes 5 maksumus sortide - müüjate lõikes valdade lõikes 6 kogus liikide - müüjate lõikes sortide lõikes 7 kogus kuupäede - liikide lõikes liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 37003260243 Muld Reijo Abja 11 36512210549 Naaber Paul Abja 15 34811280456 Salu Argo Abja 8 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5
Leida kõige kõrgema palgaga töötaja nimi. Eesnimi, Perenimi, Pereseis, Amet, Tähtkuju ja Aastaaeg Leida, mitmel etteantud linnas elaval töötajal on kodus etteantud loomaliiki kuuluv lemmikloom . Isikukood Eesnimi Perenimi Linn Aadress 38602110722 Priit Burmeister Jõgeva Mustamäe tee 165-58 38804250911 Ahto Danilov Paide Linnamäe tee 85-21 36505130719 Jaan Kaasik Rakvere Pärnu mnt 453A-19 36705150941 Boris Küünemäe Saue Kopli 65/2-5 34808140585 Aadu Malva Paldiski Läänemere 62-68 35811080030 Arnold Merilaid Keila Pae 60-13 37210070151 Paul Naaber Tamsalu Mustamäe tee 195-48 35504050446 Ando Nõmmik Kunda Mahtra 25-105 34303130136 Aarne Oks Paldiski Liiva 7a-3
[Kasutatud 08. jaanuar, 2015] 5. Primustrade, „Ülafrees Bosch GOF 2000 CE,“ [Võrgumaterjal]. Avaiable: http://www.primustrade.ee/tooted/ulafrees-bosch-gof-2000-ce/. [Kasutatud 08. jaanuar, 2015] LISA 1. KALENDERGRAAFIK 18 Objekt: Kaevurake Aeg : 3.sept- 17.dets Henri Kompus, Andre Töölised: Kaasik Juhendaja d: Priit Valge, Priit Alas 3.se 10.se 17.se 24.se 1.o 8.o 15.o 22.o 29.o 5.no 12.n 19.n 26.n äev pt pt pt pt kt kt kt kt kt v ov ov ov imine ng g g g ing ring , ne valmistus, 19 LISA 2. TAPP 20 LISA 3. VAADE 21 LISA 4. KATUSE VAADE
Allan Hunt 5.05.1986 mees Kevad Kaljukits Henn Lasn 30.09.1961 mees Sügis Kaljukits Marek Vassiljeva 29.05.1981 mees Kevad Kaljukits Tõnu Martverk 5.03.1968 mees Kevad Kaljukits Anna Saar 16.07.1982 naine Suvi Kaljukits Angelika Laidvee 9.02.1960 naine Talv Kaljukits Kristina Niit 12.01.1988 naine Talv Kaljukits Allan Miron 11.08.1951 mees Suvi Kaljukits Tanel Kaasik 21.03.1985 mees Kevad Kaljukits Signe Miron 8.11.1955 naine Sügis Kaljukits Lea Reinhold 29.06.1988 naine Suvi Kaljukits Oliver Liisma 19.06.1986 mees Suvi Kaljukits Indrek Jaanus 17.06.1976 mees Suvi Kaljukits Jaagup Valmra 24.07.1981 mees Suvi Kaljukits Jaan Palu 28.02.1981 mees Talv Kaljukits Mart Jüriorg 23.09.1954 mees Sügis Kaljukits Mart Laidvee 23.07.1963 mees Suvi Kaljukits
kujundamine tahtlikult positiivses valguses, esitades katsetulemusi firmale soodsas valguses, on andnud aluse GM toodete, sealhulgas GM rapsi ohutuse kritiseerimiseks.4 2.2.1 GM rapsi otsesed riskid inimese tervisele Peamiseks terviseriskiks peetakse geenide avaldumise keerukust, mis tingib teatud hulga vältimatut juhuslikkust. Ristates tehnoloogiliselt kaks eri organismi geeni, tekib 1 Looduskaitse ja Loodusseire. Pestitsiidide ökoloogia. Ago Kaasik, Tartu 2003, lk 5 2 Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 15 3 Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 52 4 Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud
Einar Ehala mees 4/24/1954 Tootmine Ene Elmik naine 4/24/1983 Müük Aadu Elson mees 4/9/1973 Tootmine Marko Erikson mees 4/6/1953 Tootmine Aadu Heinlo mees 3/27/1992 Tootmine Aigi Härm naine 3/22/1980 Ost Sirje Härm naine 5/14/1955 Ost Leida Jaanus naine 1/15/1955 Tootmine Kristjan Jürimäe mees 8/4/1981 Tootmine Jana Kaal naine 3/18/1980 Müük Jaan Kaasik mees 12/20/1960 Transport Meelis Kalju mees 11/16/1992 Ladu Hendrik Kanter mees 9/1/1954 Tootmine Erika Kasemets naine 11/26/1997 Müük Malle Kivioja naine 2/3/1981 Finants Andrus Koort mees 3/5/1972 Tootmine Sirje Kreen naine 12/27/1955 Tootmine Faina Kukk naine 8/29/1992 Müük Riho Kuusk mees 9/14/1952 Tootmine Boris Küünemäe mees 3/13/1987 Transport
35404050446 Reijo Bauman mees 5.04.1954 48007150516 Erna Eek naine 15.07.1980 44311270496 Vilma Eesmaa naine 27.11.1943 Töötajad 37002030149 Kristjan Jürimäe mees 3.02.1970 isikukood - võti 34906210936 Jaan Kaasik mees 21.06.1949 eesnimi 48210210529 Saima Kukk naine 21.10.1982 perenimi - võti 33907250511 Riho Kuusk mees 25.07.1939 sugu sünniaeg 37906080465 Kristjan Mägi mees 8.06.1979 ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Eesti rahva pulmakombed Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sissejuhatus Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tuntakse ka röövimist tema nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid...
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B 22.09.2015 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………….3 Hiis…………………………………………………………………..4 Pärimused.………………………..……………………………...…..6 Loodukaitse all olevad hiiekohad……………..……………………..7 Lisad……………………………………………………...
est rootsi Vladimir BeekmanLastekirjandus est rootsi Vladimir BeekmanLastekirjandus est rootsi Vladimir BeekmanLastekirjandus ing ing ing ing ing ing Komisjonitasu protsen Komisjonitasu leidmine järgmiselt: kuni 1000 - 5% Nimi Läbimüük Protsent Tasu Kliendid 1000 - 2500 - 7% Kaasik 3240 10% 324 Haavik 2500 - 4000 - 10% Kuusik 690 3% 20.7 Kaasik alates 4000 - 13% 1. Koostada vastav otsim Tammik 6320 13% 821.6 Kuusik Protsent ja Tasu. Lepik 2700 10% 270 Lepik Protsent leida koostatud o
Mõrsjarüüs printsess oli linna taga kalju külge aheldatud ja ootas oma saatust. Georg haaras oda ja astus koletisele vastu. Ta taltsustas lohe ja tõi selle printsessi vöö otsas linna, lubades eluka tappa, kui linnarahvas ristiusu vastu võtab. Seda 15 000 linlast kähku tegidki ning ainsa tasuna enesele palus Georg kuningat kirikuid ülal pidada, preestreid austada ja vaeseid aidata. (Püha Jüri 2015) Joonis 2. Skulptuur "Püha Jüri võitlus lohega" (Foto autor: Kaasik, Aleksander 2013) Keskkonnaregistri (2014) järgi on Tori alevikus asuvaks kaitstavaks loodusobjektiks lisaks Tori Põrgule ka Kõrvi tamm (Joonis 3). Tamme leiab Pärnu jõe paremalt kaldalt. Objekt jääb eramaale. Puu jääb elumaja hoovi serva (oksad ulatuvad hoovi), lageda rohumaa ja külatee äärde, kuid teelt on ta hästi vaadeldav. (Kõrvi tamm 2010) 9 Joonis 3. Kõrvi tamm (Kõrvi tamm 2010). 1.7. Seire ja huvigrupid 1.7.1
koheselt võib öelda, et tume aine on oma olemuselt meie jaoks veel võõras. 2 Tumeda aine avastamine Esimesena viitas tumeda aine olemasolule füüsik Albert Einstein, eelmise sajandi alguses, kes küll ei suutnud selle olemasolu tõestada. 1933. aastal püüdis Sveitsi astrofüüsik Fritz Zwicky tõestada musta aine olemasolu. Esimesed tumeda aine teemalised artiklid ilmusid 1974. aastal, üks neist Eesti autoritelt ( Einasto, Kaasik, Saar ). Tumeda aine teooria tõestamiseni jõudis rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti astrofüüsik ja akadeemik Jaan Einasto, keda võib pidada tumeda aine ja universumi kärjekujulise struktuuri avastajaks. Koos kolleegidega suutis ta tõestada, et galaktikate ümber on tume aine, mille mass ja raadius on kümme korda suurem nähtavate galaktikate omast. Ühe Einasto rühmas töötava astronoomi, M. Jõeveeru, ettepanekul
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatika teaduskond Automaatikainstituut Kristiine Kaasik 120719IAPB Retsensioon R1 Retsensioon aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Eesmärgid Retsenseeritava töö eesmärkideks on inimesi panna mõtlema oma tuleviku üle ning
Parim treener - Andrei Luzgin vt. täielikku nimekirja 2006. aasta parimad Parim naine - Kaia Kanepi Parim mees - Mait Künnap Parim neiu - Tuule Tani Parim noormees - Jaak Põldma Parim treener - Andrei Luzgin 2005. aasta parimad Parim naine - Maret Ani Parim mees - Mait Künnap Parim neiu - Jekaterina Jeritseva Parim noormees - Jaak Põldma Parim treener - Ain Suurthal 2004. aasta parimad Parim naine - Maret Ani Parim mees - Mait Künnap Parim neiu - Anet Kaasik Parim noormees - Jaak Põldma Parim treener - Tiit Kivistik 2003. aasta parimad Parim naine - Maret Ani Parim mees - Mait Künnap Parim neiu - Kaia Kanepi Parim noormees - Oskar Saarne Parim treener - Ain Suurthal 2002. aasta parimad Parim naine - Maret Ani Parim mees - Gert Vilms Parim treener - Rene Busch 2001. aasta parimad Parim neiu - Kaia Kanepi Parim mees - Andrei Luzgin Parem treener - Tiit Kivistik 2000. aasta parimad Parim neiu - Kaia Kanepi Parim mees - Andrei Luzgin
liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 44002110722 Hunt Aili Kabli 12 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatika teaduskond Automaatikainstituut Kristiine Kaasik 120719IAPB Retsensioon R1 Retsensioon aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Eesmärgid Retsenseeritava töö eesmärkideks on inimesi panna mõtlema oma tuleviku üle ning
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse ja arvuti õppesuund Tarkvara ja andmebaaside haldus Gert Kaasik SOOME Referaat Juhendaja: Õpetaja Anne-Li Tilk Kuressaare 2013 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 sissejuhatus..................................................................................................................................4 Üldandmed..........................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Merili Sulg, Marianne Männistö LÄÄNE-EESTI MADALIK Juhendaja lektor Are Kaasik Tartu 2009 1 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Geograafiline ülevaade..............................................................................................................
05.2020 5 Tõnu Martverk 5.03.1968 mees Kevad 5.03.2020 4 Anna Saar 16.07.1982 naine Suvi 16.07.2020 4 Angelika Laidvee 9.02.1960 naine Talv 9.02.2020 7 Kristina Niit 12.01.1988 naine Talv 12.01.2020 7 Allan Miron 11.08.1951 mees Suvi 11.08.2020 2 Tanel Kaasik 21.03.1985 mees Kevad 21.03.2020 6 Signe Miron 8.11.1955 naine Sügis 8.11.2020 7 Lea Reinhold 29.06.1988 naine Suvi 29.06.2020 1 Oliver Liisma 19.06.1986 mees Suvi 19.06.2020 5 Indrek Jaanus 17.06.1976 mees Suvi 17.06.2020 3 Jaagup Valmra 24.07
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Projekt õppeaines Elektrivõrgud Elektrivõrgu planeerimine Õppejõud: Jaanus Ojangu Tudengid: Kaisa Kaasik 050841 Erik Tammesson 050442 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................2 Töö käik .................................................................................................................................3 Elektrivõrgu plaan .....................................................................
alt enamasti välja, sügavajuurelistena väljuvad lehtpuud kiiremini kõrreliste juurkonkurentsist. Segapuistu eelised Viljakal kasvukohal ligi 20% rohkem puitu Mulla viljakuse optimaalsem kasutamine Valguse parem kasutamine Mullaviljakuse parem säilimine Nooruses külmahella liigi (kuusk) kasv turbe all Väiksemad kahjustused (tuul, tuli, lumi, putukad, seened jne) Segapuistu eelised Parem laasumine (parim kaasik 70Ks30Ku) Liigirikkus ja elutingimused Kõvalehtpuude kasvatamise võimalus Parem vastupidavus atmosfäärisaastele liigirikast parkmetsa ja ürgmetsa peetakse esteetilisemaks Võõrpuuliikide kasvatamise võimalus Millele vastata? Kui tihti raiuda? Kui palju raiuda? Mida raiuda? Mida alles jätta? Mis mõjutab? Puidu hind Tööjõu hind Tehnika hind Intressid, laenuprotsendid, inflatsioon Soovitav tulu määr Millele tugineda?
10.1941 72 Tootmine 38205190379 Aadu Heinlo mees 19.05.1982 31 Tootmine 46809210954 Aigi Härm naine 21.09.1968 45 Ost 44311130888 Sirje Härm naine 13.11.1943 70 Ost 44111240925 Leida Jaanus naine 24.11.1941 72 Tootmine 37002030149 Kristjan Jürimäe mees 03.02.1970 44 Tootmine 46809170171 Jana Kaal naine 17.09.1968 45 Müük 34906210936 Jaan Kaasik mees 21.06.1949 64 Transport 38301080820 Meelis Kalju mees 08.01.1983 31 Ladu 34107110230 Hendrik Kanter mees 11.07.1941 72 Tootmine 48801180808 Erika Kasemets naine 18.01.1988 26 Müük 46908050804 Malle Kivioja naine 05.08.1969 44 Finants 36009040214 Andrus Koort mees 04.09.1960 53 Tootmine 44406270104 Sirje Kreen naine 27.06.1944 69 Tootmine
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiin ja loomakasvatuse instituut Ketlin Tekkel KARJA BIOOHUTUS JA HÜGIEENIMEETMED Kursusetöö Karja tervis ja veterinaarprofülaktika Juhendaja : Allan Kaasik Tartu 2018 SISUKORD Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 1.Karja hügieen...................................................................................................... 4 1.1 Hügieen ja bioohutus vasikate sündimisel ja kaasnevad probleemid............4 1.2 Haiguste levik karjas..................................................................................... 5
50000 0 #NAME? Total Result Sumifi kasutus Abja 211550 Tali 273190 Tori 281730 Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 44002110722 Hunt Aili Kabli 12 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13
Summa kokku 177992 Käibemaks 37378,32 Kokku 215370,3 Kvartal kokku 610207,8 Harjutus 9.1 Veergu "Pöördumine" ühenda lahtrite tekstid, nt. Pr. Malle Maasikas, osakonnajuhtaja Eesnimi Perenimi Tiitel Amet Pöördumine Malle Maasikas Pr. osakonnajuhataja Kalle Kaasik Hr. osakonnajuhataja Tiina Tihemets Pr. personalijuht Kärt Kärme Pr. pearaamatupidaja Toomas Tootlik Hr. tootmisdirektor Spikker Harjutus 9.2 Täida järgnev tabel vajalike andmetega Tiitel Eesnimi PERENIMI, Eesnimes Eesnimi Perenimi Tiitel E. Perenimi
päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval. Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõpp oli neljapäeval. Eesti pärimuslike pulmade oluline tunnusjoon on laulurohkus. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmaliste mõlemat poolt, mõrsja poolset vakarahvast ja peiupoolset saajarahvast, esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele, olgu see pahakspanev või heakskiitev. Vakarahva juhiks oli kaasanaine - vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud.
nimistusse lisada nagu on kartulimardikas siiani Soomes, sest igal aastal võib ajakirjanduse vahendusel lugeda, kuidas Eesti talupidajad sellega võitlema peavad. 11 Kasutatud kirjandus ja allikad 1. Kull, T. (2005) Invasiivsed võõrliigid Eestis. Tallinn: Keskkonnaministeerium 2. Kuusik, A. (1978) Kartulimardikas: bioloogia ja tõrje. Tallinn: Valgus 3. Kaasik, M. (2007) Kurje putukaid on tänavu palju. [WWW-materjal] http://www.lounaleht.ee/index.php?l=224&n=2122&p=1 (vaadatud: 01. 04. 2009) 4. Radcliff, E., Ragsdale, D. Colorado Potato Beetle [WWW-materjal] http://www.vegedge.umn.edu/vegpest/cpb.htm (vaadatud: 01.04. 2009) 5. Kartulimardikas [WWW-materjal] http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$9082 (vaadatud 02.04.2009) 6. Tartlan, L. Kartulimardikas on osutunud tülikaks kahjuriks [WWW-materjal] http://www.aiandus.ee/loe.php
TEATER LÄBI OMA AJALOO Referaat Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................3 1. Näitemäng rahvusliku ärkamise ajal ................................................................4 2. Kutseliste teatrite rajamine ...............................................................................5 3. Teatrielu areng aastatel 1918-1940...................................................................6 4. Eesti teater pärast II maailmasõda....................................................................7 5. 1950-1970. aastad.............................................................................................8 6. 1980. Aastad....................................................................................................10 7. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud arengud................................................11 8.Viimase...
35001130124 Aarne Oks mees 62 Paldiski 35009030894 Margus Maasalu mees 62 Vändra 34811280456 Argo Salu mees 63 Jõgeva 34811280456 Argo Salu mees 63 Jõgeva 34811280456 Argo Salu mees 63 Jõgeva 34811280456 Argo Salu mees 63 Jõgeva 34906210936 Jaan Kaasik mees 63 Rakvere 34906210936 Jaan Kaasik mees 63 Rakvere 34906210936 Jaan Kaasik mees 63 Rakvere 34906210936 Jaan Kaasik mees 63 Rakvere 34906210936 Jaan Kaasik mees 63 Rakvere Lastekirjandus 34906210936 Jaan Kaasik mees 63 Rakvere Lastekirjandus 34906210936 Jaan Kaasik mees 63 Rakvere 34906210936 Jaan Kaasik mees 63 Rakvere
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Laima Moora MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA Referaat Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Mis on mälu..................................................................................4 Mälu liigid....................................................................................4-7 Mälu tüübid..................................................................................8 Mälu protsess...........................................
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mari Hummal TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Referaat Õpetaja: Marika Kaasik Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted......................................................................................4 1.2 Eesti ja ÜRO...............................
07.1963 50 Tootmine ASalu Argo Salu mees 28.11.1948 65 Tootmine KSalu Kustav Salu mees 22.05.1971 42 Tootmine KVees Kaspar Veesimaa mees 11.12.1953 60 Tootmine AVälj Arvi Väljas mees 6.04.1965 49 Tootmine PBurm Priit Burmeister mees 7.02.1983 31 Transport ADani Ahto Danilov mees 24.02.1968 46 Transport JKaas Jaan Kaasik mees 21.06.1949 64 Transport BKüün Boris Küünemäe mees 12.09.1975 38 Transport AMalv Aadu Malva mees 5.09.1958 55 Transport AMeri Arnold Merilaid mees 24.08.1954 59 Transport PNaab Paul Naaber mees 21.12.1965 48 Transport ANõmm Ando Nõmmik mees 22.08.1977 36 Transport AOks Aarne Oks mees 13.01.1950 64 Transport
, Sooba, E., Vaask, S., Vihalemm, T. (2008). Eaka inimeste toitumine ja kehaline aktiivsus. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts. 28 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130165169139_Eakate_inimeste_toitumine_ja _kehaline_aktiivsus_est.pdf (20.03.2014). Mitrea, L., S. (2008). Gerontology. Ontario: Natural Medicine Books Saks, K., Maimets, T., Tamm, R., Uibo, R., Pääsuke, M., Tulviste, T., Soots, A., Sakkeus, L., Tambaum, T., Medar, M., Tulva, T., Murov, A., Kaasik, A.-E., Sõmer-Kull, S. (2016). 9 Gerontoloogia. Õpik kõrgkoolidele. Tartu Ülikooli Kirjastus. Timonen, V. (2008). Ageing Societies: A Comparative Introduction. Open University press: Buckingham. Volkert, D., Beck, A., Cederholm, T., Cruz-Jentoft, A., Goisser, S., Hooper, L., Kiesswetter, E., Maggio, M., Raynaud-Simon, A., Sieber, C., Sobotka, L., Asselt, D., Wirth, R., Bischoff, S. (2019)
mobiili kasutada, kui võimalik, sest praegu me ju ei tea, mille võib tervisele kaasa tuua pikaajaline mobiilide kasutamine. Ettevaatus on siiski tarkuse ema! 2 Kasutatud materjal 1. Alasoo, A. Mobiili kiirgus rikub tervist, kuid ka vähirakku// Postimees 1999. 14juuni. 5lk 2. Ganeri, A. "Märgikeelest sateliidini" Tln, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001, 7lk 3. Kaasik, A. Minajeva, A. Ajuvähk lisaks.(Mobiilide kahjulikkusest)// Luup. 1999. nr13. 38-40lk 4. Lõhmus, A. Pikk mobiiltelefonijutt teeb peast soojaks// Postimees 1999. 14juuni. 5lk 5. Malv, M. Kiirgav mobiiltelefon(mõju uurimisest)// Tervis. 1999. nr7. 37 lk Inertnetiallikad 6. Hesse veeb Mobiiltelefon - kas kahjulik või kasulik!!! 22.02.2005. http://hesse.pri.ee/modules.php?name=News&file=print&sid=63 7. Iseasi. Kas mobiiltelefon on tervisele kahjulik? 31.10.2002. http://www.vedur
http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito3/artiklid/37oja.htm Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik? Ahto Oja SEI-Tallinn, Säästva Eesti Instituut, säästva ühiskonna programmi juhtJätkusu utlik arendamine on jätkuv dialoog erinevate maailmavaa dete ja väärtushinn angutega inimeste vahel selleks, et ka meie lapsed saaksid omi dialooge pidada. 1. Alguseks On lihtne öelda, et ilm on hukas. Palju raskem on seda arusaadavalt , usutavalt ja argumentee ritult tõestada. Mis võib tunduda hukutavana lähiajal, ei pruugi seda teps mitte olla sadade ja tuhandete aastate lõikes. Mõni kuulutab kurjalt, et kliima soojeneb, samavõrra on uskujaid, et kliima võib hoopis külmeneda, õigus võib olla mõlemal, sest saja- ja saja tuhande aastasi trende ei saa lihtsalt võrrelda. Kummal on õigus, seda näitavad järgmised millenniumid . Kui uskuda, et loodusseadu sed kehtivad, on siiski võimalik loodusseadu stest tuletatud keskkonnata sak...
77 7 39 3 11 1 13 13 1 1 Arvude vähim ühiskordne on 2*3*7*11*2*13 = 12 012. 13 10. Kasutatud kirjandus http://matemaatika.edu.ee/sisu/0009/tabel.html - algarvude tabel http://matemaatika.edu.ee/ - matemaatika põhivara 5. ja 6. klassile Matemaatika V klassile 1. osa; Aksel Telgmaa, Enn Nurk, 2002 Koolimatemaatika entsüklopeedia; Elts Abel, Mati Abel, Ülo Kaasik, 1998 Koolimatemaatika käsiraamat; Kalle Velsker, Endel Jürimäe, 2001 14
AHein Aadu Heinlo mees 5/19/1982 5 kevad AHärm Aigi Härm naine 9/21/1968 9 sügis SHärm Sirje Härm naine 11/13/1943 11 sügis LJaan Leida Jaanus naine 11/24/1941 11 sügis KJüri Kristjan Jürimäe mees 2/3/1970 2 talv JKaal Jana Kaal naine 9/17/1968 9 sügis JKaas Jaan Kaasik mees 6/21/1949 6 suvi MKalj Meelis Kalju mees 1/8/1983 1 talv HKant Hendrik Kanter mees 7/11/1941 7 suvi EKase Erika Kasemets naine 1/18/1988 1 talv MKivi Malle Kivioja naine 8/5/1969 8 suvi AKoor Andrus Koort mees 9/4/1960 9 sügis SKree Sirje Kreen naine 6/27/1944 6 suvi
Andi Järvsoo KJ-1 MAASTIKURAJOONID Vooremaa Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 1. SISSEJUHATUS Referaat Vooremaa maastikurajoon kannab eesmärki on anda ülevaade Vooremaa maastikust. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut. Antud referaadis iseloomustatakse Vooremaad üldiselt ja sellega kaasnevaid pinnavorme. Lisaks saab infot looduslikest tingimustest, seal paiknevast elusloodusest ja inimõjudest selles piirkonnas. Vooremaa kulgemislugu on seotud mitmete Eesti rahvuseeposte ja kulturilugudega. 2
kordi. Tema näidendid on rahvalikud lood maaelu aktuaalsetest probleemidest, kuid mis puudutavad siiski ja laiemaid ühiskondlikke valupunkte. Virve Osila näidendeid on lavastatud näiteringides üle Eesti kuid ka kaugel Austraalias. Kõige rohkem on neid aga mänginud Mooste külateater. Virve Osila luuletusi on viisistanud Urmas Alender, Hendrik Kask, Ivo Kinksaar, Tajo Kadajas, Ervin Lillepea, Helmi Oert, Priit Pruul, Udo Michelson,Sirje Kaasik Fred Spielman jpt. Tema sõnadele on loodud 46 laulu, kõige rohkem on tema luuletustele meloodiaid loonud Hendrik Kask (22) ja Urmas Alender (12). Kõige tuntumaks on saanud kindlasti Urmas Alenderi loodud laulud.1 1 http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10161/1/tonurist_2009_vka_loputoo.pdf 4 Virve Osila luulekogud 1990 ,,Mälestuste tuul"
Muistsel ajal polnud mõrsja nõusolek abielluks vajalik, sobiv tütarlaps kas osteti või rööviti. Vanematel tuli abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel ning ehalkäimine. Eesti pulm on nii-öelda laulupulm: laul saadab kombetalitust täielikult. Pulmaliste mõlemat pool esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele. Abielluti üldiselt talvel, siis polnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka talud olid sel ajal kõige jõukamal järjel
Peale selle kasvatatakse puid tuule- ja tuisutõkete loomisel, eriti maanteede ja raudteede ääres. Linnades ja tööstuspiirkondades pole hariliku kuuse kasvatamine kuigi perspektiivikas, sest ta talub halvasti tahma ja heitgaase. Kuusk sobib hästi bonsai tegemiseks. Kask: Kask kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond. Rahvapärane nimetus: Kõiv Kased on lehtpuud neid on maailmas vähemalt 30 liiki. Kasepuu mets on kaasik. Eesliitena kasutatakse sõna kask nt seente nimedes. Eestis kasvab neli pärismaist kaseliiki: ·arukask enamlevinud kaseliik eestis. ·sookask ·madal kask ·vaevakask Arukase loodusliku vormina kasvab Eestis ka Karjala kask. Arukask: Puit on tugev, elastne ja hästi poleeritav. Seetõttu kasutatakse seda vineeri-,mööbli- ja suusatööstuses. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest, mis on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
