Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kaasik" - 284 õppematerjali

kaasik - - - 40 – 130 32 – 105 32 – 105 Kuusik - - - 40 – 130 32 – 105 32 – 105 Männik - - - 40 – 130 32 – 105 32 – 105
kaasik

Kasutaja: kaasik

Faile: 0
thumbnail
16
pdf

Elektrivõrkude projekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Projekt õppeaines Elektrivõrgud Elektrivõrgu planeerimine Õppejõud: Jaanus Ojangu Tudengid: Kaisa Kaasik 050841 Erik Tammesson 050442 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................2 Töö käik .................................................................................................................................3 Elektrivõrgu plaan...

Elektrivõrgud
169 allalaadimist
thumbnail
4
doc

"Tuuliku tasuvus" kodutöö

Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Kodune töö ,,Tuuliku tasuvus" aines Energiasüsteemide ökonoomika Õppejõud: Juhan Valtin Tudeng: Kaisa Kaasik Matrikkel: 050841 AAVB Tallinn 2008 1.Algandmed: - Tuulik võimsusega 1MW - Ekspluatatsiooniaeg 20 aastat - Töötunnid Tmax=2500 h/a - Ehitus 2009.a; käigus 2010.a - Rajamise maksumus=(10+x)EEK/W, kusjuures x = matrikli viimane number. X=1 - Elektri hind esimesel kolmel aastal 1,20EEK/kWh; edaspidi 1EEK/kWh - Ekspluatatsioonikulu aastas on 100 000 EEK Leida: T, NPV, IRR, PI 2.Arvutused: a) Tasuvusaeg (T)...

Energia süsteemida...
81 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Elektrivõrkude labor nr.2

Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Laboratoorne töö 2 aines Elektrivõrgud Elektriliini püsiseisundi arvutamine Õppejõud: Jaanus Ojangu Üliõpilased: Erik Tammesson 050442 Kaisa Kaasik 050841 Tallinn 2008 EESMÄRK Lihtsa elektrivõrgu püsiseisundi arvutamine vahelduvvoolumudelil. TÖÖ KÄIK 1. Lähteskeem on järgmine (antakse töö ajal): Un = 110 kV U1 = 100 kV Variant 2B 2. Liini parameetrid Liini pikkus, l, km 120 1km aktiivtakistus, R, /km 0,25 1km reaktiivtakistus, X, /km 0,41 -6 1km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus 10 S/km 2,8 3...

Elektrivõrgud
90 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Elektrivõrkude labor nr. 3

Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Laboratoorne töö 2 aines Elektrivõrgud Reaktiivvõimsuse kompenseerimine Õppejõud: Jaanus Ojangu Üliõpilased: Erik Tammesson 050442 Kaisa Kaasik 050841 Tallinn 2008 EESMÄRK Uurida reaktiivvõimsuste kompenseerimist lihtsas elektrivõrgus Un = 110 kV Variant 2B 1) Lähteskeem 2) Liini parameetrid: Liini pikkus, l, [km] 120 1km aktiivtakistus, R, [/km] 0,25 1km reaktiivtakistus, X, [/km] 0,41 1km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus, B, 2,8 [10-6 S/km] 3) Sõlmest 1 toidetakse tarbijat koormusega S = P + jQ, mille suurused on järgmised:...

Elektrivõrgud
57 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Kõrgepingetehnika labor 2

2 ÕHU LÄBILÖÖK JA PINDLAHENDUS TÖÖSTUSLIKU SAGEDUSEGA PINGEL Labor mõõdetud: 13.10.2008 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Kaisa Kaasik Lauri Luige Eero Tibar Karl Valge Tallinn 2008 Sisukord Töö eesmärk ............................................................................................................................................ 3 Katseseadme põhimõtteskeem...

Kõrgepingetehnika
74 allalaadimist
thumbnail
58
xls

Tabelid excel

müüjate lõikes 5 kogus sortide - valdade lõikes liikide lõikes 6 maksumus kuupäevade - valdade lõikes sortide lõikes 7 kogus küüpäevade -sortide lõikes valdade lõikes 8 maksumus kuupäevade - müüjate lõikes kuupäevade lõikes 9 maksumus liikide - müüjate lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 34404190222 Kaasik Reijo Abja 4 35901050084 Meigas Reijo Abja 7 36405130719 Mikson Aarne Abja 3 36504060863 Muld Reijo Abja 11 37303030624 Naaber Paul Abja 15 46709190988 Salu Argo Abja 8 48208230166 Vesi Kaspar Abja 5 48305030944 Väljas Arvi Abja 10 36110090988 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5...

Informaatika
373 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Abielutraditsioonid Eestis

Vanematel tuli abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel ning ehalkäimine. Eesti pulm on nii-öelda laulupulm: laul saadab kombetalitust täielikult. Pulmaliste mõlemat pool esindas oma laulik ehk kaasik . Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele. Abielluti üldiselt talvel, siis polnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka talud olid sel ajal kõige jõukamal järjel...

Perekonnaõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Eesti rahvamuusika

Kindlasti pidid kohal olema pulmalaulik ja -pillimees. Pulmalaulik pidi olema abielus naine (harvem mees). Kui laulikut oma sugulaste seast ei leitud, kutsuti keegi võõram. Vanade uskumuste kohaselt pruut ja peig laulda ei tohtinud. (Üks põhjendus oli, et muidu sünnivad neil nutused lapsed.) Laulikule tasuti enamasti toidukraami ning riietusesemetega. Üks pulmalauliku nimetusi oli kaasik . Selle järgi on tekkinud Lõuna-Eesti pulmalaulude refrään kaasike (lühenenud kujul kas´ke) ja pulmades laulmise nimetus kaasitamine. Tuntud on ka refrään kas´ke-kan´ke. Põhja- ja Lääne-Eestis oli kasutusel nii vanemaid (üherealisi venitatud lõppudega) kui uuemaid (kaherealisi) viise. Mõnikord oli pulmas ka mitu viisi, nt Lõuna-Eestis kaasitamisviis kiidu- ja pilkelaulude puhul, lisaks teistsugused mõrsja ärasaatmise ja rahakorjamise viisid....

Muusika
115 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Konrad Mägi

novembril ­ kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Auhinda antakse välja aastast 1979 Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital. Konrad Mäe medali on kujundanud Enn Johannes. Laureaadid · 1979 ­ Juhan Muks · 1980 ­ Kristiina Kaasik · 1981 ­ Luulik Kokamägi · 1983 ­ Olga Terri · 1984 ­ Arnold Akberg · 1985 ­ Alfred Kongo · 1986 ­ Linda Kits-Mägi · 1987 ­ Toomas Vint · 1988 ­ Johannes Uiga · 1989 ­ Agu Pihela · 1990 ­ Kersti Rattus · 1991 ­ Peeter Mudist · 1992 ­ Tiit Pääsuke · 1993 ­ Valerti Vinogradov · 1994 ­ Aili Vint · 1995 ­ Olev Subbi · 1996 ­ Sirje Runge...

Kunstiajalugu
117 allalaadimist
thumbnail
65
xls

Tabelid A.lohk

S_2 telefon vald S_3 1 isikukood palga aste S_4 telef S_5 3..* 2..* Koond Päring 1..2 Diagramm Töötajad Vald Nimi Telefon Isikukood Abja Kaasik Reijo - 36605150941 Abja Meigas Reijo 5172207 34506190557 Abja Mikson Aarne 5197749 37303030624 Abja Muld Reijo 5319856 37003260243 Abja Naaber Paul 5168395 36512210549 Abja Salu Argo 5465910 34811280456 Abja Vesi Kaspar 5669191 35312110930 Abja Väljas Arvi 5396117 36504060863 Laiksaare Ilves Annika 5057838 47704250911 Laiksaare Kukk Krista 5349248 44311270496...

Informaatika 2
195 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti õigekeel

maastik, kunstnik, kirjanik, ohtlik, petlik, sõbralik, ämblik, näitlik, lõplik, künklik, kergejõustik, tulevik, salalik, vistrik, roostik, Astmevahelduseta ik-lõpuliste sõnade käänamine Nimetav õpik õpikud Omastav õpiku õpikute Osastav õpikut õpikuid Sisseütlev õpikusse õpikutesse ehk õpikuisse Saadik, vihik, kaasik , kuusik, taldrik, keemik, füüsik, NB! Ära aja segi ik-vorme (omadussõna, küsimus missugune?) astmevahetuseta likkus-vormidega (nimisõna, küsimus mis?) missugune? missuguses? mis? sõbralik inimene (sõbralikus inimeses) inimese sõbralikkus ohtlik olukord (ohtlikus olukorras) olukorra ohtlikkus Harjutus Moodusta alljärgnevatest sõnadest mitmuse omastav ja osastav kääne. Kus on võimalik, moodusta ka...

Eesti keel
241 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Labor - Qmeeter

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut 0 Elektrimaterjalid ­ Praktikum Praktikum nr.2 Dielektrilise läbitavuse ja dielektrilise kaonurga mõõtmine Q-meetriga. Üliõpilased: Kaisa Kaasik , Kaupo Eerme, Heiki Beres, Sergei ... Juhendaja: Paul Taklaja Tallinn, 2008 Proovitava materjali kirjeldus Välisvaatlusel tundus proovitav materjal olevat linoleumi sarnane plast. Arvutused Valitud...

Elektrimaterjalid
48 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Dielektriku läbilöök

Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Praktilised tööd aines: Elektrimaterjalid Töö nr 3 Dielektrikute läbilöök Üliõpilased: Kaisa Kaasik , Rühm Kaupo Eerme, Heiki Beres, AAAB-41 Sergey Kadyrko Õppejõud P.Taklaja Töö tehtud 13.02.08 Esitatud Arvestatud SKEEM 1.Kasutatud seadme skeem 2.Katse andmed ja arvutatud tulemused Teravik - tasapind h, mm U1, kV U2, kV Ull, kV Ul0, kV Ell, kV/mm...

Elektrimaterjalid
80 allalaadimist
thumbnail
36
xls

informaatika töö 2

Marmor Aare Tori Tori 3 haab 900 Marmor Aare Tori Tori 3 haab 900 Page 5 P_ülesanne Vald Asuja Abja võiste Isikukood Nimi Vald Palga aste Telefon 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 - 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 5172207 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 5197749 37003260243 Muld Reijo Abja 11 5319856 36512210549 Naaber Paul Abja 15 5168395 34811280456 Salu Argo Abja 8 5465910 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 5396117...

Informaatika
378 allalaadimist
thumbnail
9
doc

"Tume aine" - referaat

2 Tumeda aine avastamine Esimesena viitas tumeda aine olemasolule füüsik Albert Einstein, eelmise sajandi alguses, kes küll ei suutnud selle olemasolu tõestada. 1933. aastal püüdis Sveitsi astrofüüsik Fritz Zwicky tõestada musta aine olemasolu. Esimesed tumeda aine teemalised artiklid ilmusid 1974. aastal, üks neist Eesti autoritelt ( Einasto, Kaasik , Saar ). Tumeda aine teooria tõestamiseni jõudis rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti astrofüüsik ja akadeemik Jaan Einasto, keda võib pidada tumeda aine ja universumi kärjekujulise struktuuri avastajaks. Koos kolleegidega suutis ta tõestada, et galaktikate ümber on tume aine, mille mass ja raadius on kümme korda suurem nähtavate galaktikate omast. Ühe Einasto rühmas töötava astronoomi, M. Jõeveeru, ettepanekul...

Füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti pulmatraditsioonid

Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval. Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõpp oli neljapäeval. Eesti pärimuslike pulmade oluline tunnusjoon on laulurohkus. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmaliste mõlemat poolt, mõrsja poolset vakarahvast ja peiupoolset saajarahvast, esindas oma laulik ehk kaasik . Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele, olgu see pahakspanev või heakskiitev. Vakarahva juhiks oli kaasanaine - vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud....

Inimese õpetus
58 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti kunst 1970 kuni tänapäev

Rühmituste aeg.Kes kuulusid ANK-64, Visaritesse ja Soup-69?Iseloomusta! 1964. aastal algab kunstirühmituste periood - ANK '64, veidi hiljem Visarid ja SOUP 69. Varem lihtsalt ei olnud võimalik end sarnaste tõekspidamiste, karmi stiili vastase ja radikaalsete vaadetega rühmitusena klassifitseerida, sest siis oleks seda tõlgendatud vaenulikkusena nõukogude korra suhtes. ANK- 64 tõuseb esile oma rõhutatult positiivse ja eetilise maailmasuhtumisega. Rühmitus. ANK '64 viis 1960. aastate lõpul paljud kunstiotsingud radikaalse äärmuseni, tuues eesti kunsti teadliku eemalehoidmise, enesesse kapseldumise ja jaheda privaatsuse. Sellese rühmitusse kuulusid näiteks Jüri Arrak, Kristiina Kaasik, Malle Leisi, Andrest Tolts ja Jaan Elken. Visarid( Simuna kihelkonna murrakus "rahulolematud")- Visareid iseloomustab eksperiment kõiges - nii kujutavas kunstis, kirjanduse vallas, tõlketegevuses kui ka seltsie...

Kunst
74 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Üldmetsakasvatus

Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik , sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: 1 - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loodulikud häiringud (torm, tulekahju) 3 - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) 4 - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Kuuse vaheldumine lehtpuudega...

Dendroloogia
77 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...

Eesti metsad
186 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Mobiiltelefonide uurimistöö

Ettevaatus on siiski tarkuse ema! 2 Kasutatud materjal 1. Alasoo, A. Mobiili kiirgus rikub tervist, kuid ka vähirakku// Postimees 1999. 14juuni. 5lk 2. Ganeri, A. "Märgikeelest sateliidini" Tln, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001, 7lk 3. Kaasik , A. Minajeva, A. Ajuvähk lisaks.(Mobiilide kahjulikkusest)// Luup. 1999. nr13. 38-40lk 4. Lõhmus, A. Pikk mobiiltelefonijutt teeb peast soojaks// Postimees 1999. 14juuni. 5lk 5. Malv, M. Kiirgav mobiiltelefon(mõju uurimisest)// Tervis. 1999. nr7. 37 lk Inertnetiallikad 6. Hesse veeb Mobiiltelefon - kas kahjulik või kasulik!!! 22.02.2005. http://hesse.pri.ee/modules.php?name=News&file=print&sid=63 7. Iseasi. Kas mobiiltelefon on tervisele kahjulik? 31.10.2002. http://www.vedur...

Uurimistöö
351 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun