*Vähemtähtsad tegelased:Proua Vauquer- pansioni omanik. Sylvie- köögitüdruk. Proua Couture- lesk jaVictorine hooldaja. Victorine Taillefer- tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret- endine ametnik. Preili Michonneau- vanatüdruk. Christophe- jooksupoiss. Proua de Beauseant- Rastignaci nõbu ja toetaja. Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes läheb tütarde abikaasade survel pensionile. Ta on nimelt prantsuse vabariigi ajal saanud rikkaks. Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele. Kuna kuningriik on vahepeal taastatud, siis ei soovi väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid. Seetõttu läheb ta pensionile. Isa Goriot on alguses üsna rikas ja elab pansioni parimas toas ja kannab häid riideid. Võlakirjad tagavad sissetuleku. Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad. Kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima
Hakkas kujunema süsteem, mis on hiljem tuntud panga nime all. Pagulastena elavatel juutidel polnud oma aristokraatiat ega talu- poegi, nad sobisid hästi vahendajarolli. Sel rollil olid omad eelised - võis teenida elamist - kuid oli ka puudusi: juutidest sai kergesti rikaste kui ka vaeste pahameele objekt. Vahendajategevusega seoses on juudid alati kõrgelt hinnanud haridust. Nende rahvatarkuse järgi on vaeste toetamine, kaasa- varata pruudile kaasavara muretsemine, haigete külastamine heategu, ent Toora õppimine käib üle kõige. Vaese õpetlase abis- tamist peeti jumalale meelepäraseks teoks, rikas inimene oli uhke, kui sai endale väimeheks vaese õpetlase. Muutusid ajad, kuid ei muutunud teadmiste väärtustamine juutide seas. Pideva tõrjutuse ja tagakiusamise aegadel oli eriti hea omada just niisugust kapitali, mille sai põgenemisel alati kaasa võtta. 6
), halastas talle · Javert sai aru, et Jean oli tegelikult kõige parem inimene, keda ta üldse oma elus oli kohanud · Javert sai aru, et tema teooria ei pea alati paika · ta mõistis kohut iseenda üle leidis, et on ise seadust rikkunud · ------- · vanaisa(parun) leppis mõttega, et Marius tahab abielluda mitteaadlikuga oli õnnelik, et lapselaps jäi elama · Jean Valjean andis Cosette'le kaasa suure kaasavara · see tõstis Mariuse silmis Cosette positsiooni · Jean Valjean tunnistas Mariusele üles, et ta on endine sunnitööline (Cosette ei tohi teada saada) Marius oli sellest vapustatud · Marius ei tahtnud enam Jean Valjeani enam Cosette ligi lasta · sedasi peteti Cosette't mõlema mehe poolt Jean Valjean oli läinud ,,reisile"; tegelikult elas Pariisis edasi · Jean muutus aina kurvemaks, ta haigestus, oli suremas · Marius tahtis teada saada, kes tema elu päästis
Ühel õhtul tuli Oru Joosep Liisile kosja ning järgmisel päeval läksid nad õpetaja juurde nõusolekut saama. Peeti tavaline pulm, Andres läks selleks ajaks ära. Pearu tahtis täispeaga nii väga oma miniaga rääkida, aga ei saanudki tarviliku öeldud. Liis jäi algul sauna, aga juba sügisel läksid noored Joosepi onu juurde, kus sündis ka väike Joosep. Joosep läks koju oma kaasavarale järgi ja seda nägi ka Andres. Ta käskis Maril anda Liisile kaasavara. Kui noored Eesperre järgi tulid oli jälle Andres kodust ära läinud. XXXVII Vargamäel oli nüüd vaikne ning naabridki ei kiskunud riidu. Karla saadeti kroonuteenistusse ja Maretile tuli tisleri- Sass kosja. Algul küll Andres ei tahtnud leppida, et tütar lombakale läheb, aga nõustus lõpuks. Noort Andrest ootas aasta pärast kroonu. Indrek tegi suvel tööd ning talvel käis köstri juures õppimas. Vana köster oli ära surnud, kõik käisid saatmas v.a rätsep Taar.
saadeti Siberisse sunnitööle, oli Puskin masenduses. Samal aastal pidi Puskin ilmuma tsaari ette, kes temaga leppida tahtis ning pärast seda jäi Puskin Peterburgi, kus teda enam ei tsenseeritud, kuid kus ta pidi kogu aeg viibima kõrgseltskonnas, kuna oli kammerjunkur ehk seltskonnas madalaima tiitliga. Aastal 1828 ebaõnnestus tema abieluettepanek, sest ta polnud kõige soositum isik, kuid aastal 1830 ta kordas oma katset ja see võeti vastu tingimusega, et Puskinil pidi olema kaasavara, mille tõttu hiljem on ta ka suurtes võlgades. Kui aastal 1830 Boldino mõisa sõidetakse, siis seal on koolera ehk kolm kuud karantiini. See on Puskini väga viljakas loomeperiood, kus ta lõpetab ka ,,Jevgeni Onegini" kirjutamise, pärast seitset aastat ja nelja poolt kuud. Lisaks saavad kirjutab ta seal ka teosed ,,Väikesed tragöödiad", ,,Ihnus rüütel", ,,Mozart ja Salieri" ja ,,Kivist külaline". Puskini luule jaotus neljaks: armastus-, loodus-, filosoofiline ja poliitiline luule
põhjusi: abiks töötegemisel, poliitiline toetus jms. Muidugi ka bioloogilised põhjused. Mitmetes ühiskondades on polügaamia. Samas on polüandria ebatavalisem. Sellisel juhul on abielu tavaliselt organiseeritud pere poolt. Järglaste tagamine ja üleskasvatamine on raskendatud, samuti võib elust puududa armastus ja romantika. Tavaliselt toimub sellisel juhul abielu gruppide vahel. KAASAVARA JA BRIDEWEALTH Euroopas ja ka mõnes Aasia ühiskonnas on kaasavara traditsiooniliselt olnud oluline institutsioon (kingitused ja muu selline, mis kodust kaasa võtta). Umbes nagu kompensatsioon mehe perekonnale seal elamise eest. BRIDEWEALTH on peamiselt levinud Aafrikas. See on traditsioon, kus peigmehe suguvõsa on kohustatud pruudi suguvõsaga ressursse vahetama. Bridewealth'i maksmine annab mehele õigused oma naise ja laste üle. Sellise traditsiooniga ühiskondades võib sellega tavaliselt kaasneda ka levirate ehk venna lesega abiellumise tava
et seda ei pikendata. Kuigi ta oli leidnud kolleegide hulgast mõned väga head sõbrad, oli ta soetanud endale teiste professorite seas ka vaenlasi. Üks vaenlane aga oli väga mõjuvõimas mees Toscana õukonnast, kelle Livorno sadama täiustamise plaane Galileo nii ebasoodsal ajal oli kritiseerinud. Samuti pani isa surm 1591. aastal Galileo õlgadele kohustuse kanda hoolt oma vanemale õele Virginiale varem lubatud rikkaliku kaasavara andmise eest. 1592. aastal määrati Galileo tasuks hea töö eest Pisas ja tänu oma patroonide toetusele matemaatikaprofessoriks Padova ülikoolis, kus palk oli kolm korda suurem kui varemalt Pisas (Stillman 2002: 51). Padova asus sisemaal, kakskümmend miili Veneetsiast, ja oli pääsenud umbes sada aastat tagasi Veneetsia kaitse alla. Padova ülikoolile (vaata joonis 1.) oli Veneetsia valgustatud
poegadega. Nood osutuvad ülbe-teks, see idee laidetakse tema keevalise kuid argadeks & alatuteks meesteks, kes ei iseloomu pärast maha. Seejärel pakub taha Cidi endi vääriliseks tunnistada. Nad Roland minejaks oma võõrasisa Ganeloni, võtavad vastu suure kaasavara, kuid kes on kindel, et Roland tahab teda surma koduteel häbistavad naisi ning jätavad nad saata ning ta otsustab Rolandile kätte kaitsetut metsa, kust üks Cidi ustav vasall maksta. Ta täidab ausalt oma ülesande, nad päästab. Cid läheb kuninga kohtusse, kuid reedab frankide sõjaplaani ning
käske, kuulab intendendi aruannet jne. Mõned annavad seda õiguse perenaisele. 3) mater familias, kui abielunaine; tema staatus Allub abiellumise korral seaduse järgi oma mehele. Naine jääb alati seotuks oma isaga kuni tolle surmani. Pärib ka isa klientuuri, kui pole meespärijaid. Tal püsib oma varandus, tal on õigus oma varandust pärandada, nagu mehelgi. Lahutuse korral peab mees talle kulutatud kaasavara tagasi maksma. Naine võis olla mater familias ka neitsina või lesena, kui ta isa oli surnud (oli emantsipeerunud). Sel juhul annab perekond talle custose, eestkostja(võis vahetada neid). Rikas daam käis väljas saadetuna: orjatarid, seltsidaamid (comites), meessoost saatja (custos). Seda on kutsutud ka mobiilseks vanglaks. Konservatiivsed daamid käisid üldse väljas nii vähe kui võimalik, siiski looriga kaetuna.
-Liisi ja Joosep armusid ning abiellusid, kuigi nende vanemad olid selle vastu.Pearu soovis et tema pojast saaks Orutalu peremees ja Andres ei tahtnud oma tütart naabritele anda. Isa viskas Liisi kodust välja ja ta pidi koos Joosepiga sauna elama minema. Mispärast ei jätnud Andres siiski Liisit kaasvarata ?- Andrese süda pehmeneb alles siis, kui Joosep ja Liisi juba abielus on ja hakkavad Vargamäelt lahkuma. Siis annab Andres Liisile kaasavara, kuna leiab, et paljaste kätega ei tohi tema tütar minna. Mispärast annab Andres Maretile järele elukaaslase valikul ? -Maretit ei hakka ta pikalt keelamagi, kui too lihtsale tislerile mehele minna tahab, kindlameelsusega isa veendes. 9 Iseloomustage lähemalt Indrekut. Hella hingega(ei mõitsa karmust ja vaenu, mis valitsevad kahe talu vahel) Mõistlik(temast ei saa Pearu-vastase võitluse jätkajat)
b) Abielu eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine. Abielludes ei eeldatud vastastikuseid tundeid ning enamasti oli tegemist paariminejate vanemate vastastikuse kokkuleppega. Kui varekeskajal olid abiellujad tavaliselt üheealised, siis kõrgkeskajal nende vanusevahe kasvas: pruut oli murdeealine ning peigmees umbes 30 aastane. Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. Keskaegne ühiskond KESKAEG 8 c) Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: - kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja
saj eKr koostada olümpiavöitjate nimekirja, mida pärast täiendati. Peagi sai aastasse 776 eKr tagasi ulatuv nimekiri kreeklaste ajaarvamise aluseks. Abielu ja perekond Naistel puudus kodanikeöigus ja iseseisvus. Nad allusid meestele (abikaasa, ise, sugulane). Abielu oli oli kokkulepe peigmehe ja tema tulevase äia vahel, mille kohaselt naine siirdus isa käe ast mehe eestkoste alla. 30-40-aastane mees vöttis naiseks 15-aastase tüdruku. Varanduslik leping määras kindlaks pruudi kaasavara, mis oli vöimalik ka tagastada, kui toimus lahutus, mis samuti lepiti kokku. Abielu pöhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi ja poliitiliste sidemete sölmimine. Armastutst ei pruukinud mehe ja naisee vahel olla. Mehed olid tihti kodust ära rahvakoosolekutel, nöukogudel, sümpoosionidel, sportimas. Naised aga pidid olema kodus, kasvatama lapsi ja hoidma majapidamist korras. Naine pidi jääma monogaamseks, kuid mehed ei pidanud, omades suhteid hetääriga kaaslanna. Eelnev oli
b) Abielu eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine. Abielludes ei eeldatud vastastikuseid tundeid ning enamasti oli tegemist paariminejate vanemate vastastikuse kokkuleppega. Kui varekeskajal olid abiellujad tavaliselt üheealised, siis kõrgkeskajal nende vanusevahe kasvas: pruut oli murdeealine ning peigmees umbes 30 aastane. Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. c) Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: - kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,,Rolandi laul", saksa eepos
naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad
hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad
paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a)Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? (Probleemi näen inimestes, kes on sellise kohutava teo korda saatnud
Paljudest neist said lõpuks mõjukad riigimehed. Peeti olümpiavõitjate nimekirja.. Esimene OM toimus 776. Abielu ja perekond Naistel puudusid kodanikuõigused ja muu iseseisvus. Nad allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus domineeris mees. Abielu sõlmiti mehe ja tulevase äia vahel. Tavaliselt võttis 30- 40 aastane mees endale naiseks noore (~16-20) tüdruku. Poolte kokkuleppel võis abielu lahutada ja naine sai oma kaasavara tagasi. Abielu eesmärk oli hankida seaduslikke järglasi; aristokraatide seas olid olulised ka poliitiliste sidemete sõlmimised. Tunded olid ebaolulised ja tihti ei puutunud mees ja naine ka abielu jooksul eriti palju kokku. Mehed käisid koosolekutel jne, naised püsisid kodus ja kasvatasid lapsi. Pidudel võisid naised käia ainult oma majas ja siis kui külalised olid lähedased sugulased. Naiselt nõuti monogaamsust, mees võis vabalt luua ka abieluväliseid suhteid
IV tahvli sätted reguleerisid isavõimu, kellel lasus piiramatu võim perekonnas. Talle kuulus täielik võim kõikide pereliikmete üle, kus ta võis otsustada ka poja elu ja surma üle. Võis ka poega müüa, ning kui ta teda kolm korda müünud oli, siis vabanes ta isa võimu alt. Isavõim lubas mehel naisest lahutamise korral naise võtmed ära võtta, lasta tal asjad kokku korjata ja majast välja saata. Hiljem lisandus kohustus anda tagasi naise kaasavara, seda abielu stabiilsuse huvides. V tahvli sätted reguleerisid pärimisõigust. Pärandajal oli õigus koostada testamenti ja vabal valikul seda pärandada. Kui testamendi koostaja ( pereisa ) suri, pidi pärandi saama lähim isapoolne sugulane, kui sugulast polnud siis sugukondlased. Kui keegi on vastutustundetu oma vara üle ja hooldajat pole, siis olgu tema ja tema vara üle võim isapoolseil sugulastel ja sugukondlastel. Algselt
· Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. 4. Abielu a. Eesmärk: · Soetada seaduslikke järglasi. · Sõlmida liite perekonna vahel. b. Abielu sõlmimine: · Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud. · Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanused. · Hiljem vanusevahe suurenes mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. · Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. 5. Turniirid organiseeritud sõjamängud. a. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. b. Kahevõitlus: · Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. · Võitja sai endale kaotaja relvastuse. c. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja Rüütlite edevus ja mõttetu
- Hinnad: - Andmeid vaid hiliskeskaja kohta. Viljahinnad olid väga kõikuvad. Õigus - ja sotsiaalsüsteem - Vefassung õiguslike reeglite kogum, mis orgunnib inimeste elu - Pere kui keskne ühendus, milles elati (perekond inimesed lähisuguluses, pere majandusüksus) - Kirikliku abielu kujunemine: Munt naine teise suguvõsa võimu alla koos kaasavaraga Friedel abielu suhe meeldivuse alusel, varanduslikku kaasavara kaasa ei too - Abileu polnud kiriku järgi lahutatav. Siiski aadel vahel seda tegi. Erandjuhutudel lubas ka kirik lahutusi (1 pool läks kloostrisse, pidalitõbi jne) - 12. Sajandiks kujunes välja laulatus - Vahepala: kirjalik töö peab olema ideaalis essee. Ebaõnnestunud on tööd, kus on raamatust palju maha kopitud, ideaalis püsi teemas. Viiteid tuleb kasutada (võib lisada kasutatud kirjanduse töö lõppu) - Germaani rahvad olid stuktureeritud hõimude kaupa
o Abielu faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul- igamise printsiip Abielu cum manu- naine nii isiklikes kui ka varalistes suhetes mehe võimu all, nagu oleks tütar. Võrdselt lastega pärimisõigus oma mehe,aga ka viimase sugulaste surma puhul. Võib lõpetada ainult mees Abielu sine manu- perekonnaõiguslikud suhted, abikaasade vahel on nn varalahususe süsteem, mehe ja naise varad on kaks omaette varamassi. Võidakse lõpetada kummagi abikaasa vabal tahtel. Dos- kaasavara on vara, mille naine abielludes kaasa toob. Donatio propter nuptias- mehe poolt naisele tehtud kink, vastas suuruselt umbes dos'ile. Augustus määras erilise abielulahutamise korra. Tuli teatada 7 tunnistaja juuresolekul ja toimus lahutuskirja kätteandmise teel. Konkubinaat- mehe ja naise kooseluvorm,kellel oli seadusega keelatud abielluda (senaatorite seisusest isikud pluss vabakslastud) Augustuse ajal pidid mehed ja naised olema abielus ning omama lapsi, muidu ei
masenduses. 26a peab Puskin ilmuma tsaari ette, tsaar tahab ära leppida temaga. Puskin uskus tsaari juttu (looming tähtis, muud moodi polnud võimalik dekabriste vaigistada), Puskin jäi Peterburi. Tsaar ei tsenseeri Puskinit ning Puskin peab kogu aeg viibima kõrgseltskonnas, kuna on kammerjunkur. 28. ebaõnnestunud abieluettepanek (Puskin polnud soositud isik). 1830. kordab ettepanekut, see võetakse tingimusega vastu - kuna pruut vaene, peab olema kaasavara. Hiljem Puskin sellepärast suurtes võlgades. 1830. sõidetakse naisega Boldino mõisa - seal aga koolera, on kolm kuud karantiinis = Boldino sügis. Väga viljaks loomeperiood. Draamatsükkel - "Väikesed tragöödiad", "Ihnus rüütel", "Mozart ja Salieri", "Kivist külaline". Lõpetab Boldinos "Jevgeni Onegini", peoteostest, seda kirjutanud 7 aastat ning 4 ja pool kuud. Puskini luule jaotus neljaks: armastus-, loodus-, filosoofiline ja poliitiline luule
kodust minema. Liisi läheb sauna. XXXVI (442-468) Liisi tegutseb sauna juures. Andrese Vargamäele tulekust on rohkem kui 20 aastat möödas (Madis oli 40). Madis arvab, et Andrese ja tema isa viha tuli piiblist ainult neil on õigus(444-452) ja seostab seda ka Vargamäe ja Vihuksega. Liisi ja Joosep käisid kirikuõpetaja juures(456-458). Joosep läks kosja(453-455). Joosepi ja Liisi pulmad (Andres läheb ära). Joosep ja Liisi kolivad ära(465-468). Kui Joosep Pearu käest kaasavara sai, palus ka Andres Liisile hulka asju anda. Liisi läheb nuttes Vargamäelt ära(ei näinud isa). XXXVII (468-500) Mareti ja meistrimees Sassi(470) pulmad. Indreku õpingud köstri juures. Rätsep Taar jätab vana köstri matusetele minemata, et oma intressi raha veelgi rohkem saada õmbleb Pearu juures. Indreku raamatute lugemine(475-483). Seda saladust peab Indrek loomade tülide, meeleolud põhjuseks. Mareti laul mustlasviisiga
Maret, kes samal ajal õel saunas külas oli rääkis hiljem perele Liisi kosjadest. Joosep ja Liisi käisid salaja kirikuõpetaja juures ning said abiellumiseks nõusoleku. Pulmade ajaks sõitis Andres kodust ära. Esialgu jäi Liisi ka peale pulmi sauna elama. Sügisel kolisid noored Joosepi onu juurde vabasse tuppa elama. Seal sündis neil poeg, kelle nimeks sai Joosep. Kui Andres nägi, kuidas Joosep Vargamäelt lahkus, heldis ta süda ning lasi ka Liisile kaasavara valmis otsida. Liisi külastas Vargamäed oma pojaga ning tundis nüüd, et kodu on talle väga armas paik, kuigi ta varem oli seda lausa vihanud. Ta lahkus sealt suure nutuga. XXXVII Nüüd tuldi Maretile kosja. Esialgu oli Andres lombakale Sassile vastu, kuid Mareti lepliku loomuse tõttu saavutati lõpuks nõusolek. Peale Mareti lahkumist oli Maril taas suur töökoorem õlgadel. Indrek pandi kooli, kus ta saavutas huvi lugemise vastu. Salaja luges ta
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivil...
Keskajal tähendas abieluliit eelkõige n.ö. ,,rahu sõlmimist''. Perekondadevahelise rivaalitsemise või ka avaliku sõja järel seadis abielu jalule rahu ning oli selle pitseriks. Alles hiljem toimub abielu alustes ühiskondlikke muudatusi, mille järel tekib ka arusaam abielupaarist endast, kui kõige olulisemast. Abielusi sõprussidemete tagamiseks perekondade vahel kasutati kõrgemas klassis pidevalt. Samuti tehti seda ka madalamates ühiskonnaklassides. Pruudi perekond pidi abiellujatele kaasavara andma. Madalaima klassi abielud sõlmiti tavaliselt sama küla elanike vahel, teineteist tunti lapsest saadik. Naiste õigused abielus. Naiste sõnakuulmatus ei kutsunud esile üksnes abikaasade etteheiteid, vaid teenis ära ka ühiskonnapoolsed sanktsioonid. Naisi kasutati tööriistana, mille isiklikud soovid ja arvamused olid madalamad, kui tema roll rahu sõlmimisel. Vältida laiduväärset käitumist ja hoida sellega jõus kahe leeri liitu,
kodust minema. Liisi läheb sauna. XXXVI (442-468) Liisi tegutseb sauna juures. Andrese Vargamäele tulekust on rohkem kui 20 aastat möödas (Madis oli 40). Madis arvab, et Andrese ja tema isa viha tuli piiblist ainult neil on õigus(444-452) ja seostab seda ka Vargamäe ja Vihuksega. Liisi ja Joosep käisid kirikuõpetaja juures(456-458). Joosep läks kosja(453-455). Joosepi ja Liisi pulmad (Andres läheb ära). Joosep ja Liisi kolivad ära(465-468). Kui Joosep Pearu käest kaasavara sai, palus ka Andres Liisile hulka asju anda. Liisi läheb nuttes Vargamäelt ära(ei näinud isa). XXXVII (468-500) Mareti ja meistrimees Sassi(470) pulmad. Indreku õpingud köstri juures. Rätsep Taar jätab vana köstri matusetele minemata, et oma intressi raha veelgi rohkem saada õmbleb Pearu juures. Indreku raamatute lugemine(475-483). Seda saladust peab Indrek loomade tülide, meeleolud põhjuseks. Mareti laul mustlasviisiga
11. klassi kirjanduse eksami küsimused. Aleksandr Puskin ja ,,Jevgeni Onegin" (1799-1837) Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski s...
eelneval kokkuleppel. * Egiptuses oli abielunaise õiguslik seisund mehe omaga peaaegu võrdne. Egiptuse naistele kuulus perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna erandlikult kõrge positsioon. * Mesopotaamias puudusid samuti kodanikuõigused mehel oli piiramatu võim. Tehti leping peigmehe ja tulevase aia vahel, tehti kindlaks abielupoolte varalised suhted. Kui mees abiellus mitme naisega(mis oli lubatud), siis oli naisel õigus parandada oma kaasavara just lastele. * Iisraellastel on perekonnaõiguses mehe eelisseisund-mees võis võtta mitut naist ja nautis üsnagi suurt seksuaalset vabadust, naiselt aga nõuti monograamiat ja ranget abielutruudust * Minoilisel Kreetal domineeris naine- Neid kujutati meestest sagedamini ja enamasti olid just nemad seatud kompositsioonis kesksele kohale. Kreeta ühiskonda võisid valitseda naised(Naise ühiskondlik positsioon oli märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides). 3
eelneval kokkuleppel. * Egiptuses oli abielunaise õiguslik seisund mehe omaga peaaegu võrdne. Egiptuse naistele kuulus perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna erandlikult kõrge positsioon. * Mesopotaamias puudusid samuti kodanikuõigused mehel oli piiramatu võim. Tehti leping peigmehe ja tulevase aia vahel, tehti kindlaks abielupoolte varalised suhted. Kui mees abiellus mitme naisega(mis oli lubatud), siis oli naisel õigus parandada oma kaasavara just lastele. * Iisraellastel on perekonnaõiguses mehe eelisseisund-mees võis võtta mitut naist ja nautis üsnagi suurt seksuaalset vabadust, naiselt aga nõuti monograamiat ja ranget abielutruudust * Minoilisel Kreetal domineeris naine- Neid kujutati meestest sagedamini ja enamasti olid just nemad seatud kompositsioonis kesksele kohale. Kreeta ühiskonda võisid valitseda naised(Naise ühiskondlik positsioon oli märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides). 3
Kui vaba kodanik sooritas kuriteo sõltlase vastu, piirduti vaid trahviga. Orja tapmise või vigastamise korral kompenseerida kahju orja omanikule. Perekond oli Mesopotaamias patriarhaalsem kui Egiptuses. Pereisal oli Hammurapi seaduste järgi peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Abielu põhines peigmehe ja tema tulevase äia vahelisel lepingul, millega määrati kindlaks tulevaste abielupoolte varalised suhted. Pruudi kaasavara kuulus naisele, ja kui mees end oma naisest lahutas lasi, tuli see tagastada naise sugulastele. Mees võis abielluda ka mitme naisega. Igal naisel oli sel juhul õigus oma kaasavara just oma lastele pärandada. Mehele olid lubatud ka abieluvälised seksuaalsuhted. Naiselt seevastu nõuti ranget monogaamsust (seksuaalsuhteid ainult oma mehega). Abielurikkujaid ootas surmanuhtlus nii naine kui ka temaga patustanud mees seoti kokku ja visati jõkke
lahingukaaslaste) vastu kuni Indo-Hiina lõpliku ..vabastamiseni" kommunistlikus stiilis. Mõned sellistest langesid hiljem meie kätte, relvad käes. Nende saatus lahingolukorras lõppes kuuliga, tihti ilma sõjakohtuta. Läbikäimine ,.õrnema" sooga toimus sõjaväe juhatuse poolt soovitatud teatavas vormis. Kohalike kommete järgi ei leidnud pärismaalased selles midagi moraali vastast, kui vaesemad tüdrukud endile teenisid kaasavara, olles lepinguga ajutises abielus kutseliste sõjaväelastega. Selline olukord oli sõjaväele kasulik seepärast, et hoidis ära suguhaiguste levimist ja lubas vahel saada ka andmeid punaste partisanide kohta. Sellist olukorda kasutasid ära peamiselt peastaapides või muudes enam-vähem stabiilsetes üksustes teenivad mehed. Kasarmu vahetuse korral võis nn. abielulepingut isegi mõnele asetäitjale edasi anda. Juhtus ka, et sellistest .
ühtigi? PEETER: Erastu Enn käib ju ammugi temal kosjas. AADU (süües): No muidugi, muidugi – Erastu Enn? See pöidlata pealuu? ANNE (kõrvale): Ta on pime peast! (Meest tõugates.) Mis sa OMETI peaksid! (Väga lahkesti Aadu poole.) Siin on veel liha, Kure onu! Jah, jäägu siis selle peale! Kui arvate, et nõnda sünnib, mis meilgi siis selle vastu võib vaielda olla. Ja nagu Peetergi enne ütles rehe all: kui Maie mehele läheb, oma 50 vakka kaasavara = rukkeid saab ta kaasa ja teist nii palju otri, nisu, abiellumine kui see on niisama palju, kui Aluste Annele äritehing antakse! Mis muidu veel pihku juhtub, kass ja kana, on iseasi. Ega meie oma last alasti ka ära ei anna, olgu küll, et me rikkad ei ole. AADU (süües): No muidugi, muidugi, seda pole mõteldagi! Kust sa seda teed, Peeter! Ikka ma ütlen: Mäeotsa pere, vaat need on rahvas! 27
Naistel puudusid kodanikuõigused ja ka muus osas olid nad alati oma abikaasa, isa või mõne muu mees-sugulase eestkoste all. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielu otsustati tulevase peigmehe ja äia vahel. Sisuliselt oli see kokkulepe, mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. Tavaline oli, et umbes 30-aastane mees võttis naiseks vaevalt murdeeast välja kasvanud tüdruku. Abieluga kaasnes varanduslik kokkulepe, millega määrati kindlaks kaasavara suurus. Abielu võis vastastikusel kokkuleppel ka lahutada. Sel juhul tuli naise kaasavara tema suguseltsile tagastada ja naine läks taas oma isa, tema surma korral aga mõne teise lähedase meessugulase eestkoste alla. Abielu põhieesmärk oli soetada seaduslikke järglasi. Aristokraatlikes ringkondades lisandus sellele olulise tegurina ka poliitiliste sidemete sõlmimine. Mitmedki liidud aristokraatlike suguvõsade vahel kinnitati abielu teel. Abikaasade vastastikused tunded ei
Naistel puudusid kodanikuõigused ja ka muus osas olid nad alati oma abikaasa, isa või mõne muu mees-sugulase eestkoste all. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielu otsustati tulevase peigmehe ja äia vahel. Sisuliselt oli see kokkulepe, mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. Tavaline oli, et umbes 30-aastane mees võttis naiseks vaevalt murdeeast välja kasvanud tüdruku. Abieluga kaasnes varanduslik kokkulepe, millega määrati kindlaks kaasavara suurus. Abielu võis vastastikusel kokkuleppel ka lahutada. Sel juhul tuli naise kaasavara tema suguseltsile tagastada ja naine läks taas oma isa, tema surma korral aga mõne teise lähedase meessugulase eestkoste alla. Abielu põhieesmärk oli soetada seaduslikke järglasi. Aristokraatlikes ringkondades lisandus sellele olulise tegurina ka poliitiliste sidemete sõlmimine. Mitmedki liidud aristokraatlike suguvõsade vahel kinnitati abielu teel. Abikaasade vastastikused tunded ei
Naise positsioon erinev pater familisiase omast, kuna rooma yhiskonnas loeb vaid mees, temal on jõudu teha raskeid põllutöid ja kaitsta oma isamaad. Naine eksisteerib vaid tema kõrval- ta on kellegi tytar, abikaasa või ema. Tema isa ja abikaasa on tema isandad. Kui naise isa sure benne, kui ta on jõudnud abielluda, läheb ta oma venna võimu alla. See ei tähenda et teda põletakas. Naine on pärija, tal on isaga võrdne õigus laste lugupidamisele, ta võib teha testamenti, kaasavara abil pääseb ta abielu sundusest; ta võib abielu lahutada ja oma meele järgi uuesti abielluda.Kuid Tema majandusulik sõltumatus jääb abstraktseks, kuna see ei talle mingit poliitilist õigust. Mater familias juhib majapidamist ja käsutab teenijaid. Ta võib vabalt väljas käia koos saatjaskonnaga. Kuigi tal puuduvad poliitiliselt õigused, teab ta kuidas mõju avaldada, olgu siis survega oma abikaasale. 4) Lapsed; laste hülgamine Ema- ja isaarmastus on väga hiline nähtus(18.saj)
Loodusrahvastel oli tavaks suhtuda lastesse leebelt ja neid mitte eriti rangelt karistada. Väga olulisel kohal oli võitlus argusega, mida eriti halvustati, siis eeskätt karistati just arga last. Tüüpiline oli lisaks füüsilisele karistusele vaimude vihaga hirmutamine. KIRJUTAJA-INIMENE. SUMER 4 Perekond oli monogaamne ja allus kindlatele seadustele. Abielu puhul sõlmiti abieluleping (märgiti naise kaasavara suurus). Lastel olid kindlad õigused. Isad ei tohtinud poegi pärandusest ilma jätta. Isa pidi vastutama poegade eest ja õpetama neile selgeks käsitöö. Austus isa vastu oli üldine nõue ja sellest üle astumine karmilt karistatav. Kindlaid käitumisreegleid õpetati lastele juba maast madalast. Vanemad sisendasid varakult lastele, et vale käitumise eest ootab inimest jumalate karistus. Eristati eksimusi usu, õiguse ja kõlbluse valdkonnas.. KIRJUTAJA INIMENE
Der Bote – käskjalg Die Ohrfeige – kõrvakiil Flüstern – sosistama Die Keule – nui Platzen – lõhkema Wut – viha Der Würdenträger – aukandja Krachen – raksutama Stannen – imestama Der Unfug – ulakas Sich sehnen – igatsema Der Schrei – karje Der Dorftrottel – külanarr Auslöschen – hävitama Der Fa(ss) – tünn Herbeischaffen – hankima Versiegeln – Der Pech – pigi Finster – pime Henlen – ulguma Sich verwandeln – muunduma Der Mitgift – kaasavara Würdig – väärikas Gerecht – õiglane Weich – pehme Greifen – Wehtun – valutama Krank sein – haige olema Mein Rücken tut weh – minu selg valutab Meine Beine tun weh – minu jalad valutavad Der Schmerz, - en – valu Kopfschmerzen – peavalu Bauchschmerzen – peavalu Zahnschmerzen – hambavalu Die Grrippe – gripp Die Erkältung – kplmetus Sich erkälten – kplmetama Er ist erkältet – on külmetanud Der Husten . köha Hustenbonbons – köhakommid
Sageli on see rituaalne: Hawaii ja mässuriitused. Naiselaenamine mitmetel rahvastel, näiteks: · auca indiaanlased misjonärid polnud nõus naisi külalislahkusena vastu võtta, see oli solvang ning nad hukati. (Auca vaenlane; naabrite poolt pandud nimi.) · Tshuktshid ajasid minema magamajäänud mehe. See tava on hakanud kaduma suguhaiguste tõttu. Abiellumismaksud: · Pruudiluna mees maksab; kunagi kasutati lasteluna mõistet · Kaasavara pruudikogukonnalt mehe kogukonnale · Pruuditeenistus ostad naise välja tööga · Leviraat naise ja tema surnud mehe vaheline liit · Sororaat mees abiellub surnud naise õega Genealoogia Varandus võidakse panna kaasa hauda, et teistpoolsuses saaks seda kasutada. Pärandatakse ka kohustusi, õigusi, laule. Sugupuud oluline abivahend sugulussidemete kindlakstegemiseks. Euroopa pikimad, mida veel ajal allikad põhjendavad, ulatuvad Pippinini, karolingide dünastia
Põlva Ühisgümnaasium Aviva Vigel 10 B klass EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL........................................................................................................6 1.1. Eesti naine 19. sajandil.....................................................................................................6 1.1.1. Naise roll ühiskonnas................................................................................................ 6 .....................
Suure lähedastest reedab ta mauridele, reetja rebiti tükideks) ,,Laul minu Cid'ist" (Hisp) Sisuks võitlused mauridega. Cid on rekongista kangelane, sattub valekaebuste tõttu kuninga ebasoosingusse. Lindpriina põgeneb Valenciasse, tema juhtimise all oli palju rüütleid, kellega võitles mauride vastu, tal oli ka naine ja 2 tütart. Kuningas otsustas temaga ära leppida ja otsis ta tütardele peikad, need aga võtavad kaasavara ja jätavad oma naised metsa--au rüvetatud. Cid tapab peikad duellil. Uued peikad on kuningapojad. Peegeldab Hispaania ajalugu üpriski tõetruult, enamus eepose seiku on aset leidnud ka ajaloos. Kangelaste iseloomustamisel on jäädud reaalsuse piiridesse. Rõhutakse inimlikele omadustele. Suurima osa eeposest hõivab kangelase eraelu. Cid pälvib rahva armastuse oma käitumise, suuremeelsuse ja usalduslikkusega, millest tuleb ka nimi "Laul MINU Cidist".
Isiklikud asjad peavad olema lubatud vabasse ringlusse 12 kuu jooksul alates kp-st, millal isik on asunud alaliselt elama ühenduse tolliterritooriumile. Asju ei pea tooma korraga. Erandina vabastus tingimusel et ta asub sinna alaliselt elama 6 kuu jooksul (tagatis). 12 kuud ei tohi neid asju lasta tasuta vabasse ringlusesse, kasutada tagatisena 72. Abielu sõlmimisega seoses imporditav kaup. Laieneb maksuvabastus. Tollimaksuvabalt võib importida kaasavara ja uusi või kasutatud majatarbeid, mis kuuluvad isikule, kes asub kolmandast riigist alaliselt elama ühenduse tolliterritooriumile seoses abielu sõlmimisega. Tollimaksuvabalt võib importida ka abielu sõlmimise puhul tehtavaid kingitusi, mida saab abiellumisega seoses kolmandast riigist alaliselt ühendusse elama asuv isik kolmandas riigis elavalt isikult. Ühe tollimaksuvabalt imporditava kingituse väärtus ei tohi olla suurem kui 1000 eurot. *
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev g...
Kuigi ta lõpuks tagasi, ta hukkus oma teenuse-Kaukaasias. Nastasya siis kutsub peatama mängu ja ütleb, et ta saab meelt lahutada. Nastasya ütleb Myshkin et kindral Yepanchin ja Totsky soovida talle abielluda Ganya, ta küsib ta otsustada, kas ta peaks tegema. Et see uimastamise taotluse Myshkin vastuseid negatiivselt ning Nastasya nõustub järgima käesolevale otsusele. Lisaks Nastasya teatab, et ta on tagasilükkamise Totsky oma kaasavara ja 75000 rubla ja et ta kavatseb lahkuda Peterburgis. Tema kasvav hüsteeria, Nastasya alustab oma mässavad maailma poolt rikutud raha. Lugu suurendab amplituudi teise ootamatu saabumine Rogozhin bändi ja lubas 100.000 rubla. Mis kimp märgib enne teda, Nastasya meenutab oma publik, kuidas ta on alati olnud samastada raha, ja kuidas ta on vihane raha, mida ta tunneb toob välja kõige alus osa kõik inimesed
ringist väljuda ja teostada ennast isiksusena hoopis väljaspool kodu. Eestis XIX sajandil - kaotati pärisorjus ja teoorjus Tekkis võimalus maid ja talusid päriseks osta. Oli tegemist kiire arengu perioodiga. Talu vajas peremeest ja perenaist, kelle töökusest, teadmistest ja oskusest sõltus kogu perekonna käekäik – seega oli abikaasa valik otsustav samm, kusjuures hakati rõhutama, et naine oma isiksuse ja tööga on olulisem kui kaasavara, mis ta kaasa saab tuua. Just XIX sajandil hakati avaldama kõikvõimalikke õpetusi põllumajanduse, loomakasvatuse ja aianduse kohta, aga samas pakuti ka teadmisi kodumajandusest, tervishoiust ja lastekasvatusest. Eesti talupojakultuur XIX sajandil See, milline on perekond praegu sõltub sellest, milline on see olnud läbi sajandite. Eesti talupojakultuuris oli keskkond sugupoolte vahel ära jagatud: naistel kodusfäär, meestel avalik sfäär.
Issameie palve. Pärast kosja ja enne pulma Lühim aeg kosjade ja pulmade vahel sai olla kolm nädalat, sest vähemalt kolmel pühapäeval tuli pruutpaar enne laulatust kirikus maha hõigata. Kosjade ja pulmade vahelist aega täitsid mitmesugused ettevalmistused pulmadeks. Juba väikesest peale õpetati tüdrukutele eluks vajaminevaid naistetöid. Aja jooksul valminud näputööd koguti riidekirstu, mis pulmadeks pidi olema kaasavara täis. Pruudi poolt pulmalistele jagatavate kingitustega ehk veimetega taotles noorik head läbisaamist ja kokkukuuluvust nii tulevase mehe kui tema suguvõsaga ning uue koduga üldse. Ühtlasi näitasid veimed pruudi virkust ja näpuosavust, samuti jõukust, ning pulmas jagati avalikult pruudile kiitust või laitust, vastavalt sellele kuidas veimed meeldisid. 6
erinevad uuendused põllumajandustes kloostrites ( nende kaudu levisid uuendused talupoegadeni ) - Kloostrid olid omalaadsed sotsiaal- ja arstiabi keskused. Seal oli nt haigla ja apteek. Kloostrid hoolitsesid ka vaeste eest. Kloostrites olid ka palverändurite öömajad. Miks inimesed astusid vaimuliku ordu liikmeteks? 1) Soov teenida jumalat 2) Vanemate surve ( vanemad panid tütreid kloostrisse, kui kaasavara polnud anda, mõnikord saatsid vanemad tütre juba lapsena kloostrisse nunnade juurde õppima ) 3) Lesed läksid kloostrisse 4) Parem elujärg noortematele poegadele sp läksid mehed kloostritesse - Kerjusmunga ordud tekkisid 12-13 sajandil - Tekkisid reaktsioon linnade tekkele asusid linnades - Linnades oli ketserlus ja sellepärast tekkisidki kerjusmunga ordud. - Linnad olid jõukad, sellepärast oli algselt kerjusmunga ordude eesmärk rikastuda kerjamise kaudu.
Vestniki", koostöö läks aga luhta, sest ajakiri oli orienteeritud eliitlugejatele ning lugejate arv kahanes kiiresti. Peatükis ,,Aleksandr Puskin ja Natalja Gontsarova" oli huvitav see, et luuletaja nägi väga palju vaeva, et Nataljat endale naiseks saada. Puskin tegi abieluettepanekut kaks korda, kuna 36 esimesel korral anti mehele ebamäärane vastus. Samuti pidi Aleksandr kaasavara ise muretsema, kuna pruudi vanematel olid rahaasjad korrast ära. Peatükist ,,Puskini surm" sain teada, et luuletaja suri, kaitstes enda ja oma naise au. Nataljale erilist tähelepanu pöörav Dantes kutsus Aleksandri duellile ning haavas teda seal surmavalt. 37 Kasutatud allikad Artma, I. Sarapuu, J. Maailmakirjanduse õpik. Viljandi: J. Sarapuu, 2001. 140 lk. Grossman, L. Puskin. Talllinn: Eesti raamat, 1966. 448 lk.
(lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel. Me oleme liiga nõrgad, kellestki sõltuvad või oskamatud, et midagi muuta. „Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili“ (lk51) Ka selle väitega olen nõus. Negatiivne emotsioon toob kaasa tuju muutuse, hiljem pisarad. Kui oskuslikult probleem lahendada, siis saab seda vältida. Kui lapsega on usalduslik suhe, siis puudub lapsel vajadus valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus. Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja lapsele ei tohiks usku peale suruda.
filosoofiaga. (,,Kuidas esitada laval Shakespeare sonette"). Ta tahtis olla terve elu see, kes juhatab teisi. Ta oli semiootikutele teerajaja. Ta oli väga halva iseloomuga sõpru tal eriti ei olnud, kuid need kes olid, olid talle väga truud. Teda aeti kõigist ülikoolidest välja, sest ta oli liigia ,,suur" et mahtuda ükskõik millisesse ülikooli. Kuna tal oli ka hasartne kalduvus, siis mängis ta maha nii enda raha kui ka naise kaasavara ja elas sõprade toetustest. Ta kirjutas terve oma elu ühte teost ,,Kogutud teosed". Tsiteerimine : CP 2.228 (nagu pühakirja Jo 2, 16). Ta oli see, tänu kellele semiootika suurel määral taassündis. Vajadus selle järele polnud vaid Ameerikas. Ta uuris väga tähelepanelikult saksafilosoofiat. Filosoofia kategooriad: Kategooriaid võetakse laest nad on lihtsalt olemas. · kvaliteet · kvantiteet Peirce uus loogika on semiootika selle abil saab ehitada ükskõik millist teadmist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
