Lihtne näide on see, kui Eerik andis teistele teada, et tal on suuremad plaanid Neemiga. Samas ise armunud Kellisse, kes rääkis, et tal on Amadeus. Eks seegi oli vale, mis pidi säästma haiget saamise eest. Oli kergem valetada, kui oma tegelikest tunnetest rääkida. Kardeti eemale tõrjumist ja äraütlemist. Saarel oli kombed väga au sees. Nende järgimine oli kohustuslik. Vastasel juhul tuli lihtsalt taluda õelaid pilke ja nii edasi. Üheks kombeks oli pruudi kaasavara. Mida rohkem kõike oli, seda rikkam neiu. Katrina ja Matt Ruhve puhul oli valetamine külarahvalegi selge. Pulma ajaks veeti Katrina kaasavara aita. Seal olid Matt Ruhve ehitatud kastid koos Katrina kaasavaraga. Matt teadis algusest peale, et Katrinal polnud eriti palju asju. Saarele jõudes teeskles matt, et Katrina kraam on väga raske- ajas selja longu ja käis nende asjadega väga vaevaliselt. See oli jällegi valetamine teistele ja iseendale. Tõde oli liiga häbistav.
Lapsed võisid saada täieliku õigusvõime isa surma korral või isavõimu alt vabastamise (emancipatio) abil. 4 4.1. Isavõimu tekkimine 4.1.1. Legitimatio Üks viis patria potestas'e tekkimiseks on vallaslaste seadustamine ehk legitimatio. See on võimalik kolmel viisil: Legitimatio per oblationem curiae vallaspoega peeti seaduslikuks lapseks, kui isa andis talle piisavad vahendid, et saada linnanõukogu liikmeks. Samuti peeti ka ebaseaduslikku tütart seaduslikuks kui isa andis talle kaasavara, mis on piisav, et abielluda linnanõukogu liikmega. Legitimatio per rescriptum princips imperaatori poolt käskkirja vormis antud privileeg, et konkubinaadis sündinud last peetakse loomulikuks lapseks (liberi naturales) nagu ta oleks sündinud seaduslikus abielus (iustae nuptiae). Selline eesõigus anti isa soovil, kui ema oli surnud või ei ole abieluvääriline. 3 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Tallinn: Kirjastus Ilo, 2000, lk 94 4 H. Hattenhauer. Euroopa õigusajalugu
leidu ametlikes dokumentides naisest pea mingit märki või kui isegi leidub, siis on tegu kõrgaristokraatiaga. Naine tegi abielludes läbi kaks muutust, esiteks kolis ta oma abikaasa juurde ja teiseks liikus ühiskonna kihtides, kas kõrgemale või siis madalamale. Omamoodi revolutsiooniks sai kiriku poolt algatatud nõudmine, et abielu sõlmimisel peavad mõlemad osapooled oma jah-sõna ütlema, visalt kasvas ka armastusabielude osakaal. Kui naine abiellus tuli temaga kaasa anda ka kaasavara. 12. sajandil naise kaasavara suurenes märgatavalt, loomulikult selleks et parandada ühiskondliku seisust. Kaasavarade järkjärguline kahanemine põhjustas kokkuvõttes naise alaväärtustamist kogu keskaja vältel. Kardeti ka seda, et suguvõsasse satub teise suguvõsa verd ilma esimese teadmata. Meestesse, kes abielu rikkusid ei suhtutud nii halvasti kui naistesse, lisaks said ka lapsed suure karistuse. Neid pilgati, et nad olid sündinud patus ja et
2.Tegevus toimub kinnisvara äriga rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas.Tegevuspaik- inseneri Sanderi töötuba. 3.Konflikt algab sellest, et äiapapa usaldust teenida, peab Ludvig Sandrist saama kuulsus. 4.Kuna Sander on Matildele kirjutanud võõraid luuletusi enda nime all, nõuab naine, et Sander saaks kuulsaks kirjanikuks. Kuulsaks saab ta tänu Piibelehe kirjutatud käsikirjale, mille eest vastutasuks palub Piibeleht Sandrit endale isameheks, et Laura saaks ka kaasavara isa käest. Laura on lahedama eluga harjunud, aga Piibeleht seda pakkuda ei suuda. Kuna Sander ei ole nõus isameheks hakkama, ähvardab Piibeleht päevavalge tuua selle, kes on ,,Pisuhänna`` tegelik autor. Notari juures kinnitatud käsikirja kavatses Piibeleht enda kosjavankri ette panna. Veel kavatseb Piibeleht Vestmani üle lüüa, kui saadab Sandri enda volinikuna Peterburi ühe koolnud saksa preili krunti endale saama. Sõita tuleks äiapapa rahadega ostulepingu järgi.
Indrekut. Indrek oli lapsena pidevalt haige ja väga rahutu. Mari pidi tema eest kõige rohkem hoolitsema. Indrek vanemana väga hoidis ja armastas ema Nimeta kaks põhjust, mille pärast Andres Liisiga tülitses. Liisi tahtis Oru Joosepiga abielluda ning hiljem jäi Joosepist abieluväliselt lapseootele. Missuguses küsimuses olid Andres ja Pearu ühel nõul? Andres ega Pearu ei tahtnud, et nende lapsed abielluksid Miks Andres Liisile siiski kaasavara otsustas anda? Andres nägi, kui palju kaasavara sai Joosep Pearult ning ta ei saanud Pearust halvem olla. Kindlasti ta ka sisimas hoolis Liisist. Kes oli Indreku ristiisa? Hundipalu Tiit. Millal oli vana Andres Vargamäel südamest rõõmustanud? Mida ütles vana Andres Pearule, kui viimane kosis, mida Indrek linna otsis? Tsiteeri korrektselt. „Indrek läks linna, et Vargamäele kord tõde ja õigust õpetada.“ Võrdle perenaise ametit Krõõda ja Mari ajal ning tänapäeval.
Tegutsesid sõltumatud käsitöölised, kaupmehed ja talupojad. 4. Kuigi suurem osa elanikkonnast elas maal, olid just linnad need, mis määrasid muistse Mesopotaamia ilme. Linnad olid poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskuseid. keskmine perekond oli patriarhaaline. Pereisal oli väga suur võim oma kodakondsete üle. Abielu sõlmiti peigmehe ja tema tulevase äira vahel lepinguga, mis määras kindlaks tulevase abielupoolte varalised suhted. Pruudi kaasavara kuulus naisele ja kui mees end oma naisest lahutas, tuli see sugulastele tagastada. Mehel võis olla mitu naist ja sel juhul oli igal naisel õigus oma kaasavara just oma lastele pärandada. Mehele oli lubatud abieluvälised seksuaalsuhted, naisele seevastu mitte. Tal võis olla vaid sekuaalsuhted oma mehega ja kui juhtus petma, seoti naine koos temaga patustanud mehega kokku ja visati jõkke. Mees võis siiski oma naisele armu anda. Kõige olulisem roll majanduselus kuulus riigivõimudele. 5
kasutavad sõnaõigust vägagi tähtsated küsimustes." Hellenistliku ajastu naine Hellenistlikul ajal kadus kuristik naise ja mehe vahelt. Abielu mõte ei olnud laste tootmine vaid jagatud ühine elu, kaaslaseks olemine ning ühtekuuluvus. Hakati sõlmima abielulepinguid, mis tagas mõlemale osapoolele turvalisuse tagatise. Abikaasad sõlmisid ise lepingu, millega lahutuse korral tagatakse kummalegi osapoolele ühesugused õigused ja kohustused. Kaasavara läks tagasi naisele ja laste ülalpidamine oli mehe kanda. Naistel oli oma osa ni koduses majapidamises kui ka avalikus elus. Naised said varandust nii kaasavarana kui ka pärandusena kas vanemate või abikaasa käest. Kodune majapidamine kannatas välja mehe eemalviibimise, mitte aga naise äraolekut. Kaasavarana said naised vallasvara, mitte maad. Naistele kuulus ka maju ja kortereid, mida võis välja uurida, aga ka müüa.
Koostati olümpiavõitjate nimekiri, mida edaspidi täiendati. Ulatus tagasi aastasse 776 eKr. Abielu ja perekond- ARISTOKRAATIDEL- Kreeka ühiskonnas naistel kodanikuõigused puudusid ja iseseisvus muu suhtes. Allusid abikaasale, isale v. mingile muule meessugulasele. Abielu otsustati peigmehe ja tulevase äia poolt. Oli tavaline, et 30-40 aastane mees võttis naiseks vaevalt murdeeast välja kasvanud tüdruku. Vastav varanduslik leping määras kindlaks pruudi kaasavara suuruse. Poolte kokkuleppel võis lahutada, sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja naine läks taas omaisa v. meessugulase eestkostele. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi. Aristokraatlikes ringkondades lisandus poliitiliste sidemete sõlmimine. Mõnigi aristokraatlik liit sõlmiti abielu teel, abikaasade tunded ei pruukinud rolli mängida,vahest polnud nad üksteist enne näinudgi. Abielu kestel ei pruukinud abikaasad kokku puutuda
Egiptuses oli naise positsioon suhteliselt kõrge. Ülemkihti kuuluvad naised olid sageli kirjaoskajad ja naisi oli ka kohtunike ja madalamate riigiametnike seas. Valitsejatel võis olla palju naisi ning enamasti oli üks neist peanaine. Peanaisel oli sageli mõju riigiasjade arutamisel. Mesopotaamia perekond oli patriarhaalne. Pereisal oli väga suur võim oma pereliikmete üle. Abielu oli leping peigmehe ja tema tulevase äia vahel, mis määras kindlaks naise ja mehe varalised suhted. Pruudi kaasavara kuulus naisele ning lahutuse korral tuli see naise sugulastele tagastada. Mehel võis mitu naist olla, kuid naiselt nõuti ranget monogaamsust. Abielurikkujaid ootas surmanuhtlus, kuid mees võis oma naisele armu anda. Igal naisel oli õigus kaasavara oma lastele pärandada. Arvan, et Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid ei ole niivõrd sarnased, kui nad algul tunduvad. Lähtuti erinevatest uskumustest ja tehnoloogiast ning ka arusaam ühiskonnast oli üpriski erinev
pereliikmete ellu sekkus, oli tema enda valida. Samuti kaasnes perekonnajuhi õigustega kohustus vastutada perekonnaliikmete tegude eest. Perekonna ühtekuuluvust suurendas veel seegi, et üldiselt oli roomlastel tavaks, et kõik põlvkonnad elasid koos ühe katuse all. NAISE ÕIGUSED Naise õiguslik seisund Roomas oli mõneti vastandlik. Naine oli pärija, tal oli isaga võrdne õigus laste lugupidamisele, ta võis teha testamenti, kaasavara abil pääseda abielu sundusest, abielu lahutada ja oma meele järgi uuesti abielluda, kuid tema võimetele mingit tegelikku rakendust ei pakutud. Kõrgklassi tütarlastele hakkasid isad abikaasasid otsima enamasti nende 1214 aasta vanusesse jõudmisel , vähemjõukate perede tütred võisid hiljem abielluda, isegi varastes kahekümnendates aastates, kuna madalamate klasside abielus ei mänginud majanduslikud ning poliitilised huvid nii suurt rolli. Mees oli abielludes peaaegu
Karjäär · Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990 · Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992 · Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt.1992 · Eesti Vabariigi President 1992-1996 · Tagasi valitud 1996 Kõned · Kõige lühema vabariigi aastapäeva kõne pidas president Lennart Meri 1995. aastal · Kõige pikema samuti L. Meri 2000. aastal Kõne analüüs https://arhiiv.err.ee/vaata/lennart-meri-kone-kooliaa Tsitaadid "Usaldus ei ole kaasavara, mida on kogutud sukasäärde, kuni see on saanud täis. Usaldust tuleb igal jumalahommikul uuendada, päevast päeva taastada, kasvatada nagu kapitali ja hoida nagu algkapitali." Lennart Meri Surm · Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu 14. märtsil 2006. aastal. Kasutatud kirjandus http://vp1992-2001.president.ee/est/vp/Faktid.asp http://vp1992-2001.president.ee/est/vp/Elulugu.asp http://et
● saab naiselt toetust. NAINE Naine (EMA) ● Tõusis esile emaduse tähtsus; ● naise koduses tegevuses nähti jõudu kujundab ühiskonna moraali ja isamaa saatust; ● abiellumine = töökohast loobumine ning pühendumine kodule, mehele ja lastele; ● hea, õrn, mõistev ja armastav, ei kurda ega hädalda, ei tunne igavust ega igatse koduvälist elu; ● naine on isiksuse ja tööga olulisem kui kaasavara, mis ta kaasa saab tuua. LAPSkasvatus Laps, JA KASVATUS ● Järeltulijate kasvatamisele suurem tähelepanu pööramine; ● tähtsustati laste kasvatamist headeks inimesteks, et kaasa aidata ühiskonna stabiilsuse säilitamisele; ● lastega tegeles peamiselt ema: ○ hellus ja mõistmine; ○ reeglid ja piirangud; ● lastekasvatusest õpetuste avaldamine. SEKSUAALSUS Seksuaalsus ● Kuidas mõista seksuaalsust?;
siis tulevikus võib see karmilt kätte maksta. Isa Goriot, jõuka kaupmehena, pidas materiaalseid väärtusi enda jaoks väga tähtsaks. Juba varajasest lapsepõlvest peale ei pidanud Goriot tütred millestki puudust tundma, sest nende isa armastus peegeldus alati raha kaudu. Isa Goriot täitis alati oma tütarde rahanõudmised. Tulemuseks oskasid tütred väärtustada ja armastada mitte oma isa, vaid tema rahakotti. Andnud tütardele nende abieludesse kaasa kopsaka kaasavara, lootis ta kindlasti pidevaid sooje suhteid ja kontakte, kuid tütred hakkasid häbenema isa kaupmeheametit ja hoidusid hoopis kõrvale. Isa Goriot kaudu näitab Balzac inimeste oskamatust teha teisi õnnelikuks ilma rahata, kritiseerides jõukate inimeste saamatust õpetada oma lapsi ilma liigsete hellituste ja mugavusteta elama. Honore de Balzac ei ülista oma teose ,,Isa Goriot" kaudu ühiskonnas raha võimu. Läbi
Kui ei ole Rooma päritolu, peab tegema roomlaseks. Ta on nt. vabaks lastud ori. Kui on Kreeka nimi, siis peab kirjutama, mis olukordades saab võtta roomlasena. Naine (Iulia) on Rooma kodanik. Kõikide Iuliuste suguvõsa naiste nimed olid Iuliad. Mees suguküps 14, naine abielueas 12. LAHENDAMISEL TÄHTSUS OMADA VÕIVAD KÜSIMUSED II Kas said lahutada? Sai Kes sai teha ettepaneku, mis tingimustel? (3.saj eKr/2.saj pKr/ 4.saj pKr) Kaasavara andmise ja selle tagastamise tingimused LAHUTAMISE VIISID: Divortium - kahepoolne abielu lõpetamine Repudium - ühepoolne abielu lõpetamine Hagid Actio rei uxoriae - kaasavara tagasisaamise hagi hepoolsel lahutusel mingite kindlate sõnadega Naine sai kaasavara, sest see on hädavajalik, et naistel oleks kaasavara laste ilmaletoomisel ja riigi säilitamiseks Mehel õigus saada iga lase eest, mitte rohkem kui pool kaasavarast
viskehoova otsas oli pikk ling kiviga. Lossiülemad ehk kastellaanid. Turniirid Sageli oli rahu aeg ja oli vajadus enda oskusi näidata. Duell kahe rüütli vahel. Inimestele meeldis säärane meelelahutus. Kirik taunis turniiride korraldamist, eriti suure ohvrite arvu pärast. Abielu Abiellujate isiklikud tunded polnud olulised, eesmärgiks oli soetada seaduslikke järglasi ja luua liite perekondade vahel. Pruudiga kaasnes ka kaasavara, mida ajati sageli just kõige rohkem taga. Rüütlikirjandus Kangelaseepos, rüütliromaan, armastusluule. Tõsteti esile olulisemaid rüütli voorusi: vaprus, suuremeelsus, ustavus jne... Prantsuse eepos "Rolandi laul": Põhineb tõestisündinud sündmustel Karl Suure sõjaväe ja moslemite vaheline sõda. Karl Suure vasall krahv Roland hukkub. Pärast seda maksab kuningas kätte. Kuningas Artur: Valitses Inglismaal ilmselt Suure
Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Oma kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles Kitzberg ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus ta draamaloomingule. Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud naljamängud. Sellele osutavad ka nende pealkirjad ja teemad: karskussisuline "Punga- Mart ja Uba-Kaarel" (1894), kaasavara ihkavate meeste halenaljakas kosjaskäigu kirjeldus "Kosjasõit" (algvariant 1890. aastail), varasema jutu dramatiseering "Rätsep Õhk" (1903). Kitzbergi peateosed on draamad "Tuulte pöörises" (1906) ja "Kauka jumal" (1915) ning tragöödia "Libahunt" (1912).
elujärjel tütred häbenevad teda; Isapoolt hüljatud noor naine Victorine Põgenenud vang Vautrin (Collin) Pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat Tegevus Eugene saab teada isa Goriot kurva eluloo Kaitseb teda tagakiusamise eest Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara Isa Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja, mees sureb enne Eugene ja ta sõber matavad Goriot'i (tütred ei tule matustele) Põhiidee Rahajanu teeb inimesed kurjaks ja südametuks Eugene de Rastignac Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane tal oli valge
oma kodu ja peigmees oma kodu, kus mõlemad pidutsesid oma sugulastega eraldi. Järgmisel päeval peigmees läks mõrsjale järele. Nüüd minnakse peale laulatust kohe peigmehe koju. Peigmehe kodus toimus nüüd vastuvõtu pidu. Suguvõsa vaatas mõrsja üle enne peo algust . Pulma lauas pidi kindlasti olema "kuppelileipä"- ümmargune leivapäts. Neid oli isegi mitu ja neid ei söödud pulma käigus. Pulmarahvas andis pruudile kingitusi: raha .Mõrsja ,nüüd juba abikaasa , kaasavara viidi uude kodusse pulmapeo järel. Kaasavaraks olid tavaliselt tööriistad, mööbel, riided, raha, samuti koduloomad. Lapsed sünnitati saunas, ristsed pidid toimuma kiiresti. Katsikule tulid abielunaised , tuues kaasa raha ja toidupoolist "rotinoita" emale- pirukaid , nisukringleid ,võid ja mune.
Naine korraldas majapidamist ja hoidis last. Mõlemas riigis võis poolte kokkuleppel abielu lahutada. Egiptuses säilitasid abielludes nii mees kui naine osaliselt eraldi vara, omati ka ühist vara. Mehe surma järel päris naine kogu mehe vara, lahutamisel oli naisel õigus saada oma osa perekonna varandusest. Kreekas määras vastav varanduslik leping naise kaasvara suuruse. Lahutamisel sai naise suguselts tema kaasavara tagasi. Perekonna vorm erineb ühiskonniti ning muutub ajaloos seoses majandusolude ja tõekspidamiste muutustega. Erinevates kultuurides on omad traditsioonid, uskumused ja kombedseetõttu erinesid pere koosseis, naiste tähtsus, aeg pereelu alustamiseks, lahutused kui ka rollid perekonnas Kokku 17 punkti 25-st. Hinne 4.
"Isa Goriot'" põhjal arutlus Kas raha teeb õnnelikuks? Kas tõesti peitub õnn ainult rahas? „Isa Goriot“ teos tõestab fakti, et raha, armastus ja võimujanu on omavahel alati seotud olnud. Probleemi näen veel siiani ka tänapäeva ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks. Kahjuks veel tänapäevalgi teeseldakse armastust ja abiellutakse raha pärast. Proua Vauquer’il oli plaan isa Goriot’ga abielluda, kuna ta oli jõukas ja tähtis inimene, aga vähehaaval Goriot hakkas laostuma ning korraga oli isa Goriot ta jaoks ebameeldivaks muutunud. Ka tema tütred Anastasie ja Delphine abiellusid raha ja hea nime pärast. Isa enda õnnetuseks oli oma suure kaasavara abil tütardele meeste leidmine aadlisoost, sest väimehed ei soovinud mingeid sidemeid temaga avalikkuse ees. „Isa Goriot“ üheks läbivaimaks ideeks on raha ja armastuse suhe. Ta oli armastusest niivõrd pimest...
· Täiskasvanud pojad asusid eraldi elama · Abielu põhines peigmehe ja äia vahelisel · Abielunaise õiguslik seisund oli mehega lepingul peaaegu sama · Sellega määrati kindlasti abielu varalised · Majaemandat austati suhted · Mehel ja naisel oli eraldi vara ja ka ühine · Pruudi kaasavara jäi abielu ajal tema kätte vara · Mees võis abielluda ka mitme naisega · Ühist vara haldas abielu vältel mees · Sel juhul pärandasid naised oma kaasavara · Kui lapsi polnud, siis päris mehe surma järel oma lastele vara naine · Mehel tohtisid olla ka abieluvälised
Selle loo tegelasteks on Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu, Urjadnik. Lugu räägib taaskord peamiselt sellest, kuidas vana Märt oma laste tulevasi valib. Tema ei tee seda vere või nahavärvi järgi, vaid vanemate rahakoti paksust või kaasavara arvestades. Mogri Märt on väga ahne mees, kes annab endast vaesematele lahkelt laenu, ent suure intressiga, mille maksmisega jäävad tavaliselt vaesed hätta. Ka oma töölistega käitub ta halvasti, ega taha neile väga maksta. Vana Märdi poeg noor Märt elab ühes oma isale kuuluvas talus koos Leenaga, kes oli tallu perenaiseks tulnud esiti sunniviisiliselt tänu oma isa võlgadele Mogri Märdi ees, kuid kes lõpuks noore Märdiga abielluda kavatses
Egiptuses oli tüüpiliseks paarperekond: naine, mees ja nende alaealised lapsed, samas kui Mesopotaamias oli täiesti tavaline kui mehel oli mitu naist. Nii Vanas Kreekas kui ka Vanas Roomas sõlmiti abielu tavaliselt kohe pärast tüdruku murdeea lõppemist ja see tähendas põhimõtteliselt naise üleminekut abikaasa eestkoste alla. Kõigis neis neljas tsivilisatsioonis oli ka lahutuse võimalus, mille korral tagastati pruudi kaasavara kas talle endale või ta meessugulastele, Egiptuses võis naine isegi nõuda osa ühisvarast. Seksusaalsuhetes oli Vanaajakultuurides tunduvalt suurem vabadus kui naistel. Nii Mesopotaamias kui ka Iisraelis oli meestel õigus pidada mitut naist, Vanas Kreekas olid aristokraatidel tihti püsivad abieluvälised suhted mõne hetääriga, samas kui naiselt nõuti kõikjal ranget monogaamsust. Mesopotaamias oli naisele karistuseks abielurikkumise eest lausa surmanuhtlus
- Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.saj. - Nii vanemate sõlmitud abielud kui ka noorte oma vaba südame hääle järgi valitud
- Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.saj. - Nii vanemate sõlmitud abielud kui ka noorte oma vaba südame hääle järgi valitud
kunagi voorimehega sõitnud ja nii "sõitnud nad siis kahekesi, noored ja õnnelikud, voorimehega Kadriorgu". Sel hetkel nad ilmselt veel ei teadnud, et Kadriorus on hiljem nende ühine kodu. Constance oli pärinud oma ilu emalt, kes olevat Tallinna bürgerite ja tsunftirahva hulgas nimetatud "die schöne Frau Ekström". Jaan Poska, kes ise pärines 12-lapselisest köstriperest, kus pere suurim rikkus olnud just lapsed, olevat tulevaselt äiapapalt saanud esialgu hirmutuse, et tütrele kaasavara pole anda, kuid noor advokaat olevat teatanud uhkelt, et ta tulnud tütart kosima, mitte kaasavara. Lapsepõlveunistuste osast inimeste käitumises annab pildi väike kild. Kui Jaan Poska oli Tallinna linnapea, olevat lapsepõlves voorimehega sõita unistanud Constance pärastlõunal oma mehele tööle voorimehega vastu tulnud ja siis sõitnud nad nagu kihluse järel koos koju. Linnapea Poska ei saanud ilmselt proua seda väikest soovi pahaks panna.
Abielu peamine eesmärk oli saada seaduslikke järglasi, aristokraatlikes ringkondades ka poliitiline side. Naise ja mehe omavahelised suhted ei olnud abielus eriti olulised. Oli kujunenud arvamus, et naise koht on kodus, kus pidi ta kodu korras hoidma, lapsi kasvatama, toitu valmistama. Mehed olid aga enamasti väljaspool kodu. Naine oli kohustatud olema monogaamne tal tohtis olla üks suhe, oma mehega. Vastavatel kokkulepetel oli võimalik abielu lahutada, sel juhul läks naisega antud kaasavara suguseltsile tagasi ning naine läks taas oma isa eeskoste alla. Vana-Roomas oli naise positsioon Vana-Kreeka naise omaga üpris sarnane. Tüdrukuna kuulus ta isa eeskoste alla, neil polnud poliitilisi õigusi, abielluti peale murdeiga ja sellega koos mindi oma mehe eeskoste alla, naine pidi olema mehele truu. Küll aga oli Rooma naistel suuremad õigused abielu lahutamisel, peale abielu oli Rooma naisel võimalus üksi, ühestki mehest sõltumata elada
suhelda. Eriti marru läks Andres siis, kui Pearu süüdistas tema tütart litsilöömises. Varsti pärast seda sai Andres teada, et Liisi on Joosepist rase ning mees oleks oma tütre vaeseomaks peksnud, kui Mari poleks sekkunud. Andres viskas Liisi oma majast välja rase neiu pidi isa ja naabrivahelise vaenu tõttu sauna elama minema. Hiljem Andrese viha lahtus ning Joosepi ja Liisi pulmadeks pani ta tütrele kaasa päris kopsaka kaasavara. 3) Kes on Kassiaru Jaska? Kassiaru Jaska oli hobuseparisnik, mõisale härgade ja vilja ostja, kes raamatu alguses tihti uhkeldas oma raha ja rikkusega ning jõi tihti kõrtsi saksatoas ühes Oru Pearuga. Teose keskel Jaska veidi raundes- pärast ühte laadalkäiku surid tema lapsed kahtlasse tõppe. Selle peale ütles kirikuõpetaja Jaskale, et issand ei salli hobuseparistamist ega kannata prassimist. 4) Kuidas trumpab Andres Pearu üle?
- olümpiarahu 1. Ei tohtinud relvi kanda. 2.Kellegi sinnapääsu relvaga takistada ei tohtinud. - võitja tõi kuulsust ka linnale -> kaaskodanikud hindasid olümpiakangelasi väga kõrgelt. Neile püstitati ausambaid. Abielu ja perekond 1. Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus muu suhtes. 2. Abielu- kokkulepe peigmehe ja tema tulevase äia vahel Lahutamine: naine sai kaasavara tagasi ja läks taas oma isa eestkostele. 3. Põhieesmärk hankida seaduslikke järglasi
Paterfamilias kehtis kuni isa surmani ning siis sai ka naine seaduse silmis iseseisvaks. Aja möödudes hakati sidemete säilitamist emapoolse suguvõsaga hindama nii nagu isapoolse suguvõsaga. Siiski kuulusid naise lapsed isa perekonna võimu alla. See oli tähtis just perekonna nime säilitamise aspektist. Et kindlustada naist majanduslikult abielu lahutuse või muu põhjuse lõppedes anti naisele abielludes kaasa dos ehk kaasavara. Keisririigi ajal oli eestkoste muutunud puhtalt formaalsuseks ning naised haldasid oma vara ise. Kuna lastetuse probleem oli äärmiselt aktuaalne, siis kehtestati seadus, kus kõik naisd ja mehed pidid olema abielus ja omama lapsi. Seadus kehtis naisele vanuses 20-50. Kohustuse mittetäitmisel järgnesid tagajärjed: isik ei saanud pärida testamendi järgi. Naist ei loetud lastetuks kui tal oli kolm last ning see tõi omakorda kaasa n-ö kolme lapse õiguse. Naisel olid
Andres nimelt oli tugevam ja kiusaja tüüpi, kuid Indrek oli selline poiss kellest plaaniti õpimeest teha. Aja möödudes kui tüdrukud suureks kasvasid läksid kokku Liisi ja Joosep, kui Andres on selle suhte vastu, kuna tema ei taha oma tütardele Peauru poegi meheks. Liisi otsustab rasedaks jääda, isa ei olnud siiski abieluga nõus ning Liisi kolis sauna. Lõpuks toimus laulatud ning peeti kõva pidu. Kui Liisi lõpuks Joosepiga ära kolima hakkas läks isa süda pehmeks ja ta lasi Maril kaasavara kaasa panna. Teise tütre abiellumise plaanidele isa enam nii vastu ei olnud. Poeg Andres läks kroonusse ning Indrek lahkub Vargamäelt, et minna koolis, ta sai nii isa kui ka ristiisa Tiidu toetust ning lahkus. Vana Andres oli veidi õnnetu, kuna ta ei olnud kindel, et keegi lastest kunagi tema talu üle võtab ja kogu tühja ei ole tehtud. Peauru ja Andrese jutuajamisel sõnas Andres, et Indrek läks linna, et tulla tagasi tõde ja õigust tooma.
*1.Mille poolest erinevad müüt ja muistend? Muut on lugu jumalatest ja heerostest. Kui muudi sisuks on algaeg, loomine, siis muistendid puudutavad lähiminevikku, meie maailma, neil pole maailma loomisega pistmist. Muistend - kindel stereotuupne sisu, skeem. Faabula selgus ja ebapersonaalsus on muistendi tunnused. Peamine on köitev lugu, seepärast ei ole elamuse detaile kirjeldatud nagu memoraadis. *3.Shamaani peamised funktsioonid? Shamaani peamine funktsioon on aidata kogukonda ja selle liikmeid kriisis. Eri rahvad näevad kriisi põhjusi erinevalt > erinev ka shamaanide käitumine. Kriisis on shamaani pohiulesanne olla meedium, abivaimud; nendega saab suhelda ekstaasis - selleks oma tehnikad. Abivaimud on need, kes kaitsevad shamaani teises ilmas ja juhendavad. On iseloomulik, et shamaan ei otsi enda jaoks teise ...
antiikmaailmast. Järgnevas referaadis käsitlen lähemalt mõningaid Rooma perekonnaga seotud suhteid. Esmalt sissejuhatav osa Rooma õiguse arenemisloosse ja eraõiguse iseloomustus. Need sissejuhatavad teemad on toodud mõistmaks Rooma õiguse ajalugu ja tähtsust. Edasi käsitlen naise elu vanas Roomas ning orjade ja vabakslastute eluolu. Lisaks Rooma perekonnast lähemalt ja abielust. Abielu cum manu(käe all) ja sine manu(ilma käeta)Abielu sõlmimise vormid. Abikaasade varalised suhted. Kaasavara instituut. Abielu lõppemine. Isavõim. Laste õiguslik seisund. Vanemate ja laste varalised suhted. Isavõimu all olevate laste õigus- ja teovõime. Laste seadustamine (legitimatio) ja lapsendamine (arrogatio, adaptio). Eestkoste ja hooldus. Rooma õigusteaduse areng Rooma õigusteadusel on järgmsed arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline ja hilisklassikaline. Eelklassikalist perioodi Rooma õigusteaduses iseloomustab huvi olulisemate reguleerimisvaldkondade vastu
9. Milles seisnes linnavalitsuse roll? Linna sissetulekute ja heakorra kindlustamine, kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus, rahade müntimine, kanda hoolt koolide ja kirikute eest, korraldada haigete ja vaeste ülalpidamine, jälgida, et kõik riietuksid vastavalt seisusele, kindlustada öörahu 10. Kuidas sekkus raad linnaelanike ellu? Tallinnas seati pulmade suurus(külaliste, toiduvaagnate ja pillimeeste arv) sõltuvusse pruudi kaasavara suurusest või naise kéhete väärtus nende abikaasade varandusest. 16. Sajandi rõivakorraldused kirjutati juba ette, milliseid rõivaid üks või teine seisus tohib kanda. 11. Millise linna vapp on kujutatud slaidil 3, miks on sümboliteks võti ja mõõk? Tartu vapp- Võti ja mõõk värava kohal on Tartu piiskopkonna ja linna kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid. 12. Vt. diagrammid õpik lk.71: 1) Mitu % moodustas Tallinna rahvastikust alamkiht
end näidata, aitas ta igati kaasa Eugene ja Delphine suhtele. Oma viimaste rahade eest ostis ta isegi neile korteri, et nad saaksid koos olla. Ise soovis ta aga korteri peale kolida, et oma kallist tütart tihedamini näha. Lõpptulemusena tahtis Delphine oma mehest lahutust ning varade jagamist pooleks. Parun de Nucingen oli aga juba raha paigutanud alles alustatavatesse tehingutesse ning Delphine pidi valima, kas võtta välja oma kaasavara ja mees oleks kuulutand end maksujõuetuks või lasta asjal aasta aega seista ning siis saada oma vara tagasi mitmekordselt. Delphine ei leppinud väikese rahaga ning otsustas oodata, samas süüdistas ta isa, et too lasi tal nii väikese kaasavaraga mehele minna. Kui Isa Goriot suri, polnud Delphine´l raha, et maksta oma isa matuste eest ega ilmunud sinna kohalegi. Krahv Maxime de Trailles oli Anastasie de Restaud armuke. Nende armusuhe oli
Suhtlesid palju Bennetitega, käisid reisil koos Elizabethiga ja aitasid Benneteid hädas. Meeldisid ka kõrgemast soodest isikutele, olles alamklassi kohta väga targad ja osavad suhtlejad. Wickham Elas väikese poisina Darcyde juures, olles praktiliselt mr.Darcy (surnud, Darcy isa) teine poeg. Küll aga oli tegu väga salakavala ja laisa mehega, kes üritas naisi enda lõksu meelitada ja nendega ära joostes abielluda, et kaasavara endale saada ning ära elatuda ilma tööd tegemata. Teenis küll sõjaväes, kuid võlgade pärast tahtis minema kolida ja pidi töö maha jätma. Tegi mr.Darcyt kõigi ees maha, rääkides, et ta võttis temale ammu lubatud vaimulikukoha talt ära. Tegelikkuses aitas Darcy ta jalule, peale seda kui ta ise koha tagasi lükkas. Wickham aga kulutas kõik raha maha ja hakkas kuulujutte levitama. Lõpuks ,,armus" ta Lydiasse ja jooksis koos temaga minema, Benneti perele suure paanika tekitades
käsitöölised. Nende hulka ei kuulunud orjad ja rentnikud. Otsuste tegemisel olid tähtsad rahvakoosolekud, kus rahvas tavaliselt kiitis heaks kuninga ja vanemate nõukogu otsused. Hammurapi seadus (1795) Need seadused määrasid iga kuriteo eest karistuse tapmise, varguse, vigastuste, petmise, nõiduse ja ka perekondlike üleastumise eest. Kaitses lesknaisi ja vaeslapsi. Abieli sülmiti aäa ja tulevase peigmehe vahel. Mehel võis olla mitu naist. Kaasavara kuulus naisele. Abiellurikkujat naist ootas surmanuhtlus. Need seadused jagasid elanikud kolme seisusesse; vabad kodanikud, sõltlased, orjad. Linn oli: 1. Poliitilise elu keskus 2. Religioosse elu keskus 3. Majanduskeskus Ehitati põletamata tellistest lameda katusega maju. Alumisel korrusel olid töökojad ja poed, üleval eluruumid. Tänavad oli kitsad, kuid kindla planeeringuga. Kesklinn oli ümbritsetud müüridega, eeslinnades oli rohkem rohelust. Sõjavägi: 1
ihkasid ainult kuulsust ja menu. ,, Pariisis on menu kõik- on võimu võti". Kui saavutati menu, siis olid kõik uksed valla ja kõikides seltskondades oodatud. See on ka põhjus , miks kõik seda nii väga soovisid ja olid selle saavutamiseks valmis kõigeks. Pariisi seltskond kujutas endast karja kõlupäid ja kelme. Oluline tähelepanek Pariisi seltskonnaelust on see, et kõik pidasid jahti seal millegi peale. Jahti peeti mitemesuguste asjade peale: jahiti kaasavara või lihstalt head juhust, kus saaks võimalikul palu välja petta. Jahti peeti kuna: ,, seda kes tuleb tagasi pungil jahikotiga tervitatakse suure auavaldusea, ta on heas seltskonnas teretulnud". Oluliseks ei peetud kuidas inimene rikkaks sai, vaid et rikas oli. Teoses on veel öeldud: ,, Kui teiste Euroopa pealinnade kõrk aristrokraatia keeldub alamast soost miljonäre enda hulka võtmast siis Pariis võtab ta avasüli vastu." Rikkus tagas ka edu.
Kahjuks kasutasid tütred oma isa armastust ära. Delphine ja Anastasie kasutasid Goriot'd ära. Juba lapsepõlves olid nad ära hellitatud. Neid õpetasid kõige meisterlikumad õpetajad. Tütardel oli oma seltsidaam ja oma hobused, kellega nad ratsutasid. Isa Goriot' tütred said kõik, mida nad soovisid. Ka kõige kulukama soovi viis isa täide. Pärast laste üleskasvatamist soovis Goriot leida oma tütardele rikkad kosilased ja seetõttu pani ta nendega kaasa suure kaasavara. Pärast tütarde meheleminekut lubati isal elada nii ühe kui teise tütre juures, aga hiljem asjad muutusid ja isa Goriot sai aru, et ta on tütardel jalus. Lisaks sellele ei meeldinud Goriot ka oma väimeestele. Nüüd pidigi ta kolima pansionaati. Goriot võttis pansionaadis kalli korteri ja seadis ennast seal sisse. Ta paistis proua Vauquer' silmis soliidse ja nooruslikuna. Isa Goriot' väimehed ei andnud tütardele kõigeks raha. Delphine ja Anastasie
Paljud kreeklased uskusid, et barbarid ongi orjadeks loodud. Orjadesse suhtuti kui varandusse, tapmine oli paljudes linnriikides keelatud. Orjatööd kasutati pea kõikides eluvaldkondades. Orjad tegid kõige kurnavamat tööd Naise positsioon, abielu, perekond Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, naistel polnud kodanikuõigusi. Naise koht oli kodus. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi, abielu lepiti kokku peigmehe ja äia vahel. Abielu võis ka lahutada, sel juhul tuli naise kaasavara suguseltsile tagastada. Naiselt nõuti monogaamsust, mees võis omada ka suhteid väljaspool abielu. Homoseksuaalne armastus Suure au sees oli meestevaheline sõprus. Oli kombeks, et kogemustega mees võtab nooruki oma hoole alla, sageli kaasnes sellega ka erootiline kiindumus. Suhet, mida kreeklased pidasid normaalseks nimetati pederastiaks. Sarnased suhted kehtisid ka naiste ja tüdrukute vahel. Lihtrahva hulgas levis pederastia vähem kui aristokraatide seas.
Mesopotaamia, Pärsia, Foiniikia, hetiidid, Juudi riik 1)Mesopotaamia · Akadi suurriik · Sumeri linnriigid (maailma vanim rahvas-sumerid) · Vana-Babüloonia suurriik · Assüüria impeerium, vallutuste teel loodud suurriik. Sõjakus, sõdimine ja jaht. · Uus-Babüloonia riik-Nebukadnetsar II (Uus-Babüloonia vallutaja) · Mespotaamia asub Eufrati ja Tigrise vahel, Lähis-Idas · Praegune Iraak ja Süüria · Seal tekkis vanim kõrgkultuur · Mesopotaamias ei ole loodusvarasid, va. savi · Mesopotaamia oli välisnaabritele avatud, stabiilne ja hästikohanev · Linna ümber oli maapiirkond, keset linna tsikuraat-astmiktempel · Templitel ja preesterkonnal oli juhtiv osa, tsiilvõim oli kuningate käes · Semiidid-juudid tänapäeval, võtsid üle kõik sumerite nipid, tavad ja kombed. Riiklus ja ühiskond Mesopotaamias Uus-Babüloonia- Nebukadnetsar II, vallutas Jeruusalemma, tema kä...
vastu kuri ning viskas ta isegi kodust välja. ,,Ma ei saa ju teda paluda, kui ta minuga nõnda räägib nagu oleks mina ja kõik teised süüdi, ainult temal on õigus. Löögu mind või maha, aga mina ei palu," rääkis Liisi. "Kui ta ütleks mulle ühegi ilusa ja hea sõna, nii et ma tunneks, et tema mind oma lapseks peab, siis ma teeks ehk kõik, mis ta tahab." Andrese ainus tegu, mis pani Liisit tundma, et ta tõesti tütrest hoolib, oli kaasavara andmine. Andres oli sihikindel, januned tõe ja õiguse järele. Ta oli hooliv, kuid sageli unustas seda välja näidata. Tema jaoks oli tähtis, et tulevastel põlvedel oleks hea elada.
kindlustatud tulevikku. Kuid selleks pidi tütar loobuma tegelikust armastusest, kes oli tavaliselt vaene noormees. Sellist müümist mõistame tänapäeval valeks, aga sajandeid tagasi oli vägagi mõistetav müüa oma tütar mehele, keda ta ei armastanud. Tütarlaps pidi kinkima mehele oma hinge ja keha. Kõik ainult sellepärast, et tema perekonnal oleks parem elu. Aastakümned tagasi võisid jõukamad isad on oma tütred müüa suure kaasavara abil mehele, kes kuulus kõrgklassi, sest see tagas tütartele tulutoova tuleviku. Nii tegi ka Honore de Balzac ühes kuulsamas teoses peategelane Isa Goriot. Isa Goriot on alguses üsna rikas ja ta elas pansioni parimas toas. Võlakirjad tagavad mehe sissetulekud. Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad. Kuid nende mehed keelduvad oma naistele kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima. Kuna Goriot armastab tütreid üle kõige,
Karl Ristikivi elu ja looming Karl Ristikivi sündis 10. oktoobril 1912. aastal Läänemaal teenijanna perre. Lõpetas külakooli parimate tulemustega ning õpetajad soovitasid tal minna edasi õppima. Selle nimel pidi Ristikivi ema aastaringselt ja noormees suviti meeletult tööd tegema. Lõpetas edukalt kaubanduskooli ning peale seda Tallinna kolledži gümnaasiumi humanitaarharu kõigest ühe aastaga. Ülikoolis asus õppima geograafiat, kuid sõja tõttu jäid õpingud pooleli. Alustas kirjutamist noores eas, teenis raha ülikooli jaoks ajaviitelugudega. Liitus üliõpilasseltsiga Veljesto, kuhu kuulusid mitmed tollase vaimse eliidi moodustanud filosoofiateaduskonna õppejõud, Arbujad ja paljud teised. Teda peetakse eesti kirjanduse üheks parimaks prosaistiks, A.H. Tammsaare on “Tule raua” arvustuses teda kutsunud ka oma mantlipärijaks. 1943. aasta 27. jaanuaril langes mehest 4 meetri kaugusele pom...
Need kaks, kes ellu jäid, olid Louis-i lapselaps PhilipV Hispaaniast ja lapselapselaps kellest sai peale Päikesekuninga surma Louis XV. Louis XVI suri 1.septembril 1715. (1) 4. LOUIS XIV TÄHTSAMAD SÕJAD 4.1 Devolutsioonisõda Toimus 1667-1668. Selle algatas Louis XIV vallutades Hispaania Hollandi. Olles abielus Louis'ga, Marie Therese, Hispaania kuninga Philip IV tütar, loobus kõigist oma päritud aladest suure kaasavara eest. Süüdistades Hispaaniat kaasavara mittemaksmise eest, kuulutas Louis sõja ja tugines vanale Brabant'i seadusele. Prantsusmaa sai kiiresti Hispaania Hollandi jälile. See toimus 1667. Ameerika provintsid, moodustasid kiiresti kolmikliidu Inglismaa ja Rootsiga (jaanuaris, 1668). (5) 4.2 Kolmikliit Kolmikliidu, moodustati 1668 Hollandi, Inglismaa, Rootsi ja Prantsusmaa vahel, pärast seda kui Louis XIV oli sõdinud Hispaania Hollandiga Devolutsioonisõjas. Suuresti tänu Hollandi
Jan van Eyck · Isa paganlik valitseja · Hoidis tütart tornis luku taga · 3. aken (Püha Kolmainus) · Kaitseb neid, kelle kohustused seavad ohtu nende elu · Torn, piksenool, raamat · Katariina katkise piinarattaga Püha Nikolaus Crivelli · Jõuluvana algkuju · Sündis 270.aastal pKr ja pühitseti noorelt piiskopiks, suri detsembris · Vaesunud aadlimees ei suutnud muretseda tütardele kaasavara, tahtis saata nad ennast müüma. Nikolaus viskas tuppa kullakukru · Rahakukkur, kuldkera, piiskopirüü · Peaingel Miikael tallab jalge alla saatanat Püha Paulus Caravaggio · Apostel, kes levitas kristlust mittejuutide seas · Alguses nimi Saulus, oli telgimeister ja Rooma kodanik · "Saulus, miks sa mind taga kiusad?" · Damaskuses kristlane nägemise tagasi ja ristis ümber · Raamat, mõõk, side silmadel;
Alex-Sander Puhm Püha Nikolaus Püha Nikolause täpne sünniaeg pole teada, kuid arvatavasti jääb see ajavahemikku 260-280. Ta oli ja on ka senini armastatud pühak nii Ida kui ka Lääne kirikus. Teda austavad pühakuna nii ortodoksiad kui ka katoliiklased ja tema mälestust austatakse ka anglikaanide ja luterlaste seas. Püha Nikolause tuntuim mälestuspäev on 6. detsembril. Kahjuks puuduvad kindlad andmed Nikolause varajase elukäigu kohta ja sellepärast lähtutakse tema puhul üldiselt legendidele. Nikolaus sündis Pataras, mis oli Lüükia muistne merevärav ja jääb Myrast (tänapäeva Türgis) läände. Kahjuks puuduvad kindlad andmed tema elukäigu kohta. Ta kasvas üles kristlikus peres ning pühendus juba noores eas Jumalale. Laiemalt saigi ta tuntuks alles Myra piiskopina. Pärimuse järgi valiti Nikolaus Myra piiskopiks „juhuslikult“ ehk siis jumaliku ettehoolduse tulemusena. Pärast linna senise piiskopi surma kogun...
Abielu eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine. Abielludes ei eeldatud vastastikuseid tundeid ning enamasti oli tegemist paariminejate vanemate vastastikuse kokkuleppega. Kui varekeskajal olid abiellujad tavaliselt üheealised, siis kõrgkeskajal nende vanusevahe kasvas: pruut oli murdeealine ning peigmees umbes 30 aastane. Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. Turniirid 10. -13. Sajandil kujunes välja kuulsuse saavutamiseks ja võimete näitamiseks uus sõjaline ja rüütellik pidustus rüütlite sõjamängud. Turniiridel võideldi nüristatud relvadega ning seal korraldati algselt väikeseid lahinguid kahe rüütlisalga vahel. Hiljem peeti turniiridel peamiselt kahevõitluseid, kus vastased üritasid üksteist sadulast maha paisata
servitutes personarum isikutega seotud servituudid; servitutes praediorum - kinnisvara servituudid; ius suffragii hääleõigus; ius honorum au õigusametnik (õigus olla riigiametnik), õigus esindada riiki; ius commercii kauplemisõigus; ius connubii abielu õigus; donatio propter nuptias pulmakingitus (mehelt naisele); donatio ante nuptias pulmaeelne kingitus (mehelt naisele); dos kaasavara (naise oma); Locatio-conductio rendileping; locatio-conductio operarum tööleping; locatio-conductio operis töövõtuleping; locatio-conductio rerum - asjade rendile andmine, asjaõiguslik leping; actio in rem asjaõiguslik hagi; actio in personam isikuline, isikuõiguslik hagi; Actor Aulus Agerius hageja; reus Numerius Negidius kostja; Ius in rem asjaõigus; Culpa in
teineteist leidnud ning Piibeleht kavatseb Laura kosida ühe neiu rahaga. Sander peab tal aitama Vestmanni nõusolekut saavutada. Nõnda rakendab Piibeleht ,,Pisuhänna" oma kosjavankri ette. Sanderi abiga ja Vestmanni rahaga ostab Piibeleht äia eest ära soodsa krundi. Arvatavale rahamehele püüab Vestmann ise Laurat naiseks sokutad. Kui pettus tulebki lõpuks avalikuks, laheneb kõik õnnelikult: Vestmann tunnustab Piibelehe nutikust ning lubab talle Laura käe ja kaasavara. ,,Pisuhänna" mõttearenduses on määravad Sanderi-Piibelehe ning Piibelehe-Vestmanni suhted. Sander ja Piibeleht suhtuvad kunsti risti vastupidiselt. Sanderile on kunst võimu ja varandusliku seisundi kindlustamise vahend ning kunstiteos kaup, millega tuleb turul läbi lüüa. Ise loomisvõimetu, oskab Sander seda paremini orienteeruda kunstiturul ning õpetab eluvõõrast Piibelehtegi, kuidas edu saavutada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
