KRAKKIMINE Toornafta fraktsioneeriva destillatsioonisaaduste hulgas aga on kõrgkvaliteetseid kütuseid vähe, mistõttu järgneb nende edasine töötlemine krakkimise teel. Sellisel viisil saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema süsiniku aatomite arvuga ühendid. Nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kaks molekuli heptaani. Kaasajal on naftatöötlemisel bensiini osakaalu suurendamiseks kasutuses järgmised krakkimise moodused: a) termiline krakkimine b) katalüütiline krakkimine c) vesinikkrakkimine a) Termilist krakkimist kasutatakse masuudi ja teiste raskete destillerimisfraktsioonide töötlemiseks temperatuuril kuni 490 oC ja rõhul 2 MPa, raskemaid destillatsiooniprodukte (gaasiõlid, pertooleum, ligroiin) krakitakse temperatuuril üle 500 oC ning rõhul 5...7 MPa. b) Katalüütiliselt krakitakse peamiselt kergeid
Corelli(1653-1713) Arcangelo Corelli sündis Itaalias, praeguses Ravenna maakonnas. Tema viiuliõpetajaks oli Corelli kaasajal väga tuntud organist, helilooja ja viiulimängija Giovanni Battista Bassan. Tuntud laulja Mateo Simoneli õpetas talle komponeerimist. Esimese muusikalise edu saavutas Corelli 19aastaselt Pariisis. 1685.aastal astus ta Rootsi kuninganna Cristina, kes rajas Rooma oma residendi, teenistusse ning ta oli samuti maineka kardinal Pietro Ottoboni lemmik. Teda peetakse ka concerto grosso isaks. Ta küll ei loonud seda tehnikat, vaid tõestas selle potentsiaali ja muutis selle populaarsemaks.
I Vali mõis ning seejärel tee taustauuringud Eesti mõisaportaali http://www.mois.ee/ kaudu, vastates valitud paika puudutavatele küsimusele: 1. Eesti k.-Järve mõisat ; Saksa k -Türpsal 2. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Jõhvi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Ida- Virumaale Kohtla valla territooriumile. 3. Järve mõisa liik on ehitismälestis. 16. sajandi algul ehitati mõis välja vasallilinnuse ehk kindlustatud mõisahoonena. 4. Järve maisat on esmamainitud 1497. aastal. 5. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Georg von Dehn. 6. Teises maailmasõjas põlenud hoone varemetest puhastati 1960tel aastatel keskaegse linnuse osa välja
mis läbi aegade on muutnud oma nime ja õppimissuundi. Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord Käesoleval ajal töötab Säreveres Türi Tehnika- ja Maamajanduskool, kus õpetatakse Kodumajanduslikke erialasid (õmblemine ja toitlustamine), põllumajandust, autode remonti ja ettevõtlust, ärijuhtimist, hobusekasvatust, karusloomakasvatust. Lõpetajate arv ulatub kuni 5200-ni. Särevere mõisa härrastemaja on senini säilinud tänu tehnikumile. Kuid kaasajal oleks vaja välja vahetada mõisahoone katus ja aknad. Kuid koolil selleks ei jätku vahendeid. Mõisamaja kelder (mis on kogu maja all ja on ehitatud väga kaunilt mitmete löövidega) vajab põhjalikku remonti. Hoone sees oleks vaja teha remonttöid vastavalt mõisahoonele iseloomulikult. Mõisakompleksi kuuluvatel hoonetel oleks vaja samuti vahetada katused, aknad, uksed ja teha seest remonti. Särevere mõisast on pärit matemaatika doktor hr. Maido Rahula (sünd. 1936) ja
Taimeriigi evolutsioon · Esimesd kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: klorella, koppvetikas, plearokokk. · Umbes 1mld aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad o Tekkisid ka hulkraksed pruunvetikad, nagu tänapäevane põisadru ja hulkraksed rohevetikad (keermikvetikas, vesijuus). · Umbes 410...440 mlj aastat tagasi kujnesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse.
Suure-Kõpu mõis Kõpu mõisast pajatavad varaseimad teated pärinevad 1487. aastast. Kui 1800. aastal eraldati mõisa põhjapoolsed maad iseseisvaks Väike-Kõpu mõisaks, hakati vana mõisa kutsuma Suure-Kõpuks. Ajaloolise jaotuse järgi Viljandimaale Kõpu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Viljandimaale Kõpu valla territooriumile. 1805. aastal siirdus mõis von Strykide aadliperekonna omandusse, kelle kätte ta jäi kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Alfred von Stryk. Mõisa esinduslikklassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal arhitekt Emil Julius Straussi projekti järgi. Hoone oli keskelt ja tiibade osas kahekorruseline, vaheosades aga ühekorruseline. Kesk- ja külgrisaliitidel on klassitsismile omased kolmnurkfrontoonid.
hulgimüügifirmades, tootmisettevõtetes ja farmatseutilise analüüsiga tegelevates laborites. Kasuks tuleb... · arukus · täpsus · pühendumus · pingetaluvus · empaatiavõime · otsustusvõime · kohusetunne · koostöö- ja motiveerimisvõime · suhtlemisoskus Töö seisneb... · Töö seisneb inimeste nõustamises, ravimite soovitamises ja müümises. · Vanemal ajal seisnes töö ka ravimite kokkusegamises, millega kaasajal tegelevad masinad. · Tööpäev kestab 8.00-16.00, erinevates apteekides võib tööpäevapikkus varieeruda. Farmatseudiõpe · Farmatseudiks saab õppida Tallinna Meditsiinikoolis. Õppeaeg on 3 aastat. Vastuvõtutingimused: 1. Keskharidust tõendava lõputunnistuse keskmine hinne ja riigieksamite tulemused (eelistatud riigieksamid 2. Keelte valdamine. Eesti keele test. Testi mittesooritanuid vestlusele ei lubata. Vene keele oskus vähemalt suhtlustasandil. 3
katkesid. 1993. aastal alustas Venemaa ühepoolselt Eesti-Vene kontrolljoonel riigipiiri mahamärkimist. 2004. aastal jätkasid osapooled piiriläbirääkimisi. Eesti loobus sisuliselt territoriaalsetest nõudmistest Venemaa vastu ja loobus ühes sellega õigusest Setumaa idapoolsetele aladele ning Tartu rahulepingu järgsetest aladest. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline EestiVene riigipiiri leping kirjutati alla 2005. aasta 18. mail Moskvas. Kaasajal on enamik Vene Föderatsiooni aladele jäänud setu külasid juba paljus hääbunud, st elujõus setu perekondi on sinna jäänud alles väga vähe ning paljud Venemaa noored setud on venestunud. Piiriküsimus on setutele loonud takistavad probleemid: koguduste jagatus, sugulaste või omandi asumine ühel või teisel pool piiri. Praegu jäävad Setumaale neli Eesti valda: Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso. Setumaa vallad on moodustanud ainulaadse maakonna piire ületava
natsionalismis. Ta õigused taastati aastal 1955, pärast seda jätkas ta aktiivselt osalemist ühiskondlikus elus, olles mitmes ametis Kirjanike Liidus ja valitsusorganites. 1955 ilmus romaan ”Punased nelgid”, mis valgustab 1940. aasta sündmusi okupatsioonvõimude poolt kanoniseeritud ajalookäsitluse järgi. Sama võib nentida ta näidendite ”Aja käsk” (1946), ”Murrang” (1949) ja ”Inimesed risttuultes” (1960) kohta. Johannes Semper jätkas luule kirjutamist ka hiljem, kaasajal tsiteeriti sageli värsse kogust ”Kuidas elaksid?” (1958).
Kloostri lõunatiib jäi tõenäoliselt aga juba tollal varemetesse. Alates mõisahoone ehitamisest jäid kloostriehitised hoopiski mõisa majandusruumideks. 1860. aastal ehitati kivist mõisahoone kahekorruseliseks ja fassaadile lisati klaasveranda. 19. Sajandist pärinevad ka mitmed muud mõisa kõrvalhooned, mis paiknevad peahoonest ja kloostrist lõuna pool. Vaatamisväärsematest hoonetest võiks mainida neogooti stiilis aita ning kaasajal veidi ümber ehitatud karjakastelli. Kloostriehitised kaotasid sellega seoses oma funktsiooni ning lagunesid. 1928. aastal varises kokku suur osa väravatorni fassaadist, mille idakülg oli varisenud juba 19. sajandil. (Praust 2010) Kloostri korrastus ja restaureerimistöödega alustati 1930tel aastatel. Esimeseks suuremaks tööks oli kirikut tükeldavate seinte ja vahelae lammutamine, millega kaasnes ka põhjatiivale katuse panemine.
Rannaniidud Rannaniitudeks nimetatakse mere kaldal suuremal või vähemal määral soolase merevee mõju all asuvaid niite. Vastavalt kõrgusele merepinnast ja sellest tulenevalt merevee mõju tugevusele jagatakse rannik subsaliinseks, saliinseks ja suprasaliinseks vööndiks. Subsaliinne vöönd on alaliselt või pikka aega üle ujutatud rannaala, kus taimede alumised osad on alaliselt vees; saliinne vöönd on merevee mõjupiirkonnas lainetuse või kõrgvee ajal; suprasaliinsele vööndile mere mõju tavaliselt enam ei ulatu. Lisaks mõjutavad rannikutaimestikku veel tuulte, lainete ja jää mehhaaniline toime. Sellest tulenevalt on mereranniku taimkattele reeglina iseloomulik vööndilisus. Nagu enamusele niitudele on ka rannikuniitudele iseloomulik avatus. Rannaniidud on meil levinud rannikualadel. Vähem on neid Põhja-Eesti paerannal. Enamus rannaniitudest asuvad Lääne-Eestis ja saartel. Euroopas on rannaniidud algs...
Pneumaatika ja hüdraulika alused (AP12) GabrielPruks Õhu kokkusurutavus Nagu gaasidele üldiselt omane ei oma ka õhk kindlat ruumala, see muutub vastavalt välistingimustele. Gaasid täidavad kogu ruumala, millesse nad on suletud. Gaasi rõhu ja gaasi ruumala omavahelise seose tingimusel, et gaasi temperatuur ei muutu, määrab ära Boyle-Mariotte seadus. Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist Temperatuuri tõustes suureneb gaasi ruumala 1/273 võrra oma algruumalast iga Kelvini kraadi kohta tingimusel, et gaasi rõhk jääb konstantseks. Seda seos kirjeldab Gay-Lussac'i seadus. Pneumaatikas kasutatakse õhu koguse mõõtmiseks tihti sellist ühikut nagu õhu kogus normaaltingimustel Nm3 (normaalkuupmeeter). Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraul...
NEITSI MAARJA-PÜHAK JA LEGEND Tallinna Teeninduskool 011MT Laura Prosutinskaja Neitsi Maarja : Õnnistud Neitsi Maarja (kristluses kasutatakse tema kohta ka väljendeid Neitsi Maarja, ( Jumalaema,) Püha Maarja, Ikkaneitsi, Jumalasünnitaja)oli Jeesuse ema, Anna ja Joakimi tütar Uue Testamendi kohaselt viljastati Maarja Pühast Vaimust ning sünnitas neitsina. 1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur...
tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Raamatud/auhind Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Teened Eesti ees Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset Mõned pildid Jakob Hurdast
Viigerhüljes Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavast hülgeliigist. Viigerhüljes on väiksem kui hallhüljes. Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa, Läänemere ning Saima ja Laadoga järved. Ta eelistab Läänemeres elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel. Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Poegib pärast 9...10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt. Loodus...
Geograafia kui teaduse areng minevikust kuni tänapäevani, peamised arengusuunad kaasajal. · Kirjeldav geograafia: o Kasvas välja maailma maade ja piirkondade looduse, rahvaste ning nende majandustegevuse ja kommete kirjeldamine o Uute maade ja kaubateede avastamiseks oli vaja teada, kus leidub loodusrikkusi või kus ähvardavad ohud o Et kogutud andmeid oleks lihtne kasutada, tuli need üles kirjutada o Geograafide peamiseks tööriistaks oli kaart e
9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemiselkoos kivimite rebenemisega Pikilained- levivad liikumise suunas Ristilained- levivad keskkonna liikumissuunaga risti KÕIGE ENNE REGISTREERITAKSE PIKILAINED, MIS LEVIVAD KÕIGE KIIREMINI, SIISRISTILAINED JA LÕPUKS PINNALAINED ( tv. ülesanne 4) Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richt...
Punahirv Punahirv on maailmas väga laialt levinud liik. Tema looduslik levila hõlmab pea kogu põhjapoolkera. Peale selle on teda viidud veel ka mitmele poole mujale (N: Austraaliasse, Argentiinasse jne.). Eestis on levinud alamliik Euroopa punahirv. Ta on kogu aeg olnud meie aladel väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud. Teda on korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse asunud ka Lätist. Kaasajal on ta sagedasem just Eesti läänesaartel. Punahirv on metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem. Karvastiku värvus on suvel roostepruun, talvel hallikaspruun. Noortel on kasukas valgetäpiline. Saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Elada eelistavad punahirved rikka alusmetsa ja lagendikega segametsi, milles on lagedaid kohti. Nad on paikse ja reeglina peidulise eluviisiga. Territooriumit märgistavad nad lõhnaga ning sarvede ja sõrgadega kraapides
• Kõhukinnisus, süljeeritus, higistamine • Väsimus, unehäired Ravi • Põhineb virgatsaine dopamiini asendamisel ja stimuleerimisel • Ravi leevendab, ei ravi täielikult • Ravimeid tuleb võtta pidevalt • Ravi määratakse vastavalt haigele, pole universaalset raviskeemi • Tablettravi, füüsikaline ravi ja kõneravi • Kirurgiline ravi- noorematel patsientidel • Uudne ravimeetod on tervete rakkude siirdamine kahjustunud aju osadesse • Kaasajal on enimlevinud ravim Levodopa, mis imendub vereringest ajju, kus see muudetakse dopamiiniks Leevendamine ja • ennetamine Korrastatud dieet • Kaltsium ja D-vitamiin • riski suurendavad tööstuslikud kemikaalid • Kohvi joomine vähendab haigestumise riski Kasutatud kirjandus • http://www.kliinikum.ee/narvikliinik/saged asemad-haigused/8-parkinsoni-tobi • http://www.parkinson.ee/artiklid/art_tervis eleht_parkinsonitobi1999.pdf • http://www
Keha pikkus 80-130 cm Tehtud 26.11.2005 Kehamass 12-25 kg Eluviis Eelistab elada segametsades. On kohastunud elamaks seal, kus maad katab talvel paks lumi. Ronib hästi puudel ja kividel. On suuteline küllaltki pikki vahemaid ujudes läbima. Üksikeluviisiga Suure territooriumiga. Aktiivne hämaras ja öösiti. Elupaik ja levik Looduslik levila on põhjapoolkera. Elab peamiselt lumistel aladel. Elab segametsades. Kaasajal on ta enamikust Lääne-Euroopa riikidest välja surnud Eestis asustab kogu mandrit ja suuremaid saari. Eestis elab ca 700-1000 isendit. Toitumine Peamiselt valgejänes Teised väiksemad linnud. Teised väiksemaid imetajaid , kuni metskitseni Saaki ründab maapinnalt. Paljunemine ja järglaste areng Veebruarist märtsini on jooksuaeg Tiinus on 60-75 päeva Peamiselt 2 või 3 poega Pojad on sündides pimedad.
Eestisse tõi muutuse muinasajal saabunud ristisõdijad ja nendega saabunud misjonärid. Pikal keskajal muinasaegsed kombed ja tavad taandusid ristiusu tõekspidamiste ees. Omad täiendused andis muutustele ka uusaeg ja viimasel lihvi kaasaeg erinevate poliitiliste ideoloogiatega. Iga ajajärk on sulandanud naiserolli ühiskonnas meestega võrdsemaks. Näiteks keskajal tõi muutused "kümme käsku", uusajal vabadus töötada kodust väljapool (tehastes) ja kaasajal tunnustati naisi kes tegid rasket tööd (traktoristid,kaevurid jne). Teine väga suur osatähtsus oli ideoloogial, millel olid erinevad tavad ja kombed. Keskajal viljeleti väga ranget karistuspoliitikat varasemate tõekspidamiste kohta. Uusajal muudeti seadused leebemaks aga meie praeguses mõistes jäi naiste olukord siiski raskeks (sõnaõigust neil siiski palju ei olnud). Kaasajal tänu demokraatlikule riigivalitsemisele järk-järgult suurenes naiste roll ühiskonnas.
- Inimene - Hing on Biheiviorism- selle rajajaks oli ameerika 3. Kuidas nimetas G. Berkeley oma seisukohta keha ise ebaselge psühholoog John Watson. Kaasajal ja vaimu probleemis? Miks just selline nimetus? kirjeldab mõiste eristatakse metodoloogilist biheiviorismi ning Berkeley nimetas oma seisukohta immaterilistiks, sest
Sobib ka väikekontorisse ning värvitüki võimaluse tõttu peaksid ühes korralikus kontoris (või arvutiklassis) mõlemad - nii laser kui tindiprinter olema. Kahjuks on tindiprinteri väljatrükk suhteliselt kallis - kulumaterjali hind ühele lehele on tavaliselt 0.5-1 kr. vahemikus (sõltuvalt lehe värviga kaetusest). Ka tindiprinterite puhul kipub toimima suhe - mida kallim printer, seda odavam kasutus. Lisaks tagab kallim printer parema kvaliteedi. Kaasajal toodetakse suhteliselt püsivaid musti tinte, kuid trükitud värviline leht ei talu niiskust - juba mõni üksik lehel sattunud veepiisk rikub pildi. Nõelprinterid: Nimi tuleneb pilti loova trükipea ehitusest. Läbi värvilindi (mis sarnaneb kirjutusmasinates kasutatavaga) löövad lehele märgid trükipeas maatriksins paiknevad 9 või 24 nõela. Veel viie aasta eest oli selline printeritüüp valitsev. Kaasajal on nõelprinterite osatähtsus prindi
Talvituma lähevad sinikaelad enne veekogude kinnikülmumist. Osa talvitab ka Eestis. Selle järgi kutsutakse teda ka jääpardiks. Sinikael on tavaline jahilind, looduskaitse alla ta ei kuulu. Ondatra Ondatra on poolveelise eluviisiga, taimestikurikastel veekogudel elav näriline. Ta on hea ujuja ja sukelduja. Tal on vähearenenud ujulestadega tugevad taga- ja nõrgad esijäsemed. Ujumist soodustab tal veel külgedelt lapik saba. Ondatra looduslik kodumaa on Põhja-Ameerikas, kaasajal on inimene teda viinud peaaegu kõikjale. Eestisse on teda kahel korral toodud: 1947. ja 1952. aastal. Siin on ta hästi kohanenud ja kujunenud kaasajal tähtsaks jahiulukiks. Ondatrad on rangelt oma territooriumidel elavad loomad. Ühel territooriumil elab üks ondatrapaar. Territooriumil on neil kaldasse uuristatud urg või taimedest valmistatud kuhilpesa ning mitu toitelava. Toitelavad kujunevad nende meelissöögikohtadesse kuhjuvatest toidujäätmetest. Toituvad nad
Raudteeveerem on pikemalt artiklis Rong. Raudteeveoks kasutakse jõuallikaga veeremit - vedurid (auru-, diisel- ja elektrivedurid), elektrirongid ja diiselrongid ning jõuallikata veeremit - vaguneid (reisi- ja kaubavagunid). Lisaks eriveeremid - dresiinid, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondimasinad, raudteekraanad jms. Erinevad raudtee rajatised moodustavad raudteeinfrastruktuuri (raudteevõrgustik, hooned, erinevad rajatised ja tehniliste seadmed). Kaasajal on 1435-mm rööpmelaiusega 65 % maailma raudteevõrgust (enamik Euroopa, Põhja-Ameerika, Hiina, Lähis-Ida). Erandid on Iirimaa (1600 mm), Hispaania ja Portugal (1676 mm). Eestis ja kogu endise NSV Liidu alal ning Mongoolias on rööpmelaius sirgel teelõigul 1520 mm, mis tuleneb endise Vene impeeriumi alal kasutatud 5-jalasest (1524 mm) rööpmelaiusest (11 % maailma raudteevõrgust). Soomes olev 1524-mm rööpmelaiusega raudtee on samuti Vene impeeriumi pärand
Oma menukamad teosed kirjutas ta veel kodumaal elades. Tema loominugust on ajaproovile kõige paremini vastu pidanud jutustused ,,Aita", ,,Leili" ja ,,Vambola".triloogia, mis kujutab eestlaste ka liivlaste alistamist 13.sajandil. Realism eesti kirjanduses. Õieti oli kogu eesti kirjandus 19.sajandil, kuni 18801890.aastateni, olnud romantilineselles mõttes, et kujutati eeskätt soovitavat, mitte tegelikkust. Kirjutati, kuidas kunagi oli, ja hoopis vähem elust oma kaasajal. Suurtes Euroopa kirjandustes oli alates 19.sajandi keskpaigast levinud realism. Honore de Balzac oli alustanud 1830ndail, 1857.aastal ilmus Gustave Flaubert'i ,,Madame Bovary", 1860.1870.aastatel vene realistide Lev Tolstoi ja Fjodor Dostojevski romaanid. Ka eesti kirjandusel oli aeg uueneda. Et eestlased olid sel ajal ennekõike maarahvas, sai ralistliku proosa algatajaks olevikulaine külajutt.
Magnetnähtused- magnetit võib ära tunda tema omaduste järgi tõmmata ligi raudesemeid. Püsimagnet on magnet, mis säilitab oma magnetilised omadused pika aja jooksul. Tal on kaks poolust- põhja- ja lõuna poolus. Magneti poolus on koht magnetil, kus tema toime on kõige tugevam. Samanimelised poolused tõukuvad ja erinimelised poolused tõmbuvad Magnetväli-magnetid ,,tunnetavad" üksteist tänu magnetväljale. Kuna elektrivoolu albil on ka võimalik tekitada magnetvälja (võimalik on ka vastupidine protsess) siis räägitakse tänapäeva lühisest elektromagnetväljast. Magnetvälja kirjeldamiseks kasutatakse magnetvälja jõujooni- need on jooned, mida mööda asetuvad magnetväljas paiknevate väikeste magnetikeste teljed. Jõujoonte omadused- 1)on alati kinnised kõverad 2)nad ei lõiku kunagi üksteisega 3)mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda tugevam on magnetväli. Elektromagnet-on traatpool, millel on raudsüdamik. Kuidas tugevdada vooluga pooli magnetväl...
kaalub kuni kolm tonni. Vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob päevas ära üle 600 liitri piima, teda toidetakse aga seitsmekuuseks saamiseni, mil ta kasvab 15 meetri pikkuseks. Oma hiiglaslike mõõtmete tõttu on sinivaal olnud vaalapüüdjate põhieesmärgiks. Tema suur kere töödeldi ümber rasvaks, tema kiusplaate aga kasutati korsettide valmistamiseks. 1930.-31. aasta püügihooajal tapsid vaalapüüdjad Antarktika lähistel ligikaudu 30 000 vaala. Kaasajal nende arvukus kasvab, kuigi neid on järel veel vaid 10 000. Vaalade ning teiste vaalaliste kaitsele pühendavad tänapäeval suurt tähelepanu ka maailma mõjukaimad looduskaitseorganisatsioonid. Sinivaal elab kõikides maailmamere avaosades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes. Allikad: http://www.annaabi.com/sinivaal-m43802.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/sinivaal.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Sinivaal bioloogia vihik.
Sagadi mõis · Sagadi mõis oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal, kaasajal jääb kunagine mõis Vihula valda Lääne-Viru maakonnas. · Mõisa on esmakordselt mainitud 1469. aastal, mil see kuulus Risbiterite perekonnale. · 1684. aastal omandas mõisa kindraladjutant Gideon von Fock. Fockide kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja nende ajal rajati ka suurejooneline mõisakompleks.Viimane võõrandamiseelne omanik oli Ernst von Fock. · Kõrge murdkelpkatusega, suurte mantelkorstnate, avara vestibüüli ja saaliga hoone oli
Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini. Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et inimese juuresolekust märgates eelistavad nad eemale minna.
Indias on citra üks levinumaid muusikainstrumente. Tänapäeval on kasutusel mitmeid kitarri versioone. Klassikalises kitarrimuusikas on levinuim nn. hispaania kitarr - 6-keelne pill. Ida-Euroopas, eriti Venemaal on levinud 7-keelne kitarr (semistrunnaja). Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, eriti Mehhikos, on kitarride valik väga mitmekesine, alates pisitillukestest kuni kontrabassi suurusteni. Omaette liigi moodustavad veel nn hawaii-kitarrid, mis erinevad oluliselt juba ka ehituse poolest. Kaasajal on hawaii-kitarrid peaaegu eranditult elektrikitarrid, nagu ka analoogilise kõlaga slide- ja bottle-neck stiili puhul, mille puhul mängimisel kasutatakse siiski klassikalisema ehitusega (elektri)kitarre. Klassikaline kitarr Klassikaline kitarr (nimetatud ka hispaania kitarriks oma päritolu, mitte repertuaari tõttu) on keelpill. Klassikalist kitarri iseloomustavad nailonist keeled (bassikeeltel on nailon tavaliselt kaetud metallist keermestusega), mida mängitakse sõrmitsedes
10. Miks võime öelda, et tugeva keskklassiga riik on stabiilne? Inimesed usaldavad riiki rohkem ja näevad tulevikus perspektiive. 11. Milliseid probleeme toob kaasa ühiskonna vananemine? Iive on negatiivne, maksumaksjate hulk väheneb, maksud suurenevad, tööjõu puudus. 12. Nimetage demokratiseerimise lained? (1826-1922) Perioodi lõpetas fasismi võimulepääs Euroopas (1945-1956) Lääne-Euroopas taastati demokraatia (1974-1991) Demokraatia areng. Kaasajal elab maailmas u. 40% maailmarahvast demokraatlikus riigis. 13. Kas võime öelda, et majanduslikult edukas riik on demokraatlik? Ilmtingimata mitte, kuna Saudi-Araabia, nafta tootja, pole demokraatlik riik. Hiina samuti. 14. Mis on siirdeühiskond? Ühiskond, mis on teel ebademokraatlikult valitsemiselt demokraatlikule. (Baltimaad 1990ndate algul) 15. Nimeta siirdeühiskonna tunnused? a) Demokraatia tundub liiga aeglase valitsemisvormina.
" ta väidab, et Zading e saatus tegevus toimub muistses babõlonis, sivilisatsiooniga kaasnev luksus ja jõudude oleks viivad zadigil on kõik eeldused elada õnnelikult. maailmas aga ühiskonna nõrkuse ja languseni võimutseb kurjus ja rumalus, seetõttu kujuneb kõik, mis Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolu üle. järeldas et zadigiga toimub mõttetuks ja ebaloogiliseks. ebavõrdsus tekkis koos omandikirega ja kaasajal on selle canddide e optimism candide satub koos õpetaja keskmeks avaldusvormiks ühiskonna tõhutlemine penelossiga täbarasse olkuradesse, kus saab tunda vähemuse poole. elukibedust. diderot: montesquieu: Pameau vennapoegdialood, kus vestlevad minategelane,
kahjud oleksid minimaalsed? Freoonid on keemiliselt väga püsivad (inertsed; ka kõrgete temperatuuride suhtes) gaasilised ühendid, seetõttu võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. klorofluoroalkaan 11. Mis on pestitsiidid? Nimetage vähemalt 4 põhinõuet, mida kaasajal esitatakse pestitsiididele. Pestitsiidid on haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal Ohutus inimestele,nõuetele vastav käsitsemine,ohutus,kemikaali kontroll. 12. DDT kasulikkus ja kahjulikkus. mutageenne toime -kantserogeenne toime -parasiitide tõrje -putukatõrje toime -kutsub esile ägedaid ja kroonilisi mürgistusi
küttimine; põldu harima. pangandus kalastamine Alepõllundus, arenesid kiiresti; püsipõllundus, juhtiva koha rändkarjakasvatus, saavutas loomakasvatus, käsitöö, vabrikutööstus kaubandus Levik kaasajal - Kohati Aafrikas, Aasias, Vähemarenenud Euroopa; P-Am Okeaanias põhjariigid; Hiina; arenenud riigid; Jaapan Brasiilia; Tuneesia Tootmise eesmärk - Elatamiseks, müügiks, Müügiks Müügiks
tähelepanu ja hoolikust kui fassaadid. Katus koosneb tavaliselt kahest kihist: peamisest. Mis võtab vastu sademete `esimese löögi` ning tõkestab päikesekiirgust, ja alumisest kihist mis kannab pealmist ning kaitseb maja katusekihtide vahele sattuva vähese veekoguse ja võimaliku kondensatsioonivee eest. Katusekivid. Katusekive toodetakse savist ja betoonist. Keeramilisi katusekive on valmistatud tuhandeid aastaid ja need on olnud ka kaasajal peamine katusekattematerjal ligikaudu kuni 1960. aastaseni, kui turg muutus betoonkatusekivide jaoks soodsamaks ning nende läbimüük kasvas. Plekkkatusd Terasplekk Tsinkplekk Alumiiniumplekk Vaskplekk Pliiplekk Pappkatus Pappkatus ei ole see, mida nimelt võiks arvata, ja see on hea, sest katusepind peab taluma palju alates tugevast päikesekiirgusest suvel, kus temperatuur tõusab 7080 kraadini, kuni jää moodustumiseni talvel, mis katust vaheldumisi paisutavad ja suruvad
Lühidalt: Tekivad setted, Tekib muld, Muutub pinnamood 2) iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiili) ja kujunemist; Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on:1. rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.2. lähtekivim 3. Kliima 4. Reljeef 5. aeg 6. kaasajal ka inimtegevus 3) iseloomustab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse; 4) selgitab bioomide (bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkattevööndi ja ühtlasi ka kliimavöötme piires) tsonaalset levikut ning analüüsib tundrat, parasvöötme okas- ja lehtmetsa, rohtlat, kõrbet, savanni ja vihmametsa kui ökosüsteemi; 5) iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas,
ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen". Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad", "Kõned ja kirjad" ja "Mida rahvamälestustest pidada". Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 anti Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda.
PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID LEVIK MAAILMAS VORMID VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS MÕISASÜSTEEM SEGATALUD SPETSIALISEERITUD SUURTALUD PIIMAKARJATALUD EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD RANTsOD ISTANDUSED VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS Arhailine tootmisvorm Maa kuulub kogukonnale kasutab ühiselt /jagab liikmete vahel Alepõllundus Elatusmajandus MÕISASÜSTEEM Maa omanik mõisnik, haris talupoeg Mõisnik nõudis renti, lubas maad kasutada Rendi maksmisel saadustega, müüs mõisnik osa toodangust turul Saaduseid töötles talupoeg Abitöid tegi talupoeg Toote otsustas talupoeg Puudus kapital töö tõhustamiseks Levinud arengumaades SEGATALUD Esialgu säilis elatusmajandus Iga pere püüdis toota oma talus kõike eluks hädavajaliku Industriaalse tootmisviisi arenedes hakati mõnda saadust tootma ka müügiks (Nt. XIX saj. toodeti Mulgimaal lina, Virumaal kartuli müügiks) Kaasajal kasvatakse Kariibi mere ...
tähtpäevade ajal. Näiteks nõukogude ajal, kui lilled olid tõeline defitsiit ja neid ei saanud eriti kusagilt osta, olid alpikannikesed kindel pühadelill. Meie aedades kasvavatest lilledest on pikka aega kuulunud jõulude juurde veel õlelilled: nii kimbud laual kui ka 1950.-1960. aastatel aknakaunistused - topeltakende vahele pandud vatt kaunistati õlelilledega. Päris viimastel aastatel on jõululilledena reklaamitud veel hüatsinte ja tulpe, mida kaasajal ajatatakse peaaegu aastaringselt. Siiski on varasemate jõululillede eripära, et kõige lõhnavam on olnud kuusk ja kuuseküünlad, muud jõulutaimed lõhna ei levita. Suurem osa lilledest on ka mürgised. Taimedest on jõuludega seostatud meil veel asparaagust, paljudes Euroopa riikides ning Ameerikas iileksit ja luuderohtu. Sellest punutakse ustele pärgasid, teda kasutatakse dekoratiivse elemendina maja ja tubade kaunistamisel. Meil see taas pole levinud, sest looduslikult kasvab
SEISUSLIK OLID KÄSITÖÖ, KAUBANDUS, ÜHISKOND ASENDUS VEONDUS KLASSIÜHISKONNAGA HIINA, BRASIILIA, MEHHIKO, USA, JAAPAN, LÄÄNE- LEVIK KAASAJAL AAFRIKA, AASIA, OKEAANIA AAFRIKA, AASIA, OKEAANIA INDIA EUROOPA TOOTMISE AINULT ELATAMISEKS ELATAMINE, MÜÜK MÜÜK MÜÜK EESMÄRK TÖÖSTUSE INFOTEHNOLOOGIA, ARVUTID,
RAFFAEL Raffael on üks kuulsamaid kõrgrenessanssi maalikunstnikke. Ta oli vähem mitmekülgne kui Leonardo ja vähem jõuline kui Michelangelo, kuid väljendas klassikalise kõrgrenessanssi maalikunsti olemust kõige puhtamalt, täiuslikumalt ja laiahaardelisemalt. Tema looming katkes küll varakult, kuid oli ulatuslik ja mitmekülgne seinamaalid, tahvelmaalid jne. Raffaello Sanzio (14831520) sündis Urbinos, Marche`s (kesk Itaalias), Giovanni Santi pojana, kes oli tuntud õukonnamaalija. Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse, kus arenes väga kiiresti. Tema maalid "Maarja kroonimine" ja "Maarja laulatus" (1503-1504) olid õpetaja tasemest paremad. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Madonnapiltidel suur sarnasus Leonardo omadele. ...
Tema meelest oli kunsti ülesandeks teenida elu ja pakkuda rahvale lõbu. Tema esimene näidend "Demobiliseeritud perekonnaisa" 1923 ärsats publikus kohe huvi. "Ameerika Kristus" (1926). Raudsepp teravndab ajastupahed koomiliseks, naerab nende üle ilma hukkamõistuta. "Sinimandria" (1927) on üks omapärasemaid komöödiad Eesti kirjanduses, sisult on see fantasiline. "Mikumärdi" (1929) kuulub lavaklassika hulka. Selle näidendiga taasavastas Raudsepp Eesti küla. Tegevus toimub kaasajal, viidatakse päevapoliitilistele seikadele, Raudsepa pilkenooled tabavad poliitikute kemplemist, haritlaste üleküllust, moodsate linnadaamide eluviise. Teose väärtuseks on säravalt koomiliselt tegelastüübid ning tervmeelne ja rahvakeelne dialoog. Intriig hakkab hargnema popsiseaduse pinnalt. Peremees Jaak Jooran ei tunnista ühtki võimu enese üle. Koolitatude popsipoeg Juhan oskab inimestega manipuleerida, kavaldab peremehe üle nii, et too viimaks lausab kingib popsile maalapi
Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas (1989, A. Rimm, arhitekt A. Mänd) ja Tartus (Jakob Hurda monument). Jakob Hurda bareljeef asub Otepää kirikus.
Kalvi Mõis Pöddes in Kirchspiel Maholm, Wierland Kalvi mõisa on esmamainitud 1485. aastal. Mõisa tollased omanikud von Loded ehitasid selle välja Eesti ühe suurejoonelisema vasallilinnusena. Tõenäoliselt 15. sajandil püstitatud linnus oli suur, ca 30-meetrise küljepikkusega trapetsikujuliselt ...
2) tihe asustus vaja transporti 1) tänu maanteele paraneb ka Põhja regiooni majandus 2) paremad võimalused kaubanduses 2. Nimeta riike, kus rõivatööstus on tähtsal kohal. Mehhiko, Hiina, Türgi, USA 3. 19. sajandi keskpaiku kujunesid välja sarnased tööstuslinnad nagu Narva, Tampere, Norrköping. Mis olid nende tööstuslinnade kiire arengu põhjused? Arengu põhjusteks olid odav tööjõud, soodsad võimalused tööstuste rajamisteks. 4. Miks on kaasajal suur osa kergetööstuse toodangust Ida- ja Kagu-Aasia päritolu? Sest seal on odav tööjõud; seal on head ja soodsad transpordivõimalused 5. Miks eelistavad rahvusvahelised firmad oma tütarettevõtteid rajada Kagu-Aasia maadesse? Odava tööjõu pärast 6. Miks püüavad arenenud riigid säilitada kaubanduspiiranguid arengumaade tekstiilitoodetele? Et ka arenenud riikide kallim kaup oleks turul konkurentsivõimeline. 7
Konveiermeetodi kasutamine mikroprotsessoris suurendab protsessori töökiirust Milline väide järgnevatest on õige? Püsimälu ROM on ette nähtud ainult lugemiseks Kaasaegsete arvutite vahemälu Level 2 cache asub mikroprotsessori sees Milline järgmistest arvutiosadest ei asu emaplaadil? Kõvaketas Sisemisteks nimetatakse siine, mis ühendavad emaplaati mingi välisseadme (näiteks kuvari) adapteriga Millist järgmistest välistest siinidest kasutatakse kaasajal kõige rohkem? USB siini Milline järgmistest siinidest on kõige kiirem? PCI Express 3. test Läbimõõduga 3,5 tolli disketi maht oli 1,44 megabaiti Kõvaketta rajaotsiaeg on aeg, mis kulub lugemis/kirjutamispeal andmeraja füüsilise asukoha leidmiseks kettal Laserplaadi läbimõõt on 120 mm Arvutites kasutatava CD-ROM ketta standard on kirjeldatud raamatuga Yellow book Milline väide järgnevatest on õige? CD-ROM kettaseadmetes saab kasutada nii
etüüd(harjutusvõte), prelüüd(eelpala), ballaad(jutustav), nokturn(ööpala), humresk(naljapala), soololaul Heliloojad: Niccolo Paganini – Itaalia Fryderyk Chopin – Poola Ferenc Liszt – Ungari Giuseppe verdi – Itaalia Richard Wagner – Saksamaa Pjotr Tšaikovski – Venemaa Jean Sibelius – Soome Kuulamine: huvitavad harmooniad, klaver ja kontrabass soolopillidena Kaasaeg(20.saj) Kaasaeg on mõistuse ajastu. Kaasajal tekkis palju kunstivooge. Tekkinud kunstivoolud: hilisromantism, neoklassitsism, impressionism, ekspressionism, avangardism, minimalism Heliloojad: Igor Stravinski – Venemaa Dmitri Šostakovitš – Venemaa Sergei Prokofjev – Venemaa Claude Debussy – Prantsusmaa Arnold Schönberg – Austria John Cage – USA Krzysztof Penderecki – Poola Steve Reich – USA Arvo Pärt – Eesti Kuulamine: uudsed muusika tegemise viisid
Väga sageli, kuigi mitte alati, paiknesid nimetatud hooned peahoone suhtes sümmeetriliselt ning olid fassaadide osas üksteisega sarnased. Aidas hoiti mõisa kui majapidamisüksuse tähtsaimat saadust-vilja. Tall-tõllakuuris asusid seevastu mõisaomaniku liiklusvahendid-tõllad ja saanid-, samuti sõiduhobused. 3.4 Teenijatemaja Peahoone vasakpoolses otsas asetseb ühekorruseline teenijatemaja (vt.foto 5), veidi eemal paiknes samas stiilis valitsejamaja (viimane kaasajal hävinud). Teenijatemaja ees paikneb väike tiik. (foto 5) 3.5 Meierei 8 Majandushooned paiknesid enamikus peahoonest põhja pool, neist vaatamisväärsem on kahekümnenda sajandi algul valminud maakivist ja punastest tellistest kolmekorruseline meierei.(vt.foto 6) (foto 6) 4. MÕISA PARK
Monitoriga koos töötab arvutis asuv videokaart, mis samuti tunduvalt mõjutab pildi kvaliteeti. Paremad monitorid on lameda (flat) ekraaniga. Sellisel ekraanil tekib vähem moonutusi ja soovimatuid peegeldusi kui tavalistel, kumera ekraaniga monitoridel. Mälupesad (memory slot) (http://www.annaabi.com/materjal-4342- arvuti-riistvara ) Tavaliselt on protsessori lähedal 24 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel, kohtab veel SDRAM DIMM mälu kasutust, Pentium 4 kalleim ja senini veel kiireim mälutüüp on RDRAM RIMM ning levinuim mälumoodul Pentium 4, Athloni ning uute Celeronide jaoks on DDR SDRAM DIMM ehk lühemalt DDR. Kõigi nende kolme füüsiline ehitus ja tarbitav pinge on erinev ning eksituste vältimiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
