Lugejat meelitab ennekõike realistlik kirjandus e olmekirjandus. Need teemad pakuvad äratundmisrõõmu ja lugeja on sellest ammu puudust tundnud. Selle suuna esindajaks on Raimond Kaugver, kes kirjutab kooliprobleemidest, kuritegevusest, põlvkondade ja peresuhetest. Selle ajajärgu tähelepanuväärsem uustulnuk on Mihkel Mutt. Tema proosat on võrreldud Juhan Viidingu luulega. Muti sageli följetonistlikud lood otsekui pildistavad kaasaja olusid, eriti haridusseltskonna inimtüüpe. 1970. aastate näitekirjanduse kunstiline tase on küllaltki kõrge, keskmes on Enn Vetemaa, Rein Saluri, Vaino Vahing ja Mati Unt. 1980 . aastal lahvatavad rahvuslikud pinged noorterahutustes. Niisuguses olukorras muutub teatri tähtsamaks ülesandeks vaimne vastupanu võõrale võimule. Teater võtab üle ajakirjanduse funktsiooni . 1980. aastate draamakirjanduse peateemaks on ajalugu, mille abil uuritakse ja kinnitatakse rahvuslikku identiteeti
hoolitsemisele). Tsiviilisikute abistamine jäi varasemast enam ühiskonna madalama tasandi (kogukonna) ülesandeks. O Eesti hoolekanne tugines 1920ndate alguses suures osas välisabile. O 1922. a asutas Ameerika Punane Rist Tallinnas, Tartus ja Narvas arstlikke nõuandlaid ja ambulatooriume. Kõik need asutused anti hiljem üle kohalikele omavalitsustele. EW perioodil oli sotisaalpoliitika üsna sarnane kaasaja poliitikaga. SARNANE: Esmast hoolekande kohustust kandsid ja jäid kandma perekonnaliikmed. ERINEV: töövõimelisele isikule abi andmine laenuna, mitte toetusena. Kõigil abisaajatel oli töötamiskohustus. 3. Sotsiaalpoliitika põhimõtted ENSV perioodil Eesti NSV aegse põhiseaduse alusel: • Eesti NSV kodanikel on õigus ainelisele kindlustusele nii vanaduses kui ka haiguse ja töövõime kaotamise korral.
ANTROPOLOOGILINE kk ideed tärkavad ISE. Seotud Usa & Inglismaa koloniaalpoliitikaga. SOOME kk tekstide analüüsiga selgitada välja nende omavaheline seos. Leida algtekst ja siis leida levikuteed. (Ajaloolis-geograafiline meetod seega) Vene STRUKTURALISTID aluseks teksti vorm. Erinevate regioonide lähenemisviisid: 2 Ingliskeelne folkloristika tegeleb kaasaja ja inimeste endaga, sotsiaalantrop. Lähenemisviisid, kommunikatsiooniuuringud Saksakeelne folkloristika minevikuline, ajaloolisi tekste uuriv. Oma kultuuri uurimine, tekstide struktuuri ja teemade leviku uuringud. Valitsevad teadusruumid eestis: o 18.-19. saj saksakeelne teadusruum o 19. saj lõpp 20. saj algus soomekeelne teadusruum o 1940-1980 Nõuk Vene teadusruum o 1990. aastad USA, vähemal määral Euroopa, Skandinaavia.
Süstemaatilise rahvusteaduste alase uurimistöö algus. Eesti k. prof. Jaan Jõgever, 1924 Andrus Saareste. Läänemeresoome k. prof. Lauri Kettunen, 1925 Julius Mägiste. Uurali keelte professor Julius Mark. Helsingis õppinud nt. Aavik, Grünthal, Mark, Saareste. 1920 asutati Akadeemiline Emakeele Selts. EKS andis ESile üle oma murdekogud. Murdeuurimine, murdematerjali kogumine ja talletamine. Eeskujuks E.N. Setälä 1896 ettepanek koostada suured sõnaraamatud: rahvakeele, kaasaja keele, vana kirjakeele, etümoloogiline. Soome ja Läti eeskuju. ES eesmärk rahvakeele (=murrete) sõnaraamat. L. Kettuneni uurimused Kodavere murrakust innustasid murdeid uurima. Kaasaja keele (kirjakeele, ühiskeele) uurimine - vähe, peamiselt keelekorraldusliku suunitlusega. Aavik, Veski, Jõgever eri suundade esindajad töötasid õppejõududena. 1924 Lauri Kettunen Lauseliikmed eesti keeles Soome süntaksi põhimõtetest lähtudes esitab eesti
tegelaste siseelule keskenduvat dramaturgiat ja lavastuslaadi. Läbielamiskunst ehk psühholoogiline realism näitlejamängu mõistes jõudis eesti teatrisse Erna Villmeri kaudu. Psühholoogilis-realistliku teateri puhul psühholoogiline kiht dominant, koondav (sügavusi, varjundeid). Tõstab esile näitlejat, kõrged nõudmised. Voldemar Panso Sisemine rezii: tegelaste sisetegevus, tegelaste motiivid, lavastaja peab tundma näitlejatöö elemente. Klassikaline tõlgendamine kaasaja vaimus. Zanriline mitmekesisus, hübriidzanrid. Lavastas nn leitud ruumides, nt Kadrioru loss, Kirjanike maja, Heliloojate maja. Otsis näitleja ja vaataja vahelist tihendatud sidet. Adolf Sapiro Kasutas kujundlikku füüsilist keelt. Lavastas väga palju Tsehhovi näidendeid. Sapiro oli vundament, millele ehitati järgnevate aastate Tsehhovi-lavastamine. Traditsioonilised, kuigi vabad stampidest, lavastused. Tõlgendav. Huvitavate kujunditega, nüanssidega. Läbi töötatud
Loomad hakkavad majas omatahtsi tegutsema ning järk järgult vallandub kaos, lõpuks katastroof. Tuglas seda kujutanud Popi vaatenurgast. ,,Inimese vari"- v.t. eest ! 15. Näitekirjanduse põhisuunad 1920ndail Ajakriitiline. Luubi all eesti elu varjupooled, korruptsioon, sahkerdamine, erakondade vahelised intriigid. Ekspressionistlik draamakirjandus jäi tahaplaanile. 16. näitekirjanduse põhisuunad 1930ndail Tuhmus stiilikirevus, sama mis 20ndatel, rohkem realistlikku kujutamist, kajastas kaasaja olusid, rohkem maaelu, tegelastega juhtuvad koomilised, naljakad ja õpetlikud asjad, komöödia ja rahvatükk, ajakriitiline komöödia, külakomöödia, ajalooline draama->lahingud ristirüütlitega, jüriöö ülestõus; 17. Hugo Raudsepa elu ja loomingu ülevaade Alustas 1910 aastal novellisti ja vestekirjanikuna. Esimese näidendi 40 aastaselt andis välja. Enne seda tegutsed teatrikriitikuna. Tal ka normid ajakirjanikukogemused. Ta sündis tartus, varjunimeks milli mallikas
18 3. Strukturaal-süsteemne kvalitatiivne teadus: uurib, mis asjad on - Põhjuslikkuse teooria: põhjusi on mitu liiki, teaduslik seletus seisneb kõigi erinevate liikide kirjelduses. Vaja on välja uurida, millistest eristatavatest elementidest, millistes suhetes, on arenenud uuritav nähtus kui tervik. (Mille saame, kui paneme kokku H ja O?) - Teaduslik seletus on uuritava nähtuse struktuuri (süsteemi) kirjeldus. 19 - Meetod: kvalitatiivne. Lisaks kaasaja kvalitatiivse psühholoogia meetoditele kasutab analüütilist eksperimenti ja konstruktiivset eksperimenti. - Piirangud: Põhimõttelisi piiranguid pole? - Tugevad küljed: võimaldab uuritavast nähtusest igakülgselt aru saada, kuna uurib, mis asi on ja selle kaudu, millised on ta omadused, suhted keskkonnaga. 20 III Psühholoogia rakendamise võimalused * Teoreetiliselt laiad—praktiliselt igas inimtegevuse valdkonnas, kuna võimaldab
6. Parim võimalik tehnoloogia BAT see on kogumise, puhastamise või töötlemise eest, maks peab tehnoloogia, mis tagab min ressursside kasutamise katma jääkainete puhastam või töötlem kulud. koos min keskkonnareostusega. Kriteeriumid 4. Toodangumaks rakendatakse toodete suhtes, mis tehnoloogia hindamiseks: *Tehnol paremus võrreldes saastavad kas oma tootmise, tarbimise või eelnenuga *Tehnol. vastavus kaasaja teaduslikule ladustamise käigus N väetised. tasemele *Tehnol. maj võimalused *Ajalised 5. Administratiivmaksud riigilõiv piirangud *Heitmete iseloom ja maht. Subsiidiumid (finantstoetused) EESMÄRK: mõjutada 7. Parim keskkonnapraktika See on abinõude saastjaid oma tegevust muutma või toetada firmasid,
isikuvõimu teostavat poliitikat, kuigi Machiavelli töödes see otseselt välja ei tule. Arvatavasti aitas sellist muljet luua katoliku kirik, mis arvas, et "Valitseja" on kirjutatud saatana enese käega, sest Machiavelli ütles lahti kõrgema riigivõimu jumalikustamisest ja võimukandjate jumala poolt väljavalitud seisuse omistamisest. Machiavelli oli selle sajandi diktaatorite- Hitleri, Mussolini ja Stalini lemmik. Machiavelli täielikuks mõistmiseks peab tedma natuke tema kaasaja, 15-16. sajandi olustikku. Valitses ju Itaalias renessanss, mille keskuseks peetakse Firenzet. Ideaalid pärinesid Vanast-Kreekast, Vanast-Roomast. Machiavelli eeskujuks oli Aristoteles. Teda osaliselt jäljendades, jõudis ta järeldusele, et valiseja peab valisema kõike, mis teeks ta vihatuks ja põlatuks. Mõjutusi on ka Senecalt ja Cicerolt. 9
Teinekod hommikul tõustes mõelge rahus mis näinud olete ja kirjutage üles. Ühel hetkel suudate kokku lugeda viis erinevat unenägu ning kirjutades tuleb unenägu taas ka meelde. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada. Unenäod kui nähtus on teadlaste poolt suhteliselt vähe uuritud sellest ka igasugused spekulatsioonid sellel teemal. Vaatamata sellele on uni ja unenäod lahutamatu osa meie igapäevaelust. Kasutatud kirjandus: · "Uni ja unenäod" "Loomade mõtlemine", Prof. K. Rammul, Eesti Kirjastuse Seltsi Kirjastus, Tartu, 1934 · "Understanding Psychology" fourth edition, Robert S. Feldman, 1996 · "Psychology" fourth edition, Mary. E
Näiteks on vanemad lapsed võimelised hüppama kõrgemale kui nooremad. Õppimine on üks niisuguseid mõisteid, mida psühholoogid nimetavad ka järelduslikuks konstruktsiooniks. See tähendabki seda, et mõtestatakse oma tegevus ja selle tagajärg ning tehakse kogemusest omad järeldused, mille kaudu muudetakse edaspidist tegutsemist. Niisiis on muutused organismi tegevuse soorituses signaaliks, et õppimine on tõepoolest toimunud. Õppimisvõime avab meile juurdepääsu oma kaasaja teadmisvaramule, aga ka inimsoo varasemaile kogemustele. Mis tahes sotsiaalse rolli, kutse või ameti õppija ammutab oma teadmised tegelikult inimsoo paljude põlvkondade vältel kogutud tarkustevarust. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurde õpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isiksust. Omandatud ja õpitud teadmised küll
Kui kraav valmis, pidid nad koos esimese vee jooksma laskma, aga Pearu tegi seda üksinda.*Pärast seda tahtis Pearu loodiheinammad teha ja ujutas selleks heinamaad ta tegi kraavile tammi ette. Tamm takistas vee äravoollu ja ujutas ka Andrese maad üle.*Varst hakkasib tammid salapärasetl lagunema. Seda tegi Mart. Kord jäi Mart Pearule vahele ja Pearu hakkas poissi taga ajama. Poiss oli soos kiirem ja loopis Paeru kividega. Kord võttis Pearu püstoli kaasaja hakkas Eedit taga ajama. Eedi ässitas Pearule koera kallale. Peasru lasi koera maha. Mart jooksis koju rääkima ja koos Andresega mindi vaatama, mis oli juhtunud. Selgus, et Pearu oli koera korjuse oma maa peale viinud. Andres läks kohtusse ja tahtis koera ees tkahjutasu. Paraku juhtus nii et Pearu sõna oli Mardi sõna vastu ja kohtus võitis Pearu. Sellest saadik hakkas Andres õigust taga ajama. Andresel oli Pearust rammu rohkem. Pearu kiitis Krõõta, et tubli naine
lauldes 2. muusikalised etendused (liturgiline draama jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid Tekkis umbes 1580 Firenzes: Camrata poeetide ja muusikute ring, kuhu kuulusid krahvid Bardi ja Corsi. AntiikKreeka kultuuri austajad leidsid, et kaasaja muusikas on lõhe muusika ja teksti vahel, kuid antiikkultuuri muusika on täiuslikult väljendusrikas, meeldiv, selge ja lihtne. Suurem mõju peaks olema sõnadel ja sügavamal sisul. Esimene ooper / ,,muusikaline draama" ,,Daphne" (autorid Peri ja Pinoccini) etendati 1597 Firenzes krahv Corsi majas. Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse, esimene tõeline virtuoosiaaria.
Ripsmeid tumendati tinasulfiidiga. Silmameigi esmane ülesanne oligi silmi kaitsta kuna silmapõletikesse haigestumine oli väga sage. Silmakontuuril usuti olevat jumalate ja inimeste pilku tugevdav toime. Värvivaid pulbreid tavatseti segada vee, rasva või õliga ning neid kanti näole näppude abil. Aplikaatorpulgad avastati alles 4000 aastat tagasi. Kuna egiptlaste make-up sisaldas seatina ja oli oma olemuselt tänapäeva mõistes mürgine, siis paljud kaasaja teadlased eitasid siiani selle kasulikkust organismile. Silmavärve kanti ka templikujudele, et need võiksid näha. Huuled Väga popuularne oli pealekantav punane huulevärv, mida saadi rasvadest, mis tooniti elavhõbesulfiidiga kinaver- või karmiinpunaseks või ookervärvidega ookerpunaseks.Tarvitusel oli ka oranz huulevärv. Rasvane huulevärv pakiti karpi või roogtaimede vartesse, mis töötasid nagu tänapäeva alumiiniumtuubid. Nägu
liialdusteta. Püüti olla võimalikult tõepärane. Kirjanikud uurisid kriitiliselt sotsiaalset olustikku, tuues avalikkuse ette ajastu pahelisust lootes seeläbi inimeste elu parandada. Valdavaks sai reaalsetest probleemidest lähtuv tendents või tunnetuslik hoiak. Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne usutav elutruu miljöö, sündmustiku asjalik rahulik kulg, ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs, objektiivsus, kangelasteks on harilikud inimesed, kasutatakse tavalist keelt, välditakse ülespuhutust või liigset kunstipära, oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus, loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest kohtuprotokollidest teaduskirjandusest ajakirjandusest jne, omane on stabiilusu kord argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. Kaks põhiperioodi: I
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
söötmise halvenemine; finantsajendite vähesus ja puudumine. Kujunenud olukord omakorda soodustab vahendite otsimist ellujäämiseks ja koostöövõimalust Skandinaaviamaadega. Karusloomakasvatusel on Eestis tulevik olemas, kui järgitakse karusnaha kvaliteedi saavutamiseks ja säilitamiseks vajalikke nõudeid. Oluline on tõuloomade geneetiline kood, õigestivalmistatud täisväärtuslik ja tasakaalustatud sööt. Tõuaretusinspektsioon toetab rahaliselt karusloomade tõuaretustöö viimist kaasaja tasemele ja karusloomade tõuaretusprogrammi koostamist vastavalt Skandinaavias kehtivatele standarditele. Karusloomakasvatajate/huviliste koolituseks eraldab vahendeid Põllumajandusministeerium. Ka Eesti Karusloomakasvatajate Selts näeb karusloomakasvatuse näol ühte soodsat alternatiivi Eesti põllumajanduses. Arenguplaan näeb ette piirkondlike söödaköökide välja ehitamise, kus toimub söötade valmistamine regioonis asuvatele farmidele. Söödaköökide
1.Tootmine muutub tööstuslikumaks Seoses kaasaegsete äriprintsiipide ja tööstusliku mõtteviisi tungimisega põllumajandusse on maaviljelus muutumas maalähedasest eluviisist tööstuslikuks tootmisprotsessiks. See tähendab: vähe sellest, et talud peavad muutuma veel suuremateks, nad peavad hakkama kasutama tootmisvahendeid, juhtimismeetodeid ja toodangukontrollitehnikat nii, nagu tõeline tööstus 2.Keskkonnakaitse roll suureneb Laialt on levinud seisukoht, et kaasaja intensiivne maaviljelus avaldab kahjulikku mõju keskkonnale. Seoses sellega peavad talupidajad alluma määrusele, mis kohustavad neid kasutama keskkonnasõbralikku tehnikat ja tehnoloogiat, mis vähendab vee ja õhu saastamist. Teatud määral hakkab sõltuma keskkonnakaitsest, mida, kus ja kuidas kasvatatakse. 3.Täppis ja informatiivintensiivviljelus Seoses teaduse, tehnika ja tehnoloogiaalaste saavutuste rakendamisega paraneb toodangu kvaliteet. Tänu rohkenevale
Teatrimõtte realiseerimiseks tuli Koidulal endal nii muretseda repertuaar kui ka lavastada.24 .juunil 1870 esietendus ,,Vanemuises'' Koidula lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. Koidula lisatud laulud-kupleed ning kaasaja kooliolude kriitika väärtustasid märgatavalt T.Körneri jantlikku kosjalugu. Esikteose ja selle lavastuse erakordselt hea vastuvõtt tiivustas Koidulat ning juba sama aasta sügisel tõi ta lavale oma uue näidendi komöödia ,,Marret ja Mina ehk Kosja-kassed''. "Kosjakaskede''aluseks on J.V.Jannseni tõlkelaenuline külajutt ,, Naabre tütred''. Koidula dramatiseeringus olid tulipunkti tõstetud taas armastusabielu ja hariduse probleemid, kuid olulisemgi oli ärkamisaja
ähvardavale ohule. (Roper, Logan, Tierney 1999: 73) Hoiakud turvalisuse ja ohtude ennetamiseks on tähtsad ja seetõttu peaksid inimesed endas kujundama välja suhtumise iseenda ning kaasinimeste turvalisusse ning olema teadlikud omapoolsest vastutusest. Hoiakute kujunemisel on oma osa isiksusel ja temperamendil ning oluliseks teguriks on ka meeleolu. Vihased inimesed võivad agressiivsuse ja vägivaldsusega tekitada vigastusi endale ja teistele, mistõttu on kaasaja üheks tõsisemaks 7 sotsiaalseks probleemiks inimeste "mitteõnnetuspõhilikud" kahjustused. (Roper, Logan, Tierney 1999: 73) Teadaolevalt on ka individuaalne stressitase seotud turvalise keskkonna säilitamisega. "Stressi" mõiste üks kasutuselevõtjaid Hans Selye kirjutas, et "stress on stressi tekitavate mõjurite mõjul tekkiv organismi kurnatus". Selye on nimetanud neid mõjureid stressoriteks
Kõvade esemete poolpehmest materjalist imitatsioonid. 5.Kust võttis oma teoste motiivid Roy Lichenstein? Miks on ta maalidel sageli näha korrapäraselt paigutatud punktikesi? Aluseks koomiksid ja plakatit. Ta jäljendab trükiastrit, mis algselt sümboliseerib kaasaegset visuaalset maailma, hiljem vaid dekoratiivne roll. 6.Kuidas suhtusid eelnevalt mainitud kunstnikud sinu arvates oma teostel kujutatud objektidesse? 7.Millist seost näed James Rosenquisti loomingu ja kaasaja vahel? Motiivid tihti kuumad, poliitilised, päevakajalised 8.Milliseid materjale ja vahendeid kasutasid oma teoste loomisel popskulptorid? Nim. neist kuulsaim. Kips ja puit. Poolpehmed materjalid. 9.Nim. Kõige tuntum, kõige enam tähelepanuäratanud kunstnik. Millised erialased kogemused aitasid teda eriti oma loomingu isikupära väljakujundamisel? Andy Warhol. Alustas reklaamijoonistajana. 10.Milliseid motiive kasutas kõige enam Warhol?
väljalõige magneeto käitamiseks. Karter on mootori alus, mis ühendab kõiki mootori sõlmi ja detaile. Karter koosneb kahest poolest, mis valmistatakse kergmetallide sulamitest ning karteripooled ühendatakse omavahel poltide või kruvide abil hermeetiliselt, sest karteri siseruum täidab pumbakambri ülesannet. Reduktorita mootorsaagide karteritesse on paigaldatud ka õli- ja kütusepaagid. Õli- ja kütusepaakide avad suletakse hermeetiliste korkidega. Kaasaja saagidel on kütusepaagid valmistatud valdavalt plastmassist ning kinnitatud karterisse jäetud lahtisesse ruumi. Karteris on ka kanalid õli juhtimiseks saeplaadile ja mitmesuguse kujuga kohad sae muude sõlmede ja detailide kinnitamiseks. Bensiinimootorsaagide toitesüsteem Toitesüsteemi ehitus ja ülesanne Toitesüsteemi ülesanne on valmistada bensiinist ja õhust mootori töörežiimile vastava koostisega küttesegu. Toitesüsteem koosneb bensiinipaagist ja karburaatorist ja neid
On olemas mingisugune TEADUSLIK OBJEKTIIVNE teadmine. Usk teaduse tõsikindlusesse. RATSIONAALNE mõtlemine. Taga tuleb ajada IDEALISMI. Püüdlemine selle poole on omaette väärtus. Inimene peab püüdlema mitmekülgse ideaalse füüsilise ja vaimse täiuseni. Meil on võimalik ligi pääseda MÕISTUSE kaudu asjade olemuseni. Platon pidas üleüldist kreekas valitsevat mentaliteeti asjade näivuse kohta rumalaks. MARTIN HEIDEGGER aga arvas, et kreeklaste maailmatunnetus oli oluliselt targem kaasaja omast. Heideggeri arvates lahutas Platon asjade olemuse asjadest endist. Inimene ei pääse just sellise ideelise ja materiaalse asjade eristuse tõttu maailmast enam aru. Kaasaegne maailm on tehniline ja ei mõtle tervikuna, asjade omavaheliste seoste kaudu. Teaduslik-tehniline maailma ei küsi iseenese toimimise kohta. Usk teaduse tõsikindlusesse teeb inimesed pimedaks ja võtab vastutuse üksikisikult ise mõelda. Asjade olemust kusagil ideaalses vormis otsides kaugeneme
Välismaine otseinvesteering on välisinvestori rahapaigutus mingi riigi või regiooni ettevõtte põhivarasse. Peamised välisinvesteerijad on RVEd. Kõige enam välisinvesteeringuid tehakse finantsteenustes (pangandus, kindlustus), kaubandusteenustes (hulgimüük, turustus), telekommunikatsioonis, äriteenustes (reklaam, hotellid, ehitus, transport) ja isikuteenustes (jaekaubandus, kiirtoit). 1.7 Kaasaja poliitiline kaart: riigid globaliseeruvas ühiskonnas Harilikult rõhutatakse riigi arengutaseme iseloomustamisel majanduskasvu, mida mõõdetakse enamasti sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) ühe elaniku kohta. SKT on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Riikide arengutaseme hindamisel kasutatakse ka ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest.
Prerafaeliidid · Nende maale iseloomustavad säravad värvid, teravalt toonitatud kontuurid ja piinlikult täpne tähelepanu detailidele. · 1850-ndate aastate alguses tiirles prerafaeliitide teemadering keskaegsete legendide fantaasia maailmas, (Malory poeem "Morte d`Arthur", Dante "Jumaliku komöödia") · Hiljem oli inspiratsiooniallikaks paganlik mütoloogia ja kaasaegsed moodsa elu teemad, kõige järjekindlam kaasaja kujutaja oli Ford Madox Brown (1821 1893). · Sellal, kui vennaskond hakkas lagunema, kohtas Rossetti Oxfordis kaht noort tudengit : Edward Burne- Jones (1833 1898) ja William Morris (1834 1896). · Mõlemad õppisid religiooni, kuid nad said kiiresti teadlikuks, et nende kutsumus asub kusagil mujal. · Kunsti ja arhitektuuri reisil Prantsusmaale suvel 1855 Burne-Jones ja Morris (kus nad nägid
aasta suve veetis Normandias Dieppe'is. Naasis 1912 Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse. Ta töötas joonistusõpetajana 1913 Tartu linnakoolis, 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 1916-1919, pidas ateljeestuudiot. 7 Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille
Püha õhtusöömaaeg oli Leonardo eluajal üks Itaalia kuulasmaid maale. Selle teema sobis ülihästi just munkade söögisaali: süües võisid nood aeg-ajalt pilgu tõsta ning mõtiskleda püha söömaja üle. Leonardo kavandas maali nii, et see moodustaks osa söögisaalist. 1500. aasal, peaaegu 50-aastasena, lahkus Leonardo Milanost. Ta suundus kõigepealt Mantovasse ning siis Veneetsiasse. Seejärel pöördus ta tagasi Firenzesse, kus teda võeti vastu kui üht oma kaasaja suurimat kunstnikku. Umbes 1503. aastal kutsus jõukas firentslane Francesco del Giocondo Leonardot maalima portereed oma 26-aastasest naisest Mona Lisast. Mona Lisa oli üks Leonardo lemmikmaale ning see jäi kunstnikuga kuni tema surmani. Pehmed ümarad näojooned meenutavad mõningaid teisi Leonardo maalitud naise portreesid ning tema pilte Neitisi Maarjast. Naise ilmes peegeldub ülev väärikus ja rahu. Tema huulte kohal väreleb naeratus, mis muudab ta mõistatuslikuks.
vanemasse Madeleine'i ajastusse. 2.4. Koopamaalid Koopakunsti avastamine oli üks arheoloogia suuri veelahkmeid 19. sajandi lõpus. Senimaani olid esiajaloo uurijad koondanud oma tähelepanu inimese füüsilisele arengule, eeldades, et tänapäeva inimesed erinevad oma ,,primitiivsetest" eellastest nagu öö ja päev. Koopamaalid näitasid kiviaja inimesi teises valguses ja tõestasid, et omal moel olid nad niisama elutargad kui kaasaja kunstnikud. Lugu sai alguse 1878. aastal, kui hispaania aadlik don Marcelino de Sautuola avastas juhuslikult Hispaania põhjaosas Altamira maa-alustes koobastes seinamaalid. 1895. aastal tehtud samasugused avastused Prantsusmaal Vezere oru koobastes kinnitasid don Marcelino leiu ehtsust. Varased avastused viitasid paljude koopamaalingute religioossele iseloomule. Esmalt oletati, et teised kaljumaalingud olid aja jooksul maha kulunud, need aga säilisid tänu oma
selleks, et meelitada ligi rohkem lugejaid. Luulet peaks olema mugav lugeda; luule peaks justkui pakkuma meile turvalisi emotsioone ja äratundmisi. Kui teised kunstiliigid võivad rääkida meile "tõtt", siis sõnapaar "aus luule" on midagi harvaesinevat; "aus luule" võib olla koguni kompliment see võib olla ka midagi pisut ohtlikku, või koguni vanaaegselt radikaalset... olles radikaalne oma "ebamoodsuses", ning, mis peamine - oma vastandumises kaasaja ootustele. Kuid luuletaja võib tõepoolest olla subjekt, kellel on teravalt ja selgelt eristuv oma keel, hääl ja nägu. Ja mitte ainult võib... vaid peakski seda ideaaljuhul olema. 4 Elo Viiding "Selge jälg" Elo Viiding on sedakorda tõesti selgem kui mõnes varasemas raamatus. On lausa süstemaatiline, luulekogu on väike eepos, mis algab algusest ja liigub kaduvikku. Raamatu algupoolel on
Alice´i trööst 9 Tour de France 9 Täiuslik kodu Giverny 10 Maalisarjad 10 Reisimuljed 11 Viimased eluaastad 11 Tuntuimad teosed 12 Pilte Claude Monet loomingust 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Claude Monet on üks kuulsamaid prantsuse maalikunstnikke moodsa kunsti ajaloos.Noore mehena tõstis ta mässu oma kaasaja maalitraditsioonide vastu.Monet tahtis maalida pilte,mis suudaksid jäädvustada ümbritsevat meeleolu.Teised noored kunstnikud jagasid tema mõtteid.Koos said nad tuntuks kui impressionistid.Pärast aastatepikkust võitlust ja vaesust läks impressionism moodi ning sellest sai üks moodsa kunsti tähtsamaid lähtekohti. .Claude Monet Elukäik Lapsepõlv ja noorus Monet sündis 1840. aastal Pariisis.Tema isa Claude - Adolphe Monet oli vürtspoodnik,ema oli
Mussorgski elu ja loomingu motoks: elu, kus ta ka ei avalduks, tõde, kui soolane see ka poleks. Puudub kaunis romantiline laululine meloodia Meloodia toetub kõneintonatsioonidele ja rahvaviisile Harmoonia on ebareeglipärane Kaalukam osa loomingust on vokaalne - soololaulud, ooperid Soololaul Kirp o Ooper Boris Godunov o Oopereid nimetab rahvadraamadeks-rahvas aktiivne tegelane, kes võtab osa sündmustest a mõjutab nende käiku o Ajalooline süzee, kuid kajastab kaasaja probleeme o Puskini draama ainetel o Kroonimisstseen-pidulik, kirikukellade võimas kõla (13.saj kujunes Novgorodis välja omanäoline rütmiline kellamängukunst). Rahvaviisipärane meloodia kooril, vastandatud aristokraatiat ja lihtrahvast. 10 muusikalist karakterpala, mida ühendab pala ,,Jalutuskäik'' Geniaalsus muusikaliste portreede loomisel Kaks juuti- kahekõne rikka ja vaese juudi vahel
kirja. Georg v. Bock (Timo noorem vend, kes tast väga lugu peab ja kes on samuti ohvitser) laseb, aga tõsiuskselt liikvele kuulujutu, et tegu on enam-vähem-nagu mingi keisri eksitusega, sest kiri oli väga yllameelne ja suurehingeline (this point of view becomes soon widely accepted). Jakob aga leiab Timo vanast toast, millesse ta ise sisse oli kolinud, kirja mustandi või ärakirja. Omavahel öeldes oli see oma kaasaja kohta (teate kyll: meelitustega ära harjunud hellikutest keisrid) pisut liigagi kriitiline. Kirjas kritiseerib Timo keisrit väga tema ja ta esivanemate rumaluse uhkuse ja omakasupyydlikuse tõttu; hõõrub talle nina alla mitmeid probleeme riigis (Eesti maarahva seisukord included - Timo on ses suhtes väga õiglane tegelane, abiellus ta ju Eevagagi osaliselt oma tõekspidmaiste tõttu). Sellesamase käsikirja leiab Jakob
Ester Oras (2007) Retsensioon Maie Remmeli raamatule ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" Maie Remmeli raamat ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" ilmus 2007. aastal välja antuna kirjastuse Argo poolt. Raamatu kogumahuks on 222 lehekülge, millest 8 lehekülge moodustab kasutatud kirjanduse loetelu (kokku 128 nimetust) ning teine 8 lehekülge hõlmab mitmete tabelitega varustatud lisade osa. Raamatu sisuline osa koosneb eessõnast, viiest peatükist ning kokkuvõttest, sisaldades mitmeid illustratiivseid jooniseid ja kaarte. Käesolev arvustus on kirjutatud püüdega analüüsida M. Remmeli raamatu alusel probleemistikku, mille lühidalt võiks kokku võtta küsimustega: mis on ja missugune peaks olema (arheoloogia)teadus ning missugune peaks sellest lähtuvalt olema teaduslik kirjatöö? Püstitatud probleemidele vastamiseks on toetutud Alan F. Chalmersi 1998. aastal eesti keeles ilmunud raa...
Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica. Kanepitaimed ja selle ekstraktid sisaldavad üle 60 keemilise aine, mille koondnimetus on kannabinoidid. Nende ühendite tõttu ongi kanepil psühhoaktiivsed omadused: kanepit tarvitades muutuvad inimese maailmataju ja käitumine ning asju hakkab juhtuma. Kõige olulisem ja tugevatoimelisem kannabinoid, mida kanep sisaldab, on delta-9-tetrahüdrokannabinool ehk lihtsalt THC. Sõltuvalt tootmisviisist saab kanepitaimest marihuaanat või hasisit. · Marihuaana on kanepi emastaime kuivatatud ja peenestatud ladvad, väikesed varretükid ja õisikuosad. · Hasisit saadakse kanepitaimede vaigutaolisest eritisest, mis kuivatatakse ja pressitakse kokku. Eriti tugeva toimega on kanepiõli,kanepitaimede osadest koosnev viskoosne alkoholiekstrakt. Kui marihuaanat on tarvitatud aastatuhandeid, siis hasis näib olevat kaasaja leiutis: ...
)POSTMODERNISM-1960/70. Aastatel väljakujunenud ja kõiki kunstialasid hõlmav suund;lähtudes seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist, tõstab esile erinevusi ja arvamuste paljusust;modernismile vastandudes kannab osalt edasi selle väärtusi.Futurism-Oli anarhistlik kirjandusvool, mis tekkis Iitaalias ja Venemaal Esimese maailmasõja eel. Eitati mineviku traditsioone hallustati endist kultuuri ja senist keelekasutust. Püüdsid leida kunstis uusi vahendeid oma kaasaja aina kiirenevba elutempo ning tunnete väljendamiseks. Oluliseks kujunes futurism venemaal, mille viljeleja oli Vladimir Majakovski.Sürrealism- Kujutav a kunsti ja kirjandusvool, tekkis Prantsusmaal. Mõiste enda lõi Guillaume Apollinaire: ,,sürrealism",miski, mis asetseb igapäevase tegelikkuse kohal ja mida saab luua siis, kui hüljatakse harjumus maa peal roomata ning lennatakse kõrgustesse, vabanetakse teadvuse kontrollist.Selle voolu tähtsaim
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava Helen Sildnik SÕJANDUSLOGISTIKA JA LOGISTIKA AJALUGU Referaat Juhendaja: Pertti Pärna Mõdriku 2015 1 SISUKORD lääne-viru rakenduskõrgkool................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SÕJANDUSLOGISTIKA........................................................................................... 4 2 LOGISTIKA AJALOOST........................................................................................... 6 2.1 Logistika areng..................................................................................
20. Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA) a. Ekspedeerijate esindamine suhetes riigivõimuorganitega, sh tolliametiga, teede- ja sideministeeriumi ning teiste ministeeriumite ja ametkondadega. Osalemine ekspedeerijaid puudutavate seadusandlike aktide väljatöötamisel. b. EEA liikmete ekspedeerimisalane koolitus. c. EEA üldtingimuste täiustamine ja kaasaja nõuetega kooskõlla viimine. d. Oma liikmesfirmadele FIATA dokumentide kättesaadavaks tegemine. e. Oma liikmetele mitmesuguste kontaktide ning välissidemete vahendamine. f. Infovahetus naabermaade ekspedeerijate assotsiatsioonidega. g. Koostöö mitmesuguste valitsus- ja valitsusväliste organisatsioonidega Eesti transiidi arendamiseks. h. Igaaastased statistilised kokkuvõtted ELEA liikmete tegevusest. 21
Tartu Ülikool Monika Väärt (Sepp) Maailma Filmikunsti Ajalugu Kodutöö Õppejõud Lauri Kärk 2012 Kinematograafia sünd Kuigi katsetusi staatilise pildi liikumasaamiseks tehti siin-seal enne ja pärast, siis peetakse siiski Eadweard Muybridge´t nö liikuva pildi isaks. Tema ,,Hobune liikumises" (1882) on esimene liikuma pandud pildiseeria, mis ilmus mõni aeg peale seda, kui 1872 aastal ristusid tema teed võidusõiduhobuse omaniku Leland Stanford´iga, peale mida Muybridge aitas Stanford´il võita kihlveo, tõestades, et joostes on mingil ajahetkel ühekorraga õhus kõik neli hobuse jalga. Olles vahepeal kohtu all kahtlustatuna oma naise armukese mõrvas, naasis Muybridge hobuste pildistamise juurde 1877 aastal, mil ...
9 Pildid 10 Kasutatud kirjandus: 1.Donskis, L. (2010). Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest. Tallinn: TLU Press. 2.Popper, K. (2010). Avatud ühiskond ja selle vaenlased. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 3.URL: http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Popper [23.jaanuar 2011] 4.Chalmers, A. (1998). Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Tartu: Ilmamaa. 5.Meos, I (2000). Kaasaja filosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn: Koolibri. 11
( http://en.wikipedia.org/wiki/Ilya_Repin) Ilja Repin suri 29. septembril 1930. aastal Kuokkalas ning sinna on ta ka maetud. 1940. aastal avati Kuokkalas kunstniku kodu tema memoriaalmuuseumina. (http://www.wikipedia.ee/wiki/Ilja_Repin) 2.3 Looming Ilja Repin on mõjukamaid kriitilise realismi esindajaid. Tegeles olustiku-, portree- ja ajaloomaaliga. Suure osa tema loomingust moodustavad portreed. Ta maalis peaaegu kõiki oma kaasaja progressiivseid kultuuritegelasi ja teadlasi (nt Lev Tolstoi, Nikolai Pirogov, Pavel Tretjakov, Dmitri Mendelejev, Anton Rubinstein, Mihhail Glinka, Valentin Serov jpt). Tähelepanuväärne on tema joonistatud Modest Mussorgski portree (1881). Nimelt maalis ta selle mõni päev enne helilooja surma. Repin maalis arvukalt rahva elu kujutavaid teoseid. Tähelepanuväärseim ja kuulsaim neist on ,,Burlakid Volgal". Ilja Repini loomingus on olulisel kohal revolutsioonilise võitluse teema
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Tertia sotsiaal PALGAMÕRVARID Filmianalüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes suuresti asjaolust, et film oli plaadil olemas ning valmis vaatamiseks. ,,Palgasõdurid" liigitatakse action valdkonda ning New York Post nimetas selle ka ,,kõigi aegade mehisemaks filmiks", sest näitlejateks on kõik kaasaja suurimad staarid. Rezissööriks on Sylvester Stallone ning kaasa teevad kuulsad näitlejad nagu Arnold Scwarzenegger, Bruce Willis, Jason Statham ja Jet Lee. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 6,5. Film on toodetud USA's, valminud 2010 aastal ja kestab 1 tund ja 33 minutit. Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitleme filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest
kahtlemata oluline mõju tolleaegsele eesti muusikaelule. Need on eelkõige tema rahutu ja impulsiivse mõttemaailma peegeldus. Lennukas ja kujunditerohkes esitluslaadis käsitleb ta mitmeid toonase muusikaelu küsimusi, propageerib rahvaviiside korjamist ning arutleb koorilaulu väärtuse üle, seab uusi sihte laulupidudele ning püüab määratleda "eesti muusika iseloomulikku ilmendit". Samas käsitleb ta mitmesuguseid esteetilisi ja filosoofilisi probleeme, peatub kaasaja muusika helikeele uuendamise teemadel ning jääb muljeid Lääne - Euroopa muusikaelust. Artiklites avaldub Tobiase ergas ning kujundlik mõttemaailm, mis annab tunnistust tema kõrgest professionaalsusest ja laiast eruditsioonist. Tema kirjanduslik stiil on omapärane ja vaimukas, milles on ühendatud talupoeglikud kõnekäänud ning ladina-, saksa-, prantsuse- ja venekeelsed tsitaadid ja aforismid.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava Helen Sildnik SÕJANDUSLOGISTIKA JA LOGISTIKA AJALUGU Referaat Juhendaja: Pertti Pärna Mõdriku 2015 1 SISUKORD lääne-viru rakenduskõrgkool................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SÕJANDUSLOGISTIKA........................................................................................... 4 2 LOGISTIKA AJALOOST........................................................................................... 6 2.1 Logistika areng..................................................................................
1980. aastate keskpaigast tihenesid kontaktid Kodu- ja Välis- Eesti vahel, kirjanduses tõusis protestilaine. Uuenes niihästi vorm kui ka sisu: järk-järgult üha avameelsemalt hakati kirjutama Eesti ajaloost, mida seni tuli käsitleda ideoloogiliste juhtnööride kohaselt. Kritiseeriti algul sotsialismi stagneerumist, hiljem aga sotsialismi üldse. 1990. aastate kirjanduse ees seisid põhiliste ülesannetena Eesti ajaloo tõlgendamine taasiseseisvunud Eesti ajalookäsitluse vaimus ning kaasaja kujutamine. Ehkki kohati püüdsid debütandid 20. sajandi alguse eeskujul rajada uusi kirjandusrühmitusi Eesti Kostabi-$elts, Erakkond, Õigem Valem jts -, ei saanud need kuigi jõuliselt jalgu alla, kirjandus fragmenteerus. kümnendivahetusel ilmunud kassettide autorid nende seas Tõnu Trubetsky, Karl Martin Sinijärv, Liisi Ojamaa, Elo Vee (Viiding) ei moodustanud ühtset tervikut. Üks 1990. aastatel silma torganud voole oli maagiline realism, mida esindas näiteks Mehis
Herodotos. Kõik on suhteline. Üksnes tava on teejuht. Kui moraalinormid on erinevad võib ka kõlbus olla erinev ja lihtsalt kokkuleppeline. Kultuuriline relatinism - erikultuurides käitutakse erinevalt. Eetiline relatinism erikultuuridel on erinevad moraali normid. Eetiline relatinism viib eetilise skeptisimini (kõiges kahtlema). Ja see viib eetilisie nihilismini (normireegleid ei olegi) Kõik Platoni dialoogid on meie ajani säilinud. Võibolla kõige olulisem kaasaja silmis. On riik (politeia) Looduses võimutsevad tugevad alati nõrkade üle. Pole mingit põhjust arvata, et ühiskond sellest erineb. Kuuled ühiskonna seadustele siis kui pead, kui tuled ilma toime. Gygese sõrmus on sõrmus mis muutub nähtamatuks. Tõdevad, et enamus inimesi varastaks, teeks midagi häbi väärset kuna neid ei nähtaks ja nad jääks karistama. See osutab selgesti et ilma kitsendusteta langevad inimesed oma ahne isekasse ja julma loomusesse.
keskpanga käes. Mõisteti, et kujunenud olukorrast oma jõududega peatset väljapääsu ei ole. Selleks hakati 1924. aastal tegema ettevalmistusi ulatusliku välislaenu saamiseks ja rahareformi läbiviimiseks. 1926. aasta sõlmiti Genfis protokoll, millega Eesti võttis Rahvasteliidu toetusel 1,35 miljoni Inglise naela suuruse välislaenu. Sellele tuginedes asuti läbi viima pangandus- ja rahareformi. 1927. aastal reformiti Eesti Pank, millest sai kaasaja nõuetele vastav iseseisev keskpank. 1928. aastal läbi viidud rahareformiga rajati Eestisse ajakohane rahasüsteem. Uue rahaseadusega kehtestati maksevahendiks Eesti Panga rahatäht Eesti kroon, millel oli nüüdsest olemas ka reaalne tagatis. Kroon (0,403226 gr. kulda) võrdsustati ühe Rootsi krooniga. 1929. aasta oktoobris New Yorgi börsilt alguse saanud majanduskriis avaldas aga peatset mõju ka Eestile. Eesti kroon devalveeriti 1933. aastal 35%. Kroon seoti Inglise
Sissejuhatus Perepoliitika on sotsiaalpoliitika üks olulisemaid valdkondi. Peaaegu kõik arenenud maailma riigid toetavad lapsi kasvatavaid peresid. Samas, toetuste suurus, sihitus ja reeglid, mille järgi toetamine toimub, erinevad oluliselt. Need erinevused peegeldavad enamasti moraalseid, ajaloolisi ja sotsiaalse õigluse arengu eripärasid riigis. Suur osa sotsiaalpoliitikast on seotud perekondade ja pereeluga. Lapsed ja nende perekonnad on sageli keskseks teemaks kaasaja poliitilistes ja poliitikalaadsetes aruteludes paljudes Lääne heaoluühiskondades. Öeldakse, et heaolu ei ole üksnes ühiskonna moraalse väärtuse näitaja, lapsed on ka inimkapita, tähtsaim ühiskonna tulevikuressurss (Bradshaw 1997, Ringen 1997). Iga samm riigi sotsiaalpoliitikas mõjutab oluliselt perekondi ja pereelu. Laste- ja perepoliitika mõistel ei ole ühest määratlust. Võib arvata, et laste- ja perepoliitika on osa üldisest perepoliitikast
.....18 2.2. Uurimussuunad praegu..............................................................................................20 2.3. Teadlased algusaastatel ja praegu..............................................................................22 3. TELESKOOBID.............................................................................................................. 29 3.1. Tõravere Observatooriumi 1,5 meetrine teleskoop...................................................29 3.2. Kaasaja suurimad teleskoobid...................................................................................32 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................35 RESUME..............................................................................................................................36 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................37
Ka tänane "Meie Kirik", olemata otseselt toonase väljaande järeltulija, peab väga oluliseks luterliku kiriku usutunnistusliku aluse teadvustamist ja väärtustamist. Naasmine evangeelse-luterliku kiriku juurtele juhatab meid paremini mõistma Augsburgi usutunnistuse taotlusi ja üleilmse kristliku kiriku rikkalikku usulis-õpetuslikku pärandit. Sellesse on kätketud meie kaasaja kiriku jaoks olulisi üllatavaid oikumeenilisi võimalusi. /.../ Meie sooviks on vahendada uudis- ja arvamuslugusid ning teoloogilisi artikleid, mis aitaksid orienteeruda kaasaja kireval usu- ja kirikumaastikul, mõista selgemini Kristuse kiriku missiooni selles maailmas ja süvendada kristlikku usku. (Toimetuselt, Meie Kirik koduleht) Populaarteadusliku kultuuriajakirja K&T eesmärgiks on toetada ja
neid analoogidena. Kuid tema rõhutatult tehislikud lood ei püüa mitte elu jäljendada, vaid vastupidi, näidata, et elu on sama fiktsionaalne kui kunst. See, et tema teosed on ebarealistlikud ja konstrueeritud nagu ooperilibretod, loob lugeja ning teksti vahele sama tüüpi kunstilise distantsi, millest Dinesen rääkis seoses eluga. Tema lugude vorm on oluline osa nende sisust. Dinesen vastandab end põhimõtteliselt psühholoogilisele romaanile, mis oli tema kaasaja taani kirjanduses valdav. Nagu ütleb juba tsiteeritud vana kooli jutuvestja kardinal Salviati: „Nende uute raamatute ja romaanide tegelased /…/ on lugejale nii lähedal, et ta tunneb nende ihusooja /…/, et ta muudab nad igas eluolukorras oma kaaslasteks, sõpradeks ja nõuandjateks. Lugu ise aga kaotab aluse ja kaalu ning haihtub nagu korgita jäetud peene veini lõhnabukett.“ Dineseni juttude maailm seevastu on lugejast eemal nagu teatrilava; tegelased ütlevad ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
