Euroopa 1. Island- Reykjavik 2. Suurbritannia- London 3. Iirimaa- Dublin 4. Portugal- Lissabon 5. Hispaania- Madrid 6. Prantsusmaa- Pariis 7. Belgia- Brüssel 8. Holland- Amsterdam 9. Saksamaa- Berliin 10. Sveits- Bern 11. Itaalia- Rooma 12. Austria- Viin 13. Tsehhi Vabariik- Praha 14. Poola- Varssavi 15. Slovakkia- Bratislava 16. Ungari- Budapest 17. Sloveenia- Ljubljana 18. Horvaatia- Zagreb 19. Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo 20. Serbia- Belgrad 21. Rumeenia- Bukarest 22. Bulgaaria- Sofia 23. Makedoonia - Skopje 24. Albaania- Tirana 25. Montenegro- Podgorica 26. Andorra- Andorra la Vella 27. Kreeka- Ateena 28. Ukraina- Kiiev 29. Moldova- Chiþinu 30. Valgevene- Minsk 31. Leedu- Vilnius 32. Vatikan- Vatikan 33. Läti- Riia 34. Eesti- Tallinn 35. Soome- Helsingi 36. Rootsi- Stockholm 37. Norra- Oslo 38. Taani- Kopenhaagen 39. Monaco- Monaco 40. Luksemburg- Luxembourg 41. Malta- Valletta 42. San Marino- San Marino 43. Lichtenstein- Vadu...
1.2.Arvutikaardi eelised; interaktiivsus, operatiivsus, otsingud, suumimine,uueneb, Paberikaardil on võimalik kajastada vaid kindel hulk objekte võinähtus. Paberkaarti saab kokkumurda ja on igal pool kättesaadav(kaasaskantav), isegi kui pole muid 3. 4.GPS- globaalne positsioneerimissüsteem, koosneb satelliitidest ja seirejaamadest . Võimaldab GPS-seadmete abil määrtata ükskõik mis koha geograafilised koordinaadid. 5. GIS ehk geoinfosüsteem ( ruumiandmeid haldav infosüsteem kohateabesüsteem ) on infosüsteem, mis kogub, salvestab, analüüsib, töötleb ja esitab andmeid, mis on seotud mistahes objektide geograafiliste asukohtadega. 1. Elektrijaam kasutab GISi et juhtida oma keerulist infrastruktuuri mis koosneb sadadest alajaamadest 2. Hädaabi väljakutsete puhul 3. Veejaam peab üleval vee/jäätmevee kogumissüsteemi, mis koosneb miilidest kanalisatsioonitorudest ja kasutab GISi koos veevõrgusüsteemi...
docstxt/14375271926184.txt
Interaktiivne Eesti kaart arvutitund 9. klass õpilane Claid Ülesanne nr. 1 Ava internetibrauseris leht aadressiga http://www.regio.ee Vali ülalt menüüst Kaardid Interaktiivne Eesti kaart Kirjuta Otsingusse kooli aadress vali tee aktiivseks - kooli aadress: Liivalaia 23 - vajuta nuppu kooli kohta avanevas aknakeses – lisa teekonda Teosta kohaotsing koduse aadressiga: Katkuniidu 13(aadress). Sinu koduaadress märgitakse punktiks B ja kuvatakse teekond A-B Kaardile tekkis teekond ja teekonna kirjeldus. Kui pikk on Sinu koolitee? 15 min.Kui pikk on sõiduaeg? 22 min. Kopeeri teekonna kirjeldus siia: Tänav, sõida 140 m
EUROOPA POLIITILINE KAART 1. Albaania Tirana 2. Andorra Andorra la Vella 3. Austria Viin 4. Belgia Brüssel 5. Bosnia ja Hertsegoviina Sarajevo 6. Bulgaaria Sofia 7. Eesti Tallinn 8. Hispaania Madrid 9. Holland Amsterdam (valitsus Haag´s) 10.Horvaatia Zagreb 11.Iirimaa Dublin 12.Island Reykjavik 13.Itaalia Rooma 14.Kosovo Pristina 15.Kreeka Ateena 16.Leedu Vilnius 17.Liechtenstein Vaduz 18.Luksemburg Luxembourg 19.Läti Riia 20.Makedoonia Skopje 21.Malta Valletta 22.Moldova Chiþinu 23.Monaco Monaco 24.Montenegro (Tsernogooria) Podgorica 25.Norra Oslo 26.Poola Varssavi 27.Portugal Lissabon 28.Prantsusmaa Pariis 29.Rootsi Stockholm 30.Rumeenia Bukarest 31.Saksamaa - Berliin 32.San Marino San Marino 33.Serbia Belgrad 34.Slovakkia Bratislava 35.Sloveenia Ljubljana 36.Soome Helsingi 37.Suurbritannia London 38.Sveits Bern 39.Taani Kopenhaagen 40...
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid 3. Armeenia 4. Aserbaidzaan 5. Bahrein 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan 8. Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38.Saudi Araabia Er-Rijad 39.Singapur 40.Sri Lanka 41.Süüria 42.Tai Bangkok 43.Taiwan Taibei 44.Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 45.Türgi Ankara 46.Usbekistan Taskent 47.Vietnam
Toidu nimetu Portsjoni kaal Valmistavaid portsjoneid Oper. Töötlemis- Operatsiooni Jrk. operatsioonide läbiviimise Nr. teostmise Toiduained Ühik Kogus seadme või järjekorras töökoha nimetus 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19.
docstxt/1304757087107786.txt
1.Portugal-Lissabon 11.Albaania-Tirana 20.Austria-viin 2.Hispaania-Madrid 12.Makedoonia-Skopje 21.Liechtenstein-Vaduz 3.Andorra-Andorra la 13.Bulgaaria-sofia 22.Sveits-Bern Vella 14.Monteneegro- 23.Saksamaa-Berliin 4.Prantsusmaa-Pariis Podgorica 24.Luksemburg- 5.Monaco-Monaco 15. Luxemburg 6.Itaalia-rooma 16.Serbia-Belgrad 25.Belgia-Brüssel 7.San Mariino 17.Bosnia ja 26.Holland-Amsterdam Hertsogoviina-Sarajevo 8.Vatikan 27.Suurbritania-London 18.Horvaatia-Zagreb 9.Malta-Valletta 28.Iirima-Dublin 19.Sloveenia-Ljubljana 10.Kreeka-Ateena 29.Island-reykjavik 30.Norra-oslo 35.Läti-Riia 40....
MAA JA MAAKOOR Maa tekke tähtsamad hüpoteesid. Maa siseehitus: maakoor; settekivimid, graniit- ja basaltkest; vahevöö, tuum GEOLOOGILISED PROTSESSID JA NENDE OSA MINERAALIDE, KIVIMITE NING MAAVARADE TEKKIMISEL Endogeensete protsesside seos Maa siseenergiaga. Maakoore kurrutusliikumised, murrangud, maavärinad, vulkanism. Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu. Välisjõudude osa pindmiste maardlate tekkes. Murenemiskooriku maavarad (rauamaak, boksiit, kaoliin). Puistmaardlad (kuld, plaatina, titaan). Kivimite moone e metamorfism. Mineraaliteke metamorfsed protsessid. Asbesti, koru...
KREEKA KRONOLOOGIA 28.-12.saj.e.Kr Kreeta-Mükeene ajajärk 21.saj. ahhailaste ränne 2000-1600 lineaarkirjade teke 14.-12.saj Mykenai ja Pylose riikide õitseng 12.saj. algul TROOJA SÕDA 12.saj. lõpus doorlaste ränne ___________________________________________________________________________ 11.-9.saj.e.Kr. Homerose ajajärk (10)9.-8.saj. kreeka kirja ja tähestiku teke foiniikia tähestiku alusel ___________________________________________________________________________ 8.-6.saj.e.Kr. arhailine ajajärk 8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud 754 Kyme – esimese Kreeka koloonia rajamine 8.saj. Lykourgose reformid Spartas 8.saj. Homerose eeposed, eepiline kyklos 8/7.saj. Hesiodos 8.-7.saj. I ja II Messeenia sõda, Sparta ...
docstxt/136120361022.txt
Eesti ala haldusjaotus, valitsemine ja linnad keskajal: konspekt sh paljundus + õpikus kaart lk 59, lk 62, kaart lk 64, § 16 lk 84, kaart lk 85, lk 86. Mõisted: - Eesti keskaeg sh algus- ja lõpuaasta koos vastavate sündmustega- mvv-le järgnenud ajajärk Eesti ajaloos 1227, mil Saksa ja Taani võõrvõimud jagasid Vana-Liivimaa väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561, mil Liivi sõja algusjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid. - Liivimaa- Saksa võimuala, Saksa ristisõdijad nimetasid nii enda poolt vallutatud Läti ja Eesti alasid. Alguses liivlaste asula, seejärel latgalite ja eestlaste asulad
docstxt/124093737015939.txt
Euroopa kaart RIIK Ü K V Unitaar L O O vabariik E R RIIK R Föderatiivne S R territoorium M, E A elanikkond monarhia H L suveräänsus K a)absoluutne Konföde- I D O b) parlamentaarne ratsioon T U R U S D S VALITSUSVIISID, -VORMID demokraatia diktatuur a)parlamentaarne a)autoritaarne b)presidentaalne b)totalitaarne Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule. On olemas ka kohalikud oma...
docstxt/124145905515939.txt
docstxt/124145902515939.txt
docstxt/124145912915939.txt
26. TAHKED KÜTUSED Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Kuigi söe osatähtsus maailma energiabilansis on pidevalt vähenenud, jääb see suurte varude tõttu ilmselt veel pikaks ajaks arvestatavaks kütuseliigiks. Samas saastab söe põletamine õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtuse tõttu enamasti kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina, kelle varud võimaldaksid kaevandamist tunduvalt laiendada. Valdav osa toodangust jääb siseturule, kuid viimasel ajal on kasvanud ka eksport, eelkõige Jaapanisse, kelle enda söevarud on ammendunud. Vanimate söekaevanduspiirkondade Euroopa ja Põhja-Ameerika söekaevandamise paigutuses leidub mitmeid sarnasusi. Mõlemas piirkonnas eristub üks vana, lõppevate varudega ja kah...
docstxt/124093753115939.txt
docstxt/124145907615939.txt
docstxt/124145900715939.txt
docstxt/124145910015939.txt
1.Rahvastik ja poliitiline kaart Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis, Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Aren...
Geograafia 1. Portugal - Lissabon 24. Luksemburg Luxemburg 2. Hispaania Madrid 25. Belgia Brüssel 3. Andorra Andorra la vella 26. Holland Amsterdam 4. Prantsusmaa Pariis 27. Suurbritannia London 5. Monaco Monaco 28. Iirimaa Dublin 6. Itaalia Rooma 29. Island Reykjavik 7. San Marino 30. Norra Oslo 8. Vatikan 31. Rootsi Stockholm 9. Malta Valletta 32. Soome Helsingi 10. Kreeka Ateena 33. Venemaa Moskva 11. Albaania Tiraana 34. Eesti Tallinn 12. Makedoonia Skopje 35. Läti Riia 13. Bulgaaria Sofia 36. Leedu Vilnius 14. Monteneegro 37. Poola Varssavi 15. Kosovo 38. Valgevene Minsk 16. Serbia 39. 17. Bosnia ja Hertsog...
docstxt/124093761515939.txt
docstxt/124093730915939.txt
Ettevaatusabinõudena tuleks järgida mõningaid soovitusi: · Ära anna oma ID-kaarti teistele kasutamiseks, sest sina vastutad alati selle eest · Kui vajadust, tuleks ID-kaart tühistada, et ta enam ei funktsioneeriks · Ära anna oma ID-kaardi koode teistele, ära hoia koodi paberil või veel hullem koos ID-kaardiga · ID-kaardi kadumisel tuleb sellest koheselt teada anda vastavale asutusele Küsitluse analüüs Kõigil küsitlusele vastanutest on olnud ID kaart. Ühel vastanul kadus ID kaart ära ja ta ei plaani praegu uut teha selle kalliduse tõttu, sest ID kaardi väljastamine tõepoolest on päris kulukas. Ülejäänud vastanutel on kõigil ID kaart olemas. 5 12 vastanut 14-st leiavad, et ID kaarti on lihtne kasutada. 2 vastanut leiavad, et ID kaarti pole lihtne kasutada ja soovivad, et seda oleks lihtsam kasutada. Sellest võib järeldada, et ID
nõuda tema territooriumil töötavatelt isikutelt sellise koolituse läbimist. Kuna üha sagedamini viibib samas tehases, terminalis või ehitusobjektil erinevate ettevõtete töötajaid, kelle rahvus, keeleoskus ja eelnevad ohutusalased teadmised varieeruvad, pakub Soome Tööohutuskeskus MTÜ standard- tööohutuskoolitust, mis annab isikule selles vallas algteadmised. Tamrex Ohutuse OÜ viib läbi Soome tööohutuskoolitusi, milles osalenu saab Soome tööohutustunnistuse (nn roheline kaart ehk työturvallisuuskortti). Kõik tööturvalisuskoolituse läbinud registreeritakse Soome Tööohutuskeskuses. Tamrex Ohutuse OÜ lektorid on atesteeritud Soome Tööohutuskeskuses ning omavad õigust antud koolituse läbiviimiseks. Koolitus koosneb: · Tööohutus: vastutus ja kohustused · Tööohutusriskide tähelepanek
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
Aasia riigid Jrk nr Riik Pealinn 1. Türgi Ankara 2. Liibanon Beirut 3. Iisrael Jeruusalemm 4. Jordaania Amman 5. Saudi Araabia Ar-Riyad 6. Kuveit Al-Kuwayt 7. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 8. Katar Ad-Dawhah 9. Jeemen Sana 10. Omaan Masqat 11. Süüria Damaskus 12. Iraak Bagdad 13. Hongkongi erihalduspiirkond (Hiina) Victoria 14. Aomeni erihalduspiirkond (Hiina) Aomen 15. ...
docstxt/14568553967999.txt
docstxt/1546262873571.txt
föderaalriik, eesotsas Preisi kuningaga ja kantsleri Otto von Biskmarckiga (1862-90) on raudse kantsleri eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisimaa juhtimisel ,,raua ja vere poliitika" 1870-71 Saksa-Preisimaa sõda. Saksa Keisririik. Saksa keisririigi väljakuulutamine 18.jaanuar 1871. Preisimaa kaotas ja pidi loovutama Saksamaa Elssas-Letringi alad. Preisi kuningat Wilhelm I sai Saksa keiser. Euroopa poliitiline kaart 19.saj lõpuks 1. Saksamaa ühendamine Preisimaa poolt ja Saksa keisririgi väljakuulutamine 1871 2. Itaalia ühendamine (127-129 õpik), see toimus Sardiinia ehk Piamonte kuningriigi poolt: 1861 Itaalia kuningriigi väljakuulutamine, pealinnaks Torino 1870 liideti keisririik, mis tähendas Itaalia ühendamise lõpule jõudmist, pealinnaks Rooma 3. Austria keisririik reorganiseeriti 1867 Austria-Ungari keisririigiks (pärast lüüasaamist Preisimaalt 1866 Austria-Preisi sõjas)
Eesti Euroopas 1.Iseloomusta oma kirjasõbrale, kes elab Rio de Janeiros, kus asub Eesti. Tere! Sa tahtsid teada, kus Eesti asub, Eesti asub Venemaast ida pool. Põhjast piirab Eestit Soome Vabariik, läänes Rootsi Kuningriik ning lõunas Läti Vabariik. Eesti asub parasvöötmes ja segametsa vöötmes. 3. Kui kaugl asub sinu kodukohast: Pariis? 1800 km Ateena? 2376 km Stockholm? 390 km Kiiev? 1062 km 4.Kui lendad Tallinnast Frankfurti, siis pead kella 1 tundi taha keerama, kui sõidad Vladivostokki, siis pead kella 8 tundi ette keerama. EESTI PÕHIKAART 2. Kust saab Õhne jõgi alguse ja kuhu suubub? Voolab Võrtsjärve Kuidas on kaardil tähistatud Õhne jõe voolusuund? nooltega Millisesse ilmakaarde jääb koolimajast Vanamõisa järv? kirdesse Tähista kaardil kõige kõrgem koht. Kui kõrge see on? 64,1 m. Kui kaugel see koolimajast asub? 345m. Mis ilmakaarde see koolimajast jääb? Loodesse. Leia selle koh...
Maailma poliitiline kaart pärast rahulepingute sõlmimist 19141918 toimunud esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu rajatud Versailles süsteem muutis üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitilist kaarti. Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsi rahulepingutega. Paraku ei suudetud luua Euroopas sellist rahvusvahelist süsteemi, mis oleks tulevikus välistanud suure sõja puhkemise. Uute riikide tekkimine Esimese maailmasõja tulemusena lakkasid olemast kolm suurriiki: Habsburgide Austria-Ungari, Romanovite Venemaa ja Osmanite Türgi. Hävinud Austria- Ungari impeeriumi aladel moodustati kolm riiki. Austria muutus väikeseks vabariigiks, mille piirid määrati kindlaks 1919. aasta Saint-Germaini rahuga. Uue riigina Euroopa kaardil kuulutati välja Ungari vabariik, kuid üsna varsti haarasid seal võimu kommunistid. Nad kehtestasid Un...
15. NAFTA JA GAASITÖÖSTUS NAFTA TOOTMINE Naftat tootvaid riike on palju, kuid suurtootjaid vaid paarikümne ringis. Ligi maailma naftavarudest paikneb Lähis-Idas riikides, ülejäänud piirkondade varud on nendega võrreldes suhteliselt tagasihoidlikud. Lähis-Ida riikides toodetakse ligi kolmandik naftast, millest suurem osa veetakse välja teistesse regioonidesse. Omatarbimine on Lähis-Idas suhteliselt väike, kuid viimasel ajal on siiski välja arendatud ka toornafta töötlemine. Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Oluliselt vähem toodetakse naftat Argentinas, Colombias ja Ecuadoris. Nafta töötlemine pole Ladina-Ameerikas kuigi mahukas ja üle poole toornaftast eksporditakse. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid vaid kaks Hiina ja Indoneesia, kes suurema osa toodangust tarbivad siseturul. Väiketootjaid, kes oma nafta ise töötlevad ja seda juurdegi ostavad, on aga üsn...
Rwanda Juhendaja: Koostaja: 10.klass Märts 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Kaart 3. Loodus 4. Rahvastik 5. Majandus 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus 1. RWANDA asub Ida-Aafrikas, ekvaatorist vahetult lõuna pool, lähimast sadamast 1600 km kaugusel. Pärast iseseisvumist 1962. aastal on riigi poliitikat mõjutanud rahvuslikud pinged. Pärast presidendi hukkumist lennuõnnetuses 1994. aastal algasid poliitilised ja rahvuslikud vägivallapuhangud, milles hinnangute järgi hukkus 500 000 ruandalast. Üle poole
11. RÄNNE Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Sisse-ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks. Sundränne inimesed on sunnitud oma elukohast lahkuma. Põhjuseks võivad olla sõjad, relvakonfliktid, poliitiline/usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, pursked, üleujutused, õnnetusjuhtumid (Tsernobõl), näljahädad(etiooplaste ränne Sudaani), küüditamine(eestlased Siberisse) vms. Ajaloo suurim sundränne oli orjade vedu Ameerikast Aafrikasse 17.ja 18. sajandil, ligi 20 miljonit orja. Tõuketegurid : väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ; madal palk ; inimestevahelised lahkhelid ; ebasoodne looduskeskkond ; halvad elamistingimused . Tõmbetegurid : suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, meeldiv sotsiaalne keskkond, soodne tervislik keskkond, sugulased tuttavad, head elamistingimused. Rahvusvaheline ränne Pikaajaline ühes-suunas toimuv ränne muudab nii lähte-kui ka sihtriigi rahva...
San Marino San Marino on kolmas väikseim riik Euroopas ning väidetavalt vanim vabariik maailmas. Asub Kesk-Itaalias ning elanikke on 29 973 (juuli 2008). 2006 aasta seisuga oli nende SKP $1.4 miljardit. Kui võrrelda seda Eestiga ($28.6 miljardit), siis tundub see suhteliselt väike number, kuid vaadeldes SKP'd per capita, siis on siiski San Marinol rohkem kui 2 korda parem seis. Nimelt on SKP per capita seal $46 100 samas kui Eestis on see vaid $21 900. See näitab et San Marino on väga hästi arenenud riik. San Marino SKP reaalne tõus oli 4.6% (2004 a.), mis on üldiselt hea seis. Sealne majandus tugineb suurel määral turismile ning pangandusele. Samuti keraamika, rõivaste, kangaste, värvide, alkoholi, keraamiliste plaatide ja veini tootmisele ja eksportimisele. Töötuse määr on seal 2.8%, mis on muretekitavalt väike number. Ideaalne seis oleks aga kuskil 6-7%. 2006 aasta seisuga oli riig...
Argentiina Argentiina asub lõuna-Ameerika lõunaosas ning elanikke on 40. 482 miljonit(juuli 2008). Argentiina kannatas väga 20. sajandi majanduskriiside tõttu. 2008 aasta seisuga oli nende SKP $338.7 miljardit, mis tundub Eestiga võrreldes($28.6 miljardit) väga suur number, kuid vaadeldes SKP'd per capita, siis Argentiinal on see Eesti omast palju väiksem. Nimelt SKP'd per capita on Argentiinas $14,500 miljardit ja Eestis on see $21 900 miljardit. See näitab, et Argentiina on üsna vähe arenenud riik. Argentiina SKP reaalne tõus oli 6.6% (2008 aastal), mis on päris hea tõus. Sealne majandus tugineb enamjaolt nafta ja gaasi tootmisele ja ekspordile, suuresti toiduainete töötlemisele ja liiklusvahendite tööstusele. Sammuti kudumistoodete ja riidekaubade, kemikaalide ja naftakemikaalide, trükkkunsti, metallurgia ja ka terase tootmisele ja eksportimisele. Töötuse määr on seal 7.8%, ...
Orienteerumine MIS ON KAART? Igapäevaelus kasutatakse kaarte kõikjal. Ehk olete teiegi kasutanud võõras linnas tänavate kaarti ja erinevaid maanteede kaarte. Need kõik on eriotstarbelised kaardid. Mis on kaart? Kaart on lihtsustatud vertikaalne vaade maapinnale, mis kujutab esemete/objektide piirjooni nii, nagu need ülalt/ pealt vaadates paistavad, ning on vähendatud niipalju, et mahub ära konkreetsele paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta.
Küpros asetseb Vahemere idaosas (Türgist lõunas 80 km ja Süüriast läänepool 110 km) Pealinn Nikosia (kreeka keeles Lefkosia) Pindala 9251 km2 Rahvaarv ~784301 Keeled: kreeka, türgi, inglise Rahaühik: Küprose nael (kurss 1 CYP = 27,2 EEK) Usklikud: õigeusklikud (80%), sunniidid (19%) Oliver Tuus 1 1960. aastal saavutas Küpros iseseisvuse, vabanedes Inglise võimu alt Peale konflikti Türgiga, jaotati Küprose saar 1974. aastal kaheks (Küprose Vabariik ja Põhja-Küpros, mida tunnistab riigina vaid Türgi) Riiki juhib president Tassos Papadopoulos Küprose kreeklaste poolne osa sai Euroopa Liidu liikmeks 1.05.2004 Oliver Tuus 2 Oliver Tuus 3 Küprose Vabariigi lipp (kollane kujutis on Küprose saar ning all ...
Kokkuvõte Mulgi murdest Mulgi murre on tõenäoliselt kujunenud muistse Sakala hõimumurde baasil ja ajaloo jooksul läbi teinud mitmesuguseid muutusi. Geograafilise asendi ning ühiskondlike ja majanduslike põhjuste tõttu on see lõunaeesti läänerühma moodustav murre mõningal määral mõjusid vastu võtnud naaberaladelt. Varasema administratiivse jaotuse järgi on Mulgi ala liidetud Põhja-Eestiga, tema halduslikeks ja majanduslikeks keskusteks olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned. Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte alarühma: lääne- ja idamulgi murrakud. Mulgi murde omapärased jooned esinevad kõige arv...
EL NATO Schengen Euro 12 Albaania - + - - 3 Andorra - - - - 20 Austria + - + + 25 Belgia + + + + 17 Bosnia ja - - - - Hertsegoviina 13 Bulgaaria + + - - 34 Eesti + + + - 2 Hispaania + + + + 26 Holland + + + + 18 Horvaatia - + - - 28 Iirimaa + - - + 29 Island - + + - 6 Itaalia + + + + 15 Kosova - - - - 10 Kreeka + + + + 46 Küpros + - - + 36 Leedu + + + - 21 Lichtenstein - - - - 24 Luksemburg + + + + 35 Läti + + + - 14 Makedoonia - - - - 9 Malta + - + + 43 Moldova - - - - 5 Monaco ...
VALIMISED VALIMISTE FUNKTSIOONID: · Määravad valitsuse võimukosseisu. · Kodanikud saavad avaldada võimudele oma nõudmisi. · Harivad osalejaid poliitiliselt. Idee poolest peaks toimuma ühiskonnas diskussioon, kuigi tihti piirdub see propagandaga. · Tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspind. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE PÕHIMÕTTED: · Valimised on üldised. Ehk maksimaalselt suur osa elanikkonnast saab osa võtta ning piiranguid on võimalikult vähe. Eestis kehtivad ainult: o Vanuseline tsensus (18.a, et valida, 21.a riigikokku, 40.a presidendiks) o Kodakondsus tsensus o Paiksus tsensus (Lk. 66 tabel naiste valimisõigus) · Eristatakse aktiivset ja passiivset valimisõigust. Aktiivne on õigus valida ja passiivne õigus olla valitud. · Valimised on ühetaolised. Tähendab, et kõik hääled on kaalult võrdsed, seega peab iga valitava taga o...
KONTROLLTÖÖ: Ajalooperioodid ja ajatelg konspekt Varased tsivilisatsioonid maailmas - lk 24-27, konspekt Tsivilisatsioonid varajased kõrgkultuurid Viljakas poolkuu-linnriigid hakkasid tekkima Mesopotaamia ja Niiluse vahele (oli väga hea põlluharimine Ühed kõige olulisemad varasemad põlluharijate asulad on Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias. Tsivilisatsiooni tekkimise tingimused: 1.üleminek viljevale majandusele ja metalli kasutamine 2.ühiskondlik tööjaotus (ehk mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega) ja varanduslik kihistumine 3.riikluse ja valitsejate teke. Et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad 4.kirja kasutusele võtmine- aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastatusele ja soodustas seega riikluse kujunemist 5.kõrgkultuuri (teaduse ja kirjanduse) teke Vana-Kreeka ülevaade (kaart ja perioodid) - lk 85-89, 96 Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Kujunes umbe...
*Taani hindamisraamat- pärineb 13. sajandist (1241 a.) raamatu järgi oli 3 mõisa, 15 vasalli (10 % eestlased) *9 linna- Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, Haapsalu, uus-Pärnu, vana-Pärnu *Talupojad- adratalupojad (harisid adramaad (1 adramaa 8-12 ha) 3-5 meest, 2-3 hobust, 1 talu, härjad, 1-2 lehma), üksjalad (adratalupoegade nooremad pojad, ei pärinud talu), vabatalupojad (maksid kohustuste eest raha), maavabad (isiklikult vabad) Kohustused: kirikule- 1/10 saagist (kümnis) 1/10 kümnisest (kirikumaks) mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit endale) loonusrent- talupoeg andis mõisnikule kõigest, mis talu tootis, abitegu- vabast ajast mindi mõisa appi tööle, mõisavoor- veeti viina (~400 km) *Linnaõigused ( õigused, mis kehtisid linnas) Lüübeki õigus- Taani aladel Riia õigus- ordu aladel Piiskopi õigus- vana-Pärnu, Haapsalu raad- asus raekojas ...
iga loodusvöönd on eristatud erineva värviga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
