D-maps.com Maateadus on teadus, mis uurib looduslikke ja kultuuriliste nähtuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal. Inim-ja loodusgeograafia on aja jooksul üksteisest väga erinevaks kujunenud. 19.sajandi lõpus hakati neid pidama ühe ja sama teaduse eri harudeks. 20. Sajandi keskel selgus siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega. Nii inim-kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks kaardid. Geograafi tää lõpp-produktiks on tihtipeale kaart. Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodmus ja inimesed mõjutavad üksteist tugevalt. Loodusgeograafia on loodusteadus: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele, ehk peamiselt füüsikale ja keemiale. Inimgeograafia aga ühiskonnateadus ehk nn humantitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluudsed.
Krediitkaart on mõeldud eelkõige ostude eest tasumiseks, aga sellega on võimalik pangaautomaadist välja võtta ka sularaha, kuid tasub teada, et sularaha väljavõtmise eest küsib pank teenustasu. Krediitkaardiga sooritatud tehingute eest toimub tasumine panga poolt määratud kuupäeval ja viisil. Krediitkaardile võib olla kehtestatud aastatasu, kuu hooldustasu või on kaart sulle tasuta. Olulised krediitkaardi kasutustingimused, millele tuleks tähelepanu pöörata, on kasutatud krediidi tagastamise tingimused ning intressi ja viivise arvestamise põhimõtted. Kui sa reisid palju, võiksid omada krediitkaarti, sest välismaal eelistatakse sageli maksevahendina deebetkaardile krediitkaarti. Samuti näitab krediitkaart panga usaldust kilendi vastu nind suurendab seeläbi
Läänemere ökoloogiline olukord Kas Sina teadsid, et … 90 % eestlastest on oma vaba aega veetnud merel 43 % eestlastes leiab, et ranna vee kvaliteet on halb või väga halb 69 % eestlastes on mures Läänemere veekeskkonna pärast. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere maht on 21 721 km³, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik) Milline on Läänemere olukord praegu ? 9 riiki 85 miljonit inimest Tähendab, et merel on suur koormus. Tundlik merekeskkond Väike soolase vee juurdevoolavus Suur magevee juurdevoolavus Aeglane vee vahetus Võrdub sellega, et Läänemeri on üks saastatuimaid meresid maailmas. Mis on Läänemere kõige suurem probleem ? Kõige suurem probleem on inimene. Eutrofeerumine (fosfori ja lämmastikuga) [Tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega] Ohtlikud ained Elup...
Loovtöö kokkuvõte ,,Eesti muistsed linnused"- turismikaart Karl-Gabriel Hiie 8c Sisukord Töö valik Ma valisin oma loovtöö teemaks ,,Eesti muistsed linnused-turismikaart", sest see tundus kõige huvitavam ja ma olen ise ka keskajast ja sellele eelnevast huvitatud. See teema tundus hetkel kõige parem ja siis ma selle valisingi. Töö kirjeldus Minu töö on Eesti muistsete linnuste turismikaart , kus ma tegin internetis kaardi loomis programmiga turismikaardi Eesti muistsetest linnustest koos lühikirjeldusega. Juurde on ka lisatud pildid, et näeks, mida sa külastama lähed. Tööst jätsin välja linnused, millest pole palju järel (nt. ainult 1 müüritükk, vundament vms.). Seega, et tööd terviklikumaks muuta tegin ma selle juurde veebilehe. Töö tegemise protsess Tööd pidi hakkama tegema sellest, et tuli leida kaarditegemis pro...
Brasiilia 1. Brasiilia on riik LõunaAmeerikas ja see on maailmas suuruselt viies riik maailmas. Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 4060 pikkuskraadi vahel. Pealinnaks on Brasiilia linn. Ta asub ekvatoriaalse vihmametsa loodusvööndis. Brasiiliasse pääseb lennukiga. LõunaAmeerika keskosa kaart 2. Brasiilia kliimat iseloomustab igavene suvi kuumus ja niiskus. Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on 26 29 kraadi ja seal sajab igal pool rikkalikult. Paduvihma võib kallata paari tunni jooksul peale lõunat. Päeva suurimad temperatuurid 30 35 kraadini, mis on ideaalne puhkamiseks. Brasiilia 3. Turistidele võib olla ootamatu Brasiilia liiklus, kus kiiremal on eesõigus ja aeglased kannatavad selle all.
· Mägede keskmine kõrgus on 1000-2000 m üle merepinna. Saare kõrgeim mägi on Pidurutalagala 2524 m. · Sri Lanka inimasustus on tihedaim maa lääne- ja edelaosas. Seal asuvad ka riigi suuremad ja tähtsamad linnad. Sri Lanka poliitiline kaart Kliima · Saare põhja- ja keskosas valitseb lähistroopiline, lõunaosas subtroopiline mussoonkliima. · Mäed kaitsevad Sri Lankat külmade põhjatuulte eest, tänu millele kliima on valdavalt soe. · Aasta keskmine temperatuur on madalikul +25°C kuni +30°C. Erandiks on mäestikupiirkond, kus õhutemperatuur võib talvel langeda +10°C. Sri Lanka loodus
0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 NOT(ei) xor 00-0 10-1 01-1 11-0 A Q 0 1 NOR(või-ei) 1 0 A B Q 0 0 1 0 1 0 1 0 0 1 1 0 NAND (ja-ei) A B Q 0 0 1 0 1 1 1 0 1 1 1 0 3. Karnaugh kaart, loogikafunktsiooni täielik disjunktiivne normaalkuju ja täielik konjunktiivne normaalkuju. Karnaugh kaart on graafiline abivahend kahendväärtusi sisaldava avalduse lahendamiseks. Tõeväärtustabelist võetud väärtused paigutatakse kaardile ja järjestatakse Gray koodi printsiibi kohaselt, s.o kõrvutiasetsevate tulpade või ridade puhul erineb vaid ühe muutuja väärtus. Seejärel moodustatakse tabelis olevatest tõestest väärtustest võimalikult suured grupid (kontuurid)
SISUKORD SISSEJUHATUS 1.JALGPALL 1.1Mängu reeglid 1.2Väljak 1.3Varustus 1.4Jalgpalli levik 1.5Ajalugu 2.JALGPALLI LEVIK KEILAS 2.1Asukoht 2.2Koolid 2.3Võimalused jalgpalli mängimiseks 3.ANALÜÜS 3.1Küsimustiku analüüs KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD SISSEJUHATUS JALGPALLI REEGLID Jalgpall on ,sportlik mäng mida mängib kaks võistkonda ristküliku kujulisel väljakul mille otstes on väravad. Mängu eesmärgiks on jala või peaga mängides lüüa palli vastase väravasse ja võidab võistkond kes lööb palli vastase väravasse rohkem kordi . Võistkonnas mängib korraga 11 mängijat, kaasa arvatudväravavaht, kes ainsana tohib palli kätega puutuda (oma värava ümber karistusalal). Mängus on 2 poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid te...
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Juurikas JALGPALL Referaat Juhendaja: õp N. Härsing Keila 2008 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 1. Jalgpall.....................................................................................................4 2. Väljak.......................................................................................................5 3. Mängijate põhivarustus............................................................................6 4. Ajalugu.....................................................................................................7 5. Eesti Jalgpall............................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................
Jalgpall Referaat Sisukord SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. Mängu reeglid...............................................................................4 1.1. Väljak.....................................................................................4 1.1.1. Äärejooned............................................................................5 1.1.2. Karistusala.............................................................................6 2. Varustus.......................................................................................7 2.1. Mängijate põhivarustus..................................................................7 2.2. Jalanõud....................................................................................8 2.3. Pall..........................................................................................8 KOKKUVÕTE.............................
kaardistamise andmed ei ole ainult arhiivipõhised, need võivad olla ka vaatluslikud, mälu järgi või ettekujutatud. Maailm vaadelduna läbi kaardistamise võib olla materiaalne või mittemateriaalne, tõeline või ihatud, terviklik või ainult üks osa tervikust. Ühesõnaga, kaardistamine võib piiritleda ja visandada mingi ala ükskõik, mis suuruses alates suurest pildist ja lõpetades pisimate detailidega. Kaardistamise toimingud on loomingulised, kuid samas ka ärevad. Kaart ise on mõlemat: ruumiline teadmiste kehastus ja stiimul edasisteks uuringuteks. Tänapäeva maailmas on kaart üldlevinud vahend igapäeva elus: teejuht metroos, ilmakaart televisioonis, asukohakaart reisibrosüüris jne. Kaardid on seetõttu harjumuspärased, kuid samas ka murettekitavad, kuna võivad eksitada, kui kaarti õigesti lugeda ei osata. Kaardistamise keerukuse ja ebamäärasuste äratundmine pole mingi tähelepanu äratav avastus
HIINA KUNST Koostaja: Katrin Kõre Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2011 www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates http://www.estravel.ee/index.php?main_id=63,3733,3734,3744 www.PowerpointsFree.com Hiina kaart Download free powerpoint templates http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_the_People%27s_Republic_of_China.svg Hiina vapp www.PowerpointsFree.com http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:National_Emblem_of_the_People Download free powerpoint templates %27s_Republic_of_China.svg ÜLDISELOOMUSTUS · Klassistruktuur
võtta kunagi erapooletuna. Niisiis tagab valge mõttemüts käepärse viisi neutraalsete ja objektiivsete faktide väljatoomiseks. Valge mõttemütsi Jaapanipärasus seisneb selles, et jaapanlased ei ole harjunud vaidlema. Nemad saabuvad koosolekule ühegi ideeta. Nende mõte on koosolekul kuulata, kuigi koosoleku ruumis tavaliselt vaikust ei ole, kuna järgi mööda pannakse pähe valge mõttemüts ja edastatakse seejärel oma neutraalne informatsioon. Seejärel kaart täieneb, muutub rikkalikumaks ja detailsemaks. Kui kaart on valmis saab tee kõigile ilmsiks. Kõik ei pruugi muidugi toimuda ühe koosoleku raames. PUNANE MÕTTEMÜTS- annab võimaluse arvamuste, tunnete ja intuitsiooni väljendamiseks, ilma neid õigustamata. Punast mõttemütsi kasutatakse alati mingi konkreetse idee või olukorra puhul. Mõtlejal ei ole lubatud ideed muuta. Punast mõttemütsi kasutatakse alati individuaalselt. Igal kohalviibijal palutakse kordamööda
HIINA KUNST Koostaja: Katrin Kõre Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2011 www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates http://www.estravel.ee/index.php?main_id=63,3733,3734,3744 www.PowerpointsFree.com Hiina kaart Download free powerpoint templates http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_the_People%27s_Republic_of_China.svg Hiina vapp www.PowerpointsFree.com http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:National_Emblem_of_the_People Download free powerpoint templates %27s_Republic_of_China.svg ÜLDISELOOMUSTUS · Klassistruktuur
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon.
4p V: Nendeks on: Mäluaadressid, Sisend-väljund aadressid (I/O addresses), Katkestused (IRQ-Interrupt ReQuest), Otsemällupöördumise õigus (DMA - Direct Memory Access) 2. Mida ütleb ,,Moore seadus" ja kas tänapäeval see ka kehtib? 2p V: Moore'i seadus ütleb, et umbes iga kahe aasta järel on transistorite arv protsessoris kahekordistunud. Hetkeliselt see isegi veel kehtib. 3. Mis on AGP pesa ja mis kaart sellesse ühendatakse? 3p V: Kiirendatud graafikaport. Sinna pesasse ühendatakse videokaart mis oleks otse ühenduses protsessoriga. 4. Mis pesadega on tegemist, nimeta ülevalt alla? 3p V: 1.PCI-E(8x) 2.PCI pesa(16x) 3.PCI-E(8x) 4.PCI pesa(16x) 5.AGP 5. Põhjasilla ülesanded arvutis? 3p V: Põhjasilla peamiseks ülesandeks on ühendada arvuti protsessoriga muutmälu, PCI Express või AGP siinil olevad videokaartid ning lõunasild. 6. Lõunasilla ülesanded arvutis? 3p
Geograafia uurimus USA kohta 1.Joonista peast oma riigi kaart ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga. Ise joonistatud: Tegelik kaart: http://www.pocanticohills.org/usa02/_derived/usa02.htm_txt_usa.gif Eksisin kirde osaga, põhjus võib olla selles, et ei puutu nii tihti kokku USA kaardiga. 2.Vali internetist kõige sobivam kaart mida saad kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. http://www.map-of-usa.co.uk/images/usa-physical-map.jpg 3.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see asub? Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja
Väljasõidu sihtpunkte oli kaks: Eesti Maaülikool ja Tartu Tõravere observatoorium. Eesti Maaülikool asub Tartu linnas ja Tõravere observatoorium asub 21 km Tartust lõunas. Päeva alustasime Eesti Maaülikoolis, kus ootas meid emeriitprofessor 1 Jüri Randjärv. Professor Randjärv selgitas meile maja maketti kasutades Maaülikooli majadesüsteemi. Pärast süsteemi tutvustamist juhatas ta meid auditooriumisse, kus ta asus meile selgitama geodeesiat ja Struve kaart. Geodeesia (kr k "maajagamine") on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest. Antiikaja õpetlane Eratosthenes (276-194 eKr) suutis keskpäevavarju suhtelise pikkuse abil ära määrata Aleksandria ja Syene (tänapäeval Assuan) vahekauguse, millepärast vanaegiptlastel ja kreeklastel tekkis üsna õige ettekujutus maakera suurusest. Vahepeal kadus kreeklaste avastus unustuse hõlma, aga alles 16. sajandil hakati neid andmeid
kaart paarisarvude korvi. Paaritute vastuste korral hiilida kägarkõnnis paaritute arvude korvini. 9. VEEL MATEMAATIKAT Klassis on sedelite konteiner, milles on ülesanded. (VUNK- kaardid) SEDEL 1 ·Lahenda avaldis: 1300- (2022- 3948 : 4)= .............................................. ·Mis on kümneliste number? Leia vastav täht tähestikust. ·Otsi VUNK- kaartide seast vastava tähega kaart.Pööra see teisipidi, vali sealt üks harjutus. ·Tee seda 5 korda. ·Võta kaart kaasa ja tule näita harjutus õpetajale ette. ·Vii kaart kaardipakki tagasi. Paiguta see nii, et seda ei oleks võimalik kohe leida. 10. TÖÖDE GRAAFIK 11. ORIENTEERUMINE RUUDUSTIKUS Paaristöö (Mõistete PAREM/ VASAK harjutamine) Üks õpilastest ütleb käsklusi, teine on seljaga tema poole ja liigub vastavalt. Mis kujund tuleb kokku? Kognitiiv sete protsessi de arendami
sadavale vihmale peale, lisaks peab nende kõrgus horisondist olema alla 42°, sest muidu jääb vikerkaar horisondist madalamale ja selle nägemiseks tuleks maapinnast kõrgemale tõusta. Suurelt kõrguselt, näiteks lennukilt või kõrghoonest võib näha ka täisringikujulist vikerkaart. Jällegi peab päike jääma selja taha ja all sadama vihma. Mis on vikerkaar? Optiline nähtus, mis tekib valguse vastastikmõjus veepiisakestega ja mis kujutab endast tavaliselt värvilist kaart või nende süsteemi. Vikerkaar EI ole halo, mis tekib jääkristallidel. Vikerkaar ON udukaar ja pilvekaar. Miks vikerkaar on värviline? Valgus murdub tilka sisenedes ja väljudes, kusjuures iga lainepikkus veidi erinevalt (dispersioon) ja nii lahutuvad spektrivärvid. Mitu värvi on vikerkaarel? Kui piisad on vähemalt mõne kümnendikmillimeetrise läbimõõduga (uduvihm), siis on see värviline, harilikult on esindatud kõik 7 spektrivärvi, kuid võib arvata, et olemas on ka UVc
üks). Tingimused elementaarsündmuste ruumile on: 1) vastastikune välistatus: korraga toimub vaid üks elementaarsündmus: ij = Ø (ij), 2) täielikkus: alati mingi elementaarsündmus toimub: i = . nt. Kaardi valik 52'sest kaardipakist Juhuslike sündmustega seonduvad põhimõisted: Vastastikku välistuvad sündmused: mis ei sisalda samu elementaarsündmusi (nt A: ruutu kaart, B: ärtu kaart) Vastastikku mittevälistuvad sündmused: mis sisaldavad samu elementaarsündmusi (nt A : ruutu kaart, B: piltkaart) Sündmuste sisalduvus: kui toimub A, toimub ka B (kõik sündmuses A sisalduvad elementaarsündmused sisalduvad ka sündmuses B (nt A: ärtu sõdur, B: ärtu piltkaart, C: piltkaart korral A B C) Vastandsündmus A : sisaldab kõik elementaarsündmused, mis ei sisaldu sündmuses A (nt A: must kaart, A : punane kaart)
kreeka e Hellase kasutuselevõtt, mis sai alguse Periklese valitsusaeg 460-430 eKr Impeerium lagunes Aleksander sisemereks- vt Lüüdias ja esialgu kehtis raha vaid oli Ateena hiilgeaeg Suure surma ja tema väepealike peamised hõimualad väliskaubanduses. 5.saj.-st Tegutsesid Sokrates, Platon, sõdade järel kolmeks Atlas lk.30, kaart nr 43. üldkasutatavaks Aristoteles suuremaks riigiks: Peloponnesose sõda 431-404 Egiptus- Ptolemaiosed; Relvi ja tööriistu hakati ülekreekaliste religioossete lõpetas Ateena domineerimise ja Babüloonia, Süüria, Pärsia
Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Üldandmed Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Kaart Rahvaarv, selle muutumine ja Rahvastikupüramiid Rahvaarv on 28,146,656 inimest. Rahvarvu muutumine 2000 aastal- 20,660,700 2001 aastal- 21,122,700 2002 aastal- 21,589,240 2003 aastal- 22,054,280 2004 aastal- 22,529,340 2005 aastal- 23,118,990 2006 aastal- 23,680,640 2007 aastal- 27,601,038 2008 aastal- 28,146,656 Rahvastiku püramiid Rahvused, keeled, usundid Rahvused 90% inimestest on araablased. 10% inimestest on afro- aasialased. Keeled
EUROOPA POLIITILINE KAART EUROOPA LOODUSKAART http://www.yourchildlearns.com/mappuzzle/europe- Mered: puzzle.html Barentsi http://my.tele2.ee/sv/5leht.html Valge http://www.ilike2learn.com Läänemeri Põhja-Euroopa Norra 1. Soome V Helsinki Põhjameri 2. Rootsi K Stockholm Biskaia laht 3. Norra K Oslo Vahemeri 4. Taani K Kopenhaagen Egeuse 5. Islandi V Reykjavik Türreeni Aadria Lääne- Euroopa Joonia 6. Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Must Ühe...
*Esimese maailmasõja tulemused ja tagajärjed. · Saksamaa ja tema liitlaste kaotus · Sõda ei lahendanud riikide vahelisi vastuolusid, vaid suurendas neid. · 10mln hukkunut lahingu väljal · 20mln haavatut · mitu miljonit tsiviilisikut suri nälga või millegisse muusse · pärast sõda suri 20mln gripiepideemiasse · euroopa rusudes ja terve põlvkond noori mehi hukkunud. · Muutus euroopa poliitiline kaart: 1) Lagunes neli impeeriumit Venemaa, Ausria-Ungari, Saksamaa, Türgi 2) Tekkisid uued rahvusriigid Venemaa->Soome,Eesti,Läti,Leedu, Poola. Austria-Ungari->Austria,Ungari, Tsehhoslovakia, Jugoslaavia. *Võimalikuks sa totalitaarsete diktatuuride teke(Saksamaa, Venemaa,Itaalia) *Uus maailasõda oli paratamatu
1. Tähtsamad ehitusmaterjalid : tellised, betoon Ehitusliigid: 1. Foorum väljak ehk turuplats (üks kuulsamaid : Trajanuse) 2. Basiilika ehk äri ja kohtuhoone(ristkülikukujuline põhiplaan, 2 rida sambaid jagas selle kolmeks pikerguseks ruumiosaks lööviks, keskmine lööv külgmistest kõrgem) 3. Amfiteater ( Colosseum) üks suuremaid teatreid. Ümbermõõt 524 m , 3korrust, igal korrusel 80 kaart, mahutab üle 50 000 pealtvaataja. Kõigil korrustel erinevad sambad I dooria, II joonia, III korintose. 4. Triumfikaar ehk võidukaar (keiser Constantinuse triumfikaar Roomas 4 saj algus kaunistatud kreeka sammastega) 5. Mausoleumid 6. Termid ehk saunad (Caracalla) 7. Tempel (Pantheon kõigi jumalate tempel) 8. Elumajad/paleed/mitmekorruselised elumajad Trajanuse foorum : (2.saj algus eKr)
MACHU PICCHU ASUKOHT Asub Peruus Asub maapinnast 2400m kõrgusel http://www.google.co.uk/imgres?imgurl=http://www.stijnkieft.nl/peru/wp-content/uploads/peru_map.jpg&imgrefurl=http://www.stijnkieft.nl/peru/kaart- peru/&usg=__1Wg2p01FidwyuDBqrSsNF0iPD9U=&h=400&w=349&sz=39&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=mkdjK0IEOK6CxM:&tbnh=165&tbnw=144&prev=/images%3Fq%3Dmachu%2Bpicchu%2Basukoht%26um%3D1%26hl%3Det%26biw%3D1024%26bih %3D605%26tbs%3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=hc&vpx=133&vpy=68&dur=161&hovh=240&hovw=210&tx=128&ty=143&ei=TbD4TIijCYaBswaA-LW6Aw&oei=TbD4TIijCYaBswaA-LW6Aw&esq=1&page=1&ndsp=13&ved=1t:429,r:0,s:0 AJALUGU Ehitatud umbes 15.sajandil Pachacuteci juhtimisel Seal on elanud enam kui 1200 inimest Machu Picchu vallutati 1532 a. Hispaanlaste poolt http://et.wikipedia.org/wiki/Machu_Picchu...
· Kui lapsed ise katse läbi teevad, on tõenäolisem, et saadud teadmine kinnistub kiiremini ja põhjalikumalt. · Lapsed peaksid olema varustatud katsejuhendiga Mudelid, kaardid, plaanid · Mudel on mingi objekti struktuurselt sarnane esitus, tunnetatava objekti analoog, mis asendab objekti tunnetusprotsessis. · Mudeliks võib lasteaias gloobus, putukate üksikasjalik näidis, hambapesuks suu näidis jne. · Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja · Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti, mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada · Erinevalt kaardist üritatakse plaanil kujutada kõiki objekte. · Lasteaias võiksid lastele tutvumiseks olla leitav lasteaia plaan.
Rahvastiku tihedus 17,4 in/km² · Soome Vabariik Riigikord vabariik President Tarja Halonen Peaminister Matti Vanhanen Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd IdaEuroopa aeg ROKi kood FIN Telefonikood 358 · Soome kaart Soome · Soome Vabariik paikneb Rootsi ja Venemaa vahel. · Soome on üks Põhjamaadest. · Ahvenamaa saared kuuluvad Soome koosseisu. · Soome kuulub maailma hõredamalt asustatud riikide hulka. · Soome on inimareng indeksi järgi maailma riikidest 11. kohal. · Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). · Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome loodus
Taani Danmark Erik Silas 11.a 1. Üldandmed riigi kohta Riigi lühend DK. Riik on Kuningriik. Riigist sõltuvad territooriumid on Fääri saared ning Gröönimaa. Joonis 1. Taani riigi kaart Allikas: Magellan Geographix Taani riigi pindala on 43,094 km2, millest 42,434 km2 on maad ja 660 km2 on vett. Rahvaarv riigis on 5,529,888 inimest 2011 aasta seisuga. Pealinn on Kopenhaagen taani keelse nimega København. Linnas elab 1,199,224 inimest. Riigikeeleks on taani keel ning rahaühikuks on Taani kroon(DKK). Riik on Euroopa riikide seas väikesemate hulgas. Joonis 2. Taani kuningriigi lipp Allikas: Flags Of The World Joonis 3. Taani kuningriigi vapp Allikas: Heraldry of the world
Eesti Rahvusmeeskoor „Tõmbtuulelaulud” N 12. Veebruar kell 19 Estonia kontserdisaalis Eesti Rahvusmeeskoor Maria Leppoja (sopran) Irina Ievleva (klaver) Ene Salumäe (orel) Vambola Krigul (timpanid) Dirigent Ants Soots Eesti Rahvusmeskooril on see aasta juubeliaasta. 70 aastat tagasi asutas RAMi Gustav Ernesaks. Eesti Kooriühing kuulutas neljandat hooaega RAMi kunstilise juhi ja peadirigendi Mikk Üleoja aasta dirigendiks 2014. Kontsert „Tõmbetuulelaulud” anti aga Ants Sootsi, RAMi endise peadirigendi juhatamisel. Esitati meeskooriteoseid 20. sajandist: E. Mägi, Barber, Sandstörm, Richard Strauss, Tublin, Thompson, Kuldar Sink, Veljo Tormis. Kava oli väga nõudlik, kuid koor esitas seda kvaliteetselt. Ants Soots oli kava hästi kokku pannud, see oli vaheldusrikas ja millest umbes poole moodustas eesti muusika. Tänu heale ülesehitusele ei jäänud ükski lugu teise varju ning kuulajal ei tekkinud tüdimust. Ester Mägi „Kuidas elaksid?”, E...
SKANDINAAVLASED, VIIKINGID Remi Valtna Kuldre Kool 7.klass SKANDINAAVIA VARASEL KESKAJAL • Skandinaavia maad olid: Norra, Taani ja Rootsi. Nad moodustasid ühtse kultuuri piirkonna • Räägiti vanapõhja keelt. • Kummardati jumalaid umbes 1000. aastani. Need jumalad olid: Odini, Thori, Feryri ja plajud teised. • Neid teati kui põhjast pärit julmi sõdalasi. SKANDINAAVIA MAADE KAART Norra Rootsi Taani SKANDINAAVIA ÜHISKOND • Kõik inimesed polnud võrdsed. Kõige rohkem võimu oli kuningatel ja nende kaaskondadel. Neile kuulusid tihti suured maavaldused ja rikkused. • Siiski oli viikingikuningate võim ebakindel ja piiratud. Sageli nimetati kuningaks mõne viikingiretke juhti. • Ülikud elasid oma perede, sõdalaste, sulaste, teenijate ja orjadega suurtes taludes või mõisates. KES OLID VIIKINGID
1 MAAILMASÕDA 1914-1918 KAART ENNE 1 MAAILMASÕDA 1 MAAILMASÕJA 3 PÕHJUST: • Suurriikide imperialistlik poliitika- kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. • Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. • Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid. • Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. GAVRILO PRINCIP Gavrilo Princip (25. juuli 1894 Obljaj Bosansko Grahovo lähedal, Austria-Ungari – 28. aprill 1918 Terezín, Austria-Ungari) oli Bosnia serblasest vandenõulane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi, ja tema naise. Esimese maailmasõja eeldused: PUUDUSID RAHVUSVAHELISED INSTITUTSIOONID, MIS OLEKS REGULEERINUD SUHTEID DIPLOMAATILISELT. RAHVUSTEVAHELISED VASTUOLUD EUROOPAS JA NATSIONALISMI KASV. SÕJA ROMAN...
Eesmärki, ootuste edasiandmist, väärtuslike juhtimisinstrumendi loomine:eesmärgid, tegevused, väärtused 7. Milles väljendub teeninduse tajutav kvaliteet? 8. Mida tuleb silmas pidada kliendiküsitluse läbiviimisel? 9. Kontaktipinna moodustavad ... (4 tk). 1. Teenindus-vahetud kontaktid kogu teenindava personaliga. 2.Tootekontaktid(toote kestvus, vastupidavus, maitsvus, meeldivus). 3.Kontaktid abisüsteemide kaugu (telefon, reklaam, e-kirjavahetus, asukoha kaart, ligipääsatavus(parkimine), chek in/out). 4.Mijlöökontaktid(sisustus, puhtus, korrashoid) 10. Kuidas toimub kliendi rahulolu juhtimine? Klientidelt küsimine vigade kohta ning seejärel nende vigade parandamine. 11. Kliendi rahulolu 10:3 reegel. Negatiivselt kogetud emotsioon tekitab ebamugavuse tunde, millest tahetakse võimalikult kiiresti vabaneda. Sellest reeglist lähtudes saame
Serengeti rahvuspark Asukoht Serengeti rahvuspark asub Keenia ja Tansaania piiril. Pindala on 14,763 km2 Serengeti rahvuspargi kaart Kliima Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · Serengeti kliima o Fifth level n enamasti soe ja kuiv. · Keskmine temperatuur on 15-25 kraadi. · Peamine vihmaper iood on märtsist maini.
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. sajandi ALGUL. ESIMENE MAAILMASÕDA. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kaart. 1) Sõjaliste blokkide kujunemine Esimese maailmasõja eel (Antant, Kolmikliit). Kujunemise aeg ja põhjused. 2) Antandi ja Saksamaa liitlased (Keskriigid/Nelikliit) Esimeses maailmasõjas. Muutused, põhjused. 3) Neutraalseks jäänud Euroopa riigid Esimeses maailmasõjas. 2. Sarajevo atentaat, selle mõju rahvusvaheliste suhete arengule. 3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused:
Kesk-Euroopa Tsehhi Ülevaade Pealinn: Praha Riigikeel: tsehhi Rahvaarv: 10 548 500 in Riigihümn: ,,Kde domov mj" Pindala: 78 866 km² Iseseisvus: 01.01.1993 Rahvastiku tihedus: 134 in/km² Rahaühik: kroon (CZK) Ajatsoon: GMT+1h Sõidab: paremal Inimarengu indeks: 0.873 e. Telefonikood: 420 väga kõrge Tippdomeen: .cz Lipp ja vapp Asend Kaart Satelliitpilt September 2003 Loodus Künklik ja mitmekülgne maastik Kõrgeim tipp Snzka Põhja-Tsehhis (1602 m) Vesi jõgedest voolab Põhjamerre (Elbe) ja Läänemerre (Odra) Merepiir puudub Maapiir Saksamaa, Poola, Austria ja Slovakkiaga Tähtsamad maavarad: antratsiit (kivisüsi), kaoliniit (savimineraal), savi, grafiit, puit, uraan Loodus Mõõdukas mandriline kliima Kuumad suved; külmad, pilvised ja lumised talved Suu...
Ameerika Ühendriigid(USA) USA riigilipp USA pealinn on Washington 2010 aasta juuli seisuga on USA rahvaarv 310,232,863 Washingtoni rahvaarv on 317,641 USA asukoht maailmakaardil USA asukoht maailmajaos USA regionaalne kaart USA asub Ameerika maailmajaos, Põhja-Ameerika mandril USA naaberriigid on Kanada(Põhjas), Mehhiko(Lõunas) USA-d ümbritsevad Atlandi ookean, Vaikne ookean 2005 aasta andmetel on USA inimarenguindeks on 0,951 ehk 12. kohal maailmas Rank Country/Region 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 ------- ---------------------------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- ----------
PEAMISED RELIGIOONID lk.150 kaart !!! inimesi, kes usuvad jumalasse, nimetatakse usklikeks usundid on olulised riikide tekkimisel ja riigipiiride kujunemisel inimesed uskunud tuhandeid aastaid uskunud kõikvõimsatesse olenditesse-jumalad religioon - usund judaism kristlus-katolikus,õigeusklus,protestantism hinduism budism islam e. muhameedlus loodususundid KRISTLUS - kristlus on ristiusk, mille rajajaks peetakse JEESUS KRISTUST - Kristus on jumala poeg - Piibel on püha raamat , mille abil on edasi antud jumala sõnum - tekkis u. 2000 a tagasi - kõige levinum maailmausund - kristlasi on kokku u. 2 miljardit - jagunevad: katoliiklasedmp,protestandid,õigeusklikud ÕIGEUSK - vene õigeusk ja kreeka õigeusk - venemaal levis kreeklastest munkade kaudu - venemaal segunes õpetuss kohalike paganlike kommetega - eesti usklikest on neljandik õigeusklikud KATOLIKU USK - kirikut juhib PAAVST - Ta on ka Vatikani riigipea - Praegu on paavstiks BeneDi...
,,Tsiviilkoodeksi," mis võrdsustas kõik inimesed seaduse ees, sätestas eraomanduse puutumatuse ja kiriku lahutamise riigist. Ta lõi Reini Liidu, mis oli vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. Enne sõdasid kutsus Bonaparte alati kokku suure armee, mis suutis alistada enamiku sõdadest. Prantsusmaa, eesotsas Napoleoni ja tema vägedega oli võimsaim riik Euroopas. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tulemusel oli Euroopa poliitiline kaart põhjalikult muutunud. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist ennistati Prantsusmaal Bourbonide võim. 1930.aasta juulis moodustati Prantsusmaal Ajutine Valitsus, kes kuulutas uueks ,,Prantslaste kuningaks" Louis Philippe. Võeti vastu vabameelsem põhiseadus, mis laiendas valimisõigust ning taastas trüki-ja koosolekuvabaduse.
on omavahel ühendatud LAN-võrgu kaudu. Tüüpiline selline süsteem on toodud joonisel 1: Joon 1. Nagu illustratsioonilt näha kuuluvad ,,Kelvin Hughes MantaDigital" süsteemi järgmised navigatsiooniseadmed: - Logi Speedlog - Tuulemõõtja Anemometer - Vurrkompass Gyro - Kajalood Echo Sounder - Automaatrool Autopilot - GPS/AIS - 2 radarit - Radar 1, Radar 2 - Silla keskjuhtimispult kuvariga Conning Display - Elektrooniline kaart ja navigatsiooniinfo seade ECDIS - Dubleerivad kuvarid silla mõlemas pardas Bridge Wing Port & Starboard - Merereisi planeerija Rout Planner Süsteemis on eraldi navigatsioonijaam (Chart Data), teekonna planeerimisjaam (Rout Planner) ja tööjaam vahetugs meresõidu juhtimiseka (Conning Station & Display). Planeerimisjaam on tänapäeval kaardilaua asendaja ja selle monitor tavaliselt on suure eraldusvõimega LED-displei.
Rahvaarv: 11 239 000 (2009. aasta seis) Rahvastiku tihedus: 101,6 in/km² Pealinn: Havanna Keel: Hispaania Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica. Rahaühik: Peeso (CUP) ja Kuuba konverteeritav peeso (CUC) Geograafiline asend Kuuba asub Kariibi mere ja Põhja-Atlandi ookeani vahel. Kuuba on suurim ja läänepoolseim saar Suurtes Antillides. Kuuba saar asub Florida ning Yucatani poolsaare ja Haiti, Jamaica ning Bahama saarte vahel. Kuuba kaart Pinnamood Kuuba on väga pikk ja kitsas saar, pikkus on läänest itta 1200 km. Rannajoon on 3735 meetrit. Kõrgeimad mäed on lääneosas asuv Sierra del Rosario, mis on 699 m kõrge. Keskosas asuv Guamuhaya (1140m) ning idaosas Sierra maestra mäed. Kõrgeim tipp on Pico Turquino, mis on 1994 meetrit kõrge. Kliima Kuuba kliima on troopiline passaatkliima. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 21
Poola Üldandmed Poola Vabariik on parlamentaarne vabariik (poola k. Rzeczpospolita Polska). Pindala 312 683 km². Pealinn Varssavi. Rahvaarv 38 501 000 (2011 a. seisuga). Rahaühik zlott (1 PLN = 0.24 ). Riigikeel poola keel. Asukoht Poola Vabariik on riik KeskEuroopas. Poola naabrid: läänes Saksamaa, lõunas Tsehhi ja Slovakkia, idas Ukraina ja Valgevene, põhjas Venemaa (Kalingrad). Poola asub ka Läänemere ääres. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Haldusjaotus ja suurimad asulad Poola territoorium on jaotatud 16ks maakonnaks. Suurim linn on pealinn Varssavi (1 716 855 in.) Teised suuremad linnad: Kraków (753 800); Lód (742 387); Wroclaw (632 200). Tähtis asula on ka Läänemere äärne sadamalinn Gdansk. Riigivalitsemine Demokraatlik parlamentaarne vabariik. Parlament on R...
Põhjamaine kliima takistab põllumajanduse arengut. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Keeled Soome keel Rootsi keel ( 5,4% rahvast ) Saami keel ( riigi põhjaosas ) Enamus soomlasi valdab ka inglise keelt Sagedane on ka saksa ja prantsuse keele oskus. Usk Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse ( 76,4% ) Soome Õigeusu Kirikusse ( 1,1% ) Vähemuste hulka kuuluvad muud protestandid, katoliiklased, muslimid ja juudiusulised. Soome kaart Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Demograafia Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku. Keskmiseks asustustiheduseks on 17 inimest km² kohta. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. 1990ndate keskpaigast on Soome võtnud
Norra Üldandmed Pindala: 323 802 km² Rahvaarv: 5 051 275 (seisuga 1.01.2013) Pealinn: Oslo Pealinna elanike arv: 951,581 (seisuga jaanuar 2013) Keel: norra ja uusnorra keel Rahaühik: kroon (NOK) Kuningas: Harald V Iseseisvus: 7. juuni 1905 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Geograafiline asend Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel. Norra naabriteks on lõunast Taani, läänest Island, idast Rootsi. Maismaa piiri omab ta veel Soome ja Venemaaga. Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Kaart Neljas tase Viies tase Looduslikud tingimused: 1. Pinnamood Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine ning ta moo...
- juhend/eeskiri - käskkiri - konspekt - märkmik - kalender Graafilised tekstid: · Graafilistesse tekstidesse kuuluvad: - graafik - diagramm - joonis - kaart - gloobus Elektroonilised tekstid: · Elektroonilistesse tekstidesse kuuluvad: - arvuti - mobiiltelefon - telekas - reklaam Ilukirjanduse ehk belletristika jaotus: I Lüürika: - luuletus Juhan Liiv ,,Muusika - haiku Ellen Niit ,,Tihane"
Rohtlad Ava internetilehekülg http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm. Loe läbi tekst (ka vasakul menüüs olevad leheküljed) ja täida ülesanded. 1. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi: a) looduslikud b) poollooduslikud c) tehislikud (inimtekkelised) Lisa pilt, mis annaks edasi rohtlate üldilme! http://loodusvoondsavann.blogspot.com/2017/04/luhitutvustus.html 2. Rohtlaid nimetatakse eri kohtades erinevalt. Täida tabel. Lisa internetist rohtlate kaart! Koht Rohtla nimetus Euraasia stepp; Ungari pusta Põhja - Ameerika preeria Lõuna - Ameerika pampa Lõuna - Aafrika veld 3. Täida lüngad kliima kohta. Parasvöötme rohtlates on külm talv. Suved on palavad ja põuased. Kliima on mandriline. Sademete hulk on
Kirjeldus Tasuline parkla (nagu sadamas või lennujaama juures). Parkla sissesõidu ja väljasõidu reguleerivad tõkkepuud. Sisse sõites autojuht saab kaardi, mille peal on märgitud sissesõidu aeg. Enne lahkumist autojuht peab maksma parkimise eest selleks ettenähtud automaadis. Seejärel saab parklast välja sõita. Sissesõidu juures on tõkkepuu ja kaarte väljastav seade. Seadmel on nupp, nupu vajutades, seade väljastab kaardi. Kui kaart on autojuhi poolt välja võetud, tõkkepuu avaneb ja auto sõidab sisse. Seejärel tõkkepuu sulgub. Autojuht peab maksma parkimise eest selleks ettenähtud automaadis. Selleks tuleb automaadi sisestada parklakaart. Kui maksmine on edukas, automaat teatab sellest ja tagastab parklakaardi. Kui ei olnud edukas, automaat palub maksmise korrata. Maksmine toimub pangakaardi abil, selle detailid ei kuulu projektiskoobi.
Tai riigi rahvastiku paiknemise ja tiheduse analüüs 1. Tai rahvastiku keskmine tihedus ja rahvastiku paiknemise iseloomustus kaardi põhjal. Tai riigi rahvastiku keskmine tihedus on 118.43 inimest/km²- kohta. Sarnane tihedus on ka näiteks Poolas ja Moldovas. Jagades Tai (mõtteliselt) kaheks, tekib Põhja-Tai ja Lõuna- Tai. Põhja-Tai lõuna osas on rahvastiku paiknemine kõige suurem (100 in/km² - 1000 in/km²). Põhja-Tai idaosas on rahvastiku paiknemine 100 in/km² - 250 in/km². Põhja-Tai põhjaosas on rahvastiku paiknemine 75 in/km² - 150 in/km². Põhja-Tai lääneosas on rahvastiku paiknemine 0 in/km² - 100 in/km². Põhja-Tai keskosas on rahvastiku paiknemine 75 in/km² - 250 in/km². Lõuna-Tai lõunaosas on rahvastiku paiknemine 100 in/km² - 1000 in/km². Põhjaosas on rahvastiku paiknemine 0 in/km² - 100 in/km². Idaosas on rahvastiku paiknemine 100 in/km² - 250 in/km². Lääneosas on 75 in/km² - 1000 in/km². Keskosas on ...
arvestatud sisse komisjoni tasud. Klient maksab letihinna.. Toote hinda ja müüki mõjutab hinna paindlikkus 19. Majutusettevõtete liigitus 1. hotellid 2. motellid 3. hostelid 4. külalistemajad 5. puhkeküla ja laagrid 6. puhkemaja 7. külaliskorter 8. kodumajutus 20. Reisidokumendid 1. pass 2. turistikaart 3. id kaart 4. kollane kaart vaktsineerimistunnistus viisa- ühe riigi valitsuse poolt teise riigi kodanikule antud õigus sissesõiduks turismiviisa ühekordneviisa mitmekordne viisa transiitviisa äriviisa teenistusviisa diplomaatiline viisa 21. Reisikindlustus Reisil viibimise ajaks sõlmitud kindlustus, mis korvab reisil tekkinud kahjud. 22. Reisitransport
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
