Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Friedrich Reinhold Kreutzwald 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Lääne Virumaa 25. august 1882 Tartu oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 18151817, kreiskoolis 18171818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 1818 1819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 1826-1833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1833. aastal lõpetas ta keiserliku Tartu ülikooli, samal aastal asus ta Võrru tööle linnaarstina. Ta
Nevski katedraaliga. Maale rajati arvukalt mõisahäärbereid-nt Riisipere, Raikküla, Mäo, Hõreda, Ääsmäe ja Saku jpt. Saj keskel hakkas klassitsismi hoog raugema ja kindlad kaanonid murenema. Arhitektuuris ilmnesid nn historistlikud tendentsid (klassitsismiga hakati segama ka teiste arhitektuurivoolude elemente-barokseid ja renessanslikke). Näiteks sobib Rüütelkonna hoone Tln-s Toompeal. Saj II poolel hakati matkima ka gooti ja romaani stiili (nt Trt Peetri kiriku-negootika- ja Tln Kaarli kiriku-neoromaani stiil- näol. Kirjanduses ja kunstis vahetas klassitsismi välja romantism. Rangete maastikuvaadete ja staatiliste portreede asemele astusid kirest, verest ja võitlusest täidetud, enamasti ajaloolised stseenid. Romantism ei olnud pelgalt kunstivool, vaid ühtlasi ka maailmavaade, mis otsis ja leidis üllaid kangelasi ning väärt ideaale minevikust, iseäranis keskajast, samuti kaugetelt maadelt. Õieti võis romantismi ilminguid täheldada juba 18.saj, kuid 19
peab arvestama, otsides tegutsemiseks sobivat ärinime. Kokkuvõtlikult on ärinime panekul järgmised tingimused: · Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi ning see peab sisaldama viidet ettevõtte tüübile (nt osaühing peab sisaldama ärinimes sõna ,,osaühing" või lühendit OÜ), · Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes. Sageli viidatakse ärinimes tegevusalale (näiteks Kaarli Koristusteenused OÜ), kuid seda on soovitav teha vaid sel juhul, kui ettevõtte peamine tegevus ongi antud teenuse pakkumine. Kui plaanitakse lisaks põhitegevusalale pakkuda teist liiki teenuseid, võib tegevust sisaldav ärinimi muutuda problemaatiliseks. · Nimi peab eristuma äriregistrisse varem kantud nimedest ja kaubamärkidest., kuid kindlat reeglit nime eristatavuse osas pole, kuna see sõltub palju konkreetsest nimest. Nt
Viimase Eesti maaalana jäi Punaarmee kontrolli alla Osmussaar, mille kaitsjad evakueeriti meritsi Kroonlinna 2. detsembril 1941. Üksikud omakohtu ja vastuhaku juhtumid · 12. veebruar 1941 Tapal tulistati kohaliku garnisoni sõjaväelast leitnant Pissarevi ja haavati teda; · 27. aprill 1941 süüdati tööstushoone Kiltsis. · 22. mail 1941 teatas Virumaa maakonna parteikomitee sekretär A.Stamm, et 21. mail tapeti Sõmerpalu vallas Kaarli külas, kohalik aktivist A.Kaila; · 20. juuni pandi toime katse õhkida Võru-Anstla sild; · 25. juuni Virumaa maakonnas Valgejärvel tapeti miilitsavolinik Ernst Soo; · 29. juuni pandi toime kallaetung Urvaste valla komsomoli liikmetele Saksa okupatsioon. 1941. a. suvel lootis eestlaste enamik sakslaste abil omariikluse taastamisele. ometi selgus peatselt, et maa on vaid peremeest vahetanud ning poliitilisest enesemääramisest ei tule juttugi.
Vermeer tütarlaps pärlkõrvarõngaga(mauritshuis,haag) La basilique du sacre-coeur pseudoromaani stiilis basiilika montmatre'i künkal pariisis. See pühamu on küll ilus, kuid tal puudub kunstiline väärtus, sest stiil ei vasta oma ajastule.sama lugu on ka kaarli kirikuga. Basiilika- lööviddeks jaotatud piklik ehitis(turuhooned) leonardo da vinci 1452-1529 cena(püha söömaaeg(snt marie delle grazie klooster) maalis selle maalli milanos paikneva kloostri söögisaalis temperavärvides.maal on hävimas salvador dali 1904-1989
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandu...
Seoses uute bastionide ehitamisega ehitati torn aastatel 16931697 põhjalikult ümber. Torni jalam jäi uue Ingeri bastioni kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles). Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest kupli ja väljast koonuse kujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui Tallinna kindlus 1864. aastal likvideeriti, anti torn Toompea Kaarli kogudusele. Torni kasutati laona. Kui kogudus hakkas 1939. aastal uut kogudusehoonet (tänapäeval on seal ka Tallinna Hambapolikliinik) ehitama, müüdi torn selle ehitise rahastamiseks ära. Lagunenud torni hakati korrastama 1958. aastal, osaliselt restaureeritud ning osaliselt ümber ehitatud ja juurdeehitistega täiendatud tornis avati 1968. aastal Tallinna linnamuuseum. Praegu ehitatakse torni uutele abiruumidele juurdeehitisi ja torn ühendatakse
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannaks...
Historistismil on palju vormisüsteeme, nagu näiteks neogootika, neorenessanss või neobarokk. Iseloomulikeks joonteks oli erinevate stiilivormide segamine ja originaalsus lisamine detailidesse. Kõigest püüti võtta parim ja see omavahel ühendada. Uued materjalid ehituses: raudkonstruktsioonid, metallsõrestik, klaas, raudbetoon. Historitsismi stiilis ehitised: Nevski katedraal, Taagepera mõis, Sangaste mõis Kaarli kiri, Oleviste kirik Neogootika See stiil levis Inglismaal ja Saksamaal, mõne võrra hiljem ka Prantsusmaal ja mujal oma rahva ajaloo romantilise tõlgendamise tagajärjel ning aitas luua rahvuslikku eneseteadvust. Inglased, sakslased ja prantslased pidasid igaüks just ennast gootika loojateks, sest gootika tegelik sünnilugu polnud siis veel välja selgitatud. Neogootika stiilis hoonete peamisteks
NB! Järvehüdroloogia ei ole sama mis limnoloogia Seisuvesi, mida nimetatakse JÄRVEKS, peab olema vähemalt 1 ha suurune ning sisaldama heljumi settimist. Eesti järvenõgude teke (geoloogiline): · Mandrijäätumine Peipsi järv, Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv. · Merelahtedest tekkinud järved ehk rannajärved Harku järv, Mullutu- Suurjärv. · Laugas ehk rabajärved Parika järv, Väike järv · Karstijärved · Meteoriidijärve- Kaarli järv · Looduslikud paisjärved- Ülemiste järv · Tehisjärved- Narva veehoidla Veevahetus järvedes Aeglane vahetus Kiire vahetus Umbjärv (sageli toimub Lähtejärv Läbiva vooluga järv veevahetus aurumise või põhjavee kaudu) Vesi uueneb mitme aasta jooksul Vesi uueneb aastas mitu
MARI. Ara sega! Mõtle Pähnipalu peale ja mis seal sündis. 12 TIINA. Pähnipalu peale? MARI. Aasta tagasi, kui seal nõndasamuti marjul olime, nagu täna siin. Enam mina oma hinge ei vaeva ja seda enese teada ei pea, olgu sa kümme korda ilma ees minu - kasuõde! TIINA. Mis jutt see on? MARI. Ara püüa salata, mina nägin! TIINA (ärevil). Mis see tähendab? Mis sa nägid? MARI. Hunt viis Kiveste Kaarli varsa ara... TIINA. Noh, mis siis? Kas seda küll ei juhtu? MARI. Hunt olid sina! TUNA (nagu ussist nõelatud). MARI. Ara salga midagi, mina nägin! Sa arvad, et ma magasin? Olin küll põõsa alla maha heitnud, tuli ju küll korra nagu rammestus peale, aga ma ei maganud, minu silmad olid lahti, ma olin valvel... UINA (kähiseva häälega). Mari! Sa oled hull! MARI. Mina olen hull, kui ma nägin? Mina nägin, kuidas su silmad varssa vahtisid... TIINA. Sellepärast, et ilus väikene varss oli
"Peterburi" võõrastemaja Rataskaevu tänaval, "Kuld Lõvi" võõrastemaja Harju t., majad Laial t. No.No. 5, 43, 45, Pikal t 19, 28, Niguliste t. 12, Kuninga t. 6, Toomkooli t. 9, Kohtu t. 2, rahukogu hoone Toompeal j. t. Suurepäralise klassitsistliku tervikuna esines Tallinnas kuni 19. sajandi lõpuni Lossiplats, mis oli kõigist külgedest ümbritsetud klassitsistlikus stiilis ehitistega; vene peakiriku ehitusega ja sellest tingitud Lossi platsi ning Kaarli t. nurgal oleva maja mahalõhkumisega hävitati see ainulaadiline kavatis. 5 Klassitsismi areng oli Tallinnas suletud paiguti kaunis kitsastesse raamidesse selle tõttu, et siin vana linn oli säilitanud tol ajal (18. sajandi lõpul) veel täitsa keskaegse ilme oma kitsaste tänavate ja kõrgeviiluliste majadega. Klassitsistlikud ehitised esinevad siin suuremalt jaolt (Viru, Pikal, Karja, Kullasepa, Harju, Vana-Posti,
Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleid...
arvatud üks poeg, kes on eeskujulik töömees. Isekusele, põikpäisusele ja võimuahnusele lisanduvad romaani keskse kuju Jaan Juurupi klassipärased iseloomujooned: ta on jõhker ja kaval ekspluataator, kes hindab tööinimesei vaid isikliku kasu seisukohalt. Ka Kaarel Kalmuses on mõningaid Rohu varasemast loomingust pärinevaid jooni Kalmus on poliitikast eemalseisev leplik ja alandlik popsikuju. Aktiivse võitluse teele jõuavad aga Kaarli naine Salme ja nende poeg Arno, kellest saab partisan ja hiljem Punaarmee sõjamees. Romaanis ,,Kaks perekonda" astub Roht kindlalt välja kulakluse, fasislike okupantide ning nende käsilaste vastu. Tema siiras sümpaatia kuulub lihtsatele inimestele, kes asusid võitlema uue korra eest. Ent kirjaniku veendumused pole kristalliseerunud kunstipärastes kujundites, vaid avalduvad sageli deklaratiivsetes aruteludes, kohati naiiv-retoorilises jutlustamises.
esineda näitusel züriivabalt. 1875 Krimmis valmivad maastikumaalid ja portreed. 1877 valmib Kunstide Akadeemia presidendi suurvürst Vladimir Aleksandrovitsi portree. Köler valitakse Kunstide Akadeemia nõukogu ülemääraseks liikmeks. 1878 valmib kompositsioon ,,Truu valvur". Köler esitab selle ja veel 2 portreed kunstinäitusele Pariisis, kus viibib ka ise. 1879 käib Tartu laulupeol ning maalib Tallinna Kaarli kirikuapsiidi võlvil fresko ,,Tulge minu juurde..." 8 1880 esineb Peterburis akvarellinäitusel ja kingib Fr. R. Kreutzwaldi portree Õpetatud Eesti Seltsile. 1881 on eesti delegatsiooni juhiks eesti seltside palvekirja üleandmisel keiser Aleksander III-le. 1882 esineb 10 tööga Moskvas korraldatud ülevenemaalisel kunstinäitusel. Ajakirja ,,Russkaja Starina" juuninumbris ilmub Köleri biograafia (kuni 1846.a.),
esineda näitusel züriivabalt. 1875 – Krimmis valmivad maastikumaalid ja portreed. 1877 – valmib Kunstide Akadeemia presidendi suurvürst Vladimir Aleksandrovitsi portree. Köler valitakse Kunstide Akadeemia nõukogu ülemääraseks liikmeks. 1878 – valmib kompositsioon „Truu valvur“. Köler esitab selle ja veel 2 portreed kunstinäitusele Pariisis, kus viibib ka ise. 1879 – käib Tartu laulupeol ning maalib Tallinna Kaarli kirikuapsiidi võlvil fresko „Tulge minu juurde...“ 8 1880 – esineb Peterburis akvarellinäitusel ja kingib Fr. R. Kreutzwaldi portree Õpetatud Eesti Seltsile. 1881 – on eesti delegatsiooni juhiks eesti seltside palvekirja üleandmisel keiser Aleksander III-le. 1882 – esineb 10 tööga Moskvas korraldatud ülevenemaalisel kunstinäitusel. Ajakirja „Russkaja Starina“ juuninumbris ilmub Köleri biograafia (kuni 1846.a.),
Linnaveski Tarvastu 15 Hellenurme Elva 36 Koseveski Kääpa 40 Oruveski Aiju 18 Leevi Võhandu 25 Linnamäe Jägala 1200 Kaarli Raadi 3 Kaunissaare Jägala 250 Kunda-Silla Kunda 336 Lauküla Väike-Emajõgi 20 Räpina Võhandu 75 Tõrva Õhne 92 Tõrve Pedja 60
Neobarokki tellisid eelkõige uusrikkad, kes määrasid Napoleon III ajal maitset. Napoleon III muutis palju välisilmet. Neobaroki parim näide on Pariisi ooperiteater. Paaris sambad, mis meenutasid 17sajandit. Vittorio Emanuele II monument Roomas. Neuschwansteini loss Saksamaal, neoromaani. Kunstistiile hakkas välja tõrjuma eklektika, mis tähendas, et stiile hakati segama ja pandi juurde originaalsemaid detaile. Sacre Coeuri kirik Pariisis Montmartre mäel. Neoromaani stiilis Kaarli kirik Tallinnas. 19saj. Kanuti gildi hoone Tallinnas, neogootika. Vasalemma ja Laitse mõisahooned. 19saj teisel poolel hakatakse kasutama raudkonstruktsioone. Sildade, raudteejaamade ehitamisel, tööstuses. 1781 aastal esimene sild, Coalbrookdale sild. 1851 Joseph Paxtoni Kristallpalee Londonis. Kings Crossi raudteejaam Londonis. 1843-1845 aastal ehitati Pariisi raamatukogu. Lage kandsid väga peened raudpostid. 1889 Eiffeli torn. Ameerika Vabadussammas(Eiffel) Delacroix
- Kõik lähevad pühapuhul kirikusse, ka karja-Eedi tahtis, kuid tal polnud midagi jalga panna, siiski kutsusid perenaine ja mees teda vankriga kaasa sõitma kirikuni - Eedil lubati saia võiga süüa ja noore märaga ratsutada - Nelipüha viimasel pühal tulid Eesperele külla ümberkaudsed pered, neile anti süüa ja juua - Lauldi, tantsiti, katsuti rammu - Kõige tugevamaks arvati Pearu sulast Kaarlit, kellega hakati rammu katsuma, taheti sõrmkooku vedada, keegi ei julgenud või tahtnud Kaarli vastu rammu katsuda, lõpuks ilmus Rava Kustas, kes oli nõus, tuuseldasid mööda õue, Kaarel jäi võitjaks - Järgmisena läks Kaarliga võitlema Andres, Andres võitis, Kaarel tahtis peale seda mitu korda veel proovida, kuid ikka võitis Andres - Kaarel ei leppinud kaotusega ja tahtis kaklema hakata, sest see oli tema peaoskus, nii ka läks, sest asi oli juba auküsimuseks, Kaarel sai Andresest jagu, nüüd tahtis Andres veelkord
juunil 1920. aastal I Eesti Ülemaalistel Koolinoorsoo Spordivõistlustel. Siit on siis ka pärit läbi kõigi pikkade aastakümnete põlvest põlve kandunud vastasseis Tallinna kahe kõige kuulsusrikkama kooli vahel tänapäevani välja. 4 1.2. Kohaliku liiga teke I Eesti meistrivõistlused korvpallis meestele algasid Tallinnas Saksa Kultuurivalitsuse võimlas Kaarli pst 3, mis oli antud NMKÜ-le rendile (tänapäeva mõistes Harjuoru võimlas) teisipäeva, 27. jaanuari 1925 õhtul. Sellel õhtul peeti alguses kaks võrkpallimängu ja, nagu tollal algusaastail ikka, võeti seejärel võrk maha ning järgnes korvpallimäng. Eesti korvpalli esivõistluste kõigi aegade esimeses mängus võitis võimlemisselts Sport II meeskond T.S. Võistleja meeskonda tulemusega 29:9. See mäng peeti korvpalli 2. klassis. 1. klassis (praeguses mõistes n.ö
Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. -Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perep...
Saue mõis 4. Riisipere mõis 5. Tartu ülikool (Johann Wilhelm Krause; Ülikooli hoonete kompleks ehitati 1803-1827) 6. Tartu ülikooli aula 11. Nimeta Eesti olulisimad historitsistlikud neoromaani ja neogooti kirikud. Millal valmisid? Neogootika tulekule Eesti sakraalarhitektuuri sai suundaandvaks keskajal gooti stiilis ehitatud Tallinna Oleviste kiriku põlemine ja taastamise alustamine 1820. a. Tartu Toomkirik, Tallinna Kaarli kirik 1870, Tallinna Jaani kirik, 1884 Aleksandri kirik, Rapla kirik, (1864 Saaremaal Jämaja kirik, 1863 Saaremaal Mustjala kirik), Viljandi Pauluse kirik 1863-66, Tori kirik, 1882-1994 Peetri kirik, Aleksander Nevski katedraal Tallinnas 1900. 12. Kes rajas Eesti rahvusliku maali? Näited Johann Köler rajas Eesti rahvusliku maali. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob
Ei anna kergesti alla, kui asi puudutab võitmist, jõulist pealejäämist. Pidi joonud olema, et armuavaldusi öelda (nt Maiele). Tugevamaid mehi. Läks välismaale oma tolleajastu "American dreami" täitma. Ei olnudki vist Maiesse teab mis väga armunud. 11. Kingu Priidu - tasane mees, eelistas pilli mängimist rammukatsumisele. Oli Liisi pulmas pillimeheks. 12. Eespere tüdruk Mai - Matsakamaid naisi. Talle meeldis perenaine, kuid südamevalu Kaarli pärast oli liiga suur. Lahkus. 13. Uus tüdruk Mari / hilisem Vargamäe Eespere perenaine valged hambad. Töökas, teeb Jussilegi silmad ette. Nobe ja kärmas. Arvestas perenaisega ja sellega, et tollel ka last vaja kantseldada. Tagasihoidlik. Vaeslaps isa polnud, ema surnud. Pruunid silmad. Üha enam hakkas Juss meeldima. Rõõmus, lõbus, kädistab nagu harakas aiateibas. Krõõt usaldas teda väga. Lõpuks kuulatigi Mari, nagu ta oleks uus perenaine. Võõrdus
eesmärk. UNS-s ei kasutatud karistust esijoones enam hirmutuse abinõuna, vaid esmalt kaitseabinõuna (Sicherungsmittel), parandusabinõuna ja lõpuks alles hirmutusabinõuna.*47 Karistuse eesmärkide erinevus näitab, et UNS puhul oli tegemist kui mitte parema, siis vähemalt uuenduslikuma seadustikuga. 8. oktoobri 1907. a lahendis*48 oli tegemist kahe süüdistatavaga, kellest üks oli NS artikli 139 lõike 2*49 kohaselt alaealine. Vargus pandi toime luterlikust Kaarli kirikust, kust varastati mõned pudelid veini ja mittepühitsetud hõbelusikas. Lisaks vargusele olid süüdistatavad lõhkunud kirikuristi ja rebinud katki kirikuraamatud. Tallinna Ringkonnakohus oli varguse kvalifitseerinud NS artikli 225 lõike 1 järgi, mis nägi ette karistuse raha, küünalde või teiste mittepühitsetud esemete varguse eest sissetungimisega. Sellise süü- teo eest nägi artikkel karistusena ette kõikide seisulike õiguste kaotuse ja sunnitöö 4–6 aastat. Usu teota-
tooraineks). On toodud teraviljakasvatuse tasuvusarvestuse tingimused lähtudes 1999. a. hindadest ja metoodiline plaan. Käsiraamat nõustajatele ja praktikutele, samuti põllumajandusõppeasutustele. "Sojauba, kasvatamise võimalused Eestis ja kasutamine" http://www.sordiaretus.ee/files/Raamat/soja1.pdf "Efektiivne taimekasvatus" http://www.sordiaretus.ee/files/Raamat/aastaseminar2011.pdf Õlikultuurid. Karl Kaarli http://www.eria.ee/public/files/Olikultuurid.pdf "Põllukultuuride sordid, omadused ja soovitusi kasvatamiseks" http://www.sordiaretus.ee/files/Raamat/Aastaseminar2009.pdf "Millest sõltub teravilja saagikus" http://www.sordiaretus.ee/files/Raamat/millest%20sltub%20teravilja %20saagikusRAAMAT.pdf
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide v...
seltside tarbeks, mida stimuleeris ka tihe koostöö teatri direktori ja näitejuhi K.Menninguga. 1903 "Rätsep Õhk" 1915 "Kosjasõit" 1923 "Neetud talu" 1918 "Enne kukke ja koitu" tragikomöödia. Lavastus Vanemuises. ("Laseb käele suud anda" Jaan Tooming)sai 1960ndate teatriuuenduse alguseks. 1906 "Tuulte pöörises" armastus- ja ideedraama, käsitleb 1905 sündmusi. Armastuskolmnurk kirgliku aga vägivaldse sulase Jaanining lõpuks kõlbeliselt tugevama peremehe Kaarli vahel Soosaare Leena pärast. Leena hoiab alguses Jaani, kuid lõpuks ikkagi Kaarli poole. Tegelased keeruka hingeeluga, tegudele tõukavad vastukäivad ajendid. Vanemuise kui kutselise teatri avaetendus. 1912 "Libahunt" 5-vaatuseline tragöödia. Esietendusega 1911 avati kutselise teatrina Endla. Film rez. Leida Laius. Kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrge pärisorjuseaja (19.saj) olustikus. Tiina- kirglik, vabadust armastav, ta on erand
Järgmisel päeval tulid külalised (rohkem huvi pärast naabrite vastu, kui pühade pärast). Katsuti rammu. Esialgu oli tugevaim Pearu sulane, kuid kui ta Andresega vastamisi oli, siis võitis Andres ta mitmel korral üsna lihtsalt ära. Samuti tegi ta Pearu sulase kaika veoga naerualuseks. VII Andres tutvus ümbruskonnarahvaga ning arutati sõnnikuveoplaane. Käidi naabritel abis. Andresele oli see esimene sõnnikuvedu Vargamäel. Peale sõnnikuvedu oli veesõda. Märgati, et Pearu sulane Kaarli ja Andrese tüdruku Mai vahel on midagi. VIII Saabus heinateo aeg. Perenaine oli rase, kuid rabas siiski justkui mitme eest tööd teha. Kunagi oli Vargamäe nimeks olnud Kuusiku. Nimi tuli sellest, et Kuusiku peremees käis sulasega Kuusiksaarel salaja kuuski lõikamas, kuid jäi ükskord mõisnikule vahele. Sellest ajast peale hakatigi seda kohta kutsuma Vargamäeks. Hiljem jagati ala Eespereks ja Tagapereks. Rahva suus kutsuti kohti sageli Oruks ja Mäeks. IX Koristati vilja ja kartuleid
Kaarin Raid, Rudolf Allabert, Tõnis Rätsep, Liina Olmaru, filmilavastaja, fotograaf ning fotoajaloolane Peeter Toming.19 Vabaduskirik 1931. aastal Rakvere Kolmainu kogudus lõhenes ja tekkis uus, Pauluse kogudus. 1937.aastal alustati Rakveres Pauluse kogudusele arhitekt Alar Kotli projekteeritud kiriku ehitamist. Projekt oli kaasaegne ja üks vähestest kahe torniga kirikust Eestis, nagu seda on ka Gustav Heinrich Beermanni20 ehitatud Tallinna Kaarli kirik. Esimese labidatäie mulda kaevas vundamendisüvendist praost Gustav Johannes Beermann, tol ajal Kadrina kirikus pastor. Kiriku nurgakivi pühitsemisel pidas jutluse ka Beermann. Selles mainis ta tunnustavalt Pauluse koguduse soovi, et kirikut hakatakse nimetama Pauluse Vabaduse kirikuks. "See, et meil on vabadus, oleme tänuvõlglased kõigeväelisele Jumalale, kes meie vabariigi rajas ja kaitses. Uue kiriku kahes tornis väljendub ühes tõe ja teises õiguse mõte."21
Käärinud kompostid sobivad kõigile ja anda võib nii kevadel kui sügisel. Mulla liigse happesuse suhtes tundlikud. Porgand tundlik otsese lupjamise suhtes. 40. rapsi ja rüpsi veätamine ei talu kõrget happesust,vajadusel lubiväetised.org suhtes nõudlik taliraps,tuleks anda tahedat sõnnikut 40-50t/ha,kui seda ei jagu,siis külvata sõnnikut saanud kultuuri järele.ka suvirapsile sobib sõnnikut saanud eelviljakas põld. Kaarli andmeil on opt N normiks suvirüpsile 100 kg/ha, suvirrapsile aga 140kg/ha. Taliraps, mis sai kesale sõnnikut, vajab kevadel vegets algul 100 kg/ha N-d ja vajadusel veel kasvuaegselt paarkümmend kilo. PK väetised antakse talirapsile kesakünni ja suvirapsile(rüpsile)sügiskünni alla. Suviraps ja rüps võivad saada mineraalväetisi ka paikselt. Ristõielistena on nad tundlikud boori ja väävlipuuduse suhtes, neile seega hea väetis boorsuperfosfaat 41
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2)...
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.1 Käsipall maailmas...........................................................................................................4 1.2 Käsipall Eestis.................................................................................................................5 1.3 Käsipall Kehras......................................................
- ,,Hiiu naised kaevul" realistlik - Palju portreesid vene haritlastest, professoritest, akadeemikutest. - Oli poissmees, armastas vürst Semianovi naist. Poega peetakse Köleri pojaks, korraldas matused. Semianovi tütre portree 1856, õli. - Vürst Gortsakovi portree säilinud Venemaal muuseumis - 1870ndatel Grimmi, seal maalib romantilisi mägimaastikke. (Brüllovi mõju) - 1870ndate lõpp religioosne temaatika- altarimaalid. Tuntuim Tallinna Kaarli kirikus fresko ,,Tulge minu juurde" (Kristus lahtiste kätega). Probleem hiidlastega, unti ära modell- kubjas. - 1878 ,,Truu valvur", õli, väike tüdruk ja suur koer, üks tuntum töö, huvitavad värvid, praegu Eesti Kunstimuuseumis. - Noore Hugo Treffneri portree 1866. Aastast. Kuulub Tartu kunstimuuseumile, Treffner suursuguse habemega. - Peatus kirjanik Dalinevski (,,Venemaa ja Euroopa" autoi) Msatka mõisas, kus maalis
Kuhu nad need panevad? Kodus riidekirstu või?“ (lk. 83). Rehepapp Imbi ja Ärni kohta: „Kaks poolemeelset inimest, kelle pealuusse ei mahu muu kui näppamine, mis neist ikka tahta. Ei, las nad laovad oma koorma täis ja hakkavad minema, siis sina hiili neile järgi ja tee nii, et nad ei jõuaks mitte koju, vaid tagasi minu juurde.“ (lk. 64). Imbi ja Ärni olid vana armastajapaar, kes olid väga ahned. Selliseid pätipaare on ka praeguses maailmas. Jaan – Koera Kaarli laisk sulane „Ning kütmata oli tema tare seetõttu, et sulane Jaan, kelle õlul lasus kogu majapidamine, püüdis võimalikult vähe tööd teha ning hiilis pea terve päeva niisama ringi – käis ja vahtis mõisas ringi, nühkis kõrtsiukse taga oma vesist nina ning pidas aru, kas minna sisse või mitte, ega läinud lõpuks, sest Kartis Kaarlit. Toa kütmisega polnud tal mahti sugugi tegeleda, kuid külma maja pärast kannatas ta küll, tõmbas end sängis krõnksu ning halises
looma suurt feodalismivastast allegoorilist kompositsiooni "Ärkamine nõidusest". Köleri kunstilised vaated tuginesid klassitsismi esteetikale, mille järgi kunsti eesmärk on teenida ilu, mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele ühesugused. Eesti seltskond tundis ja austas Kölerit kui pealinnas suurt edu saavutanud rahvuskaaslast, kuid tema loomingut tunti vähe. Siiski oli üks teos, mis paljudele mõju avaldas. Tallinna Kaarli kiriku apsiidivõlvile maalis ta 1879.a. Õnnistava Kristuse poolfiguuri, mille modelliks oli Hiiumaa talupoeg. Teos on nõudlikus freskotehnikas, aga Köler maalis selle 10 päevaga kingituseks eesti kogudusele.. Klassitsismist lähtus ka esimene eesti soost skulptor August Weizenberg (1837 1921). Weizenberg oli visa ja esialgsest menust liigagi tiivustatud töömees, kes tagus marmorisse ja modelleeris klassikalise kirjanduse tegelasi ("Hamlet", "Ophelia", "Leedi Macbeth") või
Kirjandus Mõisted Aforism mõttetera Algriim algushäälikute kordus värsis. Allegooria- Mõistukõne, räägitakse nähtustest varjatult. Alliteratsioon- alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). B...
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
17. veebruar Tallinnas Kadriorus avati Eesti Kunstimuuseumi uus hoone (KUMU). Balti riikide peaministrid kirjutasid Trakai linnuses alla Ignalina tuumaelektrijaama 27. veebruar projekteerimise ja ehitamise koostöö ühisavaldusele. 8. märts Eesti maapõuest kaevati välja miljardes tonn põlevkivi (kaevandatakse a-st 1916). Tallinnas suri president L. Meri; matusetalitus toimus 26. märtsil Kaarli kirikus, 14. märts hüvastijätutseremoonia Kadrioru lossi ees ja muldasängitamine Metsakalmistul. 23. märts Riigikogu esimeheks valiti Toomas Varek. 254 Eesti sõjaväelast välismissioonidel: Kosovos 89, Afganistanis 90, Iraagis 40, kevad Bosnias ja Hertsegoviinas 33 ja ÜRO käsutuses 2. 9.mai Riigikogu ratifitseeris Euroopa põhiseadusliku leppe.
Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapärane neoromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu on ka 1980ndatel püstitatud Sakala keskuse uus
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil kodus kõige enam kirjandust ja autobiograafilisi andmeid ning Eduard Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" peetakse eesti kriitilise realism...
saada maad ja rajada oma majapidamine. Ta elas samas kohas, kus elasid ka minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema. Ta ehitas endale maja ja rajas oma talu. Minu vanaema emapoolse vanaema nimi oli Kristiina Kull. Koos oma vanematega läks elama Venemaale samasse Kuremaa külla. Tema isa nimi oli Joosep Kull ja ema nimi oli Anna Eber. Järelikult ehitasid nad ka omale seal talu. Kaarel ja Kristiina laulatati ja nende perekonna nimeks sai Lakk. Nad läksid elama Kaarli tallu, mis asus Kuremaa külas Peterburi kubermangus. 1903. aastal sündis nende esimene laps tütar Ida. 1913. aastal sündis poeg Arvi. Arvi oli väga musikaalne. Ta ehitas ise raadio. Kaarel suri Esimese maailmasõja ajal. 1943. aasta sügisel sakslased küüditasid Kristiina ja ta pere Eestisse. Poeg Arvi otsustas elama minna Viljandimaale Abjasse, sinna läks ka Kristiina. Kristiina jäi seal kollatõppe, millesse ta ka suri. 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida4
metsikult maalt. Usutavasti pärineb sealt ka idee ehitada mõisa fassaade liigendavad arvukad ette- ja tagasiasted, astmikfrontooniga risaliidid, astmelised tugipiilarid ja kõik muud sarnased elemendid, mis šoti või inglise kindlusi meenutaks. Seetõttu kutsutakse sangaste lossi stiili ka täpsemalt inglise neogootikaks. Arhitekt Otto Pius Hippius (kes muuseas oli paar aastat tagasi kavandanud Tallinna Kaarli kiriku) võttis eeskujuks Inglismaal asuva Windsori lossi, mille ajalugu ulatub tagasi 1066. aastani. Sangaste lossi on kutsutud ka tudoristlikuks ehitiseks. Siiski on näha palju klassikalisi gootika elemente: valdav osa aknaid on püstjad ja teravkaarega, hoone liigendamisel on tekkinud eri tiibade ja tornide vahele arvukalt vertikaalseid murdekohti, mis hoonele kõrgusesse pürgivat ilmet juurde annavad. Arvukate
mujalt saabunud isikud pidid end 12 tunni jooksul registreerima, hoiatati kuulujuttude levitamise eest, keelati rahvakogunemised ja meeleavaldused, samuti rakettide paugutamine (lähenemas oli uusaasta). Ohvitseridele anti käsk kaasas kanda tulirelva, tunnimeestel keelati lubada enesele läheneda lähemale kui 15 sammu. Mitmel pool kehtestati öine liikumiskeeld, näiteks Narva jõe ja piiri vahel kella 16-8 vahel. Kümme mässu mahasurujat said autasuks Vabadusristi. 4. detsembril toimus Kaarli kirikus mälestusteenistus riigipöördekatse mahasurumises hukkunud 21 inimesele. Hukkunud maeti hiljem Rahumäe või Kopli kalmistule, mõned maeti sõjaväekalmistule ja mõni viidi rongiga Tartusse ning maeti perekonna hauaplatsile.. 1974. aastaks, kui mässu 50. aastapäevaks ilmus raamat , oli kindlaks tehtud, et mässajaid oli 586, kellest Tallinnas 271 ja väljaspool Tallinna 315. Ettevalmistuste ja läbiviijate kohta aga
Nõrga omastamisvõime ja toitainete ebaühtlase omastamise tõttu vajab lina suhteliselt tugevat väetamist, kuid ei talu ühekülgselt suuri kontsentratsioone. PK-väetised vastavalt väetustarbele. Lämmastik 40…60 kg/ha N. Raps ja rüps Ei talu kõrget mulla happesust. Orgaaniliste väetiste suhtes on nõudlik taliraps. Kui ei ole võimalik anda orgaanilisi väetisi, tuleb taliraps ja ka suviraps külvata sõnnikut saanud kultuuri järel. K. Kaarli andmetel on optimaalseks lämmastikunormiks suvirüpsile 100 kg/ha suvirapsile aga 140 kg/ha. Taliraps, mis sai sõnnikut vajab vegetatsiooni algul 100 kg lämmastikku ja vajadusel vegetatsiooniperioodi jooksul veel 20…30 kg/ha. PK väetiste planeerimisel tuleb arvestada, et 2,5 tonnise saagiga eemaldatakse mullast 30 kg P ja 90 kg K. Ristõieliste kultuuridena on raps ja rüps tundlikud boori ja väävli puuduse suhtes. Kultuurrohumaad
Köleri kunstilised vaated tuginesid klassitsisimi esteetikale, mille järgi kunsti eesmärk on teenida ilu, mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele ühesugused. Seetõttu ei uskunud Köler, hoolimata oma rahvuslikut meelsusest, rahvusliku kunsti võimalust. Köleri populaarsemad tööd on "Kunstniku sünnikoht", "Hiiu naised kaevul", "Ketraja", "Ärkamine nõidusunest", oma lihtsastest talupoegadest vanemate portreed, Tallinna Kaarli kiriku apsiidvõlvile maalitud õnnistava Kristuse poolfiguur. Joonis 1. Köleri maalid "Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree" 1864 ja "Truu valvur" 1878. Paul Raud (1865-1930) kuulub realistide hulka. Õppis Düsseldorfi akadeemias, kus oli omandanud baltlastele meelepärase konservatiivse, korrektse, aga kuivavõitu realistliku stiili. Ta maalis tumedaid, vanameisterlikke esindusportreid aadlikest ja Tallinna ülemkihist. Tema
Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidm...
19. sajandi teisest veerandist alates valitses historitsism ajalooliste stiilide jäljenda mine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tule ma, kuid vor m ei jõudnud järele. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili ele m ente, sellist võtet stiilide sega mine ni metatakse eklektika. Pariisi ooperiteater palju stiile, do mineerib renessanss. Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoro maani). Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970. aastatel dekoori ja ajalooliste stiilide ele m ente ar mastav postmodernism. Funktsionalis mi tekke eeldused:
Seega toimus siin sümbioos rahvaliku külakapelli muusika ja uue džässiliku tantsumuusika vahel, mida võiks käsitleda ka valiva akulturatsioonina. Antud juhul kujunes ilmselt valdavaks džäs- silik alge. 3.5.2. Džässilike sugemetega rahva(lik) muusika Teine grupp tundub akulturatsiooni toimimise seisukohast huvipakkuvamgi – selle kaudu peaks olema paremini jälgitav protsessi algstaadium. Siia jaotusse kuuluvaid külakapelle on praeguseks hetkeks teada kolm: - Kaarli Sammaste Jazz (3 viiulit, kitarr, bandžo, balalaika ja trummid) - Karutsi Jazz (2 viiulit, lõõtspill, kitarr, 2 bandžot, tšello, kontrabass ja trummid) - Pöide-Uuemõisa jazzorkester (viiul, klarnet, lõõtspill, 2 kitarri, 2 trummimeest, kannel ja 4 mandoliini). Kõik kolm on tolle aja džässorkestri jaoks äärmiselt ebatüüpilised – kannelt, mandoliini või balalaikat ei kasutatud siis üheski tavalises džässbändis, samas puudus neis aga saksofon või mõni muu puhkpill
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
