Viimaste aastate jooksul on Tallinna kesklinna maa seest leitud mitmeid keskaegseid ehitisi ja paiku, mis annavad aimu linna kunagise asustuse kohta. Stockmanni alalt on leitud Tallinna püssirohuveski ning Sauna tänava piirkonnast leiti terve 13. sajandi elamukvartal, kust tulid välja äärmiselt hästi säilinud ehitised. Leid oli arheoloogidele paras üllatus. Nüüdseks on Vabaduse väljaku kaevamistel leitud üles kunagise Harju värava eesvärava torni varemed ning Kaarli kiriku külje alt on välja tulnud kunagised matmispaigad, mida veel uuritakse. Artikkel oli väga põnev sest puudutab mu enda kodulinna ja arheoloogide töö on üleüldiselt väga põnev. Kuigi antud artiklis rääkinud arheoloogiga ma päris ühel nõul ei ole. Minu arvates on usutavam teooria siiski see, et Tallinn oli suur kaubandus- ja sadamalinn. Tartu Kutseharidus Keskus
Tegelane, keda välja tõugatakse on alati üks ja sama tegelane- selleks on Tiina. Tiina on Tammarude perekonda võetud kasulaps just nagu Marigi, kuid vastupidiselt Marile ei sallita Tiinat. Levib uskumus, et Tiina on libahunt. Jutt hakkab mööda küla levima, haripunkti saavutab see Jaaniõhtul, kus üks vana naine agaralt Tiinat libahundiks hakkab tembeldama, üritades oma jutuga kuulajaskonda sama panna uskuma (algab lk 29). Üks poiss küsib, et kas on tõsi, et Tiina ühe Kivesti Kaarli varsa ära sõi, mille peale vana naine vastab ,,Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru Mari ise oma silmaga nägi!" (lk 29) Selle peale hirmuvad lapsed ning jäävad vana naise juttu uskuma. ,,Huu! Hirmu ajab peale! (lk 29) " kostab vana naise lause peale üks tüdruk. Kuigi lapsed kohe vana naise jutu peale midagi vastu kosta ei osta, avaldab arvamust üks keskealine mees. ,,Puhas ebausk!" (lk 30) kommenteerib ta. Sellega nõustub üks poiss. Vana naine ei taha aga
elanike. Lisaks põllumajandusele aitas kihelkonna edule kaasa ka kitsarööpalise raudtee valmimine – tekkis Mõisaküla asula, millest hiljem kujunes linn ning Abja-Paluoja alev. Sinna lähedale asustati ka toorlinavabrik, mis jällegi pakkus inimestele tööd, tuues laastatud Hallistesse uusi inimesi ning andes vanadele elanikele põhjuse jäämiseks. 19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal üheksa valda: Abja, Kaarli, Kaubi, Vana-Pornuse, Penuja, Uue- Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. Veelikse küla liideti Laatre maakonnaga, mis kuulub hoopis Valmiera kihelkonda. (Pihlak 2004) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus nr. 840 anti Halliste külanõukogule omavalitsusliku valla saatus, seega on Halliste praeguseks 23 aastane (2014 aasta järgi). See muutus tõi kaasa ümberkorraldused suurmajandite funktsioonide korralduses, neid hakkasid
1. Tuglase elu ja looming ? elukäik Friedebert Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 19211922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti a...
Martin Luther (sünninimi Martin Luder.) Elas 10 November 1483 18 Veebruar 1546. Ta sai omale nime ristimisel päeva pühaku, Tours'i St. Martini, järgi. Ta oli pärit Tüüringimaalt põlisest vaba talupoja soost. Tema esivanemate kohta on õeldud, et need olid tugevad ja trotslikud mehed, kellele oma õiguste nõudmine ja kehtestamine nii mõnegi kohtuasja kaela tõi. Sealt päris ta ka oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu, ta oli uhke oma päritolu üle, kuigi ise oli olemustelt linnalaps. Õppis ülikoolis 7 vabat kunsti ja omandas magistri kraadi. Õppeained - grammatika, dialektika, retoorika. Hiljem läks isa soovil õppima õigusteadust. Tema otsus kloostrisse asuda tuli koduteel jäädud äikese kätte. Välk lõi tema lähedal maase ja Martin Luther andis tõotuse, et pääsemise korral hakkab ta mungaks. Ta oli Lutheri usu rajaja ja saksa kristlik teoloog, augustiini munk ja preester kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt m...
veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu.(4) Isa Jüri Vilde oli tagasihoidlik, suure kohustustundega, teenistuses viimseni aus mees, kuid sundijaks liiga pehme iseloomuga. Kuivõrd Vildele tema isa mõisaorjuse vaevad südamesse läksid, paistab novellist "Kupja Kaarli adjustaadid". Ei ole vist keegi läbituntumalt käsitlenud mõisateenija, eriti truu mõisateenija ja tänamatut saatust. Ema Leenu oli elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Tal tulnud mõneti lepitada perekondade tülisid ja ta juhtunud mõnedki noored paari. Aga ta oli väljas ka oma õiguste eest. Leenule polevat põrmugi meeldinud abikaasa alistuvus mõisnikule. Kirjanik nimetab end ema universaalpärijaks. Emalt pärinevat tema püsimatus, luulelembus, ning fabuleerimisvõime. Ema
Teosed kammerorkestrile Nt: These Words... 2008 10-15' kammerorkester: löökpillid, keelpillid Esiettekanne: Taani Raadio Sümfooniaorkester, dirigent Tõnu Kaljuste; 22.05.2008, Taani Raadio kontserdisaal, Kopenhaagen Tellija: Léonie Sonnings Musikfond Kirjastaja: Universal Edition Teosed keelpilliorkestrile Nt: Für Lennart in memoriam [Lennartile] President Lennart Meri matusteks 2006 7´ keelpilliorkester Esiettekanne: Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste; 26.03.2006, Tallinna Kaarli kirik, President Lennart Meri matuseteenistus TEOSED SOOLOINSTRUMENDILE / SOOLOINSTRUMENTIDELE JA ORKESTRILE Nt: Passacaglia 2003/2007 5' 1 või 2 viiulit, vibrafon (ad lib), keelpilliorkester Esiettekanne: Gidon Kremer (viiul), Kremerata Baltica, dirigent Gidon Kremer; 4.06.2007, Ludwigskirche, Saarbrücken, Saksamaa Kirjastaja: Universal Edition Lamentate Austusavaldus Anish Kapoorile ja tema skulptuurile "Marsyas" 2003 35´-40´
Ta oli näinud imelikku und, ent ei mäleta, mida täpsemalt. Ivo loodab Kehrasse, kust ta pärit on, luba saada. Nad väljuvad hotellitoast, Taavi saadab isale kaardi. Ivo meenutab lapsepõlve Kehras. Vastu hommikut tuli salk räpaste mundritega venelasi hoovile, eemal ootas kaetud veoauto. Ivo perekonnas kardeti, et neid viiakse ära. Nad joovad vett, üks pilusilmne mongol silitas pere suurt triibulist kassi Tiigrit. Auto sõidab minema ja kõlab plahvatus. Ivo ja tema õemehe vend Kaarli läksid vaatama. Auto oli õhku lastud ning venelased said surma. Kaarli usaldas tagasiteel Ivole saladuse, et tema vend Valdeko on vastasleeris ning peidab ennast Kuusiku küüni taga, sest teda tahetakse tappa. Ivo oli armunud tüdrukusse nimega Tiina ning 5 enne minema sõitmist tahtis talle kinkida joonistuse metskitsest põõsaste vahel. Ta läks öösel seda joonistust Tiinale ära viima, aga avastas, et Tiina oli Kaarliga väga
väljast koonusekujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu. Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui Tallinna kindlus Venemaa maakindluste nimekirjast välja arvati, andis Vene keiser Aleksander II 1864. aastal Kiek in de Kök torni ja kõrval asunud Komandandi maja (Kaarli tänav 1) koos suure viljapuuaia ja linnatorniga Toompea Kaarli kogudusele. Torni kasutati laona. Kui Tallinna Toompea Kaarli kogudus hakkas 1939. aastal uut kogudusehoonet Toompuiestee 4 ehitama, müüdi torn ja komandandimaja selle ehitise rahastamiseks riigile. Torni tänapäev Lagunenud torni hakati korrastama 1958. aastal, aastatel 19661968 tehti tornis ulatuslikke rekonstrueerimistöid, juurde ehitati esimese korruse sissepääs, esimeselt korruselt teisele viiv lai trepp, küte. Osaliselt restaureeritud ning osaliselt ümber
Üldse kujunes Tartu südalinn klassitsistlikuks. Tallinnas moodustus enam-vähem klassitsistlik hooneteansambel Lossiplatsi näol Toompeale, kuid see rikuti hiljem Aleksander Nevski katedraaliga. Historistlikud tendentsid-klassitsismiga hakati segama ka teiste arhitektuurivoolude elemente, nt barokseid ja renesansslikke. Nt. Rüütelkonna hoone Tallinnas Toompeal. Sajandi teisel poolel hakati ka matkima gooti ja romaani stiili, nt Tartu Peetri kirik, Tallinna Kaarli kirik. Kirjanduses ja kunstis vahetas klassitsismi välja romantism. Rangete maastikuvaadete ja staatiliste portreede asemele astusid kirest, verest ja võitlusest täidetud, enamasti ajaloolised stseenid.
Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976). Hauakivil(Tartu Jaani kalmistul) on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli ja Hageri, Ohulepa mõisades, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815- 1817, kreiskoolis 1817-1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, kaupmehe õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823- 1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833. aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru
sisuga ning kirjutatud kalendrite tarbeks. Tema jutuloomingut iseloomustab vesteline laad, huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutus Tema ,,Kalevipoja" kirjutamise algatus ja müüdid on üheks esimeseks katseks kasutada rahvaluulet kirjandusliku alusmaterjalina. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana Lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli mõisas Rakvere löhedal 1815 vabastas mõisaomanik nad pärisorjusest õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis oli lühikest aega Tallinas äriõpilane viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas 1819. a. algul jätkas õpinguid Tallinna kreiskoolis sai koolis ka täiendavat pedagooglilist ettevalmistust pärast kreikooli lõpetamist 1820 oli õpetaja Tallina 2.poistealgkoolis
ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapärane neoromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu on ka 1980ndatel püstitatud Sakala keskuse uus korpus (tollal: Poliitharidusmaja). Gooti stiil PUHJA KIRIK, VALJALA KIRIK Eesti Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani
KÜLMALE MAALE Tegelased: Mikk noorem vend, Jaani ema Kai, Liisu kõige väiksem õde, Hans, Joosep , Juula, Mart, koolmeister Toots , Tõnu -Jüri, Mari jne Jaan - raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Virgu Anni - oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku – tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Andres - oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Tegevus toimub 19. sajandi talvises maakülas,popsisaunas.Jaan oli haige ja nägi kohutav välja, käis kirikus ja seal kohtas Annit, kes pakkus talle leiba, kuna Jaan polnud vaesuse...
ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapärane neoromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu oli ka 1980ndatel püstitatud Sakala keskuse uus korpus (tollal: Poliitharidusmaja). Gooti stiil Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. 2.1 Nimetus Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16
Kristjan Palusalu on maailmas ainus, kes samadel olümpiamängudel võitnud nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus. Olümplaste tagasitulek (rongiga Valga kaudu) kujunes triumfisõiduks läbi Eesti. Tallinnas Balti jaamas ja austamistseremoonial Kadrioru staadionil tunglesid tohutud rahvamassid. Riigivanem Konstantin Päts kinkis Palusalule Pillapalu asunduses Harjumaal maakoha "Kungla nr. A-94" suurusega 42,312 ha. 22. detsembril 1936 abiellus Kristjan Palusalu Tallinna Kaarli kirikus Ellen Saidlaga, laulatas Friedrich Stockholm. 1936 Palusalu tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis. 1937 Palusalu tuli Eesti meistriks nii kreeka-rooma maadluses kui ka vabamaadluses. Euroopa meistrivõistlused 1937. aasta Euroopa meistrivõistlustel Pariisis Palusalu külmetas ning oli kerges palavikus. Seetõttu ta sai esimestes ringides ainult punktivõidud. Ka loosiga tal ei vedanud: ta ei jäänud loosiga ainsaski ringis vabaks.
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Eesti kirjanduse suurim eepik · pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) · 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli · 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on ...
Kohanimed: · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks ...
Sisukord 1. Elulugu 2. Looming 3. Tõde ja Õigus 4. Muuseumid 5. Kasutatud materjal A. H. Tammsaare elulugu Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Anton Hansen-Tammsaare (1878-1...
Taimekasvatus 3 ainepunkti Kirjandus: 1. Taimekasvatus(õpik EPA agronoomia eriala üliõpilastele) Jüri Heinsoo, Juhan Jõudu, Evald Reinmets 2. Teraviljakasvatuse käsiraamat; koostanud Hindrek Older 3.Õlikultuuride kasvataja käsiraamat; koostanud Karl Kaarli 4. Kartulikasvatus(Külli Hiiesaar jt); koostanud Juhan Jõudu, Tallinn, 2002 Taimekasvatus Taimekasvatuslik toodang Eesti teraviljakultuur: Nisu; suvi, talv Rukis Kaer Oder; suvi, talv Vegetatsiooniperiood- taime orgaanilise aine(maht) ammutamine teatud perioodil(nt 6 kuud, 12 kuud) Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad teralised kõrreliste sugukonda
mõju). MONET-loodus; PISSARRO-suurlinn; RENOIR-portree; DEGAS-ballett. 20. Neoimpressionism(19.saj lõpp). Päritolumaa Prantsusmaa. Pintslitehnika on punktitaoline. Maal muutus mosaiigitaoliseks. Huvi optika vastu. SEURAT(rahvas rannas) SIGNAC ja Konrad MÄGI. 21. Historitsism(19.saj lõpp-20.saj). Hist.-mi vormisüsteemid: NEOGOOTI(Londoni parlamen- dihoone, Big Ben, Toweri sild, Sangaste loss) NEOROMAANI(Alatskivi loss, Neusch- wansteini loss, Kaarli kirik) NEOBAROKK(Brüsseli tänavad) NEORENES- SANSS(Vladimiri palee, paljud rahvusteatrid) NEOVANAVENE(Aleksander Nevski katedraal). Raudkonstruktsioonide kasutuselevõtt. Eiffeli torn(1890). EKLEKTIKA erinevate ajalooliste stiilide segamine, miksimine. 22. Postimpressionism(19. ja 20.saj vahetus). VINCENT VAN GOGH(hollandlane) ekspressionismi isa; nagu Mermeergi, vastandas Gogh kollase sinisega. Iga maal on
Ever. 1 Aiaste peremees Mats Aniluik vaatas suure imestusega, kuidas nende perepoeg Jüri ja nende sulane katelt suure vaevaga koju toovad. Jüri (üks poegadest) olevat rakmetel lasknud hobusel kaela katki hõõruda ja peremees kurjutses selle peale. Katel pandi valmis, kütma hakkasid seda Taavet ja Jakob. Elmar, Jakob Luisksepa poeg, saatis talle sõjaväest kirja. Kui Jakob ajalehte luges, tuli sealt vahel välja kiri Aiaste peremehele Kaarlilt, kes kirjutas, et talle raha saadetaks. Kaarli vend Jüri oli muidugi kuri, et tema peab muudkui tööd tegema ja seda vaid selleks, et venna kooli jaoks raha teenida. Vilja tuli masinast läbi laskma ka Paul, muuseas oli ta ka ainuke, kes miskipärast pere pakutud toitu süüa ei tahtnud, kuna tal oli alati oma toit kaasas. Peeti veesõda. Jüri tahtis talust lahkuda, kuna talle ei meeldinud selline elu enam ja oli juba minekuvalmis, kui ühtäkki lubas pereisa talu tema nimele panna. Läksid lausa kohe ametisse ja muutsid testamendi ära
Selle asemel võib rahulikult silmal lasta puhata nende perfektsete maalide peal. Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. Meie päevil võib ta olulisemaid töid näha Eesti Kunstimuuseumis. Teosed: Autoportree. Õli. 1859 "Tütarlaps allikal" "Eeva granaatõunaga" "Ketraja" ("Katkenud lõng") "Truu valvur". Õli. 1878 "Ärkamine nõidusunest" "Hiiu naised kaevul" Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree Ema portree. Õli. 185761 Isa portree. Õli. 18261899 Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. Roomlanna Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree "Herakles toob Kerberose põrguväravast" "Lorelei needmine munkade poolt"
m e. divisionism e. püantilism ● Paul Signac - prantsuse kunstnik, neoimpressionismi esindaja ● Georges Seurat - prantsuse kunstnik, neoimpressionist Lahustasid nähtava värvuse põhivärvusteks Maalisid värvipunktidega G. Seurat “Pühapäeva pärastlõuna Grand-Jatte saarel” P. Signac “Place des Lices” Historitsism Ajalooliste ehitusstiilide uuestikasutamine ● Neogootika, neorenesanss, neovene jne ● Neo - vana ● Eestis nt Jaani kirik → neogooti, Kaarli kirik → neoromaani ● Eklektika - erinevate stiilide segu Chateau Frontenac Quebecis Villa am Bernsteinsee Juugendstiil Art noveau, modern art Ühtne stiil arhitektuuris, sisekujunduses, mööblis, tarbekunstis, kujutavas kunstis ja graafikas ● Loodusvorm, väänleva taime motiiv, peen V. Horta, A. Gaudi - “Sagrada familia” Kujutavas kunstis taime motiiv, kujutised tasapinnalised, ümbritsetud musta kontuuriga G. Klimt - “Suudlus” Maalikunst 19
Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena Viljandi ,,Ugala" (1926) ja Narva Teater (1931), poolkutselistena Võru ,,Kannel" (1927), Valga ,,Säde" (1933), Kuressaare Teater (1935) ja Rakvere Teater (1940). Kuid olulise panuse andsid ka lühikese tähelennu teinud Tallinna ,,Draamateater" (1917-1924) Paul Sepa eestvedamisel ning seejärel püsivamalt kestma jäänud ,,Draamastuudio Teater" (asutatud 1924, hilisema nimega ,,Eesti Draamateater"), kus Leo Kalmet ja Kaarli Aluoja pöörasid erilist tähelepanu algupäranditele, ja Tallinna Töölisteater (asutatud 1926), kus Priit Põldroos ja Andres Särev sidusid rahvatüki mitmete moodsate võtetega. Teiseks põhijooneks oli teatrite tehnilise varustuse ja ametioskuste pidev paranemine. Perioodi lõpuks oli Eestis juba igati euroopalik kaasaegne teater, mida polnud põhjust vanemate teatrirahvaste ees häbeneda. Jätkuvat professionaliseerumist kajastasid Eesti
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus
Veesõda. Palju tööd, Krõõt sai tütre. Kraav sai valmis. Kõigil on raske, kuna tööd oli palju. Juss kurtis,et peremees tapab teda ja ennast tööga. Sead läksid Pearu maale, Krõõt tuli lapsega neid tagasi kutsuma. Andres laenas Pearult rege, Pearu tegi sellest kõrtsis numbri, et Andres on vaene mees. Näis, et kahe talu vahel toimub võistlus. Mai lahkub, kuigi tal oli kahju, kuna Krõõt oli talle meeldinud. Küllap lahkus Kaarli pärast. Andrese hobused said koplist välja, käisid Pearu kapsaid söömas. Andres tahtis ka Aaseme Aaduga kraavi kahasse kaevata, kuid Aadu polnud kindel, kas ta sinna elama jääb. Mari lõõbib Jussi kallal. Juss tahab Marile näidata, et on kõva mees, ujub üle jõe ja tagasi. Hakkab uppuma, peremees päästab ta, Mari on hirmunud. Krõõt kartis, et elu läheb järjest hullemaks. Algas uute kambrite ehitus. Pearu omad tulid küsimata appi. Ühel
võimude omavolile. Nimi- sõnadest ,,peredviznaja võstavka"-rändnäitus. 8. Johann Köler- ,,Eeva granaatõunaga", ,,Ketraja", ,,Autoportree", ,,Ema portree", Kõige tuttavam on ehk ,,Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree".Kuna Köler vihkas inetu ja vastiku kujutamist kunstis, siis on tema pildid ilusad ja pehmed, loodus on võrratu ja värvid head. Eriti meeldib mulle ,,Tütarlaps allikal". 9. Fresko ,,Tulge minu juurde" asub Tallinna Kaarli kirikus. Fresko-maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. 10. Minu arvates ei pea kunstiteos olema realistlik. Ilu on vaataja silmades, kellele mis meeldib. Kes armastab reaalsust, kes elab unistustes.
pehmed, paisumise- ja kahanemisekohad heasti tähele pandud ja sõnad võimalikult selgesti välja räägitud saaksivad, et meie ühendatud lauluhääl kindlalt, valjust ja vägevast kõlaks, jumalale kiituseks, keisrile auks ja eesti rahvale rõõmuks.” Johannes Kappel oli esimene eesti kutseline muusik, kes aasta pärast laulupidu lõpetas õpingud Peterburi konservatooriumis. Nagu eelnevatelgi laulupidudel toimus rongkäik, millele järgnes jumalateenistus. Rahvarohkuse tõttu peeti see Kaarli kiriku kõrval, mitte sees. Seejärel kulgeti rongkäigus Toompeale kuberneri ja raeplatsile Tallinna linnavalitsust tervitama. Meeleolu oli ülev, muusika mängis, linn oli ehitud ja mõnes kohas oli isegi auvärav üles seatud. Laulupeokontserti kirjeldas pidukomitee sekretär August Einwald hiljem nõnda: “Siia laia, ruumikasse orgu, kohisevate puude keskele, kirjude lippude alla oli juba kella 2-st saadik suur rahvahulk nagu vägev vahutav
selgesti välja räägitud saaksivad, et meie ühendatud lauluhääl kindlalt, valjust ja vägevast kõlaks, jumalale kiituseks, keisrile auks ja eesti rahvale rõõmuks.” Johannes Kappel oli esimene eesti kutseline muusik, kes aasta pärast laulupidu lõpetas õpingud Peterburi konservatooriumis. Nagu eelnevatelgi laulupidudel toimus rongkäik, millele järgnes jumalateenistus. Rahvarohkuse tõttu peeti see Kaarli kiriku kõrval, mitte sees. Seejärel kulgeti rongkäigus Toompeale kuberneri ja raeplatsile Tallinna linnavalitsust tervitama. Meeleolu oli ülev, muusika mängis, linn oli ehitud ja mõnes kohas oli isegi auvärav üles seatud. Laulupeokontserti kirjeldas pidukomitee sekretär August Einwald hiljem nõnda: “Siia laia, ruumikasse orgu, kohisevate puude keskele, kirjude lippude alla oli juba kella 2-st saadik suur
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pik...
Pilet 1 2.Kunstnik Johann Köler. Johann Köler(1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstink.Maalis oma vanemate,lihtsate taluinimeste portreid.Kuigi kohalik publik koosnes enamjaolt sakslastest,ei tahtnud Köler sellele publikule toetuda,esialgu jäi maalikunst eesti seltskonnale kättesaamatuks ja võõraks.Vaesust trotsides lõpetas Köler Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal.Lõputöö:"Herakles toob Kerberose põrguväravast"-järgib meisterlikult klassitsismi reegleid.Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku sünnikoht;Ketraja;Hiiu naised kaevul.Edaspidi elas Köler enamasti Peterburis,õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele...
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema ...
Kui adiitortegevuse seadus ütleb, et se kutse antakse rahandusministeeriumi otsusega. Lk 1 alusel on selleks rahandusminister ja ta ei saa enda siseselt seda delegeerida ja jagada. Kuna ta on seal kirjas ainuisikuliselt, siis ta ei saa anda seda rahandusministeeriumi sees ja ühelegi avalikule- õiguslikule isikule. 8 4. AS Turvis on Tallinnas, Kaarli puiesteel asuva riigimaa rentnik, kes kasutab maatükki MTÜ-ga Spordiselts Malev sõlmitud rendilepingu alusel. Samal maatükil paikneb AS-le Turvis kuuluv 30 m2 ehitusalase pinnaga ehitis. Tallinna Linnaplaneerimise Amet saatis 2013. a märtsikuus AS-le Turvis kutse tulla selle ehitise kohta selgituste andmiseks ameti ehituskontrolli osakonda. Kutses ei olnud märgitud, millisel eesmärgil ning millise haldusmenetluse raames ehitise kohta teavet soovitakse
Peterburi aastail olid tal tihedad kontaktid ka Eestimaaga ning ta algatas ja juhtis siin mitmeid muusikaüritusi: Pärnu laulupäev 1903, uue "Vanemuise" avamine 1906, Tartu muusikapäev 1909, 7. Üldlaulupidu Tallinnas 1910, uue " Endla" avamine 1911. Aastast 1904 esines ta abikaasa Mathilde ( sopran ) saatjana nii Venemaal kui ka Eestimaal. 1. maailmasõja ajal oli Lüdig Peterburi sõjaväeorkestris teenistuses. 1918. aastal tuli Lüdig Tallinnasse, kus 1918 24 töötas Kaarli kiriku organistina. Ta osales ka Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises ja oli aastani 1923 selle direktor ning 1920 22 oreliõpetaja. Samal ajal jätkas kontserttegevust organistina ja dirigendina. Ta oli osaühisuse " Esto-Muusika", samuti muusika kuukirja " Helikund" üks asutajaid. Käis koos abikaasaga kontsertreisidel Saksamaal ja Prantsusmaal. 1925. Aastal läks ta Argentiinasse soodsamaid elamis- ja töötingimusi otsima, ent kõik ei läinud
, uue "Vanemuise" teoseid mängiti sageli, tema laulud said koorilauluvõistlustel preemiaid, ta valiti avamine 1906. a., Tartu muusikapäev 1909. a., VII üldlaulupidu Tallinnas 1910. mitme muusikalise organisatsiooni auliikmeks jne. a., uue "Endla" avamine 1911. a. · Kirjutas 5 sümfooniat, Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), · 1918. aastal tuli Lüdig Tallinna ja töötas aastail 1918-1924 Kaarli kiriku oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi organistina. Ta osales mitmete ürituste korraldamises, s.h Tallinna Kõrgema kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895. Muusikakooli asutamises (1919) ning oli aastail 1919-1923 selle direktor ja 1920- 1922 oreliõpetaja
Koostöös naabertaludega pakutakse ratsutamisvõimalusi. Sangaste mõisa härrastemaja on Eesti üks uhkemaid historitsistlikke ehitisi. Sakmelised viilud ja müürid, tornikesed, teravkaarsed aknad ja fassaadil väänlevad ronitaimed teevad sellest tõelise muinasjutulossi. Inglise neogootika laadis härrastemaja ehitati 18791883 ning arhitektiks oli Peterburi akadeemik Otto Pius Hippius, kelle kavandatud Tallinna Kaarli kirik oli paar aastat varem valmis saanud. Pärimuse kohaselt tellis kaunimatest kaunima hoone Friedrich von Berg, kui ta armastatu isa Sotimaal oli tema kosjad tagasi lükanud, märkides, et peig pärineb vaeselt ja metsikult maalt. Lossi sissepääs on paigutatud tudorkaarse veranda alla. Esindusruumid paiknevad hoone I korrusel. Eriti uhked on võlvitud vestibüül, kaheksanurkne läbi kahe korruse ulatuv kuppelsaal, mauri dekooriga kabinet
Eduard Vilde (18651933) 1880. aastat alguses alustas oma loomingulist tegevust Eduard Vilde, kellest peagi kujunes eesti kirjanduse juhtiv prosaist. Vilde varasemas loomingus domineerib seikluslik element, erakordne fabuleerimisanne ja huumoritaju, mistõttu ta looming oli rahva hulgas populaarne. Vilde ei jäänud kunagi loorberitele puhkama, ta arendas end pidevalt, oli kursis ühiskonnas valitevate meeleoludega, teadis palju valitevast sotsiaalsest ja esteetilisest mõttelaadist. 90. ndail sai Vildest eesti kirjanduse juhtiv kriitiline realist. Emigratsiooniajal süvenes Vilde teostes psühholoogiline sisu. Lisaks kirjutas Vilde paguluses draamat, pannes sellega aluse eesti draama sünnile. Tagasihoidlik, kohusetundlik, aus, pehme iselga, tõsine. Vilde isa Jüri Vilde sai 1862. aastal Pudivere mõisa moonakaks edutati moonakaks. Kahe aasta pärast abiellus noor kubjas mõisa te...
talle väravat nagu ta peaks peremehele seda avama ning Pearu sõidab aiale otsa. Seejärel peksab naist ja tahab urineerida kaevu, kuid ikkagi ei tee seda, naise palumise peale. V Andres saab teada, milline mees Pearu on- kiuslik, kaval, käkikeeraja jne. Räägib Pearuga kraavi kaevamisest nende kahe maapeale, sest Andrese karjamaad ujutavad, liiga palju vett, loomadel raske seal liikuda. VI Nelipühad, karjapoiss Eedi, Tagapere Kaarli ja Eespere Andrese jõukatsumine(Andres katsub jõudu Pearu sulasega, selgub, et Andres on väga tugev peremees), kõik on külas Eesperel pärast kirikus käimist, peetakse pidu, tutvustatakse end teistele, näidatakse Eespere kodu (meie mõistes soola- leiva pidu). VII Kaarel ja Maie Andrese sõnnikuvedu VIII Heinatöö, Krõõda tegemised suurem töö, Vargamäe nimi IX Saaki vähe, ree laenamine, Krõõda tütar, Andres polnud rahul X
süda täis Miina pärast. Riinu tahtis Miinale ära rääkida, et kuidas võlaga asjad on. Kuid Saardaru tädi tuli neile külla ja ka Anni oodati järgi, seepärast jäi ka Miina külasse minek ära. Miina istus kirstu ees ja tal tuli meelde, mis Ann talle eile kirikus rääkinud oli. Et Ann sai vallavanema tütre Mariga kokku ja tema oli küsinud, et kust Miina Turuvere Taavetit, nende kihelkonna rauasepa poega tundvat. Et Taavet oli Kaarli juures Miina kohta pärinud. Miina mõtles, et kes see Taavet on ja, lootis, et ta on äkki see noormees sealt kirikust. Pühapäeva pärastlõunal istus Miina üleval pööningul ja mõtles. Järsku kuulis ta, et keegi otse akna all vilistab, seal seisis Kadaka Jüts, Hinnu sõber. Hinn astus uksest välja ja Jüts kutsus teda täna õhtul varemete juurde, kuid Hinn ei tahtnud minna. Sest Riinu oli talle juba niigi öelnud nende õhtuste väljas käimiste kohta ja Miina niigi põlgab teda
puhkeala) kaitseala, Siimusti lauluväljaku ala koos ümbritseva metsaga, Julius Aamisepa selektsioooniaed, Kurista linnamägi ja Vilina linnamägi, Kassinurme park ja puiestee, Kärde park ja Kivijärve põlispuude rühm ning mõisaparkidest Jõgeva, Kuremaa, Kurista ja Vaimastvere [3]. Kaitsealused üksikobjektid 8 Kaitsvatest looduse üksikobjektidest on vallas Laiuse mäel Laiuse Siniallikas, Laiuse kirikupargis Kaarli Tamm ja Laiuse pärn ning Kassinurme külas Kitsesoo nõiakuusk [3]. Püsielupaigad Samuti on ka kaitse alla võetud 4 metsise püsielupaika, 5 väikekonnakotka püsielupaika ning 3 merikotka püsielupaika. Valla territooriumile jääb 4 käpaliste püsielupaika [12]. 9 6. PÕLLUMAJANDUS Jõgevamaa põllumajanduse alla kuuluvad taime-, looma ja köögiviljakasvatus ning aiandus
klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel. Selles säilib püüd esinduslikkuse ja seisusliku üleoleku väljendamiseks ning silmnähtav taotlus omaks võtta uue kujuneva elustiili suuremat intiimsust ja inimlikku mastaapi. Sangaste loss on küpse historitsismi musternäide." Lossi projekteerija oli Peterburi akadeemik, Eestimaalt pärit Otto Pius Hippius (1826- 1883), kes on samuti Tallinna Kaarli kiriku ja sõjas hävinud Narva Aleksandri kiriku projektide autor. Hippius kopeeris peaaegu täpselt kuulsa inglise Windsori lossi arhitektuuri. Oma välisilmelt on loss tüüpiline ,, tudorstiili" ehitis. Sangaste lossi sissekäiku rõhutab väravatorn, loomulikult ilma langevõre, rippsilla ja kaitsekraavita. Lossi maalilise silueti loovad eri kujuga tornid. Treppviilud, ärklid, fassaadi sisse- ja väljaulatuvad osad moodustavad vahelduva, rikkalikult liigendatud hoone. Uuest
August Mälk Romaan algab sellega, kui Tuisu Jüri oma pojale Kustasele linna bussi vastu tuleb. Kustas on viimased 6 aastat merel olnud ja otsustas nüüd koju tulla. Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino. Kustas päris noorima venna Lui kohta, see oli läinud laeva peale raha teenima. Kustas küsis kohe isa käest, miks tema enam laeva peal ei ole, kuid isa ainult ühmas midagi vastu, sest ta ei tahtnud esialgu tunnistada, et talle olevat laevakapteni kohale asendaja leitud ja sedagi sai ta teada küla pealt. Kaarlilt sai Kustas teada, et isal on mõte oma paat ehitada. Õhtul mängis Kustas
Asunud aidamehe kohale, pääses Jüri Vilde n.-ö. mõisateenijate keskseissusse. Aidamees asetses teenistusredelil kupjast, talimehest ja kutsarist kõrgemal, kuid madalamal kui valitseja, viinameister ja kirjutaja. Isa Jüri Vilde oli tagasihoidlik, suure kohustustundega, teenistuses viimseni aus mees, kuid sundijaks liiga pehme iseloomuga. Kuivõrd Vildele tema isa mõisaorjuse vaevad südamesse läksid, paistab novellist "Kupja Kaarli adjustaadid". Ei ole vist keegi läbituntumalt käsitlenud mõisateenija, eriti truu mõisateenija ja tänamatut saatust. Ema Leenu oli elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Tal tulnud mõneti lepitada perekondade tülisid ja ta juhtunud mõnedki noored paari. Aga ta oli väljas ka oma õiguste eest. Leenule polevat põrmugi meeldinud abikaasa alistuvus mõisnikule. Kirjanik nimetab end ema universaalpärijaks. Emalt pärinevat tema püsimatus, luulelembus, ning fabuleerimisvõime
Laul ise on suhteliselt aeglane ja piisavalt võimas. Mihkel Lüdig Oma muusikalise hariduse omandas Lüdig Peterburis õppides seal orelit, kompositsiooni ja klaverit. Kooli lõpetas Lüdig 1904. aastal. Oreli õppimisega tegeles Lüdig ka varasemalt, astudes juba 16 aastaselt Moskva konservatooriumi oreliklassi. 1908. aastal korraldas ta Peterburis esimese eesti heliteostest koosneva sümfooniakontserdi. 1918-1924 aastal töötas ta Kaarli kiriku organistina. Mihkel Lüdig Lüdig tegeles ka heliloominguga, tema tuntuimaks teoseks on aga kindlasti koorilaul "Koit" (sõnad Friedrich Kuhlbars), mis kanti 1969. aasta juubelilaulupeol ette, ning ilma milleta ei möödu tänapäeval enam kindlasti ükski laulupidu. Mihkel Lüdig 5 Friedrich Kuhlbars
eestlastele ette ülesande saada sureks vaimult.1872.aastal sai Jakob Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle,mis oluliselt tugevdas tema ühiskondlikku seisutit. Eesti Aleksandrikool komitee eestvedajateks olid Jaan Adamson,Jakob Hurt,C.R. Jakobson,J.W. Jannsen,Kreutzwald,Köler jt.Selline kool pidi vastama kreiskoolide tasemele ja kuna valitsuselt toetust oodata ei olnud tuli kool rahva rahaga rajada.1874.aastaks oli kogutud niipalju raha,et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje all Kaarli mõisasse. Eesti Kirjameeste Selts rajati 1872.aastal.Eestvedajaks oli Jakob Hurt.Selts koondas kõiki eesti soost haritlasi,aga ka ärksama vaimuga taluperemehi.Eesti kirjameeste seltsi otsusel mindi 1872.aastal üle uue kirjaviisi kasutusele,mis on eesti keeles käibel tänaseni. Carl Robert Jakobson tõusis rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa.Jakobsoni käis Cimze seminaril,sooritas Peterburgi ülikoolis õpetajate eksami.1865.aastal ilmusid Jakobsoni
kohta. Pärast Hurda surma on avaldatud ,,Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad", ,,Kõned ja kirjad" ja ,,Mida rahvamälestustest pidada". Hurda kogumistöö äratas rahvusvahelist tähelepanu juba tema eluajal. Aastast 1992 antakse välja Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Friedrich Reinhold Kreutzwald Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. F.R.Kreutzwald kasvas Kaarli ja Hageri, Ohulepa mõisas. Õppimist alustas Rakvere köster Gööki algkoolis (1815-1817), edasi läks kreiskooli (1817-1818) ja Tallinna kreiskooli (1819- 1820), kaupmehe õpilane oli ta Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksami tegi ta Tallinnas 1823. aastal, koduõpetajana töötas Tallinnas ja Peterburis 1823-1826. Õppis Tartu ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833. aastal lõpetas keiserliku Tartu ülikooli, pärast lõpetamist asus arstina tööle Võrru.
aastatel 16931697 põhjalikult ümber. Torni jalam jäi uue Ingeri bastioni kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles). Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest kuplija väljast koonuse kujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui Tallinna kindlus 1864. aastal likvideeriti, anti torn Toompea Kaarli kogudusele. Torni kasutati laona. Kui kogudus hakkas 1939. aastal uut kogudusehoonet (tänapäeval on seal ka Tallinna Hambapolikliinik) ehitama, müüdi torn selle ehitise rahastamiseks ära. Lagunenud torni hakati korrastama 1958. aastal, osaliselt restaureeritud ning osaliselt ümber ehitatud ja juurdeehitistega täiendatud tornis avati 1968. aastal Tallinna linnamuuseum. Praegu ehitatakse torni uutele abiruumidele juurdeehitisi ja torn
Hinnad langesid, sest oli kauba küllus, aga madalate hindadega kaupki ei leisdnud ostjat. Nii vähendasi tööstusettevõtted tööjõudu ja inimesed jäid töötuks. Hinnad langesid ka põllumajanduses ning paljud riigid, kuhu veeti, enam toodangut ei ostnud. Talupoegadele jäi kaup kätte ja enam ei suudetud laene maksta, mis olid võetud hea majanduse ajal. Talud läksid pankrotti ehk haamri alla. Riik hakkas korraldama hädaabitöid, näiteks Tallinnas istutati puid Kaarli puiesteele, Tartus kindlustati kesklinna Emajõe kallast, tehti kuivendustöid. 1933 devalveeriti kroon. Tegelikult oli seda tahetud teha juba varem, aga Jaan Tõnissoni valitsus viis selle lõpuks läbi. Pärast seda oli see valitsus sunnitud tagasi astuma. Teine kriis oli sisepoliitiline kriis. See oli eelkõige tingitud sellest, et oli palju erakondi, kellel kõigil olid oma huvid, mis tõid kaasa sagedased valitsusevahetused. Reaalselt ei olnud valitsusel võimalik
(rate;nper;pmt;fv;type) (rate;nper;pmt;pv;type) TE(nper;pmt;pv;fv;type;guess) ER(rate;pmt;pv;fv;type) MT(rate;nper;pv;fv;type) ses (1) või lõpus (0) ivse väärtusena, pangast võetud sularaha aga positiivse väärtusena! Page 40 8 Kaarel Kasepuu paneb 5000 krooni 10 aastaks panka, kus makstakse intressi 6% aastas. Naaber Margus Männ intressimäär on 5%. Kaarli hoiuse lõpupäeval on mõlemal naabril pangas ühesugune summa. Kui kaua kandis M Vastus: 8,206 aastat ehk 8 aastat ja 2,5 kuud Kaarel pv rate pmt nper type ### 6.00% - kr 10 0 Margus pv rate pmt fv ### 5.00% 0 ### Page 41
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
