misega (BEAM). Mitmed meetodid seisnevad elusa aju skaneerimises temast detailsete piltide saamiseks. Komputeriseeritud aksiaaltomograafia (CAT) põhineb pöörataval röntgenikiirel. Tuumamagnetresonantstomograaafia (NMT) näitab aju aktiivsust aatomituumade magnetiliste omaduste kaudu. Positronemissioontomograafia (PET) kasutab aju kudede poolt radioaktiivse suhkru omastamise intensiivsuse (aju aktiivsuse) mõõtmist eralduvate positronide loendamise kaudu. Aju piirkondliku verevoolu kaardistamine (rCBF) annab ettekujutuse aju teatud osa aktiivsusest teda läbivat vere hulka mõõtes. PEAAJU STRUKTUURID Ajutüvi Ajutüvi (truncus encephali) paikneb seljaaju (medulla spinalis) ja otsaju (telencephalon) vahel. Ajutüve koosseisu kuuluvad järelaju (myelencephalon) ehk mõnikord ka piklikajuks (medulla oblongata) nimetatav aju osa, tagaaju (metencephalon), keskaju (mesencephalon) ja vaheaju (diencephalon).
ala mõistesüsteemist (nt Suonuuti 2001, Wright ja Budin 2001). Korpuseajastul ei ole liigne rõhutada, et muidugi algab tänapäeval iga sõnastiku tegemine sõnade otsimisega korpusest. Süstemaatiline töö aga seisneb selles, et esiteks lisatakse terminiloendisse ka vaadeldava valdkonna kõik ülejäänud terminid, mitte ainult need, mis juhtusid kasutadaolevas korpuses esinema, ja teiseks kaardistatakse kõigile nendele terminitele vastavate mõistete omavahelised suhted. Mõistesuhete kaardistamine põhineb eeldusel, et vaadeldava eriala mõisted saab paigutada mingisse arusaadavasse, enamasti hierarhilisse süsteemi. Hierarhiline peaks mõistesüsteem olema, et aidata kaasa ülevaate omandamisele valdkonnast ja lihtsustada määratluste kir- jutamist: lehtede poolt juure poole vaadates saab süsteemist otse välja lugeda sisumääratlused, juure poolt lehtede poole vaadates aga mahumääratlused. Selleks peaks hierarhilise mõistesüsteemi ühel
sajandi I poole (muusika)kultuuri üldpildile; milliseks kujunes džässi ja popkultuuri vahekord; kas džäss kujunes Eestis vaadeldaval ajajärgul kontsertmuusikaks; kas meil kujunes välja rahvuslik džäss. Eesmärkide täitmisel oli seega kesksel kohal kõikvõimalike džässiga seonduvate andmete kogumine ja dokumenteerimine võimalikult usaldusväärse andmepanga loomiseks. Esmased ülesanded olid: džässorkestrite/-ansamblite levikuala kaardistamine, nende isik- ja pillikoosseisude, reper- tuaari, stiililise suundumuse ning mängutaseme väljaselgitamine; raadio, kino, heliplaatide ja nootide mõju uurimine džässi levikule; tantsu- ja meeleolumuusikas toimunud muutuste analüüsimine; avaliku suhtumise ja seoses sellega džässikriitika jälgimine. Nende nähtuste sotsioloogiliste aspektide selgitamisel ja hindamisel toetutakse põhiliselt kultuurimuutuste ja akulturatsiooni teooriate seisukohtadele. 1.3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
