EKSOOTILISED VILJAD Kokkuvõte Tallinn 2010 SISUKORD Eksootilised viljad SISSEJUHATUS Sageli on poodides müügil ostjale tundmatuid puuvilju, millest pole teada, on nad magusad või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD Eksootilisteks viljadeks loetakse: Artisokk, Arbuus, Ananass, Avokaado, Banaan ja punane banaan, Bataat, Cherimoya või annoona, Fengol ehk apteegitill, Granaatõun, Granadilla, Gujaav, Hurmaa, Jackfruit, Kaktusevili, Karambool ehk tähtvili, Kirssananass ehk füüsal, Kiwano, Kumkuats ehk kääbusapelsin, Kuningkookos, Küdoonia, Lime, Litsi, Longan, Limkuats, Mango, Mangostan,...
Sõltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse mudad kahte põhirühma: mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. Ravimuda tekib pikemaajaliste füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Tema koosseisus on lahustumatud (ränidioksiid, alumiiniumoksiid ning raua, kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi oksiidid), lahustavad (naatriumi, kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumi soolad) anorgaanilised ained ning erinevad orgaanilised ained (süsivesikud, rasvad, surnud ja kõdunenud taimede ja loomade jäänused). Järvemuda Järvemudaks loetakse klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnevat magevee setendit, mis sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist. Järvemuda esineb
Alles pärast viljaikaldusi ja näljahädasid hakati pisitasa kartuliga harjuma. Üldrahvalikuks toiduaineks sai kartul alles eelmisel sajandil. 42 Kartuli mugulad sisaldavad 14-37% tärklist; kuni 2% täisväärtuslikku valku; õun-, sidrun- ja oksaalhapet; vitamiinidest B1 (0,11 mg%), B2 (0,06 mg%), B6 (0,6 mg%), E, D, K, PP (1,2 mg %), C (26-42 mg%), U, karotiini (11-56 mg%); pektiinaineid; mineraalainetest kaaliumi (568 mg %), fosfori (54 mg%), kaltsiumi (12 mg%), magneesiumi (20 mg%), rauda (0,8 mg%), tsinki, niklit, koobaltit, joodi, kestainet (20-25%). Kõik taimeosad sisaldavad mürgist glükoalkoloidi solaniini (kõige vähem mugulates). Kevadeks on solaniin kuhjunud mugula "silmadesse" ja koore alla, mistõttu kevadel tuleks toiduks tarvitada kooritud kartuleid. 1 kg keedetud, puhastatud kartulit kindlustab organismi 20% valkudega, 40%
Ületreenitus ei möödu mõne päevaga taastumine võib kesta nädalaid või isegi kuid. Taastumine sõltub ületreenituse raskusastmest. Tuleks anda endale puhkust. Seda saab teha treeninguid vähendades või neist mõneks ajaks loobudes. Tuleks puhata korralikult välja, olenemata selle ajakulust. Abiks on ka taastavad protseduurid saun, massaaz, termokapsel ja infrapunasaun. Kindlasti on abiks ka veekeskused. Soovitav on tarvitada vitamiine mineraalidega: suurendada magnieesumi, kaaliumi, B6 vitamiini ning C-vitamiini päevanormi. Pärast ületreenituse möödumist ei tohiks kohe sama aktiivselt treenima hakata. Mida iganes ületreenija ka ei teinud, tegi ta seda valesti, et sellisesse staadumisse jõudis. Soovitav oleks vaadata üle treeningkava (või selle puudumisel see teadlikuma inimesega koostada) ning vajadusel kasutada treeneri abi. Treeninguid tuleks alustada jälle tasapisi jõusaalis treenijad peaksid jälle algajate kavale üle minema, et lihased tööreziimi viia
Kasutamine Lillkapsas seisab külmikus 0 kraadi juures umbes nädal või rohkemgi. Süüakse vaid õisi, juur ja lehed eemaldatakse. Enamasti kasutatakse seda kuumtöödeldult kui ka toorelt. Kuumtöödeldes oleks soovitatav õisikutükid pehmeks keeta või aurutada. Tükid peaksid valmima alla 10 minutiga. Toiteväärtus ja biokeemiline koostis Lillkapsas sisaldab rohkelt C-vitamiini, foolhapet ja kaaliumi. Samuti leidub selles ka vaske, B6 vitamiine, fosforit, kaltsiumi ja magneesiumi ja rauda. Lillkapsas on kõige kergemini seeditav kapsas, tänu sidrunhappele mida see sisaldab. See sobib hästi kaalujälgijatele, sest 100g sisaldab vaid 23kcal, millest 93g on vesi. Lillkapsas on tervislik, vitamiinirohke ja täidab hästi kõhtu. Teisendid Roheline lillkapsas- on lill- ja spargelkapsa hübriid. Lillkapsalt on pärinud kuju,
1. Sokolaadi ühes peamises koostisosas kakaovõis sisaldub rohkelt steariinhapet, tänu millele ei tõsta sokolaadi söömine vere kolesteroolitaset ega suurenda seetõttu ka südameveresoonkonnahaigustesse haigestumise riski. 2. Sokolaad sisaldab antioksüdante (flavonoole), mis kaitsevad südant ja veresoonkonda. Samuti on need kasulikud immuunsüsteemile ning on potentsiaalselt vähki takistavad. 3. Sokolaad sisaldab olulisi toitaineid: rauda, tsinki, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja vaske ning B-vitamiini. 4. Sokolaad tekitab heaolutunde, kuna selle maiuse söömisel vallanduvad ,,õnnehormoonid" endorfiinid. 5. Sokolaadil on kergelt ergutav mõju tänu selles leiduvale teobromiinile. 6. Sokolaadis sisalduv serotoniin on looduslik "antidepressant". 7. Viimaste aastate uuringud on tõestanud ka, et sokolaad ei tekita aknet ega hambakaariest. 8. Sokolaad ei põhjusta lastel tähelepanupuudulikkusega seotud
Leidub eriti loomorganismides. Na on rakuväline element st. teda on rohkem rakkude vahel kui rakkude sees. Maakoores leidub: 2,1% Tähtsus: 1) reguleerib organismi veereziimi (soodustab vee eraldumist) Kaalium - K 2) osaleb närviülekannetes 3) osaleb rakkude pinnalaengu tekkes. 4) Kaaliumi ioonid mängivat tähtsat rolli väetistes Maakoores leidub: 2,3% Tähtsus: 1) Loomadel on Mg luukoe koostises rasklahustuvate sooladena. Magneesium - 2) Loomadel vajalik närvisüsteemi normaalseks talitluseks. Mg 3) loomadel aktiveerib ensüüme. 4) taimedel on klorofülli keskne element.
Ajalugu Metall sai oma nimetuse kahe helesinise joone järgi, mis on hästi nähtavad tema spektris, ning mille järgi avastasid selle 1860. a. Saksamaal keemik Robert Wilhelm Bunsen ja füüsik Gustav Robert Kirchhoff. Mineraali uurimisel, mis teostati enne spektraalanalüüsi meetodi avastamist, peeti sel ajal tundmatut tseesiumi kaaliumiks.Kuna kaalium on kergem tseesiumist, siis tulemuste arvutamine näitas, et umbes 7 % ainet puudus. Uurimisel ei määratud otseselt kaaliumi hulka, vaid arvutati plaatinaühendi kaalu järgi, mille abil viidi tavaliselt kaalium üle lahustumatuks ühendiks.Nii kaalium, kui ka tseesium reageerisid plaatinaühendiga. Mõistatuslik 7 % aine kadu pollutsiidis erutas keemikuid. Mõistatus lahendati 1860. a. pärast spektraalanalüüsi avastamist, mis näitas pollutsiidis uue metalli, tseesiumi olemasolu. -3- Omadused
mitmete ensüümide aktiveerimises, vitamiin D metabolismis, hormoonide toime- mehhanismides, vere osmootse rõhu tagamises. Ioonsest kaltsiumist 50% on seotud vereplasma albumiiniga. Vaba iooniseeritud kaltsium hoitakse vereplasmas suhteliselt konstantsena. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1 - 1,2 kg kaltsiumi). Naatrium ja kaalium Naatrium lokaliseerub valdavalt ekstratsellulaarselt (vereplasma, rakkudevaheline vedelik, lümf), kus teda on 8-20 korda rohkem kui rakus. Kaaliumi on rakus 30-50 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 100-110 g Na ja 130-170 g K). Raku talituse käigus rakku sattuv liigne Na viiakse rakust välja, liigne kaalium viiakse samaaegselt rakku. Sellist vastastikust transporti teostab ensüüm Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koostöö tagab: · Na-pumba poolt loodud naatriumi ja kaaliumi erinev jaotumine raku ja tema väliskeskkonna vahel on rakkude normaalse membraanipotensiaali tekitamise kaudu
1. Nimetus ja avastamine Räni - Si (silicium) Nimi räni (inglise keeles silicium) tuleb ladinakeelsetest sõnadest silex, silicis, mis tõlkes on ,,sillutuskivi." (10) Ränikivi on ammu tuntud, selle põhielement sai aga tuntuks alles kahe sajandi eest. XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi algul püüdis H. Davy elektrolüüsida kuumutatud liiva, kuid protsess ei kulgenud (liiv ei juhi elektrivoolu, mitteeletrolüüt), siis püüdis ta redutseerida ränidioksiidi metallilise kaaliumi aurudega. Katsed aga polnud resultatiivsed, lähtuti valest eeldusest, et räni on metall. Gay-Lussac ja Louis Thenard (1811) viisid läbi eksotemilise reaktsiooni ränitetrafluoriidi ja metallilise kaaliumi vahel, kuid ei suutnud analüüsida reaktsioonil tekkinud ühendeid. 1824. aastal kuumutas J. Berzelius peenpulbriliste ainete (ränidioksiid, raud ja süsi) segu ja tõestas, et reaktsioonil tekib raua ühend räniga (ferrosiliitsium)
............................ 7 2.2Orgaaniliste väetiste kasutamine...........................................................................8 2.2.2. Orgaaniliste väetisnormide planeerimine.......................................................9 2.2.3.Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia.........................................10 2.3.Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.............................................11 2.3.1 Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil........11 2.3.2.Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil...................................13 2.3.3.Mineraalväetiste normide, andmisaegade ja –viiside planeerimine..............14 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 17 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................ 18
koondunud kui muudes toiduainetes, kuna enamik kanalihast koosneb valkudest ja rasvast ja suur osa toiduainetes sisalduvatest vitamiinidest ja mineraalainetest leiduvad toiduainete veest ning süsivesikutest koosnevates osades. Pisut rohkem sisaldab vitamiine ja mineraalaineid tume kanaliha. Üldiselt leidub kanalihas väikeses koguses A vitamiini ning pisut B grupi vitamiine, mille hulgas on kõige rohkem niatsiini ja pantoteenhapet. Leidub ka B6 ja B12. Lihas leidub ka mõningal määral kaaliumi, naatriumi, fosfori, tsinki ja rauda. Vähesel määral esineb kaltsiumi ja magneesiumi ning teiste mineraalaineid. Kogu maailmas on sedavõrd rohkesti kana valmistamise retsepte ja söömise viise, et isegi igas üksikus riigis võiksime me veeta terve oma eluea, proovides iga päev erinevat valmistamisviisi. Erinevate valmistamisviiside hulka kuuluvad küpsetamine, grillimine, röstimine, keetmine ja praadimine, mille kõigi juures kasutatakse oma erilisi vürtse ja kastmeid
1) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 3 ha põllu lupjamiseks, kui huumushorisondi tüsedus on 25 cm, mulla Dm=1,2g/cm³ ja hüdrolüütiline happesus H8,2= 6mg ekv/100g mulla kohta.Andmed: H8,2=6mg ekv/100g; Dm=1,2g/cm³=1,2t/ha; A=25cm=0,25m ; M(CaCO3)=100E=50; 3ha=30000m2 Lahendus: 100g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300mg/100g=3kg/t; m=0,25*30000*1,2= =9000kg/3ha; 3*9000=27000kg; 27000kg--75% ja x kg-- 100%x=(27000*100)/75=36000kg=36t 2) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 250 l turba neutraliseerimiseks, mille mahukaal on 0,35kg/l, mulla Dm=1,2g/cm³ ja H8,2= 6mg ekv/100g. Lahendus: M(CaCO3)=100E=50; 250 l*0,35kg/l=87,5kg; 100 g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300 mg/100g=3g/kg; 3g--1kg ja x g-- 87,5kgx=(4*87,5)/1=350g; 350g-- 75% ja x g-- 100% x=(350*100)/75=467g. 3) Ammooniumnitraat maksab 2600kr/t. Kui palju maksab 1kg N selles väetises? Lahendus: Ammoonitraadis on 35% N. 1000kg=1t; 1000*0,35=...
mikroelementidest (K, Na, Ca, Mg, Mn, Cu, Fe, Co, P, Zn, Cl, S, Ni, Cr) - C-, E-, K-, A-, PP- ja B-grupi vitamiinidest 7 · Mesi sisaldab alati õietolmu (1 kuupsentimeeter sisaldab keskmiselt 6000 õietolmutera) · Õietolmurikkam mesi on ka vitamiinirikkam · Õietolmuterade järgi saab kindlaks määrata, millistelt taimedelt nektar on korjatud 8 · Mineraalainetest leidub mees kõige rohkem: - kaaliumi, - samuti naatriumi, - kaltsiumi, - magneesiumi, - rauda, - mangaani, - vaske jm (metsamesi) · Mees leidub ühtekokku: - 11 mineraalainet ja - 17 mikroelementi · Mees on kõiki aminohappeid, kaasaarvatud asendamatud 9 Mee värvus 10 · Mee värvus oleneb otseselt korjetaimedest · Põhilisteks värvuse tekitajateks on taimede pigmendid · Karotiin annab punast, ksantofüll
Petersell(Aedpetersell) Nimi Monika Viidemann 2012a. Ajalugu Vanad kreeklased pidasid peterselli pühaks taimeks ning kasutasid seda üksnes rituaalsetel eesmärkidel. Peterselliga kaunistati hauakambreid, kuna seda taime peeti Archemoruse "surma sõnumitooja" taimeks. Kuna legendi kohaselt olevat Heraklese võidupärjas olnud kimp peterselli, põimiti petersellilehti ka olümpiavõitjate pärgadesse. Kreeklased ise peterselli ei söönud vaid söötsid seda oma võidusõiduhobustele. Roomlased seevastu tarvitasid ohtralt peterselli. Seda seoti peokülaliste pärgadesse, et leevendada joovet ning varjata halbu lõhnu. Keskajal usuti, et peterselli kasvatamine õnnestub vaid nõidadel ja rasedatel naistel ning korralik saak kasvab vaid Suurel reedelkülvatud seemnetest. Petersell Petersell (Petroselinum) on sarikalaste sugukonda kuuluv taimeperek...
6). Sool Soola vajame selleks, et reguleerida vee hulka kudedes, säilitada happetasakaalu organismis ning võimaldada närviimpulssidel edasi kanduda. Naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid reeglina saadakse seda soovitatavast palju rohkem ja soola tarbimist tuleb piirata. Naatriumi liigtarbimine võib põhjustada: · naha ja limaskestade kuivamist; vee ja kaaliumi ülemäärast eritumist uriiniga; · pikaajalisel liigtarbimisel vererõhu tõusu. 7)Tagajärjed Kiirtoidu pidev tarbimine kujutab just noortele suurt ohtu. Harjumusest valesti toituda võivad tekkida mitmed terviseprobleemid, kuna toitumine mõjutab seda, kuidas end tunned, välja näed ning kuidas käitud. See võib avaldada halba mõju kasvule ja arengule ning suurendada ohtlike haiguste tekkimisvõimalust hilisemas elus. Suurimad
Okra Foto: Wikipedia Viliköögiviljade hulka arvatava troopilise päritoluga soojanõudliku okra kasvatamine meie kliimas võib kõne alla tulla vaid köetavas kasvuhoones. Nimi ja ajalugu. Okra, ehk botaanilise nimega söödav muskushibisk (Abelmoscus esculentus, sün Hibiscus esculentus) kuulub kassinaeriliste sugukonda. Mõnedes maades (näiteks Bulgaarias, Kreekas, Venemaal) tuntakse ka baamia, mõnedes (Prantsusmaal, Hispaanias, Madalmaades) gombo nime all. On üks vanemaid köögivilju, mille jäljed toiduks tarvitamise kohta Egiptuses ulatuvad II aastatuhandesse eKr. Pärinevat arvatakse olevat Ida-Aafrika kiltmaalt. Egiptuses ja Etioopias kasvab see metsikult praegusel ajalgi. Tänapäeval on okra laialt levinud ja armastatud köögivili eelkõige Aafrikas (eriti Keenias), aga samuti Indias, Tais ja üldse troopilises Aasias, Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ning Põhja- Ameerika lõunaosas. Euroopas viljeldakse seda ulatuslikuma...
Sojaoad Põllumajandus Anastassia Umrihhina 11. Mis see on? Sojauba (Soja hispida)on üheaastane liblikõieline taim. Vilja valmides moodustub kaun, mille sees on 2-5 ovaalset ja läikivat seemet. Kuigi kõige sagedamini kasutatakse kollaseid sojaubasid, võib nende värvus varieerub kollasest kuni mustani. Sojauba kasvab kõige paremini seal, kus suve keskmine õhutemperatuur on +20–+30 °C. Ta talub mitmesugust pinnast, aga kõige paremini kasvab niiskel lammimullal, kus on palju orgaanilisi aineid. Kodustamine ja levitamine Sojaoa metsik eellane kasvas Kesk-Hiinas. Seda kasutati juba 7000 aastat tagasi toiduna ja ravimite koosseisus. Hiina müüdi järgi kuulutas legendaarne Hiina keiser Shennong viis taime pühaks: sojaoa, riisi, nisu, odra ja hirsi. Koreast on leitud 3000 aastat vanu jäänuseid sojaubadest. 15. sajandiks oli sojauba levinud kõikjale Hindustani poolsaar...
Ühte sulamit(duuralumiiniumit) kasutatakse lennukitööstuses. Woodi sulamit, mis on madala sulamistemperatuuriga, kasutatakse tuleohutussüsteemis. Joodiseid kasutatakse keevitamisel. Melhiorist valmistatakse nuge-kahvleid. Pronksist tehakse kujusid, ausambad jne. Malmist on tehtud mõned potid, tööriistad, radiaatorid. Eriterasest valmistatakse kraane, tööriistu. Rauast valmistatakse elektromagnetite südamikke, akude elektrood. Kaaliumi ja naatrumi kasutatakse fotoelektroonikas. Naatriumi kasutatakse hea soojusjuhina tuumareaktorites ja päikesepatareides Naatriumiaurudega täidetakse elektrilampe. Naatriumkarbonaad kasutusel paberitööstuses. Vasest valmistatakse elektrijuhtmeid. Kaltsum vajalik põllumajanduses,ehituses. Väärismetallid kasutusel juveelitööstuses jne. Kokkuvõte Metallid on äärmiselt olulised meie elus ning neid läheb vaja paljudes eluvaldkondades. Sellepärast on nende kohta oluline ka teada
Et vererõhku korrigeeriv bakter võiks olla müügiargument kogu maailmas, siis esitati paberid ka Euroopa Toiduohutusametie. Nende meelest aga polnud piisavalt tõendatud bakteri ja juustu kasulik koosmõju. Vegemite on austraallaste tumepruun kõige kuulsam paljudest pärmiekstrakti määretest sealsel turul, mida kasutatakse röstsaia, küpsiste, võileibade peal. See on üks suuremaid B vitamiini allikaid, ning väga soolane. Vegemite sisaldab 3,45% naatriumkloriidi ning 2,3% kaaliumi. 2006. aasta oktoobris teatasid Austraalia uudised, et Vegemite on Ameerika Ühendriikides keelatud, kuna see sisaldab foolhapet, ning tollis otsitakse kõik inimesed läbi. Lugu pärines reisija poolt anekdoodina, kes väitis, et teda otsiti läbi. USA toiduamet väitis hiljem, et neil ei olnud plaanis keelata Vegemite importi ega kõrvaldada toodet poelettidelt. 2011. septembris väitis Austraalia peaminister, et USA tolliametnikud püüdsid Vegemite konfiskeerida USAsse sisenedes. 2011
Vändra Gümnaasium 10.klass Tugeva väetiselahuse mõju kress-salatile Miniuurimistöö Juhendaja: MSc Hille Arumäe Vändra 2013 Sissejuhatus Minu teaduslik miniuurimistöö ,,Tugeva väetiselahuse mõju kress-salatile" kajastab tugeva väetiselahuse mõju kress-salati kasvule võrreldes kraaniveega kastes. Valisin katse läbiviimiseks kress-salati, kuna see idaneb kiiresti ja peale katse sooritamist saan salati oma tarbeks ära kasutada ning taim ei lähe raisku. Sooritan katse ja vaatlen seda 7 päeva jooksul ning teen sellest järeldused. Uurimisküsimus: kuidas mõjutab väetiselahus kress-salati kasvu? Hüpotees: tugeva väetiselahusega kastmine kiirendab kress-salati kasvu. 1. Mõjutegurid ja uurimisõbjekt 2. Vesi Vett vajavad kõik elusorganismid. Nad koosnevad suures osas veest. Vesi on üks levinumaid ja parimaid lahusteid, s...
peaaegu kogu Põhja- ja Kesk-Euroopas, kuid ka Lääne- ja Kesk-Siberis ning Põhja-Ameerikas. Eestis sage. Harilik jõhvikas eelistab kasvukohana happelise pinnasega märgalasid ning teda võib leida enamikust põhjaparasvöötmejahedamatest kohtadest, kus on talle sobivaid kasvukohti. Hariliku jõhvika marjade hapu maitse tuleneb mitmesuguste hapete, sh oblik- ja sidrunhappe sisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Marjad sisaldavad C-vitamiini ja kaaliumi. Küüvits: Küüvits on tavaline taim Eestis rabastuvates männikutes, soodes ja rabades. Kanarbikuliste sugukonnast, igihaljas kääbuspõõsas. Kõrgus 10 kuni 30 cm. Vars püstine või tõusev. Lehed alt valkjashallid, pealt rohelised, läikivad, lineaalsüstjad, allarullunud servaga. Õied pikaraolised, roosad, kannutaolised, tagasikäändunud hõlmaga, õiekroonid on seestpoolt karvased. Õied asuvad väheseõielistes (45 kaupa) longus õisikutes harude tipus. Õitseb maist juulini
valulikkus, pulsi aeglustumine, unetus, jalalihaste nõrgenemine, kõhukinnisust jm. Magneesium 65% talletub luukoes vees praktiliselt mittelahustuvate sooladena. Magneesiumivaaeguse tunnused on väsimus, lihasnõrkus, lihasvärinad, spasmid jm. Ohutu päevane üldnorm on täiskasvanule 600-700 mg. Kaalium Leidub eelkõige rakkude sisekeskkonnas, täpsemalt närvi- ja lihaserakkudes kuni 170 grammi. Kõige rohkem kaaliumi sisaldavadkuivatatud viljad, nagu aprikoos, rosinad, datlid, virsikd, ploomid banaanid jm. Ohutu päevase maksimumkoguse piir jääb oletetavasit 6 grammi piiresse. Naatrium Tüüpiline rakuväline element. Leidub peaaegu kõigis toiduainetes. Defitsiidi korral toimub kehakaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine soolestikus jm. Keskmiselt vajab keha päevas 20-35 mg naatriumi keha kilogrammi kohta. Kloor
keskkond 20) Mis on kare vesi? Sisaldab palju Ca, Mg, Fe ioone 21) Mis on pehme vesi? Sisaldab vähe Ca, Mg, Fe ioone 22) Mööduv karedus (mis põhjustab, kuidas eemaldada) On tingitud: Ca(HCO3)2, Mg(HCO3)2 (NT KRAANIVESI) Saab eemaldada keetmisega 23) Püsiv karedus (mis põhjustab, kuidas eemaldada) On tingitud: MgCl2, CaCl2, MgSO4, CaSO4. (NT Jõe ja mere vesi) Eemaldatakse iooni vahetus meetodiga (Kaltsiumi ja Mg ioonid asendatakse naatriumi ja Kaaliumi ioonidega.) 24) Mis on vee pehmendamine? Karedust põhjustavate ainete eemaldamine 25) Mis on karstinähtus? Looduses toimub keetmisele vastastikuline nähtus, kus puhtast veest tekib kare vesi ja tekivad karstikoopad Ülesanded a) Kristallhüdraadiga ☺Mitu g tuleb kaaluda CuSO4•10H2O ja mitu ml võtta vett, et valmistada 200 grammi 10% vask(II)sulfaadi lahust? b) Molaarsusega ☺Mitu g tuleb kaaluda naatriumhüdroksiidi, et valmistada
Selle varud paiknevad lihastes ja maksas. Glükogeen muundub küllaltki hõlpsasti suhkruks ,mille põlemisel vabaneb energia. Kolmas energiaallikkas on rasvad ,milles talletatud energiahulk on on suurim , ent organismisl on seda kiire vajaduse korral raskem kasutada. Peamised kolm energiaallikat toidus on süsivesikud, valgud ja rasvad. Nende komponentide vahekord toidus määrab, kas on tegemist energiarikka toiduga. Neli olulisemat toiduainete rühma: Värske puuvili- Rikkalik kaaliumi sisaldus ,rohke vee sisaldus,kerge seeditavus,tagavaus suhkru aeglase vabanemise vereringesse. Värske köögivili- Rikkalikult süsivesikuid ja kaaliumi, rohke vee sisaldus,kerge seeditavus, suhkru aeglase vabanemise tagavus, rikkalikult foolhapet ja rauda. Täisteratooted- palju süsivesikuid,tagavad suhrku aeglase vabanemise vereringesse,Plaju b vitamiine,rohkelt kroomi, foolhapet ja rauda. Oad ja kaunviljad- Süsivesikuid rohkelt, tagavad suhkru aeglase vabanemise vereringesse ja
Karamboola Malai saarestikust (kusagil Austraalia ja Aasia mandri vahel) pärit karamboola ehk tähtvili on müügil enamikes supermarketites. Tähtvili on ristipidi viiludeks lõigatuna ideaalne kookide kaunistaja. Kuigi vilja maitseomadused pole küll nii huvitavad kui välimus, on tegemist siiski värskendava ja mahlase suupistega. Mõni karamboola on maitsvam kui teine, kuid välimuse järgi seda kahjuks kindlaks teha ei saa. Vali poes ilma plekkideta kollaseid vilju ning looda parimat! Tähtvilja ei koorita, seda süüakse viilutatuna ning lisatakse puuviljasalatitesse. Cherimoya või annoona Huvitav südamekujuline vili on pealt roheline. Koore all aga ootab kreemjasvalge, pudingilaadne, suuri pruune seemneid sisaldav ja ülihea viljaliha. ...
ELU KALJUMÄESTIKUS Kaljumäestikku nimetatakse "Põhja-Ameerika" selgrooks ning ta moodustab Vaikse ja Atlandi ookeani vahelise veelahkme. Mäestik on nii Ameerika kui ka kogu maailma võimsamaid vaatamisväärsusi. Kaljumäestik laiub 5100 km ulatuses põhjast lõunasse, Arktika jäistelt aladelt kuni palava New Mexiconi. Kaljumäestik on koduks paljudele eriilmelistele taimedele ja loomadele. KALJUMÄESTIKU TUNNUSJOONED Kaljumäestik on üsna noor maastikuala. Ta tekkis kriidiajastu lõpul, umbes 70 miljonit aastat tagasi tektooniliste kihtide liikumise ning maakoore kuhjumise tulemusena. Mäestikku võib jagada 4 suuremaks piirkonnaks: arktiline, põhjapoolne, keskosa ning lõunaosa. Nende kõrgus varieerub alates 300-4399 meetrini üle merepinna ning laius ulatub 160-645 kilomeetrini. Kaljumäestikus või leida palju mäetippe, platoosid, aga ka madalamaid künkaid, mis üheskoos moodustavad ainulaadse kombinatsiooni. Suur osa nendest on hõlmatud loodusrese...
Pasta kooslused : -100% durumnisujahust , ei lisata muna . - osaliselt durumnisujahu + osaliselt tavalist nisujahu , lisatakse muna . - 100% tavalist nisujahu . Madalama kvaliteediga pastatoodete puhul lisatakse ka rukkijahu või odrajahu . Pasta on tumedam aga tervislikum . Pasta toiteväärtus : Pastatoodetele on omane: - kõrge energiasisaldus - vähene proteiinihulk - rasva vähesus - vitamiinide jamineraalsoolade tagasihoidlikus - rohke kaaliumi sisaldus - kerge seeditavus Pastat võime nimetada tervislikuks ja tasakaalustatud toiduks ! Pasta toorained Värsket pastat valmistatakse üldjuhul kvaliteetset kõvateralise durumnisu jahust , mis on valgurikas , sisaldab rohkesti gluteeni ( liimvalgu koostisosa ) ja suhteliselt vähe tärklist . Kõva nisu jääb jahvatamisel kergelt sõmeraks , mis tagab , et keedetud pasta on parajalt tihke ja ei kleepu .
Karastusjoogid Gaseeritud joogid, eriti need, mis sisaldavad karamellvärvi, omavad kõrvalmõju, mis võib negatiivselt mõjutada meie tervist, eriti luude tihedust. Ka aspartaamiga magustatud dieetjookide joomine pole probleemivaba. Karastusjookide nagu Coca-Cola ja Pepsi-Cola keskmine pH on 3.4. Sellisest happesusest piisab hammaste ja luude lahustamiseks. Inimese keha lõpetab luumassi tekitamise varsti pärast 30. eluaastat ning pärast seda lahustab ta igal aastal 8-18 protsenti luumassist, viies selle uriiniga kehast välja. Luukoe kaotamine oleneb suuresti tarbitava toidu happesusest. Happesus ei sõltu mitte toidu maitsest, vaid kaaliumi- kaltsiumi-magneesiumi ja muude mineraalide ja fosfori vahekorrast. Lahustatud kaltsiumiühendid kogunevad arterites, veenides, nahakudedes ja siseorganites, mõjutades omakorda neerude talitlust (sellest ka neerukivid). Karastusjookide mullid on tekitatud fosforhapp...
· kütuseelementides · purunemiskindlas klaasis 9 BIOLOOGILINE TOIME Rubiidiumi kasutatakse nukleaarmeditsiinis, et leida ja pildistada ajukasvajaid. Radioaktiivsed isotoopid (rubiidium) viiakse kehasse, seejärel registreeritakse kaameraga radiofarmatseutilise preparaaadi biodistributsiooni organismis. Inimese keha kaldub ravima Rb + ioone, nagu oleksid need kaaliumi ioonid ja seetõttu rikastab rubiidium organismi rakusisest vedelikku. Ioonid ei ole eriti mürgised, ning neid on kerge eemaldada higi ja uriiniga. 10 KASUTATUD ALLIKAD · http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/rubiidium.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Wilhelm_Bunsen · http://et.wikipedia.org/wiki/Rubiidium · www.sloleht.ee · http://www.chemicool
Kui mikroskoobiga vaadata on Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja tema kuulsaid kraatreid. Kuu pind on kaetud puudritaolise ainega, mida nim. Regoliidiks. See meenutab märga liiva. Suurem osa mandrite kivimitest on bretshadeks nimetatav keeruline segu teistest kivimitest. Mõned bretshad on iseäraliku keemilise koostisega ja neid kutsutake KREEP-iks Nimi tuleneb nendes tavalisest rohkem esinevate elementide kaaliumi, haruldaste muldmetallide ja fosfori nimede esitähtedest. Kuna Kuul pole atmosfääri, siis tema temperatuur keskpäeval ekvaatoril tõuseb 110 kraadini ja ööse -180 kraadini. Kuu siseehitus Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kuu koor on paksem kui Maa koor, ulatudes 70 kilomeetrist nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel. Vaatamata vedelast rauast tuumale ei ole Kuul üldist magnetvälja.
Ebanormaalselt aeglane südame Second level löögisagedus ja ebatavaliselt madal Third level Fourth level vererõhk. Südame rütmihäired. Fifth level Muutused neerufunktsioonides, tulemuseks on suurenenud või vähenenud urineerimine või potentsiaalselt eluohtlike kaaliumi defitsiit. Luude hõrenemine Aneemia Kuiv, ketendav nahk, haprad küüned, juuste väljalangemine ja hammaste lagunemine Internetisõltuvus Ohumärgid - Kas veedad arvutis suheldes Click to edit Master text styles Second level rohkem aega kui inimestega Third level suheldes? Fourth level
· Keemistemperatuur: 1090 °C · Tihedus: 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 3. Ajalugu Esimene, kes magneesiumi ühendeid süstemaatiliselt uuris, oli soti füüsik ja keemik Joseph Black. Aastal 1808 sai Humphry Davy magneesiumi, elektrolüüsides niisutatud magneesiumhüdroksiidi Volta samba abil. Aastal 1828 õnnestus prantsuse keemikul Antoine Bussyl saada kuiva magneesiumkloriidi kuumutamisel kaaliumi kui redutseerijaga saada väikeses koguses magneesiumi. Aastal 1833 sai Michael Faraday esimesena magneesiumi sula magneesiumkloriidi elektrolüüsi teel. Neile katsetele tuginedes töötas saksa keemik Robert Wilhelm Bunsen 1840ndatel ja 1850ndatel välja menetluse magneesiumi saamiseks soola sulatamise teel omaleiutatud Bunseni elemendi abil. Aastal 1852 töötas ta välja elektrolüüsielemendi suuremates kogustes magneesiumi saamiseks sulast veevabast magneesiumkloriidist.
mõjutavad pideva sportliku aktiivsuse korral tekkida võivaid põletikke. Pasta Kõik süsivesikud pole halvad! Tegelikult on need sportlase dieedi oluline osa. Kuigi keha põletab rasva ja valku, peab ta kõigepealt need süsivesikuteks muundama, pannes keha rohkem tööd tegema Banaan Banaanid on madala kalorsusega suurepärased looduslike elektrolüütide allikad, mis tuleb pärast treeningut või spordiüritust asendada. Nad tegid ka kõrge kaaliumi sisalduse, mis teeb neist ideaalse üritusjärgse suupiste. Köögiviljad Tumedad lehtköögiviljad nagu spinat ja lehtkapsas, aga ka spargelkapsas, lillkapsas ja harilik kapsas sisaldavad rohkesti antioksüdante, vitamiine ja mineraale, et tugevdada meie sportlikke võimeid. Need sisaldavad ka palju A-, K- ja B6-vitamiini ning kaltsiumi ja rauda - need kõik kaitsevad keha põletiku eest. Pähklid Pähklid sisaldavad palju valku ja tervislikke rasvu, muutes need sportlaste toitumise
NARVA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Nikolai Kolkov PUUVILJAD Referaat Juhendaja:Maria Intston Narva 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................3 VIIGIMARI..........................................................................................................4 FÜÜSAL.................................................................................................................4 PASSIOON............................................................................................................4 KOKKUVÕTE.....................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................6 ...
neid nimetatakse limaaineteks. Limaained on suure veeimamisvõimega ja sellest oleneb rukkitaigna konsistents. Rukkijahu koostisest moodustavad suure osa ka valgud, mida on 11%. Rukkijahus on võrreldes nisujahuga vähem valke. Rukkijahus olev rasvasisaldus (1-2%) oleneb jahu sordist ja erinevalt nisujahust on rukkijahul rasval erinevad omadused ja koostised. Rukkijahu sisaldab palju organismile väga vajalikke mineraalaineid näiteks: kaaliumi, magneesiumi, fosforit, rauda ja erinevaid B-grupi vitamiine.
Lihase lõõgastumise algatab... Vali õige väide. Vali üks või enam: a. Ca2+ ioonide kontsentratsiooni vähenemise lihasraku sees.ÕIGE b. Ca2+ ioonide kontsentratsiooni suurenemise lihasraku sees. 10. Presünaptiline pidurdus tähendab, et ... Vali õige. Vali üks või enam: a. Aktsioonipotentsiaali levik presünaptilisele membraanile kutsub esile pidurdava ülekandeaine vabanemise, mis omakorda põhjustab postsünaptilise membraani hüperpolarisatsiooni kaaliumi või kloori ioonide läbilaskvuse suurenemise tõttu. b. Signaali ülekanne pidurdussünapsis vähendab aktsioonipotentsiaali leviku tõenäosust presünaptilisele membraanile ja sealt ülekande aine vabanemist. ÕIGE c. Signaali ülekanne pidurdussünapsis suurendab aktsioonipotentsiaali leviku tõenäosust presünaptilisele membraanile ja sela pidurdava ülekande aine vabanemist. 11. Mis on vegetatiivse, ehk autonoomse närvisüsteemi ülesanne? Vastus:
Kool õppesuund rühm nimi Mahl Referaat Juhendaja: Kuressaare 2012 Mida mahl sisaldab? Marjad ja puuviljad, millest mahla valmistatakse, sisaldavad ca 7090% vett, seega on ka mahla peamine koostisaine vesi. Mahla energiahulga annavad temas leiduvad süsivesikud.Keskmiselt on see 100 g kohta 45 kcal. Kõige energiarikkamad on smuutid, kus 100 g energeetiline väärtus on 60 kcal. Köögiviljamahlade energiahulk on keskmiselt 25 kcal. Kõige süsivesikuterikkamad ja enam energiat andvad mahlad on viinamarja-, pirni- ja õunamahl. Mahlad, eriti aga smuutid, on arvestatav kiudainete allikas. Kiudained omakorda on vajalikud seedetegevuse korrashoidmiseks, seedetrakti rakkude toitmiseks, samuti suurendavad need toitkördi hulka, kiirendavad selle edasiliikumist ja viivad välja organismist mittesoovitatavaid jääke. Puuviljades ja marjades on võrdlemisi palju pektiinaineid, millel on ka ravitoime. Ne...
Kuna rasvad kipuvad naha alla tagavaraks kogunema, peame energia võtma aeglaselt põlevatest süsivesikutest. Muidugi vajab organism ka rasva, kuid normaalse tervisliku toitumise käigus saame eluks vajaliku rasvakoguse toidust kätte. Rasva on ju rohkem või vähem Aeglaselt põlevaid süsivesikuid sisladavad kartul, riis ja leib. Kaalus maha võtta soovijad peavad lõviosa energiast saama samuti nendest ainetest. Millegipärast arvatakse, et kartul teeb paksuks. Kartul sisaldab rikkalikult kaaliumi, samas aga vähe naatriumi. Kaalium soodustab vee lahkumist organismis, mis on oluline rasvade sünteesi allasurumiseks ja kehamassi vähendamiseks. Rikkalikult peaks sööma juur-ja puuvilja. Treeningute tulemusena kasvab organismi vitamiinivajadus. Suvel ja sügisel saame värsetest aiasaadustest oma vitamiinid kätte. Talvel ja kevadel on aga toit suhteliselt vitamiinivaene, eriti c-vitamiini osas. Siis peaks ikka apteegist abi otsima.
harkelund Pankreas e. kõhunääre Asub mao taga, eritab seedimiseks vajalikke ensüüme ja hormoone. Insuliin, glükagoon- moodustuvad pankreasesaarte Zn- sisalduvates rakkudes Insuliini peamised ülesanded- a) soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse (energia), b) insuliini abil toimub glükogeeni (maksas ja lihastes) sünteesimine veres olevast glükoosist, c) vähendab vere suhkrusisaldust d) soodustab rasvhapete oksüdatsiooni, e) vähendab fosfaatide ja kaaliumi sisaldust veres. Diabeet e. suhkrutõbi Insuliini produtseerimise häired: Hüpofunktsioon (diabetes mellitus)- diabeet- insuliini vähene produtseerimisvõime, lagunemine insulinaasi toimel, blokeerimine plasmavalkude poolt. Hüperfunktsioon- avaldub vere suhkrusisalduse vähenemises (hüpoglükeemia), esineb harva. Neerupealised e. suprarenaalnäärmed Näärmete massist moodustab 30-40% säsi Säsisubstantsis produtseeritakse
vees või üldistes toitainetes. Taimede lämmastikust toitumisest (NH4, NO3). Happelistel muldadel annavad paremini tulemusi nitraatväetised. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglustumist, lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimekasvu regulaatori koostisse. Fosfori puudusel taimekasv peatub, viljad ei valmi , lehed muutuvad violetseteks ja leheservad keerduvad ülesse. Kaalium reguleerib hingamist, fotosünteesi, parandab saagi kvaliteeti. Kaaliumi puudusel alumised lehed varisevad. Kaltsium on taime toitekeskkonna ja bioloogiliste protsesside reguleerija. Kaltsiumi puudus on happelistel muldadel. Magneesium kuulub taimes koostisesse ja mõjutab süsihappegaasi assimilatsiooni. Väävel kuulub valkude, taimerasvade ja vitamiinide koostisesse. Puudusel on häiritud valkude ja rasvade süntees. Raud on katalüsaatoriks klorofülli moodustumisel. Puudusel on noored lehed helerohelised või peaaegu valkjad
meenutavad kõige rohkem greipi. Vili on pirnikujuline või tipust ümaralt teravnev. Roheline, kollane või roosa kest on paks ja kergesti eemaldatav. Vilja tuleb valida koore järgi, mida kleepuvam ja krobelisem, seda maitsvam. Greibist vähem mahlane, stimuleerib söögiisu. Võib lisada puu- või juurviljasalatitele, suhkrustada või pressida mahlaks. Sobib ka kookide katteks. Sisaldab rikkalikult C vitamiini ja kaaliumi. Pomerants Kasvatatakse kõigis Kagu-Aasia, Vahemeremaades, Kesk- ja Lõuna Ameerikas, Kariibimere saartel. Hea pomerantsikoor on oranz, valge sisepinnaga, jahvatatult kollakas. Väikse apelsinitaolise ereda oranzikas-punase vilja liha on mõrkjashapu. Mahlast saab väga head marmelaadi, samuti karastusjooke. Pomerantsi koorest pressitud pomerantsiõli sarnaneb apelsiniõliga, kuid on mõru ja seda kasutatakse likööritööstuses.
meenutavad kõige rohkem greipi. Vili on pirnikujuline või tipust ümaralt teravnev. Roheline, kollane või roosa kest on paks ja kergesti eemaldatav. Vilja tuleb valida koore järgi, mida kleepuvam ja krobelisem, seda maitsvam. Greibist vähem mahlane, stimuleerib söögiisu. Võib lisada puu- või juurviljasalatitele, suhkrustada või pressida mahlaks. Sobib ka kookide katteks. Sisaldab rikkalikult C vitamiini ja kaaliumi. Pomerants Kasvatatakse kõigis Kagu-Aasia, Vahemeremaades, Kesk- ja Lõuna Ameerikas, Kariibimere saartel. Hea pomerantsikoor on oranz, valge sisepinnaga, jahvatatult kollakas. Väikse apelsinitaolise ereda oranzikas-punase vilja liha on mõrkjashapu. Mahlast saab väga head marmelaadi, samuti karastusjooke. Pomerantsi koorest pressitud pomerantsiõli sarnaneb apelsiniõliga, kuid on mõru ja seda kasutatakse likööritööstuses.
1. Lämmastik (N) Lämmastik on rakutuuma, protoplasma, klorofülli ja assimilatsiooniproduktide jt. koostisosa, soodustab vegetatiivset kasvu, eeskätt lehtede ja võrsete moodustamist. Madalatel temperatuuridel omastab taim nitraatlämmastikku /NO3/ halvemini kui ammooniumlämmastikku. Õhustatud muldades omastatakse paremini ammooniumlämmastikku, hapnikuvaestes muldades omastatakse ainult nitraatlämmastikku. Lämmastiku omastamine sõltub ka mulla fosfori ja kaaliumi sisaldusest, mis on suurem viljakatel muldadel. Mullas on taimedele kättesaadava lämmastiku sisaldus ca. 0,004%. Lämmastikusisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes leetunud liivmuldades. Taimedele omastavate lämmastikuühendite allikates mullas on: a) orgaanilise aine lagunemisel vabanevad ammooniumlämmastiku ühendid b) õhulämmastiku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. c) sademeteveega mulda sattuv lämmastik.
(eelkõige kasutatavate ainete radioaktiivsuse mõõtmiseks); töökoht peab olema puhas ja seal on rangelt keelatud süüa, juua ja suitsetada. Inimesi ja seadmeid tuleb tööpiirkonnast väljaviimisel kontrollida radioaktiivsuse olemasolu suhtes ning kontrollpääslates tuleb rakendada erimeetmeid. Lisaks sellele tuleb kontrollida, et ühegi töötaja organismi ei ole sattunud radioaktiivseid aineid. Praktiliselt kõik toiduained sisaldavad kaaliumi, mis on loodusliku radionukliidi kaalium-40 sisalduse tõttu nõrgalt radioaktiivne. Ühes liitris piimas sisalduv kaalium annab umbes 50 Bq, ühes kilos pähklites - umbes 200 Bq. Öeldakse: "Oled see, mida sööd." Nii leidub iga täiskasvanu kehas umbes 145 g kaaliumit, milles olev kaalium-40 annab omakorda 5 000 Bq . Tegemist on loodusliku ioniseeriva kiirguse sisemise allikaga, millest me ei pääse, sest kaalium on meie toidu üks olulisi komponente
Mida väiksemateks tükikesteks kivim mureneb, seda väiksemaks muutub füüsikalise murenemise osakaal ja suureneb porsumise tähtsus. Keemilise murenemise e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas ja niiskes kliimas, sest kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi protsesse, sademeid on aga eelduseks lahuse tekkele. Hästi lahustuvateks mineraalideks on naatriumi, kaaliumi ja kaltsiumi soolad (NaCl keedusool, CaSO 4 kips kui ka CaCO3), halvasti lahustuvad kvartsi (SiO 2), raua ning alumiiniumi ühendid. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise tekkekohast nimetatakse leostumiseks, mille tüüpiliseks näiteks on ka Eestis levinud karstumine. Lahustuvus kiireneb, kui omavahel reageerivad vastandliku reaktsiooniga keemilised ühendid, näiteks aluselised lubjakivid ja dolomiidid ning happelised sademed.
perioodilisustabelis eelneva väärisgaasi konfiguratsioon. Leelismetallide leidumine looduses Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu. Küll aga neid esineb väga paljude ühendite koosseisus. Siiski frantsiumit looduses praktiliselt ei leidu, kuna ta on selline radioaktiivne element, millel püsivad isotoobid puuduvad. Lito- ja hüdrosfääris on levinumad naatriumi ja kaaliumi ühendid, kuid teiste leelismetallide ühendid on haruldasemad. Tähtsamateks leelismetallide esinemiskujudeks on looduses halogeniidid (peamiselt kloriidid), sulfaadid, silikaadid või fosfaadid. Kõige levinumaks leelismetalliks ongi naatrium, sest ta on elementide levikult maakoores kuuendal kohal, kuid metallide levikult merevees lausa esikohal. Loomulikult on viimane tingitud sellest, et meredes ja ookeanides sisaldub ohtralt naatriumi tuntumat ühendit naatriumkloriidi.
kustutusefekt põhineb põlemisreaktsiooni keemilisel inhibeerimisel ja põlevaine isoleerimisel peene soolatolmuga. Pulberkustutile on iseloomulik väga hea kustutusvõime, kuid puudulik kaitse uuestisüttimise eest. See tähendab, et pulbriga saab kiiresti maha võtta väga suure leegi, kuid uuestisüttimine on suure tõenäosusega pärast pulbripilve hajumist. D-pulberkustuti on loodud metallitulekahjude kustutamiseks. Aktiivsete metallide, näiteks kaaliumi, naatriumi, magneesiumi või alumiiniumi põlemisel tõuseb temperatuur nii kõrgele, et vesi ja süsihappegaas lagunevad algaineteks ja soodustavad põlemist, ABC- või BC-pulbrid metallitulekahjude puhul ei toimi. D-klassi kustuti sisaldab tulekoldel sulavaid ja räbustina toimivaid aineid, mis isoleerivad põlevmaterjali leegist. Kustuti sobib laboritesse ja töökodadesse, kus esineb metallitulekahjude oht.
pikemat pingutust umbes 0,5 liitrit vedelikke ja 150 milliliitrit pingutuse ajal iga 15 minuti järel. Kogused võivad muutuda olenavalt keskonna temperatuurist ja toimumis koha kõrgusest merepinnast. Elektrolüüdid Higistamisega kaotab organism ka elektrolüüte. Mineraale nagu kaalium ja naatrium on vaja organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Neid aineid saab tavalisest taskaalustatud toidust, spordijookidest ja toidulisanditest. Paljud inimesed seostavad lihaskrampe kaaliumi puudusega, aga viimased uuringud näitavad, et tihti on krampide põhjuseks hoopis naatriumi puudus. Elektrolüütide taastamiseks loodud spordijookide koostis on vastav sellele, kui palju 3 mineraale kaotab organism sportides. Samuti saab vajalikke mineraale ka puuviljadest ja aedviljadest nagu apelsinid, banaanid, ananass ja tomatid. (Carlson-Phillips 2015:1) Kokkuvõte Toitumise osakaal lihaste töövõime taastamisel on suur
väikeste kuulikeste näol ümbritsetuna proteiinide kihist. Proteiinide kihis olevad valgud sisaldavad taolisi asendamatuid aminohappeid nagu arginiin, fenüülalaniin ja treoniin. Kõik jäätises olevad valgud (kaseiin, albumiin ja globuliin) on täisväärtuslikud valgud. Peamised süsivesikud, mida jäätis sisaldab, on sahharoos ja laktoos. Puuvilja-lisandiga jäätised sisaldavad tavaliselt ka glükoosi ja fruktoosi. Mineraalainetest sisaldab jäätis kõigile tuntud naatriumi, kaaliumi, kaltsiumit, fosforit, magneesiumi jm. Jäätis ON kõige tervislikum dessert nii suurele kui väikesele magusasõbrale! Siiski ei maksa jäätist kilode viisi sisse kühveldada, kuid ka paaniliselt peljata mitte. Liiati kulutab keha jäätise söömisel lisakaloreid, sest jääkülm toit tuleb ju üles soojendada. Nii et lahjemat tofu- ehk soja- ja jogurtijäätist ning pea olematu rasvasisaldusega serbettjäätist võib ilma igasuguse süütundeta neelata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
