Too näide. Nimeta 6 enamlevinud elementi. 1. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt hädavajalikud 2. Makroelemendid- elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, (süsinik-C; vesinik-H2; lämmastik- N; hapnik-O2; fosfor-P; väävel-S) 3. Mesoelemendid- katioonid (Na, K, Mg, Ca...jne) 6. Mis on nende elementide ülesanne organismides: lämmastik, fosfor, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor, jood, hapnik, vesinik, raud. Millistest toiduainetest neid saab?( igale elemendile 3 näidet leidumise kohta). o Lämmastik- lämmastikuühendeid on valkude ja nukleiinhapete koostises, (ilma lämmastikuühenditeta ei saaks olla elu), enamiku otse õhust omastada ei saa, mõned mullas elavad bakterid saavad (mügarbakter) meie saame liblikõielisi taimi süües nagu hernes, uba.
Idu koosneb idujuurtest, -varrest, -lehtedest ja pungadest. Toitekoe moodustavad tärklis, valgud ja õlitilgakesed. Seemnekest on tavaliselt mitme kihiline. Seemne idanemine sõltub mullast ja veest, temperatuurist ja õhu olemasolust. 6 2. Taimede toitumine Toitaineteks on taimedel enamasti anorgaanilised ained fosfaadid ja nitraadid ning magneesium, kaltsium, kaalium ja raud ioonid. Kõige tähtsam on aga lämmastik, mida saadakse kas valkude kõdunemisel tekkinud aminohapetest. Lämmastiku vaegus põhjustab taimede arengu üldise pidurdamise, oluliselt väheneb õite ja viljade arv. Lämmastiku liig põhjustab liig vohamist ning samuti õite vähenemist. Fosforit on taimedel vaja eelkõige makroergiliste ühendite moodustamises. Fosfori vaeguse puhul tekivad taime lehtedele mustad laigud, liigne fosfor paneb aga viljad kiiresti valmima
puurida sügavamale kui 15 km. Nagu teada jagatakse ma neljaks suureks kihiks: makoor, vahevöö, välistuum ning sisetuum. On ka kaks erinevat maakoore tüüpi: ookealine ja mandriline. Maakoo r Maakoor koosneb peamiselt kaheksast keemilisest elemendist: hapnik, räni, alumiinium, raud, magneesium, kaltsium, naatrium, kaalium. Ookeaniline maakoor asub ookeanide all, umbes 6-10km sügavusel, ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud ,,vedeliku" basaltse magma tardumisel. Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted. Erinevalt mandrilisest maakoorest, mille koor on väga vana, siis ookeanilise maakoore vanus ei ületa kusagil 200 miljonit aastat. Mandriline maakoor on keskmiselt 25-40 km mandrite all, kuni 80 km kõrgmäestikes ning
Jookide tehnoloogia Mahl- Vedel ( peamiselt puuviljadest ja marjadest ning köögiviljadest saadud) toiduaine, milles tooraine toiteväärtus on suures ulatuses säilinud Naturaalsed mahlad - Ühest või mitmest liigist. Suhkrust ja teistest ainetest puhas, värsketest või külmutatud viljadest. Naturaalne toormahl- kuumtöötlemata.Toormahl on naturaalse mahla erivorm, see ei ole kuumtöödeldud ning sellele pole lisatud teisi toiduaineid. Toormahlal peab olema viljale iseloomulik lõhn, värv ja maitse. Naturaalsetes mahlades on hapete ja suhkrute vahekord sageli maitsmismeelele harjumatu, seetõttu juuakse neid paljalt suhteliselt vähe. Joogimahlad- mahlale on lisatud vett või suhkrut, suhkrutooteid, orgaanilisi happeid Mehud- viljalihaga mahlad, sisaldaad lahustumatuid aineid. nt: pektoosi, tselluloosi jms. Toorainest tehakse püree, see homogeniseeritakse, pastöriseeritakse ja villitakse Pakendid- Levinuim tetrapakk. Pakend ...
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: · Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine · Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine · Töötajate tervise kontrollimise korraldamine · Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine · Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.) Töökeskkonnaspetsialist volitatud isik tööandja poolt, volitatud täitsma töötervishoiu ja ohutuse alaseid ülesandeid (palgaline töötaja). 4. Töökeskkonnanõukogu tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid. Kohustused: · analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib ...
GRANIIT Magnetiid, happeliste kivimite klass. Koosnevad kvartsist (25-30%), K-päevakivist ja happelisest plagioklassist (65-70%) ning vähesest hulgast (5-10%) tumedatest mineraalidest (biotiit, harvem amfibool või pürokseen. Heledavärvilised. Sõltuvalt päevakivide värvusest võivad olla halli, roosaka või punaka tooniga. Graniit koos teiste süvakivimitega moodustab mandrite aluse ehk graniitse geosfääri, mille tüsedust hinnatakse umbes 10-15 kilomeetrini. Graniitide paljandeid leidub väga mitmesuguste geoloogilise ehitusega aladel (Karjala, Kaukasuse peaahelik, Uural, Kesk-Aasia jm). Graniitide rühma kuuluvad mineraloogiliselt koostiselt ka rabakivid, mis on eraldatud peamiselt oma omapärase struktuuri tõttu. JÄRVELUBI Kvaternaarne sete, kuulub karbonaatsete kivimite hulka, settekivimid. Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul. Järvelubi ehk järvekriit on kollakasvalge pude sete, mida võib leiduda suhtelis...
Mikroobidevastased ained 1. Selgita mõistet kemoteraapia? Nakkushaiguste ja kasvajate ravi keemiliste ühenditega. 2. "Kemoteraapia" võttis kasutusele? a) G. Domagk b) P. Ehrlich c) A. Fleming d) S. Waksman 3. Kuidas antibiootikume klassifitseeritakse? Too iga grupi kohta üks toimeaine näide! 1)Beeta-laktaamsed AB (penitsilliinid, tsefalosporiinid) 2)Aminoglükosiidsed AB (streptomütsiin, kanamütsiin, gentamütsiin) 3)Tetratsükliinid(doksütsükliin) 4)Makroliidid (oleandomütsiin, erütromütsiin) 5)Polüpeptiidsed AB (batsitratsiin, gramitsidiin, polümüksiinid, valinomütsiin) 6)Kinoloonid (nalidiksiinhape, tsiprofloksatsiin) 7)Polüeensed AB (amfoteritsiin B, nüstatiin) 8) Glükopeptiidid (vankomütsiin) + Laia toimespektriga ja kitsa toimespektriga 4. Selgita penitsilliinirühma antibiootikumide klassifikatsiooni? To iga genaratsiooni kohta toimeaine näide? 1. generatsioon oksatsilliin, bensüülpenitsilliin 2. generatsioon ampitsilliin, amoksi...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Biorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö Nr.1 Protokoll Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude reaktsioonid Süsivesinikute reaktsioonid Ann Lakspere 120959YASB Juhendaja: Tiina Randla Kaia Kukk Tallinn 2013 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaalide struktuuri poolest. Valkude primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaarne struktuur polüpeptiidahela ü...
20.Mis on trahheed? Juhtkude. Lülilised torukesed, mille seinad on puitunud ja paksenenud ning tsütoplasma surnud. Ristseintes on avad 21. Mis on maltspuit? Ümbritseb lülipuitu, on heledam ja värskelt raiutuna sisaldab rohkem niiskust. Puiduliigid, milledel ei ole mingit vahet sise-ja välisosa värvuses ega niiskussisalduses nimetatakse maltspuiduks. 22. Puidu koostises on järgmised keemilised ühendid: Süsinik 50%, hapnikk 43%, vesinik 6%, lämmastik 0,2%, naatrium, kaalium, kaltsium, fosfor jt. Elemente 0,8% 23. Puidu põhilisteks koostisosadeks on järgnevad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained: Tselluloos (43-56%), ligniin (19-30%), vähemal määral sisaldab ka rasvu, vaike jm. 24.Mis on mõlu? Puutüves täielikult või osaliselt puidukihtidega ülekasvanud surnud puidu ala, mille pinnal on radiaalne lõige. Lahtine mõlu- avaneb palgi külgpinnale või palgi külg- ja otsapinnale. Kinnine mõlu- avaneb ainult palgi otspindade ja on
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond – ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine Töötajate tervise kontrollimise korraldamine Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik – töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.) Töökeskkonnaspetsialist – volitatud isik tööandja poolt, volitatud täitsma töötervishoiu ja –ohutuse alaseid ülesandeid (palgaline töötaja). 4. Töökeskkonnanõukogu – tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid. Kohustused: analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib ...
Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Agros (kreeka.k) põld põllukeemia jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid. . MULD VÄETIS Agrokeemia on rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljelust, nii et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele. ...
! (tärklis, suhkrud), mis on loomale peamiseks energiaallikaks. Palju lämmastikuvabasid ekstraktiivaineid on rohusöötades – põhk, teraviljad, kartul, juurviljad. Tärklisrikkad söödad on: teraviljad ja kartul. Suhkruid on rohkesti: maisis, peedis, kõrrelistes heintaimedes. Orgaanilisi happeid leidub heas silos. Mineraalelemendid (kaltsium, fosfor, naatrium, magneesium; raud, tsink, seleen). !! Makroelemendid: kaltsium, fosfor, naatrium, kaalium, magneesium, kloor !! Mikroelemendid: raud, tsink, seleen, vask Kaltsium leidub organismis kõige rohkem (luukude, hambad). Vajalik kõigeks. Kaltsiumi sisaldavad: kalajahu, piim, liblikõieliste rikas rohi, hein, silo, haljas raps, söödakapsas!! Fosfor – veisel kõige rohkem luudes!! Fosforirikkad söödad: tera- ja kaunviljad, õlikoogid ja srotid, piim ja piimasaadused. Kaalium, naatrium ja kloor – kõikides keha kudedes ja organites.
ehk laparoskoopiline radikaalne nefrektoomia. Haiglasse tulles 26.09.2017 patsiendil kaebuseks suruv alaseljavalu. 4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 26.09.2017 oli teostatud EKG, võetud vere- ja uriinianalüüsid. EKG: siinusrütm fr:76x´, ilma isheemia tunnusteta. Vereanalüüside kõrvalkalded: CRP 12 mg/L , kaalium 5,2 mmol/L , Hb 116 g/L , muud väärtused normis Normväärtused (SYNLAB 19.10.2017): CRP (<10 mg/L) Kaalium (3,5 5,0 mmol/L) Hb naistel (118 150 g/L) 5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE 3.1 Patsiendi enda ravimid T. Perindopril/Indapamide Teva 2,5mg/0,625mg x 1 päevas p/o. Toimeained perindopriil+indapamiid. Patsiendil on kõrge vererõhk. Ravim langetab vererõhku. T
ERUTUVAD KOED Erutuvus on võime vastata ärritusele. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. Lihaskude iseloomustab lisaks sellele veel kontraktsioonivõime (kokkutõmbevõime). Närvirakk ja närvikude Närvirakke on inimesel ca 10 miljardit. Nad koosnevad kehast, dendriitidest (toovad erutuse neuronini ) ja aksonist (viib erutuse järgmise neuronini vôi talitleva elundi rakkudeni ). Närvirakkude jätked on tavaliselt kaetud müeliinkestaga (rasvataoline aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi). Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia: jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide er...
1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
· puuviljamahl lahjendada mineraalveega · vältida vitamiini kadusid toidu valmistamisel. Mineraalained ei ole samuti organismi energiaallikad, kuid on meie organismile absoluutselt vajalikud. Kui me toitume tervislikult, meie toidus on küllaldaselt aedvilja ja täisteratooteid, on enamsti kaetud ka organismi mineraalainete vajadus. Mikroelemendid jaotuvad organismis ebaühtlaselt ja koonduvad kindlatesse elunditesse. Spordiga tegelejale on väga tähtsad mineraalained magneesium, kaalium, raud, kaltsium, mille sisaldust organismis on soovitav aegajalt vereanalüüsiga kontrollida. Toitumise põhitõed vastupidavuse arendamisel Olenevalt koormuse kestvusest ja tugevusest viib optimaalse koormusega vastupidavustreening organismi glükogeeni ja rasvavarude vähenemisele. Kui madala intensiivsuse korral kasutatakse energiaks valdavalt rasvu, siis tugevamal koormusel kasutatakse ka süsivesikuid. Samas on targa
Taastumatud loodusvarad Koostaja: Maria-Eva Maasik · Taastumatud loodusvarad on maagid,kaevandatavad kütused, maapõuesoojus,mineraalsed maavarad ja tuumaeergia. · Tarbimine liiga intensiivne · Mõiste eksitav (nt nafta) · Kasutamisel muutuvad kõlbmatuks,jäätmed (nafta, põlevkivi, kivisüsi - > soojusenergia - > tuhk, süsihappegaas) · Leidub metalle, mida saab korduvalt kasutada · Arenenud riigid vs areguriigid · Maailma mineraalid Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, L-Aafrika · Suurimad maavarade tarbijad USA, Venemaa , L-Euroopa, Jaapan · 1970-1990 suurenes energia tarbimine 58% · Kõige suuremad varud- kivisüsi( 1500 a.) · Eesti turvas, põlevkivi, fosforiit, lubjakivi,liiv,savi,kruus Põlevkivi Põlevkivi (ehk kukersiit) -> veekogude põhjas olev settekivim(pruuni või musta värvi,peenkihiline), mis on sinna tekkinud 400450 miljonit aastat tagasi. K...
3. Oluline komponent maastikulises mitmekesisuses. 4. Kultuuriline väärtus. 5. Majanduslik väärtus. 6. Esteetiline väärtus. Väetamise ja karjatamise mõju niidukooslusele. Väetamine Suurendab oluliselt biomassi. Lämmastiku lisamine võib produktsiooni tõsta kolm korda, kusjuures liikide arv ruutmeetril väheneb kuni kaks korda. Välja langevad madalakasvulised või üksnes juurmiste lehtedega liigid. Lämmastiku lisamine suurendab kõrreliste osakaalu, fosfor ja kaalium eriti liblikõieliste osakaalu. Karjatamine Karjamaadel väheneb toiduks eelistatavate liikide osatähtsus, eelisseisundis on kehvema söödavusega ja tallamiskindlad liigid. Lisasöötmine toob toitaineid juurde ning suureneb pinnase viljakus - domineerima võivad hakata suurekasvulised nitrofiilsed liigid. Tugevasti karjatatavatel aladel on muld õhuvaene ja taimekasvuks ebasobiv. Paljud liigid on tundlikud tallamise suhtes ja kõrge karjatamiskoormuse juures kaovad, nt. käpalised.
säilib ka pärast jõu mõju lakkamist. Plastilisuse tõttu saab neid sepistada, valtsida õhukesteks lehtedeks ja tõmmata traadiks. Elektri-ja soojusjuhtivus: suhteliselt vabade elektronide olemasolu tõttu on metallid head elektri-ja soojusjuhid. Kõvadus: metallid on erineva kõvadusega. Kõige kõvem metall on kroom, millega võib lõigata isegi klaasi. Ka volfram ja mangaan on kõvad metallid. Leelismetallid kaalium ja naatrium on niivõrd pehmed, et neid saab noaga lõigata. Tihedus: enamik metalle on veest raskemad. Erandiks on osa leelismetalle( Li, Na, K). Sulamistemperatuur: kõik metallid peale elavhõbeda on tavatingimustes tahked. Elavhõbeda sulamistemperatuur on -38,9°C, kõige kõrgema sulamistemperatuuriga metallil volframil aga 3410°C. 6. Aktiivsuse järgi jaotatakse metallid pingeritta. Pingeritta paigutatakse ka vesinik, sest vesinik on
Rakvere Ametikool Iseseisev töö Toiduaineteõpetus Koostas: Geili Laasberg Juhendaja: Eha Raal Esimene osa Kuivainete ladu : 1) Maasikamoos 2) Pastatooted 3) Marineeritud kurk 4) Kompotid 5) Tomatikaste 6) Karastusjoogid 7) Toiduõli Külmkapp : 1. Kapp (piimatooted) : 1) Piim 2) Kodujuust 3) Hapukoor 2. Kapp (liha ja lihatooted): 1) Jahutatud liha 2) Kanafilee 3. Kapp (värske kala): 1) Värske kala 4. Külmkamber (köögiviljad): 1) Kartul 2) Apelsinid 3) Banaanid 4) Lehtsalat 5) Porgand 6) Hiina kapsas Sügavkülmkapp : 1) Külmutatud hakkliha 2) Külmutatud marjad Teine osa 1. Lihatoode 2 tk Luha suitsutare Savvu Küleliha suitsukülg Netokaal: 110 g Ei sisalda naa...
HAWAII SAARESTIKU JA KANAARI SAARESTIKU GEOGRAAFILINE VÕRDLUS Referaat TALLINN 2014 Sisukord 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Hawaii saarestik........................................................................................................................4 2.1Üldiseloomustus.................................................................................................................4 2.2Avastuslugu........................................................................................................................4 2.3Suuremad saared................................................................................................................4 2.4Geoloogia...................................................................................................................
· puuviljamahl lahjendada mineraalveega · vältida vitamiini kadusid toidu valmistamisel. Mineraalained ei ole samuti organismi energiaallikad, kuid on meie organismile absoluutselt vajalikud. Kui me toitume tervislikult, meie toidus on küllaldaselt aedvilja ja täisteratooteid, on enamsti kaetud ka organismi mineraalainete vajadus. Mikroelemendid jaotuvad organismis ebaühtlaselt ja koonduvad kindlatesse elunditesse. Spordiga tegelejale on väga tähtsad mineraalained magneesium, kaalium, raud, kaltsium, mille sisaldust organismis on soovitav aegajalt vereanalüüsiga kontrollida. Toitumise põhitõed vastupidavuse arendamisel Olenevalt koormuse kestvusest ja tugevusest viib optimaalse koormusega vastupidavustreening organismi glükogeeni ja rasvavarude vähenemisele. Kui madala intensiivsuse korral kasutatakse energiaks valdavalt rasvu, siis tugevamal koormusel kasutatakse ka süsivesikuid. Samas on targa
· Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. 2.2 Metallide keemilised omadused 1. Metallide reageerimine mittemetallidega · Reageerimine mittemetallidega eriti aktiivsetega Cl2 ja teiste halogeenidega). Reageerimisel moodustuvad halogeeniidid halogeen + metall), sulfiidid väävel + metall, oksiidid hapnik + metall. Legeerivate elementide tähtsus nende teraste omadustele:
(%) Hapnik 65 75 Süsinik 15 18 Vesinik 8 10 Lämmastik 1,5 3,0 Fosfor 0,2 1,0 Väävel 0,15 0,2 Kaalium 0,15 0,4 Kloor 0,05 0,1 Kaltsium 0,04 2,0 Naatrium 0,02 0,03 Magneesium 0,02 0,03 Raud 0,01 Tsink 0,0003 Vask 0,0002 Jood 0,0001 Fluor 0,0001
Erinevused väljenduvad kerguses, kuidas põlemine võib alata (toimub süttimine), tulekahju leviku kiiruses (leegi ulatus) ja genereeritavas energias (soojuse eraldumise kiirus). Põlevainete hulka kuuluvad: 1) tahked põlevad ained: · tselluloosi sisaldavad (puit, tekstiilmaterjalid); · kütused (nafta, kivisüsi, turvas); · toiduained (teravili, jahu, õlid-rasvad); · keemilised ained (naatrium, kaalium, väävel). 2) vedelikud: põlevad tööstustoorained, näiteks piiritus; 3) gaasid: atsetüleen, vesinik, ammoniaak, propaan-butaan; 4) aerosoolid (vedeliku osakesed pihustatud õhus); 5) tolmud (tahke aine osakesed õhus); 6) gaaside segud õhuga. Aerosoolid, tolmud ja gaaside segu õhuga võivad olla plahvatusohtlikud sobivates kontsentratsioonides. Põlemisprotsessi kulgemiseks on lisaks põlevainele vaja kahte tegurit:
BIOLOOGIA 11. klass I periood Vaatluste ja katsete korraldamine. Üldjuhul 2 uurimisobjektide gruppi – eksperimentaal- ja kontrollgrupp Elu iseloomustavad tunnused ja omadused 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine kui tulemused kinnitavad, siis leidis esialgne hüpotees kinnitust. 1) Rakuline ehitus Teadusliku faktini jõudmiseks katset reeglina korratakse 2) Kõrge organiseerituse tase ehituslikul, talituslikul ja organisatoorsel tasandil Elu organiseerituse tasemed 3) Aine- ja energiavahetus autotroofid – organismid, kes toodavad orgaanilist ainet ...
Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad enne...
Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed saavad omastada ainult neid mis lahustuvad vees või üldistes toitainetes. Taimede lämmastikust toitumisest (NH4, NO3). Happelistel muldadel annavad paremini tulemusi nitraatväetised. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglustumist, lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimekasvu regulaatori koostisse. Fosfori puudusel taimekasv peatub, viljad ei valmi , lehed muutuvad violetseteks ja leheservad keerduvad ülesse. Kaalium reguleerib hingamist, fotosünteesi, parandab saagi kvaliteeti. Kaaliumi puudusel alumised lehed varisevad. Kaltsium on taime toitekeskkonna ja bioloogiliste protsesside reguleerija. Kaltsiumi puudus on happelistel muldadel. Magneesium kuulub taimes koostisesse ja mõjutab süsihappegaasi assimilatsiooni. Väävel kuulub valkude, taimerasvade ja vitamiinide koostisesse. Puudusel on häiritud valkude ja rasvade süntees. Raud on katalüsaatoriks klorofülli moodustumisel
minuti pärast. Lauasool. Kõige hõlpsam on toiduvalmistamisel täpselt doseerida peeneks jahvatatud lauasoola, mis on ka füüsiliselt kõige puhtam. Küpsetamisel seguneb taoline sool oma peene tekstuuri tõttu hästi teiste ainetega. Meresoola nime all müüakse mereveest aurutamise teel saadud soola, milles on peale tavalise naatriumkloriidi ka palju kasulikke ühendeid nagu jood, magneesium ja kaalium. Taoline sool on tervisele kasulik, kuid täpne doseerimine on selle soola suurte ja ebaühtlaste kristallide tõttu raskendatud. Kivisool. Tegelikult pärineb kogu maakeral leiduv sool kunagi maa pinda katnud maailmamerest. Kuna aga suur osa iidsest merepõhjast on nüüdseks kuivale jäänud, on võimalik rääkida kivisoolast, mis on meresoolast tunduvalt suuremate kristallidega ja määrdunud halli värvusega. Kivisoola kasutatakse peamiselt aluskihina
1. NIMETA SEEDETRAKTI OSAD: Suus, magu, kaksteistsrmiksool, peensool, jmesool, prasool. 2. SEEDIMINE. SEEDEELUNDKONNA PHIFUNKTSIOONID: Toitainete mehhaaniline ja fsikalis-keemiline ttlemine: MEHHAANILINE: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine KEEMILINE: toidu ttlemine erinevate seedeensmidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavtt protsessist. 3. SEEDIMINE SUUNES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja sdavuse mramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5. MAO LIMASKESTA SEKREEDID: 1. Epiteelkihi pindmin...
Loodan et antud töös suudan suurida eelnevaid punkte. 3 Eessõna Muna on üks väärtuslikumaid toiduaineid. Kui munast peab kooruma elusorganism- tibu-, siis järelikult sisaldab muna kõike, mis on eluks oluline. Munas sisalduvatest ainetest arenevad: o Organismi luud o Liikmed o Lihased o Veri Mineraalainetest on munas tähtsamad: o kaltsium o naatrium o kaalium o magneesium o fosfor o väävel o mangaan o raud o jood o tsink Tsingi ja raua vajaduse katab mõne muna söömine päevas, kaltsiumi vajaduse katmiseks tuleb muna ühendada piima või juustuga, magneesiumi saamiseks teraviljasaadustega. Muna rohke väävlisisaldus on hea juustele ja nahale. [10; 26.03.2008] 4 Muna ehitus:
tungib rakust välja rakud veetustuvad, rakuvälise vedeliku maht suureneb. Kannatavad närvirakud. Merevett joonud merehädalised hullusid ja surid. Mineraalvesi: kaubanduses müüakse ravitoimeta karboniseeritud vett, kvaliteetset joogivett. Eelistatakse väikese Na sisalduse ja suurema K-sisaldusega vett. Spetsiaalseid raviomadustega mineraalveeallikate veed on müügil apteekides 7. Mineraalained Ioonidena esinevad bioelemendid 7.1 Kaalium ja naatrium K ja Na jaotuvad erinevalt rakkude ja rakuväliste vedelike (vereplasma, lümf, rakkudevaheline vedelik) vahel Na + paikneb peamiselt rakuvälises vedelikus 8-20 korda rohkem kui rakus K+ rakus 30 50 rakuvälises vedelikus K+/Na+ tagab Membraanipotentsiaali Osmootse rõhu Normaalse veevahetuse Membraanitranspordi ja imendumise Mitmete ensüümide aktiivsuse Na puudus esineb harva
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Füüsika referaat Insert name here 9.a Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Magnetväli..................................................................................................................4 Voolu magnetväli........................................................................................................6 Magnetinduktsioon.....................................................................................................7 Magnetvälja jõujooned..........................................
Lähtudes sellest, et elektronkatte väliskihi täitmiseks on vesinikuaatomil puudu üks elektron nagu halogeenide aatomitelgi, võib vesiniku paigutada VII rühma. Nagu halogeenide aatomitelgi, on vesinikuaatomil suur ionisatsioonienergia. Halogeenidest erineb vesinik aga väiksema elektronafiinsuse jaelektronegatiivsuse poolest. Vesiniku mittemetallilisus ei ole nii väljendunud nagu halogeenidel. Nõnda moodustavad ühendeid H-ioonidega ainult väga elektropositiivsed metallid nagu kaalium ja kaltsium (kaaliumhüdriid KH ja kaltsiumhüdriid CaH2). 2.3 Esinemine looduses Vesinik kosmoses Juba varsti pärast Universumi tekkimist Suures Paugus oli tohutu palju prootoneid ja neutroneid. Kõrge temperatuuri tingimustes ühinesid need kergetest aatomituumadeks. Enamik prootoneid jäid siiski ühinemata ning neist said edaspidi H-tuumad. Umbes 380 000 aasta pärast, kui kiirgustihedus oli jäänud piisavalt väikseks, said vesinikuaatomid
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. .....3 1 TERVISLIK TOITUMINE..................................................................................................4 2 TOITAINED......................................................................................................................... .5 2.1 Valgud................................................................................................................................... 5 2.2 Rasvad................................................................................................................................... 5 2.3 Süsivesikud........................................................................................................................... 5 2.4 Vitamiinid........
• Toimib antispasmilise toimeainena, leevendades kõhukrampe ja koolikuid imikutel. • Saab kasutada heinapalaviku, astma ja ekseemide raviks. • Otse nahale määrides aeglustab see vananemisprotsesse. • Tugevdab immuunsussüsteemi. Rooibos tee ei sisalda oksaalhapet, nii et seda saavad ohutult kasutada ka inimesed, kel on soodumus neerukivideks. Tee sisaldab paljusid mineraale nii et seda saab pidada arvestatavaks toitelisaks: • Vask • Raud • Kaalium • Kaltsium • Floriid • Tsink • Mangaan • Alfa- hüdroksühape (suurepärane nahale) • Magneesium 11 Referaat „Tee“ Hanna Seeder 12 Referaat „Tee“ Hanna Seeder 6.4 Mate Lõuna-Ameerika astelpõõsa kuivatatud lehed hakitakse ja neist valmib tee. Seda juuakse
27. 3,1 tonnist puidust saadud tselluloosi hüdrolüüsil tekkis 0,81 tonni glükoosi. Saadud glükoos kääritati täielikult etanooliks: C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2. Etanooli dehüdraatimise teel on võimalik saada väärtuslikku toorainet eteeni. Mitu kuupmeetrit (normaaltingimustel) eteeni võib saada tekkinud etanoolist, kui kadu sellel protsessil on 40%? 28. Kaaliumi saadakse tööstuslikult sula KCl elektrolüüsil. Protsessi käigus eraldub anoodil kloor ning katoodil metalne kaalium (2KCl 2K + Cl2). Mitu tonni toorainet, mis sisaldab 82 % kaaliumkloriidi tuleb võtta 5,5 m3 kaaliumi ( = 0,86 g/cm3) saamiseks kui kogu protsessi saagis on 73 %? 29. Nüüdisaegne elektroonikatööstus vajab suurtes kogustes räni. Räni toodetakse ränidioksiidi redutseerimisel söega elektriahjudes. Mitu kg liiva, mis sisaldab 85% SiO2, tuleb võtta 5,6 kg räni saamiseks? 30. Leida 350 cm3 fosforhappe lahuse (=1,445 g/dm3) molaarne, molaalne ning protsendiline
Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude: primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on renaturatsioon. Valkude reaktsioonide tüübid: kvantitatiivsed reaktsioonid -Kvalitat...
bakterioloogia rakendusalad Molekulaarne Molekul, viirused Molekulaarbioloogia, viroloogia Biokeemia rakendusalad Bioloogia Page 2 Anorgaanilised ained ekh keemiline koostis 7. september 2009. a. 13:51 Muud ained: · Kaltsium · Magneesium · Raud · Fosfor · Tsink · Naatrium · Kaalium · Fluor · Seleen Keemiline element Ülesanded organismis Süsinik Keskne eluelement- kuulub kõikide biomolekulide koostisse CO2 - hingamise lõppprodukt, fotosüntees Vesinik Esineb kõikide biomolekulide koostises Osaleb vesiniksidemete moodustamisel Mida enam vesinikku, seda energiarikkem
1991 Kalle Suuroja. Punane Eesti, Loodus, 2001 detsember http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/teadus/RepGR200demo.pdf (kaevanduste mõju keskkonnale) Kivimid koosnevad mineraalidest, need omakorda keemilistest elementidest. Maakoor koosneb 92-st keemilisest elemendist, neist 8 on ülekaalus. Ülesanne: Koosta struktuurdiagramm maakoores leiduvate elementide kohta. hapnik 46% räni 28% alumiinium 8% raud 5% kaltsium 4% naatrium 3% kaalium 3% magneesium 2% muud elemendid (84) 1% Mõned mineraalid (kuld, vask, väävel) on puhtad elemendid, enamik koosneb aga mitmest keemilisest elemendist. On sadu tavalisi mineraale ja üle 3000 haruldase mineraali. Mõned ained ei ole mineraalid, nt orgaanilised ained, vesi on lahus. Erinevad kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest. Kõige suurem hulk on räni ja hapniku ühendid segatud mitmete teiste elementidega. Teine suurem rühm on kaltsiidid lubjakivid
Nimeta neerufunktsiooni peamised ülesanded organismis Väljutada jääkained, mürgid Toota hormoone Vererõhu reguleerimine Neerudest sõltub punaliblede teke, et hapnikku laiali viia Veetaseme reguleerimine Vere filtreerimine Selgita mõisted: Albuminuuria – valk uriinis, näitab et neer ei tööta korralikult Elektrolüüdid – kõik ained mida organism vajab ja kasutab nt. naatrium, kaalium, magneesium, kloor, proteiinid, aminohapped, soolad, glükoos jt. Organismi ainevahetuse tulemusena on need ka jääkained mis ühinevad veega. Kreatiniin – lihaste ainevahetuse jääk Ureemia – organismi mürgitus valgu- ainevahetusproduktidega Kuidas tekivad ägedad neeruhaigused? Bakter või viirus Põiepõletikust Mis on immuunmehhanismiga seonduv neeruhaigus? (krooniline neeruhaigus)
3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C 1) Naatrium Na (Närviimpulside sünapsis 2) Vesinik H 2) Kaalium K rakurõhu reguleerimine) 3) Hapnik O 3) Kaltsium Ca (Luude tugevus) 4) Lämmastik N (NH4 valkude laguproduktina välja) 4) Magneesium Mg (Klorofülli koostises) 5) Fosfor P 5) Kloor Cl 6) Väävel S Mikroelemendid 1) Raud Fe (Hemogibliini koostises) 2) Vask Cu 3) Tsink Zn 4) Jood I 5) Floor F Anorgaanilisi aineid (vesi) võib ühes rakus leiduda 75-95%
25:25+1,5S 25:25+1,5S külviga 5 Raps 10 350 3,5 NPK 21:6:12 350 3,5 NPK 21:6:12 Kevadel koos +s+mg+B +s+mg+B külviga Kokku 58 11,9 19,1 (Tabel 7. Fosfor ja kaalium väetiste normide, andmisaegade ja viiside planeerimine) 4. Kokkuvõte Kuna vahepealsetel aastatel ei ole olnud võimalust põlde piisavalt väetada, siis planeerisin antud väetussüsteemi suuremad orgaanilise väetise koguse kui vaja, ega arvestanud orgaanilise väetise järelmõjuga. See peaks pikemas perspektiivis parandama mulla fosfori ja kaaliumi sisaldust, ning suurendama huumus protsenti, samas tuleks vältida fosfori ja kaaliumiga üleväetamist.
Väetamine Väetada tuleb nii, et ei tekiks keskkonna olulist reostust. Loodushoiu seisukohalt tuleb kasuks multši kasutamine, mis takistab taimetoitainete väljauhtumist sademetega. Väetiste andmisel arvestatakse järgmist: Lämmastik on mullas väga liikuv ja seetõttu on lämmastiku sisaldavad mineraalväetised andmisaja ja –viiside suhtes kõige nõudlikumad. Fosfor seotakse mullas keemiliselt ja selle väljauhtumise oht on väiksem. Kaalium neelatakse mullas kolloidide poolt ja arvestatav väljauhtumine esineb vaid kergema lõimisega muldadel. Lämmastikväetised antakse kevadel või suve esimesel poolel. Fosfor- ja kaaliumväetised kevadel või sügisel. Hooldamine Noore istandiku hooldamine Vajalik kastmine on suve esimesel poolel, et taimed omastaksid toiteelemente õigeaegselt ja kasvaksid intensiivselt. Hiljem kasvu vaibumise ajal ei ole veetarve enam nii suur. Intensiivne
Uuringute kohaselt sisaldavad maasikad ainet, mis ennetab vanusest tulenevaid mäluprobleeme ning kaitseb südant ja ennetab ka põletikke. Kuna värsked maasikad sisaldavad suures koguses fenoole, mis on tugevaimad teadaolevad antioksüdandid, kaitseb see keharakke vabade radikaalide kahjustuse eest. Lisaks on maasikad kalorivaesed ja annavad ainult 34 kalorit 100 grammi marjade kohta. Marjades leidub C- ja A-vitamiine ning samal ajal ka olulisi ained, nagu fosfor, raud, kaalium ja kaltsium, mis leevendavad kõrgvererõhust tingitud probleeme. Lisaks mõjub maasikate söömine hästi seedimisele ja aitab jämesoolevaevuste puhul. Nii nagu muudele värskelt kaubastatavatele aiaviljadele on ka maasikale kehtestatud kindlad kvaliteedi ja suurusnõuded ehk standardid. Maasikad peavad olema terved(vigastuseta), puhtad, kuid mitte pestud, värske välimusega, koos närtsimata õietupe ja lühikese viljavarre osaga. Marjad tuleb võimalikult kiiresti
Vitamiinid Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees elutegevuse käigus välja kujunenud taimedel. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Vitamiinide ülesanded inimorganismis Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: 1) mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näi...
1 4. MÜÜRITÖÖD KIVIKONSTRUKTSIOONIDE EELISED PUUDUSED 4.1 TELLISMÜÜRITIS 4.1.1 MATERJALID JA ÜLDNÕUDED 1 ) . T E L L I S E D ENAMKASUTATAVAID TELLISE TÜÜPE Tellise tüüp Mõõdud, cm Märkused Normaaltellis 25x12x6,5 Moodultellis 25x12x8,8 Topelttellis 25x12x14,2 Ahjutellis 20x10x5 Fassaaditellis 2 ) . M Ö R D I D TSEMENTMÖRT LUBIMÖRT SAVIMÖRT TSEMENT-LUBIMÖRT (SEGAMÖRT) 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 2 MÖRDI KOOSTISED PÜDELUS 3 ) Ü L D N Õ U D E D TERMINID JA TÄHISTUSED 2. 1. 1. 2. VUUGID SEINA PAKSUS NÄITEKS: ...
B-, B- vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E- ja K-vitamiin. MINERAALAINED Söötade ja looma keha mineraalne koostis ei ole täielikult teada. Võib arvata, et taimedes ja looma kehas leidub enam-vähem kõiki looduses esinevaid mineraalelemente. Organismi toitumise seisukohalt on nn asendamatuid mineraalelemente 24. Jaotatakse olenevalt nende sisaldusest söötades. · Makroelemendid: kaltsium, fosfor, kaalium, naatrium, väävel, magneesium, kloor · Mikroelemendid: raud, mangaan, tsink, vask, seleen, molübdeen, koobalt, jood, kroom, fluor, nikkel, tina, vanaadium, alumiinium, räni, arseen, liitium. Mineraalelemendid on vajalikud: · luuaine moodustamiseks, · närvi- ja lihasrakkude talituseks, · ensüümide aktiviseerimiseks, · pH taseme hoidmiseks veres, seedemahlades jt. kehavedelikes
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Mari-Liis Voronkov ÕPIMAPP Iseseisev töö Juhendaja: Liina Maasik 2016 Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1 KAUBAMÄRGI ÜLDINE MÕISTE, AJALOOLINE ARENG JA KAITSE............4 1.1Kaubamärgi üldine mõiste.....................................................................................4 1.2Kaubamärgi ajalooline areng.................................................................................5 1.3Kaubamärgi kaitsmine...........................................................................................5 2BALTI VESKI AS ,,VESKI MATI".........................................................................
1 Tsütoloogia e rakuõpetus Rakk (cellula, kytos) Inimorganisimis on umbes 100 triljionit rakku. Rakk on organismi põhiline ehituslik ja talituslik ühik, millel on olemas kõik elu iseloomustavad tunnused: ainevahetus, liikuvus, erutuvus ja paljunemine. Organismis on ~200 erinevat rakutüüpi, mis erinevad kuju, suuruse ja talitluse poolest. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt produtseeritud rakuvaheaine moodustavad kudesid Koed moodustavad elundeid Elund on see organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus, asetus ja ta täidab temale omast funktsiooni Elundsüsteem koosneb ehituse, talitluse ja arenemise poolest sarnastest elunditest Raku suurus ja kuju sõltub koeliigist, asukohast selles ning missugune on raku elu- ja töötsükkel(talitlus). Närvirakkude haraline kuju ja pikad jätked võimaldavad neil kontakteeruda paljude rakkudega ja kanda impulsse üle pikkade vahemaade (üle ühe m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
