Keedupott koosneb 3 kordsest seinast: cu toit soojeneb ruttu, al toit ei kuumene üle, roostevaba teras kerge hooldada Raua tootmine rauamaagist: Toorained : Rauamaak fe2o3 Koks vajalik kütuseks (kõrge kütte väärtus ja vähe tahma) Õhk-vajalik koksi põletamiseks Räbusti vajalik, et rauamaagist lisandid kätte saada Saadused: malm, räbu, kõrgahjugaas Raud 3 iooni tõestamine Tõstetakse kaalium tiotsüanaadiga tekib punase värvusega ühend Fecl3 + 3kscn = fe(scn)3 + 3kcl
419,5°C). Kergsulavuse piiriks loetakse mõnikord 100°C või 500°C, rasksulavuse piir on üle 1000°C. Sulamistemperatuurid võivad olla väga erinevad, näiteks elavhõbe -39°C, kuid tseesium ja gallium, mis sulavad inimkeha temperatuuril (ehk 37°C). Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. Tihedus Metallide tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium, kaalium ja naatrium. Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kergmetallideks (kuni 4500 kg/m³) ja raskmetallideks (üle 5000 kg/m³). Nii näiteks kasutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). Väikese tihedusega metallid on kerged, suure tihedusega metallid aga rasked. Näiteks alumiiniumi tihedus on kõigest 2 699 kg/m³ aga plii tihedus 11 340 kg/m³. See tähendab, et
ülesanne süsivesikud lipiidid valgud struktuurne membraanide ja retseptorite rakumembraani koostises küüned struktuurkomponendid kaitse antikehade koostises veelindudel märgumise antikehad eest 5. Ühenda keemilised elemendid ning nende ülesanded organismis. 1 kaltsium B A Hemoglobiini põhiline koostisosa 2 kaalium ja naatrium D B Tugevdab luid ja hambaid 3 jood E C Rakumembraani ja klorofülli koostisosa 4 raud A D Närviimpulsi moodustumine ja veebilansi hoidmine 5 hapnik F E Vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks 6 magneesium C F Kindlustab toitainete lõhustumise 6. Tõmba õigetele variantidele joon alla ning lisa näited. Valgud täidavad organismis erinevaid ülesandeid: A. transportfunktsiooni .............
vesiniku ja lämmastiku. Keemilisi elemente on nii eluta- kui ka eluslooduses. Organism koosneb : Anorgaanilistest ainetest (vesi 80%, anioonid 0,75%, katioonid0,75%). Orgaanilistest ainetest (valgud14%, lipiidid2%, sahhariidid1%, RNA0,7%, DNA0,4%). Anorgaanilised ained Vesi - Osaleb paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides. Moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus. On hea lahusti. Katioonid - Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsium annab luudele tugevuse. Raua aatomid on punaliblede koostises. Raual on oluline roll hingamiseks vajaliku hapniku sidumisel. Anioonid - Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. Tekivad vee lahustamisel karbonaatioonid. Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi kopsudesse. Erütsotsüüdid on olulised hapniku sidumisel. Fosfaadid on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad.
-tokoferooliekvivalent (-TE) = 1 mg RRR--tokoferooli Niatsiiniekvivalent (NE) = 1 mg niatsiini = 60 mg trüptofaani 1.6.Mineraalained Mineraalained moodustavad umbes 45% kehamassist. Organismis on üle 70 erineva keemilise elemendi, neist üle 20 bioelemendi vajadus on määratletud. Seega ei ole kõikide mineraalainete soovitatavat kogust toitumissoovitustes välja toodud (nt mikroelemente, mida inimene vajab väga väikeses koguses). Kaltsium, fosfor, kloor, kaalium, magneesium, naatrium ja väävel esinevad organismis suhteliselt suurtes kogustes, seepärast nimetatakse neid makroelementideks. Mikroelementidest on organismis rauda, vaske, tsinki, koobaltit, joodi, molübdeeni, vanaadiumi, niklit, kroomi, seleeni, räni, mangaani, fluori, tina. Inimorganismis puuduvad piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Liialdamine mineraalainete ja mikroelementidega viib aga häireteni organismi talitluses, sest
Aluskord maailmas: graniidid - 65%, basalt - 34% Graniidi koostis: 1. Kvarts - SiO2 (25...30%) maakoores enamlevinud mineraal 2. K-Na päevakivid (ortoklass) K/Al Si3O8/ - Na/Al Si3O8/ Na-Ca päevakivid (plagioklass) Na/Al Si3O8/ - Ca/Al2Si2O8/ kokku 65...70%. 3. Tumedad mineraalid (biotiit, amfobool, pürokseen) 5...10%. Biotiiti esineb sageli devoni liivakivis, punakaspruunis moreenis, allub keemilisele murenemisele (porsumisele), tekib "kassikuld", vabaneb tähtis biogeenne element kaalium. 2. Settekivimid (geoloogilised kehad, tekkinud maapinnal ja maakoore ülemises kihis murenemisel, vulkaaniliste protsesside toimel.) : 1) Savid - sisaldavad >50% füüsikalist savi (läbimõõduga alla 0,01 mm materjali) 2) Liivakivid (liivad) >50% läbimõõduga 0,1...1 mm purdmaterjali 3) Moreenid - mandrijää sorteerimata setted jaotatakse keemilise koostise, värvi ja asukoha (ka lõimise ja korese) järgi 4) Fosforiidid - sisaldavad >4% Ca-fosfaate
Ckiht koosneb murenenud kivimitest. 6. Nimetage põhilised pinnase toitained ning kirjeldage kuidas saab nende varud pinnases taastada mahepõllumajanduse ning intensiivse põllumajanduse puhul. Taimedel on vaja makro- ja mikrotoitaineid. Taimedele vajalikud makroelemendid on süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium ning väävel. Taimede kasvu jaoks on kõige tähtsamad toitained N, P, K. Huumus on taimede jaoks oluline N-allikas, 90% lämmastikust pinnases on orgaaniline. Taimed tarbivad N enamasti nitraadina. Enne, kui hakati kasutama kunstväetiseid, kasutati pinnase lämmastiku varude täiendamiseks kaunvilju. Selliste taimede juurtes nagu soja, lutsern, ristikhein on olemas juurte struktuuriga seotud sümbioosbakterid, mis võivad atmosfääri lämmastikku siduda
Leelis ja leelismuld metallid Leelismetallid IA rühm.väliskihi el.valem - ns², oksüd. aste 2. Leelismuldmetallid- IIA rühm(alates Ca) *nendel on omadus anda kuumutamisel leegile isel. värvus. Kuumutamisel ühendid lenduvad,nende aatomid ergastuvad ja üleminekul Madalamasse energiaga olekusse kiirgavad isel, värvusega valgust. Naatrium-kollane K-kahvatulilla Ca-punane Ba-heleroheline Leelis ja leelismuldmetallid (metalliline side) *pehmed ,kergesti lõigatavad *kerged *madal sulamis, temp *hea elektri ja soousjuht. *puhas metallpind on läikiv, hõbevalge värvusega. *reduts. Hapnikuga ja paljude teite metallidega. *reduts, veega mood vastava leelise ja tõrjudes välja happniku. *reduts tormiliselt hapetega,tõrjudes välja vesiniku. *tänavavalgustus Na aurudega täidetud lambid. Oksiidid Valged tahked ainet tugevate aluseliste omadustega. Reag veega mood leelise. Kustutamata lubi kaltsiumoksiid, kasutatakse Gaaside või vedelike kuivam...
Õhk Õhk koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsihappegaasist (0,04%). Õhureostus tekib kütuste põlemisel, vingugaas. Vesi Vee omadused on : värvitu, lõhnatu, maitsetu, läbipaistev . Vee reostus on see kui järves pestakse autot ja, et seda vältida on vaja pesta autot kuskil mujal. Setitamine on mittelahustunud osakeste sadestamine. Filtrimine on ainete eraldumine filtri abil. Destilleerimine on vee aurumine ja seejärel kondenseerumine. Keemilised elemendid Vesinik (H) Heelium (He) Liitium (Li) Berüllium (Be) Boor (B) Süsinik (C) Lämmastik (N) Hapnik (O) Fluor (F) Neoon (Ne) Naatrium (Na) Magneesium (Mg) Alumiinium (Al) Räni (Si) Fosfor (P) Väävel (S) Kloor (Cl) Argoon (Ar) Kaalium (K) Kaltsium ...
primaars(kõigil valkudel on, aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega) sekundaars(seotud vesiniksidemetega, kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud) tertsiaars( seotud vesiniksidemetega, gloobul-ensüümid ,vereplsama ,valgud ja fribill-verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud) kvaternaars (mitme polüpetiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud, nt hemoglobiin) KATIOONID ehk positiivsed ioonid - kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamisel , on tähtis ka südametegevuseks kaaliumsoolad annavad luudele tugevuse ( leidub luukoostises ) magneesium on seotud nukleiinhappega ( leidub DNA-s ja RNA-s) ning taimedel on seda vaja klorofülli tekkimiseks mis muudab taime värvuse roheliseks. Rauaaatomid ehk erütrotsüüdid neid on vajalik hemoglobiini koostises ja selgroo jaoks ( leidub punalibledes) ANIOONID ehk negatiivsed ioonid. joodi on vaja kilpnäärme hormoonide
ehitust ja talitust. molekulaar bioloogia-uurib elu molekulaarsel tasemel. füsioloogia- käsitleb organismi talitusi ja nende regulatsiooni. anatoomia- õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundi asendist ja kujust. etoloogia-loomade käitumist uuriv teadus. ökoloogia-ökosüsteemi uuriv teadus. biogeensed elemendid : CHNOPS / C,H,O -orgaaniliste ainete koostises; N-valgud; P-luud,DNA,RNA,fosfolipiidid; S-valk mikrokehade tähtsus: Kaltsium(Ca) - luude tugevus; Naatrium ja Kaalium (Na ja K) - osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsütoplasmas.; Raud(Fe) - emoglobiini koostis.; Jood(I) - Kilpnäärme hormaanid; Magneesium (Mg) - DNA & RNA koostis Vee kolm tähtsust 1)moodustab sisekeskkonna 2)osaleb reaktsioonides 3)suur siijusmahutuvus Sahhariidid jagunevad kolmeks : 1) monosahhariidid 2) oligosahhariidid 3) polüsahhariidid///Monosahhariidid :1)glükoos
Kontrolltöö 4 1. Magnetväli, magnetjõud, omamagnetväli, püsimagnet, magnetnõel, spinn, vooluga juhtme magnetväli. Magnetväli: Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Mangnetväli eksisteerib vooluga juhtme ümber.Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Kui voolusuunad On Vastassuunalised mõjub neile tõukejõud. Magnetväli on pöörisväli, ema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa... Magnetjõud: on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujoonel on ka suund, mis ühtib B-vektori suunaga antud puntis. Omamagnetväli: - pole õrna aimugi . Püsimagnet- on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli. Püsimagneti juures võib eristada kahte piirkonda: põhjapoolus ja lõunapoolus. Spinn- füüsikalist suurust, mis näitab algosakese olemuslik...
1. Millised on elu omadused? Paljunemine, hingamine, seedimine jne, vereringlus 2. Mis on biomolekulid? Molekul, mis moodustub metabolismi käigus. (Sahhariidid, lipiidid jne) 3. Mis on pärilikkus? Organismide geofondi edasikandmine 4. Millised on elu organiseerituse tasemed? Mis on erinevate teadusharude nimed, mis uurib konkreetset organiseerituse taset? Molekulaarne tase(Molekulaarbioloogia), rakuline tase(Tsütoloogia), kudede tase(Histoloogia), elundite tase(Anatoomia), elundkondade tase, organismi tase, populatsooni tase, liigi tase(Etoloogia), ökosüsteemi tase(Ökoloogia), biosfäär, 5. Mis on neuraalne ja humoraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism Humoraalne regulatsioon-elundkondade talituse regultasioon hormoonide vahendusel 6. Mis on loodusseadused? Looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või...
köha, iiveldus maksa ja neeru juuste ja küünte oksendamine, kahjustus väljalangemine pigmentatsiooni häired Makroelemendid Element Ca K Cl Na Mg Kaltsium Kaalium kloor naatrium magneesium Biofunktsioon Luude ja hammaste Membraani Osmoregulatsioon, Membraanipotsentsiaali Ensüümide kofaktor, koostises, lihaste potsentsiaali tekitamine, membraantransport säilitamine, DNA/RNA/valgu kontraktsioon, vere säilitamine, ensüümide osmoregulatsioon, süntees,
Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanoll. Väävel on ka lisaks halvale elektrijuhtivusele ka halb soojusjuht Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbe da, vase ja hõbedaga . Leelismetallid on : Leelismuldmetallid on : · Liitium * Kaltsium · Naatrium * Strontsium · Kaalium * Baarium · Rubiidium * Raadium · Tseesium · Frantsium 1 Väävel Mineraalina Väävli kui mineraali all peetakse silmas tavatingimustes kõige stabiilsemat eheda väävli allotroopi ehk rombilist väävlit. Väävli kõvadus jääb vahemikku 1,5...2,5, mis vastab umbes kipsi kõvadusele. Väävli erikaal on 2,05...2,09 g, keskmiselt 2,06 g.
Siin kordamisküsimused lisandite ja biokütuste kohta: 1. Millised on põhilised tänapäeval kütustesse lisatavad lisandid (tanklas müüdavatel kütustel firmade enda poolt lisatavad)? Jääkainete tekkimise vastased lisandid; Veeldajad/DCA komponent; Hõõrdumist vähendavad lisandid; roostevastased lisandid; Antioksüdandid; antistaatilised lisandid; oktaaniparandajad. 2. Nimeta kolm metalli, millel põhineb oktaaniarvu tõstjate keemia. Mangaan; Kaalium; Plii 3. Millise kontsentratsioonini loetakse lisatav aine lisandiks (ATC järgi)? 4. Kas tanklast ostetud kütusel on lisandid sees, või peab neid sinna ise juurde lisama? On sees olemas 5. Kas etanool on kütuselisand või kütusekomponenent? Kütusekomponent 6. Kas väävel kütuses tuleneb lisanditest või toornaftast? Toornaftast 7. Kütus on muutunud mõne kuuga kollaseks. Mis juhtus ja mida oleks saanud selle vältimiseks teha? Hakkas vaiguliseks muutuma. Nõu väga tihedalt kinni ja pimedasse. 8. ...
2.2 Anorgaanilised ained Vesi on hea lahusti ja enamik ained on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid esinevad paljudes keemilistes reaktsioonides nii lähteainete kui lõppproduktidena. Vesi moodustub hingamise käigus. Jääkproduktina tekib vesi ainevahetusel. Veel on ka suur soojusmahtuvus. Vesi aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Katioonidest on organismides olulisel kohal H, NH , K, Na, Ca, Mg, Fe. Kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, samuti leidub neid tsütoplasmas. Valkude jt lämmastiku sisaldavate ühendite lagundamisel moodustub ammoniaak. Kaltsiumsoolad annavd luudele tugevuse. Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega. Taimedes kuulub Mg klorofülli koostisesse. Raud esineb punaliblede e. Erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Raual on oluline roll O sidumisel Anioonidest on olulised OH, HCO , CO , H PO , HPO , Cl ja I
Kõrvalreaktsioon on: 4Al + 3O2 = 2Al2O3 2. Rapuntsli õnnetus 3. Juku kimbatus 1) NaCl + AgNO3 = AgClÆ + NaNO3 KCl + AgNO3 = AgClÆ + KNO3 2) Olgu NaCl sisaldus segus x grammi, siis KCl sisaldus on (7,03 - x) grammi. Kui avaldada moodustunud hõbekloriidi mass tundmatu x kaudu, tekib järgmine võrrand: Selle võrrandi lahendamisel x = 4,279 g ja vastavalt: Järelikult %(KCl) = 100 - 60,9 = 39,1. hr size="1"> 4. "Müstilised ained" soodium kloriid naatriumkloriid potassium kaalium hüdrogeen vesinik hüdroksüül-ioon hüdroksiidioon oksügeen hapnik karboon-monoksiid süsinikmonooksiid sulfurhape väävelhape Enamus nendest valedest nimetustest on väärtõlked inglise keelest. Hüdroksüül-ioon tuleneb kas väärtõlkest (inglise keeles on hydroxyl ion ja hydroxide ion sünonüümsed) või orgaanilises keemias levinud hüdroksüülrühma nimetuse segiajamisest hüdroksiidiooniga. Ülesanne 1. Tuli ja vesi
Merevee keedusoola sisaldus on umbes 3%. Täiskasvanud inimese ööpäevane soolavajadus on umbes 5g. Keedusoola kasutatakse toituainete säilitamisel ( soolamisel ). Talvel kasutatakse lumekoristamise hõlbustamiseks teedel. · Naatriumkarbonaat ehk soodat kasutatakse argielus laialdaselt. Tahkel kujul esineb ta tavaliselt kristallhüdraadina. Sooda on üks põhitoorained klaasi valmistamisel. · Kaaliumsoolad on omadustelt lähedased vastavatele naatriumsooladele. Kaalium kuulub elutähtsate elementide hulka, ta reguleerib rakkude veesisaldust. Kaaliumirikkad toiduained on näiteks rosinad ja lehtsalat. Kasutatakse enamasti väetisena kaaliumväetis. Üsna rikas kaaalimiühendite poolest on puutuhk. · Kaltsiumsooladest üks tuntumaid on kaltsiumsulfaat, esineb tavaliselt kristallhüdraadina kips. Valge, pehme ja kergesti murenev · Kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend on kaltsiumkarbonaat. Tal on mitmeid esinemisrolle looduses: marmor, lubjakivi, kriit
Fosfaadid vähendavad ka vee karedust, mis on eriti oluline Eesti tingimustes, kus kraanivesi paljudes kohtades ülikare on ka suured looduse reostajad, eriti veekogudele. Tseoliidid Vee pehmendaja. On mineraalide rühm, mis koosnevad vett sisaldavaist alumosilikaatidest, kus katioonideks on peamiselt kaltsium ja naatrium, vahel kaalium, baarium ja strontsium ning mõnikord magneesium ja mangaan. Lõhnaained On iseloomuliku meeldiva lõhnaga looduslikud või sünteetilised orgaanilised ühendid, mida kasutatakse parfümeeria- ja kosmeetikatoodete, seepide aga ka toiduproduktide valmistamisel. Lõhnaained on suhteliselt kergesti lenduvad
Milliseid ravimeid kasutatakse kõrgvererõhktõve ravis? •Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid (AKE inhibiitorid: enalapriil, ramipriil, fosinopriil, kaptopriil, kvinapriil, perindopriil, zofenopriil, trandolapriil). Nende ravimite toimemehhanismi aluseks on veresoonte laiendamine. AKE inhibiitorid kaitsevad kõrgvererõhktõve korral neerusid ebasoodsate muutuste tekkimise eest. Selle rühma ravimid on eelistatud kõrgvererõhktõve raviks kaasuva diabeediga patsientidel. AKE inhibiitorite kõige sagedam kõrvaltoime on köha. • Kaltsiumikanalite blokaatorid ehk kaltsiumantagonistid. Kaltsiumantagonistid takistavad kaltsiumi sisenemist südamelihase ja veresoonte rakkudesse ning laiendavad sellise mehhanismi abil veresooni. Siia kuuluvad kahe alarühma ravimid, mis erinevad üksteisest lisa- ja kõrvaltoimete poolest: 1) verapamiil ja diltiaseem – peale vererõhu langetamise aeglustavad ka südame löögisagedust; 2) ülejäänud kaltsiumantago...
koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Need sarnanevad ehituselt Maaga: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ja sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel hüdrosfäär. MERKUUR Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal
Mulla mineraalide määramiseks kasutatakse mulla reaksiooni ning mingil määral ka lõimist. Peamised toitained: lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K) Sekundaarsed toitained: väävel , kaltsium , magneesium Väiksed toitained: rauda , mangaan , vask , tsink , boor , molübdeen , kloor Mullaanalüüs võimaldab kindlaks teha viljakust või mulla oodatavat kasvupotentsiaali, mis näitab toitainete puudujääke, potentsiaalset mürgisust ülemäärase viljakusega ja väheoluliste mikroelementide esinemise pärssimis Testide võtmiseks tuleb võtta hulgi proove ja kohtadest kus poleks mingeid mõjusid
· Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE · Enamik metallide väliskihi elektronide arv on väike (1-3, tavaliselt 2). · Metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega ja elektronid tuumast kaugel => väliskihi elektrone hoitakse nõrgalt kinni. · Metalli kristallvõres on aatomid üksteise lähedal ja välised elektronkihid
XXXXXX Keskkool Xxxxxx 11b AINETE MAGNETILISED OMADUSED Referaat Viimsi 2008 Sisukord 1. Aine magnetiline läbitavus 2. Diamagneetik, Paramagneetik ja Ferromagneetik 3. Ferromagneetik magnetväljas 1. Aine nõrgendab talle mõjuvat välja. Aineosakesed on suutelised tekitama ka magnetvälja. Erinevalt elektriväljast võib aine magnetvälja nii nõrgendada kui ka tugevdada. Magnetvälja tugevnemine tähendab seda, et kehade vahel mõjuvad magnetilised jõud on aines tugevamad kui vaakumis. Nii on see näiteks raua ühendite korral. Seetõttu hakati aine magnetilisi omadusi kirjeldama suurusega, mis näitab, kui mitu korda on kahe keha vahel mõjuv magnetjõud aines suurem jõust vaakumis. Seda suurust nimetatakse aine magnetiliseks läbitavuseks. Selle saab leida jagades aines mõjuva jõu F vaakumis oleva jõu F0-ga. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on ...
kus on vähe sademeid (kõrb) Keemiline murenemine keemiline koostis muutub, eraldub lahustuvaid aineid, kivimite kuju muutub vähe. Bioloogiline murenemine oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne. Korrosioon kivimipindade uuristamine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Korrosiooni intensiivsuse tingimused: palavus- keemiliste reaktsioonide kiirendamine; niiskus- naatrium, kaalium, kaltsium, keedusool. Mulla teke aluseks on lähtekivimid, nende murenemisel tekivad kivimikihtide vahel toitained. Mullatekkeprotsessid mineraliseerimine: orgaaniliste ainete lagundamine mineraalaineteks; humifitseerumine: huumuse teke biogeemiliste protsesside tagajärjel. Mullatekketegurid: Passiivsed - lähtekivimid: mullatekke mineraalseks aluseks, mis määravad mulla füüsikalise ja keemilise koostise, mulla lõimise ja toitainete sisalduse. Reljeef:
Põhjenda. V: Elementide metallilised omadused tugevnevad. Sest tuumalaeng kasvab aga elektronkihtide arv ei muutu. 3) Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused perioodides vasakult paremale liikudes? Põhjenda. V: Elementide metallilised omadused nõrgenevad.Sest elektronkihtide arv suureneb. 4) Kus asuvad perioodilisustabelis kõige metallilisemate omadustega metallid? Lisa näited koos sümbolitega. V: IA Rühmas. Nt: Frantsium (Fr), Tseesium (Cs), Rubiidium (Rb), Kaalium (K), Naatrium (Na), Liitium (Li) 5) Milliseid elemente ja miks nimetatakse leelismetallideks ja leelismultmetallideks? Lisa näited koos sümbolitega. V: IA Rühma metalle nimetatakse leelismetallideks, sest nendele vastavad hüdroksiidid lahustuvad hästi vees ja on tugevad alused. Leelismuldmetallideks on IIA rühma metallid ja neid nimetatakse nii sest ka nende elementide hüdroksiidid on tugevate aluliste omadustega. (Kuigi vees vähem lahustuvad). Nt: Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca)
Vitamiinid on oluliseks teguriks näiteks ka kasvamise, seedimise, ainevahetuse jm juures. Teatud perioodidel tekib inimestel aga vitamiinivaegus, mis tähendab, et tarvilik oleks võtta preparaate. Vastasel juhul võib inimene haigestuda, tunda väsimust, või tabab inimest töövõime langus. Ka mineraalained mängivad inimese organismis olulist rolli. Mineraalid koosnevad keemilistest elementidest ja nende ühenditest. Tähtsamad mineraalained on näiteks naatrium, kaalium, kaltsium, magneesium, raud, tsink, vask jm. Näiteks naatrium on tähtis element veres, kaltsium tagab meile tugevad hambad ja luud ning vere hüübimise, rauda vajatakse hemoglobiini, punaste vereliblede, müoglobiini, lihastes leiduva punase pigmendi ja teatud ensüümide tootmiseks, vask osaleb organismis leiduva raua muutmisel hemoglobiiniks.Mineraalide vaegus võib põhjustada inimesel haigusi. Mineraalide omastamist takistab aga näiteks alkohol ja suitsetamine. Milleks
· Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE · Enamik metallide väliskihi elektronide arv on väike (1-3, tavaliselt 2). · Metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega ja elektronid tuumast kaugel => väliskihi elektrone hoitakse nõrgalt kinni. · Metalli kristallvõres on aatomid üksteise lähedal ja välised elektronkihid
Leidub nukleotiidides, aminohapetes ja heterotsüklilistes ühendites Fosfor- energia vahetuse element, leidub biomolekulides, muutes need reaktsioonivõimeliseks. Ühendid on võimelised eriliselt energiarikkaid sidemeid moodustama. Väävel- leidub mitmetes orgaanilistes ühendites, valkudes ja vitamiinides. Osaleb kordsete sidemete moodustamises, on vaha muidu tekiks ainevahetushäire Mikrogeensed on: Naatrium ja kaalium Na on rakuväline element, K on rakusisene element. Tagavad normaalse veevahetuse. Annavad rakkudele laengu, reguleerivad närviimpulsside teket ja edasiandmist, reguleerivad ainete transporti. Kaltsium Eelkõige loomne element, osaleb luukoe moodustamises, on luudes ja hammastes, ta tagabki nende tugevuse. Kaltsium osaleb veel vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel ning reguleerib vee hulka organismis. Magneesium
Kontrolltöö kordamine. 1. CHNOPS leidub rakkudes kõige enam, kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisse, need 6 elementi moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Need on makroelemendid, sest organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes. 2. H2O omadused: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. (Organismi veesisalduse ja rakkude s...
Isotoonilised spordijoogid Pidev vedeliku tarbimine sportimise ajal on tähtis mitte ainult kehatemperatuuri reguleerimiseks vaid ka neerude töö tervislikuks toimimiseks. Varustades oma keha piisava koguse veega, hoiame ära vere paksenemise, mis raskendab vere transpordi omadusi. Vere paksenemine vähendab võimet varustada keha hapnikuga ning energiaga ehk toitaneinetega ning vähendab võimet eemaldada organismist väsimust põhjustavaid jääkained. Piisav kogus vedelikku tagab ka loomuliku piimhapate vabastamise protsessi toimimise. Selle protsessi mittetoimimine vähendab oluliselt meie sportlikku sooritusvõimet ning kordusharjutuste või raskete treeningute ajal (näiteks peale harjutustevahelist pikemat pausi) kujutab see olulist riski tervisele. Isotooniliste jookide abil kaotatud ioonide (eelkõige naatrium ja kaalium) pidev kompenseerimine organismis hoiab keha konditsioonis, mis parandab sooritusvõimet, sportimise efektiivsust ning kiire...
Litosfäär (üldküsimused) Loengud 8 - 9 13. aprill 2007 LITOSFÄÄR ... on maakoor + ülaosa mantiast, ulatub 100 km sügavuseni Madalaim punkt Maapinnal on Surnud mere kaldal, Iisrael/Jordan ~418 m Kõrgeim punkt merepinnast 8848 m Mount Everest Kõrgeim asustatud punkt Lõuna-Peruus 5100 m üle merepinna (kaevanduslinn La Rinconada ~7000 elanikku) Sügavaim puurauk on 7,7 km Sügavaim kaevandus 3,4 km (Sügavaim koht hüdrosfääris on~11 kilomeetrit - Mariani süvik Vaikses ookeanis) Maakera ristlõige Rmaa = 6370 km Maa = 5,5 g/cm3 kivimid = 2,8 g/cm3 Üldandmed Maakera mass ~ 5.98 ×1024 kg Koosneb rauast Fe (32.1%), hapnikust O (30.1%), ränist Si (15.1%), magneesiumist Mg (13.9%), väävlist S (2.9%), niklist Ni (1.8%), kaltsiumist Ca (1.5%) ja alumiiniumist Al (1.4%); 1.2% on teiste elementide päralt Maa tuumas on oletatavasti 88.8% Fe,...
Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. Lisaks põhitoiduainetele valkudele, süsivesikutele ja rasvadele on organismile vajalikud veel mikrotoiduained. Mikrotoiduainete hulka kuuluvad vitamiinid ja mineraalained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes. Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid, samuti ei asenda üks vitamiin teist. Mineraalained on teised olulised täiendtoitained. Need on kaltsium, jood, raud, magneesium, kaalium, tsink ja fluor. Kokkuvõte: Õige toitumine eeldab kõikide oluliste toitainetega - valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide, mineraalainete ja veega - tasakaalustatud varustamist ja tarbimist, et tagada optimaalne tervis ja hea enesetunne. Igal toitainel on oma kindel ülesanne, kuid ükski neist ei saa tegutseda eraldi teistest. Tagamaks põhilisi elutähtsaid protsesse kehas, peab toit sisaldama kõiki olulisi toitained piisavas koguses ning tasakaalustatult. Kasutatud kirjandus:
Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, verevalkude ja vererakkude süntees, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees, hormoonide lagundamine Homöostaas võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Eludid, kes vastutavad hömostaasi tagamise eest- maks, neerud, kõhunääre, hüpotalamus Neerude ülesanded: Tagavad selle, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi; eritavad või hoiavad vett ja soolasid; tagavad kehavedelike koostise stabiilsuse; eemaldavad kehast lahustunud aineid (kaalium,naatrium) nii et vee ja nende ainete sisaldus organismis püsiks vajalikul tasemel osmoregulatsiooniks nim; eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke; toota hormoone, mis reguleerivad vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luuaineva...
Küüslauk (Allium sativum) BOTAANILINE ISELOOMUSTUS Riik: Taimed Hõimkond: Õistaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Asparilaadsed Sugukond: Laugulised Perekond: Lauk Liik: Küüslauk Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Lisaks sellele sisaldab peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi (millest koosnev õli on kergelt lenduv) ja igal neist on oma raviomadused. Tänu küüslaugus sisalduvatele ainetele (allitsiin, saponiinid, flavonoidid, ajojeen, alliktsiin, terpeenid), mikro- ja makroelementidele (kaalium, kaltsium, magneesium, raud, vask, mangaan, seleen, jood jmt), eeterlikele õlidele ja muudele ühenditele on küüslauk peaaegu universaalne ravivahend. Allitsiin on väga tugeva bakteritsiidse toimega ja...
ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Ained koosnevad aatomitest ja molekulidest: orgaanilised ja anorgaanilised. Peamised keemilised elemendid elusorganismides on O, C, H, N. Peamised anorgaanilised ühendid: vesi, anorgaanilised soolad. Peamised orgaanilised ühendid: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. keemiline arvud iseloomustus: ehitus, asukoht, funktsioonid element või jaotus, näited ühend süsinik (C) Inimeses 70 kg Evolutsiooni keskne bioelement. struktuurne orgaaniliste kohta u. 16 kg Orgaaniliste ainete koostises ainete koostiskomponent; (lihastes rohkem lipiidides, süsivesikutes, CO2-s, mis on vajalik kui luudes) nukleiinhapetes jm. Võib piklikajus hingamiskeskuse ...
KORDAMINE ORGANISMIDE KOOSTIS KÜSIMUSED LK 25 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente. C, H, N, O, P, S / Cl, Ca, Na, Mg, K / Fe, Cu, Zn, I, F 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? C (süsinik), H (vesinik), N (lämmastik), O (hapnik), P (fosfor), S (väävel) 3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? Sest need (O,C,H) kuuluvad pea kõigi orgaaniliste ühendite koostisse ja (N, P, S) esinevad valkude ja nukleiinhapete ehituses. Nad moodustavad kokku 98% raku keemiliste elementide kogumassist. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? Makroelemendid 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? Sest need on hädavajalikud enamiku organismide normaalseks elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? Anorgaanilisi aineid on üle 80% ja ülejäänud on orgaanil...
paremale alla Väliskihi suureneb vasakult ei muutu elektronide paremale arv Aatomi väheneb vasakult suureneb ülevalt raadius paremale alla Elektronkihtid ei muutu suureneb ülevalt e arv alla Ülesanne 1 Elemendi sümbol Li Al C K O Elemendi nimetus Liitium Alumiini Alumiini Süsinik Kaalium Hapnik 6,941 umum Aatommass 26,98 12,01 39,10 39,10 16,00 7 27 12 39 16 Massiarv (A) +3 +13 +6 +19 +8 Tuumalaeng (Z) 3 13 6 19 8 73=4
Leelis ja leelismuldmetallid 1. Leelis- ja leelismuldmetallide iseloomulikud füüsikalised (kõvadus, sto, tihedus) ja keemilised omadused; Na, K, Mg, Ca levik maakoores ja tähtsus elusloodusele Leelismetallid on IA rühma metallid. Nimetus "leelismetallid" tuleneb sellest, et nimetatud metallide hüdroksiidid on leelised (st. vees lahustuvad hüdroksiidid). Füüsikalised omadused Keemilised omadused · kerged · pehmed (saab noaga lõigata) · Keemilise aktiivsuse tõttu ei · hõbevalged leidu neid looduses lihtainena · madala sulamistemperatuuriga (ehedana), vaid ainult ühendite Li - 454 K koostises. Na 371 K Näiteks ...
· Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. On tugev oksüdeeria, kindlustab hingamise. · Lämmastik esineb valkude aminohapetes, ATPs ja nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkaloidides. · Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite koostises. · Väävel esineb kahes aminohappes metioniinis ja tsüstainis, ka osades vitamiinides. · Naatrium, kaalium naatrium raku väline element, raku sees leidub teda vähe. Kaalium on raku sisene element, väljaspool leidub teda vähe. naatriumi ja kaaliumi ioonid reguleerivad vee tasakaalu, närviimpulsside teket ja edasi andmist, kindlustavad rakkude laengu ning transportprotsessid rakkude tasandil. · Magneesium kuulub luude koostisesse(fosfaadina). On klorofüllis keskne element. Kuulub taime raku kesta koostisesse(magneesium pektaadist sõltub marjad küpsus)
Peamiselt leiavad kasutamist: - N-väetised - Fe, Mn, Zn, Co soolade lahjad lahused. Kasutamise efekt oleneb: _ lahuse kontsentratsioonist, _ välistemperatuurist, _ niiskusest, _ taime vanusest, _ taime füsioloogilisest seisundist. 13. N, P, K ülesanded taimes. N - lämmastik vajalik eelkõige lehtede ja varte kasvuks, eriti kasvuperioodi algul P fosfor vajalik seemnete idanemiseks, juurdumiseks, õiepungade arenguks K kaalium tugevdab kudesid, vajalik seemnete idanemisel, viljade ja mugulate arenguks. Pikendab õitsemist, kirgastab õite värvust. Muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes. 14. Millisel kujul võivad toiteelemendid mullas olla? Vedelal ja tahkel kujul 15. Mis on neeldumine? neeldumine -- mullaosakeste liitumine lahustunud elementidega 16. Mis on mulla neelamisvõime? neelamisvõime -- mulla omadus siduda tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. 17
umbes 780 g Rakumembraani ehituses, koostisesAnioonid organismidesKarbonaatioonid: nukleiinhapete koostises, energiarikaste ühendite nt. nende kujul kandub CO2 ATP koostises. Väävel S70 kg kohta umbes 140 g kehast välja. Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. Fosfaatioonid: DNA, RNA, ATP, ja fosfo- lipiidide Mesoelemendid:Naatrium Na70 kg kohta umbes koostises.Joodiioonid: kilpnäärmehormooni 100 g Kaalium K70 kg kohta umbes 140 g Kaalium koostisesKuidas inimene saab mineraalaineid? pH? peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element. ORGAANILISED AINED RAKKUDESMis Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi iseloomustab orgaanilist ainet? hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, Sisaldavad alati süsinikku (C)Tekivad transpordiprotsessid raku tasandil. Kaltsium Ca70 organismidesSisaldavad rakkudele kättesaadavat
37 vaatamisväärsust Prantsusmaal on kantud UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Enim turiste külastab Pariisi, kuid neid jaguneb ka Prantsusmaa kõikidesse muudesse regioonidesse. Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Loodusvarad: kivisüsi, raud, maak, boksiit, kala, puit, tsink ja kaalium. Riikide rühma: arenenud tööstusriik Liiber Rootsmaa Saar Uibo 2007:82 Prantsusmaa kõige konkurentsivõimelisemad tööstusektorid on Ehitus ja avalikud tööd Selle käive on aastas 93 15 miljardit eurot Euroopa suurimate ehitusfirmad hulka kuulub 5 Prantsuse gruppi. RIIGI AJALUGU Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.
juurviljades. Lämmastikuvabad ekstraktiivained on ühine nimetus kõikidele lämmastikku mittesisaldavatele ainetele peale toorrasva ja toorkiu. Loomade peamised energiaallikad on süsivesikud. Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor, kuna elu ja kõik selle arvukad avaldused, nagu ainevahetus, kehatemperatuuri säilitamine, liikumine, toodangu moodustamine on seotud pideva energia kulutusega. Mineraalelementide makroelemendid on kaltsium, fosfor, kaalium, naatrium, väävel, magneesium ja kloor. Mikroelementideks loetakse raud, mangaan, tsink, vask, seleen, jood, kroom, fluor, nikkel, tina, vanaadium, alumiinium, räni, arseen ja liitium. Vitamiinid liigitakse rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B, H, P, C) vitamiinideks. Nende puudus põhjustab organismi vastupanuvõime haigustele vähenemise. See pidurdab loomade kasvu ja arengut ning lisaks halvenevad ka sugulised funktsioonid. Peale selle väheneb ka toodang.
ka peavalu (pohmaka) puhul. Parim, kuidas peavalust lahti saada, on teha banaani-piima kokteil koos meega. Banaan rahustab kõhtu ja koos mee abiga parandab veresuhkru taset, samal ajal piim puhastab organismi. Kui sul on kõrvetised, siis banaanil on looduslik happevastane efekt su kehale. Seega, kõrvetiste puhul söö banaani, see leevendab valu. Uskumatu, aga sääsehammustust aitab leevendada banaani koor, kui koore sisepoolt hõõruda hammustuse kohale. Banaaniga stressi vastu. Kaalium on eluliselt tähtis mineraal, mis aitab normaliseerida südame tegevust, saadab hapnikku ajju, reguleerib vee taset kehas. Kui me oleme stressis, siis ka meie ainevahetus on rikutud. Siin tuleb appi kõrge kaaliumi sisaldusega banaan. Uurimused on näidanud, et süües regulaarselt banaani, väheneb oht surra südamerabandustesse 40%.Kui otsida soolatüüka hävitamisel alternatiive, siis võite appi võtta banaani koore välimise poole ja see plaastriga asetada soolatüükale
Tallinna Ülikool Matemaatika- Loodusteaduste Instituut Referaat Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis Monitooringu alused Tallinn 2008 Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades ja asustatud aladel reostunud suur osa maapinnalähedastest põhjaveekihtidest. Nende asemel kasutatakse sügavaid põhjaveekihte. Sügavate veekihtide iidne vesi pole aga alati tervislik. Seetõttu peame mõnedes linna...
neerude normaalseks funktsioneerimiseks; madaldab vererõhku ja vere kolesteroolitaset; on aktiveerijaks vere hüübimissüsteemis; kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse ja vere osmootse rõhu. Na+ ehk naatrium tagab keha biovedelike keemilise koostise stabiliseerumise, normaalse veevahetuse, happe-leelistasakaalu säilimise; vererõhu normaliseerimise; süsivesikute aja aminohapete imendumise. Raku talituse käigus rakku sattuv liigne Na viiakse rakust välja, liigne kaalium viiakse samaaegselt rakku teostab NA-PUMP. K+ ehk kaalium tagab kehavedelike keemilise koostise stabiilsuse; normaalse veevahetuse; vererõhu normaliseerimise; lihasmassi suurenemise ja lihaste talitluse; süsivesikute aja aminohapete imendumise; happe-leelistasakaalu säilimise; glükoosist glükogeeni sünteesimise. Raku talituse käigus rakku sattuv liigne Na viiakse rakust välja, liigne kaalium viiakse samaaegselt rakku teostab NA-PUMP.
Keemia 8. Klasside eksami konspekt 1. A) Puhtad ained, b) ainete segud, c) ainete füüsilised omadused. a) Koosneb ainult ühe aine osakestest. b) Koosneb mitme aine osakestest. c) Tahke, vedel ja gaasiline. 2. Keemialaboris kasutatavad anumad, 2b. ohutusnõuded. a) Katseklaas- katsete tegemiseks. b) Keeduklaas- lahuste valmistamine ja keetmine. c) Kolb- lahuste valmistamine, hoidmine. d) Mõõtesilinder- vedeliku koguse mõõtmine. e) Pipett- aine transportimine f) Tilgapipett- sama mis eelmine ainult et tilkades. g) Lehter- abi ümbervalamises. h) Portselankauss- tugevaks kuumutamiseks. i) Portselantiigel- lahtisel leegil kuumutamiseks. j) Tiiglitangid- tiigli hoidmiseks k) Uhmer- aine peenestamiseks. 2b. a) Jälgi tööjuhendit ja õpetajat. b) Ära sea ennast ja teisi ohtu. c) Ole ettevaatlik tulega. ...
Rasv 0 g Na / Ka 13 mg / 18 mg Keskmine toitaine sisaldus 100ml Energia 112kJ / 26kcal Süsivesikud 6,6 g Rasv g Naatrium 0,03 g Kaalium 36.8 mg Kaltsium 14,4 mg Kloriid 29 mg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
